Kiri

Digiallkirjad

Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord

Vastu võetud 24.09.2024 nr 19

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsäte

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning sporditoetuse taotlemise, taotleja hindamise, sporditoetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord.

2. peatükk

Sporditoetuste liigid, andjad ja kasutamine

§ 2. Sporditoetuste liigid

(1) Sporditoetuste liigid on:

1) spordialaliidu toetus;

2) maakonna spordiliidu toetus;

3) spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetus;

4) rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus;

5) rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud toetuse andja on rahvuslik olümpiakomitee.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 toodud toetuste andja on Kultuuriministeerium.

§ 3. Spordialaliidu toetus

(1) Spordialaliidu toetust eraldatakse spordialaliidule spordialakeskse spordisüsteemi arendamiseks.

(2) Spordialaliidu toetust eraldatakse:

1) spordialaliidu tegevuskulude katmiseks ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks (spordialaliidu tegevustoetus);

2) spordiklubides ja -koolides noortega tulemusliku sporditöö tegemiseks (noortespordi toetus);

3) spordikohtunike tegevuse arendamiseks (spordikohtunike tegevuse arendamise toetus);

4) Eesti tippspordi toetamise süsteemi Team Estonia kuuluvate rahvuskoondiste sportlaste võimete arendamiseks (Team Estonia koondise toetus);

5) olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks (Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus);

6) ühekordsete projektide elluviimiseks.

(3) Noortespordi toetust kasutatakse järgmiselt:

1) vähemalt 75% toetuse summast kasutab spordialaliit spordialaliidu liikmeks olevatele spordiklubide ja -koolide toetamiseks, kes arendavad saadud toetuse eest noortesporti spordialaliidu sätestatud põhimõtete kohaselt;

2) kuni 25% toetuse summast kasutab spordialaliit kesksete noortespordi ürituste korraldamiseks, rahvusvahelistel noorte ja juunioride võistlustel osalemiseks, treeningkogunemiste organiseerimiseks ja noorsportlaste meditsiiniliste protseduuridega seotud kulude katmiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 punkti 1 alusel toetatav spordikool ja ‑klubi peab vastama järgmistele tingimustele:

1) spordiklubi ja -kool on esitanud õigel ajal viimase majandusaasta aruande;

2) spordiklubi ja -kool on uuendanud õigel ajal spordiregistri andmeid;

3) spordiklubil ja -koolil ei ole treeneri tööjõukulu toetuse andja ees täitmata kohustusi.

(5) Noortespordi toetuse jagunemise põhimõtted käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 1 toodud spordiklubide- ja koolide vahel määratakse kindlaks spordialaliidu juhatuse otsusega arvestades käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4.

(6) Spordikohtunike tegevuse arendamise toetust kasutatakse spordialaliidu kohtunike järelkasvu tagamiseks ja kohtunike töö tasustamiseks.

(7) Team Estonia koondise toetust kasutatakse üksnes toetuse eraldamise otsuses nimetatud võistkondade võimete arendamiseks toetuse andja määratud ulatuses.

(8) Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust kasutatakse olümpiamängude koondisesse nimetatud või sinna pürgivate tippsportlaste treeningettevalmistuse kulude katmiseks, olümpiamängudeks ettevalmistust juhtivate treenerite töö tasustamiseks ning meditsiinilise teenindamise süsteemi ja dopinguvastase tegevuse toimimise tagamiseks.

(9) Spordialaliidu toetuse andmise täpsemad tingimused on sätestatud käesoleva määruse lisas.

§ 4. Maakonna spordiliidu toetus

(1) Maakonna spordiliidu toetust eraldatakse riigi strateegiliste spordieesmärkide täitmisega seotud tegevuste ja projektide elluviimiseks ning spordi ja liikumisharrastuse edendamiseks maakonna tasandil.

(2) Maakonna spordiliidu toetust eraldatakse:

1) maakonna spordiliidu tegevuskulude katmiseks;

2) spordiürituste ja -võistluste ning maakonna meistrivõistluste korraldamiseks;

3) sportimispaikade heakorrastamiseks ja spordiinventari soetamiseks;

4) sporditegevuse korraldamisega seotud isikute koolitamiseks;

5) spordialase teavitustegevuse ja tunnustusürituste korraldamiseks;

6) spordikohtunike tegevuse arendamiseks;

7) muude liikumisharrastuse edendamise tegevuste elluviimiseks.

§ 5. Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetus

(1) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust eraldatakse spordi spetsiifilises valdkonnas tegutsevale või tippspordi või liikumisharrastuse võimalusi arendavale spordiorganisatsioonile riigi strateegiliste spordieesmärkide täitmisega seotud tegevuste ellu viimiseks.

(2) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust antakse:

1) valdkonna arendamiseks ja valdkonna arenguks vajalike üle-eestiliste tegevuste koordineerimiseks;

2) valdkonna seireks ja analüüsimiseks ning spordipoliitika kujundamise kohta ettepanekute tegemiseks;

3) valdkonna kommunikatsiooni ja koostöö edendamiseks;

4) Eesti esindamiseks rahvusvahelisel tasandil.

§ 6. Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus

(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust eraldatakse eesmärgiga toetada rahvusvaheliste võistluste ja muude spordisündmuste korraldamist Eestis, et spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, tagada rahvusvaheliste võistluste ja muude spordisündmuste kõrgetasemeline läbiviimine ning aidata kaasa Eesti spordiorganisatsioonide tegutsemisele rahvusvahelises spordiliikumises.

(2) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib taotleda toetuse taotlemise aastale järgneval kalendriaastal Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks:

1) täiskasvanute, juunioride ja noorte maailmameistrivõistlused;

2) täiskasvanute ja juunioride Euroopa meistrivõistlused;

3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või nendega samaväärsed võistlused;

4) täiskasvanute suurekoosseisuliste rahvuskoondiste tiitlivõistluste finaalturniiri kvalifikatsiooniturniiri üksikud kodumängud;

5) Eesti jaoks olulised vähemalt kaks järjestikust päeva kestvad sportlikult kõrgetasemelised rahvusvahelised võistlused;

6) rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide aastakongressid ja -koosolekud.

(3) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib taotleda toetuse taotlemise aastast arvates ülejärgmise kalendriaasta esimeses kvartalis Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks:

1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused;

2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused;

3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste ja maailmakarika etapid.

(4) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlusvoorust ei toetata sellise sündmuse korraldamist, mida toetatakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel või käesoleva määruse §-s 7 sätestatud rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetusmeetmest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud sündmuse korraldamiseks eraldatav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) artikli 3 tähenduses.

(6) Toetuse andja kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.

(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(8) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

(9) Vähese tähtsusega abi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümne aasta jooksul alates abi andmisest.

§ 7. Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus

(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust eraldatakse kõrge sportliku taseme ja suure publikuhuviga spordialade suurvõistluse (edaspidi suurvõistlus) korraldamiseks Eestis, et spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, panustada Eesti majandusse ja arendada Eesti sporti.

(2) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust võib taotleda järgmiste suurvõistluste korraldamiseks, mis toimuvad toetuse taotlemise kalendriaastal ja sellele järgneval viiel kalendriaastal:

1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused;

2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused;

3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või nendega samaväärsed võistlused.

(3) Suurvõistlus peab vastama järgmistele tingimustele:

1) spordiala rahvusvaheline katusorganisatsioon on taotlejale väljastanud korraldusõiguse suurvõistluse korraldamiseks;

2) varasematel samalaadsetel suurvõistlustel on piletiga pealtvaatajaid olnud välistingimustes vähemalt 10 000 ja sisetingimustes 7000;

3) suurvõistluse telepilti edastatakse suvealadel vähemalt 40 riiki ja talialadel 30 riiki.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 ei kohaldata suurvõistlusele, mille korraldusõiguse saamiseks on vajalik riigi valmidus võistluse toetamiseks ja mille korraldusõiguse väljastamise tähtpäev ei ületa nelja kuud taotluse esitamise kuupäevast.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 ei kohaldata suurvõistlusele, mis toimub spordiala eripära tõttu kohas, kuhu ei ole võimalik nii palju pealtvaatajaid mahutada.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 ei kohaldata suurvõistlusele, mille telepilti edastatakse vähemalt 20 riiki ning mille rahvusvaheliste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt ning välisosalejate ja -külastajate Eestis tehtud kuludelt laekub riigile hinnanguline maksutulu, mille summa on vähemalt 30% taotletavast toetusest.

(7) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlusvoorust ei toetata:

1) sportmängude üksikute kodumängude korraldamist;

2) liikumisharrastuse ürituste korraldamist;

3) selliste võistluste korraldamist, mida toetatakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel või käesoleva määruse §-s 6 sätestatud rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetusmeetmest.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 8. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) ta on spordiorganisatsioon spordiseaduse § 4 tähenduses;

2) tal on spordiseaduse § 9 lõikes 2 esitatud nõuetele vastav arengukava;

3) ta on taotluse esitamise tähtpäevaks kantud Eesti spordiregistrisse;

4) ta on enda kohta eelmisel kalendriaastal Eesti spordiregistrisse kantud andmeid vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud;

5) tal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja võlg on tasutud ajakava kohaselt;

6) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

7) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;

8) ta on suutlik tasuma nõutud omaosalust ja mitteabikõlblikke kulusid;

9) tal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga;

10) tal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees.

(2) Lisaks peab toetust taotlev spordialaliit vastama järgmistele tingimustele:

1) spordialade harrastajate arv spordialaliidu spordiklubides ja spordikoolides on Eesti spordiregistri viimase kinnitatud seisuga 100 või rohkem;

2) spordialadel on taotluse esitamise tähtpäeva seisuga vähemalt üks kutsetunnistusega treener.

(3) Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust võib taotleda olümpiamängude kavasse kuuluvaid spordialasid edendav spordialaliit.

(4) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust võib taotleda:

1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus, kes korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi;

2) muu spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse korraldamise Eestis.

(5) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ega suurvõistluse korraldamise toetust ei saa taotleda äriühinguna tegutsev spordiorganisatsioon.

§ 9. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses esitatakse:

1) üldandmed taotleja kohta;

2) eelarve tegevuste lõikes, tegevuste üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omaosaluse ja kaasfinantseeringu summa;

3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest, mille jaoks taotletavat toetust plaanitakse kasutada;

4) taotleja arengukava, milles on kirjeldatud spordiorganisatsiooni missiooni ja vähemalt nelja aasta eesmärke ning nende täitmiseks kavandatavaid tegevusi ja vahendeid;

5) muud andmed, mis on vajalikud taotluse taotlusvooru tingimustele vastavuse kontrollimiseks.

(2) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust saab taotleda neljaks järjestikuseks kalendriaastaks. Taotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nõutud teavet taotluse esitamisele järgneva nelja kalendriaasta kohta.

(3) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust saab taotleda kuni kuueks järjestikuseks kalendriaastaks. Taotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nõutud teavet kogu projekti perioodi kohta.

(4) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

(5) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning turutõrke olemust peab olema taotluses selgitatud.

(6) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluses kirjeldatud projekti eelarve peab sisaldama käesoleva määruse § 14 lõigetes 1–2 sätestatud määral omaosalust.

(7) Taotletud maakonna spordiliidu toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse § 14 lõigetes 4–5 sätestatud summa ja osakaalu piiridesse.

(8) Maakonna spordiliidu toetuse taotlusele lisatakse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitus, millest nähtub nende kavandatav rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.

(9) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlusele lisatakse:

1) spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni kinnituskiri korraldusõiguse väljastamise kohta või spordiala rahvusvahelise katuseorganisatsiooni kinnituskiri, et korraldusõiguse saamiseks on vajalik riigi valmidus võistluse toetamiseks;

2) suurvõistluse turundus- ja kommunikatsiooniplaan;

3) meediaraport varem toimunud samalaadse suurvõistluse nähtavusest, sealhulgas telepildi edastamisest;

4) uuring või analüüs varem toimunud samalaadse suurvõistluse majandusliku mõju kohta;

5) tegevuskava kestliku ja ligipääsetava suurvõistluse korraldamiseks.

(10) Käesoleva määruse § 7 lõikes 4 sätestatud juhul esitab rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotleja nelja kuu jooksul pärast taotluse esitamist toetuse andjale spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni kinnituskirja korraldusõiguse väljastamise kohta.

(11) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse ühe taotleja läbiviidavad projektid eraldi taotlustes. Esitada võib kuni kaks taotlust.

(12) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse suurvõistluse ja muu võistluse korraldamisega seonduvad kulud ühes projektis ja taotluses.

§ 10. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvoorude eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

(2) Taotlusvooru avamisest, taotlusvooru eelarvest ja käesoleva määruse § 11 lõikes 6 toodud taotluste esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel.

§ 11. Taotluse esitamine

(1) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 sätestatud tähtaja jooksul.

(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.

(3) Taotlus spordivaldkonna partnerorganisatsioonide toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. septembriks.

(4) Taotlus spordialaliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 31. oktoobriks.

(5) Taotlus maakonna spordiliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. novembriks.

(6) Taotlus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks.

(7) Taotlusi rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse jooksvalt kuni kuus aastat enne võistluse toimumise aega.

(8) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

4. peatükk

Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 12. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib toetatavate tegevuste käigus ja on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas

1) on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt, välja arvatud kui omaosalusse ja/või kaasfinantseeringusse panustab kolmas isik või koostööpartner;

2) on tõendatud algdokumendiga;

3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 32 punktiga 3;

4) on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-des 3–7 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse §-des 3–7 nimetatud tegevuste käigus.

(3) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblike kulude hulka kuuluvad lisaks ka muude tiitlivõistluste korraldamise kulud, mis on vajalikud ja otseselt seotud suurvõistluse korraldamisega ning mille korraldamise kohustus lähtub spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni väljastatud korraldusõigusest (edaspidi muu võistlus).

(4) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu ja spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja muud suuremahulised investeeringud.

(5) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse mitteabikõlblikud kulud on:

1) taotlusvooru eesmärgi saavutamise ja toetatavate tegevuste elluviimise seisukohast ebavajalikud ja põhjendamatud kulud;

2) taotleja regulaarsed tegevuskulud;

3) investeeringud spordirajatistesse;

4) spordirajatiste ülalpidamiskulud;

5) erisoodustusena käsitletavad kulud ja neilt tasutavad maksud;

6) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;

7) rahatrahv ja rahaline karistus;

8) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

9) sündmuse või võistluse korraldusõiguse taotlemisega seonduv kulu.

(6) Kulud, mis on tehtud enne rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse või rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluse esitamist, loetakse abikõlblikuks üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et need kajastuvad projekti eelarves.

§ 13. Toetuse kasutamise periood

(1) Spordialaliidu toetuse ja maakonna spordiliidu toetuse kasutamise periood algab taotlusvooru toimumisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või taotluses märgitud hilisemal kuupäeval ning ei või olla pikem kui taotlusvooru toimumisele järgneva kalendriaasta 31. detsember.

(2) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse kasutamise periood on taotluses määratud maksimaalselt ühe kalendriaasta pikkune ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(3) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse kasutamise periood määratakse kindlaks toetuse eraldamise otsuses, arvestades käesoleva määruse § 22 lõikes 4 toodut. Ühe otsusega väljamakstava toetuse kasutamise periood ei või olla pikem kui üks kalendriaasta.

(4) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse toetuse saaja võib taotleda toetuse kasutamise perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:

1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud;

2) toetuse saaja on esitanud toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse enne toetuse kasutamise perioodi lõppu;

3) pikendatud toetuse kasutamise periood lõppeb hiljemalt toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse esitamisele järgneva kalendriaasta 31. detsembril.

(5) Toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse peab esitama toetuse saaja esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu.

(6) Toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.

(7) Kui toetuse kasutamise perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse toetuse kasutamise perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.

(8) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist, sellest teavitatakse taotlejat e-keskkonna kaudu.

§ 14. Toetuse osakaal ja piirmäär

(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50% projekti kuludest.

(2) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 25% projekti kuludest.

(3) Toetuse andja nõusolekul võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudest kõrvale kalduda, kui pärast toetuse eraldamise otsuse tegemist ja kulude tegemist selgub, et taotlejast mittesõltuvatel põhjustel jääb taotluses kirjeldatud sündmus ära või toimub kavandatust väiksemas mahus.

(4) Maakonna spordiliidu toetuse suurus sõltub maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakonna arenduskeskuse toetuse suurusest (edaspidi KOV-i toetus). Maakonna spordiliidu toetus on maksimaalselt 85% võrra suurem kui KOV-i toetus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.

(5) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse minimaalne taotletav summa on 200 000 eurot.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

§ 15. Taotluste menetlemine

(1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, spordivaldkonna partnerorganisatsiooni ja rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Rahvusvahelise suurvõistluse toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.

(3) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või käesoleva määruse § 6 lõikes 6 toodud asjaolu ilmnemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(4) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.

(5) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes esitatud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

(7) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa ja lubatud osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu.

(8) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 8 ja 9 sätestatud nõuded.

§ 16. Taotluste hindamise kord

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad toetuse andja moodustatud hindamiskomisjonid (edaspidi komisjon või komisjonid). Komisjonide koosseisud ja liikmete nimed avalikustatakse toetuse andja veebilehel.

(2) Igas komisjonis on 5–7 liiget. Komisjonidesse kuuluvad Kultuuriministeeriumi esindajad ja vajadusel teised spordivaldkonna asjatundjad.

(3) Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse §-des 17–21 sätestatu kohaselt.

(4) Komisjonid kaasavad vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.

(5) Komisjonide liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 esitatud tingimustel ja korras taandama.

(6) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 17. Spordialaliidu toetuste taotluste hindamine

Spordialaliidu toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse käesoleva määruse lisas kirjeldatud tingimustest, kriteeriumitest ja korrast.

§ 18. Maakonna spordiliidu toetuse taotluste hindamine

(1) Maakonna spordiliidu toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:

1) 55–65% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt;

2) 20–25% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades riigi elanike koguarvu ja maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel käesoleva määruse § 11 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva seisuga. Harjumaa elanike koguarvust jäetakse välja Tallinna linna elanike arv;

3) 10–20% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades kavandatavate tegevuste mõju liikumisharrastuse edendamisele eri sihtrühmade hulgas riigi strateegilistele eesmärkidele tuginedes.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktis 3 toodud asjaolu hinnatakse kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Toetuse andja avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem käesoleva määruse § 9 lõikes 7 nimetatud kinnituses toodud KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse, vähendatakse toetust nii, et see ei oleks KOV-i toetusest rohkem kui 85% võrra suurem.

§ 19. Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse taotluste hindamine

Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:

1) arengukava eesmärgid ja tegevused on vastavuses riigi strateegiliste eesmärkidega;

2) tegevuste mõju spordivõrgustikule ning taotleja senised kogemused ja suutlikkus tegevusi ellu viia;

3) viimase kolme aasta tegevuste ja ürituste läbimõeldus, sisuline põhjendatus ning uuenduslikkus;

4) toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuskava seotus riigi strateegiliste spordieesmärkidega;

5) toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuste läbimõeldus, sisuline põhjendatus ja uuenduslikkus;

6) toetuse kavandatava kasutusaasta eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus.

§ 20. Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluste hindamine

Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:

1) sündmuse vastavus taotlusvooru eesmärgile;

2) sündmuse ja spordiala populaarsus Eestis ja maailmas;

3) sündmuse rahvusvaheline ja üleriigiline tähtsus ning eeldatav valdkondlik ja sotsiaal‑majanduslik mõju;

4) sündmusel osalejate ja Eestisse saabuvate väliskülaliste arv;

5) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ja taotleja omaosaluse määr kogu eelarvest.

§ 21. Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluste hindamine

(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:

1) suurvõistluse ja spordiala mõju Eestis ja maailmas;

2) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ja taotleja omaosaluse määr kogu eelarvest;

3) kestliku ja ligipääsetava sündmuse korraldamise tegevuskava läbimõeldus ja realistlikkus.

(2) Suurvõistluse ja spordiala mõju hindamisel arvestatakse järgmist:

1) meediakajastuse ulatus ja hinnanguline mõju Eesti nähtavuse suurendamisele maailmas;

2) suurvõistluse otsene majanduslik mõju Eestile;

3) suurvõistluse ja spordiala populaarsus Eestis ja maailmas.

§ 22. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Maakonna spordiliidu toetuse, spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse, rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamise, taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.

(2) Spordialaliidu toetuse eraldamise, taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rahvuslik olümpiakomitee.

(3) Taotluse rahuldamise ja toetuse eraldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

(4) Kui rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust või spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust on taotletud rohkem kui üheks kalendriaastaks, teeb kultuuriminister toetuse eraldamise otsuse iga eelarveaasta kohta eraldi, võttes aluseks käesoleva määruse § 16 lõikes 6 nimetatud komisjoni ettepaneku ning § 30 lõike 6 kohaselt esitatud vahearuande.

(5) Käesoleva määruse § 7 lõikes 4 sätestatud juhul teeb toetuse andja otsuse rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotleja kohta pärast käesoleva määruse § 9 lõikes 10 sätestatud kohustuse täitmist või täitmata jätmist.

(6) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

(7) Toetuse eraldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave toetuse eraldamise otsuse juurde.

(8) Kõrvaltingimusega toetuse eraldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on toetuse saaja esitatud teabe põhjal tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise, välja arvatud juhul, kui toetuse andjal on võimalik teavet tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.

(9) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 8 ja 9 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele;

4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

5) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

6) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada;

7) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.

(10) Olenemata hindamise tulemusest ei eralda toetuse andja taotlejale spordialaliidu tegevuskulude toetust ega noortespordi toetust ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui nimetatud toetuste suurus jääks alla 5000 euro toetuse kohta.

(11) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 23. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne

1) taotluse osalist rahuldamist;

2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne

1) toetuse eraldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

(3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi, kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50, ja muudel haldusmenetluse seaduse § 40 lõikes 3 sätestatud juhtudel.

6. peatükk

Toetuse eraldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 24. Toetuse eraldamise otsuse muutmine

(1) Toetuse eraldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

(2) Toetuse eraldamise otsust võib muuta kuni toetuse kasutamise perioodi lõpuni, kuid mitte pärast toetusest rahastatavate tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, juhul kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda toetuse eraldamise otsuse muutmisest, kui soovitud muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise toetuse kasutamise perioodil.

(4) Toetuse eraldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast muutmise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist või toetuse saajalt sellekohase avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

(5) Toetuse andja võib muuta toetuse eraldamise otsust ja vähendada maakonna spordiliidu toetuse suurust või nõuda toetuse vastavas ulatuses tagasi, kui toetuse kasutamise kalendriaasta või aruande menetlemise käigus selgub, et maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Kui toetust vähendatakse, siis ulatuses, mis tagab käesoleva määruse § 14 lõikes 4 sätestatud tingimuse täitmise.

(6) Toetuse andja võib toetuse eraldamise otsust muuta ja nõuda kuni 50% toetusest tagasi, kui spordiorganisatsioon:

1) rikub spordiseaduse § 11 kohaselt maailma dopinguvastase koodeksi ja spordis dopingu kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni dopinguvastaseid reegleid;

2) ei täida olümpiahartast tulenevaid ausa mängu reegleid;

3) saab kahtlustuse spordivõistlustega manipuleerimises;

4) rikub rahvusliku olümpiakomitee vastuvõetud head juhtimistava.

§ 25. Toetuse eraldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Toetuse eraldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud valet või ebatäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega toetuse eraldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust toetuse eraldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saaja peab saadud toetuse tagastama toetuse eraldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.

7. peatükk

Toetuste maksmine ning aruandlus ja toetuste tagasinõudmine

§ 26. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kui käesolevast määrusest või toetuse eraldamise otsusest ei tulene teisiti.

(2) Kuni 50% maakonna spordiliidu toetusest makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 5. jaanuaril. Toetuse ülejäänud osa makstakse välja pärast käesoleva määruse § 30 lõikes 7 nimetatud andmete laekumist, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 1. mail ja mitte hiljem kui sama aasta 15. novembril.

(3) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise ning spordivaldkonna partnerorganisatsiooni järgnevate kalendriaastate toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist, võttes aluseks käesoleva määruse § 16 lõikes 6 nimetatud komisjoni ettepaneku, ning tingimusel, et toetuse andja on § 30 lõikes 6 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt §-s 8 sätestatud tingimustele.

§ 27. Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse kasutamise leping

(1) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse kasutamise kohta sõlmivad toetuse andja ja toetuse saaja lepingu.

(2) Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse kasutamise lepingus sätestatakse täiendavalt toetuse kasutamise eesmärk, eeldatavad tulemused koos tähtaegadega ja nende mõõtmiseks kasutavad indikaatorid, lepingupoolte õigused ja kohustused, lepingu täitmise kohta aruande esitamise kord ning muud vajalikud tingimused toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks.

§ 28. Rahvusvahelise spordisündmuse mõju analüüs

(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse saaja, kellele eraldati toetust vähemalt 65 000 eurot, esitab nelja kuu jooksul pärast sündmuse toimumist toetuse andjale sündmuse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi.

(2) Toetuse taotleja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi kulu lisada projekti eelarvesse.

§ 29. Rahvusvahelise suurvõistluse majandusliku mõju analüüs ja meediaraport

(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja esitab viie kuu jooksul pärast võistluse toimumist toetuse andjale võistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.

(2) Kui taotlejale on eraldatud toetus käesoleva määruse § 12 lõikes 3 toodud muu võistluse kulude katmiseks, esitab taotleja viie kuu jooksul pärast muu võistluse toimumist toetuse andjale selle võistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.

(3) Toetuse taotleja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud analüüside kulud lisada projekti eelarvesse.

§ 30. Toetuse kasutamise aruanne

(1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta toetuse andjale aruande. Toetuse kasutamise aruandes esitatakse:

1) ülevaade toetuse saaja eelarve tulude ja kulude prognoosi täitmisest;

2) ülevaade määratud toetuse summa kasutamisest;

3) ülevaade elluviidud ja elluviimata jäänud tegevustest, täidetud ja täitmata jäänud eesmärkidest ja tulemustest koos põhjendustega;

4) muud aruandevormil nõutud andmed.

(2) Lisaks esitab spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse saaja toetuse kasutamise aruandes ülevaate spordikohtunike tegevuse arendamisest ja spordikohtunike tasustamise andmed.

(3) Lisaks esitab maakonna spordiliidu toetuse saaja toetuse kasutamise aruandes maakonna spordiliidu korraldatud maakonna meistrivõistluste, koolispordiürituste ning liikumisharrastuse võistluste, ürituste või sarja osaluskordade tabeli.

(4) Spordialaliidu toetuse, maakonna spordiliidu toetuse ja spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande toetuse andjale toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 20.veebruariks, kui toetuse eraldamise otsusest ei tulene teisiti.

(5) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja esitab aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti perioodi lõppemist, kui toetuse eraldamise otsusest ei tulene teisiti.

(6) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse ja spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse saaja esitab toetuse andjale iga kalendriaasta kohta toetuse kasutamise vahearuande toetuse andja määratud tähtpäevaks. Koos vahearuandega esitab toetuse saaja toetuse andjale teabe selle kohta, kas taotluses toodud tegevused ja kulud on muutunud ja selgitused muudatuste kohta. Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse muutmisest juhul, kui soovitud muudatus seab kahtluse alla taotlusvooru eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või kavandatavate tegevuste lõpetamise tegevuste või projekti elluviimise perioodil.

(7) Maakonna spordiliidu toetuse saaja esitab lisaks toetuse kasutamise aruandele hiljemalt toetuse kasutamise kalendriaasta 31. oktoobriks toetuse andjale andmed maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse tegeliku või eeldatava rahalise panuse kohta maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.

(8) Toetuse saaja tagastab toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega.

(9) Aruande menetlemise tähtaeg on 90 tööpäeva aruande esitamisest arvates.

(10) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud tähtaja saabumist.

(11) Aruande menetlemisel kontrollib toetuse andja, kas:

1) aruandes esineb puudusi;

2) toetuse saaja tegevus vastab toetuse kasutamise tingimustele;

3) toetuse saamisega seotud kohustus või nõue on täidetud;

4) esitatud andmed on täielikud ja õiged.

(12) Aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse kasutamise kuludokumente.

(13) Kui aruandes esineb puudusi, annab toetuse andja toetuse saajale kuni seitse tööpäeva nende kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande menetlemise tähtaeg.

(14) Toetuse andja võib jätta aruande kinnitamata, kui:

1) määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud;

2) teadlikult on esitatud valeandmeid;

3) taotluses kirjeldatud tegevused on olulises mahus ellu viimata;

4) tegevuste toimumine ei ole tõendatud.

(15) Toetuse andja teeb otsuse aruande kinnitamata jätmisest teatavaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(16) Käesolevat paragrahvi ja aruande esitamise kohustust ei kohaldata Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse saajale.

§ 31. Toetuse tagasinõudmine ja maksmine

(1) Toetuse andja võib toetuse tagasi nõuda, kui toetuse saaja:

1) ei ole toetust kasutanud eesmärgipäraselt;

2) ei ole taotluses ettenähtud tegevusi ellu viinud;

3) toetust on kasutatud või makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

4) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;

6) on jätnud aruande tähtajaks esitamata;

7) on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;

8) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;

9) esitatud aruannet ei ole kinnitatud;

10) on oluliselt rikkunud käesolevas määruses esitatud kohustusi;

11) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega;

12) kohta tehakse toetuse eraldamise otsuse muutmine käesoleva määruse § 24 lõike 6 kohaselt.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta

1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;

2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.

(3) Toetuse saaja tagastab toetuse selle tagasinõudmise otsuses nimetatud tähtpäevaks.

(4) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, siis võib otsuse teha kümne aasta jooksul toetuse saajale toetuse eraldamisest arvates.

(5) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.

(6) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 500 eurot, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata.

(7) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.

(8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.

(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(11) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei saa olla pikem kui neli kuud.

(12) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjaga posti teel.

(13) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi kolmekümne kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates.

(14) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

8. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 32. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka elluviimise käesolevas määruses ja toetuse eraldamise otsuses nimetatud tingimuste kohaselt, sealhulgas:

1) kasutab toetust eesmärgipäraselt;

2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja toetuse kasutamise aruande;

3) järgib tegevuste elluviimisega seotud asjade või teenuste ostmisel riigihangete seaduses toodud põhimõtteid, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, peab ta võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10  000 euroga või ületab seda. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb aruandlusele lisada sellekohane põhjendus;

4) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel;

5) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;

6) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid kümme aastat alates toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina;

7) eristab tegevuste elluviimisega seotud abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi;

8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ja toetusest soetatud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;

9) tagastab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks;

10) võimaldab toetuse andjal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks igakülgset abi;

11) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 33. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses, muudes õigusaktides või toetuse eraldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) igal ajal ja täies ulatuses toetusest loobuda või toetus tagastada;

3) esitada arvamusi ja vastuväiteid haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud juhtudel.

§ 34. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud:

1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused selles sätestatud aja jooksul;

2) tagama vähese tähtsusega abi andmete kandmise vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise, kui toetus eraldatakse vähese tähtsusega abina;

3) säilitama toetuse taotlemise ja andmisega seotud tõendeid kümme aastat toetuse eraldamise otsuse tegemisest arvates;

4) kontrollima tegevuste elluviimist;

5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel või asjakohases infosüsteemis;

6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 35. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) toetuse kasutamise ajal ja kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aja lõppemist ja/või aruande esitamist hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sealhulgas vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. Kui eri- või audiitorkontrolli käigus tuvastatakse toetuse kasutamise rikkumine või aruande esitamata jätmine, on toetuse andjal sõltumata aruande esitamise tähtpäevast õigus nõuda igal ajal täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid;

2) nõuda taotluses kirjeldatud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) vähendada toetuse suurust, kui tegevuste maksumus väheneb või kui Kultuuriministeeriumi eelarves toimuvad muutused;

4) jätta toetus välja maksmata, vähendada toetuse suurust või nõuda toetuse tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või toetuse eraldamise otsuses sätestatud tingimusi.

9. peatükk

Rakendussätted

§ 36. Määruse rakendamine

Enne käesoleva määruse jõustumist antud sporditoetuse kasutamisega seotud aruandlusele ning toetuse tagasinõudmisele ja -maksmisele kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud tingimusi ja korda.

§ 37. Määruse kehtetuks tunnistamine

Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määrus nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.

Heidy Purga
Kultuuriminister

Kristiina Alliksaar
Kantsler

1

1

1

Lisa

Kultuuriministri 24. septembri 2024. a määruse nr 19

„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord” juurde

Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord

Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel

1. Spordialaliidu tegevustoetus ja noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:

1.1. 60–65% olümpiaalade spordialaliidud;

1.2. 25–30% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;

1.3. 10–15% muud spordialaliidud.

2. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse ja Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas.

3. Team Estonia koondise toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:

3.1. 30-40% olümpiaalade spordialaliidud;

3.2. 55-65% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;

3.3. 5–10% muud spordialaliidud.

Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise kord

4. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesoleva lisa punktides 5–12 esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised:

4.1. spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener;

4.2. treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga;

4.3. viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga;

4.4. täiskasvanute sportlikud saavutused;

4.5. viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv;

4.6. hea juhtimistava järgimine spordialaliidus.

5. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte järgmiselt:

100–299 harrastajat 1 punkt

300–499 harrastajat 2 punkti

500–999 harrastajat 3 punkti

1000–1999 harrastajat 4 punkti

2000–2999 harrastajat 5 punkti

3000–3999 harrastajat 6 punkti

4000–4999 harrastajat 7 punkti

5000–5999 harrastajat 8 punkti

6000–6999 harrastajat 9 punkti

7000 ja enam harrastajat 10 punkti

6. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:

1–19 treenerit 1 punkt

20–49 treenerit 2 punkti

50–99 treenerit 3 punkti

100–199 treenerit 4 punkti

200 ja enam treenerit 5 punkti

7. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:

1–9 treenerit 1 punkt

10–19 treenerit 2 punkti

20–49 treenerit 3 punkti

50–99 treenerit 4 punkti

100 ja enam treenerit 5 punkti

8. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub olümpiaala spordialaliit saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 8.2.

8.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

8.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;

8.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi;

8.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate saavutuspunktidega tulemust, millest üks on:

8.1.3.1. parim tulemus OM-l;

8.1.3.2. parim tulemus muul võistlusel;

8.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad;

8.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa punktides 8.1.6.1–8.1.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

8.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

8.1.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

8.1.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

8.1.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

8.1.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

8.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 8.1.6.1–8.1.6.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.

Koht OM ja MM EM Universiaad MK või MM etapp MK või MM üldvõit

1. koht 16 8 4 6 16

2. koht 14 7 2 4 14

3. koht 12 6 1 2 12

4. koht 10 5

5. koht 9 4,5

6. koht 8 4

7. koht 7 3,5

8. koht 6 3

9. koht 5 2,5

10. koht 4 2

11. koht 3 1,5

12. koht 2 1

Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest

8.2. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:

kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt

1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti

3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti

5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti

10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti

20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti

30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti

40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti

50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti

60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti

70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti

80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti

90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti

100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti

110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti

9. Täiskasvanute sportlike saavutuste eest kogub muu spordialaliit saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 9.2.

9.1. Muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

9.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;

9.1.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;

9.1.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

9.1.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad;

9.1.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa punktides 9.1.6.1 ja 9.1.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

9.1.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

9.1.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

9.1.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

9.1.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis 9.1.6.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.

Koht MM EM MK või MM etapp MK või MM üldvõit

1. koht 14 7 5 14

2. koht 12 6 3 12

3. koht 10 5 1 10

4. koht 8 4

5. koht 7 3,5

6. koht 6 3

7. koht 5 2,5

8. koht 4 2

9. koht 3 1,5

10. koht 2 1

Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest

9.2. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:

kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt

1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti

3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti

5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti

10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti

20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti

30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti

40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti

50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti

60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti

70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti

10. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval neljal aastal saavutatud tulemusi punktiskaalal 0–10. Erinevatel distsipliinidel saavutatud tulemuste eest antud punktid liidetakse. Komisjon hindab tulemusi arvestades järgmisi asjaolusid:

10.1. distsipliini kuulumine OM kavasse;

10.2. kas tegemist on Euroopa meistrivõistluste, maailmameistrivõistluste või muu võistlusega;

10.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis;

10.4. võistlusel osalenud riikide arv; 10.5. koondise koht maailma edetabelis.

11. Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti.

12. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu juhtimisega seonduvad asjaolud toetuse kasutamise aastale eelneval aastal:

12.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud tähtaeg;

12.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kuni kaks aruannet on esitatud hilinemisega. Spordialaliit kaotab 2 punkti, kui rohkem kui kaks aruannet on esitatud hilinemisega;

12.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine ESR-le. Spordialaliit kaotab

1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest spordiorganisatsioonidest ei ole andmeid õigeaegselt esitanud;

12.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas või nendega samaväärses organis;

12.5. spordialaliidu treenerite hindamiskomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse hindamiskomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui hindamiskomisjoni ei ole moodustatud, hindamiskomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud ega pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või hindamiskomisjoni töös esineb puudusi;

12.6. liitumine rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui ta ei ole liitunud rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga;

12.7. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga. Ettepaneku koostöö hindamiseks teeb leksikoni ja aastaraamatu koostaja, edastades selle taotluste menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui komisjon hindab koostööd mitterahuldavaks;

12.8. koostöö Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega maailma dopinguvastase koodeksi ja teiste spordivaldkonna konventsioonide rakendamisel ja järgimisel. Ettepaneku koostöö hindamiseks teeb Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, edastades selle taotluste menetlejale toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus hindab spordialaliidu tegevust keelatud ainete kasutamise, spordivõistluste manipuleerimise ja vägivalla vastases ennetustöös mitterahuldavaks;

12.9. spordivõistlustega manipuleerimise vastaste ennetavate meetmete kasutusele võtmine ja manipuleerimisega seotud isikute karistamise korra kinnitamine. Spordialaliit kaotab 1 punkti kui alaliidu dokumentidega ei ole reguleeritud võitlus spordivõistlustega manipuleerimise vastu;

12.10. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliit on osalenud vähemalt ühes Erasmus+ programmi koostööpartnerluse projektis.

13. Spordialaliidu punktid harrastajate, treenerite, sportlike saavutuste, OM-l startinud sportlaste ja hea juhtimistava järgimise eest liidetakse ning arvutatakse spordialaliidu punktide osakaal vastava spordialaliitude rühma punktide üldarvust. Vastavalt punktide osakaalule arvutatakse spordialaliidu tegevustoetus lähtuvalt käesoleva lisa punktides 1.1–1.3 sätestatust. Spordialaliidud, kellele eraldatav toetuse summa jääb alla 5 000 euro, jäetakse toetuse saajate hulgast välja ning selle tulemusel tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas punktide osakaalust lähtuvalt toetuse saajate hulka alles jäänud spordialaliitude vahel.

Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja noortespordi toetuse arvutamise kord

14. Spordialaliidu noortespordi toetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse vastavalt käesoleva lisa punktidele 16–17, on järgmised:

14.1. spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener;

14.2. spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased;

14.3. noorte ja juunioride sportlikud saavutused.

15. Spordialaliidu noortespordi toetus jaotatakse spordialaliitude vahel järgmiselt:

15.1. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.1 märgitud noorte harrastajate arvule;

15.2. 25% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.2 märgitud noorte harrastajate arvule;

15.3. 50% vastavalt käesoleva lisa punktis 14.3 märgitud sportlikele saavutustele.

16. Noorte ja juunioride sportlike saavutuste eest kogub spordialaliit saavutuspunkte.

16.1. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

16.1.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;

16.1.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM distsipliinidega otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad) tulemusi;

16.1.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest;

16.1.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

16.1.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad;

16.1.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa punktides 16.1.7.1–16.1.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

16.1.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

16.1.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

16.1.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

16.1.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

16.1.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,25;

16.1.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;

16.1.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

16.1.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 16.1.7.1–16.1.7.3 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.

Koht MM EM

1. koht 16 8

2. koht 14 7

3. koht 12 6

4. koht 10 5

5. koht 9 4,5

6. koht 8 4

7. koht 7 3,5

8. koht 6 3

9. koht 5 2,5

10. koht 4 2

11. koht 3 1,5

12. koht 2 1

Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest

16.2. Sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt:

16.2.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;

16.2.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest;

16.2.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;

16.2.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

16.2.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad;

16.2.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa punktides 16.2.7.1–16.2.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

16.2.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

16.2.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

16.2.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsient 1,25;

16.2.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;

16.2.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

16.2.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktis 16.2.7.1 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks taotluste menetlejale.

Koht MM EM

1. koht 14 7

2. koht 12 6

3. koht 10 5

4. koht 8 4

5. koht 7 3,5

6. koht 6 3

7. koht 5 2,5

8. koht 4 2

9. koht 3 1,5

10. koht 2 1

Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest

16.3. Sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt:

16.3.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM või MM finaal- või valikturniiril või samaväärsel võistlusel osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1 saavutuspunkti ning väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti;

16.3.2. suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa punktis 16.3.1 nimetatud punktile 10 000 eurot, kui suurekoosseisuline koondis osales toetuse kasutamise aastale eelnenud kahel aastal EM või MM finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus.

17. Noortespordi toetuse summa spordialaliidule arvutatakse järgmiselt:

17.1. ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust;

17.2. olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas liidetakse erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid ning arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma saavutuspunktide üldarvust;

17.3. võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva lisa punkti 15.3 alusel kujunevast summast maha käesoleva lisa punkti 16.3.2 alusel eraldatav summa, vastavalt käesoleva lisa punktile 16.3.1 määratud saavutuspunktid liidetakse ning arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma saavutuspunktide üldarvust;

17.4. käesoleva lisa punktide 1.1–1.3 ja 15.1–15.3 alusel kujunevad summad jaotatakse spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktide 17.1–17.3 alusel arvutatud osakaaludele.

Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord

18. Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suuruse määramisel lähtutakse kuni 4-aastasest perioodist ja punktides 19 ja 20 nimetatud põhimõtetest. Perioodi alguse ja lõpu määrab toetuse andja ning avalikustab selle oma veebilehel.

19. Iga-aastase toetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel spordikohtunikele tasutud koondsumma ilma riiklike maksudeta (sh maksed) käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud aastal. Perioodi lõppedes võetakse aluseks uue perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud aasta andmed. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude puhul võetakse aluseks käesoleva lisa punkti 18 alusel määratud perioodi esimese aasta toetuse taotlemisele eelnenud täispika hooaja andmed.

20. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude puhul arvestatakse toetuse arvutamisel Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistluste ning karikavõistluste korraldamisel spordikohtunikele tasutud koondsummade puhul järgmisi erisusi:

20.1. meeste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kahe kõrgema liiga võistluste korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu;

20.2. naiste Eesti meistrivõistluste puhul arvestatakse ainult kõrgeima liiga võistluste korraldamisel spordikohtunikele makstud tasu;

20.3. meeste meistrivõistluste kõrgeimas liigas arvestatakse ühe spordikohtuniku maksimaalseks tasuks ühe mängu eest summa, mis võrdub võistkondlike sportmängude meeste meistrivõistluste kõrgeimate liigade spordikohtunike keskmise tasuga ühe mängu eest.

21. Spordialaliitude poolt esitatud, käesoleva lisa punktis 19 nimetatud koondsummad liidetakse, arvestades käesoleva lisa punktides 20.1–20.3 sätestatud erisusi ning arvutatakse iga spordialaliidu osakaal üldsummast. Vastavalt osakaalule arvutatakse spordialaliidu spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse suurus lähtuvalt Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves ettenähtud summast.

Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord

22. Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või võistkonnaga, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid:

22.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;

22.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel tiitlivõistlustel häid tulemusi;

22.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele;

22.4. kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus.

23. Lisaks käesoleva lisa punktides 22.1–22.4 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja kandepinda Eestis ja maailmas.

24. Sportlastest ja võistkondadest, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, moodustatakse hindamistulemuste põhjal spordialaliitude rühmade kaupa paremusjärjestus. Käesoleva lisa punktide 3.1–3.3 alusel kujunevad summad jaotatakse paremusjärjestuse alusel iga sportlase või võistkonna vajadustest ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt. Kõigi spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud sportlaste ja võistkondade võimete arendamiseks määratud summad liidetakse.

Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse määramise kord

25. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab toetuse andja igal aastal vastavalt eraldatud eelarvevahendite suurusele.

26. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused vastavalt allolevale tabelile:

TaseSportlik tulemusPalgafondEttevalmistustoetus

A+OM ja täiskasvanute MM 1. kohtJahJah

AOM ja täiskasvanute MM 2.-3. koht, EM 1. kohtJahJah

BOM 4.-10. koht, täiskasvanute MM 4.-8. koht ja EM 2.-3. kohtJahJah

COM-kandidaadidEijah

NoorsportlasedToetuse andmisel võetakse arvesse sportlikke saavutusi ning sportlase potentsiaali

27. A+, A ja B taseme sportlaste toetusi makstakse kaks jooksvat aastat alates tulemuse saavutamisele järgnevast kuust. C taseme sportlaste nimekirja kinnitab toetuse andja maksimaalselt kaheks aastaks.

28. Kui A+, A või B kategooria sportlane loobub tippspordist või võtab vaheaasta, säilib tema töötasu ja ettevalmistustoetus 12 kuuks.

29. Sportlaste individuaaltreenereid toetatakse vastavalt treenitava sportlase tasemele.
C-taseme sportlaste treenerite hulgast teeb toetuse andja valiku, kes saavad igakuist toetust vastavalt sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele

30. Noorsportlase toetust eraldatakse reeglina 18-22-aastatele noorsportlastele (erandina spordialad, kus rahvusvaheliste reeglitega on noorte ja juunioride vanuseklassid nooremad) ning kes ei kuulu A, B ega C kategooriasse. Kandidaate võivad esitada spordialaliidud. Toetuse määramisel võetakse arvesse sportlikke saavutusi ning sportlase potentsiaali.

Noorsportlase toetuse andmise eesmärk on toetada noorsportlaste arengut, suurendada nende konkurentsivõimet ning soodustada üleminekut täiskasvanute klassi. Toetatakse noorsportlasi, kes on saavutanud noorteklassides häid tulemusi ja omavad potentsiaali jõuda tulevikus olümpiamängudele. Team Estonia noorsportlase toetussüsteemi pääsevate sportlaste nimekirja kinnitab ja muudab EOK tippspordikomisjon.

31. Noorsportlase toetus makstakse välja igakuiselt. Noorsportlaste toetuste nimekirja kinnitab toetuse andja maksimaalselt kaheks aastaks.

32. Toetuse andja vaatab toetust saavate noorsportlaste nimekirja üle suvealadel septembris ja talialadel märtsis (hiljemalt oktoobris ja aprillis) ning aastaringselt jooksvalt vastavalt noorsportlaste tulemustele ja arengule.

33. Noorsportlase treenerite hulgast teeb toetuse andja valiku, kes saavad igakuist toetust vastavalt sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele. Noorsportlase treeneril peab olema kehtiv treeneri kutse.

Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks

34. Erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste asjaolude ilmnemise tõttu esitatud projekti- ja tegevustoetuse ning investeeringu toetamiseks esitatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon.

35. Nimetatud komisjon lähtub taotluste hindamisel taotletava tegevuse erandlikkusest, erakorralisusest ja kiireloomulisust tingivatest asjaoludest, taotluse kulude realistlikkusest ning valdkondlikust olulisusest ja mõjust.

36. Nimetatud komisjon esitab toetuse andjale ettepanekud toetuse täismahus eraldamiseks, osaliseks rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks.