Riigieelarve seaduse muutmise seadus

1

EELNÕU

23.09.2024

Riigieelarve seaduse muutmise seadus

§ 1. Riigieelarve seaduse muutmine

Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvist 4¹ ja § 15 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „, stabiilsusprogrammi“;

2) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eelarvestrateegias kajastatud valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide ja

möödunud eelarveaasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta annab enne

eelarvestrateegia kinnitamist arvamuse eelarvenõukogu, lähtudes eelarvepositsiooni reeglitest

ning struktuurse eelarvepositsiooni korrigeerimise vajadusest.“;

3) seaduse 3. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Riigieelarves võib põhiseaduslike institutsioonide kulud ja ministeeriumi valitsemisala

programmi tegevuse kulud liigendada administratiivselt täiendavalt riigiasutuste kaupa,

eristades:

1) tööjõukulud;

2) majandamiskulud;

3) sotsiaaltoetused;

4) investeeringutoetused;

5) muud toetused;

6) finantskulud;

7) muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu.

(52) Kui riigieelarves on kulud liigendatud käesoleva paragrahvi lõike 51 alusel, siis esitatakse

need vastavalt käesoleva seaduse §-s 32 toodud jaotuses või detailsemalt kooskõlas

eelarveklassifikaatoriga.“;

5) paragrahvi 26 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „lõigete 5“ tekstiosaga „, 51, 52“;

6) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastustes:

„(22) Ministril on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud ministeeriumi valitsemisala

tulemusvaldkonna programmi tegevuse piirmääraga vahendite § 26 lõike 51 kohaselt esitatud

täiendavat liigendust nende kogumahtu muutmata.

(23) Põhiseaduslikul institutsioonil on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud

piirmääraga vahendite § 26 lõike 51 kohaselt esitatud täiendavat kulude liigendust nende

kogumahtu muutmata.“;

7) seadust täiendatakse §-ga 81⁵ järgmises sõnastuses:

„§ 81⁵. 2025. aasta riigieelarvega seotud erisused

Käesoleva seaduse 2024. aasta 1. detsembril jõustunud redaktsiooni § 26 lõikeid 5¹, 5² ja 8

kohaldatakse esmakordselt 2025. aasta riigieelarve liigendamisele.“.

2

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. detsembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2024

Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Esitaja Rahandusministeeriumi vastus

Justiitsministeerium

Eelnõu p 7, RES § 815 muutmine

Tegemist RES-iga vastuoluga? Redaktsiooni

jõustumise hetkeks peaks olema riigieelarve

eelnõu koos (vt RES § 38 lg 1). Jõustumisega

nähakse ette uus liigendus 2025. aasta

riigieelarvele, kuid seda hetkel, millal see peaks

juba koos ja esitatud olema (jõustumine 1.

detsember).

Seaduse jõustumiseks on märgitud

1.12.2024 seetõttu, et ülesehitust

sisaldav norm jõustuks enne 2025.a

riigieelarve vastuvõtmist.

Eelnõule ja seletuskirja normitehnilised

parandusettepanekud

Arvestatud

Õiguskantsler

Põhiseaduse § 116 kinnitab, et Riigikogul peab

olema võimalik teha aasta riigieelarves sisulisi

muudatusi, mh jaotada kulusid ümber. /…/

Kavandatav seadusemuudatus ei taga PS § 115

täitmist. /…/ Ka majandusliku sisuga kuludele

piirmäärade seadmise korral on võimalik

seaduses ette näha, et väikeste ja sisult

vähemoluliste muudatuste tegemiseks ei pea

pöörduma Riigikogu poole (nt saab ministrile

anda seaduses ette nähtud summa või protsendi

piires kulude ümbertõstmise võimaluse).

Majandusliku sisuga kuludele seaduses

piirmäärade seadmine ei saa riigile suuri

ümberkorraldusi või kulusid kaasa tuua, sest

eelarve täitmist jälgitakse ka praegu

majandusliku sisuga kulude järgi. Üks võimalus

küsimus lahendada on tuua lisas ettenähtud jaotus

eelarve seaduse põhiteksti ning praegu eelarves

esitatav viia seletuskirja. Sel juhul tuleks üle

kontrollida ja vajadusel muuta ka riigieelarve

seaduse ülejäänud sätted, mis reguleerivad

eelarve ülesehitust ja täitmist.

Riigikogu tasandil piirangute seadmine

majanduslikule sisule võib kaasa tuua

liigse fookuse ressurssidele, mille

kasutamise kohta tehtav valik on tihti

mõistlik jätta asutuse tasandile, kus on

olemas teadmine kulutõhusatest

võimalustest. Seejuures on oluline

säilitada paindlikkus erinevate

eelarveliste valikute vahel kokkulepitud

tulemuste saavutamiseks. Seetõttu tuleb

piirmäärade seadmise põhimõttelist

valikut teha hoolikalt analüüsides,

kirjeldades põhjalikult kõikide

alternatiivide plusse ja miinuseid.

Põhjalikum riigieelarve seaduse

muudatus on töös ja eelnõu

menetlemise käigus neid plusse ja

miinuseid ka kaalutakse.

Väljapakutud lahendusega otsime

eelkõige paremat tasakaalu n-ö

majandusliku sisu ja tegevuspõhise

eelarve vahel ning suurendame

riigieelarve seaduse läbipaistvust.

Riigikontroll

1. Riigieelarve seadus ei takista juba praegu

eelnõus esitatud viisil täiendavalt kulusid

liigendada. Eelnõu (§ 1 p 4) järgi „võib“

1. Oleme lähtunud riigieelarve seaduse

§-26 lõike 51 kehtestamisel sellest, et

seaduse samas paragrahvis on praegu

riigieelarves põhiseaduslike institutsioonide

kulud ja ministeeriumide valitsemisala

programmi kulud liigendada administratiivselt

täiendavalt riigiasutuste kaupa. Luba seaduse

tasandil selleks vaja ei ole – riigieelarve seadus ei

takista juba praegu eelnõus esitatud viisil

täiendavat kulude liigendamist. Eelnõus pakutud

vaade on võimalik iga-aastasele riigieelarve

seadusele täiendavalt lisada ka ilma seda „võib“-

muudatust tegemata. Muudatus on vajalik ainult

sellisel juhul, kui on tahe see selge kohustusena

kehtestada.

Ettepanek on sõnastada seaduse § 26 lõige 51

algus järgmiselt: „Riigieelarves liigendatakse

põhiseaduslike institutsioonide kulud ja

ministeeriumi valitsemisala programmi tegevuse

kulud täiendavalt riigiasutuste kaupa, eristades: [-

--]„.

2. Eelnõuga ministrile antav ulatuslik õigus

muuta Riigikogus kinnitatud riigieelarve

kulude jaotust muudab riigieelarve seadusesse

lisanduva riigiasutuste ja kulude kaupa

esitatud jaotuse sisutuks ning eelnõuga

tehtava muudatuse väärtusetuks.

Ettepanek on loobuda kavast anda ministrile

sedavõrd ulatuslik õigus muuta Riigikogus tehtud

eelarveotsuseid.

3. Laialdase ministeeriumidele antava

paindlikkuse asemel tuleks riigieelarves just

vastupidi määrata mitmetele kuluridadele

ühesed kululaed, mida saab muuta ainult

Riigikogu. Olukorras, kus riigi rahakasutuses

soovitakse suuremat kulude kontrolli, on selgete

kululagede määramine üks meede, mis aitab

soovitud eesmärgile kaasa. Läbiv paindlikkus ei

sunni valitsemisalasid eelarvet sisukalt

planeerima ning sellega kaotatakse üks võimalus

raha säästlikumalt kasutada.

Ettepanek: Olukorras, kus valitsus soovib

kontrollida (sh vähendada) riigiasutuste

tööjõu- ja majandamiskulusid, tuleks

eesmärgi saavutamiseks ministeeriumide ja

teiste valitsusasutuste (ametid ja

inspektsioonid) tegevuskulule seada

riigieelarve tasemel asutuste kaupa kululaed.

Seda on võimalik teha, lisades riigieelarvesse

seaduse tasandil täiendava vaate, kus praeguse

lõplikud loetelud selle kohta kuidas

riigieelarve tuleb esitada, nt lõikes 3 on

esitatud administratiivse jaotuse täpne

sisu, lõikes 4 on lahti kirjutatud

majandusliku sisu täpne jaotus ja lõikes

5 kulude täpne jaotus

tegevuspõhiselt. Kuna seadus on

liigenduse osas väga täpne, siis leiame,

et on vajalik seaduse liigenduse

täiendamiseks seda seaduses

täpsustada.

2. Eelnõu eesmärk ei ole muuta

kehtivaid paindlikkuse reegleid.

Eesmärk on paremini seostada eelarve

kahte paralleelset vaadet

(tegevuspõhine ja majanduslik sisu), et

võimaldada seaduse tasandil täpsemate

muudatusettepanekute formuleerimist

ja suurendada riigieelarve seaduse

arusaadavust. Lisaks kirjeldatakse

eelnõu tulemusena täpsemini ka eelarve

jaotus asutuste vahel, mis samuti

võimaldab läbipaistvust suurendada.

3. Eelnõuga ei anta ministrile juurde

täiendavat paindlikkust eelarve

kasutamisel, see jääb praegusele

tasemele.

Riigikogu tasandil piirangute seadmine

majanduslikule sisule võib kaasa tuua

liigse fookuse ressurssidele, mille

kasutamise kohta tehtav valik on tihti

mõistlik jätta asutuse tasandile, kus on

olemas teadmine kulutõhusatest

võimalustest. Säilitades seejuures

paindlikkuse erinevate eelarveliste

valikute vahel kokkulepitud tulemuste

saavutamiseks. Seetõttu tuleb

piirmäärade seadmise põhimõttelist

valikut teha hoolikalt analüüsides,

kirjeldades põhjalikult kõikide

alternatiivide plusse ja miinuseid.

tegevuspõhise vaate kõrvale lisatakse

tegevuskulude koondmaht, mida iga riigiasutus

saab konkreetsel eelarveaastal maksimaalsena

valitsemisalale eraldatud rahast tegevuskuludeks

kasutada. Üks võimalik lahendus oleks järgmine:

A. Tegevuskulude kogumaht kehtestatakse

seaduse tasemel asutuste kaupa kõigile

ministeeriumidele ja teistele valitsusasutustele

(ametid ja inspektsioonid). Ministeeriumide

hallatavate riigiasutuste puhul (nt riigi

üldhariduskoolid, muuseumid) võiks põhjendatud

paindlikkuse huvides kaaluda konkreetse

valitsemisala hallatavate riigiasutuste

tegevuskulude koondmahu määramist.

B. Iga ministeeriumi ja teiste valitsusasutuste

puhul fikseeritakse seaduse tasemel

tegevuskulude kogumaht ning eraldi

tegevuskulude sees oleva tööjõukulu kogumaht ja

majandamiskulu kogumaht.

C. Ministeeriumi ja teiste valitsusasutuste

tegevuskulude kogumahtu saaks suurendada

ainult Riigikogu riigieelarvet muutes. Asutuse

tööjõukulude ja majandamiskulude vahel võiks

ümbertõstmisi teha ainult Vabariigi Valitsuse loal

seaduses kindlaksmääratud protsendi ulatuses.

Põhjalikum riigieelarve seaduse

muudatus on töös ja eelnõu

menetlemise käigus neid plusse ja

miinuseid ka kaalutakse.

Võimalikud väljapakutud lahendused

vajavad täiendavat analüüsi ja mõistlik

on hoiduda keerulistest topelt-

piirmääradega lahendustest, mis toovad

juurde halduskoormust ja liigset jäikust

asutuste teenuste osutamisel.

Eelarvenõukogu

Stabiilsusprogrammi koostamise nõude

kaotamine tähendab eelarvenõukogu jaoks, et

kevaditi ei tule enam kujundada ja

publikatsioonina avaldada eelarvenõukogu

arvamus stabiilsusprogrammis seatud eelarve-

eesmärkide kohta. Valitsuse seatud eelarve-

eesmärkide vastavuse hindamine kodumaistele

eelarvereeglitele toimuks edaspidi vaid sügiseti

riigi eelarvestrateegia alusel.

Küll aga jätkab eelarvenõukogu kevaditi oma

hinnangu andmist möödunud aasta struktuurse

eelarvepositsiooni tulemile vastavalt eelnevalt

seatud eelarve-eesmärgile ja kodumaistele

eelarvereeglitele. Eelnõus välja pakutud

paragrahvi 14 uuest sõnastusest võib jääda mulje,

et ka see eelarvenõukogu arvamus ilmuks

sügiseti enne riigi eelarvestrateegia kinnitamist

valitsuses. Soovitame võimalusel seaduse

sõnastust vastavalt täpsustada või vähemalt

rahandusministeeriumil võtta teadmiseks, et

sellist kavatsust eelarvenõukogul siiski pole.

Kui eelarvenõukogu tegevuse algusaastatel

koostati kevaditi nii riigi eelarvestrateegia kui ka

stabiilsusprogramm, ning nende

eelarvedokumentide valmimisega oli ajaliselt

Teadmiseks võetud.

Kinnitame, et stabiilsusprogrammi

koostamise nõude kaotamisega ei olnud

eesmärki nihutada möödunud aasta

eelarvepositsiooni kohta arvamuse

avaldamise tärminit.

seotud ka eelarvenõukogu arvamuse koostamine

möödunud aasta eelarvepositsiooni kohta, siis

alates 2025. aastast sellist kevadist pidepunkti

Eesti eelarveprotsessis enam poleks.

Seetõttu kavatseb eelarvenõukogu oma arvamuse

möödunud aasta eelarvepositsiooni kohta

avaldada edaspidi kevaditi vahetult pärast seda,

kui on ilmunud statistikaameti (esialgsed)

andmed möödunud aasta valitsussektori

nominaalse eelarvepositsiooni kohta ning

rahandusministeeriumi kevadine

majandusprognoos, milles on kajastatud

rahandusministeeriumi hinnangud möödunud

aasta SKP lõhele ja valitsussektori struktuursele

eelarvepositsioonile.

1

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1) Sisukokkuvõte

Eelnõuga parandatakse riigieelarve läbipaistvust vastavalt koalitsioonileppele juba alates 2025.

aastast ning tühistatakse Euroopa Liidu uues fiskaalreeglistikus ebavajaliku dokumendi

koostamise nõue 2025 aasta esimeses pooles.

Eelnõu eesmärgiks on täiendada riigieelarve seadust selliselt, et anda võimalus aastases

riigieelarve seaduses esitada eelarve andmed ministeeriumi valitsemisala ja põhiseadusliku

institutsiooni kulude administratiivse, majandusliku sisu ning piirmääraga/ piirmäärata jaotuse

alusel juba 2025. aasta riigieelarve koostamisel.

Lisaks kaotatakse seadusest nõue valitsusel iga-aastaselt koostada ja kinnitada

stabiilsusprogramm, seda põhjusel, et Euroopa Liidu majandusjuhtimise reformi käigus

muudetud määrusest kaotati stabiilsusprogrammi nõue.

2) Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu koostasid Rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna nõunik Ingrid Niid

([email protected], tel 5885359), eelarvearenduste osakonna nõunik Sille Preimer

([email protected], tel 59823037) ja fiskaalpoliitika osakonna nõunik Tanel Steinberg (e-

post: [email protected], tel 611 3519).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

nõunik Marge Kaskpeit (e-post: [email protected], tel 58851423) ja toimetas keeleliselt

sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected], tel 58851468).

3) Märkused

Eelnõuga muudetakse riigieelarve seaduse (edaspidi RES) 7. juunil 2024. a jõustunud

redaktsiooni avaldamise märkega RT I, 28.05.2024, 3.

Eelnõu on seotud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga.

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1264 majanduspoliitika

tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Riigieelarve liigendust puudutavat sätet täiendatakse muudatusega, millega antakse võimalus

aastases riigieelarve seaduses esitada täpsemad eelarve andmed ministeeriumi valitsemisala ja

põhiseadusliku institutsiooni kulude administratiivse, majandusliku sisu ning piirmääraga/

piirmäärata jaotuse kohta, mis varem esitati seletuskirja lisades. Tegemist on muudatusega,

mis tuleb vastavalt koalitsioonileppele jõustada koos iga-aastase riigieelarvega, mistõttu

HÕNTE §1 lg 2 p 4 kohaselt väljatöötamiskavatsust ei koostata. Täiendavalt märgime, et

2

eelarve esitlusviisiga seotud küsimusi on põhjalikult käsitletud riigieelarve seaduse

väljatöötamiskavatsuses, mis on kooskõlastatud kõigi ministeeriumite ja teiste

asjassepuutuvate osapooltega.

Samuti on eesmärgiks viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, mille kohaselt ei nõuta

enam riikidelt stabiilsusprogrammi koostamist alates 2024. aasta 30. aprillist. Kuna tegemist on

EL õigusakti rakendamisest tuleneva muudatusega, siis vastavalt HÕNTE §1 lg 2 p 2

väljatöötamiskavatsust ei koostata.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

RES §-de 4¹,14 ja § 15 lõike 2 teise lause muutmine ja seaduse 3. peatüki 3. jao kehtetuks

tunnistamine. Riigieelarve seadusest kaotatakse nõue valitsusel koostada ja heaks kiita

stabiilsusprogramm, seda tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1264

majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning

millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/971 kehtestamisega.

RES § 26 täiendamine lõigetega 51 ja 5². Riigieelarve liigendust puudutavat sätet täiendatakse

muudatusega, millega antakse võimalus aastases riigieelarve seaduses esitada täpsemad eelarve

andmed ministeeriumi valitsemisala ja põhiseadusliku institutsiooni kulude administratiivse,

majandusliku sisu ning piirmääraga/ piirmäärata jaotuse kohta, mis varem esitati seletuskirja

lisades.

Lisaks eelpool toodud liigendusele esitatakse need kulud ka piirmääraga/piirmäärata kulude

täpsema jaotuse (eelarve liigid) kaupa:

•piirmääraga kulud;

•arvestuslikud kulud;

•välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga;

•muud tuludest sõltuvad kulud;

•edasiandtavad maksud;

•mitterahalised kulud.

Muudatuse tulemusena suureneb riigieelarve läbipaistvus Riigikogu ja avalikkuse jaoks, kes on

oodanud, et riigieelarve esitatakse riigiasutuste ja majandusliku sisu kaupa.

Eelarve mõistlikuks ja otstarbekaks kasutamiseks täiendatakse riigieelarve seaduse § 56

selliselt, et kehtima jääks praegune paindlikkus põhiseadusliku institutsiooni piirmääraga

kulude kogumahule ning aastase riigieelarvega kehtestatud paindlikkus tulemusvaldkonna

programmi tegevuse piirmääraga kuludele.

Seadust täiendatakse §-ga 81⁵, võimaldamaks riigieelarve liigendust puudutavate sätete

jõustumine 2025. aasta kohta koostatavas riigieelarves.

2025. aasta riigieelarve seaduse ülesehitus hakkab olema alljärgnev.

§ 1. Riigieelarve vahendid (tuhandetes eurodes)

(1) Konsolideeritud eelarve (tuhandetes eurodes).

1 Määrus - 2024/1263 - EN - EUR-Lex (europa.eu)

3

(2) Vahendite liigendus (tuhandetes eurodes).

….

(3) Kulude täiendav liigendus riigieelarve seaduse § 26 lõigete 51 ja 52 alusel esitatakse lisas

(lisatud).

§ 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine

§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted

§ 4. Riigieelarve liigendamise täpsusaste

§ 5. Riigieelarve vahendite liigenduse muutmine

§ 6. Sõltumatute institutsioonide eelarved

§ 7. Kaitsekulu

§ 8. Tervisekassa eelarvepositsioon

§ 9. Eelarveaasta jooksul riigiteede üleandmisel kohalike omavalitsuste finantseerimine

§ 10. Tulude laekumise korralduse erisus

Lisa. Riigieelarve kulude täiendav liigendus riigieelarve seaduse § 26 lõigete 51 ja 52 alusel

4

RES § 26 lõike 8 täiendamine. Riigisaladusega kaetud kulude liigenduse erisus hakkab

kehtima ka § 26 lisatud lõigetele 51 ja 5 2.

RES § 56 täiendamine lõigetega 22 ja 2 3. Paragrahvi 56 täiendatakse nii, et jääks kehtima

praegune riigieelarve kasutamise paindlikkus. Ministril on õigus muuta riigieelarvega kindlaks

määratud programmi tegevuse piirmääraga vahendite täiendavat liigendust selle kogumahtu

muutmata. Põhiseaduslikul institutsioonil on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud

piirmääraga kulude täiendavat liigendust nende kogumahtu ületamata.

Riigieelarve kasutamisel järgitakse seniseid põhimõtteid:

Minister võib oma valitsemisala ja tulemusvaldkonna eelarve mahu piires muuta programmi

tegevuse piirmääraga vahendite eelarvet viie miljoni euro ulatuses, arvestades riigieelarve

seaduse § 5 lõikes 1 (vastav säte on nii 2024. aasta riigieelarve seaduses, kui ka 2025. aasta

riigieelarve seaduse eelnõus) toodud täpsustusi:

1) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on alla nelja miljoni euro, on

seda lubatud muuta kuni 25 protsenti ja

2) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on neli miljonit eurot või enam,

on seda lubatud muuta järgmise valemiga arvutatud mahu ulatuses (918 400 + 2,04% *

programmi tegevuse piirmääraga eelarve maht).

4. Eelnõu terminoloogia

5

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu tulemusel muutub riigieelarve seaduse pilt. Lisaks tegevuspõhisele eelarvele hakatakse

ministeeriumide valitsemisalade eelarvetes detailsemalt välja tooma kulusid administratiivse ja

majandusliku sisu järgi. Ka põhiseaduslike institutsioonide kulud, mida esitataksegi

riigieelarves majandusliku sisu järgi, näidatakse detailsemalt.

Mõju riigiasutustele

Mõju on vähene, sest vastavaid andmeid on kogu aeg RES/RE protsessis esitatud. Siiani

kajastasid andmed seletuskirjas, nüüd hakkavad kajastuma seaduses.

Põhiseaduslik institutsioon ja minister oma valitsemisalas saavad muuta detailset majandusliku

sisu eelarvet ja asutuste vahelist eelarvet nagu varem. Muudatuse piiriks on kas piirmääraga

kulude kogumaht (põhiseaduslik institutsioon) või programmi tegevuse piirmääraga kulude

kogumaht (ministeeriumi valitsemisala).

Stabiilsusprogrammi kaotamine ei vähenda töökoormust Rahandusministeeriumile. Muudetud

Euroopa Liidu majandusjuhtimise raamistik näeb ette teistmoodi fiskaalset järelevalvet, mille

raames tuleb riigil koostada lisaks keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavale ka iga-aastane

eduaruanne.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Täiendavaid kulusid seaduse rakendamine kaasa ei too.

8. Rakendusaktid

Eelnõus ei ole volitusnorme ning seega rakendusakte ei kavandata. Kehtestatud rakendusakte

muuta ei ole vaja.

9. Seaduse jõustumine

Selleks, et võimaldada 2025. aasta riigieelarve koostamist täiendavas liigenduses, on

planeeritud eelnõu jõustumine 1. detsembril 2024.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele, Riigikantseleile ja põhiseaduslikele

institutsioonidele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse

avaldamiseks Eesti Pangale ja eelarvenõukogule.

Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

6

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Riigieelarve seaduse muutmise

seadus

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks riigieelarve seaduse muutmise seaduse

eelnõu koos seletuskirjaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu

2. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri koos lisaga

Raoul Lättemäe 58851460

[email protected]

Meie 24.09.2024 nr 1.1-10.1/4110-5