Riigi Teataja_2024. aasta tegevuse ülevaate edastamine_ettekanne Riigikogus

teisipäev, 17. september 2024, kell: 09:58:09 1

Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Riigikogus 17.09.2024 „Õiguskantsleri 2023.-

2024. aasta tegevuse ülevaade“

Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude

õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Ülevaade õiguskantsleri ametkonna tööst

1. septembrist 2023 kuni 31. augustini 2024 on teie ees. Teemade ring on tavakohaselt lai: maksud,

pangandus, jälitustegevus, keskkonnakaitse, laste ja noorte õigused, puuetega inimeste olukord,

kontrollkäigud psühhiaatriahaiglasse, vanglatesse, arestikambritesse, sotsiaalhoolekanne ja palju

muud, seekord näiteks ka puhta joogivee kättesaadavus.

Kogu meie ametkonna eesmärk on jätkuvalt lahendada, mitte menetleda; luua selgust, mitte müra;

vähendada ühiskonnas pinget ja püüelda tasakaalu ja mõistlikkuse poole. Ehk siis teha oma

seaduslike volituste ja võimete piires Eestit paremaks. Ja seda ikka koostöös teiega, austatud

rahvaesindus, koostöös kohalike volikogudega, ametnikega, ekspertidega ja ka nõuandjatega meie

oma nõuandvates kodades. Aitäh teile!

Just niisugust tegutsemist – pühendunult, väärikalt ja koostöös – põhiseadus meilt kõikidelt

riigipalgalistelt ju nõuabki. Peame töötama selle nimel, et Eestis oleks praegustel ja tulevastel

põlvedel hea elada. Päris siiralt!

Tänan teid ka hiljutiste põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud ettepanekute toetamise eest,

nende arutelude ees komisjonides ja loodan, et vajalikud muudatused jõustuvad peagi. Inimestel on

neid päriselt vaja. On paslik rõhutada, enne kui ma ametist tulenevalt asun vigadele osutama, et

kõikjal Eestis kohtasime ka möödunud ülevaateaastal hulganisti ametnikke ja rahvaesindajaid, kes

teevad oma tööd täpselt nii, nagu peab: pühendunult, väärikalt, oma võimu ja vastutust mõistes. Ja

sellepärast olgu siin alla kriipsutatud, et aeg-ajalt kõlavad halvustavad üldistused teie kohta, volinike

kohta, ametnike kohta ei ole meie tähelepanekute kohaselt õiglased. Ja seda katsun igal võimalusel

ka avalikes esinemistes selgitada.

Küll aga tuleb minu arvates möönda, et ametnike töö nii-öelda eesliinil muutub üha raskemaks. Pean

silmas just neid ametnikke, kellega inimene vahetult kokku puutub, neid, kes peavad andma

ehituslube, keskkonnalube, minema kuriteopaigale ja nii edasi. Oleme märganud, et iga suure

kärpimise ja koondamisega – ja neid käib meil ju peaaegu üle aasta – hõrenevad read just seal ja

kasvab tööstress just seal. Samal ajal kulub igasugusele arengu kavandamisele, tulemuse

mõõtmisele, igat laadi asendustegevusele ohtralt töötunde ja raha.

Sellepärast söandan küsida, et äkki kulutaks need inimtöötunnid ja selle raha tulemuse saavutamisele

endale, mitte nii palju mõõtmisele. Siin on üks hea retsept, olen seda teile ennegi kõnelenud, sest

meie ametkonnas see kehtib kõikide, ka minu enda suhtes: iga riigipalgaline peaks iga tööpäeva

õhtul endalt küsima, mida ta sellel päeval Eesti heaks ära tegi, kelle mure lahendas, kelle elu

paremaks muutis. Kui konkreetset vastust ei ole, siis järelikult ei ole lihtsalt õigel tööl või ei ole seda

töökohta vaja.

Kõiki inimesi on Eestis küll vaja. Usun, et iga ametnik soovib teha mõtestatud tööd, mis teeks Eestit

paremaks, ja õnneks neid kohti, kus sellist tööd teha, on Eestis nii avalikus sektoris kui erasektoris

küll ja küll. Minule tundub – ma ei tea, kas nõustute sellega, see on meie ametkonna vaade –, et

teisipäev, 17. september 2024, kell: 09:58:09 2

töökorralduse parandamist on hädasti vaja just seal, kus inimene kohtub riigiga. kus tehakse selgeks,

kas maalapil on kaitsealune liik või ei ole, kas maksu tuleb maksta või ei tule, kas toetust saab või ei

saa. Ja kas sotsiaalabi saab hätta sattunud inimene just nii, nagu tema terviklik abivajadus seda

nõuab.

Tahtmata kedagi solvata, pigem vaadates eesliinil töötajaid suure austusega, ütlen, et need on sageli

palju nõudlikumad ja palju enamat kompetentsi nõudvad töölõigud kui asendustegevusega

koormatud ametnikul n-ö kõrgemal pool ja kõrgema tasu eest. Just eesliinil toimuv määrab, kuidas

inimesed suhtuvad meie oma riiki, meie Eestisse.

Lihtsalt üks näide. Laps jäi keset kooliaastat tugiisikuta. See, et tal tugiisikut on vaja ja et ilma

selleta ta ei saa koolis käia – ta ei saanudki koolis käia –, oli kõigile selge, aga vaieldi selle üle, kes

maksab, mis kassast, kas see on sotsiaalhoolekande ülesanne, on see kooli ülesanne. Laps oli samal

ajal koolist väljas. Hea halduse põhimõte nõuab, et lähtutakse inimesest.

Paraku polnud see üksikjuhtum. Ka teistes valdkondades on näha seda, et inimene peab lakkamatult

eri ustele koputama, et ühest ja samast murest, näiteks puudest või eakusest tingitud abivajaduse

puhul vajalik abi saada. Hea meel on, et sellesuunalised ümberkorraldused, et lähtutaksegi inimesest,

on plaanis. Hoidkem pöialt, et need saavad teoks!

Austatud rahvaesindus! Meie majast vaadates tundub, et Eestis tuleb hoolt kanda, et looduskaitse ja

kliima soojenemise peatamise küsimus meil siin ei muutuks hirmsaks lahinguväljaks, kus erinevaid

tõekspidamisi, õigusi ja huve enam turvaliselt väljendada ei saa ja põhiseaduspärase tasakaalu

leidmine on raske. Tundub, et just elujulgus ja valmidus arutada ausalt ja otsekoheselt ja teist mõista

aitavad palju paremini edasi kui tülli pööramine.

Ka möödunud ülevaate aastal, nii nagu koroona-aastail ja nii nagu majanduskriisi puhul ja terrori- ja

julgeolekuohu kontekstis, tuli jälle korduvalt anda seisukoht, et mitte ühelegi põhiõigusele, mitte

ühelegi huvile ja mitte ühelegi eesmärgile ei saa ega tohi anda automaatselt esikohta teiste ees – ei

siseturvalisusele ja julgeolekule, looduskaitsele, kliima soojenemise peatamisele, tervise kaitsele ega

mitte millelegi muule. Põhiseadus kohustab alati otsima õiglast ja loogiliselt põhjendatud tasakaalu.

Ja õigusega. Sest ainult niiviisi me saame ühiskonnana rahumeeles ja mõistlikult koos elatud.

Pärast teie ametiaja algust 2023. aasta varasuvel esitasin teile ettekande, mille eesmärk oli näidata, et

Eestile on võetud kliima soojenemise peatamise nimel tähtajalised rahvusvahelised kohustused. Kuid

nende täitmiseks vajalikke norme seadustes enamasti pole. Seadusega kehtestatud selgete kohustuste

ja piiranguteta pole aga põhiseaduse raames võimalik seatud sihte saavutada.

Praeguseks ongi kliimakindla majanduse seaduseelnõu esitatud ja selle põhiseaduspärasuse arutelu

on alanud. Raam on selge. Põhiseaduse järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik

rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaühel lasub põhikohustus säästa elu ja looduskeskkonda ja

hüvitada tekitatud kahju. Kindlustada tuleb nii praeguste kui tulevaste põlvede sotsiaalne ja

majanduslik toimetulek.

On selge, et kui kliimamuutus toob kaasa suuremad tormid, kuumalained, üleujutused, põuad, siis

ohustab see ka Eesti inimesi vahetult. Kindlasti võivad keskkonnakaitse ja looduskaitse põhimõtted

õigustada ka ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kitsendamist, aga need piirangud peavad olema

läbi mõeldud, mõistlikud, õiglased ja sellisena seaduses konkreetselt, ettenähtavalt kirjas.

teisipäev, 17. september 2024, kell: 09:58:09 3

Taime- ja loomakasvatus, tootmisettevõtted, ettevõtlus üldse, iga inimese isiklik vabadus teha oma

elu valikuid on samamoodi põhiseaduse kaitse all. Põhiseadus kaitseb tugevalt ka omandit.

Möödunud aastal jõudiski meie ametkonda nii kliima soojenemise vastu võitlejate kui ka paljude

ettevõtjate, maa- ja metsaomanike mure. Sellepärast tahaks paluda ka teilt tuge ja mõistmist, et hästi

oluline on Eestis vältida põlvkondade , maa- ja linnainimeste, eri elualade inimeste tülli ajamist.

Vaevalt tunneb keegi siinmail kedagi, kellel oleks tulevaste põlvede ja Eesti käekäigust ükskõik.

Päris selge on, et totalitaarse maiguga käsud ja keelud ning omanike ja ettevõtjate põhiõiguste

ülemäärane piiramine tekitavad trotsi. Seda teed ei tasu minna. Sest see tähendab üsna kindlasti

neistki muudatustest loobumist, mis oleksid päriselt vajalikud ja ühiskonnas läbiräägitavad.

Et nii võib minna, kinnitab ju kogemus ülemäärase poliitkorrektsuse ja tühistamiskultuuri

pealetungiga. Ühiskond ei muutunud turvalisemaks, kerkisid hoopis äärmused ja vägivallaga

vägivalla vastu võitlemise tulemusel tekkis hulk uusi ohvreid. Eestil läks päris hästi, meil on siin

mõistlik rahvas ja ajalooline kogemus hoiab asju enam-vähem vaos. Aga tasub õppida, et iga

võõramaine moevool ei ole järgimist väärt ja ühiskonda riidu ajada ei ole mõistlik. Väärikas

kokkuleppedemokraatia on inimeste heaolu ja turvalisuse seisukohalt käratsevast

pendeldemokraatiast igal juhul etem.

Austatud rahvaesindus! Korduvalt tuli seletada ka seda, et ükski olukord ega eesmärk ei õigusta

põhiseadusega ette nähtud südametunnistuse, mõtte- ja väljendusvabaduse mahasurumist. Targad

otsused sünnivad ju väärikas arutelus, kus saab faktivigadele ja argumentatsiooni lünkadele osutada.

Mitte miski, ei kliimavõitlus ega keeruline julgeolekuolukord ei õigusta riikliku tõemonopoli

kehtestamist ega seaduste väänamist. Kõike tuleb teha Eesti pikaajalistes huvides. Põhiseadus annab

siingi selge sihi kätte: demokraatlik õigusriik, võimude lahusus ja tasakaalustatus. See kaitseb lõpuks

kõiki ja laseb kõikidel elada võimalikult õnnelikult ja igaüks omamoodi.

Lõppenud ülevaateaastal tuli korduvalt küsida, kas tõesti tõstab Eestiski pead arusaam – ja loodan, et

ei tõsta –, et pigem rippugu kümme süütut võllas, kui et üks suli pääseb. Olgu tegu iga hinna eest

toimetatavate kriminaalmenetlustega, rahapesu või konkurentsikuritarvituste vastu võitlemisega.

Tuleb rõhutada, et mitte kedagi ei tohi karistada teo eest, mis polnud selle toimepanemise ajal

karistatav. Kõik kahtlused tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks. Põhiseadus kehtib ka nendes

situatsioonides terviklikult. Ja see korraldus ongi mõeldud kaitsma turvalisust, sellist ühiskonda, kus

on hea elada, kus reegel ja piirang on erand, kus vabadus on reegel. Kõik piirangud seejuures peavad

olema siin Riigikogus otsustatud, proportsionaalsed ja õiglased.

Jah, tihtipeale kiputakse õigusteaduse mõõdupuuks, omamoodi kvaliteedi näitajaks pidama segaselt

kirjutatud teksti, millest keegi suurt midagi aru ei saa, sest polegi võimalik aru saada. Teile on abiks

Riigikogu Kantselei targad, kogenud ametnikud. Ja minu arvates võib nõuda küll, et seaduses on

lihtsad selged eestikeelsed laused, millega öeldakse, milleks on kellelgi õigus, milleks on keegi

kohustatud, mida miski säte tähendab. Seda saab nõuda ja uskudes inimestest üldiselt head – kuni

saan aru, et olen eksinud –, arvan, et ka ministeeriumi ametnikke, kes teie ette selliste võib-olla isegi

mitte päris eestikeelsete lausetega ilmuvad, rõõmustaks mõtestatud, arusaadav töö rohkem.

Veel üks probleem torkas silma: nimelt, et üha enam pannakse teie ette niisuguseid volitusnorme,

millega seadus jäetakse justkui tühjaks pildiraamiks, kuhu valitsus, minister või veel keegi

mingisuguse juhendiga pistab selle päris pildi, sellise, nagu hetkel tundub, et oleks tarvis. Ka see ei

teisipäev, 17. september 2024, kell: 09:58:09 4

ole põhiseaduse järgi lubatav. Nii et loodan väga, et jagub jaksu niisuguseid norme mitte läbi lasta.

Teil on põhiseaduse kohaselt väga suur võim ja väga suur vastutus.

Lõppenud ülevaateaasta sundis kordama sedagi, et põhiõiguste tagamist ei tohi sõltuvusse seada

tehnoloogiliste lahenduste olemasolust. Jah, e-riik on mugav, on hea, seda tasub kasutada ja

arendada, aga ükski toetus, stipendium ega informatsioon ei tohi jääda saamata selle pärast, et e-

lahendus hetkel parasjagu ei tööta. Ikka juhtub, masendust pole vaja, aga sõltuvusse ei tohi jääda.

Peab olema ka teine võimalus.

Veidi nurja läinud e-katseeksami korraldamise raames sai veel kord kinnitust, et vahel info ei liigu.

Nimelt oli selleks hetkeks selge, et õigekeelsussõnaraamatust sellises tähenduses, nagu ta meil on

olnud – head keelekasutust toetav, halba ja head eristav, normiv, sellele suunatud, et ühiskonnas

oleks ka üks ühiskeel, mis võimalikult paljudel selge on –, et sellest ei saa loobuda. Võib-olla isegi

kui seadusest õigekeelsussõnaraamat senises tähenduses välja jätta, siis ikkagi tuleb algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve. Ja selgub, et ka seadust ei saa nii muuta, et eesti keel taandub

köögikeeleks, mitte ei ole hariduse, teaduse, meie rahvuse identiteedi nurgakivi.

Ühesõnaga, e-eksami ajaks oli see selge, ometi said õpilased kasutada hoopiski Sõnaveebi, mis

kirjeldab n-ö tegelikku keelekasutust, mitte aga ÕS-i, ja hinnatud oleks õigekeelsussõnaraamatu

alusel. Nii ei tohi teha.

Eesti keele kaitse üle arutledes tuleb öelda, et põhiseaduse mõte ongi takistada kiireid ja läbi

kaalumata otsuseid. Põhiseadust ei tohi hetkeemotsiooni ajel tühjaks tõlgendada. Põhiseadus kaitseb

vigade eest ja on Eestit sellisena väga hästi teeninud.

Ees seisab tuleva aasta riigieelarve seaduse arutelu. Midagi pole parata, praktika näitab, et iga-

aastane riigieelarve ei vasta põhiseadusele ja probleemiks võib olla niinimetatud eelarve baasseadus.

Põhiseadus nimelt ütleb, et Riigikogu võtab iga aasta kõigi tulude ja kulude eelarve vastu seadusena,

mitte seletuskirjana. Siingi on vahe sisuline: seadus on täitmiseks kohustuslik, seletuskiri ei kohusta

mitte kedagi mitte millekski.

Võib-olla on viimane aeg jätta riigiasutustes tegemata kõik, mis ei ole rahva teenimiseks otseselt

vajalik. Piirdudagi ka seadustes selgete, arusaadavate ja läbimõeldud sätetega, seletuskirjas ausa

mõjuanalüüsiga, kus vähegi saab, loobuda mõõdikutest, aruannetest, arengukavadest. Asi on selles,

et need ei loo ei õiglustunnet ega kindlustunnet. Avaliku sektori töötaja töö tulemust tavaliselt

õiglaselt ja mõistlikult mõõta ei ole võimalik, vähemalt mitte mõistliku kuluga. Pigem minnakse

asutustes tülli ja stressi tekib lisaks.

Kõikide ametnike ülesanne peab olema teenida inimest, lahendada tema probleem. Et Eestis oleks

lihtne kasvatada lapsi, võimalik saada väärikalt vanaks, teha meelepärast tööd, tegeleda

ettevõtlusega, ehitada kodu, majandada maad ja metsa. See on peamine. Mõõtmised, kavandamised,

kõik see muu on teisejärguline. Kui raha ja aega on, miks mitte. Aga olen aru saanud, ka meie töö

näitab seda, et raha ja aega ei ole.

Ma ei tahaks raasugi nõustuda nendega, kes ütlevad, et õigus on neil, kes ütlevad, et enamik inimesi

ei taha vabadust ja vastutust, enamik inimesi tahab küllust ja kas või näilist turvatunnet. Ja see

viimane eeldab vabaduse võtmist, umbusku, käske-keelde. Tahan uskuda, et meil Eestis niisugune

teisipäev, 17. september 2024, kell: 09:58:09 5

mõtteviis kanda ei kinnita, sest meie vanemad ja kes eriti õnnelikud, ka vanavanemad saavad

jutustada, mismoodi oli siis, kui niimoodi oli. Ja seda tasub jutustada ka järelkasvule.

Põhiseadus kohustab meid kõiki vabadust kaitsma ja sellega seotud vastutust kandma. Mulle tundub,

et kodanikuuhkus võiks olla teha seda rõõmuga. Eesti mõte on olla Eesti. Meie suurte eesmärkidega

ei ole võõraste bürokraatiavoolude ega poliitikastiilide sissevedu mitte kuidagi kooskõlas. Võõrastest

rumalustest tasub õppida, mida mitte teha.

Eesti edu pant minu meelest võiks olla just see, et oleme targad, väärikad, püüdleme selguse poole,

toetame elurõõmu ja elujulgust. Just selles avalduks vastutus tulevaste põlvede ees ja ühtlasi oleks

see tänu meie eelkäijatele selle ilusa ja hea Eesti eest, mis meie kätte on antud. Aitäh!

Riigi Teataja

[email protected]

Teie nr

Meie 23.09.2024 nr 17-2/2405382

Lugupeetud Riigi Teataja toimetus

Edastan õiguskantsleri 2023.−2024. aasta tegevuse ülevaate, mida õiguskantsler esitles Riigikogule

17. septembril 2024. a.

Palume esitatud ettekanne avaldada Riigi Teataja veebilehel ja viidata õiguskantsleri

aastaülevaatele, mis on täies ulatuses kättesaadav õiguskantsleri veebilehel

https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2024/.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Arukaevu

üldosakonna juhataja, personalijuht

õiguskantsleri volitusel

Kadi Kallas 693 8413 [email protected]