Leping

ABIVAHENDITE MISP2 PORTAALI KASUTUSJUHEND

URL: https://abivmisp2.tehik.ee/misp2

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 3

Õiguste lisamine MISP2 portaalis ja rollid .................................................................................................... 4

1.1 Asutuse registreerimine (esindusõigusega kasutaja) ......................................................................... 4

1.2 Pääsuõiguste haldurite ja päringuõigustega kasutajate haldus (esindusõigusega kasutaja) ............. 5

1.3 Kasutajagruppide ja nende päringuõiguste haldamine (pääsuõiguste haldur) .................................. 6

1.4 Õiguste lisamine ja eemaldamine töötajale (pääsuõiguste haldur) ................................................... 7

Teenused riigi soodustusega abivahendi tehingute teostajatele ............................................................... 10

2.1 Teenused ........................................................................................................................................... 10

2.1.1 Teenuste kasutamise üldised põhimõtted ................................................................................. 10

2.1.2 Õigustatuse kontroll ................................................................................................................... 11

2.1.3 ISO limiitide päring ..................................................................................................................... 12

2.1.4 Osamaksete arvutamine ............................................................................................................ 17

2.1.5 Tehingu loomine ........................................................................................................................ 21

2.1.6 Üüritehingu lõpetamine ............................................................................................................. 25

2.1.7 Tehingu tühistamine .................................................................................................................. 27

2.2 Teenuste ajalugu ............................................................................................................................... 30

2.3 Minu seaded ..................................................................................................................................... 31

Sissejuhatus Käesolev dokument on juhendiks MISP2 rakenduse (mini-infosüsteem-portaal, ingl k Mini Information

System Portal) kasutajale. Dokumendis on kirjeldatud asutuse registreerimine ja kasutajaõiguste

haldamine Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) lepingulistale partneritele (edaspidi TO). Lisaks on

selgitatud teenuste kasutamise võimalusi abivahendite tehinguid puudutavate toimingute teostamisel,

alustades isiku õigustatuse aluse, vabade limiitide ning võimalike osamaksete kontrollimisest riigi

soodustusega abivahendite tehingutele ning lõpetades tehingu loomise, üüritehingu lõpetamise või

vajadusel tehingurea tühistamisega.

MISP2 rakendus asub aadressil https://abivmisp2.tehik.ee/misp2. Rakendus on eelkõige mõeldud

asutustele, kellel puudub oma infosüsteem, mille kaudu teha tööks vajalikke päringuid (nt. riigi

soodustusega abivahendite tehinguid X-teel).

Päringute tegemiseks MISP2-s tuleb esimese sammuna asutus registreerida X-tee portaalis MISP2

rakenduse kaudu. Isikute, kes hakkavad asutuse nimel päringuid sooritama (st. teenuseid kasutama),

kasutajaõiguste haldamine toimub samuti MISP2 rakenduse kaudu. Kui asutuse registreerimine on

esimesele teenuse kasutusele eelnev ühekordne tegevus, siis kasutajate õiguste haldamine toimub

pidevalt (korduv tegevus), sõltuvalt kasutajate lisandumise ja eemaldamise vajadustest.

Dokumendis välja toodud joonistel esitatud andmed on illustreeriva tähendusega ning ei oma reaalsete

andmetega mingit seost.

Tehingute haldamisel (loomisel, üüri lõpetamisel, tühistamisel) tekkivate probleemide korral võtke palun

ühendust Sotsiaalkindlustusameti abivahendite talitusega.

Õiguste lisamine MISP2 portaalis ja rollid Abivahendite portaalis saavad esmaseid samme teha ainult Äriregistrisse kantud asutuse

esindusõiguslikud isikud ehk juhatuse liikmed. MISP2 portaali tuleb siseneda isikliku ID-kaardiga või

Mobiil-IDd kasutades.

Abivahendite MISP2 portaalis eksisteerivad järgmised rollid:

 Esindusõigusega kasutaja – haldab oma üksuse pääsuõiguste haldurite kasutajakontosid ja

haldurite kandidaate. Seda rolli ei saa valida otse rollivaliku listist, vaid see antakse automaatselt

juhul, kui valitakse registreerija roll ja peale seda asutus.

 Pääsuõiguste haldur – haldab oma üksuse kasutajagruppe ja kasutajakontosid ning haldab oma

üksuses kasutajate e-teenuste päringuõigusi.

 Tavakasutaja ehk päringuõigustega kasutaja – kasutab portaalis temale avatud avalikke e-

teenuseid.

1.1 Asutuse registreerimine (esindusõigusega kasutaja) Rolli valik toimub rakenduse üleval paremas nurgas asuva rippmenüü abil. Asutuse registreerimiseks

valige rolliks „Registreerija“, millele vajutades käiakse iga kord sisseloginud isiku esindusõigusi

Äriregistrist kontrollimas. Vasakule kuvatakse astus(t)e nimekiri, millele sisseloginud isikul on

esindusõigus ning millele on SKA poolt antud abivahendite MISP2 kasutamise õigus (SKA-ga lepingus

olevad TO-d). Nimekirjas kuvatakse nii registreeritud kui veel registreerimata ettevõtted. Valige

nimekirjast asutus, mida soovite registreerida, ja vajutage selle nimele (vt. Joonis 1).

Joonis 1: Asutuse registreerimine

Kui sisseloginud isikul ei ole esindusõigust üheski ettevõttes, kuvatakse „Registreerija“ rollivalikul teade

„Teiega ei ole seotud ühtegi üksust“. Kui aga sisseloginud isikul on esinduõigus mõnes ettevõttes, kuid

antud ettevõttel puudub SKA poolt abivahendite MISP2 kasutamise õigus, kuvatakse „Registreerija“

rollivalikul teade „Teiega ei ole seotud ühtegi kehtivat üksust“.

1.2 Pääsuõiguste haldurite ja päringuõigustega kasutajate haldus (esindusõigusega

kasutaja) Ettevõtte nimele vajutades muutub paremas servas „Registreerija“ roll „Esindusõigusega kasutaja“ rolliks.

Avanenud vaates lisage endale või teistele kasutajatele päringu- ja / või pääsuõiguste halduri õigused

valides selleks vastava vahelehe (vt. Joonis 2).

Joonis 2: Esmaste pääsu- ja päringuõiguste lisamine töötajale

Vormid on analoogsed, kus:

 esimene osas kuvatakse vastavalt olemasolevad päringuõigustega kasutajad / pääsuõiguste

haldurid

 teises osas saate otsida portaali kasutajate hulgast kasutajaid ja vajutades nende juures vastavale

nupule lisatakse nad koheselt valitud üksuse päringuõigusega kasutajaks / pääsuõiguste halduriks.

Lisaks antakse neile kõigi gruppide (vt. 1.3 Kasutajagruppide ja nende päringuõiguste haldamine)

õigused.

 kolmandas osas on võimalik luua täiesti uus kasutaja ja anda talle koheselt eelpool mainitud

õigused.

 viimases osas on võimalik iseendale (ehk „Esindusõigusega kasutajale“) vastavaid õigusi lisada,

vajutades selleks nupule või

1.3 Kasutajagruppide ja nende päringuõiguste haldamine (pääsuõiguste haldur) Pääsuõiguste halduril on võimalik teenuseosutaja töötajatele luua kasutajagruppe ning vastavatele

gruppidele määrata teenuste päringuõigusi. Selleks, et oma kasutajagruppe ja nende päringuõigusi

hallata, tuleb valida ülevalt paremast nurgast õige roll („Pääsuõiguste haldur“) ning avada vaheleht

„Grupid“ (vt. Joonis 3).

Joonis 3: Kasutajagrupi lisamine

Kasutajagruppidele on võimalik lubada konkreetsete teenuste kasutamise õigusi (nt. ühele grupile on

Tehingu tühistamine lubatud, kuid teisele mitte), kuid õigusi ei ole võimalik hallata teenuse andmevälja

tasemel (nt. Tehingu loomise teenuse juures piirata „Kontrolli vältimise“ kasutamist).

Vaikimisi on loodud kasutajagrupp „TOd“ ning grupi kasutajatele antud päringuõigused kõikidele

abivahendite teenustele. Kui kasutajale on määratud õigused mitmesse gruppi, kehtivad kasutajale

kõikide nende gruppide õigused (nt. kui ühes grupis on kasutajale lubatud teenus nr. 1 ja 2 ja teises

teenused 2-5, siis kehtivad talle õigused teenustele 1-5).

Grupi teenuste haldamise kuvale on võimalik liikuda nupult . Vaikimisi loodud „TOd“ grupi korral on

halduskuvalt näha grupile võimaldatud teenuseid, kuid midagi muuta ei ole võimalik. Kui asutusele on

kasutajad loodud (äsja registreeritud ettevõttel ei ole), on kasutajate gruppi kuuluvust võimalik hallata ka

grupiliikmete haldamise kuvalt, vajutades nupule . Avanenud kuval on võimalik linnutamise läbi

konkreetse grupi õigusi kasutajatele kas anda või ära võtta (vt. Joonis 4).

Joonis 4: Grupiliikmete kasutajate haldamine

Kuna suuremal osal teenuseosutajatest antud funktsionaalsust tarvis ei lähe, jätame detailse kirjelduse

antud dokumendis kajastamata. Samuti on kasutajagruppide ja gruppide teenuste kasutamise õiguste

haldamist samm-sammult selgitatud MISP2 kasutusjuhendis (https://x-

tee.ee/docs/live/misp2/MISP2_kasutusjuhend_haldur.pdf) punktis “4.1 Kasutajagruppide ja

päringuõiguste haldamine“.

1.4 Õiguste lisamine ja eemaldamine töötajale (pääsuõiguste haldur) Teenuseosutaja töötajale saab õigusi lisada vaid esindusõigusega kasutaja või pääsuõiguste haldur, olles

selleks vastavas rollis ning avada vaheleht „Kasutajad“ (vt. Joonis 5).

Joonis 5: Õiguste lisamine

Õiguste lisamiseks uuele töötajale tuleb avanenud aknas täita isikukoodi lahter. Lisaks tuleks alati märkida

linnuke lause „kõikide kasutajate hulgast“ juures olevasse kasti (vastasel juhul otsitakse vaid oma portaali

ja asutuse kasutajate hulgast) ning seejärel vajutada nupule „Otsi“. Juhul, kui isik on süsteemis juba

olemas, annab otsingutulemus „Leitud kasutaja“ all isiku nime koos isikukoodiga. Kasutaja lisamiseks tuleb

vajutada nupule „Lisa uus kasutaja“.

Juhul, kui töötaja isikukoodi sisestamisel ning pärast „Otsi“ nupule vajutamist tagastab süsteem teate „Ei

leitud ühtegi“, siis tuleb vajutada nupule „Lisa uus kasutaja“. Avanenud vaates tuleb ära täita andmed uue

töötaja kohta - eesnimi, perenimi, e-posti aadress. Kindlasti tuleb ära määrata, kas tegemist on

tavakasutaja või pääsuõiguste halduriga ning lisada ametinimetus (vabateksti väli). Lisaks tuleb

tavakasutajale määrata ka kasutajagrupp, et töötaja saaks vajalikud päringuõigused (vt. 1.3

Kasutajagruppide ja nende päringuõiguste haldamine). Õiguste lisamise kinnitamiseks vajutage nupule

„Salvesta“ (vt. Joonis 6).

Pärast salvestamist tagastab süsteem sinisel taustal teate „Andmed edukalt salvestatud!“.

Joonis 6: Uue töötaja lisamine

Juhul, kui töötajalt on vaja õigused eemaldada, tuleb valida vaheleht „Kasutajad“ ning vajutada nupule

„Otsi“ (tühje lahtreid ei täida). Seejärel kuvab süsteem ette nimekirja töötajatest, kellel on asutuses

õigused antud. Õiguste eemaldamiseks vajutage selle isiku nimele, kellelt soovite õigusi eemaldada ning

avanenud aknas vajutage punasele nupule . Süsteem küsib enne kustutamist üle, kas olete kindel,

et soovite selle kasutaja ära kustutada ning nupule vajutades eemaldate isikult teenuste kasutamise

õigused antud asutuse alt (asjakohase teatena annab süsteem vastuseks „Kustutamine õnnestus!“).

Kui mingil põhjusel ei peaks kasutaja kustutamine õnnestuma (nt. kasutajal on päringuõigused mõnes

teises üksuses), on päringuõiguseid võimalik piirata läbi kasutajakonto rolli eemaldamise või kasutajagrupi

kehtivuse lõpu („Kehtib kuni“) lisamise. Peale muudatuste sisestamist, tuleb andmete kinnitamiseks

vajutada nupule „Salvesta“. Õnnestumise korral tagastab süsteem sinisel taustal teate „Andmed edukalt

salvestatud!“.

Teenused riigi soodustusega abivahendi tehingute teostajatele

2.1 Teenused

2.1.1 Teenuste kasutamise üldised põhimõtted SKA pakub MISP2-s abivahendite teenuseid lepingulistele partneritele. Abivahendite portaalis on avatud

teenused isiku õigustatuse, määrusejärgsete vabade limiitide ja riigi - / isiku osaluste kontrollimiseks ning

riigi soodustusega abivahendite tehingute loomiseks, nende üüritehingute lõpetamiseks ning vajadusel

vigaste tehingute tühistamiseks (vt. Joonis 7)

Tavakasutaja rollis kuvatakse kuus teenust, kui kasutajale on antud õigused kõikidele teenustele.

Vastavaid õiguseid haldab ettevõtte „pääsuõiguste haldur“.

Joonis 7: Teenused teenuseosutajale

Kõikide teenuste vastuste all kuvatakse ja nuppe. Esimese korral viiakse kasutaja tagasi

päringu vormile, mis on täidetud eelnevalt sisestatud andmetega. Salvestamise korral avaneb „Teenuse

vastuse salvestamine“ aken (vt. Joonis 8), kus on võimalik valida vastuse alla laadimist .pdf või .xml faili

vormingus või siis päringu vastuse saatmist e-postile .pdf faili vormingus. E-posti aadress võetakse

vaikimisi kasutaja seadete alt (vt. 2.3 Minu seaded), kuid seda on võimalik muuta või puudumisel lisada.

Joonis 8: Teenuse vastuse salvestamine

2.1.2 Õigustatuse kontroll Veendumaks, kas isikul on õigust riigi soodustusega abivahenditele, tuleb valida teenus „1. Õigustatuse

kontroll“. Selle tulemusel avaneb „Abivahendi õigustatuse kontroll“ vorm (vt. Joonis 9), kuhu on võimalik

sisestada abivahendi vajaja isikukood. Sisestatav isikukood peab vastama Eesti isikukoodi reeglitele.

Joonis 9: 1. Õigustatuse kontroll

Päringu esitamisel on võimalik saada 2 erinevat vastust:

1. Õigustatus olemas (vt. Joonis 10) - tagastatakse isiku ees- ja perenimi, õigustatuse alus (vastavalt

sotsiaalhoolekande seadus § 47), õigustatuse kehtivus (kui tegemist on tähtajalise õigustatusega)

ning info toimetulekutoetuse saamise kohta.

Joonis 10: Õigustatuse kontrolli vastus õigustatuse olemasolu korral

Õigustatuse olemasolu lõplik kontroll (tõendi olemasolu ja kehtivus) jääb TO-le, kui (MISP2)?

kuvatakse õigustatuse aluseks:

o Meile teadaolevalt õigustatuse alus puudub. Võib olla § 47 õigustatusega (kuulmise

abivahendi, rinna- või silmaproteesi vajadus). Palun kontrollida tõendi olemasolu.

o Meile teadaolevalt õigustatuse alus puudub, võib olla eriarsti tõendiga laps. Palun

kontrollida tõendi olemasolu.

Seda põhjusel, et SKA-l puudub info väljastatud tõendite kohta.

2. Õigustatus puudub (vt. Joonis 11) – tagastatakse õigustatuse puudumise põhjus.

Võimalikud põhjused:

o Isikukoodi {abivahendi vajaja isikukood} sisestamisel esines viga, isikut ei leita.

o Meie andmetel ei ole inimene isikukoodiga {abivahendi vajaja isikukood} elus.

o Isikul isikukoodiga {abivahendi vajaja isikukood} puudub õigustatuse alus tehingu

tegemiseks. Meie andmetel ei ela isik Eestis, tal puudub kodakondsus, elamisluba või

alaline elamisõigus.

Joonis 11: Õigustatuse kontrolli vastus õigustatuse puudumisel

2.1.3 ISO limiitide päring Konkreetse isiku riigi soodustusega abivahendite limiitide kontrollimiseks tuleb valida teenus „2. ISO

limiitide päring“, mille tulemusena avaneb „Abivahendi ISO limiitide päring“ vorm (vt. Joonis 12). Vormil

tuleb täita abivahendi vajaja isikukood, mis peab vastama Eesti isikukoodi reeglitele, ning konkreetse

abivahendi ISO-kood abivahendite loetelus seisval kujul (nt. 06.03.03).

 Limiite on võimalik pärida limiidirühma tasemel. Limiidirühma tasemel päringut tehes kuvatakse

info nii pea-ISO kui kõikide tema alam-ISOde kohta, st. pärides näiteks ISO-koodi 09.30.24 (laste

ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed), tagastatakse info nii 09.30.24 kui ka kõikide

tema enam kui seitsmekümne alam-ISO kohta. Limiidirühma tasemel pärides, on vaba limiit

jagatav kõikide alam-ISOde vahel ning täpseima tulemuse saamiseks on soovitav kasutada

võimalikult täpset abivahendi ISO-koodi.

Limiite on võimalik pärida mitmele abivahendi ISO-koodile korraga, kasutades iga järgneva ISO-koodi

lisamiseks nuppu. Lisatud abivahendite ISO-koodide ridu on võimalik eemaldada nupuga.

Eemaldamist alustatakse viimati lisatud (kõige alumisest) abivahendi ISO-koodi reast.

Päringu käivitamiseks peavad vormi kõik väljad olema täidetud ning täidetud vastavalt eelmainitud

reeglitele. Vastasel juhul väljastatakse nupule vajutades „Valideerimise viga!“.

Joonis 12: 2. ISO limiitide päring

Korrektsel andmete sisestamisel on võimalik päringu esitamisel saada järgmised vastused:

1. Päritud isiku õigustatuse alus + päritud abivahendi ISO-koodi parameetrid (vt. Joonis 13).

Joonis 13: ISO limiitide päringu õnnestunud vastus

Esmalt tagastatakse päritud isiku õigustatuse alus ning sellele järgnevad päritud ISO-koodi(de)

parameetrid.

o Kui on päritud mitme abivahendi ISO-koode või limiidirühma pea-ISO limiite, siis

tagastatakse ISO-koodide parameetrid kasvavas järjekorras (nt. päritakse 09.12.15 ja

06.03.03, tagastatakse parameetrid kasvavas ISO-koodide järjekorras: 06.03.03,

06.03.03.01, 06.03.03.02 ja viimaks 09.12.15).

o Kui on päritud ISO-kood, millele on võimalik teha nii müügi kui üüri tehinguid (nt.

12.06.06), tagastatakse parameetrid 2 korda – ühed müügi ja teised üüritehingule. Sellisel

juhul tuleb silmas pidada, et vaba limiiti näidatakse mõlema tehingu liigi kohta kokku.

o Parameetrid võivad ISO-koodidel varieeruda, seda eelkõige järgmistel põhjustel:

 limiidirühma pea-ISO (nt. 06.03.03) korral puudub info tehingu liigi,

limiidiarvestuse perioodi, abivahendi kasutusaja, piirhinna, piirmäära,

minimaalse isiku osa (€), tõendi vajaduse ja näidustuste kohta (vt. Joonis 14)

Joonis 14: Abivahendite ISO limiitide päringu vastus limiidirühma pea-ISO korral

 kui isikul on päritud ISO-le hetkel kehtiv või varasemalt kehtinud

erimenetlusotsus, mis võivad hetke tehinguid mõjutada, ei tagastata vaba limiiti

ega abivahendi piirhinna suurust. Küll aga tagastatakse lisainformatsioonina

erimenetlusotsus(ed) ning ISO-ga või temaga samasse limiidirühma kuuluvate

ISOdega teostatud tehingud, mis annavad teenuseosutajale piisava sisendi

otsustamaks, kas ja millist tehingut on isikuga võimalik teostada (vt. Joonis 15).

Lisainformatsioonina tagastatakse erimenetlusega ISO-le (kehtiva või varasemalt

kehtinud ja heitkeseisu mõjutava) nii müügi kui üüri andmed (piirhind, jne), kuna

erimenetlusega võib olla võimaldatud abivahendi tehingu liigi muudatus. All olev

pilt (vt. Joonis 15) ilmestab vaid müügi kohta tagastatavat informatsiooni, kuid

sarnane väljund tagastatakse ka üüri kohta.

Joonis 15: Abivahendite ISO limiitide päringu vastus erimenetlusega ISO korral

 kui päritud abivahendi ISO-koodil vaba limiit puudub, kuid on võimalik leida uue

ostu aeg (nt. inkotoodetel või müüdud abivahendite kasutusaja möödumisel,

jne), tagastatakse vastav parameeter.

2. Veateade – viga on võimalik saada nii päritud isiku kui abivahendi ISO-koodi kohta (vt. Joonis 16).

Võimalikud vead on järgmised:

o Isikukoodi {sisestatud „Abivahendi vajaja isikukood“} sisestamisel esines viga, isikut ei

leita.

o Meie andmetel ei ole inimene isikukoodiga {sisestatud „Abivahendi vajaja isikukood“}

elus.

o Isikul isikukoodiga {sisestatud „Abivahendi vajaja isikukood“} puudub õigustatuse alus

tehingu tegemiseks. Meie andmetel ei ela isik Eestis, tal puudub kodakondsus, elamisluba

või alaline elamisõigus.

o Abivahendit ISO-koodiga {sisestatud „Abivahendi ISO-kood“} ei eksisteeri.

o Isikul ei ole õigustatust ega kehtivat erimenetlust, et abivahendit ISO-koodiga {sisestatud

„Abivahendi ISO-kood“} soetada.

Joonis 16: Abivahendite ISO limiitide päringu vastus vea korral

3. Kombinatsioon kahest eelmistest (võimalik saada vaid juhul, kui on sisestatud mitu abivahendi

ISO-koodi). Mitme abivahendi ISO-koodi korraga pärimisel tagastatakse alati õnnestunud

vastused eespool ning kõik vigased ISO-koodid jäätakse lehe lõppu (vt. Joonis 17)

Joonis 17: Abivahendite ISO limiitide päringu vastus ühe õige ja ühe vigase ISO korral

2.1.4 Osamaksete arvutamine Enne tehingu teostamist on võimalik süsteemist kontrollida tehingu isiku ja riigi osaluse summasid. Selleks

tuleb valida teenus „3. Osamaksete arvutamine“, mille tulemusena avaneb „Abivahendite osamaksete

arvutamine“ vorm (vt. Joonis 18). Vormil tuleb täita abivahendi vajaja isikukood, mis peab vastama Eesti

isikukoodi reeglitele, ning soovitud tehingu detailsemad andmed – abivahendi ISO-kood, tehingu liik

(müük / üür), soovitud kogus ning tehingu kogumaksumus (kogus * abivahendi hind km-iga).

 Tehingu kogus peab olema positiivne täisarv ning ei tohi ületada riigi soodustusega vaba limiiti

(kogusepõhise limiidiga ISO-de korral). Vaba limiiti on võimalik kontrollida kasutades 3. ISO

limiitide päringut (vt. 2.1.3 ISO limiitide päring). Kui eelnev päring konkreetsele ISO-koodile vaba

limiiti ei tagasta, ei ole võimalik leida ka osamakseid ning nende arvutamine jääb teenuseosutaja

ülesandeks (vastavalt erimenetlustele ja varasemalt tehtud tehingutele).

Osamakseid on võimalik arvutada mitmele abivahendi tehingule korraga (nt. kui soovitakse osta sidemeid

ja nahakaitsevahendeid korraga), kasutades iga järgneva tehingurea lisamiseks nuppu. Lisatud

tehinguridu on võimalik eemaldada nupuga. Eemaldamist alustatakse viimati lisatud (kõige

alumisest) tehingureast.

Päringu käivitamiseks peavad vormi kõik väljad olema täidetud ning täidetud vastavalt konkreetse välja

reeglitele (nt. kogus – positiivne täisarv, jne). Vastasel juhul väljastatakse nupule vajutades

„Valideerimise viga!“.

Joonis 18: 3. Osamaksete arvutamine

Korrektsel andmete sisestamisel on võimalik päringu esitamisel saada järgmised vastused:

1. Päritud isiku õigustatuse alus + päritud tehingurea osamaksed ja ISO parameetrid (vt. Joonis 19).

Joonis 19: Osamaksete arvutamise õnnestunud vastus

Esmalt tagastatakse päritud isiku õigustatuse alus ning sellele järgnevad tehinguridade ISO-

koodide parameetrid ning tehinguridade osamaksed (riigi ja isiku osa).

o Kui osamakseid päritakse mitmele tehingureale korraga, tagastatakse tehinguridade

osamaksed ja ISO-koodide parameetrid ISO-koodide järgi kasvavalt (nt. pärides

osamakseid abivahenditele ISO-koodidega 09.03.39 ja 06.03.03.01, tagastatakse

esimesena 06.03.03.01 ning seejärel 09.03.39 osamaksed ja parameetrid).

o Kui abivahendi vajajal on päritud ISO-le hetkel kehtiv või kehtiva kasutusajaga abivahendi

tehingu hetkel kehtinud erimenetlusotsus, ei ole antud tehingureale võimalik osamakseid

leida (vt. Joonis 20) ning nende arvutamine jääb teenuseosutaja ülesandeks (vastavalt

väljastatud erimenetluste ja varasemalt tehtud tehingute infole).

Joonis 20: Osamaksete arvutamine erimenetlusega abivahendi tehingureal

2. Veateade – viga on võimalik saada nii päritud isiku kui abivahendi ISO-koodi kohta (vt. Joonis 21).

Kui sisestatud on mitu tehingurida ja kasvõi üks neist saab vea, ei leita osamakseid ka teistele

tehinguridadele.

Võimalikud vead on järgmised:

o Isikukoodi {sisestatud „Abivahendi vajaja isikukood“} sisestamisel esines viga, isikut ei

leita.

o Meie andmetel ei ole inimene isikukoodiga {sisestatud „Abivahendi vajaja isikukood“}

elus.

o Isikul isikukoodiga {sisestatud „Abivahendi vajaja isikukood“} puudub õigustatuse alus

tehingu tegemiseks. Meie andmetel ei ela isik Eestis, tal puudub kodakondsus, elamisluba

või alaline elamisõigus.

o Abivahendit ISO-koodiga {sisestatud „Abivahendi ISO-kood“} ei eksisteeri.

o Isikul ei ole õigustatust ega kehtivat erimenetlust, et abivahendit ISO-koodiga {sisestatud

„Abivahendi ISO-kood“} soetada.

o Abivahendile ISO-koodiga {sisestatud „Abivahendi ISO-kood“} ei saa teha tehingut

{päritud tehingu liik}.

o Abivahendile ISO-koodiga {sisestatud „Abivahendi ISO-kood“} ei ole võimalik tehingut

luua, palun täpsustage abivahendi ISO-koodi.

o Abivahendi ISO-koodiga {sisestatud „Abivahendi ISO-kood“} limiit on ületatud, tehingu

tegemiseks vaba limiit on {konkreetse abivahendi ISO-koodi vaba limiit, millele on

võimalik riigi soodustusega tehingut teostada}.

Joonis 21: Osamaksete arvutamise vastus vea korral

2.1.5 Tehingu loomine Riigi soodustusega abivahendi tehingu loomiseks tuleb valida teenus „4. Tehingu loomine“, mille

tulemusena avaneb „Abivahendite tehingu loomine“ vorm (vt. Joonis 22). Vormil tuleb täita konkreetse

abivahendi tehinguga seotud detailandmed, mille kohustuslikkus varieerub vastavalt abivahendi ISO-

koodi spetsiifikale (nt. abivahendi seerianumber, kehapoole info, tõendi info vajalikkus). Info

kohustuslikkuse kohta tuleneb abivahendite loetelust ning tagastatakse ka nii ISO-limiitide (vt. 2.1.3 ISO

limiitide päring) kui osamaksete arvutamise (vt. 2.1.4 Osamaksete arvutamine) päringute vastustest.

Vormil on eeltäidetud tehingu loomise aeg, kuid seda on võimalik vastavalt vajadusele varasemaks muuta.

Joonis 22: 4. Tehingu loomine

Tehingu loomisel on kohustuslik täita enamus vormi väljadest, kuid on mõned erandid:

 Abivahendi seerianumber – tuleb täita vaid üüritehingu või individuaalselt valmistatud abivahendi

tehingu korral.

 Kehapool – tuleb täita vaid kehapooltega abivahendite ISO-koodide korral. Vastav info tuleneb

abivahendite loetelust ning on tagastatakse ka „2. ISO limiitide päring“ ja „3. Osamaksete

arvutamine“ vastuses „Arvestus kehapoole kohta” väljal.

 Tõendi väljastaja kood ja väljastamise kuupäev – tuleb täita abivahendite ISO-koodide korral, mis

tõendi esitamine on vajalik. Vastav info tuleneb abivahendite loetelust ning on tagastatakse ka „2.

ISO limiitide päring“ ja „3. Osamaksete arvutamine“ vastuses „Tõendi vajadus” väljal. o Tõendi väljastaja kood (tervishoiutöötaja puhul) või asutuse registrikood (terapeutide

puhul). Rehabilitatsiooni plaani korral selle väljastanud ettevõtte registrikood.

Viimase korral on väljastamise kuupäev = plaani väljastamise kuupäevaga.

 Ost erimenetluse alusel - kast tuleb linnutada vaid juhul, kui tehing sooritatakse

erimenetlusotsuse alusel.

 Kontrolli vältimine – kasutada vaid kokkulepitud juhtudel (puudulik õppeinfo, EL nõude alusel,

jne). Kõik tehingud, millele on lisatud „Kontrolli vältimine“ põhjus, on SKA range kontrolli all.

Tehingu loomisel on võimalik lisada kõik tehinguread korraga (nt. abivahendi vajaja ostab erinevaid uriini

absorveerivaid abivahendeid kui naha kaitse ja puhastamise vahendeid), kasutades iga järgneva

tehingurea lisamiseks nuppu. Lisatud tehinguridu on võimalik eemaldada nupuga.

Eemaldamist alustatakse viimati lisatud (kõige alumisest) tehingureast.

Päringu käivitamiseks peavad vormil olema täidetud kõik kohustuslikud väljad. Vastasel juhul

väljastatakse nupule vajutades „Valideerimise viga!“. ISO spetsiifikast tulenevate

kohustuslike andmeväljade (seerianumber, kehapool, tõendi info) täitmist valideerimise sammus ei

kontrollita, vaid nende kohta antakse tagasiside päringu vastuses.

Korrektsel andmete sisestamisel on võimalik päringu esitamisel saada järgmised vastused:

1. Tehingu loomine õnnestus (vt. Joonis 23).

Õnnestumise korral tagastatakse tehingureale SKA süsteemis konkreetsele tehingureale

määratud unikaalne tunnus (Tehingurea ID). Tunnus on oluline, kui tulevikus tekib vajadus nt.

üüritehingu lõpetamiseks või tehingurea tühistamiseks. MISP2 süsteemis tehingurea unikaalset

tunnust ei salvestata ning seda pole hiljem võimalik ka otsida. Sellest tulenevalt, on soovitatav TO-

l antud tunnus endale (enda süsteemi, excelisse, kaustikusse, vms) ülesse märkida, et tulevikus

oleks üüritehingute lõpetamine või tehingurea tühistamine mugavam.

Joonis 23: Tehingu loomise õnnestunud vastus

Kui tehing õnnestub ja tehingus on rohkem kui üks tehingurida, antakse igale reale oma unikaalne

tehingurea tunnus (vt. Joonis 24)

Joonis 24: Tehingu loomise õnnestunud vastus mitme tehingurea korral

2. Tehingu loomine ei õnnestunud (vt. Joonis 25)

Kui tehingu loomine ei õnnestunud, tagastatakse kasutajale sellekohane teade / teated. Kasutajal

on seepeale võimalik suunduda uuesti tehingu loomise vormile, vajutades selleks nuppu

ning sisestusvea (nt. vigased osamaksed, kogus üle vaba limiidi) korral viga parandada.

Võimalikud vead on järgmised:

o Isikukoodi {sisestatud „Abivahendi vajaja isikukood“} sisestamisel esines viga, isikut ei

leita.

o Meie andmetel ei ole inimene isikukoodiga {sisestatud „Abivahendi vajaja isikukood“}

elus.

o Isikul isikukoodiga {sisestatud „Abivahendi vajaja isikukood“} puudub õigustatuse alus

tehingu tegemiseks. Meie andmetel ei ela isik Eestis, tal puudub kodakondsus, elamisluba

või alaline elamisõigus.

o Abivahendit ISO-koodiga {sisestatud tehingurea „Abivahendi ISO-kood“} ei eksisteeri.

o Isikul ei ole õigustatust ega kehtivat erimenetlust, et abivahendit ISO-koodiga {sisestatud

tehingurea „Abivahendi ISO-kood“} soetada.

o Abivahendile ISO-koodiga {sisestatud tehingurea „Abivahendi ISO-kood“} ei saa teha

tehingut {sisestatud „Tehingu liik“}.

o Abivahendile ISO-koodiga {sisestatud tehingurea „Abivahendi ISO-kood“} ei ole võimalik

tehingut luua, palun täpsustage abivahendi ISO-koodi.

o Abivahendi ISO-koodiga {sisestatud tehingurea „Abivahendi ISO-kood“} limiit on ületatud,

tehingu tegemiseks vaba limiit on {konkreetse abivahendi ISO-koodi vaba limiit, millele

on võimalik riigi soodustusega tehingut teostada}.

o Soovitud tehingut ei saa teha. Meie andmetel puudub isikul eeldustootena abivahendi

ISO-koodiga {eeldustoote ISO-kood, mille tehing isikul puudub} tehing.

o Soovitud tehingut ei saa teha. Meie andmetel on isikul välistav abivahend ISO-koodiga

{välistava toote ISO-kood, millega isikul on kehtiv tehing}, mille kasutusaeg / üür kestab.

o Isiku osa on valesti märgitud. Abivahendi ISO-koodiga {sisestatud tehingurea „Abivahendi

ISO-kood“} isiku osaks on sisestatud {sisestatud „Isiku osa (€)“} aga minimaalne

omaosalus on {SKA poolt arvutatud minimaalne isiku omaosalus}.

o Abivahend ISO-koodiga {sisestatud tehingurea „Abivahendi ISO-kood“} eeldab tõendi

esitamist. Palun lisage tõendi väljastaja kood (tervishoiutöötaja) või asutuse registrikood

(terapeutide puhul).

o Abivahend ISO-koodiga {sisestatud tehingurea „Abivahendi ISO-kood“} eeldab tõendi

esitamist. Palun lisage tõendi väljastamise kuupäev.

o Esitatud abivahendi ISO-koodiga {sisestatud tehingurea „Abivahendi ISO-kood“} tõendi

kuupäev {sisestatud „Tõendi väljastamise kuupäev“} peab olema varasem tehingu

loomise kuupäevast {sisestatud „Tehingu loomise aeg“}.

o Kehapoole info puudu. Palun märkige, millisele kehapoolele abivahendi tehing tehakse.

o Isiku - ja riigi osade summa ei ole võrdne toote kogumaksumusega.

o Viga summa sisestamisel. Minimaalne väärtus saab olla 0 €.

o Riigipoolse soodustusega tehingu tegemiseks peab riigi osa olema suurem kui 0 €.

o Üüritehingul on abivahendi seerianumbri märkimine kohustuslik.

o Tehingu loomise aeg ei saa olla tulevikus.

o Sisestatud isikukood ei tohi ületada 50 tähemärki. Ostu sooritaja isikukood ei pea olema

Eesti isikukood.

Joonis 25: Tehingu loomise vastus vea korral

2.1.6 Üüritehingu lõpetamine Riigi soodustusega abivahendi üüri lõpetamiseks tuleb valida teenus „5. Üüritehingu lõpetamine“, mille

tulemusena avaneb „Abivahendite üüritehingu lõpetamine“ vorm (vt. Joonis 26). Vormil tuleb täita

abivahendi vajaja isikukood, lõpetamist vajava üüritehingu detailsemad andmed ning lõpetamise aeg.

Tehingu detailandmetena võib sisestada üüritehingu loomisel SKAst saadud tehingurea unikaalse

tunnuse (Üüritehingu ID alusel) või abivahendi ISO-koodi, üüritehingu loomise kuupäeva ja

abivahendi seerianumbri kombinatsiooni. Vastav valiku saab teha raadionupu abil.

 Üüritehingu lõpetamise aeg on vormil eeltäidetud hetke ajaga, kuid seda on võimalik vastavalt

vajadusele varasemaks muuta.

Päringu käivitamiseks peavad vormi kõik väljad (abivahendi vajaja isikukood, üüritehingu lõpetamise aeg

ning tehingu detailid - vastavalt kas üüritehingu ID või abivahendi ISO-kood, üüritehingu loomise kuupäev

ja seerianumber) olema täidetud. Vastasel juhul väljastatakse nupule vajutades

„Valideerimise viga!“.

Joonis 26: 5. Üüritehingu lõpetamine

Korrektsel andmete sisestamisel on võimalik päringu esitamisel saada järgmised vastused:

1. Üüritehingu lõpetamine õnnestus (vt. Joonis 27).

Õnnestumise korral tagastatakse tehingureale SKA süsteemis üüritehingu loomisel määratud

tehingurea unikaalne tunnus. Tunnuse salvestamine peale üüritehingu lõpetamist ei ole enam

vajalik, kuna konkreetse tehinguga ei ole süsteemselt võimalik enam tegevusi teha.

Joonis 27: Üüritehingu lõpetamise õnnestunud vastus

2. Üüritehingu lõpetamine ei õnnestunud (vt. Joonis 28)

Kui üüritehingu lõpetamine ei õnnestunud, tagastatakse kasutajale sellekohane teade / teated.

Kasutajal on seepeale võimalik suunduda uuesti üüritehingu lõpetamise vormile, vajutades selleks

nuppu ning sisestusvea (nt. vigane lõpetamise aeg, vigased parameetrid) korral viga

parandada.

Võimalikud vead on järgmised:

o Sisestatud andmetele vastavat tehingurida ei leitud.

(Veateade võib olla kuvatud mitmekordselt!)

Selgitus: antud viga tekib olukorras, kus SKA süsteemist ei leita vastet sisestatud

andmetega üüritehingu kohta – ehk ei ole võimalik leida sisestatud „Abivahendi vajaja

isikukoodi“ ja üüritehingu detailide (kas siis „Üüritehingu ID“ või „Abivahendi ISO-koodi“,

„Üüritehingu loomise kuupäeva“ ja „Seadme seerianumbri“ kombinatsiooni). Sellisel juhul

tasuks üle kontrollida, kas sisestati korrektsed andmed või proovida soovitud üüritehing

lõpetada teiste detailide abil (nt. kui algselt kasutati „Üüritehingu ID“, siis võiks proovida

„Abivahendi ISO-koodi“, „Üüritehingu loomise kuupäeva“ ja „Seadme seerianumbri“

kombinatsiooniga).

o Üüritehingu lõpetamise kuu ei tohi olla varasem viimasest üürimakse kuust. Viimase

üürimakse aeg {SKAle laekunud viimane konkreetse abivahendi üürimakse kuupäev}

o Üüritehingu lõpetamise aeg ei saa olla varasem üüritehingu alustamise hetkest

{üüritehingu loomise kuupäev}.

o Üüritehingu lõpetamise aeg ei saa olla tulevikus.

o Üüritehingu loomise kuupäev ei saa olla tulevikus.

o Üüritehing on juba lõpetatud {üüritehingu lõpetamise kuupäev} kuupäevaga. Lõpetatud

tehingut ei ole võimalik enam muuta.

o Sisestatud andmetele leiti mitu tehingurea vastet. Tehingurea tühistamiseks või

üüritehingu lõpetamiseks tuleb sisestada tehingurea ID.

o Teenuseosutaja koodiga {teenuseosutaja registrikood, kelle alt hetkel tegevusi

teostatakse} ei saa antud tehingut lõpetada / tühistada. Tehing on teostatud teise

teenuseosutaja poolt.

Joonis 28: Üüritehingu lõpetamise vastus vea korral

2.1.7 Tehingu tühistamine Riigi soodustusega abivahendi tehingu tühistamiseks tuleb valida teenus „6. Tehingu tühistamine“, mille

tulemusena avaneb „Abivahendite tehingu tühistamine“ vorm (vt. Joonis 29). Vormil tuleb täita

abivahendi vajaja isikukood, tühistamist vajava üüritehingu detailsemad andmed, abivahendi kogus

tehingus, tühistamise põhjus ning tühistamise aeg.

Vormi täitmisel tuleb silmas pidada järgmisi reegleid:

 Tehingu detailandmetena võib sisestada tehingu loomisel SKAst saadud tehingurea unikaalse

tunnuse või abivahendi ISO-koodi, tehingu kuupäeva ja abivahendi seerianumbri / tehingurea

kogumaksumuse kombinatsiooni. Vastavad valikud on võimalik teha raadionuppude abil.

 Abivahendi kogus tehingus (tk) peab olema täpselt see kogus, mis tehingu teostamise hetkel

antud tehingu kogusena sisestati. Osaline tehingu tühistamine ei ole võimalik!

o Osalise tühistamise vajadusel on võimalik terve tehing tühistada ning sisestada

järelejäänud / kasutatud kogusega tehing mineviku kuupäevaga.

 Tehingu tühistamise põhjuse valiku saab teha rippmenüüst.

 Tehingu tühistamise aeg on vormil eeltäidetud hetke ajaga, kuid seda on võimalik vastavalt

vajadusele varasemaks muuta.

Päringu käivitamiseks peavad vormi kõik väljad (abivahendi vajaja isikukood, tühistamise kogus, - põhjus

ja - aeg ning tehingu detailid - vastavalt kas tehingurea ID või abivahendi ISO-kood, tehingu kuupäeva ja

seerianumber/kogumaksumus) olema täidetud. Vastasel juhul väljastatakse nupule

vajutades „Valideerimise viga!“.

Joonis 29: 6. Tehingu tühistamine

Korrektsel andmete sisestamisel on võimalik päringu esitamisel saada järgmised vastused:

1. Tehingu tühistamine õnnestus (vt. Joonis 30).

Õnnestumise korral tagastatakse tehingureale SKA süsteemis tehingu loomisel määratud

tehingurea unikaalne tunnus. Tunnuse salvestamine peale tehingu tühistamist ei ole enam vajalik,

kuna konkreetse tehinguga ei ole süsteemselt võimalik enam tegevusi teha.

Joonis 30: Tehingu tühistamise õnnestunud vastus

1. Tehingu tühistamine ei õnnestunud (vt. Joonis 31)

Kui tehingu tühistamine ei õnnestunud, tagastatakse kasutajale sellekohane teade / teated.

Kasutajal on seepeale võimalik suunduda uuesti tehingu tühistamise vormile, vajutades selleks

nuppu ning sisestusvea (nt. vigane tühistamise aeg, vigased tehingu parameetrid) korral

viga parandada.

Võimalikud vead on järgmised:

o Sisestatud andmetele vastavat tehingurida ei leitud.

(Veateade võib olla kuvatud mitmekordselt!)

Selgitus: antud viga tekib olukorras, kus SKA süsteemist ei leita vastet sisestatud

andmetega üüritehingu kohta – ehk ei ole võimalik leida sisestatud „Abivahendi vajaja

isikukoodi“ ja üüritehingu detailide (kas siis „Üüritehingu ID“ või „Abivahendi ISO-koodi“,

„Üüritehingu loomise kuupäeva“ ja „Seadme seerianumbri“ kombinatsiooni). Sellisel juhul

tasuks üle kontrollida, kas sisestati korrektsed andmed või proovida soovitud üüritehing

lõpetada teiste detailide abil (nt. kui algselt kasutati „Üüritehingu ID“, siis võiks proovida

„Abivahendi ISO-koodi“, „Üüritehingu loomise kuupäeva“ ja „Seadme seerianumbri“

kombinatsiooniga).

o Tehingu tühistamise aeg peab olema hilisem tehingu loomise ajast {tehingu loomise

kuupäev}.

o Osalist tühistamist ei ole võimalik teha, tühistatav kogus peab olema võrdne tehingurea

kogusega. Tühistada soovite kogust: {sisestatud „Abivahendi kogus tehingud (tk)“},

võimalik on tühistada kogust: {tehingu loomisel sisestatud kogus}.

o Soovite tühistada makset, millele järgneb mõni hilisem sama rendiperioodi makse.

Tühistada on võimalik alustades viimasest üürimaksest.

o Tehing on juba tühistatud. Varasemalt tühistatud tehingut ei ole võimalik uuesti

tühistada.

o Sisestatud andmetele leiti mitu tehingurea vastet. Tehingurea tühistamiseks või

üüritehingu lõpetamiseks tuleb sisestada tehingurea ID.

o Tehingu kuupäev ei saa olla tulevikus.

o Tehingu tühistamise aeg ei saa olla tulevikus.

o Teenuseosutaja koodiga {teenuseosutaja registrikood, kelle alt hetkel tegevusi

teostatakse} ei saa antud tehingut lõpetada / tühistada. Tehing on teostatud teise

teenuseosutaja poolt.

Joonis 31: Tehingu tühistamise vastus vea korral

2.2 Teenuste ajalugu Teenuste ajaloo vaatamiseks valige menüüst vaheleht „Teenuste ajalugu“, mispeale kuvatakse teile

filtreerimise sisendvorm väljadega: ajavahemik (alates – kuni), teenuse nimi, teenuse kirjeldus, kasutaja

valik/sisestus, päringu id ja ainult ebaõnnestunud päringute kuvamine (vt. Joonis 32).

Joonis 32: Teenuste ajalugu

Vastavalt sisestatud filtri(te) väärtustele, on teenuste ajaloo all võimalik näha kas õnnestunud (vt. Joonis

33) või ebaõnnestunud (vt. Joonis 34) päringute ajalugu ehk millist teenust on kasutatud (nt. tehingu

loomine, õigustatuse kontroll). Teenuste ajaloost ei ole aga võimalik näha päringu sisu detaile (ehk mis

abivahendi tehing ja kellele sisestati või milline üür ja kellele lõpetati).

 Pääsuõiguste haldur saab vaadata kasutajate poolt käivitatud teenuste ajalugu

 Tavakasutaja saab vaadata enda käivitatud teenuste ajalugu

Joonis 33: Teenuste ajalugu õnnestunud päringute korral

Joonis 34:Teenuste ajalugu ebaõnnestunud päringute korral

Täpsemalt on tabelis kuvatud teenuse „Kirjeldus“ (teenuse kirjeldus ja nimi), „Kasutaja“ (päringu

sooritanud kasutaja nimi ja isikukood), „Päringu aeg“ (päringu teostamise aeg), „Kestvus“ (x-tee päringu

saatmisest vastuse saamiseni kulunud aeg sekundites) ja „Suurus“ (x-tee SOAP päringu vastuse maht

kilobaitides).

2.3 Minu seaded Kasutajal on võimalik enda seadeid „Minu seaded“ vahelehelt muuta (vt. Joonis 35). Seal on võimalik

määrata oma e-posti aadressi ja ühtlasi tellida kasutaja haldamise käigus tehtud muudatuste kohta teade

e-postile. Teavitatavad muudatused on kasutajale rollide lisamine/eemaldamine ning grupikuuluvuse

muutmine. Muudatuste teavitust saab tellida ainult juhul, kui on sisestatud e-posti aadress.

Joonis 35: Minu seadete muutmine

Näide saadetavast e-kirjast:

Korralise hooldustööde nimekiri

Lahtris „Abivahendi funktsioonide ja detailide kontroll“ all peame silmas, milliste

funktsioonide ja detailide toimimist korralise hoolduse käigus on vajalik kontrollida. Vea

ilmnemisel on vajalik vahetada varuosi, mis on kirjeldatud lahtris „ Korralise hoolduse käigus

vajadusel vahetatavad varuosad“ ning antud varuosade komplekti vahetus on arvestatud

üüri piirhinna sisse. Varuosade kogus on arvestatud vastavalt toote kompleksusele.

04.48.03 treening- ja ergomeeterjalgrattad

Abivahendi funktsioonide ja detailide kontroll

Korralise hoolduse käigus vajadusel vahetatavad varuosad

Elektriliste funktsioonide kontroll

mootor

rootor

pult

ekraan

04.48.08 seisuraamid ja -toed

Abivahendi funktsioonide ja detailide kontroll

Korralise hoolduse käigus vajadusel vahetatavad varuosad

Raami kontroll ühenduskohad liigendikohad

silindrisüsteem jalatoed

jalatugede ühendused jalatugede funktsioonid

jalatugi

jalatoeplaat

jalatoetoru

silinder

tross

silindri päästik

Pidurisüsteemi kontroll Pidurid

Piduritrossid

Polstrikontroll tugi- ja abirihmade korrasoleku kontroll

rihmad

vestid

vööd

12.06.06 rulaatorid

Abivahendi funktsioonide ja detailide kontroll

Korralise hoolduse käigus vajadusel vahetatavad varuosad

Veermiku kontroll esirehv esivelg

esirattalaager esikahvel

esikahvlilaager tagarehv tagavelg

tagarattalaagrid tagarattavõll

velg

sisekumm

väliskumm

täiskumm

ratas

laager

võll

kahvel

liigend detailid

Raami kontroll ühenduskohad liigendikohad fiksaatorid

Pidurisüsteemi kontroll Pidurid

Piduritrossid

Polstrikontroll käepidemete korrasolek

käepidemed

istmeplaat

12.06.09 käimistoolid

Abivahendi funktsioonide ja detailide kontroll

Korralise hoolduse käigus vajadusel vahetatavad varuosad

Veermiku kontroll esirehv esivelg

esirattalaager esikahvel

esikahvlilaager tagarehv tagavelg

tagarattalaagrid tagarattavõll

velg

sisekumm

väliskumm

täiskumm

ratas

laager

võll

kahvel

Raami kontroll ühenduskohad liigendikohad

liigend detailid

fiksaatorid

laud

silinder

Pidurisüsteemi kontroll pidurid

Polstrikontroll käepidemete ja -tugede korrasolek

iste

seljatugi

erinevad toed

käepidemed

12.06.12 käimislauad

Abivahendi funktsioonide ja detailide kontroll

Korralise hoolduse käigus vajadusel vahetatavad varuosad

Veermiku kontroll esirehv esivelg

esirattalaager esikahvel

esikahvlilaager tagarehv tagavelg

tagarattalaagrid tagarattavõll

velg

sisekumm

väliskumm

täiskumm

ratas

laager

võll

kahvel

Raami kontroll ühenduskohad liigendikohad

liigend detailid

fiksaatorid

laud

silinder

Pidurisüsteemi kontroll Pidurid

Piduritrossid

Polstrikontroll käepidemete ja -tugede korrasolek

erinevad toed

käepidemed

12.18.06 kolmerattalised jalgrattad

pedaalidega

Abivahendi funktsioonide ja detailide kontroll

Korralise hoolduse käigus vajadusel vahetatavad varuosad

Juhtimismehhanismi kontroll laagrid

Veermiku kontroll esirehv esivelg

esirattalaager tagarehv tagavelg

tagarattalaagrid tagarattavõll

ülekande kontroll

õhkkumm

väliskumm

velg

ratas

laager

kodar

võll

esikahvel

hammasratas

kett

käiguvaheti

pedaalid

Raami kontroll ühenduskohad liigendikohad

Raamdetailide kontroll käepide porilaud

ketikaitse korv

porilaud

ketikaitse

korv

helkur

Polstrikontroll käepidemed

istmekate

käepide

sadul

toed

rihmad

Pidurisüsteemi kontroll

piduriklotsid

piduriheeblid

trossid

Elektrifunktsioonide kontroll elektrimootor

12.22.03/12.22.09 käsiratastoolid

Abivahendi funktsioonide ja detailide kontroll

Korralise hoolduse käigus vajadusel vahetatavad varuosad

Veermiku kontroll esirehv esivelg

esirattalaager

sisekumm

väliskumm

täiskumm

velg

esikahvel esikahvlilaager

tagarehv tagavelg

tagarattalaagrid tagarattavõll

tõukamisrõngas

kodar

laager

võll

kahvel

tõukamisrõngas

ratas

Raami kontroll ühenduskohad liigendikohad

jalatoed jalatugede ühendused

jalatugede funktsioonid

jalatugi

jalatoeplaat

jalatoetoru

rist

seljatoetoru

Pidurisüsteemi kontroll pidur

Polstrikontroll käetoed

istmekate reguleerimiserihmad

abistaja käepidemete korrasolek

käetugi

käetoeplaat

porikaitse

istmekate

seljatoekate

istme pingutusrihmad

seljatoepingutusrihmad

abistaja käepidemed

12.23.03 Invarollerid

Abivahendi funktsioonide ja detailide kontroll

Korralise hoolduse käigus vajadusel vahetatavad varuosad

Veermiku kontroll esirehv esivelg

esirattalaager esikahvel

esikahvlilaager tagarehv tagavelg

tagarattalaagrid tagarattavõll

sisekumm

väliskumm

täiskumm

velg

kodar

laager

võll

kahvel

ratas

roolivardad

rooliliigendid

Raami kontroll ühenduskohad liigendikohad

liigend detailid

Pidurisüsteemi kontroll

pidurid

trossid

kettad

trummel

klotsid

heeblid

Polstrikontroll käetoed

istmetoed reguleerimisrihmad

abistaja käepidemete korrasolek

käetugi

käetoeplaat

porikaitse

iste

abistaja käepidemed

Istmesüsteem ühenduste kontroll

funktsioonide kontroll (istmekõrgus, istumisnurk, seljatoenurk)

silinder

tross

silindri päästik

Elektrisüsteem elektripistikute kontroll

diagnostika kontroll nb! Aku kontroll, kui inimene soovib, eeldusel, et

aku on hooldusse tulekul täis laetud.

aku

mootor

servo mootor

pult

juhtsüsteem

Vedrustuse kontroll õõtshoovad

vedrud amordid

Vedrud

Amordid

Kereplastid ja tulede kontroll visuaalne kontroll

tuli

kereplastik

12.23.03 Elektrilised ratastoolid

Abivahendi funktsioonide ja detailide kontroll

Korralise hoolduse käigus vajadusel vahetatavad varuosad

Veermiku kontroll esirehv esivelg

esirattalaager esikahvel

esikahvlilaager tagarehv tagavelg

tagarattalaagrid tagarattavõll

sisekumm

väliskumm

täiskumm

velg

kodar

laager

võll

kahvel

ratas

roolivardad

rooliliigendid

Raami kontroll ühenduskohad liigendikohad

liigend detailid

Pidurisüsteemi kontroll

pidurid

trossid

kettad

trummel

klotsid

heeblid

Polstrikontroll käetoed

istmekate reguleerimiserihmad

abistaja käepidemete korrasolek

käetugi

käetoeplaat

porikaitse

istmekate

seljatoekate

istme pingutusrihmad

seljatoepingutusrihmad

iste

abistaja käepidemed

Istmesüsteem ühenduste kontroll

funktsioonide kontroll (istmekõrgus, istumisnurk, seljatoenurk)

silinder

tross

silindri päästik

Elektrisüsteem elektripistikute kontroll

diagnostika kontroll nb! Aku kontroll, kui inimene soovib, eeldusel, et

aku on hooldusse tulekul täis laetud.

aku

mootor

servo mootor

pult

juhtsüsteem

Vedrustuse kontroll õõtshoovad

vedrud amordid

Vedrud

Amordid

Kereplastid ja tulede kontroll visuaalne kontroll

tuled

kereplastik

12.27.08 Kärud

Abivahendi funktsioonide ja detailide kontroll

Korralise hoolduse käigus vajadusel vahetatavad varuosad

Veermiku kontroll esirehv esivelg

esirattalaager esikahvel

esikahvlilaager tagarehv tagavelg

tagarattalaagrid

sisekumm

väliskumm

täiskumm

velg

kodar

laager

võll

kahvel

tagarattavõll kahvlilukk

ratas

Raami kontroll ühenduskohad liigendikohad

silindrisüsteem jalatoed

jalatugede ühendused jalatugede funktsioonid

jalatugi

jalatoeplaat

jalatoetoru

rist

seljatoetoru

silinder

tross

silindri päästik

Pidurisüsteemi kontroll

pidurid

trossid

kettad

trummel

klotsid

heeblid

Polstrikontroll käetoed

istmekate reguleerimiserihmad

abistaja käepidemete korrasolek

käetugi

käetoeplaat

porikaitse

istmekate

seljatoekate

abistaja käepidemed

toed

Istmesüsteem ühenduste kontroll

funktsioonide kontroll (istmekõrgus, istumisnurk, seljatoenurk)

adapter

silinder

kremoonid

tross

heeblid

12.36.03 Lingtõstuk

Abivahendi funktsioonide ja detailide kontroll

Korralise hoolduse käigus vajadusel vahetatavad varuosad

Raami kontroll ühenduskohad liigendikohad

liigend detailid

Rataste kontroll

rattad

kahvlid

laagrid

Pidurisüsteemi kontroll pidurid

Elektriliste funktsioonide kontroll

mootor

aku

pult

elektroskeem

juhtmed

18.09 Eriisted

Abivahendi funktsioonide ja detailide kontroll

Korralise hoolduse käigus vajadusel vahetatavad varuosad

Veermiku kontroll esirehv esivelg

esirattalaager esikahvel

esikahvlilaager tagarehv tagavelg

tagarattalaagrid tagarattavõll

kahvlilukk

sisekumm

väliskumm

täiskumm

velg

kodar

laager

võll

kahvel

ratas

Raami kontroll ühenduskohad liigendikohad

silindrisüsteem jalatoed

jalatugede ühendused jalatugede funktsioonid

jalatugi

jalatoeplaat

jalatoetoru

rist

seljatoetoru

silinder

tross

silindri päästik

Pidurisüsteemi kontroll

pidurid

trossid

kettad

trummel

klotsid

heeblid

Polstrikontroll käetoed

istmekate reguleerimiserihmad

abistaja käepidemete korrasolek

käetugi

käetoeplaat

porikaitse

istmekate

seljatoekate

abistaja käepidemed

toed

Istmesüsteem ühenduste kontroll

funktsioonide kontroll (istmekõrgus, istumisnurk, seljatoenurk)

adapter

silinder

kremoonid

tross

heeblid

18.12 Voodid

Abivahendi funktsioonide ja detailide kontroll

Korralise hoolduse käigus vajadusel vahetatavad varuosad

voodi lamamispinna lipid

Raami kontroll ühenduskohad liigendikohad

liigend detailid

Rataste kontroll

rattad

kahvlid

laagrid

Pidurisüsteemi kontroll pidurid

Elektriliste funktsioonide kontroll

peatsimootor

jalutsimootor

kõrgusemootor

aju

juhtmed

adapter

Küljelaudade liftide/siinide süsteem küljelauad

siinid

1

Eesti sotsiaalteenuste üldine kvaliteedijuhis1

Alates 01.01.2018 hakkasid vastavalt Sotsiaalhoolekande seadusele § 3 lg 2 kehtima sotsiaalteenuse osutamisel kvaliteedipõhimõtted, millest

tuleb teenuse osutamisel lähtuda.

Sotsiaalteenuse osutaja peab sotsiaalteenuse osutamisel lähtuma üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav

iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika

ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine.

Sotsiaalteenuste üldine kvaliteedijuhis lähtub eespool nimetatud kvaliteedipõhimõtetest, lisatud kriteeriumid avavad põhimõtte sisu ning

kontrollmehhanismid võimaldavad kontrollida teenuse osutamise vastavust kvaliteedipõhimõtetele.

Lisaks on Sotsiaalkindlustusamet koostanud Sotsiaalhoolekandeseaduses toodud kõikidele sotsiaalteenustele teenusepõhised kvaliteedijuhised,

mis on abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse sotsiaalteenuse pakkumisel teenuse rahastajatele, teenuste

korraldajatele, teenuseosutajatele ning teenusel olevale inimesele.

1 Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“, punkti 2.3.3 „Eesti hoolekandeteenuste

kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu“ raames.

* Tekstis lahti seletamist vajavad mõisted on välja toodud teksti lõpus.

2

KÄTTESAADAVUS, TASKUKOHASUS JA TEENUSE OSUTAMISE KESKKOND

Teenused on inimesele kättesaadavad, juurdepääsetavad ning taskukohased. Teenuseid osutatakse toetavas keskkonnas.

K ä

tt e

s a a

d a

v u s j a

ta s k u k o

h a

s u s

 Tagatakse ajakohase ja arusaadava info kättesaadavus teenuse potentsiaalsele sihtrühmale.

 Informatsiooni võimalike teenuste kohta pakutakse inimesele arusaadaval viisil.

 Inimest aidatakse sobiva teenuse leidmisel ja valikute tegemisel.

 Info inimese omaosaluse kohta teenuse eest tasumisel avalikustatakse selgel ja arusaadaval viisil.

 Teenuse eest tasu võtmisel lähtutakse inimese maksevõimekusest, teda informeeritakse võimalustest saada toetust ja/või

abi teenuse eest tasumisel.

T e e

n u

s e o

s u ta

m is

e

k e

s k k o n

d

 Tagatud on füüsiline juurdepääs teenusele.

 Teenust osutatakse eesmärgi saavutamist toetavas füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas.

 Teenuse planeerimisel ja osutamisel arvestatakse inimese elukohaga.

 Teenust osutatakse keskkonnas, mis aitab kaasa inimese individuaalsete vajaduste ja eesmärkide täitmisele ning inimese

võimestamisele.

3

ISIKUKESKNE, VAJADUSPÕHINE JA TERVIKLIK LÄHENEMINE

Teenused vastavad inimese individuaalsetele vajadustele, parendavad või säilitavad tema elukvaliteeti. Teenused katavad inimese vajadusi

terviklikult, on suunatud erinevate valdkondade (näiteks haridus, tervishoid jm) teenuste ja teenuse pakkujate vahelisele võrgustikutööle.

Vajadusel tagatakse teenuste jätkuvus ja sujuv üleminek ühelt teenuselt teisele. Teenuse paremaks osutamiseks tehakse koostööd nii inimese,

teiste teenuseosutajate kui ka seotud huvigruppidega.

Kriteerium Kriteeriumi sisu

In im

e s e k e

s k s e

d ,

e e s m

ä rg

ip ä ra

s e

d j a

v a

ja d u

s p õ

h is

e d

te e n

u s e

d

 Hinnatakse ja arvestatakse inimese individuaalseid eesmärke, vajadusi, tugevusi ja võimalusi.

 Teenuse planeerimisel sõnastatakse koos inimesega teenuse eesmärk, lepitakse kokku millal ja kuidas soovitud eesmärgini

jõuda.

 Teenuse planeerimisel lähtutakse ja arvestatakse inimese tegelikke ja muutuvaid vajadusi.

 Inimese vajaduste hindamisel ja eesmärkide seadmisel arvestatakse eelnevalt osutatud ja paralleelselt osutatavate

teenuste ja nende mõjuga.

 Inimese vajadusi ja vajaduste muutusi hinnatakse regulaarselt.

 Teenuse osutamiseks valitakse inimese vajadustest lähtuvad aja- ja asjakohased meetodid.

T e rv

ik lik

l ä

h e

n e

m in

e , s u

ju v t

e e n

u s te

k o

rr a

ld u s j a v

õ rg

u s ti k u

tö ö

 Teenuste pakkumisel tuginetakse terviklikule lähenemisele, tagades sujuv teenuste korraldus, milles arvestatakse inimese

vajadusi, ootusi ja võimalusi tervikuna.

 Teenuse planeerimisel ja osutamisel arvestatakse inimese füüsiliste, intellektuaalsete ja sotsiaalsete vajadustega.

 Teenuse planeerimisel ja osutamisel arvestatakse inimese elukeskkonna ja lähikondsetega.

 Teenuste planeerimisel ja osutamisel arvestatakse eelnevalt osutatud ja paralleelselt osutatavate teenuste ja nende

mõjuga.

 Inimesele pakutakse vajalikke teenuseid koostöös teiste teenuseosutajatega.

 Teenuste osutamisel välditakse teenuste dubleerimist.

 Teenuse planeerimisel ja osutamisel arvestatakse kogukonnapõhisusega, kasutatakse kogukonna ressursse ja võimalusi.

 Inimest ja tema lähikondseid teavitatakse sobivaima teenuse ja teenuseosutaja osas.

 Koostöös teiste teenuseosutajatega korraldatakse vajadusel ühelt teenuselt teisele üleminek või teenuselt väljumine.

 Inimese vajadusest lähtuvalt tehakse koostööd teiste teenuseosutajate, võrgustikupartnerite ja inimese lähikondsetega.

4

TEENUSE VÕIMESTAV ISELOOM, KAASAMINE JA INIMESE ÕIGUSED Teenuse osutamisel suurendatakse või säilitatakse inimese iseseisvust oma elu korraldamisel kaasates inimest oma isiklike eesmärkide ja

vajaduste määratlemisse. Inimest, tema lähedasi ja teisi huvigruppe kaasatakse teenuse planeerimisse, arendamisse ja tulemuslikkuse

hindamisse aktiivsete osalejatena. Sotsiaalteenuseid osutavad organisatsioonid lähtuvad oma töös rahvusvahelistest inimõigustest. Tagatud on

inimese seadusest tulenevad õigused.

Kriteerium Kriteeriumi sisu

In im

e s e

v õ

im e

s ta

m in

e

 Inimest informeeritakse ja ta on teadlik oma õigustest, võimalustest, kohustustest ja vastutusest teenuse kasutamise

eesmärkide saavutamisel.

 Toetatakse inimese iseseisvuse ja vastutusvõime arengut.

 Inimest julgustatakse välja tooma ja sõnastama oma reaalseid vajadusi.

 Inimesele antakse tema arengute kohta motiveerivat tagasisidet.

K a

a s a

m in

e  Inimene osaleb oma isiklike eesmärkide ja vajaduste määratlemisel.

 Inimene osaleb teenuse planeerimisel, arendamisel ning teenuse tulemuslikkuse hindamisel.

 Inimese lähikondseid ja teisi seotud huvigruppe kaasatakse teenuse planeerimisse, arendamisse ning teenuse

tulemuslikkuse hindamisse.

In im

e s e õ

ig u s e

d

 Teenuse osutamisel lähtutakse sotsiaalkaitse põhimõtetest (inimväärikus, inimese omavastutus, solidaarsus, selgitamise ja

abistamise kohustus, konfidentsiaalsus ja koostöö).

 Teenust osutatakse viisil, mis tagab inimõigused.

 Tagatakse teenuse kasutaja privaatsus ja turvalisus.

 Tagatakse teenuseosutamisega seotud isikuandmete kaitse (eraelulised ja delikaatsed isikuandmed).

 Inimest koheldakse võrdväärse partnerina.

 Inimesele tagatakse juurdepääs teenuse osutamisega seotud teda puudutavale infole.

 Teenuseosutaja on loonud inimesele võimetekohase kaebuste esitamise võimaluse.

 Kaebustega tegelemise kord on selge ja lihtne ning tagab kaebuste registreerimise ja objektiivse kaebuste lahendamise.

5

TULEMUSTELE ORIENTEERITUS Teenused on hinnatavad ja tulemuslikud ning suunatud inimese elukvaliteedi parendamiseks/säilitamiseks.

Kriteerium Kriteeriumi sisu

T u le

m u

s te

j a

m õ

ju h

in d a

m in

e  Teenuse planeerimisel fikseeritakse hetkeseis ja seatud eesmärkide alusel hinnatakse regulaarselt teenuse osutamise

vahetuid tulemusi ja mõju.

 Inimene ja tema lähedased annavad teenusele tagasisidet ning neil on võimalus teha ettepanekuid teenuse parendamiseks.

 Hindamistulemusi analüüsitakse koos inimesega ja vajadusel viiakse sisse teenuse osutamisega seotud parendustegevusi.

 Tagasiside kokkuvõtted ja rahulolu uuringute tulemused tehakse kättesaadavaks inimesele, tema lähedastele ja teistele

seotud huvigruppidele.

TÖÖTAJATE PÄDEVUS JA EETIKA

Teenuseid osutavad kvalifitseeritud töötajad, kelle tööalasesse arengusse teenuseosutaja järjepidevalt panustab. Teenuseosutaja

kirjeldab eetikanorme, millest töötajad teenuse osutamisel lähtuvad.

Kriteerium Kriteeriumi sisu

T ö ö

ta ja

te p

ä d

e v u

s  Töötajaid teavitatakse ja nad järgivad organisatsiooni põhiväärtusi.

 Töötajaid teavitatakse ja nad teavad enda ja teiste töötajate rolli, ülesandeid ja vastutust ning töötajad teavad, kelle poole

pöörduda.

 Luuakse tingimused töötajate pädevuse arenguks.

 Töötajate arengu- ja koolitusvajadusi hinnatakse regulaarselt.

 Teenust osutatakse meeskonnatöö põhimõtteid järgides.

 Tagatakse töötajate teadlikkus seadusenõuetest ja nende vastutusest.

T ö ö

ta ja

te

e e ti k a

 Töötajaid teavitatakse ja nad järgivad kokkulepitud eetikanorme.

 Eetikanormides tuuakse välja aktsepteeritud käitumisnormid ja väärtused, sh konfidentsiaalsus, vastutustundlikkus,

privaatsus, väärikus ja ka inimese õiguste austamine.

6

ORGANISATSIOONI HEA TÖÖKORRALDUS JA KVALITEETNE JUHTIMINE

Organisatsioon planeerib oma tegevusi, hindab ja analüüsib tegevuste tulemusi ning parendab oma tegevust. Kokkulepitud on töötajate

vastutused, kohustused ja rollid. Teenuseosutaja tagab töötajatele sobivad töötingimused ja –keskkonna.

Kriteerium Kriteeriumi sisu

J u

h ti m

in e

 Organisatsioonil on sõnastatud selge missioon, visioon ja väärtused, mis on teenuse pakkumisel ja eesmärkide seadmisel

aluseks.

 Organisatsioonil on selge strateegia/arengukava/plaan, kus on sõnastatud organisatsiooni eesmärgid.

 Organisatsiooni tegevused lähtuvad seatud eesmärkidest.

 Määratakse tulemusnäitajad, mis aitavad hinnata püsitatud eesmärkide saavutamist.

 Organisatsiooni tegevuste tulemusi hinnatakse ja analüüsitakse regulaarselt (sisehindamine) ning lähtuvalt sellest viiakse

sisse parendused.

 Organisatsioonis tegeletakse süstemaatiliselt kvaliteedi edendamisega ja kvaliteediteadlikkuse tõstmisega.

 Rakendatakse parimaid praktikaid ning teenuste kujundamisel arvestatakse tuleviku vajadustega.

 Infot organisatsiooni toimimise kohta jagatakse arusaadaval viisil.

T ö ö

ti n g

im u

s e d

j a

o rg

a n

is a

ts io

o n i tö

ö k e

s k k o

n d

 Tagatakse keskkonna vastavus töökeskkonna nõuetele ja teenuse eesmärgile.

 Tagatakse töötajate füüsiline ja vaimne turvalisus teenuseosutamise eripärast lähtudes.

 Töötajatele tagatakse vajalikud töövahendid ja ruumid tööülesannete täitmiseks.

 Töökeskkonnaga seotud riske hinnatakse regulaarselt.

7

Mõisted

Eesmärk - tulevikuseisund, mida soovitakse saavutada. Hea eesmärk on sõnastatud positiivselt ja tulemus on inimese enda jaoks piisavalt

motiveeriv, et ta tahaks selle nimel pingutada. Mõõdetavat eesmärki sõnastades on abiks SMART eesmärgi reeglid:

Spetsiifiline – eesmärk on otseselt seotud olukorraga, mida soovitakse muuta ja tulemusele suunatud

Mõõdetav – eesmärgi saavutamist kirjeldab konkreetne indikaator

Ajastatud – eesmärgi saavutamiseks on seatud kindel tähtaeg

Realistlik – eesmärk on olukorda arvestades saavutatav

Täpne – eesmärk on täpselt sõnastatud.

Elukvaliteet - heaolu tähendab inimeste jaoks nende olukorda sotsiaalses, majanduslikus, psühholoogilises, vaimses, tervislikus ja ühiskondlikus

mõttes2. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO3 antud määratluses 1993 on elukvaliteet inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus,

inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud

probleemidega. WHO elukvaliteedi mudel koosneb näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, rahanduslik seisund, haridus,

perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne. Ka Eestis

käsitletakse inimese elukvaliteedi määratlemisel üldistatuna järgmisi aspekte:

 füüsiline ja vaimne heaolu (tervis, iseseisvus);

 eneseteadlikkus/enesemääratlus ja õigused;

 sotsiaalne kaasatus;

 emotsionaalne heaolu ja inimeste vahelised suhted;

 isiklik areng;

 materiaalne heaolu.

Kõik Eestis pakutavad sotsiaalteenused on lähtuvalt oma eesmärgist ja sisust alati suunatud inimese elukvaliteedi tõstmisele/säilitamisele mõnes

nimetatud valdkonnas.

2 OECD- Organization for Economic Co-operation and Development ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon 3 WHO World Health Organization ehk Maailma Terviseorganisatsioon

8

Huvigrupid – inimeste/organisatsioonide ring, kellest sõltub organisatsiooni või inimese eesmärkide saavutamine. Sisemised huvigrupid on nt

personal ja teenust kasutavad inimesed. Välised huvigrupid on erinevad osapooled, kes on teenuse osutamisega seotud või selle osutamisel

olulised (sh lähedased, partnerid, rahastajad, tarnijad jms). Oluline on, et teenuseosutaja on defineerinud enda jaoks vajalikud huvigrupid.

Huvigruppide kaasamine – kaasamine tööprotsessis tähendab huvigruppide informeerimist, nendega konsulteerimist, arvamuste ära

kuulamist, tagasiside andmist jm. Kaasamine otsuste tegemisse loob võimaluse saada paremaid tulemusi ja vältida vigu. Parem võib siin

tähendada erinevaid asju: informeeritumat, paremini prognoositud mõjudega, oludega enim arvestavat, efektiivsemat, paremini mõistetavat ja

enam toetatud, kiiremini ellu rakendatavat otsust4.

Inimene – teenuse kasutaja, kes vahetult kasutab pakutavat teenust.

Kaasamine – otsuste tegemine nendega, keda need otsused mõjutavad ning neid arvestades.

Kogukonnapõhisus – Põhineb ühtse geograafilise asukoha, ühise mõtteviisi või sarnaste huvidega inimeste tegutsemisel.

Osalemine – osalemine on kaasamise oluline tingimus ja koostisosa. Nelissen’i osalemisastmestik (Van der Kley, 1988) eristab nelja tüüpi

osalemist: kaasteadlikkust, kaasamõtlemist, kaasarääkimist ja kaasotsustamist. Iga aste tähendab järjest suuremat osalemist. Herz (1985)

eristas nelja osalemise printsiipi: sõnaõigus, ühisotsustamine, jagatud vastutus ja autonoomia.

Teenuse korraldaja – teenuse korraldajaks võib olla riik või kohalik omavalitsus, kes vastutab teatud piirkonnas sotsiaalteenuse kättesaadavuse,

korralduse ning kvaliteedi eest.

Teenuseosutaja - inimesele vahetult teenuseid osutav juriidiline või füüsiline isik.

Teenuse rahastaja - teenuseosutaja tegevust rahastav või inimesele teenuse maksumust hüvitav juriidiline isik. Riiklike sotsiaalteenuste puhul

võib selleks olla Sotsiaalkindlustusamet, kohaliku omavalitsuse teenuste puhul on selleks kohaliku omavalitsuse üksus. Teenuse rahastajateks

võivad olla ka nt kindlustusseltsid, tööandjad, Töötukassa jms.

4 Kaasamise käsiraamat ametnikele ja vabaühendustele, Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit 2009. www.osale.ee

9

Teenuste tulemuslikkus - teenuse osutamise vahetud tulemused ja mõju, mis väljendub inimese elukvaliteedi muutuses. Individuaalsel tasandil

on vahetuks tulemuseks inimese eesmärkidega seotud indikaatorite täitmine. Kollektiivsed tulemused on erinevate teenuse kasutajate poolt

saadud tulemusi ja elukvaliteedi mõju iseloomustavad statistilised koondnäitajad.

Tegevused - eesmärkide saavutamiseks läbiviidavad sekkumised (nt kunstiteraapia, vajaduste hindamine, CV koostamine vms).

Tulemuslikkuse näitajad - indikaatorid, mida kasutatakse, et tulemustest või teenuse mõjust elukvaliteedile, aru saada - spetsiifilised, jälgitavad,

mõõdetavad omadused, tegevused või seisundid, mis näitavad kas oodatud muutus on toimunud

Võimestamine - inimeste tegutsemisvõime, sealhulgas tahte, vastutustunde, õigusteadlikkuse, pädevuse ja oskuste sihipärane edendamine, et

neil tekiks rohkem võimalusi osaleda aktiivsemalt ja sisulisemalt arendustöös, planeerimises, korraldamises ja juhtimises. Inimese võimestamisel

suureneb tema suutlikkus end erinevates olukordades ise esindada (enesemääratlus, oma arvamuse avaldamine, teadlikkus õigustest jms).

Suureneb inimese sõltumatus teenustest ja abist.

Võrgustikutöö – inimese jaoks oluliste huvigruppide kaasamine erinevate olukordade lahendamiseks. Olemasoleva võrgustiku mobiliseerimine,

rikastamine ja kontaktide tugevdamine.

Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping nr 5.2-9/2969-1 lisa 13 ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE LEPING Sotsiaalkindlustusamet, registrikoodiga 70001975, asukohaga Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, (edaspidi volitaja), mida esindab volituse alusel abivahendite talitusejuhataja Tiia Orlovski ja TERESA OÜ, registrikoodiga 11556462, asukohaga Pargi tn 25, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41537 Ida-Viru maakond, (edaspidi Volitatud Töötleja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Alar Veski, on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu (edaspidi Leping), mis on abivahendite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu nr 5.2-9/2969-1 lahutamatuks osaks.

1. Lepingu ese ja eesmärk 1.1. Lepingu esemeks on Volitaja ja Volitatud Töötleja (edaspidi koos nimetatud kui Pooled)

vaheliste isikuandmete töötlemise tingimuste sätestamine. 1.2. Volitatud Töötleja töötleb isikuandmeid seoses tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

raames sõlmitud lepingu nr 5.2-9/2969-1 täitmisega. 1.3. Volitatud Töötleja poolt isikuandmete töötlemine on piiratud punktis 1.2 nimetatud

lepingu täitmiseks vajalike tegevustega lepingus nimetatud sihtgrupi (edaspidi klient) ulatuses.

2. Töödeldavad isikuandmed ja nende töötlemise tingimused 2.1 Volitatud Töötlejale saavad punktis 1.2 kirjeldatud lepingu alla kuuluvate tööde

teostamise käigus teatavaks saada klientide isikuandmed, seal hulgas eriliiki isikuandmed.

2.2 Punktis 2.1 kirjeldatud andmete hulka kuuluvad kõik Sotsiaalkindlustusameti käsutuses olevad isiklikud andmed, sealhulgas nimi, sünniaeg, isikukood, isikut tõendava dokumendi andmed; kontaktandmed, sealhulgas aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; eriliigilised isikuandmed, sealhulgas andmed isiku või tema pereliikme terviseseisundi ja vajalike abivahendite kohta, isikul tuvastatud puude, töövõime kaotuse alates 40% ja osalise või puuduva töövõime otsuse kohta, andmed toimetulekutoetuse saamise kohta, andmed õppimise kohta; andmed riigipoolse soodustusega soetatud abivahendite riigi ja isiku osaluse kohta.

2.3 Volitatud Töötleja võib isikuandmeid töödelda ainult õigustatud vajadusest lähtuvalt seoses lepingu täitmisega. Töötlemine peab toimuma minimaalses mahus ja jääma konkreetse töötaja ametialase pädevuse piiridesse.

2.4 Volitatud Töötleja ei tohi ilma mõjuva põhjuseta töödelda isikuandmeid, kui isikuandmete töötlemiseks puudub punktis 2.3 nimetatud õigustatud vajadusest lähtuv seos lepingu täitmisega. Mõjuva põhjuse esinemisel, mis ei ole Volitaja algatatud või punktis 2.3 kirjeldatud õigustatud vajadusega seotud, kohustub Volitatud Töötleja kooskõlastama isikuandmete täiendava töötlemise vajaduse Volitajaga ning saama konkreetse töötlemistoimingu tegemiseks Volitaja poolsed kirjalikud juhised.

2.5 Lepingu täitmise raames teatavaks saanud isikuandmete mistahes viisil (nii kirjalik kui suuline) teatavakstegemine konkreetse töö ja lepingu täitmisega mitteseotud isikutele ei ole lubatud.

2.6 Isikuandmeid peab töötlema viisil, mis tagab isikuandmete piisava turvalisuse, sealhulgas kaitse lubamatu või ebaseadusliku töötlemise ja juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades selleks vajalikke tehnilisi või korralduslike meetmeid ning tegutsedes isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate andmesubjektide õiguste alusel.

2.7 Isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele ei ole lubatud.

3. Volitatud Töötleja kohustused 3.1 Volitatud Töötleja on kohustatud:

3.1.1 tagama lepingueelsete läbirääkimiste ja Lepingu täitmise käigus Volitajalt mistahes vormis saadud teabe, sh isikuandmed, konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatelele isikutele ilma Volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

3.1.2 tagama, et punktis 2.2 nimetatud isikuandmeid ei edastata väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumi ilma Volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

3.1.3 kasutama ja töötlema punktis 2.2 nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja Volitaja dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui Volitatud Töötleja on kohustatud teavet töötlema Volitatud Töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Volitatud Töötleja kirjalikult taasesitatavas vormis Volitajat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist;

3.1.4 võimaldama juurdepääsu punktis 2.2 nimetatud isikuandmetele ainult nendele töötajatele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need töötajad tunnevad ja järgivad isikuandmete töötlemise alaseid nõudeid ja õigusakte. Nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta ja on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse;

3.1.5 täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju;

3.1.6 rakendama alltoodud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 2.2 nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise, sh avalikustamise eest:

3.1.6.1 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

3.1.6.2 ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;

3.1.6.3 ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;

3.1.6.4 tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

3.1.6.5 tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;

3.1.6.6 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist;

3.1.7 teavitama Volitajat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast Lepingu punktis 3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest viivitamata, kuid hiljemalt kahekümne nelja tunni jooksul alates rikkumise avastamisest;

3.1.8 teavitama Volitajat Lepingu punktides 3.1.6.1.- 3.1.6.6. turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata, kuid mitte hiljem kui kakskümmend neli tundi pärast sellest teada saamist. Juhul, kui rikkumisest teadasaamine langeb nädalavahetusele või riiklikule pühale, kohustub Volitatud Töötleja Volitajat

kirjalikult teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa tundi pärast rikkumisest teada saamist. Kirjeldatud teates tuleb vähemalt:

3.1.8.1 kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;

3.1.8.2 teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;

3.1.8.3 soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks;

3.1.8.4 kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi; 3.1.8.5 kirjeldada Volitatud Töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid

isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks ja; 3.1.8.6 esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Volitaja saaks täita

kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.

3.1.9 lõpetama punktides 3.1.7. või 3.1.8. nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks;

3.1.10 kustutama Lepingu lõppemisel kõik punktis 2.2 nimetatud isikuandmed ja nimetatud dokumentide koopiad 30 päeva jooksul tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingus nr 5.2-9/2969-1 fikseeritud tähtaja möödumisel, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;

3.1.11 tegema Volitajale kättesaadavaks kogu teabe, mida Volitaja peab vajalikuks Lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks;

3.1.12 Võimaldama Volitajal ja Volitaja poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse.

4. Lõppsätted 4.1 Volitatud Töötleja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega

kaasata oma Lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut. 4.2 Käesoleva Lepingu punktis 3.1.4. nimetatud konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima

ka pärast käesoleva Lepingu lõppemist. 4.3 Käesoleva Lepingu punktis 3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene teabe

avaldamisele Volitatud Töötleja audiitorile ja advokaadile. 4.4 Leping on kehtiv Poolte poolt allkirjastamisest kuni punktis 1.2 nimetatud lepinguga

võetud kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

Volitaja Volitatud Töötleja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Orlovski Alar Veski talitusejuhataja juhatuse liige

TASU MAKSMISE KOHUSTUSE ÜLEVÕTMISE LEPING NR 5.2-9/2969-1 ABIVAHENDITE MÜÜGI- JA/VÕI ÜÜRITEENUSE TEENUSEOSUTAJAGA Sotsiaalkindlustusamet, registrikoodiga 70001975, asukohaga Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn (edaspidi volitaja), mida esindab volituse alusel abivahendite talitusejuhataja Tiia Orlovski ja TERESA OÜ, registrikoodiga 11556462, asukohaga Pargi tn 25, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41537 Ida-Viru maakond (edaspidi täitja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Alar Veski, keda koos nimetatakse poolteks või eraldi pooleks, sõlmisid sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) §-st 54 lähtudes lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. ÜLDSÄTTED

1.1. Lepinguga võtab volitaja õigustatud isikult (edaspidi ka isik) üle abivahendite müügi- ja/või üüriteenuse (edaspidi teenus) eest tasu maksmise kohustuse SHS §-des 46– 55 nimetatud tingimustel.

1.2. Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel lähtuvad pooled tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.

1.3. Lepingus kasutatakse mõisteid abivahendite valdkonda reguleerivate õigusaktide tähenduses.

2. POOLTE KOHUSTUSED

2.1. Täitjal on kohustus: 2.1.1. osutada teenust vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud nõuetele; 2.1.2. lähtuda teenuse osutamisel kvaliteedipõhimõtetest, mis on kirjeldatud Eesti

sotsiaalteenuste kvaliteedijuhises (lisa 1); 2.1.3. tagada isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduse, Euroopa

Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja avaliku teabe seaduse nõuete täitmine;

2.1.4. kasutada teenuse osutamisel abivahendite MISP2 portaali (edaspidi MISP2 portaal) või liidestuda volitaja infosüsteemiga SKAIS2 üle X-tee;

2.1.5. esitada kirjalikult MISP2 portaali kasutamiseks volitaja kontaktisikule 5 (viie) tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest andmed isiku kohta, kes on MISP2 portaali haldur juhul, kui täitjal on äriregistri kohaselt rohkem kui üks esindusõiguslik isik;

2.1.6. tagada MISP2 portaalis või täitja infosüsteemis jooksvalt kasutajate andmete uuendamine vastavalt tegelikule olukorrale, sh kasutaja õiguste lõpetamine töötaja töölt lahkumisel;

2.1.7. tagada täitja igas teeninduskohas vähemalt ühe abivahendi spetsialisti kutsega või selle kutsega võrdsustatud spetsialisti olemasolu olenevalt täitja poolt pakutavatest abivahenditest;

2.1.8. tagada, et täitja töötajatel oleksid vajalikud teadmised ja oskused teenuse osutamiseks;

2.1.9. anda abivahendit ostma või üürima tulnud isikule ja tema esindajale vajalikku ja korrektset informatsiooni riigipoolse soodustusega abivahendite taotlemise ning riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra kohta (sh erimenetluse taotlemise võimalus);

2.1.10. nõustada isikut pöörduma abivahendit müünud ettevõttesse abivahendi järelseadistamiseks, kohandamiseks ja hooldamiseks, kui abivahendi kasutusaeg ei ole möödunud, mitte suunata isikut koheselt uut abivahendit taotlema;

2.1.11. nõustada isikut lähtuvalt ettevõtte poolt pakutavatest abivahenditest talle vajaliku ja sobiva abivahendi valimisel arvestades kasutamisega seotud

asjaolusid nagu kasutuskeskkond, -otstarve ja eesmärk, samuti tutvustada isikule alternatiivseid abivahendeid;

2.1.12. nõustada ja juhendada isikut abivahendi kasutamisel (sh abivahendi kasutamise ja hooldamise tingimused, kasutamisega seotud ohutingimused (nt abivahendi kasutamine ühis- või sotsiaaltranspordis));

2.1.13. sobitada ja kohandada abivahendit vastavalt isiku individuaalsetele eripäradele abivahendi kasutusaja jooksul;

2.1.14. tuvastada riigipoolse soodustusega tehtava müügi- või üüritehingu (edaspidi tehing) tegemiseks õigustatud isik kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel;

2.1.15. veenduda, et isikul on õigustatus soodustusega tehingu tegemiseks; 2.1.16. tuvastada tehingu tegemiseks õigustatud isiku esindaja isikut tõendava ja

esindusõigust tõendava dokumendi alusel ning registreerida esindaja tehingu sooritajana;

2.1.17. nõuda isikult või tema esindajalt dokumenti abivahendi vajaduse kohta (perearsti, üldarsti, arst-residendi, eriarsti, tegevusterapeudi, füsioterapeudi, õe, ämmaemanda, audioloogi, optometristi või logopeedi tõend või rehabilitatsiooniplaan abivahendi vajaduse kohta abivahendi nimetuse või kirjeldusega), mille alusel on võimalik tuvastada konkreetne ISO-kood (edaspidi tõend);

2.1.18. teha tõendist, kus on abivahendi vajadus välja toodud, koopia ja säilitada seda ettevõttes seitse aastat. Originaaltõend tagastada isikule või tema esindajale;

2.1.19. teha kindlaks, et abivahendi vajaduse tuvastajal on õigus antud abivahendit määrata vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.12.2015 määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (edaspidi abivahendite määrus) lisale. Vajadusel saab tuvastaja õigsust kontrollida Terviseameti registrite veebilehelt aadressil http://mveeb.sm.ee/Tervishoiutootajad/ arsti või õe või ämmaemanda ees- ja perekonnanime või tervishoiutöötaja registrikoodi järgi. Vajaduse tuvastanud õe või ämmaemanda puhul kontrollida abivahendi vajaduse tuvastamise koolituse või õe või ämmaemanda õppekava, alates 2020/2021. õppeaastast, läbimist volitaja veebilehelt aadressilt http://sotsiaalkindlustusamet.ee/et;

2.1.20. jälgida, et abivahendi vajaduse tuvastaja poolt tõendile märgitud rehabilitatsiooni- või tervishoiuteenuse osutaja on registrisse kantud. Asutuse registris olemist saab kontrollida järgmistelt veebilehtedelt: 2.1.20.1. tervishoiuteenust osutavate asutuste registrist aadressilt

http://mveeb.sm.ee/Tegevusload/; 2.1.20.2. rehabilitatsiooniteenust osutavat asutust registrist aadressilt

https://mtr.mkm.ee/juriidiline_isik. 2.1.21. teha kindlaks, et abivahendi vajaduse tuvastanud logopeedil on 7. või 8.

taseme kutse. Kutse olemasolu saab kontrollida kutseregistri veebilehelt aadressil https://www.kutseregister.ee/kutsed;

2.1.22. sisestada tehing täitja infosüsteemi, mis on volitaja infosüsteemiga liidestunud või abivahendite MISP2 portaali (https://abivmisp2.tehik.ee/misp2) tegeliku abivahendi väljastamise kuupäevaga;

2.1.23. jälgida tehingu tegemisel volitaja infosüsteemis olevaid varasemaid sissekandeid ja erimenetlusotsuseid ning nende kehtivuse aegasid;

2.1.24. tagada, et tehingu tegemisel ei ületata abivahendite määruse lisa või erimenetlusega kehtestatud riigipoolse soodustuse piirmäärasid, -hindasid ja -limiite;

2.1.25. tagada, et oleks tasutud vähemalt isiku minimaalne omaosalus. Täitjal on keelatud isiku eest omaosalust tasuda;

2.1.26. siduda isikule müüdav või üüritav abivahend ISO-koodiga vastavalt ISO-koodi nimetusele ja grupi kitsendusele või täpsustusele;

2.1.27. tühistada volitaja infosüsteemis ja/ või MISP2 portaalis juba tehtud tehing, kui isik tagastab täitjale abivahendi selle sobimatuse tõttu või kui täitja sisestas tehingu ekslikult või muul juhul koosmõjus punktidega 2.1.43. ja 5.1.;

2.1.28. informeerida isikut ja tema esindajat suletud ISO-koodidest, samuti järjekorda lisamise korrast;

2.1.29. mitte müüa või üürida riigipoolse soodustusega suletud ISO-koodiga abivahendit. Suletud ISO-koodidega abivahendite kohta leiab infot volitaja veebileheküljelt http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et;

2.1.30. lisada abivahendit saama õigustatud isik suulise sooviavalduse alusel ISO- koodi põhiselt järjekorda ning väljastada isikule selle kohta järjekorrateade (lisa 2);

2.1.31. edastada krüpteeritult või läbi dokumendivahetuskeskkonna (edaspidi DHX) järjekorda võetud isikute nimekiri volitaja e-posti aadressile [email protected] vastavalt järjekorda lisatud isikute nimekirja vormile (lisa 3). Nimekiri tuleb edastada volitajale hiljemalt 10. kuupäevaks möödunud kalendrikuu kohta. Kui antud kuupäev langeb vabale päevale, siis esimesel tööpäeval pärast seda;

2.1.32. koostada õigustatud isikule tema soovil abivahendi hinnapakkumine vastavalt lisadele 5–12. Hinnapakkumise koostamiseks peab olema inimesele võimaldatud abivahendi proovimine, v.a isikule individuaalselt valmistatava abivahendi hinnapakkumise koostamiseks;

2.1.33. avaldada kehtiv hinnakiri täitja poolt müümiseks ja/või üürimiseks pakutavate abivahendite kohta täitja teeninduskohas ja täitja veebilehel selle olemasolul;

2.1.34. avaldada oma veebilehel selle olemasolul õiget ja kaasajastatud informatsiooni abivahendite süsteemi korralduse kohta. Täitja võib oma veebilehel viidata volitaja veebilehele, kuid ei või oma tegevuse reklaamimisel muul viisil viidata (sh kasutada volitaja logo) koostööle volitajaga ega tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele volitaja poolt;

2.1.35. informeerida isikut, kelle õigustatuse alus muutub ning millest tulenevalt muutuvad abivahendi soetamise tingimused vähemalt 30 päeva enne tingimuste muutumist;

2.1.36. täita järgmised tingimused tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks üüriteenuse korral: 2.1.36.1. informeerida abivahendit üürima tulnud isikut ja tema esindajat

abivahendi kasutusaja pikkusest ja võimalusest abivahend pärast kasutusaja lõppu uue vastu vahetada;

2.1.36.2. informeerida abivahendit üürima tulnud isikut või tema esindajat, et riigipoolne soodustus kehtib õigustatuse aluse kehtivuse või erimenetlusotsuses väljatoodud kuupäevani;

2.1.36.3. informeerida erimenetlusotsuse alusel abivahendit üürivat isikut või tema esindajat, et abivahendi katkematu kasutamise vajadusel tuleks uus erimenetluse taotlus esitada vähemalt 30 päeva enne olemasoleva otsuse kehtivuse lõppu;

2.1.36.4. säilitada üürile antud abivahendite sisseostudokumendid; 2.1.36.5. märgistada üüriteenusele suunatud abivahend tunnuskoodiga,

määrates ise abivahendi märgistamise viisi tagades tunnuskoodi loetavuse abivahendi kasutusaja jooksul;

2.1.36.6. tagada üüritud liikumisabivahendit kasutavale isikule hooldustööde ajaks sarnase funktsionaalsusega asendustoode, kui isik seda vajab ning selle puudumine mõjutab isiku igapäeva toimetulekut;

2.1.36.7. tagada kuupäevalist taasesitamist võimaldavas vormis ülevaade üüris olevatele abivahenditele tehtud hooldustöödest. Ülevaade peab sisaldama nii isiku poolt regulaarsele hooldusele toodud abivahendite hooldustöid kui ka hooldustöid, mis on teostatud ajal, mil abivahend seisab täitja käes ning ei ole aktiivses kasutuses üürilepingu objektina;

2.1.36.8. säilitada abivahendite hoolduse raames vahetatud elektroonilised komponendid ja muud vahetatud osad, mille maksumus ületab 100 (ükssada) eurot, 3 kuu jooksul nende vahetamise hetkest alates.

2.1.37. keelduda juba riigi poolt kompenseeritud sama ISO-koodiga abivahendi müümisest enne selle kasutusaja lõppu, kui selle kohta puudub otsus volitaja infosüsteemis;

2.1.38. keelduda isikule väljastamast riigipoolse soodustusega abivahendit, mis puudub abivahendite määruse lisas, kui isik ei esita selleks vastavat otsust;

2.1.39. mitte teha tehinguid riigipoolse soodustusega abivahendiga, mille kasutusaeg on lõppenud;

2.1.40. mitte teha tehinguid abivahenditega, mille esmast kasutuselevõttu ei ole võimalik kindlaks teha;

2.1.41. säilitada müümise või mahakandmise dokumendid abivahendi kohta, mille puhul on riigipoolse soodustusega kasutusaeg lõppenud;

2.1.42. teatada volitajale viivitamatult asjaoludest, mis takistavad lepingu täitmist või millel on teised õiguslikud tagajärjed, sh kui täitjal ei ole võimalik erimenetlusotsusega võimaldatud abivahendit otsuse kehtivusaja jooksul väljastada;

2.1.43. kontrollida volitaja infosüsteemis täitja poolt tehtud tehingute väljavõtteid ja nende vastavust täitja infosüsteemis või täitja raamatupidamislikes andmetes kajastuvatega ning mittevastavused parandada;

2.1.44. teavitada volitajat viivitamatult, kui volitajale on esitatud ebaõigete andmetega tehingud;

2.1.45. tagada lepingu punktis 3.2.2 nimetatud kontrolli teostamiseks volitajale juurdepääs täitja ruumidesse ja õigusaktides, lepingus ning selle lisades ettenähtud dokumentidele;

2.1.46. tõendada kontrolli käigus õigusaktidest ja lepingust tulenevate täitja kohustuste täitmist;

2.1.47. vastata volitaja järelepärimistele lepingu täitmise kohta 5 tööpäeva jooksul arvates järelepärimise saamisest;

2.1.48. teavitada volitajat ettevõtte teeninduskoha, MISP2 portaali halduri ning pangakonto andmete muutusest hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul pärast teeninduskoha, MISP2 portaali halduri või pangakonto andmete muutumist;

2.1.49. teavitada volitajat viivitamatult riigipoolse soodustusega abivahendite müümise või üürimise lõpetamisest või pankrotimenetluse algatamisest;

2.1.50. kehtestada ettevõttesisene kaebuste esitamise kord; 2.1.51. kehtestada ettevõtte sisekontrolli tegevuskava.

2.2. Volitajal on kohustus:

2.2.1. anda täitjale enda valduses olevat abivahendite teenuse osutamiseks vajalikku informatsiooni, sh eriliigilisi isikuandmeid, kui selleks on olemas isiku nõusolek;

2.2.2. anda 5 tööpäeva jooksul alates täitjalt punkti 2.1.5 kohase halduri andmete saamisest täitjale MISP2 portaali kasutamise õigused;

2.2.3. teavitada täitjat uuel kuul teenuse osutamiseks suletavatest ja avatavatest ISO-koodidest hiljemalt eelneva kuu 15. kuupäevaks;

2.2.4. teostada kontrolli üüriteenuse puhul abivahendite hoolduse raames vahetatud elektrooniliste komponentide ja muude vahetatud osade

säilitamise ja hooldustööde teostuse kinnitamise allkirjade üle, teatades sellest täitjale ette 3 tööpäeva;

2.2.5. vastata täitja järelepärimistele lepingu täitmise kohta 5 tööpäeva jooksul arvates järelepärimise saamisest;

2.2.6. panna isikud järjekorda vastavalt täitja poolt esitatud andmetele; 2.2.7. hinnata osutatud abivahendi müügi- ja/või üüriteenuse vastavust

õigusaktides sätestatud nõuetele. 3. POOLTE ÕIGUSED

3.1. Täitjal on õigus: 3.1.1. saada volitajalt juhiseid kehtiva korra, õigusaktide ning lepingu täitmise osas; 3.1.2. saada volitajalt isiku nõusolekul vajalikku informatsiooni isiku õigustatuse,

varasemate tehingute ja abivahendi limiitide kohta, sh eriliigilisi isikuandmeid;

3.1.3. osutada abivahendi müügi-, üüri- ja hooldusteenust väljaspool täitja registreeritud ruume, kui see on vajalik isiku tervisliku seisundi tõttu või muul mõjuval põhjusel;

3.1.4. nõuda isikult üüritava abivahendi hooldusesse toomist või leppida kokku hooldamine isiku elukohas vastavalt abivahendite määruses toodud nõuetele;

3.1.5. väljastada isikule tema soovil abivahend vastavalt täitja hinnakirjale, mille eest tasub isik kogu ulatuses, kui isik ei soovi jääda järjekorda või taotleda erimenetluse korras tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist;

3.1.6. keelduda isikule väljastamast abivahendit, kui õigusaktides nõutud isikupoolsed tingimused ei ole täidetud.

3.2. Volitajal on õigus: 3.2.1. anda lepingu täitmiseks juhiseid; 3.2.2. kontrollida täitja lepingust ja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist,

muuhulgas teostada kohapealset kontrolli täitja juures ning kontrollida kõiki asjasse puutuvaid andmeid;

3.2.3. kontrollida kinnitatud ja tasutud abivahendite tehinguid ning sellega seotud dokumentatsiooni tagasiulatuvalt 3 (kolm) aastat pärast lepingu lõppemist;

3.2.4. nõuda täitjalt avastatud puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 3.2.5. sulgeda või avada eelarvet ISO-koodide lõikes, jälgides finantseerimist,

järjekorda ning erandjuhtudel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist, teavitades sellest täitjat vastavalt punktile 2.2.3.

4. ARVETE ESITAMINE JA TASUMINE KUNI 28.02.2023

4.1. Täitjal on kohustus laadida üles kontrollitud abivahendite tehingute koondaruande vorm (lisa 4) AVE kaudu aadressil https://ave.sm.ee/ hiljemalt 07. kuupäevaks möödunud kuu kohta. Kui antud kuupäev langeb vabale päevale, siis esimesel tööpäeval pärast seda.

4.2. Täitjal on kohustus informeerida volitajat takistustest, mis ei võimalda koondaruande esitamist hiljemalt 07. kuupäevaks.

4.3. Volitajal on kohustus kontrollida täitja poolt AVEsse laetud tehingute aruannet ja kinnitada korrektsed tehingute read hiljemalt 7 (seitsme) tööpäeva jooksul pärast tehingute üleslaadimist ning saata täitjale parandamiseks vigadega tehinguread, andes selleks vajadusel pikema tähtaja.

4.4. Täitjal on kohustus kõrvaldada puudused ning esitada parandatud tehingute read uuesti hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast volitaja poolt sellekohase info saamist. Kui volitaja annab tehingute parandamiseks pikema tähtaja, siis esitama parandatud tehingud vastavalt antud tähtajale.

4.5. Täitjal on kohustus edastada pärast kõigi aruandes olnud korrektsete tehingute volitaja poolt kinnitamist volitajale e-arve, mis vastab raamatupidamise seaduses kehtestatud nõuetele, hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul.

4.6. Volitajal on kohustus tagada kinnitatud aruannete alusel arve tasumine 14 kalendripäeva jooksul pärast arve(te) esitamist.

4.7. Volitajal on õigus keelduda tasumast tehingute eest, mille tegemise õigust täitjal ei ole.

4.8. Täitjal on tehingu tühistamisel kohustus esitada volitajale kreeditarve volitaja poolt tasutud tehingu eest hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul pärast tehingu tühistamist.

4.9. Volitajal on õigus täitjalt nõuda kreeditarve esitamist kõikide mittekorrektsete tehingute eest tasutud summade kohta olukorras, kus need ilmnevad pärast arve tasumist.

5. ARVELDAMINE ALATES 01.03.2023

5.1. Täitjal on kohustus veenduda, et jooksval kalendrikuul riigipoolse soodustusega teostatud tehingute info on sisestatud volitaja infosüsteemi hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Juhul, kui viimasel päeval esineb volitaja infosüsteemi töös tõrkeid, siis esimesel võimalusel peale seda.

5.2. Täitjal on kohustus informeerida volitajat takistustest, mis ei võimalda tehingute õigeaegset sisestamist volitaja infosüsteemi hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks.

5.3. Volitajal on kohustus kontrollida täitja poolt volitaja infosüsteemi sisestatud tehinguid. Korrektsed tehingud kinnitada ja suunata maksesse hiljemalt iga kuu 19. kuupäevaks ning vajadusel täiendavalt iga kuu eelviimaseks tööpäevaks. Juhul, kui täitjal esineb mittekorrektseid tehinguid, siis need tuleb saata täitjale korrigeerimiseks või tühistamiseks.

5.4. Täitjal on kohustus kõrvaldada korrigeerimisele saadetud tehingute puudused ning esitada parandatud tehingud hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast volitaja poolt sellekohase info saamist. Kui volitaja annab tehingute parandamiseks pikema tähtaja, siis esitama parandatud tehingud vastavalt antud tähtajale.

5.5. Täitjal on kohustus tühistamisele saadetud tehingud tühistada hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast volitaja poolt sellekohase info saamist. Kui volitaja annab tehingute tühistamiseks pikema tähtaja, siis tühistama tehingud vastavalt antud tähtajale.

5.6. Volitajal on kohustus tagada 19. kuupäevaks volitaja poolt kinnitatud tehingute alusel makseteatise tasumine hiljemalt 25. kuupäevaks. Kuu eelviimasel tööpäeval kinnitatud tehingute tasumine hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks.

5.7. Volitajal on õigus keelduda tasumast tehingute eest, mille tegemise õigust täitjal ei olnud.

5.8. Täitjal on kohustus tühistada volitaja nõudmisel kõik mittekorrektsed tehingud olukorras, kus need ilmnevad pärast väljamakse tegemist ja tasaarveldamise võimaluse puudumisel tagastada volitajale nende tehingute eest tasutud summa.

6. LEPINGU MUUTMINE, LÕPETAMINE JA ÜLESÜTLEMINE

6.1. Lepingu tingimusi võib muuta Poolte kokkuleppel või muul seadusest või lepingust tuleneval alusel. Ühe Poole ettepanek vaadatakse teise Poole poolt läbi 1 kuu jooksul arvates ettepanekust teada saamisest. Lepingutingimuste muutmiseks sõlmitakse kirjalik kokkulepe, millele kirjutavad alla mõlema Poole esindajad ning see lisatakse Lepingule. Kokkulepe jõustub allkirjastamise momendist, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. Lepingu tingimuste ühepoolsel muutmisel teatatakse sellest teisele Poolele kirjalikus vormis teatega.

6.2. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisel mõlema Poole poolt või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.

6.3. Juhul kui mõni lepingu punkt muutub õigusaktidest tulenevate muudatuste tõttu õigusaktidega vastuolus olevaks, kohaldatakse lepingule õigusaktis sätestatut. Sellise lepingu punkti kehtetus ei mõjuta ülejäänud lepingu kehtivust.

6.4. Lepingu lisaks olevad vormid on näidisvormid. 6.5. Volitajal on õigus lepingu täitmise käigus ühepoolselt täiendada ja muuta lepingu

lisasid 1-15 teavitades sellest kirjalikult täitjat. 6.6. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub poolte kokkuleppel. 6.7. Juhul, kui üks pooltest ei täida lepingulisi kohustusi olulisel määral või korduvalt, on

teisel poolel õigus leping ühepoolselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirjalikult vähemalt 1 kuu ette. Olulise lepingurikkumise mõiste sisustamisel lähtutakse VÕS § 116 lg-st 2.

6.8. Volitajal on õigus leping ilma etteteatamiseta ühepoolselt üles öelda: 6.8.1. kui täitja on teadlikult esitanud ebaõigeid andmeid; 6.8.2. kui täitja ei ole 6 kuu jooksul riigipoolse soodustusega tehinguid teostanud; 6.8.3. täitja tegevuse lõpetamisel või tema suhtes pankroti väljakuulutamisel.

7. POOLTE VASTUTUS

7.1. Pooled vastutavad lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest lepinguga ja õigusaktides ettenähtud korras ja ulatuses.

7.2. Täitjal on õigus nõuda volitajalt nõuetekohase arve tasumisega viivitamisel viivist võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest.

7.3. Volitajal on õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% (kümme protsenti) rikkumise tuvastamisele eelnenud kaheteist kuu tehingute summast, kui täitja ei täida lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt. Leppetrahv peab olema tasakaalus lepingu rikkumise ulatusega. Leppetrahv on täitja kohustuse täitmisele sundimiseks. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kahju hüvitamist.

7.4. Leppetrahv tuleb tasuda 21 tööpäeva jooksul nõude esitamisest arvates. 7.5. Volitajal on õigus tagasi nõuda kõikide mittekorrektsete tehingute eest tasutud

summa vastavalt lepingu punktidele 4.8., 4.9. ja 5.8. 7.6. Volitajal on õigus nõuda abivahendi eest tasutud summa tagasi tagasiulatuvalt poole

aasta jooksul pärast tehingu lõpule viimist, kui abivahendi väljastamisel ettevõte ei kohandanud abivahendit isikule sobivaks, mistõttu isikul puudus või puudub võimalus seda sihipäraselt kasutada.

7.7. Volitajal on õigus leppetrahv või lepingu punktides 7.3., 7.5. ja 7.6. nimetatud nõude summa tasaarvestada järgmiste perioodide maksetega.

8. VÄÄRAMATU JÕUD 8.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled VÕS § 103 lg-s 2 nimetatud asjaolusid ja muid asjaolusid, mida pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.

8.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma.

9. TEADETE EDASTAMINE JA VOLITATUD ESINDAJAD 9.1. Teadete edastamine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

9.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

9.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kätte saaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) tööpäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.

9.4. Poolte kontaktisikud lepingu täitmisel on: 9.4.1. volitaja kontaktisik on teenuste osakonna abivahendite talituse

arendusspetsialist Merlin Veinberg, tel 5305 9218, e-post: [email protected], või teda asendav isik;

9.4.2. täitja kontaktisik on Alar Veski, tel 521 4653, e-post: [email protected]. 10. MUUD TINGIMUSED

10.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta.

10.2. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus.

10.3. Käesolev leping sõlmitakse digitaalselt allkirjastatult ning jõustub 01.01.2023. 10.4. Leping kehtib kuni 31.12.2024.

11. LEPINGU LISAD

11.1. Lisa 1 – Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis; 11.2. Lisa 2 – Järjekorrateade isikule; 11.3. Lisa 3 – Järjekorda lisatud isikute nimekirja vorm; 11.4. Lisa 4 – Tehingute koondaruande vorm kehtib kuni 28.02.2023; 11.5. Lisa 5 – Hinnapakkumise üldvorm; 11.6. Lisa 6 – Hinnapakkumise vorm manuaalratastoolidele; 11.7. Lisa 7 – Hinnapakkumise vorm elektrilistele ratastoolidele; 11.8. Lisa 8 – Hinnapakkumise vorm invarolleritele; 11.9. Lisa 9 – Hinnapakkumise vorm proteesidele; 11.10. Lisa 10 – Hinnapakkumise vorm kuulmisabivahenditele; 11.11. Lisa 11 – Hinnapakkumise vorm varuosadele; 11.12. Lisa 12 – Hinnapakkumise vorm surverõivastele; 11.13. Lisa 13 – Isikuandmete töötlemise leping; 11.14. Lisa 14 – Abivahendite MISP2 portaali kasutusjuhend; 11.15. Lisa 15 – Korraliste hooldustööde nimekiri.

12. POOLTE ALLKIRJAD Volitaja Täitja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Orlovski Alar Veski talitusejuhataja juhatuse liige