Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
Viit | 7-17/24-0211-377-7 |
Registreeritud | 24.09.2024 |
Sünkroonitud | 25.09.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7 Energiavaldkond |
Sari | 7-17 Energiavaldkonna turuosaliste kaebuste menetluste toimikud |
Toimik | 7-17/24-0211 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Lääne-Nigula Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Lääne-Nigula Vallavalitsus |
Vastutaja | Karl Jaak Rebane (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
From: <[email protected]>
Sent: Tue, 24 Sep 2024 12:39:55 +0000
To: Konkurentsiamet <[email protected]>; Karl Jaak Rebane <[email protected]>
Subject: Vastus teabetaotlusele
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700 017003565658 Luminor
Reg kood 75038598
Konkurentsiamet Meie 23.09.2024 nr 4-8/24-1496-4
[email protected] Teie 20.09.2024 nr 4-8/24-1496-3
Meie 19.09.2024 nr 4-8/24-1496-2
Karl Jaak Rebane Teie 17.09.24 nr 7-17/24-0211-377-4
Vastus teabetaotlusele
Täpsustused seoses Lääne-Nigula Vallas, Taeblas asuvate Jõe tänava majade kaugküttega
Soovisite täpsustada järgmist:.
1) Kas soojusvarustus praegustel klientidel ei katke 10.10.2024, vaid küsimus on uute soojuse
ostu-müügilepingute sõlmimises? Ning isikud, kes soovivad lepingut sõlmida, selguvad
peale 10.10.2024?
Täpsustus: Tehniliselt on olemas soojatrass ja võimalus majade kütmiseks. Kinnistute
omanikele saadetud teavituses on märgitud lepingu lõpetamise kuupäevaks 10.10.2024. Tänaseni
pole ükski kinnistu omanik Lääne-Nigula Varahalduse AS poole pöördunud uue lepingu
sõlmimiseks. Seni on ühe kinnistu omaniku väidetav esindaja teatanud soovist kütet tarbida. Kui
nimetatud kinnistu omanik jääb ainsaks soojatarbijaks, siis on võimalik mõõta kogu tarbimist
katlamajas oleva soojamõõtjaga. Juhin tähelepanu, et sel juhul jääb tarbija katta ka kogu trassi
soojakaost tekkiv kulu.
2) AS Lääne-Nigula Varahaldus nõuab klientidelt segamissõlmede rajamist. Selgitame, et see
võtab aega. Mis saab seni? Kas tarbijad on külmas?
Täpsustus: Segamissõlmede ehitamine on ennekõike tarbijate huvides, et kontrollida tarbitava
soojusenergia kogust. Hetkel suunatakse katlamajast väljuv trassis ringlev 70 kraadine vesi otse
radiaatoritesse. Kuna ringlust tekitab ainult katlamajas asuv tsirkulatsiooni pump, siis ei pruugi
soojus jõuda kõigi radiaatoriteni. Trassivee otse radiaatoritesse suunamine toob kaasa ülekütmise
ja suured soojaarved. Kinnistute omanike on teavitatud rohkem, kui aasta jooksul, et
segamissõlmede rajamine on vajalik ühtlase ja mõistliku kütmise korraldamiseks. Segamissõlm
on maja küttesüsteemi osa ja selle ehitamist korraldab omanik omal äranägemisel. Kui ta
otsustab seda teha kütmisperioodil, siis tõenäoliselt näeb ta ette ka muu kütmise võimaluse
ehitamise ajaks. Hetkel ei ole nõuet soojavahetiga soojussõlmede ehitamiseks vaid jutt käib
lihtsast tsirkulatsioonipumbaga segamissõlmest.
3) Mis puudutab mõõteseadme osas AS-i Lääne-Nigula Varahalduse poolt esitatud nõuet,
selgitame, et kaugkütteseaduse (KKütS) § 15 lg 2 kohaselt võrguettevõtja paigaldab oma
valduses olevas võrgus projektikohase soojusmõõtesüsteemi koos vajalike abivahenditega
omal kulul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. KKütS § 15 lg 3 järgi, kui olemasolev
tarbija soojusmõõtesüsteem ei vasta kehtivatele tehnilistele nõuetele, asendab võrguettevõtja
selle omal kulul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
Selgitus: Mõõteseadme paigaldab soojusenergia müüja, ehk Lääne-Nigula Varahaldus AS.
Soojusmõõtesüsteem koosneb üldjuhul soojamõõtjast, kauglugemisseadmest ja täitevee mõõtjast.
Hetkel on teemaks ainult soojamõõtja paigaldamine. Soojamõõtja tuleb paigaldada siseruumi,
ehk omaniku ruumi, millele juurdepääsu ja valmiduse loomine on omaniku teha. Teadaolevalt
pole majades soojussõlme ja läbi välisseina lähevad torud otse radiaatoritesse, mistõttu puudub
võimalus ilma ümberehitustöödeta soojamõõtesüsteemi paigaldamiseks.
Toimiva soojusmõõtesüsteemi paigaldamiseks on olemas tehnilised soovitused. Lähtuda saab
näiteks Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu poolt välja antud „Soojussõlmed. Juhised ja
eeskirjad“ 2019. aasta nõuannetest.
Soojusmõõtesüsteemi koos vajalike abivahenditega paigaldab trassivaldaja omal kulul kinnistu
omaniku poolt loodud nõuetekohasesse kohta. Hetkel ei kaalu soojamõõtesüsteemi rajamist
hoonest väljapoole.
Juhime tähelepanu, et kõik kulud, mida soojatootja teeb, lisanduvad soojuse hinnale ja
ebaotstarbekaid kulutusi ei ole vajalik teha.
Samuti tuleb mõista, et väikese tarbimise ja suurte trassikadude puhul on muutunud tarbitava
soojusenergia ühikuhind ebamõistlikult suureks ja see on peamine argument, miks soojatootja ei
pea mõistlikuks kaugküttega jätkamist Jõe tänava majades.
Kaugkütteseaduse § 5 lõige 1 määratleb väga selgelt kaugküttepiirkonna, kus tuleb vastavalt
regulatsioonile soojaenergia tootmise ja tarnimisega tegeleda.
Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate
tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel,
usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele
vastav soojusvarustus.
Kaugkütteseaduse § 13 lõige 1 toob välja, võrguettevõtja peab kindlaks määrama oma
võrgupiirkonna ning tagama võrkude asendiplaani ja kirjelduse kättesaadavuse kõigile huvitatud
isikutele. Pälli küla ei ole määratud kaugkütte ega ka võrgu piirkonnaks ning eramajadele
soojaenergia andmine on olnud tegevus Taebla koolile soojatootmise kõrval, kuna soojatorustik
on olnud olemas. Käesoleval aja hetkel ollakse valikute ees, et nii tarbijal kui tootjal tuleb teha
investeeringuid süsteemide kaasaajastamiseks, sooja tootja investeeringud kajastuvad sooja
hinnas ja väheste tarbijate korral on see olulise rahalise mõjuga. Sellises olukorras saa eeldada
tegevuse jätkusuutlikkust või efektiivsust tarbija ja sooja tootja suhtes, tulenevalt üksnes vaid
soovist käsitleda seda ala võrgupiirkonnana ning vastavalt kaugkütteseadusele tegevusi
planeerides.
Hetkel on Jõe tn majadel EHR-is märgitud koht- või lokaalküte. Omanike hoolsuskohustus on
hoida ka registriandmed korras ja tegelikkusele vastavuses. Kui soovitakse jätkata kaugküttega,
siis tuleb viia läbi küttesüsteemi muutmine EHR-is, mis nõuab küttesüsteemi ehitusprojekti ja
KOV-i poolt väljastatavat ehitusluba. Seega võiks tulevikus olla kaugkütte jätkamise eelduseks
nõuetekohaselt projekteeritud ja ehitatud küttesüsteemi olemasolu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Janno Randmaa
vallavanem
Koostas:
Peeter Vikman