Vaideotsus

Loteman OÜ

Aia tn 6-6

Antsla vald

66407 Võrumaa

24.09.2024 nr 11.2-31/24/1110

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, regionaalministri 29.09.2023

määruse nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord” § 25 ning

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 ja 85 punktile 1 ja 2, Riigi Tugiteenuste Keskus

(edaspidi RTK või rakendusüksus või vaide lahendaja)

otsustab:

1) rahuldada Loteman OÜ vaie ja tunnistada RTK 08.07.2024 otsus nr 11.2-31/24/727

taotluse rahuldamata jätmise kohta kehtetuks;

2) viia mittetulundusühingu Loteman OÜ esitatud projektitaotluse nr 2021-

2027.1.03.2024-0314 „Loteman OÜ Tamula Rannabangalo uuendamine“ osas läbi

uus hindamine.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 25 alusel vaatas RTK läbi

Loteman OÜ (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 19.08.2024 esitatud vaide RTK

08.07.2024 otsusele nr 11.2-31/24/727 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi

vaidlustatud otsus või otsus) projekti nr 2021-2027.1.03.2024-0314 Loteman OÜ Tamula

Rannabangalo uuendamine“ (edaspidi projekt) rahastamiseks.

1.2. Vaide esitaja esitas 08.08.2024 RTK-le vaide, milles palub tunnistada RTK 08.07.2024 otsus

nr 11.2-31/24/727 täielikul kehtetuks ning teha asjas uus hindamine ja uus otsus, millega

rahuldatakse vaide esitaja taotlus projekti „Loteman OÜ Tamula Rannabangalo uuendamise“

rahastamiseks.

2. Asjaolud

2.1. Taotleja esitas rakendusüksusele taotluse projekti rahastamiseks. Taotluste esitamine toimub

jooksvalt e-toetuste keskkonna kaudu kuni eelarvevahendite lõppemiseni.

2.2. Rakendusüksus kontrollis taotleja ning taotluse vastavust meetme määruse § 9 ja § 10

sätestatud nõuetele ning tunnistas meetme määruse § 13 alusel taotleja ja projekti nõuetele

vastavaks. Hindamiskomisjon hindas valikukriteeriumit 1 kaalutud keskmisega 1,50,

valikukriteeriumit 2 kaalutud keskmisega 2,50, valikukriteeriumit 3 kaalutud keskmisega 3

ning valikukriteeriumit 4 kaalutud keskmisega 3,67.

2.3. Vastavalt taotluse hindamise tulemusele taotluse koondhinne nelja valikukriteeriumi

kaalutud keskmise hinde alusel 2,32, mis ei vasta meetme määruse § 16 lõike 1 nõudele, et

valikukriteeriumide koondhinne peab olema vähemalt 2,75.

2.4. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse § 17 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” § 8 lg 2 p 4

alusel jättis rakendusüksus taotluse rahuldamata.

3. Vaide põhjendused

3.1. Vaide asjaoludest nähtub, et vaide esitaja on seadnud kahtluse alla FKO kui haldusakti

õiguspärasuse, kuivõrd leiab, et RTK ei ole meetme määruse alusel projekti hinnanud

õigeaegselt ning ei ole kinni peetud hindamismetoodikast. Vaide esitaja on seisukohal, et

hindamiskomisjon ei ole järginud kinnitatud hindamismetoodikat ning on

hindamismetoodikast kõrvale kaldunud, mis on omakorda kaasa toonud ebaõiged

koondhinded valikukriteeriumite 1-3 osas. Vaide esitaja leiab, et projektitaotlust on hinnatud

ebaõigesti järgmistel põhjustel:

3.2. Vaidlustatud haldusakt ei ole õiguspärane täiendavalt seetõttu, et määruse § 14 lg 6

kohaldamine on jäetud täielikult kaalumata. Vaide esitaja viitab, et määruse § 14 lg 6

kohaselt võib rakendusüksus anda taotlejale hindamiskomisjoni liikmete küsimustele

vastamiseks kuni 10-tööpäevase tähtaja. Nimetatud sättest tuleneb, et kui

hindamiskomisjonil on tekkinud mõne valikukriteeriumi osas küsitavusi, siis tuleks anda

taotlejale võimalus anda vastuseid. Vaidlustatud otsuse lisast 1 nähtuvalt oli

hindamiskomisjonil küsitavusi taotluses esitatud prognooside realistlikkuse osas (vt

valikukriteerium 1, viimane lause). Ilmselgelt oleks tulnud sellises olukorras anda taotlejale

võimalus esitada täiendavaid tõendeid oma prognooside kinnituseks.

3.3. Valikukriteeriumis 1 on vaide esitaja seisukohal, et hindajate hinnangud ei vasta

hindamismetoodikale ega tegelikele faktilistele asjaoludele. Seega on hinde 1,5 omistamisel

eksitud hindamismetoodika rakendamise osas ning hindamise sisu osas esineb

põhjendamispuudus. Nimetatud tegevus on kaasa toonud ebaõige järelduse taotluse

rahuldamata jätmise näol.

3.4. Samuti on valikukriteeriumi 1 juurees jäetud tähelepanuta, et projekt, mis loob lisandväärtus

töötaja kohta vähemalt 5% hinnatakse 4 punktiga. Esitatud taotluse projektis on

majandusnäitajate prognoosi kohaselt projekti lisandväärtuse kasv töötaja kohta 106,9%.

Vaidlustatud otsusest ei nähtu ühtegi objektiivselt kontrollitavat põhjendust, miks

hindamiskomisjon sellist lisandväärtuse kasvu töötaja kohta ei ole arvestatud. Samuti

paljasõnaline ja kontrollimatu on otsuses esitatud etteheited prognooside küsitavuse osas,

neid sisuliselt põhjendamata.

3.5. Valikukriteeriumi 2 osas on hinnete omistamine vastuoluline. Välja on toodud, et projekti

eelarves, ajakavas ning plaanides on (märkimisväärseid) küsitavusi. Vaide esitaja

seisukohalt ei selgu, kas või mille alusel on jõutud järeldusele, et projektis esinevad

küsitavused ning milles need küsitavused konkreetselt seisnevad. Vaidlustajal ei ole

võimalik oma õigusi kaitsta ja väidetavaid küsitavusi ümber lükata, kui hindajad on

piirdunud üldsõnaliste ja kontrollimatute väidetega või hindamismetoodikas hindamisjuhise

tsiteerimisega.

3.6. Samuti on kontrollimatu ja ebaselge hindajate kulude üle- ja alahindamisega, sest ei selgu,

milline konkreetne kulu on hindaja hinnangul ülehinnatud või alahinnatud. Vaide esitaja

hinnangul ei saa kulu samaaegselt olla üle- ja alahinnatud, mistõttu oleksid hindajad pidanud

minimaalselt täpsustama, milline kulu on ülehinnatud ja milline kulu on alahinnatud. Samuti

ei ole arusaadav, millele tuginedes on jõutud järeldusele, et projekti eelarve on ülepaisutatud

ja ebareaalne.

3.7. Valikukriteerium 3 osas projekti taotluse hindamise järeldused vastuolulised. Ühelt poolt on

väidetud, et finantsriskide maandamist ja projekti riske ei ole piisavalt hinnatud ja hiljem

viidatakse, et projekti teostamise riske on realistlikult hinnatud ja kõiki olulisi riske saab

maandada. Tegemist on ilmselgelt vasturääkivate ja vastuoluliste hinnangutega. Vaide

esitaja leiab, et hindamispunktide kujunemine valikukriteeriumi 3 osas on vastuoluline ning

see on kaasa toonud ebaõige koondhinde.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel

ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK

selgitab, et projektitaotluse hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll vaidemenetluses on

piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas õigusnormide ja

õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb ilmselge

diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut

hindamist.

4.2. Vaidest nähtuvalt vaidlustab taotleja valikukriteeriumide 1, 2 ja 3 hinnanguid, mistõttu

käsitleb vaide lahendaja järgnevalt üksnes kõnealustes kriteeriumides antud hindeid ja

põhjendusi.

4.3. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Asjaolu, et taotluse

menetlemise tähtaeg oli pikem kui 45 tööpäeva taotluse esitamisest arvates, ei mõjutanud

asja otsustamist ega otsuse sisu. Vaide esitaja esitas taotluse 16.04.2024, kuid oli seejärel 6

päeva vaide esitaja poolt korrigeerimisel. Seega täitus meetme määruse § 12 lõikes 4 toodud

45 tööpäevane tähtaeg 28.06.2024. RTK on vaide esitajat komisjoni poolt tehtud otsusest

teavitatud 19.06.2024, kuid otsuse vormistamine toimus 08.07.2024, mis jääb meetme

määruse § 12 lõikes 4 lubatud 10 tööpäeva sisse.

4.4. Taotluse mitterahuldamise otsuse lisaks on väljavõtte vaide esitaja projekti hindamisest, kus

on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused. Vaide lahendaja

peab oluliseks märkida, et projekte hindavad meetme määruse § 14 lg 1 alusel Võrumaa

Arenduskeskuse, Valgamaa Arenguagentuuri ja Põlvamaa Arenduskeskuse esindajad

(edaspidi nimetatud ka kui hindamiskomisjon). Arenduskeskuste esindajad on RTK-st

sõltumatud ning tuginevad oma tegevuses meetme määrusele ja hindamisjuhendile. Ka

meetme määruse § 14 lg 1 ja 2 seletuskiri toob välja, et meetme taotluste hindamisel on

oluline tunda piirkondlikke olusid, mistõttu hindavad projekte Kagu-Eesti maakondlike

arenduskeskuste esindajad. Kuna tegemist on väikesemahuliste projektidega, siis ei

moodustata sarnaselt starditoetuse meetmega hindamiskomisjoni. Üht projekti hindab kaks

hindajat. Hinnete lahknemise korral enam kui kahe punkti võrra hindab projekti ka kolmas

hindaja. Korruptsiooni ja huvide konflikti vältimiseks allkirjastavad hindajad erapooletuse

ja sõltumatuse deklaratsiooni. Samuti peab hindajal olema ettevõtluskogemus või

ettevõtlusprojektide nõustamise või hindamise kogemus. Toetuse andmise määruse

rakendusasutus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on just arenduskeskuse esindajaid

hindajateks nimetanud, kuna tegemist on piirkondlike olusid tundvate ning piirkonna

arendamisele ja ettevõtluse toetamisele suunatud ekspertidega. Seega on RTK-l alust arvata,

et hindamiskomisjoni näol on tegemist kohalike olusid tundvate ettevõtluse ekspertidega.

4.5. Meetme määruse § 15 lg 2 p 1 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi 1 all projekti kooskõla

valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele.

4.5.1. Meetme määruse § 15 lg 1 alusel kehtestatud valikumetoodika kohaselt hinnatakse

kriteeriumis 1 seda, kuivõrd toetust taotletav projekt on kooskõlas meetme eesmärkidega

aidata kaasa Kagu-Eesti piirkonna arengule, toetades ettevõtluse arengut, uuenduslikkust

ja mitmekesisemate töövõimaluste teket ning väikese ja keskmise suurustega ettevõtjate

panustamist töötaja lisandväärtuse kohta. Samuti hinnatakse projekti kooskõla „Kagu-Eesti

tegevuskavaga 2030“ teise tegevussuunaga „Tulevikukindlad ettevõtted“ ja projekti panust

2021-2027 rakenduskava erieesmärki 3. Lisaks projekti väljundite ja tulemuste kestlikkus

pärast projekti lõppu.

4.5.2. Vaidlustatud otsusele lisatud hindamiskomisjoni hinnangu kohaselt sai taotlus kriteeriumis

1 hindeks 1,50 ning komisjon põhjendas antud hinnangut sellega, et „Esitatud prognooside

osas on väiksemaid küsitavusi. Projekti vajaduse pikaajalisuse osas on samuti väiksemaid

küsitavusi, seoses tulemuste kestlikkusega, tegemist siiski suuresti hooajalise teenusega.

Projekt on kooskõlas „Kagu-Eesti tegevuskavaga 2030“, kuid panus rakenduskava

erieesmärki 3 ja meetme eesmärki on olemas, kuid väike. Projekti eesmärgiks on Tamula

Rannabangalo uuendamine, mis aitab kaasa piirkonna turismi infrastruktuuri

parandamisele ja külastajate arvu suurendamisele. Kuigi projekti kaudu loodud uued

teenused ja võimalused võiksid teoreetiliselt suurendada ettevõtte lisandväärtust töötaja

kohta, ei ole esitatud müügitulu prognoosid realistlikud, arvestades projekti ulatust ja

kohalikku majanduskonteksti. Lisaks on projekti tulemuste kestlikkuses ja pikaajalises

kasutusvajaduses mõningaid küsitavusi, eriti seoses tehniliste seadmete ja uuenduste

pikaajalise kasutusega. Projekti panus Kagu-Eesti piirkonna ettevõtluse arengusse ja

uuenduslikkusse on olemas, kuid selle mõju jääb piiratud ja nõuab täiendavat kinnitust ja

realistlikumaid prognoose.

4.5.3. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse projekti 4 punktiga, kui projekt on kooskõlas „Kagu-

Eesti tegevuskavaga 2030“, panustab märkimisväärselt rakenduskava erieesmärki 3 ning

meetme eesmärki. Projekti tulemusena suureneb ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta

vähemalt 5% projekti lõppemisele järgnevaks majandusaastaks. Projekti tulemused on

pikaajalised, loodav investeering leiab pikaajalist kasutust, tulemuste kestlikkus pärast

projekti lõppu on läbi mõeldud ning vajalikud tegevused kavandatud. Esitatud prognoosid

on realistlikud.

4.5.4. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse projekti 2 punktiga, kui projekt on kooskõlas „Kagu-

Eesti tegevuskavaga 2030“, panus rakenduskava erieesmärki 3 ning meetme eesmärki on

olemas, kuid väike. Projekti tulemusena suureneb ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta

vähemalt 2% projekti lõppemisele järgnevaks majandusaastaks. Projekti tulemuste

kestlikkuses, investeeringu kasutusintensiivsuse või vajaduse pikaajalisuse osas on

väiksemaid küsitavusi. Ka esitatud prognoosides on väiksemaid küsitavusi.

4.5.5. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse projekti 0 punktiga, kui projekt ei ole kooskõlas

„Kagu-Eesti tegevuskavaga 2030“, ei panusta rakenduskava erieesmärki 3 ega meetme

eesmärki. Projekti tulemusena ei suurene ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta. Projekti

tulemused ei ole pikaajaliselt vajalikud ning tulemuste kestlikkus pärast projekti lõppu ei

ole tagatud või ei võimalda esitatud andmed projekti väljundite ja tulemuste kestlikkust

hinnata.

4.5.6. Taotlust hinnati skaalal 0-4. Hindamisel valitakse hinne, mille kirjelduses enamik aspekte

vastab projektis esinevatele asjaoludele. Projekti hindas kaks eksperti hindepunktidega 1

ja 2, mille kaalutud keskmiseks kujunes 1,5.

4.5.7. Valikumetoodikas on täpsustatud, et hinne 1 on vahepealne hinnang. Seega valitakse hinne

1 juhul, kui projektis kirjeldatud asjaolud sobituvad sisult hinde 2 kirjelduses toodud

aspektide ja hinde 0 kirjelduses toodud aspektide vahele. Vaide lahendaja hinnangul ei

vasta hinnangu põhjendused metoodikas toodud kriteeriumi 1 hindepunkti 1 kirjeldusele

üheski kirjelduse aspektis ning seega ei saanud projektile omistada madalamat hinnet kui

2. Hinne 2 tuli omistada, kui projekt on kooskõlas „Kagu-Eesti tegevuskavaga 2030“ ja

panus rakenduskava erieesmärki 3 ning meetme eesmärki on olemas, kuid väike.

Hindamiskomisjoni aruandes on projekti just selliselt kajastatud, et projekt on kooskõlas

ja panus meetme eesmärki on olemas, kuid väike.

4.5.8. Nelja punkti saamiseks pidi projekti tulemusena suurenema ettevõtte lisandväärtus töötaja

kohta vähemalt 5% projekti lõppemisele järgnevaks majandusaastaks. Projekti

majandusnäitajate prognoosi kohaselt on projekti lisandväärtuse kasv töötaja kohta

106,9%. Vaidlustatud otsusest ei nähtu ühtegi objektiivselt kontrollitavat põhjendust, miks

hindamiskomisjon sellist lisandväärtuse kasvu töötaja kohta ei ole arvestanud.

Hindamiskomisjon ei ole oma hinnangut põhjendanud, millest nad järeldavad, et esitatud

müügitulu prognoosid ei ole realistlikud arvestades projekti ulatust ja kohalikku

majanduskonteksti.

4.5.9. Vaidest nähtuvalt on taotlejale arusaamatu, kuidas jõudsid hindajad järeldusele ja milles

seisneb, et esitatud prognoosides on küsitavusi. Vaide lahendaja nõustub, et hinnangus

väljatoodud puudus on sisus põhjendamata. Nimetatud hinnangus jääb arusaamatuks

põhjendused, kuidas jõudsid hindajad järeldusele ja milles seisneb, et esitatud

prognoosides on küsitavusi. Tegemist on olulise põhjendamispuudusega.

4.6. Meetme määruse § 15 lg 2 p 2 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi 2 all projekti

põhjendatust ja kulutõhusust.

4.6.1. Meetme määruse § 15 lg 1 alusel kehtestatud valikumetoodika kohaselt hinnatakse

kriteeriumis 2 seda, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud ning projektis ettenähtud

tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärke ja planeeritud väljundeid. Samuti, kas

projektis planeeritud tulemus on kooskõlas taotletava toetuse suurusega ning tulemused

saavutatakse parimal ja kulutõhusaimal moel. Lisaks, kas planeeritud eelarve on realistlik

ja mõistlik ning kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku

pandud. Oluline on ka, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste

omavahelisi seoseid ning ajalist järgnevust.

4.6.2. Vaidlustatud otsusele lisatud hindamiskomisjoni hinnangu kohaselt sai taotlus kriteeriumis

2 hindeks 2,50. Vaide lahendaja, et valikukriteeriumi 2 osas on hinnete omistamine

vastuoluline. Hindajad on välja toonud: Projekti tegevustega seotud kulud on kirjeldatud ja tõendatud, kuid neis esineb küsitavusi.

Esitatud projekti eelarves ja plaanides on siiski märkimisväärseid küsitavusi. Projekti eelarves

sisalduvad kulud on küll detailselt kirjeldatud ja tõendatud pakkumistega, kuid mõned

hinnangud võivad olla üle- või alahinnatud, mis seab kahtluse alla projekti kuluefektiivsuse.

Arvestades, et projekti eesmärk ja tegevused on suures osas põhjendatud ning kooskõlas

piirkondlike arengukavadega, kuid esineb olulisi küsitavusi eelarve realistlikkuses ja ajakava

teostatavuses. Projekti eelarve on ülepaisutatud ja ebareaalne.

4.6.3. Vaide lahendaja nõustub vaide esitaja seisukohaga, et nimetatud seisukohtadest ei selgu,

kas või mille alusel on hindajate arvates projektis esinenud küsitavusi ja milles küsitavused

konkreetselt seisnevad. Põhjenduses toodud sõnastused „…projekti eesmärk ja tegevused

on suures osas põhjendatud...kuid esineb olulisi küsitavusi eelarve realistlikkuses“ ning

„Projekti eelarve on ülepaisutatud ja ebareaalne“ ei ole adressaadile jälgitavad

järeldused. Seejuures ei ole võimalik vaidlustajal oma õigusi ka kaitsta ja väidetavaid

küsitavusi ümber lükata, sest hindajad on piirdunud üldsõnaliste ja kontrollimatute

väidetega või hindamismetoodikas hindamisjuhise tsiteerimisega.

4.6.4. Samuti on kontrollimatu ja põhjendamatu hindajate seisukoht seoses kulude üle- ja

alahindamisega. Hindajad ei ole selgitanud, milline kulu on ülehinnatud või alahinnatud

olukorras, kus toetuse taotleja on esitanud madalaimad hinnapakkumised iga kulu osas.

4.6.5. Samuti on hinnang, et projekti eelarve on ülepaisutatud ja ebareaalne oma sisus

põhjendamata. Toetuse taotleja projekti eelarve on kujunenud vastavalt madalaima

pakkumuse maksumusele. Kui hindajad leidsid, et mõne teenuse või toote hind on

ülepaisutatud või ebareaalne, siis oleks sellised konkreetsed kaalutlused tulnud esitada

hindamisi kajastavas väljavõttes. Kuna selliseid põhjendusi ei ole, siis on tegemist

põhjendamispuudusega hindamise läbiviimisel.

4.7. Meetme määruse § 15 lg 2 p 3 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi 3 all toetuse taotleja

suutlikkus projekti ellu viia.

4.7.1. Meetme määruse § 15 lg 1 alusel kehtestatud valikumetoodika kohaselt hinnatakse

kriteeriumis 3 seda, kas toetuse taotlejal on vajalikud kvalifikatsioon ja kogemused,

õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud

viisil. Samuti, kas toetuse taotlejal on võimekus tagada projekti tulemuste kestlikkus ja

jätkusuutlikkus (sh tegevus- või halduskulude katmisel) ning hinnatud on riske.

4.7.2. Valikukriteeriumi 3 osas on hindajate järeldused vastuolulised. Otsuses toodud järeldused

„Lisaks ei ole finantsriskide maandamist ja projekti riske piisavalt hinnatud“ ning

„Projekti teostamise riske on realistlikult hinnatud ning kõiki olulisi riske saab

maandada.“ on sisus vastuolulised järeldused ja ka põhjendamata. Seega jääb

arusaamatuks, millisest järeldusest lähtuti nimetatud hindepunkti andmisel ning mis on

selle põhjendus.

4.8. Eeltoodud põhjustel leiab vaide lahendaja, et projektile omistatud hindepunktide andmine ei

ole läbipaistev ega kontrollitav, mistõttu vaidlustatud otsus tuleb kehtetuks tunnistada ja

projektitaotluse osas viia läbi uus hindamine.

4.9. RTK selgitab vaide esitajale, et taotluse uuele hindamisele saatmine ei tähenda automaatselt

seda, et projekt rahastatakse, vaid seda, et projekt läbib kogu hindamisprotsessi uuesti. Uue

hindamise tulemusel võib projekti hindamistulemus võrreldes varasemaga muutuda või

jääda samaks. Taotluse rahastamine sõltub meetme määruse § 16 lõikes 1 sätestatud

taotlused, mis on valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,75 ja mida on

kriteeriumides 1–3 alusel hinnatud vähemalt hindega 2,00.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Marliis Elling

663 1864

[email protected]