Määruse muutmine

Majandus- ja taristuministri

03.03.2023. a määrus nr 13

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“

Lisa

(Taristuministri xxxx määruse nr …. sõnastuses)

TOETUSE SAAJA OSTUMENETLUSE TINGIMUSED

1. Üldnõuded toetuse saaja ostumenetluse läbiviimiseks elektroonilises riigihangete

registris

1.1. Toetuse saaja ostu korraldamisel kasutatakse üksnes käesolevaid tingimusi. Kogu

teabevahetus pakkujatega ja otsustest teavitamine toimub ainult läbi elektroonilise

riigihangete registri (edaspidi register).

1.2. Lepingu eseme tehniline kirjeldus (mis võib olla ehitusprojekt) peab olema toodud

toetuse saaja ostu dokumentide hulgas. Iga viidet, mille toetuse saaja teeb tehnilises

kirjelduses mõnele ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule

või tootmisviisile, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või

nende osaluse välistada, loetakse koos märkega „või sellega samaväärne”. Toetuse saaja

ostus tuleb käesoleva punkti teine lause avaldada ostumenetluses registris, lisades selle

kas ostu üldandmetesse või asjakohasesse lisadokumenti, mis peab olema kõigile

huvitatud isikutele kogu ostumenetluse avaldamise aja kättesaadav.

1.3. Rekonstrueerimistööde tellimist ei ole lubatav jagada osadeks. Toetuse saaja tellib

rekonstrueerimistööd tervikuna ühe ostu raames läbi registri kui ostu eeldatav maksumus

on vähemalt 100 000 eurot (käibemaksuta). Rekonstrueerimistööde teostamiseks

sõlmitakse leping peatöövõtjaga (edukas pakkuja või edukad ühispakkujad) kes vastutab

lepingu alusel kõigi toetatavate rekonstrueerimistegevuste elluviimise eest.

Ühispakkumuse korral sõlmivad ühispakkujad koos lepingu ja vastutavad selle täitmise

eest solidaarselt kuni lepingus toodud kõigi kohustuste täitmiseni. Pakkujana käsitletakse

iga ühispakkujat.

1.4. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu registris

avalikustamisest arvates. Kui ostu käigus on vajalik ostu alusdokumente muuta, määrab

toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt kümme kalendripäeva

uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pea

pikendama, kui dokumentides on tehtud üksnes vormiline või selgitav muudatus, mis ei

saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu.

1.5. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama kolme tööpäeva jooksul

selgitustaotluse saamisest arvates. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud

ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale, kui on

selge, et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale.

Selgitustaotlusele vastamisel lähtutakse asjaolust, et selgitused või neid sisaldavad

dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, mis muudaks juba avaldatud ostu alusdokumente

või mille tulemusel muutuksid juba esitatud pakkumused mittevastavaks või muutuks

nende sisu. Toetuse saaja ostumenetluses ei ole lubatav selgitustaotlustele vastamise

raames ostu alusdokumente muuta, välja arvatud punktis 1.4 nimetatud juhul, kui

pikendatakse ka pakkumuste esitamise tähtaega.

1.6. Juhul, kui ettevõtjal ei ole võimalik täita kõiki kvalifitseerimistingimusi üksinda, kaasab

ettevõtja pakkumuse esitamiseks teise ettevõtja, kes täidab vastava tingimuse,

ühispakkujana. Ühispakkumuse esitavad pakkujad koos, üks ühispakkujatest volitatakse

end ostumenetluses esindama. Ühispakkumuse esitanud ettevõtjad ei pea olema

moodustanud juriidilist isikut ega olema ühinenud muus õiguslikus vormis. Toetuse saaja

ostumenetluses sätestatud kvalifitseerimistingimus loetakse täidetuks, kui vähemalt ühel

ühispakkumuses osalevatest ettevõtjatest on vastav kvalifitseerimistingimus üksinda

täidetud, tingimuse täitmiseks andmete summeerimine ei ole lubatav.

1.7. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada meeskonna

liikmetena isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad või nad ei ole pakkuja pädevate isikutena

märgitud avalikus registris, esitatakse iga sellise füüsilise isiku kirjalik kinnitus, millest

nähtub nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena

osalemiseks hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates vastavasisulise päringu saamisest

toetuse saajalt või teda ostumenetluses esindavalt isikult.

1.8. Toetuse saajal on õigus kõrvaldada pakkumus ning tunnistada edukaks esialgsel

hindamisel leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata, kui toetuse

saaja soovib võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu

projekti elluviimiseks renoveerimislaenu väljastama pakkujaga seotud põhjustel.

Nimetatud juhul teeb toetuse saaja asjakohase otsuse muutmise otsuse või vastava otsuse,

milles märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud.

Toetuse saaja peab tagama, et laenu andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

1.9. Punktis 1.8. nimetatud otsusest teavitatakse ostus vastavaks tunnistatud pakkumuste

esitajaid hiljemalt 10 kalendripäevajooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

1.10. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas,

kui algselt ettenähtud tööde maht või sisu muutub ja selleks esineb põhjendatud alus.

Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et

pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle

pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid.

Pakkumuse kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt viis tööpäeva. Kui

pakkumuse maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada

pakkujal viga parandada koheselt või parandada see ise, teavitades parandusest

viivitamatult ka pakkujat läbi registri.

1.11. Toetuse saajal on õigus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja

kvalifitseerimistingimustele ning vastavustingimustele vastavust vaid sellise pakkuja

puhul, kelle pakkumus on hindamiskriteeriumite alusel hinnates edukas pakkumus.

1.12. Toetuse saaja ostus tuleb lepingu eeldatav maksumus märkida registrisse ilma

käibemaksuta summana.

1.13. Toetuse saaja märgib registris lepingu täitmise tähtaja kalendrikuudes lähtudes

konkreetse korterelamu eripärast. Ehitustööde oodatav kestus summeeritakse

ettevalmistusajaga selliselt, et ehitustööde oodatavale kestusele kalendrikuudes liidetakse

igakordselt vastav ettevalmistusaeg, milleks on igakordselt maksimaalselt kuus

kalendrikuud. Edukas pakkuja ei ole kohustatud kasutama ettevalmistusaega, kui tema

hinnangul on võimalik rekonstrueerimistöödega alustada varem.

1.14. Toetuse saajal on õigus lõpetada ostumenetlus lepingu sõlmimiseta, kui edukaks osutuva

pakkuja pakkumuse maksumus ületab ostumenetluses märgitud eeldatavat maksumust.

1.15. Eduka pakkujaga sõlmitakse leping samadel tingimustel, mis on avaldatud toetuse saaja

ostus. Toetuse saaja peab kontrollima ja tagama kogu lepingu täitmise perioodi, et

ostumenetluses edukale pakkujale ettenähtud kohustuste täitmine oleks tähtaegne ja

vastaks ostumenetluses ja lepingus avaldatud ning sätestatud tingimustele. Lepingu

muutmine on lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb õigusaktides toodud alus.

2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused

2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja (ühispakkumuse korral kõik vastava

ühispakkumuse esitanud pakkujad kui vähemalt ühel ühispakkujatest esineb

kõrvaldamise alus):

2.1.1 kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või

likvideerimismenetlus või kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases

olukorras pakkuja asukohamaa õigusaktide kohaselt;

2.1.2 kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg või maksu- või

sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, välja arvatud

juhul, kui pakkuja on võla ajatanud või tasunud või kui ta tasub või ajatab võla kümne

kalendripäeva jooksul arvates toetuse saajalt vastava teate saamisest kõrvaldamise aluse

esinemise kohta.

2.2. Punktis 2.1.2 nimetatud maksude või maksete võla puudumist kontrollitakse toetuse saaja

poolt läbi Maksu- ja Tolliameti veebilehe või registri päringu kaudu. Kui toetuse saajal ei

ole pakkuja kõrvaldamiste aluse kontrolli faasis võimalik kontrolli teostada eelmises

lauses nimetatud kanalite kaudu, on toetuse saajal õigus küsida pakkujalt vastavaid

tõendeid, mis tõendaks vastavate võlgnevuste puudumist ja mis on väljastatud kuni kaks

nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.

2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja (ühispakkumuse korral kõik vastava

ühispakkumuse esitanud pakkujad kui vähemalt ühel ühispakkujatest esineb

kõrvaldamise alus), kelle puhul ei ole täidetud vähemalt üks alljärgnevatest nõuetest,

arvestades punktis 2.4 toodut:

2.3.1 pakkuja suhtes puuduvad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 95 lõike 1

punktides 1–3 ja 5 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut. Nimetatud

kinnitus loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus esitatakse registris koostatud

dokument, millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused;

2.3.2 Maksu- ja Tolliameti tõenditelt pakkuja kohtapeab olema võimalik tuvastada, et ühegi

nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem

kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas

valdkonnas. Nimetatud nõuet ei kohaldata, kui isikul puuduvad töötajad.

Võrdlusperioodiks loetakse kuus kalendrikuud, mille viimaseks kuuks on ostumenetluse

alustamise kalendrikuust üle- eelmine kalendrikuu. Kui pakkuja või üks ühispakkujatest

on asutatud või alustanud äritegevust võrdlusperioodi algusest hiljem, on tema

võrdlusperioodi alguseks asutamise või äritegevuse alustamise kalendrikuu ja lõpuks

ostumenetluse alustamise kalendrikuust üle- eelmine kalendrikuu;

2.3.3 välismaine pakkuja esitab oma asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutusega

samaväärse asutuse tõendid;

2.3.4 pakkuja ja toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimist nõustav tehniline konsultant ei ole

seotud isikud. Nimetatud kinnitus vastava seose puudumise kohta loetakse antuks, kui

pakkumuse koosseisus on esitatud registris koostatud dokument, millest nähtuvad

pakkuja üldised kinnitused.

2.4. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kõrvaldamise aluste puudumise

kohta ning vastavate kõrvaldamise aluste puudumist ei ole toetuse saajal võimalik

kontrollida avalikest registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase

tähtaja vastavate dokumentide ja andmete, mis tõendavad kõrvaldamise aluste puudumist,

esitamiseks. Kui vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud

tähtaja jooksul, kuulub selline pakkumus kõrvaldamisele.

3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused

3.1. Pakkuja pakkumuse esitamisele eelneva majandusaasta netokäive peab olema

minimaalselt võrdne sõlmitava lepingu kahekordse eeldatava maksumusega (arvestatuna,

et lepingu eeldatav maksumus esitatakse alati käibemaksuta summana).

3.2. Pakkuja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt

ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne

vähemalt poolega sõlmitava lepingu eeldatavast maksumusest. Samaväärseks ehitustööks

loetakse hoonete püstitamise, laiendamise ja/või kogu hoone mahus rekonstrueerimistööd

ehitustööde peatöövõtjana, mille puhul on teostatud mh vähemalt järgnevad ehitustööd:

hoone kande- ja välispiirete ehitamine või rekonstrueerimine, soojustagastusega

sundventilatsiooni ehitamine või rekonstrueerimine, uue küttesüsteemi ehitamine või

rekonstrueerimine.

3.3. Pakkuja meeskonnas peavad korterelamu terviklikul rekonstrueerimisel igakordselt

olema järgmised pädevad või välismaise pakkuja puhul samaväärse pädevusega isikud,

kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuetele vastavust tõendatakse järgnevate

pädevustega:

3.3.1 projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete

ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,

spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele;

3.3.2 objektijuht, kellel on vähemalt ehituse tööjuhi kutse, tase 5, tervikspetsialiseerumisega

üldehitustööde tegemine;

3.3.3 ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja

jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine

küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide

ehitamisel või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise

süsteemide ehitamisele;

3.3.4 veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse-

ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või

ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva

veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele;

3.3.5 elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või

elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6.

3.4. Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“

majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise

süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem.

3.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris

majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise

ehitamine, sealhulgas paigaldamine.

3.6. Punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei

kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust

samaväärse tõendiga.

3.7. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud

kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja

keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või

samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele.

3.8. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hiljemalt ehituslepingu sõlmimise

kuupäevaks on tal võimalus anda toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse

kinnitatud ehitusaegne tagatis viie protsendi ulatuses ehituslepingu maksumusest. Juhul,

kui pooled sõlmivad ehituslepingu enne toetuse saajale tagatise esitamist, peab pakkuja

esitama toetuse saajale tagatise hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest.

Kui pakkuja nimetatud tagatist ei anna, ei sõlmi toetuse saaja pakkujaga lepingut ning

tunnistab vastavasisulise otsusega edukaks paremusjärjestuses järgmise pakkuja. Juhul,

kui leping on juba sõlmitud, kuid pakkuja ei anna vastavat tagatist hiljemalt 10

kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest, alustab toetuse saaja õiguskaitsevahendite

kohaldamist. Ehitusaegne tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Ehitusaegse

tagatisena loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja

arvelduskontole või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on

kogu ehitusperioodi vältel toetuse saaja. Ühispakkujad võivad tagatise nõude täita ühiselt.

3.9. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kvalifitseerimistingimuse

täitmise kohta ning vastava tingimuse täitmist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida

avalikest registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate

dokumentide ja andmete, mis tõendavad kvalifitseerimistingimuse täitmist, esitamiseks.

Kui vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul,

kuulub selline pakkuja kvalifitseerimata jätmisele.

4. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimus (korterelamu elemendipõhise

rekonstrueerimise korral)

Punktis 5.4. nimetatud tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu

jooksul tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele

olemasolevale või uuele hoonele fassaadi või katuse rekonstrueerimise elemendid ning

peab omama viimasel kolmel järjestikusel kalendriaastal enne ostumenetluse teate

avaldamist netokäivet summas, mis on võrdne vähemalt poolega ostu objektiks oleva

korterelamu eeldatavast rekonstrueerimise maksumusest.

5. Vastavustingimused

Pakkumus tunnistatakse vastavaksjärgmiste vastavustingimuste täitmisel:

5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule;

5.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus

ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Juhul kui pakkuja ei ole ärisaladust

märkinud, eeldab toetuse saaja, et pakkuja pakkumuses puudub ärisaladus;

5.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud

tingimuste täitmist;

5.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis või projekteerimise

lähteülesandes nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide

tootja kirjalik kinnitus, millest peab nähtuma elementide tootja valmidus osaleda lepingu

täitmisel, juhul kui pakkuja pakkumus osutub edukaks pakkumuseks. Elementide tootja

kirjaliku kinnituse esitamiseks annab toetuse saaja pakkujale kuni 10 kalendripäevase

tähtaja juhul kui vastav kinnitus ei ole esitatud koos pakkumusega;

5.5. ühise pakkumuse esitamise korral esitatakse ühispakkujate volikiri. Juhul kui volikirja ei

ole esitatud, tuleb pakkujal esitada see hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates vastava

päringu saamisest toetuse saajalt või teda esindavalt isikult.

6. Hindamiskriteeriumid

Pakkumuse maksumus – 100 protsenti. Maksumuse eest antavad hindepunktid arvutatakse

registris automaatselt pakutava valemiga.

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/24/58

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse

nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse

tingimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruses nr 13 „Korterelamute energiatõhususe

toetuse tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) elukeskkonna parendamine.“;

2) paragrahvi 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) muinsus- ja miljööväärtuslik korterelamu – üld- või detailplaneeringu alusel

miljööväärtuslikule hoonestusalale jääv, väärtusliku üksikobjektina määratletud,

kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuv või UNESCO maailmapärandi nimekirja

kantud alal asuv korterelamu;“;

4) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) naabruskonnapõhine rekonstrueerimine – kahe või enama ruumiliselt seotud korterelamu

rekonstrueerimine, mille projekteerimistööd on tellitud enne toetuse taotluse esitamist

korterelamutele ühiselt ja rekonstrueerimistööde ostumenetlus korraldatakse samadele

korterelamutele ühiselt või projekteerimise ja rekonstrueerimistööde ostumenetlus on korraldatud

korterelamutele ühiselt ja selliste ostumenetluste tulemusel leitud edukas pakkuja teostab töid

kõigile ostumenetluses kaasatud korterelamutele;“;

5) paragrahvi 4 täiendatakse punktidega 15 ja 16 järgmises sõnastuses:

„15) suured korterelamud - Tallinnas asuv, vähemalt 200 eluruumiga, ja väljaspool Tallinna asuv,

vähemalt 100 eluruumiga korterelamu;

16) tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimine - korterelamu

rekonstrueerimine, mille raames kandekonstruktsioon, soojustus ja põhimahus elementide

välisviimistlus on teostatud tehases, sealjuures peab 2/3 fassaadi pinnast olema tehases lõplikult

viimistletud ning välisseina element peab olema vähemalt korterelamu ühe korruse kõrgune, aknad

paigaldatakse välisseina elementi tehases, lodža või rõdu sisse jäävat seinaosa ei ole kohustuslik

eeltoodetud elementidega soojustada ning kui ka katuse rekonstrueerimiseks kasutatakse

eeltoodetud elemente, siis peavad elemendid vähemalt kandekonstruktsiooni ja soojustuskihi osas

olema tehases koostatud, kuid katusekatte paigalduse võib teha ka ehitusobjektil.“;

6) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad „vee- ja kanalisatsioonisüsteemi“ sõnadega

„Veesüsteemi hoone vee sisendist kuni korteri veearvestini ja kanalisatsioonisüsteemi korteri

ühendusetest kanalisatsiooni püstikutega kuni esimese välise kogumiskaevuni;“;

7) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „elektrisüsteemi“ sõnadega „hoone

liitumiskilbist kuni korterite elektriarvestini“;

8) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 181–183 järgmises sõnastuses:

„181) mänguväljaku ehitamine või rekonstrueerimine;

182) välimööbli, sealhulgas pinkide, soetamine ja paigaldamine;

183) haljastuse taastamine;“;

9) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ehitustööde“ sõnadega „ning ehitusprojekti

ekspertiisi“;

10) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse sõna „ettevõtjaga“ sõnaga „juriidilise isikuga“;

11) paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse arv „18“ lauseosaga „18–183“;

12) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise puhul on projektide kulu abikõlblik vaid juhul, kui

rekonstrueeritakse vähemalt kaks korterelamut.“;

13) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) toetuse saaja ostumenetluse korraldamine elektroonilises riigihangete registris (edaspidi

register);“;

14) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

„91) ehituse tööjuhi kutse, tase 5;“;

16) paragrahvi 8 lõike 2 punktides 13–15 asendatakse sõna „jahutuseinsener“ sõnadega

„jahutuseinseneri kutse“;

17) paragrahvi 8 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tehniline konsultant peab olema toetuse saajale teenuse osutamisel sõltumatu ja osutama

teenust isiklikult. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse või kes

esitavad projekteerimiseks ja omanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumusi ja kes teostavad

nimetatud töid. Lisaks eeltoodule peab tehniline konsultant olema sõltumatu

rekonstrueerimistööde teostajast ning tal ei tohi olla rekonstrueerimistööde teostaja esindajaga

seonduvaid muid lepingulisi suhteid.

(5) Tehnilise konsultandi teenust osutav isik ei tohi olla toetuse saajaga, kellele ta osutab tehnilise

konsultandi teenust, õigussuhtes, mis on tekkinud enne tehnilise konsultandi teenuse osutamise

algust, lisaks ei ole lubatav astuda toetuse saajaga muusse õigussuhtesse ajal, mil isik osutab

toetuse saajale tehnilise konsultandi teenust.“;

18) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Tehniline konsultant kaasatakse taotleja ja toetuse saaja poolt hoone rekonstrueerimise

ehitusprojekti koostamise, muude toetatavate tegevuste tellimise ettevalmistamisse ning toetuse

saaja esindamisse kuni rakendusüksusele lõppmakse taotluse esitamiseni. Tehnilise konsultandi

ülesanded täpsustatakse vastavas lepingus, mille taotleja tehnilise konsultandiga sõlmib,

arvestades et tehnilise konsultandi teenus peab olema tagatud vähemalt kuni rakendusüksusele

lõppmakse taotluse esitamiseni.“;

19) paragrahvi 10 täiendatakse punktidega 4-6 järgmises sõnastuses:

„4) omanikujärelevalve teenuse kulu, kui teenuse osutajast füüsiline isik on tehnilise konsultandiga

sama isik või kui tehniline konsultant omab ärihuve nii omanikujärelevalve kui ka tehnilise

konsultandi teenust osutavas juriidilises isikus;

5) toetatava tegevuse kulu, mis tuleneb vastava tegevuse tellimiseks sõlmitud lepingu

muudatusest, kui vastav lepingu muudatus ei ole sõlmitud samas või rangemas vormis mis algne

leping ja algsest vormist teistsuguse vormi kasutamiseks puudub toetuse saajal põhjendatud alus;

6) naabruskonnapõhise rekonstrueerimise projekti kulu juhul, kui rekonstrueeritakse vähem kui

kaks korterelamut.“;

20) paragrahv 11 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem

kui 1. jaanuar 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2027. a. Rekonstrueerimistöödega ei ole lubatav

alustada enne rakendusüksuselt § 25 lõikes 5 nimetatud kinnituse saamist.“;

22) paragrahvi 11 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 12 lõike 1 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) punktides 1 ja 2 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud

elementide kasutamisega 50 protsenti;“;

25) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) punktis 3 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud

elementide kasutamisega 55 protsenti;“;

26) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) alla 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu

asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;“;

27) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„3) miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, Tallinna ja

Tartu ehitismälestiseks tunnistatud, Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva või

kultuuriväärtuslikuna mitte määratletud Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere,

Valga, Viljandi või Võru muinsuskaitsealal asuva korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1

punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti

kõrgem;

4) lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asustusüksustes asuva ehitismälestiseks tunnistatud või

muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamu, välja arvatud Rebala

muinsuskaitsealal asuva korterelamu, rekonstrueerimisel nimetatud punktides sätestatud

osakaalust 20 protsenti kõrgem.“;

28) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tehnilise konsultandi teenuse toetuse summa arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna

kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna

kogumaksumus on 7200 eurot. Toetuse summa on 3600 eurot korterelamu kohta.“;

29) paragrahvi 13 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja lauseosa „, kui lõikest 3 ei tulene teisiti“;

30) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktidega 18–22 järgmises sõnastuses:

„18) kui tõus hoone sissepääsuni ümbritsevalt katendilt on astmete abil ja juhul, kui kinnistu piir

ja maapinnareljeef võimaldavad, paigaldama panduse kaldega kuni 10 protsenti;

19) tagama astmete mittelibisevuse kattematerjali valiku või spetsiaalsete kontrastsete ja

mittelibisevate trepininade kasutamisega;

20) kui astmeid on neli või enam, paigaldama trepile käsipuu;

21) fonoluku paigaldamisel peab fonolukul olema visuaalne väljund, mis teavitab kutsungi

aktiveerumisest, kutsungi vastuvõtmisest ja ukse avanemisest ning klahvistik peab olema reljeefne

ja kombatav või Braille kirjas;

22) ukse lävepaku kõrgus on maksimaalselt 25 mm.“;

32) paragrahvi 15 lõike 3 sissejuhatavas lauses asendatakse lauseosa „üld- või detailplaneeringu

alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud,

kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja

kantud alal asuva“ sõnadega „muinsus- ja miljööväärtusliku“;

33) paragrahvi 18 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus

oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.

(3) Kui esitatud taotluste maht ületab projektide rahastamise eelarve või eelarve jaotuse, peatab

või lõpetab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma

kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse projektide rahastamise eelarve mahus.“;

34) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 4–9 järgmises sõnastuses:

„(4) Projektide rahastamise eelarve ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisel eelarve jäägi kasutamise

kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(5) Lõikes 4 nimetatud käskkirjas määratakse projektide rahastamise eelarve jaotus maakondade,

tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise, muinsus- ja miljööväärtuslike

korterelamute, naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamute või suurte korterelamute

lõikes.

(6) ) Taotleja esitab taotluse lõikes 8 nimetatud kõrgeima eelarve jaotuse punktides 1–4

taotlusvoorus koos kinnitusega taotleda toetust ka madalama eelarve jaotuse taotlusvoorus juhul,

kui kõrgeima eelarve jaotuse taotlusvoorus vahendeid ei jätku.

(7) Kui lõike 8 punktides 1–5 toodud eelarve jaotuse alusel avatud taotlusvoorudes esitab taotleja

taotluse lõike 8 punktides 1–4 toodud eelarve jaotuse alusel avatud taotlusvoorus, kuid taotluse

rahuldamiseks ei jätku eelarvelisi vahendeid, on rakendusüksusel õigus suunata taotlus taotleja

korterelamu asukohast lähtudes lõike 8 punktis 5 nimetatud taotlusvooru. Eelnimetatud juhul

loetakse taotluse esitamise ajaks lõike 8 punktides 1–4 toodud eelarve jaotuse alusel avatud

taotlusvoorus taotluse esitamise aeg ning vastava taotluse suunab rakendusüksus ümber üksnes

siis, kui maakondlikus taotlusvoorus on taotleja taotluse rahuldamiseks piisavalt eelarvelisi

vahendeid.

(8) Kui taotleja kvalifitseerub erinevatesse projektide rahastamise eelarve jaotustesse, loeb

rakendusüksus taotluse esitatuks ning arvestab taotluse rahuldamise otsuses toodud summa

kaetuks lähtudes järgnevast eelarve jaotuse järjestusest, kus prioriteetsuselt kõrgeim eelarve jaotus

algab punktist 1:

1) suurte korterelamute rekonstrueerimine;

2) naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamu rekonstrueerimine;

3) tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimine;

4) muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamu rekonstrueerimine;

5) maakond.

(9) Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral esitatakse taotlus kõigi ühiselt

rekonstrueeritavate korterelamute kohta eraldi, sealjuures märgitakse esimesena esitatava

korterelamu taotluses kõigi naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute

projektide kogueelarve, korterelamute rekvisiidid, ning iga korterelamu eraldiseisev projekti

eelarve. Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute taotluste esitamise

ajaks loetakse esimesena esitatud taotluse esitamise aeg.“;

35) paragrahvi 19 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotleja on korteriühistu.

(2) Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist

vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja

vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks. Tehases eelnevalt valmistatud elementidega

rekonstrueerimisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel peab vastav otsus olema kajastatud

üldkoosoleku otsuses või korteriühistu juhatuse otsuses.

(3) Kui taotleja jätab koos taotlusega esitamata § 21 punktides 9, 10, 12 ja 13 nimetatud nõuetele

vastavad dokumendid, annab rakendusüksus taotlejale 3 tööpäeva pikkuse tähtaja dokumentide

esitamiseks. Juhul, kui käesolevas lõikes nimetatud dokumente antud tähtaja jooksul ei esitata,

teeb rakendusüksus toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotluse osas sisulist seisukohta

võtmata.

(4) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste

isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus

korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

(5) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest

isikust omanik.

(6) Korterelamu peab olema kasutuses. Taotlejat ei tunnistata nõuetele vastavaks juhul, kui

energiatarbimise või muud samaväärsed andmed ei tõenda korterelamu kasutamist.“;

36) paragrahvi 21 punktid 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt:

„9) kehtiv hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis;

10) korteriühistu juhatuse kinnitatud põhiprojekt, välja arvatud juhul, kui projekteerimine

tellitakse koos rekonstrueerimistöödega;“;

37) paragrahvi 21 punktis 12 asendatakse sõna „kinnitatud“ sõnaga „avaldatud“;

38) paragrahvi 21 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14) tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks sõlmitud leping;“;

39) paragrahvi 21 täiendatakse punktidega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:

„22) energiaarvutusel põhinev energiamärgis, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse

koos rekonstrueerimistöödega ning § 6 lõikes 2 sätestatud juhul;

23) korteriühistu juhatuse otsus, kui tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise

või naabruskonnapõhise rekonstrueerimise otsus ei kajastu korteriühistu üldkoosoleku otsuses.“;

40) paragrahvi 22 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Rakendusüksusel on õigus tellida põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiis.“;

41) paragrahvi 22 lõikest 3, § 26 tekstist ja § 27 lõikest 1 jäetakse välja sõna „kalendriaasta“;

42) paragrahvi 22 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotluse rakendusüksusele esitamisest arvates.

Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks.

(5) Ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul pikendab rakendusüksus taotluse menetlemise

tähtaega kuni 10 tööpäeva võrra. Rakendusüksusel on põhjendatud juhul õigus pikendada puuduste

kõrvaldamise tähtaega kuni 20 tööpäevani.“;

43) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) toetuse saaja on esitanud rakendusüksusele omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud

pakkumused koos pakkumuskutsega.“;

44) paragrahvi 25 lõikest 4 jäetakse välja lauseosa „, mille detailsus vastab standardi EVS 885 või

samaväärsete nõuete ülesehitusele“;

45) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus saadetakse taotlejale e-toetuse

kaudu kümne tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates.“;

46) paragrahvi 26 tekst loetakse lõikeks 1 ja § täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus saadetakse taotlejale § 25 lõikes 8 sätestatud korras.“;

47) paragrahvi 28 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rekonstrueerimistööde ostumenetluses kasutatakse määruse lisas sätestatud tingimusi ja

kriteeriume arvestades ühendmääruse §-s 11 sätestatut.

(2) Rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetluse viib

registris läbi toetuse saaja või tema poolt volitatud tehniline konsultant või Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus. Ostu avaldamine registris ei ole lubatav enne § 25 lõikes 2 nimetatud

otsuse tegemist.

(3) Kui rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetlus hõlmab

mitut sama toetuse saaja korterelamut või kahe või enama toetuse saaja korterelamut, peab

ostumenetluses esitatav hinnapakkumus kajastama iga korterelamu tööde ja teenuste kulu

eristavalt.

(4) Toetuse saaja lähtub projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel järgmistest

nõuetest:

1) teenuse tellimiseks võetakse vähemalt kahe vastava teenuse osutaja võrreldav pakkumus;

2) kui teenuse eeldatav abikõlblik maksumus on samaväärne ühendmääruse § 11 lõikes 5

sätestatuga, viiakse ostumenetlus läbi registris;

3) pakkumuskutse teenuse tellimiseks peab olema toetuse saaja esindaja poolt allkirjastatud ning

sisaldama tingimusi ja kriteeriume eduka pakkuja väljaselgitamiseks;

4) pakkumused peavad olema võetud ja esitatud ettevõtjate poolt, kes omavad vastava teenuse

osutamiseks pädevust ja need peavad olema eduka pakkumuse väljaselgitamise ajal kehtivad;

5) pakkumuses peavad kajastuma vähemalt pakkumuse tegijaks oleva ettevõtja andmed,

pakkumuse maksumus, teenuse osutamise ajaperiood või töö valmimise aeg, pakkumuse

kehtivusaeg ning teenuse osutamise eest vastutava isiku või isikute andmed;

6) projekteerimistööde tellimisel peab olema pakkumuses märgitud volitatud arhitekt tase 7 või

välisriigi samaväärset pädevust omava isiku nimi, kes vastutab ehitusprojekti vastavuse eest

Euroopa uue Bauhausi nõuetele;

7) kui pakkumust ei ole esitatud kirjalikus vormis ja toetuse saajale ei kohaldu kohustus viia

ostumenetlus läbi registris, peab taotleja tõendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

esitatud pakkumuse esitamise aega;

8) kui edukaks ei osutu odavaima pakkumuse tegija, peab pakkumuskutses olema kajastatud

hindamiskriteerium, mille alusel toetuse saaja eduka pakkuja välja selgitab;

9) teenuse osutamiseks võetakse pakkumused üksnes sellistelt teenuseosutajatelt, kellel puuduvad

toetuse saaja või tema mistahes esindajaga, kes toetuse saajat ostumenetluses esindab, suhtes

majanduslikud või muud huvid, mis võiksid tema sõltumatust kahjustada;

10) kui toetuse saajal ei ole olnud temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada vähemalt kahte

võrreldavat pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus rakendusüksusele toetuse taotlemisel või

hiljemalt rakendusüksuse nõudmisel.

(5) Toetuse saaja on kohustatud lõikes 4 sätestatud nõudeid kajastama asjakohast teenust tellides

pakkumuskutses.

(6) Ostu avaldamine registris ei ole lubatav enne ehitusteatise esitamist, välja arvatud juhul, kui

projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega.

(7) Paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul ei ole kohustust võtta hinnapakkumusi ega

kasutada registrit teenusepakkuja leidmiseks juhul, kui projekti kogumaksumus on kuni

200 000 eurot.“;

48) paragrahvi 29 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maksetaotluse menetlemine toimub ühendmääruse §-des 24–28 sätestatud korras.

(2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud

tingimustele.

(3) Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetatava tegevuse puhul tehakse makse vastavalt

ühendmääruse § 28 lõikele 1 ja kindlasummalise maksena toetatava tegevuse puhul vastavalt

ühendmääruse § 28 lõikele 2.

(4) Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib

toetuse saaja toetuse maksmist taotleda lisaks lõikes 1 toodule ühendmääruse §-s 30 sätestatud

tingimustel. Ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva ettemakse tegemisest arvates.“;

49) paragrahvi 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

50) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) omanikujärelevalve teenuse osutamiseks sõlmitud leping;“;

51) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) tehnilise konsultandi tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja rakendusüksuse nõudmisel muu

asjakohane info, millega tõendatakse tehnilise konsultandi teenuse osutamist.“;

52) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgnevas sõnastuses:

„(11) Maksetaotlusega koos esitab toetuse saaja rakendusüksusele ülevaate toetatava projekti

raames sõlmitud lepingute muudatustest, kui projekti elluviimise käigus on selliseid muudatusi

tehtud. Kõik muudatused peavad olema fikseeritud kirjalike kokkulepetena, mis loetakse

asjakohase lepingu lisaks.“;

53) paragrahvi 34 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) rekonstrueerimistööde ja projekteerimise ühise ostumenetluse korral esitama ehitusprojekti

rakendusüksusele heakskiitmiseks vähemalt 30 kalendripäeva enne rekonstrueerimistöödega

alustamist;“;

54) paragrahvi 34 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) pärast punktis 1 nimetatud heakskiidu saamist esitama ehitusteatise enne

rekonstrueerimistöödega alustamist;“;

55) paragrahvi 36 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja § täiendatakse lõigetega 2–6 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva määruse § 28 lõike 4 punktis 3 sätestatud nõudeid pakkumuskutsele kohaldatakse

projekteerimistööde tellimisel, mida alustatakse pärast nimetatud redaktsiooni jõustumist.

(3) Enne käesoleva määruse 2024. aasta septembris jõustunud redaktsiooni kehtinud § 29 lõige 4

loetakse kehtetuks tagasiulatuvalt alates käesoleva määruse jõustumisest.

(4) Ehitusprojekt, mis on koostatud enne käesoleva määruse jõustumist, loetakse alates käesoleva

määruse jõustumisest Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavaks juhul, kui vähemalt volitatud

arhitekti 7 kutset või välisriigi samaväärset pädevust omav isik on lisanud ehitusprojektile

kaaskirja või muu samaväärse lisa, milles on kinnitatud ehitusprojekti vastavust Euroopa uue

Bauhausi nõuetele.

(5) Alates 2024. aastast toetuse taotlemisel loetakse lõikes 4 nimetatud ehitusprojekt Euroopa uue

Bauhausi nõuetele vastavaks juhul, kui vähemalt volitatud arhitekti 7 kutset või välisriigi

samaväärset pädevust omav isik on osalenud ehitusprojekti koostamises või on täiendanud

ehitusprojekti Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavalt.

(6) Kui toetuse saajaga sõlmitud lepingu alusel tehnilise konsultandi teenust osutav isik ei vasta

2024. aasta septembris jõustunud tehnilisele konsultandile esitatavatele nõuetele, loetakse tehnilise

konsultandi teenuse kulu abikõlblikuks vaid juhul, kui hiljemalt kõrvaltingimuse täitmise tähtajaks

on tõendatud isiku vastavus § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

56) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets (allkirjastatud digitaalselt)

kantsler Keit Kasemets

kantsler

Lisa Toetuse saaja ostumenetluse tingimused

1

06.09.2024

Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Määrus on koostatud taristuministri määrusena, kuna peaministri 12.08.2024. a korralduse

nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“

punkti 11 kohaselt kuulub elamumajandus taristuministri vastutusvaldkonda.

Määruse alusel antav toetus on suunatud korterelamute energiatõhususe suurendamisele.

Toetuse andmisega panustatakse ühtlasi korterelamute ohutuse tagamisse, parema sisekliima

saavutamisse, energiakulude vähendamisse ja soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu.

Muudatused puudutavad meetme rakendamist, taotluste menetlemist ja nõudeid taotlejale.

Muudatused toetavad õigusselguse ja toetuse eesmärkide saavutamise tagamist.

Määrus on koostatud taristuministri määrusena, kuna peaministri 12.08.2024. a korralduse

nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“

punkti 11 kohaselt kuulub elamumajandus taristuministri vastutusvaldkonda.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna

peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]),

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht

Triin Reinsalu (tel: 667 4100, e-post [email protected]), õigusosakonna peajurist

Ingrid Ajangu, välisvahendite juht Annelii Ausmees ja hoonete energiatõhususe projektijuht

Kalle Kuusk. Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist

Rene Lauk (tel: 626 2948, e-post: [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 56 punktist.

Punkti 1 lisatakse toetuse andmise eesmärgina elukeskkonna parendamine. Toetus panustab

korteriomanike võimekusse investeerida tegevustesse, mis soodustavad elukeskkonna

parendamist läbi hoonete rekonstrueerimise. Hoonete rekonstrueerimisel parendatakse eluaset

ja selle olukorda, turvalisust ning ligipääsetavust. Samuti paraneb naabruskonna tajutav

keskkond nii üksiku hoone rekonstrueerimisel kui ka naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel.

Punktidega 2, 9 ja 40 muudetakse ekspertiisi korraldust. Toetuse andja põhiprojekti ja

energiaarvutuste ekspertiisi ei korralda, taotleja asjakohase ekspertiis tellimise õigus ja seotud

kulude abikõlblikkus sätestatakse üheselt.

2

Punktidega 3 ja 5 defineeritakse arusaadavuse ja õigusselguse eesmärgil muinsus- ja

miljööväärtuslike korterelamute, suurte korterelamute ja elemendipõhise rekonstrueerimise

mõisted. Täiendus on vajalik kavandatava projektide rahastamise skeemi rakendamiseks.

Punktiga 4 täiendatakse terminite loetelu ning käsitletakse uut mõistet „naabruskonnapõhine

rekonstrueerimine“, mis on kahe või enama korterelamu rekonstrueerimine, mille

ehitusprojketi koostaja ja tööde tegija on leitud ühiste ostumenetluste tulemusel.

Naabruskonnapõhist rekonstrueerimist võib teha toetuse saaja, kes soovib samal ajal

rekonstrueerida mitut enda korterelamut, või kaks või enam toetuse saajat koos.

Korterelamud, mida käsitatakse ruumiliselt seotuna ehk naabruskonnas olevatena, peavad

paiknema samal õuealal või nendele juurdepääsuks on võimalik kasutada sama

juurdepääsuteed või tänavat. Samal õuealal paiknemiseks loetakse ka seda, kui hoonete vahele

jääv õueala kuulub nt kohaliku omavalitsuse üksusele. Naabruskonnapõhisel

rekonstrueerimisel on suurem potentsiaal panustada elukeskkonna parandamisse ning luua

naabruskonnas terviklikke ja läbimõeldud lahendusi.

Punktidega 6 ja 7 kavandatava muudatusega täpsustatakse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi

ning üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi tööde mahtu.

Punktidega 8, 11 ja 31 muudatused on seotud Euroopa uue Bauhausi algatusega.

Kooskõlas Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega käsitletakse korterelamute rekonstrueerimisel

energiasäästlikkuse aspekte üheskoos muude majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste

aspektidega. Korterelamute rekonstrueerimine ühtib otseselt Euroopa uue Bauhausi ühe

peamise põhimõttega, et olemasolevate hoonete korduskasutamist, nende kasutusea

pikendamist ja ümberehitamist tuleks eelistada uute hoonete ehitamisele. Korterelamute

rekonstrueerimise toetamine panustab algatuse põhimõttesse ning kõik korterelamute

rekonstrueerimistoetuse tingimustele vastavad projektid on Euroopa uue Bauhausi

põhimõtetega kooskõlas vähemalt alakategooriate ambitsiooni 1. tasandil.

Lähtuvalt SOFTacademy projektist1 ja avaldatud uurimusest on Euroopa uus Bauhaus algatus,

mis rõhutab vajadust tasakaalustada tehnilisi energiainvesteeringuid kultuuriliste ja esteetiliste

kaalutlustega. See toob esile laiemalt ruumikvaliteedi ka renoveerimisprojektide puhul.

Euroopa renoveerimislaine strateegia ja tulevased energiatõhususe nõuded on katalüsaatorid

naabruskonna taaselustamiseks ning ümberkujundamiseks, muutes naabruskonnad

elamiskõlblikeks ja funktsionaalseteks ruumideks.

Seetõttu toetatakse lähtuvalt Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest ka kortermaja

funktsionaalsust ja terviklikku lahendust toetatavaid tegevusi, nagu korteriühistu poolt ühiseks

kasutuseks mõeldud jalgratta parklaid, pinke, mänguväljakuid, samuti välimööblit ning

haljastuse uuendamist. See võimaldab lisaks energiatõhususe eesmärgile ka eluruumi

kasutatavust suurendada, pakkudes võimalusi nii õues viibimiseks kui ka suurendamaks

haljastuse rajamise ja mitmekesistamise kaudu kohalikku elurikkust. Samuti loob see

võimaluse naabruskonna põhise kaasamise kaudu kujundada eluruumi terviklikkust.

1 https://www.tallinn.ee/et/valisprojektid/softacademy, kättesaadav seisuga 09.08.2024

3

Euroopa uue Bauhausi kohased ruumilahendused peaksid olema samaaegselt kaunid

(esteetika), kaasavad (ligipääsetavus, taskukohasus) ja kestlikud (kliimaeesmärgid). Euroopa

uue Bauhausi kompassi2 alusel on ambitsioonide võimalused ja vajadused kohandatud

vastavalt Eesti korterelamute rekonstrueerimise otsustusprotsesside ja tegevustega3.

Korterelamute rekonstrueerimistoetuse meetmes on rekonstrueerimistegevuste võimalused ja

vajadused ning tegevuste otstarbekus lahendatud järgmiselt:

KAUNIS rekonstrueerimislahendus… ...aktiveerib Rekonstrueerimisega seotud tegevused

… on loodud koostöös elanike ja kvalifitseeritud arhitektiga.

Rekonstrueerimisprojekti seletuskirja arhitektuurne osa

kirjeldab asjakohaselt Euroopa uue Bauhausi põhimõtete

rakendamist.

Projekteerimisse on kaasatud või varasemalt koostatud

ehitusprojekti on üle vaadanud volitatud arhitekt, tase 7, kes

projekti seletuskirjas kirjeldab Euroopa uue Bauhausi

põhimõtetele rakendamist.

… sobitub piirkondliku miljööga, kaalutud on läbi

materjalide sobivus ja värvilahendus

Piirkondliku miljööga sobivust hindab kohalik omavalitsus

rekonstrueerimiseks vajaliku ehitusteatise või -loa

väljastamisel.

Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid

valikuid.

… tõstab võimalusel ja vajadusel (krundi suurus,

ümbritsevate hoonete tihedus) hoonet ümbritseva hooviala

kvaliteeti (nt välimööbel, mänguväljak, rattahoidjad jms)

Toetuse tingimustesse on lisatud abikõlblikke töid, mis

toetavad ka õueala uuendamist (mänguväljakud, välimööbel

jms).

Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid

valikuid.

…ühendab

… tõstab võimalusel ja vajadusel (krundi suurus,

ümbritsevate hoonete tihedus) hoonet ümbritseva hooviala

kvaliteeti (nt välimööbel, mänguväljak, rattahoidjad jms)

Toetuse tingimustesse on lisatud abikõlblikke töid, mis

toetavad ka õueala uuendamist (mänguväljakud, välimööbel

jms).

Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid

valikuid.

…seostab

… lähtub ühistu soovidestja on töötatud välja

koosloomeprotsessis, mille väljendus on üldkoosoleku otsus.

Rekonstrueerimisprojekt on kinnitatud korteriühistu

juhatuse poolt või üldkoosolekul.

… toetab paiga pikaajalist kestlikku arengut ja seoseid

linnaosa piirkondlike arengutega.

Seoseid piirkondliku arenguga hindab kohalik omavalitsus

rekonstrueerimiseks vajaliku ehitusteatise või -loa

väljastamisel.

KAASAV rekonstrueerimislahendus… …võimaldab Rekonstrueerimisega seotud tegevused

… parandab ligipääsetavust (hoonesse ja hoone lähedale

ligipääs) ja sotsiaalsete teenuste kättesaadavust (nt

ühisalad/ruumid)

Toetuse tingimustesse on lisatud kohustuslikke

ligipääsetavust parandavaid töid (käsipuud, kaldteed jms)

Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid

valikuid.

2 https://new-european-bauhaus.europa.eu/get-involved/use-compass_en 3 Truu, Murel; Lihtmaa, Lauri; Niinemägi, Mariliis (2024). Revitalizing Modernist Districts: Neighbourhood

Level Mass-Renovation with SOFTacademy Project. Journal of Sustainable Architecture and Civil Engineering,

34 (1), 8−21. DOI: 10.5755/j01.sace.34.1.35646.

4

…säilitab naabruskonnas elamise taskukohasuse, väldib

elamiskulude hüppelist suurenemist (lahenduste maksumus

ei tõsta märkimisväärselt igakuiseid kulusid)

Üldkoosoleku otsuses on laenu võtmise otsus (kui ei

kasutata üksnes omavahendeid) ja pank on teinud

laenuotsuse lähtudes korteriühistu maksevõimest.

…seob

… arvestab haavatavate rühmade vajadustega (noored pered,

vanemaealised inimesed, erivajadustega inimesed)

Toetuse tingimustesse on lisatud kohustuslikke

ligipääsetavust parandavaid töid (käsipuud, kaldteed jms)

Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid

valikuid.

… tõstab hoone ja ümbritseva ala turvalisust (nt valgustus,

vandalismi ja muu kuritegevuse vältimine)

Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid

valikuid.

…toob muutusi

… parandab elanike elutingimusi (parem sisekliima,

paranenud energiatõhusus, paranenud hoone

funktsionaalsus)

Toetuse määruse tingimused sätestavad nõuded hoone

energiatõhususele ja sisekliima parameetritele. Toetatavate

tegevuste hulgas on ka hoone funktsionaalsust parandavad

meetmed (nt uute rõdud rajamine, liftide paigaldamine,

rattamajade ehitamine).

KESTLIK rekonstrueerimislahendus… …säilitav Rekonstrueerimisega seotud tegevused

… tagab olemasoleva hoone kestmise, tõstab

energiatõhusust ja on kooskõlas riiklike kliimaeesmärkidega

Rekonstrueerimise toetus on suunatud peamiselt terviklikule

rekonstrueerimisele, mille tulemusena paraneb hoonete

energiatõhusus ja pikeneb olemasolevate hoonete

kasutusiga.

… integreerib taastuvenergia lahendusedRekonstrueerimisprojektis on selgitatud vastavaid valikuid.

… ringkasutav

…rakendab rekonstrueerimise tehnoloogiaid ja protsesse,

mis soodustavad ressursitõhusust.

Suurema materjalide taaskasutuse potentsiaaliga tehaseline

rekonstrueerimine on toetatud kõrgema toetusmääraga.

… loodussõbralik

… toetab linnalist elurikkust (nt renoveerimise tulemusena

ei eemaldata elujõulist kõrghaljastust)

Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid

valikuid.

… lävepakuruumi korrastamisel lahendatakse hoone

ümbruse haljasalad (võimalustest tulenevalt nt krundi

suurusest jms)

Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid

valikuid.

Toetatavate tegevustega võib rajada ja korrastada varjumiskohti. Varjumiskoht on kohandatud

või selleks rajatud rajatis või selle osa, mille konstruktsioonid kaitsevad inimese elu ja tervist

rünnaku ajal tolmu, lööklaine ja lendavate osade eest, samuti kliimamuutustest tulenevate

üleujutuste, tormide ja muude ekstreemsete ilmastikunähtuste eest. Varjumiskoht on mõeldud

lühiajaliseks kasutamiseks. Varjumise eesmärk on ohustatud alal elanike ajutiselt vajalikku

ruumi, ehitisse või maa-alale ümberpaigutamine või seal püsimine elu ja tervise kaitsmiseks

väliskeskkonna ohtude eest.

Toetatavate tegevuste hulgas on mitmeid abikõlblikke kulusid, mille abil saab rajada või

korrastada varjumiskohti, nt akende ning välis- ja tuletõkkeuste vahetamine, keldri

rekonstrueerimine, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, ventilatsioonisüsteemi

rekonstrueerimine, kütte-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisel

siseviimistluse taastamine, üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi asendamine või

rekonstrueerimine, energia varustuskindluse ja tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete

soetamine ja paigaldamine. Korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel on

5

asjakohaseks juhiseks Päästeameti „Soovitused korterelamute keldrite varjumiskohtadeks

kohandamisel“4 .

Punktis 10 asendatakse sõna „ettevõtja“ sõnaga „juriidiline isik“ kuivõrd toetuse raames ei ole

oluline ega põhjendatud piirata isikute tegevuse vormi ainult ettevõtlusega.

Punktiga 12 täpsustatakse naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral taotleja ja taotluse

toetatavuse põhimõtteid. Naabruskonnapõhise rekonstrueerimisega hõlmatud taotlejad on

nõuetele vastavad juhul, kui vähemalt kahe korterelamu projektide kulu loetakse

abikõlblikuks ning rekonstrueeritakse vähemalt kaks korterelamut. Kui taotluse esitavad nt

neli korterelamut ning neist vähemalt kaks rekonstrueeritakse, on tegemist

naabruskonnapõhise rekonstrueerimisega. Kui projekt jääb hõlmama vaid ühe korterelamu

rekonstrueerimist, ei ole tegemist naabruskonnapõhise rekonstrueerimisega ja vastav toetuse

taotlus jäetakse rahuldamata.

Punktidega 13–16 täpsustatakse nõudeid tehnilisele konsultandile.

Tehnilise konsultandi pädevusnõetele sätestatakse kavandatava muudatusega erisus, st

tehnilise konsultandi pädevust toetuse saaja ostumenetluse läbiviimisel nõutakse ja

tõendatakse vaid juhul, kui ostumenetluse läbiviimine on taotluse rahuldamise otsuse kohaselt

või toetuse saaja tellimuse alusel tehnilise konsultandi ülesandeks.

Tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks on edaspidi õigustatud isikud, kes omavad

konkreetset ehitusalast kutset või korteriühistu juhi/kinnisvarahalduri/kinnisvara haldusjuhi

kutset. Muudatuse eesmärk on parandada nii projektide ettevalmistamise taset kui ka

lõppresultaati.

Ühtlasi täiendatakse tehnilise konsultandi vastavusnõuedeid ehitusala kutsega „ehituse

tööjuht, tase 5“. Kuna projektijuhilt nõutakse tase 6 kompetentsi, siis ei ole otstarbekas nõuda

obligatoorselt täpselt samal tasemel kvalifitseeruvat alluvat vaid järgida kutseregistris

kasutusel olevat hierarhiat.

Punktiga 17 täpsustatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõtet. Praktikas on

ilmnenud, et tehnilised konsultandid, kes tegutsevad korteriühistute juures haldusfirmade

esindajatena, kuid need haldusfirmad ei ole juriidiliselt valitsejad, harrastavad praktikat võtta

pakkumusi endaga seotud ettevõtetelt. Selguse ja tehnilise konsultandi teenuse ostumenetluse

läbipaistvuse ja konkurentsi tagamise eesmärgil sätestatakse sõnaselgelt, et endaga seotud

ettevõttelt ei tohi pakkumusi küsida, isegi kui konsultandi teenuse osutamise õigust omav isik

tegutseb korteriühistu juures mingil viisil juhatuse volitatud isikuna ja saab valida kellelt

pakkumusi võtta.

Punktiga 18 täpsustatakse tehnilise konsultandi ülesandeid. Tehnilise konsultandi ülesandeks

on koostöös taotleja ja toetuse saajaga hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise ja

asjakohaste tööde ja teenuste hankimise korraldamise ettevalmistavate tegevuste tegemine

ning rekonstrueerimistööde tegemise koordineerimine.

4 https://www.rescue.ee/files/dokumendid/2023-paa-soovitused-kortermajade-keldrite-varjumiseks-

kohaldamisele.pdf?6b9593a19c, kättesaadav seisuga 09.08.2024.

6

Punktiga 19 täiendatakse abikõlbmatute kulude loetelu. Muudatuse kohaselt ei ole abikõlblik

tehnilise konsultandi osutatav omanikujärelevalve kulu. Arvestades projektide mahtu ja

keerukust, on põhjendatud tehnilise konsultandi ülesannete piiritlemine projekti elluviimise

korraldamise ja juhtimisega. Ühtlasi tuleb sõlmitud lepingute muutmise kokkulepped sõlmida

vähemalt lepinguga samas vormis. Vorminõude mittejärgimisel on vastavast kokkuleppest

tulenev kulu abikõlbmatu. Samuti loetakse abikõlbmatuks sellise projekti kulu, kus toetuse

taotlus on kuulunud rahuldamisele naabruskonnapõhise rekonstrueerimise raames, kuid sellise

projekti ebaõnnestumise korral rekonstrueeritakse ainult üks korterelamu.

Punktidega 20 ja 21 pikendatakse projekti abikõlblikkuse perioodi 31. detsembrini 2027. a.

Kavandatav muudatus on otstarbekas ja põhjendatud arvestades toetatavate tegevuste mahtu,

eeldatavat taotlejate hulka, projektide rahastamise eelarvet ja rekonstrueerimisturu võimekust.

Abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalus ei ole muudatuse kohaselt enam vajalik.

Ühtlasi sätestatakse sõnaselgelt põhimõte, mille kohaselt on toetuse saajal õigus

rekonstrueerimistöödega alustada pärast kõrvaltingimuse täitmist, misjärel tekib toetuse saajal

õigus toetuse saamiseks.

Punktiga 22 kavandatav muudatus tuleneb otseselt punkti 19 muudatusest, mille kohaselt ei

ole tehnilise konsultandi osutatav omanikujärelevalve kulu abikõlblik.

Punktidega 23 ja 27 kavandatavate muudatuste kohaselt luuakse senisest täpsem erisus

korterelamutele, millele on kehtestatud piirangud, nt muinsuskaitse eritingimused, mis võivad

oluliselt tõsta rekonstrueerimise maksumust. Toetuse osakaal on olenevalt piirkonnast ning

korterelamu eritingimustest sõltuvalt 40-70%. Miljööväärtuslikus piirkonnas,

muinsuskaitsealal asuvatel ja/või kultuurimälestiseks tunnistatud korterelamutel on suhteliselt

suuremad takistused ka rekonstrueerimistööde rahastamisel ehituslike ja muinsuskaitseliste

piirangute tõttu.

„Ehitismälestised“ ja „hooned muinsuskaitsealadel“ on muinsuskaitseseaduse (edaspidi

MuKS) alusel riigi kaitse alla võetud hooned. Riiklik kaitse toob kaasa rangemad nõuded nii

ehitusmaterjalidele, töödele kui töö tegijale (projekteerimine, ehitamine, järelevalve).

„Kultuuriväärtuslikud hooned muinsuskaitsealadel“ on 2019. aastal uuendatud MuKS alusel

riikliku kaitse kriteeriumite ja väärtusklasside kohased A- ja B-kaitsekategooria hooned.

Varasem MuKS hooneid muinsuskaitsealadel ei eristanud.

Kultuuriväärtuslikel hoonetel on tuvastatud kultuuriväärtus interjööris ja eksterjööris

(A-kategooria hooned) või ainult eksterjööris (B-kaitsekategooria hooned) ning nõutav on

hoone autentsuse säilitamine.

C-kaitsekategooria hooned on muinsuskaitsealadel asuvad hooned, need ei ole

muinsuskaitsealale iseloomulikud ning nende puhul ei nõuta hoone autentsuse säilitamist.

Küll aga tuleb ümberehitamisel kasutada ajaloolisse keskkonda sobivaid ehitus- ja

viimistlusmaterjale. St C-kaitsekategooria hoonele muinsuskaitsealal on ümberehitamisel

sarnased tingimused kui on miljööaladel asuvatel hoonetel.

Muinsuskaitsealadel kehtestatakse hoonete väärtusklassid kaitsekordade kehtestamisega.

Tänaseks on enamik muinsuskaitsealade kaitsekordadest vabariigi valitsuse poolt kehtestatud:

Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Tartu.

7

Rebala, Tallinna, Viljandi ja Võru muinsuskaitsealade kaitsekorrad, sh hoonetele antavad

kaitsekategooriad on läbinud avaliku väljapaneku, kuid ei ole veel vabariigi valituse poolt

kehtestatud. Valga muinsuskaitseala osas on alustatud muinsuskaitseala lõpetamise menetlus,

mis on alles algusjärgus. Seni tuleb lähtuda kehtivast reguatsioonist, et hooned Valga

muinsuskaitsealal on riikliku kaitse all.

Nendel muinsuskaitsealadel on kultuuriväärtuslikud hooned need, mis vastavad MukS § 91

lõikele 3 ja MukS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud määruse A- ja B-kaitsekategooria nõuetele.

„Väärtuslik üksikobjekt“ ja „miljööväärtusega ala“ on planeerimisseaduse alusel üld- või

detailplaneeringuga määratud kohalik kultuuripärand, millele seatakse tavahoonetest

rangemad tingimused hoonete ümberehitamiseks üld- või detailplaneeringuga.

Tingimused seatakse välisilmele, sh hoone ja selle osade proportsioonide säilimisele ja

ajaloolisse keskkonda sobivate materjalide kasutamisele. Täiendavaid nõudeid töödele

(projekteerimine, ehitamine, järelevalve) ja nende läbiviijatele ei ole.

10% piirkondlikust osakaalust kõrgem toetuse osakaal kohaldub korterelamule, mis asub

miljööväärtuslikul alal või on määratud väärtuslikuks üksikobjektiks, Tallinna ja Tartu

muinsuskaitsealal asuvale korterelamule või C-kaitsekategooriaga korterelamule Haapsalu,

Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi, Võru muinsuskaitsealal.

Miljööväärtusega alal asuva ning väärtusliku üksikobjektina määratletud hoonele on

planeeringuga seatud täiendavad tingimused ajaloolisse keskkonda sobivate ehitus-ja

viimistlusmaterjalide ning piirkonda sobiva lahenduse osas, kuid täiendavaid nõudeid töödele

või tööde läbiviijatele ei ole seatud. Samas, nii suurem asjaajamiskoormus (jõudmaks

piirkonda sobiva lahenduseni) kui piirangud materjalide valikule tõstavad, võrreldes tavaliste

korterelamutega, rekonstrueerimise hinda.

Tallinnas ja Tartu linnas asuva ehitismälestise ning muinsuskaitsealal asuva hoone

ümberehitusele on seatud kõrgemad tingimused nii olemasolevate autentsete materjalide ja

detailide säilitamiseks kui ajalooliste materjalide valikuga kui pädeva isiku nõuete seadmisega

tööde tegemisele ning töödele endile (projekteerimine, ehitamine, järelevalve).

Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi, Võru muinsuskaitsealal

asuva, kuid C-kaitsekategooria korterelamu puhul ei nõuta hoone autentsuse säilitamist. Küll

aga tuleb ümberehitamisel kasutada ajaloolisse keskkonda sobivaid ehitus- ja

viimistlusmaterjale. St C-kaitsekategooria hoonele muinsuskaitsealal on ümberehitamisel

sarnased tingimused kui on miljööaladel asuvatel hoonetel.

Miljööalad on linnakeskuste tuumikalad, enamasti paiknevad riiklikult kaitstava

muinsuskaitseala vahetusläheduses. Need on alad, mis loovad koha identiteeti, kannavad

kultuuriväärtusi kohalikul tasanditel. Ka neil hoonetel on määrav tähtsus tõmbekeskuste

tugevdamisel ja regionaalsel arendamisel. Vaata lisaks ka +20% põhjendusi.Smauti kehtivad

siin väikese maja ja tehnilise seisukorra punktid, mis allpool lahti kirjutatatud.

20% piirkondlikust osakaalust kõrgem toetuse osakaal kohaldub riikliku kaitse alla võetud

korterelamule: ehitismälestisele ja kultuuriväärtuslikule korterelamule muinsuskaitsealal, v.a.

Tallinna, Tartu ja Rebala muinsuskaitsealal.

8

Riiklikule kultuuripärandile (ehitismälestised ja hooned muinsuskaitsealadel) seab riik

muinsuskaitseseaduse alusel kõrgemad nõuded nende hoonete kaasaajastamisele ja

terviklikule rekonstrueerimisele. Nõuded on seotud nii materjalide valikuga kui pädeva isiku

nõuete seadmisega tööde tegemisele. Riigi kaitse all olevatel hoonetele tuleb kaasajastamisel

säilitada nii säilinud autentsed materjalid kui ehitusdetailid. Nende restaureerimine on aja- ja

ressurssi mahukam kui tavalise elamu terviklik rekonstrueerimine. Samuti võib

restaureerimis- ja ümberehitustöid, sh vajalike uuringuid ning muinsuskaitse järelevalvet,

ehitismälestiste puhul ka projekteerimist, läbi viia muinsuskaitse pädevustunnistusega isik.

Pädevate isikute ring on piiratud ja teenus seepärast tavatöödest kallim. Sellest johtuvalt on

õiglane, et riigi kaitse all olevate korterelamute kõrgematest nõudmistest tulenev kallim tööde

maksumus saab riigi poolt ka suurema toetusmääraga hüvitatud. Nii panustab riik

solidaarsemalt omanikega ühiskonna ühise hüve – kultuuripärandi säilitamisse, mis seni on

valdavalt siiski ainult omanike õlule jäetud kohustus.

Muinsuskaitsealad on ajaloolised maakondlike keskuste linnasüdamed. Nendel aladel asuvate

elamute korrastamine tugevdab piirkonnalike keskuste elujõulisust. Linnasüdametes on

hõlpsasti ligipääsetavad erinevad teenused ja rekreatsioonialad. Hoonete korda tegemine

linnakeskustes tõstab sealse elukeskkonna mainet ja kvaliteeti ning elanike arvu. Täna on,

eriti tõmbekeskustest väljaspool olevatel muinsuskaitsealadel palju ka tühjalt või osaliselt

tühjade korteritega elamuid, sest hoonete renoveerimine on kulukas, kuid kaasaegsete

elamistingimusteta korterites elamise vastu on huvi madal. ise vastu on huvi madal. Korras ja

hea elukeskkonnaga linnasüda väheneb vajadus laiendada elamualasid linna piiri taha

(väärtuslikele põllu- või metsamaadele). Elamualade laiendamine keskustest eemale

soodustab valglinnastumist ja tekitab liikuvuse jm probleeme ning muudab teenuste osutamise

kallimaks nii riigile kui omavalitsustele.

Korterelamud muinsuskaitsealadel on enamasti väikesed (tavaliselt alla 14 korteriga), nende

tehniline seisukord on enamasti halb, sh elamistingimuste mõttes ning tervikrenoveerimise

maksumus iga korteri omaniku kohta on väga suur. Muinsuskaitsealadel asuvates elamutes

võib puududa nii tsentraalne küte kui soe vesi ning pesemisruumid oma korteris. Uuringud on

näidanud, et aastate pikku kuhjunud remondivõla tõttu vajavad ajaloolised väikesed

kortermajad linnasüdametes oluliselt rohkem investeeringuid kui omanike võimekus lubab.

+ 20% toetusmäär ei laiene Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealadel asuvale korterelamule, sest

tõmbekeskustes on nii kinnisvara hind kui korteriomanike leibkonna sissetulekud suuremad.

Toimib nii kinnisvara- kui tööjõu- ja ehitusturg ning seega on nendes piirkondades asuvatel

korteriühistutel ka suurem laenuvõimekus. Pangad pakuvad neile ühistutele nii pikemat

renoveerimislaenu kui suuremat summat. Samuti on tõmbekeskustes ehitustööde pakkujaid

rohkem, mis toob üldjuhul allapoole ka ehituse maksumuse.

Nii tagab +20% toetusmäära sihtimine tõmbekeskustest väljapoole riigi sekkumine ka parema

regionaalpoliitika elluviimise ning võimaldab kaasajastada ja energiatõhusamaks muuta

elamufond nendes piirkondades, kus esineb rohkem turutõrkeid ning omanikud ja ühistud on

haavatavamas sihtrühmas.

Kuna +20% toetusmääraga soovitakse paremini sihtida ajalooliste linnasüdamete tugevdamist

ja korda tegemist, on mõistlik välja jätta Rebala muinsuskaitseala korterelamud, sest Rebalas

on kaitseala eesmärk tagada kultuurmaastiku, mitte piirkondliku asustuskeskuse säilimine.

Rebala on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga tagada kultuurmaastiku - ajalooliselt

9

väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku - terviklik säilimine (Rebala

muinsuskaitseala põhimäärus, § 2).

Samas peame vajalikuks esile tuua, et kõrgem toetuse osakaal eeltoodetud elementide

kasutamisel on kavandatud olema ajutise iseloomuga innovatiivsete tehnoloogiliste

lahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks.

Punktidega 24 ja 25 tõstetakse toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde

abikõlblikest kuludest maapiirkonna korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide

kasutamisega 55 protsendini. Arvestades senist taotlemisaktiivsust ja projektide rahastamise

eelarvet on kavandatav muudatus põhjendatud ja otstarbekas innovatiivsete tehnoloogiliste

lahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks. 2023. aastal esitati vaid 2 taotlust korterelamu

rekonstrueerimiseks eeltoodetud elementide kasutamisega.

Punkti 26 kohaselt tõstetakse kuni 17 (kaasa arvatud) korteriga korterelamu rekonstrueerimise

toetuse maksimaalset osakaalu nn maapiirkondades 10% sarnaselt Tallinna, Tartu linna ja

nendega külgnevates piirkondades. Eesmärk on suunata väikeste korterelamute elanikke oma

hoonet rekonstrueerima. Selliste elamute rekonstrueerimine on väga erandlik, kuna selle

suhteline maksumus on väikestel elamutel kõrge. Väikese arvuga korteritega korterelamute

renoveerimise hind ruutmeetri kohta on kõrgem. Väikeasulate hoonete või nende kompleksi

arhitektuurse ja ruumiloova tähtsuse arvestamine võiks olla üks kriteerium

rekonstrueerimistoetuste määramisel asulate elujõulisuse tagamiseks.

Punktidega 28–30 kavandatav muudatus seondub standardiseeritud ühikuhinna määramisega

tehnilise konsultandi teenusele. Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise

metoodika korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks on

esitatud seletuskirja lisas. Toetusest hüvitatakse tehnilise konsultandi teenusest 50% (3600€)

ning ülejäänud kulu tuleb katta taotleja omafinantseeringuga.

Punkti 32 muudatus on tehniline ja tuleneb otseselt punkti 3 muudatusest.

Punkti 33 muudatusega täpsustatakse toetuse taotlemisest teavitamise korda.

Punkti 34 kohaselt kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga projektide rahastamise eelarve

regionaalse, toetatavate tegevuste või korterelamute põhise jagunemise.

Eelarve on jaotatud osadeks eesmärgiga leevendada piirkondlikke turutõrkeid ning toetada

rekonstrueerimise tehnoloogilist ja protsessilist innovatsiooni.

• Eeltoodetud elementide kasutamisega rekonstrueerimine: Eelarve jaotuse eesmärk on

edendada eeltoodetud elementide laiemat kasutuselevõttu hoonete rekonstrueerimisel,

pakkudes sellele meetodile suuremat toetust.

• Suured majad: Eelarve jaotuse eesmärk on tagada toetuse proportsionaalne jaotumine

vastavalt kortermajade suurusele. Üle 100 korteriga hoonete rekonstrueerimine

riiklikul tasandil ja üle 200 korteriga hoonete rekonstrueerimine Tallinnas on olnud

ebaproportsionaalselt aeglane. Suuremate kortermajade jaoks eraldatud eelarve toetab

rohkemate leibkondade kaasamist ja riiklike energiasäästu eesmärkide saavutamist.

• Naabruskonna-põhine rekonstrueerimine: Eelarve jaotuse eesmärk on toetada

naabruskonna-põhist rekonstrueerimist ja edendada koostööd korteriühistute vahel.

10

See aitab lahendada piirkonna avaliku ruumi probleeme ning saavutada mastaabiefekti

rekonstrueerimisprojektides.

• Muinsuskaitse eelarve: Eelarve jaotuse eesmärk on tagada rahastus muinsus- ja

miljööväärtuslikel aladel paiknevatele korterelamutele, mille rekonstrueerimine on

kehtivate nõuete tõttu keerulisem ja kulukam.

• Maakondlik jaotus: Maakondliku eelarve jaotuse eesmärk on tagada, et toetusvooru

vahendid jõuaksid igasse Eesti maakonda. Jaotus põhineb maakondades kortermajades

paiknevate eluruumide arvul, maakonna keskmisel sissetulekul ja kinnisvara väärtusel.

Tallinna ja Tartu linnade jaoks on eraldatud eraldi eelarved, et vältida nende kahe

keskuse konkureerimist ülejäänud maakondadega.

Lõikes 8 sätestatakse eelarvejaotuse prioriteetsus. Toetuse kogueelarve on jaotatud erineva

eesmärkidega eelarveridadeks. Toetuse taotleja võib kvalifitseeruda toetuse saamiseks

mitmele eelarvejaotisele. Näiteks võib Tartu linnas paiknev rohkem kui 100 korteriga elamu

saada toetust maakondlikust eelarvest, elemendipõhise rekonstrueerimise eelarvest või suurte

majade rekonstrueerimise eelarvest. Prioriteetsuse seadmise eesmärk on anda

rakendusüksusele juhis, milliselt eelarvejaotisest peaks korterelamu toetust saama.

Prioriteetsuse järjekord on seotud suunaga kitsamalt laiemale, tagada toetuste jagunemine

maksimaalselt kõikidele eelarveridadele. See tähendab järjekorda:

- Suurte korterelamute eelarve

- Naabruskonnapõhine rekonstrueerimise eelarve

- Elemendipõhise rekonstrueerimise eelarve

- Kultuuriväärtuslike hoonete rekonstrueerimise eelarve

- Maakondlikud eelarved

Lõike 9 kohaselt on naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral taotlejatel õigus esitada

taotlus ühiselt, ning see tähendab, et naabruskonnapõhiste taotlejate taotlused loetakse

esitatuks esimese taotleja vastava taotluse esitamisega. Kõik taotlejad peavad siiski eraldi oma

taotluse ja lisadokumendid esitama. Esimesena esitatavas taotluses tuleb märkida, et tegemist

on naabruskonnapõhise rekonstrueerimisega hõlmatud taotlejatega ning taotlejate

korterelamute andmed - aadress, ehitisregistri kood ja ühine eelarve, mida hiljem muudetakse

konkreetse ühistu projekti põhiseks.

Sätte eesmärk on fikseerida naabruskonnapõhise rekonstrueerimise võimaluse kasutamisel

asjaolud, kuidas korteriühistud või korteriühistu, kes rekonstrueerib naabruskonnapõhise

rekonstrueerimise raames mitu korterelamut, kajastavad taotlemisel teiste kaasatud

korterelamute andmeid ning millal loeb rakendusüksus naabruskonnapõhise rekonstrueerimise

toetuse taotlused esitatuks. Arvestades, et konkreetse projektina käsitletakse eraldiseisvalt iga

korterelamut, mille kohta tuleb esitada ka eraldi toetuse taotlus ja asjakohased taotluse

lisadokumendid, on vajalik tagada õigusselgus, millal on sellised taotlused esitatud.

Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise jaoks on ette nähtud eraldi eelarve ning olukorras, kus

esimese kaasatud korterelamu taotlusega ei oleks teised kaasatud korterelamute taotlused

esitatuks loetud, esineb risk, et naabruskonnapõhist rekonstrueerimist ei oleks seda

planeerinud taotlejal või taotlejatel võimalik enam ühiselt teostada, kuna eelarvelised

vahendid on toetusvoorus enne ammendunud kui jõutakse esitada kõigi kaasatud

korterelamute taotlused. Eeltoodust tulenevalt loetakse taotluste esitamise ajaks esimese

kaasatud korterelamu kohta taotluse esitamise aeg.

11

Punktiga 35 täpsustatakse nõudeid taotlejale.

Toetuse taotlejaks saab olla üksnes korteriühistu. Tagamaks taotlejate võrdne kohtlemine ja

võimalikult tõhus haldusmenetlus, on toetuse taotluse esitamiseks õigustatud üksnes sellised

korteriühistud, mis on vastu võtnud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse nõuetele vastava

üldkoosoleku otsuse ning saavad vastava otsuse koos toetuse taotlusega toetuse taotlemise

tahte tõendamiseks esitada. Korteriühistu üldkoosoleku otsusest peab olema selgelt tuletatav

otsustus teostada rekonstrueerimistööd, taotleda toetust rakendusüksuselt ning võtta

otsustamise hetkel teadaolevalt vajalikus mahus renoveerimislaenu. Arvestades, et ehitustööde

tegelik maksumus ja seega ka vajaliku omafinantseeringu täpne suurus selgub peale toetuse

taotluse rahuldamist, on võimalik, et esineb vajadus täiendava korteriühistu üldkoosoleku

läbiviimiseks, otsustamaks täpne renoveerimislaenu suurus. Eeltoodut arvestades on võimalik,

et korteriühistul on vaja viia läbi korduvaid üldkoosolekuid, kuid taotlemise õigus tekib

üksnes juhul, kui koos taotlusega on võimalik tõendada, et rekonstrueerimistööde teostamine,

toetuse taotlemine ning vajadusel laenu võtmine on otsustatud.

Sätte eesmärk on tagada vaid selliste taotlejate konkurentsis osalemine, kes on teinud

vajalikud ettevalmistused enne taotluse esitamist ja omavad taotluse esitamiseks vajalikke

lisadokumente. Lühike puuduste kõrvaldamise tähtaeg aitab vältida olukorda, kus taotluse

esitanud taotleja alles alustab eeltegevustega ja vajalike tahteavalduste organiseerimisega

toetuse saamiseks.

Kui korteriühistu ei ole taotluse esitamise hetkeks korraldanud üldkoosolekut eelnimetatud

nõuete täitmiseks ega esita nõutud dokumente kolme tööpäeva jooksul, kuulub selline toetuse

taotlus rahuldamata jätmisele ning rakendusüksus ei pea andma korteriühistule puuduste

kõrvaldamise lisaaega, mille jooksul alles hakatakse rekonstrueerimistöid käsitlevat

üldkoosolekut korraldama. Kolm tööpäeva nimetatud dokumentide esitamiseks on mõistlik

aeg arvestades, et toetuse taotlejat peab e-toetuste keskkonna kasutamisel abistama selleks

pädev tehniline konsultant.

Toetuse saajaks saab olla üksnes korteriühistu, mille korterelamu on elamuna kasutuses nii

ehitisregistri andmete kui ka faktiliselt tuvastatavate asjaolude põhjal, nt korterelamu

kasutamist tõendavad energiatarbimise andmed. Tagamaks toetuse taotlemise võimalus ka

sellistele korteriühistutele, milles on kortereid, mis kuuluvad kas Eesti Vabariigile või

kohaliku omavalitsuse üksusele, on vastavat sätet täpsustatud.

80% nõue täidab varasemate meetmete kogemuste põhjal muuhulgas tingimuse, et toetuse

abil rekonstrueeritud korterelamu ei muutu tulu teenivaks projektiks, millele võivad hakata

kohalduma riigiabiga seotud reeglid. Korterelamute rekonstrueerimise toetamise raames

korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et

tegemist on riigiabiga. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada

konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on ELi

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“,

ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. Kaubanduse

mõjutamise kriteerium ei ole täidetud kuna meetmel on puhtalt lokaalne mõju - toetus antakse

otse lõppkasusaajale ja lõplik kasusaaja kasutab hoonet teenuste osutamiseks piiratud alal

liikmesriigis ja tõenäoliselt ei meelita see ligi kliente teistest liikmesriikidest ega pole

võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui marginaalne mõju piiriülestele investeerimis-

või asutamistingimustele (st on ebatõenäoline, et meede omaks olulist mõju investorite

12

otsusele tulla vastavasse piirkonda/liikmesriigi turule). Senistes sarnastes meetmetes riigiabi

või vähese tähtsusega abi ei ole antud, ka käesolevas meetmes abi andmist ei kavandata.

Korteriühistu taotlejana/toetuse saajana ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja.

Ühtlasi tagatakse, et korterelamu ei ole ühegi juriidilise isiku ettevõtluse objekt vaid isikute

elumaja. Eesmärk ei ole ärieesmärkidele suunatud projektide toetamine. Nõue taotlejale on

kehtestatud, et vältida olukorda, kus mitme korteri omanikul on rekonstrueerimise ja laenu

otsuste tegemiseks üksinda moodustada kvoorum ilma teiste korteriomanike arvamust arvesse

võtmata. Kui üks kuni viiest korterist ei kuulu füüsilisele isikule, siis on oht, et kortermaja ei

kvalifitseeru toetuse saamisele. Erand on sisse toodud, kuna riigi ja kohaliku omavalitsuse

üksuse huvides on kortermajade rekonstrueerimine ning mõlemad tasemed ei sekku

otsustusprotsessi vaid tegutsevad rekonstrueerimisel vastavalt korteriühistu enamuse otsusele.

Projekti topeltrahastamise vältimiseks tuleb kõikide projekti tegevuste ja kulude kajastamisel

tagada nende selge eristamine teistest samalaadsetest tegevustest ja rahastamisallikatest.

Toetuse taotlejal ja toetuse saajal on kohustus esitada toetuse andjale vajalikud andmed ja

dokumendid, mis kinnitavad rahastuse läbipaistvust ja kulude lahusust.

Juhul, kui identsed või sarnase iseloomuga kulud (tegevused) saavad raha mitmed allikast, siis

esineb risk, et kulude osas võib esineda topelt rahastamine, millega võivad kaasuda

mitteabikõlblikud kulud. Selleks, et seda välistada, on toetuse saaja kohutuseks taotluse juures

võimalik kaasuv info välja tuua ja kinnitada, et kulusid ei rahastata topelt, ning esitada vastav

info rakendusüksusele. Juhul, kui on vajalikud täiendavad tegevused välistamaks kulude

topeltfinantseerimist, siis rakendusüksus annab vastavad suunised.

Punktide 36 ja 39 kohaselt täpsustatakse nõudeid taotlusele. Toetuse taotlemisel esitatakse

rakendusüksuse kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena esitatava energiatõhususe

tõendamise energiaarvutuse asemel energiaarvutusel põhinev energiamärgis vastavalt

ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele.

Punktiga 37 tehakse määruses tehniline täpsustus - rakendusüksus taotluseid ei registreeri,

need esitatakse ainult e-toetuse keskkonnas.

Punktiga 38 täpsustatakse nõudeid taotlusele. Ühikuhinna rakendamisel puudub tehnilise

konsultandi teenuse tellimisel hinnapakkumuste võtmise kohustus ja rakendusüksusel vastav

kontrollikohustus.

Punkti 41 muudatusega kaotatakse asjakohatu kalendriaasta piirang. Toetuse taotluste

vastuvõtt ei ole tegelikkuses kalendriaastaga seotud.

Punktiga 42 pikendatakse taotluste menetlemise tähtaega. 2023. aastal oli projektide

rahastamise eelarve 80 mln eurot, esitati ca 210 taotlust, millest rahastusotsus oli võimalik

vormistada ca 160-le taotlusele. Taotlused oli võimalik menetleda menetlemiseks ettenähtud

tähtaja piires, kuid ajalist varu ei jäänud. Arvestades, et 2024. aastal on vastav eelarve kaks

korda suurem, võib eeldada, et taotluseid esitatakse kaks korda rohkem, mistõttu ei ole

realistlik üle 400 taotluse menetlemine 60 tööpäeva jooksul.

Ühtlasi täpsustatakse puuduste kõrvaldamise tähtaega. Ehkki haldusmenetluses on ette nähtud

puuduste kõrvaldamise tähtaeg, ei ole selle eesmärk tagada taotluse esitanud taotlejale alles

eeltegevustega alustamine, vajalike tahteavalduste organiseerimine ja vajalike dokumentide

13

koostamine toetuse saamiseks. Dokumentides olevate puuduste kõrvaldamiseks on

20 tööpäeva toetuse andmise tingimuste koostajate hinnangul piisav. Sätte eesmärk on tagada

selliste taotlejate konkurentsis osalemine, kes on teinud vajalikud ettevalmistused enne

taotluse esitamist ja omavad taotluse esitamiseks vajalikke dokumente.

Punktiga 43 kavandatava muudatuste kohaselt ei ole juhul, kui projekteerimine tellitakse koos

rekonstrueerimistöödega, hoone rekonstrueerimise põhiprojekti esitamine enam taotluse

rahuldamise kõrvaltingimus, vaid see esitatakse enne ehitustöödega alustamist vastavalt

määruse § 34 punktile 1. Muudatuse ajendiks on asjaolu, et üldjuhul ei ole võimalik

projekteerimistöid teostada enne ehitus- ja projekteerimistööde lepingu sõlmimist. Seda ka

kõrvaltingimuse täitmiseks ettenähtud tähtaja pikendamise korral. Rakendusüksusele

esitatakse omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega.

Punktiga 44 parandatakse viga määruse tekstis. Viidatud standard ei ole asjakohane.

Punktidega 45 ja 46 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuste taotlejale

kättetoimetamise tähtaeg.

Punktiga 47 täpsustatakse rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimise korda. Määruses ja

selle lisas kehtestatavad ostumenetluse tingimused järgivad Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud ostumenetluse läbiviimise põhimõtteid ja

tingimusi. Õigusselguse ja arusaadavuse huvides esitatakse paragrahvi tekst tervikuna.

Lõigete 1 ja 2 kohaselt on ostumenetluse läbiviijal kohustus lähtuda registris ostumenetluse

läbiviimisel määruse lisas „Toetuse saaja ostumenetluse tingimused” kehtestatud tingimustest.

Toetuse saajal on võimalus viia rekonstrueerimistööde ostumenetlus läbi registris ise või

volitada selleks teisi pädevaid isikuid. Üldjuhul viib ostumenetluse toetuse saaja nimel läbi

tehniline konsultant, kuid alates 2024. aasta taotlusvoorust saab toetuse saaja volitada

ostumenetlust läbi viima ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS). EIS viib

toetuse saaja soovil läbi tehnilise menetluse ehk sisestab ostu registrisse ning viib läbi

hindamise. Toetuse saaja sõlmib ehituslepingu edukaks osutunud pakkujaga. Ostumenetluse

läbiviimisel kasutatakse määruse lisas toodud tingimusi. EIS tagab ostumenetluse läbiviimisel

asutusesiseste funktsioonide lahususe.

Toetuse saaja ostu nõuetekohane läbiviimine omab väga suurt mõju toetatava projekti

abikõlblikkusele. Praktikas on ilmnenud, et toetuse saaja oste avaldatakse registris juba enne

toetuse taotluse kõrvaltingimustega rahuldamist ning see tähendab, et rakendusüksusel ei ole

olnud vajadusel mõistlikult võimalik vastava ostu tingimusi üle vaadata. Lisaks puudub

kindlus, et toetus eraldatakse ning seega ei ole selliste ostumenetluste läbiviimine enne toetuse

taotluse rahuldamise otsuse tegemist otstarbekas ka potentsiaalsete pakkujate vaates.

Eeltoodust tulenevalt peavad toetuse taotlejad ja neid nõustavad tehnilised konsultandid

arvates muudatuse jõustumisest arvestama, et nõuetekohase ostumenetluse läbiviimine on

toetuse taotluse rahuldamise otsusega seatud kõrvaltingimus ning ostu viiakse läbi, sh

teavitatakse rakendusüksust enne ostu avaldamist registris, pärast taotluse rahuldamise otsuse

saamist, kõrvaltingimuste täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul.

14

Lõike 3 kohaselt on meetme raames lubatud ühise ostumenetluse läbiviimine. Sel juhul

korraldatakse ühine ost (nt volitades ühe enda hulgast registris vastavat protseduuri toetuse

saaja ostuna läbi viima), lähtudes üksnes eelnimetatud, toetuse määruse lisas toodud

kõrvaldamise alustest, kvalifitseerimise- ja vastavustingimustest ja hindamiskriteeriumitest.

Pakkumusest peab olema üheselt tuletatav iga korterelamu tööde ja teenuste maksumus.

Ühisostu ja ehitus- ja projekteerimisostu lubamine meetme raames võimaldab eeldatavalt

toetuse saajatel asjakohaseid kulusid optimeerida ja suurematel ehitusettevõtjatel

rekonstrueerimisturule siseneda.

Lõikes 4 sätestatakse nõuded projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel.

Regulatsioon on kooskõlas ühendmääruse asjakohaste sätetega.

Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurost väiksem, ei ole

toetuse saajal registri kasutamise kohustust. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal tagada, et

hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ning kogu ostumenetlust puudutav teabevahetus on säilitatud dokumentide

säilitamistähtaja lõpuni. Pakkumuse esitamise ettepanek tuleb esitada võimalikult paljudele,

arvestades võimalike pakkujate rohkust, kuid vähemalt kahele, välja arvatud juhul, kui

kavandatava ostu turul ei ole samas valdkonnas ettevõtjate paljusust. Võimalikult paljude

pakkumuskutsete saatmine aitab tagada võimalikult paljude pakkumuste saamist. Mitme

nõuetekohase võrreldava pakkumuse saamise puhul kohaldatakse teatud ostumenetluse

rikkumiste korral soodsamat finantskorrektsiooni määra.

Lõike 5 kohaselt tuleb projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel kajastada

asjakohased nõuded kindlasti pakkumuskutses. Nõude eesmärk on muuhulgas võimalike

finantskorrektsioonide vältimine tulevikus.

Lõike 6 kohaselt peab ehitusteatis olema esitatud enne ostu väljakuulutamist, vastasel juhul ei

pruugi tegelikult ehitatav maht ja lahendused kokku minna hangitud mahu ja lahendustega, st

toimub pakkujate ebavõrdne kohtlemine.

Lõikes 7 sätestatakse hinnapakkumuste võtmise ja registri kasutamise erisus gaasi-, elektri-

või ahiküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamisel lokaalset taastuvenergiat

kasutava kütteseadmega ning korterelamu ühendamisel kaugküttevõrguga. Sätte eesmärk on

tagada üksikute toetatavate tegevuste puhul, millele eraldatakse toetust lihtsustatud

kuluhüvitamisviisi alusel, võimalus registrit ja toetuse määruse lisas ettenähtud toetuse saaja

ostumenetluse tingimusi järgimata leida lihtsustatud korras asjakohane teenuseosutaja.

Näiteks kaugküttega liitumist pakub piirkondlikult vaid üks ettevõtja, millest tulenevalt peab

toetuse saajal olema võimalik talle sobival kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil saada

ettevõtjalt vastav pakkumus.

Punktidega 48, 49 ja 52 täpsustatakse toetuse maksmise tingimusi. Õigusselguse ja

arusaadavuse huvides esitatakse määruse § 29 tekst tervikuna.

Punktiga 48 muudetava § 29 lõigete 1–3 kohaselt ühtlustatakse maksetaotluse menetlus

ühendmääruse üldise maksete regulatsiooniga. Olemasolev regulatsioon, mille kohaselt võib

toetuse saaja toetuse maksmist taotleda näiteks kuni neljas osas, ei ole end siiski praktikas

õigustanud ning investeeringu suurust ja ettevõtja rahavoogude sujuvust arvestades

põhjendatud.

15

Lõikega 4 reguleeritakse ettemakse saamise võimalust. Tegemist kehtiva regulatsiooniga.

Ettemakse on võimalik rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega, kus krediidi-

või finantseerimisasutus ei pruugi ehitustöid finantseerida olukorras, kus fassaadielemendid

on toodetud, kuid neid ei ole veel hoonele paigaldatud. Tehnoloogilise lahenduse kiireks

turule toomiseks on vajalik toetuse väljamaksmise paindlikkus selliselt, et kuni 40% toetuse

summast väljastatakse ehitusprotsessi alguses ning ülejäänud osa pärast omafinantseeringu

kasutamist. Ettemakse tegemise otsuse võib teha jooksvalt projekti elluviimise käigus.

Toetuse saajal tuleb tõendada 90 kalendripäeva sees arvates ettemakse tegemisest, ettemakse

edasikandmist teenuseosutajale, esitades selleks asjakohase maksekorralduse.

Punkti 49 muudatus tuleneb otseselt punkti 48 muudatusest ja on seotud § 29 muutmisega.

Punktidega 50 ja 51 täpsustatakse maksetaotluse lisadokumentide loetelu.

Punkti 52 kohaselt lisatakse maksetaotlusele ühtlasi teave toetatava projekti raames sõlmitud

lepingute muudatustest. Rakendusüksusel peab olema võimalik hinnata toetuse saaja projekti

nõuetekohast elluviimist.

Punktidega 53 ja 54 täpsustatakse toetuse saaja kohustust kooskõlastada ehitusprojekt

rakendusüksusega enne rekonstrueerimistöödega alustamist, kui projekteerimine tellitakse

koos rekonstrueerimistöödega. Lisatakse sõnaselgelt ehitusteatise esitamise kohustus.

Punktiga 55 täiendatakse määrust rakendussätetega.

Kavandatava § 36 lõike 2 kohaselt kohaldatakse § 28 lõike 4 punktis 3 sätestatud nõudeid

projekteerimistööde tellimise pakkumuskutsele projekteerimistööde tellimisel, mida

alustatakse pärast nimetatud redaktsiooni jõustumist. Määruse § 11 kohaselt on ehitusprojekti

koostamise kulu abikõlblik 1. jaanuarist 2021. a.

Lõike 3 kohaselt loetakse tagasiulatuvalt kehtetuks määruse § 29 lõige 4 - toetuse makse ei

või olla väiksem kui 10% projekti abikõlblikest kuludest vastavalt mitteametliku

kooskõlastamise käigus kokku lepitule. Praktikas on olnud vajadus teha makseid väiksemas

summas.

Lõikega 4 täpsustatakse enne määruse jõustumist koostatud ehitusprojekti Euroopa uue

Bauhausi nõuetele vastavust. Vastavuspõhimõte on kajastatud määruse seletuskirjas, kuid

määruse andja tahe on ekslikult välja jäänud toetuse andmise tingimustest endist.

Muudatusega viga parandatakse ja tagatakse õigusselgus volitatud arhitekti tase 7 kutset

omava isiku rollis ehitusprojekti Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavuse tagamisel.

Lõikega 5 täpsustatakse ehitusprojekti Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavust alates

2024. aastast.

Lõikega 6 lisatakse rakendussäte, mille kohaselt on tehnilise konsultandi teenuse kulu

abikõlblik, kui teenuse osutaja omandab vajaliku kvalifikatsiooni määruse § 25 lõikes 3

sätestatud tähtaja jooksul.

16

Punktiga 56 kavandatakse muudatused määruse lisas.

Lisa punkti 1.11 kohaselt on toetuse saajal õigus juhul, kui ta seda vajalikuks peab, teostada

kõigepealt pakkujate hindamine, selgitamaks välja potentsiaalne edukas pakkuja (või

ühispakkujad). Peale vastava eduka pakkuja või edukate ühispakkujate väljaselgitamist, on

toetuse saajal õigus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ning teostada

kvalifitseerimistingimuste ja vastavustingimuste kontrolli üksnes eduka pakkumuse esitanud

pakkuja või ühispakkujate osas.

Punkti 1 täiendatakse punktiga 1.13, mille kohaselt lepingu täitmise tähtaeg peab hõlmama

lisaks ehitustööde eeldatavale kestusele ka ettevalmistusaega. Nt kui toetuse saaja eeldab, et

reaalne ehitusaeg on 8 kalendrikuud, märgitakse registris lepingu täitmise ajaks

14 kalendrikuud (8 kuud + 6 kuud).

Punkti 2 täiendatakse punktiga 2.3.4. Sätestatakse sõnaselgelt, et rekonstrueerimistööde

teostaja ei tohi olla tehnilise konsultandiga seotud isik. Pakkumust esitades kinnitatakse

vastava seoses puudumist.

Punkti 2 täiendatakse punktiga 2.4. Auditite praktikas on ilmnenud, et finantsmõju ei oma

selline rikkumine, kus kõrvaldamise alust ei ole kontrollitud tähtaegselt, kuid seda on siiski

tagantjärele tehtud. Kõrvaldamise aluste puudumist tõendavad andmed ja dokumendid, mida

pakkuja ei ole esitanud pakkumuse koosseisus ja mida toetuse saaja ei saa ise avalikest

registritest kontrollida, tuleb esitada selliselt, et neis kajastuks asjakohane info vähemalt

pakkumuse esitamise tähtajani.

Punktis 3.1 kavandatava muudatuse kohaselt asendatakse pakkuja pakkumuse esitamisele

eelneva kuni kolme aasta netokäibe nõue aastase käibenõudega. Ühispakkumuse esitamise

võimalust muudatus ei puuduta ning sellisel juhul piisab kui üks ühispakkujatest on nõude

täitnud.

Punktis 3.7 sätestatavaks samaväärseks dokumendiks loetakse sõltumatu audiitorbüroo või

akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et pakkuja ettevõttes on ehitustööde

tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO

9001 standardis ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001

standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. Nimetatud nõude

sätestamisel tuleb arvestada, et akrediteeritud juhtimissertifikaate uuendatakse ajas, sh

lisandub turule ettevõtjaid, kes neid omavad.

ISO sertifikaatide olemasolu annab täiendava kindluse ehitustööde teostaja võimekusest

tagada kvaliteetne teenus. Nõudele vastavust kinnitab pakkuja asjakohasel juhul pakkumuse

koosseisus.

Punkti 6 kohaselt on ainus hindamiskriteerium pakkumuse maksumus andes 100%

punktisummast. Kvalifitseerimistingimused on piisavalt pädevad, et tagada asjakohane

ehitaja.

Lisaks on arusaadavuse huvides muudetud numeratsiooni.

17

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ÜSM), Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk

13–43) ja määrusega (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93).

4. Määruse mõjud

Otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning laiemalt majandusele

tuleneb toetuse kaudu, mitte eelnõust, mille mõju on pigem kaudne aidates kaasa toetuse

andmise eesmärkide saavutamisele.

Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

sotsiaalvaldkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele või muud otsest või

kaudset olulist mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku

omavalitsuse üksustele ega riigile.

Meedet rakendatakse ÜSM artikli 95 kuludest sõltumatu rahastamise põhimõttel ja

ühendmääruse § 47 lõike 1 alusel. Nimetatud rahastamisskeem puudutab toetuse maksmist

liikmesriigile, toetuse saaja vaates rahastamisskeem ja toetuse maksmise viis ei muutu.

Meetme rahastamiseks on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks

2021–2027 EL toetust 330,9 mln eurot. Euroopa Liidu toetuse osakaal on 40% ja toetusele

lisandub toetuse saaja omafinantseering. 2024. aastaks kavandatav Euroopa Liidu toetuse

eelarve on kuni 170 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 0 eurot ning toetuse

saaja omafinantseering.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumile, Riigi

Tugiteenuste Keskusele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks ning Eesti

Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule,

Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Kütte- ja

18

Ventilatsiooniinseneride Ühendusele, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti

Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ja Eesti Puitmajaliidule arvamuse avaldamiseks.

Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus

ja Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu märkustega.

Eelnõule esitasid oma arvamuse Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Ehitusagentuur OÜ, Eesti

Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti

Omanike Keskliit, Swedbank AS, Eesti Korterelamute Rekonstrueerimise Tehniliste

Konsultantide Liit (asutamisel), Woodhouse Estonia, Jaan Mehik, Jüri Kodasma, Raigo Pert,

Rene Kintsiraud ja Ardo Siemer.

Esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või arvestamata jätmise

põhjendus on seletuskirja lisas.

Lisa Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute

rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks

19

Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel

Märkuste ja ettepanekute

esitaja

Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või

arvestamata jätmise

põhjendus

Rahandusministeerium 1. Palume eelnõus ja seletuskirjas

selgelt välja tuua, kas toetatakse

varjumiskohtade rajamist ja

korrastamist. Näiteks sarnaselt

Kliimaministri määruse „Ida-

Virumaa korterelamute

energiatõhususe toetuse

tingimused“ eelnõule, kus on

seletuskirjas toetatava tegevuse

„keldri rekonstrueerimine ja

soojustamine ning nendega

kaasnevad tööd“ all välja toodud

varjumiskohtade rajamise ja

korrastamise toetamine koos

selgituste, juhise ja abikõlblike

kulude näidetega.

Arvestatud

Riigi Tugiteenuste Keskus 1. Euroopa Komisjoniga on

alustatud läbirääkimisi ÜSM art

95 alusel kuludest sõltumatu

rahastamisviisi kasutamiseks.

Teeme ettepaneku seda juba

käesoleva muudatusega arvestada.

Määruse seletuskirja tuleb lisada

viide, et meedet rakendatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2021/1060

(edaspidi ÜSM) artikli 95 kuludest

sõltumatu rahastamise põhimõttel

ja Vabariigi Valitsuse12.05.2022

määrus nr 55 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) § 47 lg 1 alusel.

Samuti palun seletuskirjas

selgitada Euroopa Komisjoni ja

liikmesriigi vahelist rakenduskava

kokkulepet ja toetuse maksmist

liikmesriigile.

Arvestatud

20

Toetuse saaja vaates jääb

rahastamisskeem ja toetuse

maksmise viis samaks.

2. Ettepanek kaaluda lähtuvalt

Euroopa Uuest Bauhausist (NEB)

eesmärkide täiendamist § 2 lg 1,

lisades eesmärgiks ka

elukeskkonna parandamine.

Arvestatud

3. Ettepanek täpsustada eelnõu

punktis 2 toodud muudatusi

lähtuvalt seletuskirjas toodud NEB

kompassist:

181) mänguväljaku ehitamine või

rekonstrueerimine;

182) pinkide, välimööbli

soetamine ja paigaldamine;

183) haljastuse rajamine;".

Rekonstrueerimine toob kaasa

maja ümbruses olemasoleva

haljastuse eemaldamise. Seetõttu

on vajalik, et

taastataks haljastus ning oleks

võimalik seda ka elurikkuse

eesmärki silmas pidades asendada

erinevate põõsasvormide, taimede,

lillede või kõrghaljastusega.

Samuti palun lisada seletuskirja

eelnõu punktide 2, 14 ja 18

selgituste juurde täpsustus

lähtuvalt SOFTacademy projektist

ja avaldatud uurimusest Euroopa

Uus Bauhaus kohta.

Arvestatud

4. Ettepanek täiendada § 6

toetatavaid tegevusi, tuues välja ka

kliimakindluse tagamiseks

vajalikud lahendused. Seda

lähtuvalt sotsiaalse kliimafondi

raames välja pakutud „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtte

kriteeriumidest elamute

rekonstrueerimiseks, mille kaudu

saaks ühtlustada ka käesoleva

toetusmeetme tingimusi. Samuti

võimaldab see lisaks aktiivsetele

jahutusvõimalustele pöörata

suuremat tähelepanu ka

passiivsetele lahendustele. Seega

soovitame täiendada § 6 lg 1 p 10

toodud jahutussüsteeme ka

passiivsete lahenduste osas.

Selgitus: olemasoleva

sõnastusega on hõlmatud

nii passiiv- kui ka

aktiivjahutussüsteemide

ehitamine.

21

5. Seoses eelnõu punktis 2 toodud

täiendavate toetatavate tegevuste

lisamisega tuleb täpsustada ka §

10 toodud erandeid, mida loetakse

abikõlblikuks tööks.

Arvestatud

6. Ettepanek muuta seletuskirja

eelnõu punkti 29 kohta käivas

osas. 2021-2027 perioodil

reguleerib toetuse saajate

ostumenetlust ühendmääruse § 11

lg-d 3-7, mis annavad

ostumenetluste korraldamiseks

ette põhimõtted ja üldreeglid.

Seosed riigihangete seadusega

seega puuduvad ja ei ole kohased

ka käesoleval juhul. Palun

edaspidiste segaduste vältimiseks

muuta vastavat seletuskirja ja

selgitada, et TAT-is ja selle lisas

kehtestatavad ostumenetluse

tingimused järgivad

ühendmääruses kehtestatud

ostumenetluse läbiviimise

põhimõtteid ja tingimusi.

Arvestatud

7. Eelnõu punktiga 29

täpsustatakse ostumenetluse korda

ning lisas on toodud täiendatud

ostumenetluse tingimused. Palun

täpsustada, kas lisa rakendatakse

ainult rekonstrueerimistöödele (st

ehitustegevusele) või

rekonstrueerimis- ja

projekteerimistöödele (st projekti

koostamist). Oluline on see, et

korteriühistu saab valida endale

sobiva projekteerija ja arhitekti,

mis võimaldab kaasata laiemas

ulatuses eksperte ning võimaldab

läheneda rekonstrueerimisel viisil,

et elanike kaasamine omaks

tehnilistes ja sisulistes küsimustes

suuremat rolli.

Selgitus: määruse lisas

sätestatud tingimusi ja

kriteeriume kasutatakse

rekonstrueerimistööde

ostumenetluses.

22

8. Eelnõu punktis 29, millega

muudetakse mh toetuse andmise

tingimuste § 28 lg 4 punkti 6, ja

eelnõu punktis 33, millega

muudetakse mh TAT-i § 36 lg 4,

on nõutud volitatud arhitekti

tasemega 7 kaasamist. Juhime

tähelepanu, et tingimus võib

ostumenetlustes osutuda piiravaks,

kuna välistatud on välisriigi

samaväärsete kutsetega

arhitektidega kaasamine

projekteerimisse. Palun täiendada

eelnõud selliselt, et ostumenetluste

läbiviimisel võib pakkuja

meeskonnas pakkuda ka välisriigi

samaväärsete kutsega arhitekti.

Arvestatud

9. 8. Eelnõu punktiga 33

kehtestatakse rakendussätted.

Palume täpsustada lõikes 4 toodud

ehitusprojekti tingimust selliselt,

et oleks erisus § 4 p 10

põhiprojektis toodud tingimusest,

et põhiprojekti arhitektuurse osa

koostaja peab olema arhitekt tase

7. Palume täiendada selliselt, et

kui ehituprojekt oli koostatud

varem kui määrus jõustus, siis

NEB tingimuse täitmiseks tuleb

ehitusprojekti täiendada

arhitektuurses osas NEB-i nõuetest

lähtuvalt. Sellisel juhul ei teki

probleeme neil ühistutel, kes

algselt põhiprojekti koostamisse

arhitekti ei ole kaasanud ning

arhitektuurne osa on tervikuna

lahendatud projekteerija poolt.

Arvestatud

23

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

1. Eelnõu punktiga 20 lisatakse

määrusesse säte, mille kohaselt

projektide rahastamise eelarve

kinnitab rakendusasutuse juht.

Seletuskirja kohaselt on täiendus

mõeldud selleks, et projektide

rahastamise eelarve jagunemine

oleks võimalik kinnitada

regionaalse ja toetatavate

tegevuste põhiselt. Leiame, et

sedavõrd üldsõnaline täiendus ei

anna üheselt mõistetavat alust

eelarve kehtestamiseks

maakondade lõikes. Lisaks

soovitame kohendada ka sätte

sõnastust, et sellest kui

volitusnormist selguks täpsemalt

akti andev tasand, kelleks

tõenäoliselt on minister ning akti

liik – käskkiri või määrus.

Seega teeme ettepaneku sõnastada

paragrahvi 18 lõige 4 järgmiselt:

„(4) Projektide rahastamise

eelarve kalendriaastaks

maakondade lõikes kinnitab

valdkonna eest vastutav minister

käskkirjaga.“. Täiendavalt peame

vajalikuks lõike 3 sõnastamist

järgmiselt: „(3) Kui esitatud

taotluste maht maakonnas ületab

kalendriaasta projektide

rahastamise eelarve, peatab või

lõpetab rakendusüksus taotluste

vastuvõtmise vastavas maakonnas

ja teatab peatamisest või

lõpetamisest oma kodulehel.

Taotluse rahuldamise otsused

tehakse kalendriaasta projektide

rahastamise eelarve mahus.

Arvestatud

2. Eelnõu punkti 20 kohta on

seletuskirjas välja toodud ka soov

eelarve määramiseks toetatud

tegevuste põhiselt. Palume eelnõus

ja seletuskirjas täpsustada, kas

silmas on peetud paragrahvi 6

lõikes 1 nimetatud toetatavaid

tegevusi või mingit muud jaotust.

Kui silmas on peetud § 6 lg 1

jaotust, tuleks lisada vastav viide

eelnõu punkti 20 sõnastusse, muu

Arvestatud

24

jaotuse korral tuleks samuti

täpsustada, milliste tegevuste

lõikes on soov anda ministrile

õigus käskkirjaga eelarvet

kehtestada.

3. Eelnõu punktiga 30 uuendatakse

toetuse maksmise tingimusi

käsitlevat paragrahvi 29 terviklikul

kujul. Ettemakse võimalust on

võimalik kasutada üksnes

rekonstrueerimisel eeltoodetud

elementide kasutamisega, kus

seletuskirja kohaselt krediidi- või

finantseerimisasutus ei pruugi

ehitustöid finantseerida olukorras,

kus fassaadielemendid on

toodetud, kuid neid ei ole veel

hoonele paigaldatud. Palume

seletuskirjas täiendavalt

analüüsida, mil määral ettemakse

võimaldamine omaks positiivset

mõju toetusele ligipääsul

madalama kinnisvara väärtusega

piirkondades asuvatele või ka

väiksema korterite arvuga

korteriühistutele ning võimalusel

laiendada ettemakse võimalust ka

teistele taotlejatele. Juhul, kui Te

ei pea ettemakse võimaluse

laiendamist võimalikuks, palume

selgitada seletuskirjas vajaduse

puudumise põhjuseid, ettemaksega

kaasnevaid olulisi riske või

eeldatavaid negatiivseid tagajärgi.

Selgitus: Korterelamute

rekonstrueerimise

finantseerimine toimub

selliselt, et toetusest

ülejääv osa kaetakse

laenuvahenditega. Riskide

maandamiseks teostatakse

kõigepealt tööd

omafinantseeringust (laen)

ning seejärel toetuse abil.

Ettemakse on vajalik

eeskätt uue tehnilise

lahenduse toimimiseks, st

krediidiasutused ei ole

valmis esimeses järgus

tegema laenumakseid

olukorras, kus eeltoodud

soojustuselemendid ei ole

veel kortermajale

paigaldatud., kuid tootja

kulud on tekkinud.

Ettemakse vajadus on

olemas tehaselise

rekonstrueerimisega

seotud projektides, teistel

juhtude vastav vajadus

puudub.

4. Palume selguse huvides

täiendada seletuskirja eelnõu

punktide 15-16 kirjeldust. Eelnõu

punktide 15 ja 16 kohaselt on

tehnilise konsultandi teenuse

ühikuhinna kogumaksumus 7200

eurot ning toetuse osakaal on 50

protsenti tehnilise konsultandi

teenuse kasutamise kulust. Palume

seletuskirjas selgelt välja tuua, et

toetusest hüvitatakse tehnilise

konsultandi teenusest 50%

(3600€) ning ülejäänud kulu tuleb

katta taotleja omafinantseeringuga.

Arvestatud

Eesti Ehitusettevõtjate Liit 1. § 10 lg 5 puhul jääb

arusaamatuks, millist probleemi

Selgitus: kirjalikus st

allkirjastatud vormis ja

25

lahendatakse. Kui muudetakse nt

lepingu maksumust (tulenevalt

ettenägematutest lisatöödest) või

lepingu täitmise tähtaega. Millised

lisanduvad kulud siis on

abikõlbulikud kui nad on

vormistatud õiges vormis?

Soovitame kohustuslikuna

kasutusele võtta ETÜ 2013

lepingu vormi, et mitte panna

pakkujatele kohustust 14

tööpäevase hanketähtajaga hakata

igale pakkumisele kaasama juristi

ja igakordselt hakata lepingu

tingimusi läbi menetlema.

digitaalsena sõlmitud

lepingu muutmine

käsikirjas ei ole

aktsepteeritav, v.a kui

selleks esineb objektiivne

põhjus, mida tuleb toetuse

saajal eraldi selgitada ja

tõendada. Säte annab selge

aluse tagamaks sõlmitud

lepingute muutmise

korrektsus ja välistamaks

meelevaldseid muudatusi,

kuna kirjalikus vormis ja

digitaalselt sõlmitud

lepingu muutmisel

vähemalt samas vormis on

võimalik järgida muutmise

aega ning tuvastada

asjakohasel juhul muud

asjaolud, mis on sellise

lepingu muudatuse aluseks

olnud.

2. Paragrahv 18 lõikes 4 ei selgu

rahastuse jaotus piirkonniti.

Palun lisada määruse eelnõule või

EIS kodulehele ka vähemalt

esialgne kava toetusrahade

planeeritavast jaotusest.

Arvestatud

3. Viia paragrahvi 21 sisse

nõuded, et põhiprojekt peab

sisaldama geodeetilist alusplaani

ja nõue, et kui ehitust hangitakse

põhiprojekti alusel (mitte koos

projekteerimisega), peab

ehitushanke välja kuulutamise

hetkel ja ehituslepingu sõlmimise

hetkel olema kehtiv ehitusteatis.

Arvestud osaliselt. Nõuded

ehitusprojektile on

kirjeldatud

ehitusseadustikus ja selle

alusel. Nõuete

dubleerimine toetuse

andmise tingimustes ei ole

põhjendatud ega vajalik.

26

4. Määruse lisa punkt 1.5 - käibe-,

referentsi-, registreeringute- ja

sertifitseerimise nõuded peavad

olema täidetud pakkujal või

ühispakkujatel, nende nõuete

täitmisel ei saa tugineda teiste

ettevõtete pädevusele ilma reaalse

ühise vastutuseta. Ettevõte, kelle

andmetele tuginetakse, peab

osalema hankes ja lepingus

ühispakkujana ning solidaarse

vastutajana, selleks annab õiguse

ja lahendus Riigihangete seadus

(vastavalt RHS §103 lg 3).

Teise ettevõtte majanduslikele ja

finantsnäitajatele tuginedes, ilma

hankes ühispakkujana osaledes,

tekitatakse olukord, kus võimekas

ettevõte annab oma näitajad (nt

käibe või referentsi) teisele

ettevõttele kasutada, aga hanke

täitmisel ise ei osale. Selline

olukord moonutab turgu ja tekitab

hankijale olukorra, kus pakkumine

vastab esitatud nõuetele, aga

pakkuja ei vasta ja ettevõte, kelle

andmetele tugineti ei vastuta

kuidagi hanke eduka täitmise eest.

Arvestatud

5. Määruse lisa punkt 1.9 - muuta

olemasolevat sõnastust selliselt, et

ühispakkujatel on õigus tugineda

teineteise näitajatele, kusjuures iga

nõue peab olema täidetud

konkreetse ühispakkuja poolt.

Arvestatud

6. Määruse lisa punkt 2.3.2 -

eemaldada vastavad viited hankes

sisuliselt mitteosalevate ettevõtete

kohta.

On toodud sisse viide teise

ettevõtja andmetele tuginemise

kohta kui see ettevõtja ei osale

hankes ühispakkuja ega

alltöövõtjana. Sellist ettevõtet ei

tohiks hankesse kaasata.

Arvestatud

27

7. Määruse lisa punkt 3.1 -

täiendada sõnastust selliselt, et

pakkuja pakkumise esitamisele

eelneva kolme majandusaasta

keskmine netokäive peab olema

minimaalselt võrdne sõlmitava

lepingu kahekordse eeldatava

maksumusega. Eemaldada viide

teise isiku käibenõudele

tuginemise kohta kuna see saab

kehtida vaid ühispakkumise korral

ja seda pole vaja täiendavalt

reguleerida.

Arvestatud osaliselt. Kui

ettevõtja on tegutsenud

vähemalt aasta, siis

näitabki selle aja kohta

oma käibenõuet. Ei saa

seada kohustust, et

ettevõtja peab olema

tegutsenud vähemalt 3

aastat, see on konkurentsi

piiramine ega ole ka

vajalik.

8. Määruse lisa punkt 3.2 - muuta

referentsi nõude sõnastust selliselt,

et Pakkuja peab olema

ostumenetluse algamisele eelneva

60 kuu jooksul teostanud vähemalt

ühe pakkumuses esitatuga

samaväärse ehitustöö

maksumusega määras, mis on

võrdne vähemalt sõlmitava

lepingu eeldatava maksumusega

kuid mitte rohkem kui 2 000 000

€.

Mitme hoone ühisel hankimisel

lähtuda hoonete eeldatavate

maksumuste summast kusjuures

pakkuja viimase kolme

majandusaasta keskmine

netokäive peab olema võrdne

vähemalt hoonete eeldatavate

maksumuste summaga, aga mitte

rohkem kui 10 000 000 € ja

pakkuja peab olema teinud

vähemalt ühe ehitustöö, mis on

võrdne hoonete eeldatavate

maksumuste summaga, aga mitte

rohkem kui 2 000 000 €.

Arvestamata jäetud.

Referentsi piiramine

konkreetse rahalise

summaga ei ole

proprotsionaalne, sama ka

netokäibe puhul.

9. Määruse lisa punkt 6 - Jätta

alles varasemalt kasutatud

hindamiskriteeriumid 90%

maksumus, 10%

töökorralduskava.

Arvestamata jäetud.

kvalifitseerimistingimused

on piisavalt pädevad, et

tagada asjakohane ehitaja.

Eesti Kinnisvara

Korrashoiu Liit

1. Eelnõu punktis 7 kehtestatav

isiklikult teenuse osutamise nõue.

Seletuskirjas võiks täpsustada, et

isiklikult teenuse osutamise nõue

ei välista tehnilisel konsultandil

teiste isikute abi kasutamise

Selgitus: Tehnilise

konsultandi teenus on

isikupõhine ning teiste

isikute kaasamine ei ole

formaalselt selle teenuse

osa. Praktikas ei ole

28

õigust. välistatud, et konsultant

kaasab nt assistendi, kuid

teenuse osutamine on

juriidiliselt konsultandi

ülesanne ning tema

vastutab isiklikult selle

teenuse nõuetekohasuse

eest.

2. Eelnõu punktis 7 kehtestatav

pakkumuse esitajatest ja tööde

tegijatest sõltumatuse nõue.

Projekteerimise ja

omanikujärelevalve teenuse

osutamisel kehtib sõltumatuse

nõue nii pakkumuste esitajate kui

tööde teostajate osas, aga

rekonstrueerimistööde puhul

piirdub eelnõu sõnastuse kohaselt

sõltumatuse nõue ainult tööde

teostaja suhtes.

Arvestamata jäetud.

Rekonstrueerimistööde

pakkumused esitatakse

läbi riigihangete registri,

mis on avalik register ja

kõigil on võimalik võrdselt

pakkuda, projekteerimise

ja omanikujärelevalve

puhul valib toetuse

saaja/tema esindaja ise,

kellelt pakkumusi küsib

ning eelnõus välistatakse

konkurentsi piiramise

võimalus selliselt, et

küsitakse pakkumusi vaid

endaga seotud ettevõtjatelt.

3. Eelnõu punktis 7 kehtestatav

pakkumuse esitajatest ja tööde

tegijatest sõltumatuse nõue.

Sõnastus osas, et tehniline

konsultant peab olema sõltumatu

rekonstrueerimistööde teostajast

ning ettevõtjatest, kes teostavad

töid on liialt lai või siis ebaselge.

Kui sellega mõeldakse isikuid,

kellega korteriühistu sõlmib

vastavate teenuste osutamise

lepingud, peaks see selliselt

üheselt mõistetavalt ka sõnastusest

välja tulema. Sõnastada näiteks

järgnevalt: isikud, kellega

korteriühistu sõlmib

projekteerimise,

omanikujärelevalve või

rekonstrueerimistööde teostamise

lepingu.

Kui eelnõuga on mõeldud

tegevuskeelu laiendamist

peatöövõtjatest nö edasi kõigile

tööde tegijatele (mh hõlmates ka

kõiki peatöövõtja poolt

kasutatavaid pisitöid tegevaid

Selgitus: kõiki (ja ajas

vajaduspõhiselt

vahetuvaid) alltöövõtjaid

ei saa kontrollida ja ei ole

ka vajadust, kuna nende

põhjal ei tehta pakkuja

valikut.

29

alltöövõtjaid), siis niivõrd

laiaulatuslikuks piiranguks.

4. Eelnõu punktis 7 kehtestatav

pakkumuse esitajatest ja tööde

tegijatest sõltumatuse nõue.

Eelnõu sõnastusest ei nähtu

üheselt, mis aja jooksul

sõltumatuse nõue kehtib.

Selgitus: sõltumatuse nõue

kehtib senikaua kuni

osutatakse konkreetsele

tellijale tehnilise

konsultandi teenust (lg 4).

5. Eelnõu punktis 7 kehtestatav

pakkumuse esitajatest ja tööde

tegijatest sõltumatuse nõue.

Ebaselgeks jääb eelnõuga lisatud

täiendav nõue, et tehnilisel

konsultandil ei tohi olla

rekonstrueerimistööde teostajaga

esindatavaga seonduvaid muid

lepingulisi suhteid. Praktikas on

kindlam teha koostööd ettevõtjaga,

kellelt on korteriühistu juba

varasemalt teenust tellitud ning

sellega rahule jäänud. See aitaks

nii kindlama kvaliteedi kui ka

ajalise efektiivsuse/kokkuhoiu

kaudu kaasa toetuse taotlemise ja

toetuse eesmärgi saavutamisele.

Selgitus: Tehniline

konsultant peab olema

sõltumatu ja tal ei saa olla

õigussuhteid pakkujatega.

6. Eelnõu punktis 7 kehtestatav

pakkumuse esitajatest ja tööde

tegijatest sõltumatuse nõue.

Eksitav on eelnõus kasutatav

sõnastus, mille kohaselt tehniline

konsultant peab olema toetuse

saajale teenuse osutamisel

sõltumatu. Sellest võib muu hulgas

jääda ekslik mulje, justkui nõutaks

sõltumatust korteriühistust kui

toetuse saajast. Teenust osutatakse

korteriühistu huvidest lähtuvalt

ehk siis korteriühistust ei saa

tehniline konsultant mingi juhul

sõltumatu ning teenuse osutamise

sisust tulenevalt peab konsultant

lähtuma teenuse osutamisel

korteriühistu (kui tema jaoks

kliendi) huvidest. Ei nähtu

piisavalt selgelt, mida eelnõu

väljatöötaja sõltumatuse nõude all

täpsemalt silmas peab, kas

pakkumuste esitajate ja tööde

tegijatega majandusliku huvi

puudumist, nendega seotuse

Selgitus: Teenust

osutatakse korteriühistu

huvidest lähtuvalt ehk siis

korteriühistust ei saa

tehniline konsultant mingi

juhul sõltumatu ning

teenuse osutamise sisust

tulenevalt peab konsultant

lähtuma teenuse

osutamisel korteriühistu

(kui tema jaoks kliendi)

huvidest.

30

puudumist ja/või lepinguliste

suhete puudumist.

Seletuskirja võiks lisada selgituse

selle kohta, et sõltumatuse nõude

rikkumiseks ei loeta asjaolu, kui

pakkumuse esitaja või

töö tegija on või teeb pakkumuse

ja/või tööd ka mõnele teisele

korteriühistule, millele tehniline

konsultant osutab samuti tehnilise

konsultandi teenust.

7. Eelnõu punktis 7 kehtestatav

korteriühistu ja tehnilise

konsultandi õigussuhte puudumise

nõue.

Keelu kehtestamine ei ole abiks

eelnõu seletuskirjas kajastatud

eesmärkide saavutamisele; keeld

kahjustaks põhjendamatult

konkurentsi, suurendaks

korteriühistute probleemi tehnilise

konsultandi teenuse osutaja

leidmiseks veelgi ning tõstaks

vastava teenuse hinda

korteriühistute jaoks; nõude

kehtestamiseks puudub eluline

vajadus; nõude kehtestamisega

rikutaks lubamatutult Põhiseaduse

§-dest 29 ja 31 tulenevaid

tegevusala valimise ja

ettevõtlusvabaduse põhiõigusi.

Selgitus: Tehnilise

konsultandi teenuse

eesmärgiks on olla

korteriühistule tehniline

nõustaja, kes saab oma

teenuse eest tasu.

8. Teeme ettepaneku sõnastada § 8

lg 4 järgnevalt: tehnilise

konsultandi teenuse osutamisel

olema majanduslikult sõltumatu

isikutest, kellelt ta küsib toetuse

saajale toetuse taotlemisega seoses

projekteerimiseks,

omanikujärelevalveks

või rekonstrueerimistööde

tegemiseks pakkumusi. Samuti

isikutest, kes selliseid pakkumusi

esitavad või kes sõlmivad toetuse

saajaga selliste tööde tegemiseks

lepingu.

Selgitus: regulatsioon sätte

teises lauses.

9. Teeme ettepaneku riigihangete

registri kasutamise nõude

laiendamiseks suurendamaks

seeläbi läbipaistvust. Kui

kohustada tehnilist konsultandi

Arvestamata jäetud.

Tehnilise konsultandi

teenus muutub ühikuhinna

põhiseks ning seega ei ole

seal kohustust võtta

31

teenuse ostumenetlust ning sellega

seonduvaid tegevusi läbi viima

riigihangete registri vahendusel

suuremas mahus, oleks vastav

protsess avalikkusele nähtavuse

kaudu rohkem läbipaistev.

võrdlevaid pakkumusi.

Eesti Korterelamute

Rekonstrueerimise

Tehniliste Konsultantide

Liit (asutamisel)

1. Ettepanek: paragrahvi 8 lõike 2

punktid 1 ja 2 tunnistatakse

kehtetuks. Kuni määruse

jõustumiseni sõlmitud lepingute

puhul jäetakse käesolevad

muudatusnõuded arvestamata ning

2 antud nõue kehtib lepingutele,

mis on sõlmitud peale/alates

käesoleva määruse muudatuste

jõustumist.

Antud punkti kehtima

hakkamisega ei ole arvestatud

õigustatud ootuse põhimõttega,

kuivõrd väga paljud korteriühistud

on määruse jõustumise ajaks juba

sõlminud lepingud tehniliste

konsultantidega, kes ei

kvalifitseeru teenust osutama

muudetud versiooni kohaselt ning

seetõttu ei ole tagatud tehtud

kulutuste abikõlbulikkus. Siiski on

teenust osutanud tehniline

konsultant õigustatud tehtud töö

eest tasu saama, samuti on ka

temal vastavalt sõlmitud teenuse

osutamise lepingule õigustatud

ootus teenust osutada vastavalt

lepingus sätestatule. Tekib

ebamõistlik olukord, kus

korteriühistud on sunnitud üles

ütlema olemasolevaid lepinguid,

mis võib potentsiaalselt tuua kaasa

õigusvaidlusi ning selle

tulemusena ka

rekonstrueerimisprotsessi

takerdumise.

Arvestamata jäetud.

Muudatuse eesmärk on

parandada nii projektide

ettevalmistamise taset kui

ka lõppresultaati. Lisatud

rakendussäte, mille

kohaselt on tehnilise

konsultandi teenuse kulu

abikõlblik, kui teenuse

osutaja omandab vajaliku

kvalifikatsiooni määruse §

25 lõikes 3 sätestatud

tähtaja jooksul.

2. Lisaettepanek: lisada loetelusse

“Tööjuht, tase 5

spetsialiseerumisega

üldehitustööde tegemine”.

Vastavalt kutsestandardile töötab

5. taseme tööjuht vastutava

spetsialistina ehitusobjektidel.

Tööjuhina tegutsedes on lisaks

Arvestatud

32

ehituse kutsealastele teadmistele ja

oskustele oluline juhtimisoskus.

Tööjuht on oma töövõtu ulatuses

vastutav tehnilise ja majandusliku

tegevuse ning tööohutuse eest

objektil. Ta juhib ehitustöid ja

tagab tehtud tööde vastavuse

projektdokumentatsioonile ning

ehitusnormidele. Keerukamate

objektide ehitamisel on 5. taseme

tööjuhil õigus tegutseda ainult

alltöövõtu korras. Muudatuse

tulemusena on võimalik

suurendada TK teenust pakkuvate

isikute ringi ning seeläbi on

võimalik tagada suuremal määral

eriti maapiirkonna KÜ-dele

teenuse kättesaadavus.

3. Eelnõu punktis sõnastatakse

paragrahvi 9 tekst. Kuivõrd TK

teenuse osutamise kohustuslik

maht suureneb hüppeliselt

(eelnevalt oli KÜ kohustuseks TK

teenust obligatoorselt kasutada

vähemalt projekteerimise

ostumenetluse ettevalmistusest

kuni vastava menetluse lõpuni

ning ehitusprojekti koostamise

koordineerimisse) tuleks seda

asjaolu arvestada ka TK teenuse

ühikuhindade kujundamisel.

Seoses asjaoluga, et TK

kohustusliku teenuse osutamise

maht tõuseb poole võrra, on

loogiline ka teenuse ühikuhinna

tõstmine 14 400 euroni (arvestuse

aluseks on võetud määruse lisas

toodud metoodika tulemusel

väljakujunenud summa).

Selgitus: Senine praktika

on näidanud, et tehnilise

konsultandi tegevused on

kestnud kogu

rekonstrueerimise projekti

lõpuni. Teenuse

hinnastamine on

teenuslepingu küsimus,

toetuse andmise

tingimused seda ei

reguleeri. Ühikuhind on

määratud

Standardiseeritud

ühikuhinna analüüsi ning

rakendamise metoodika

alusel.

4. Ettepanek: paragrahvi 12 lõike

1 punktis 6 asendatakse arv „50“

arvuga „55“ ja maapiirkondades

“65”.

Tagada võrdne kohtlemine

maapiirkonnas ka nendele

hoonetele, mida soovitakse

rekonstrueerida tehaseliste

elementidega. Linnapiirkondades

asuvatele hoonetele on tehaseliste

elementidega rekonstrueerimisel

Arvestatud sisuliselt.

Osakaale täpsustatud.

33

lisatud toetuse määrale 15-25%,

samas maapiirkondades asuvatele

hoonetele suureneks toetus kõigest

5%, mis ei taga võrdset

kohtlemist. Juhime tähelepanu, et

rekonstrueerimistööd erinevad nn

tavalise vs tehaseliste

elementidega rekonstrueerimisel

ca 30-40% ulatuses, sest eriosade

tööd (vee- ja kanalisatsiooni,

küttesüsteemi jms) teostatakse

tavapärasel viisil.

5. Ettepanek: Ühikuhinna

kogumaksumus on 14 400 eurot.

On oluline märkida, et ühikuhinna

kujundamise arvestuses ei ole

välja selgitatud konkreetsete

lepingute mahtu ning nende seost

teenuse hindadega ning seeläbi ei

ole saadud tegelikku olukorda

(loe: turuhinda) kajastavat

tulemust. Potentsiaalselt võib

tekitada antud muudatuse

sisseviimine olukorra, kus

maapiirkondade korteriühistutel

on veelgi raskem saada teenust

ning nad on sunnitud tasuma

teenuse eest oluliselt rohkem kui

suurema rahvaarvuga piirkonnad.

Teenusest üldse ilma jäämine võib

tekitada olukorra, kus hilisema

aruandluse/kontrolli etapis võib

potentsiaalselt kogu toetus

muutuda abikõlbmatuks põhjusel,

et KÜ ise ei ole aru saanud toetuse

nõuetest ning suutnud tagada

nende täitmist viisil, mis

võimaldaks rakendusüksusel

langetada positiivne otsus

väljamakseteks.

Arvestamata jäetud.

Ühikuhind on määratud

Standardiseeritud

ühikuhinna analüüsi ning

rakendamise metoodika

alusel.

34

6. Eelnõu punktis 22 viia sisse

nõue, et põhiprojekt peab

sisaldama geodeetilist alusplaani.

Samuti lisada nõue, et kui ehitust

hangitakse põhiprojekti alusel

(mitte koos projekteerimisega),

peab ehitushanke väljakuulutamise

hetkel ja ehituslepingu sõlmimise

hetkel olema kehtiv ehitusteatis.

Tihti esitatakse taotluse

menetlusse ja ka ehitushanke

läbiviimiseks põhiprojektid, millel

ei ole kehtivat ehitusteatist, samuti

paljud projektid ei sisalda

geodeetilist alusplaani.

Ehitusteatise kehtivusaeg (2

aastat) on selgelt problemaatiline,

aga samuti on problemaatiline

lähtuda toetuse andmisel ja ehituse

hankimisel projektidest, mille

alusel puudub õigus ehitada.

Kehtiv ehitusteatis peaks olema

kohustuslik hanke

väljakuulutamise ja ehituslepingu

sõlmimise hetkel, vastasel juhul ei

pruugi tegelikult ehitatav maht ja

lahendused kokku minna hangitud

mahu ja lahendustega, st toimub

pakkujate ebavõrdne kohtlemine.

Lisaks on selgelt problemaatilised

projektid, mis ei sisalda

geodeetilisi alusplaane, isegi kui

hankija soovib ja projekteerija

näitab lahendusi, kus maa-aluseid

tehnosüsteeme ei muudeta ja

kaevetegevust ei teostata, siis

praktikas esineb enamasti vajadus

osaliste kaevetegevuste järgi.

Samuti vajavad täpsustamist

ehitustegevuseks antava maa-ala

piirid, kinnistul ja

naaberkinnistutel asuvad hooned

ja rajatised, haljastuse olemasolu

jne.

Arvestud osaliselt. Nõuded

ehitusprojektile on

kirjeldatud

ehitusseadustikus ja selle

alusel. Nõuete

dubleerimine toetuse

andmise tingimustes ei ole

põhjendatud ega vajalik.

Majandus- ja

taristuministri määruse

„Nõuded ehitusprojektile“

kohaselt peab

ehitusprojektis esitatav

asendiplaan olema esitatud

nii plaaniliselt kui ka

kõrguslikult ja seotult

geodeetilise süsteemiga (§

11 lg 1).

35

7. Ettepanek: pakkumusele

kehtestatud nõuded peavad

kajastuma täiel määral ka

pakkumuskutses.

Antud nõudega välistatakse

võimalikke õigusvaidlusi ning

tagatakse esitatud pakkumuste

asjakohane hindamine. Ettepanek:

eemaldada punkt: “… kui edukaks

ei osutu odavaima pakkumuse

tegija, peab pakkumuskutses

olema kajastatud

hindamiskriteerium, mille alusel

toetuse saaja eduka pakkuja välja

selgitab; “ Põhjendus:

Hindamiskriteeriumid, mille alusel

toetuse saaja pakkumusi hindab

peavad obligatoorselt olema

sellised, mis tagavad, et peale

hindamist moodustub pakkujatest

pingerida, mille alusel võitja välja

selgitatakse (parim tulemus). Kui

ainukeseks kriteeriumiks on hind,

siis ei saa tekkida olukorda, kus

kvalifitseeruv pakkumine kõrvale

jäetakse. Kui pingerida

moodustatakse lisaks hinnale ka

muude kriteeriumide alusel, siis ei

saa ka algusest peale olla

olukorda, kus kogumaksumust

võetakse arvesse ainsa

kriteeriumina. Praegune eelnõu

sõnastus tekitab segadust ning

võimaldab mitmeti tõlgendamist.

Arvestatud

8. Määruse lisa punkt 3.1 -

ettepanek täiendada sõnastust

selliselt, et pakkuja pakkumise

esitamisele eelneva kolme

majandusaasta või eelneva

majandusaasta keskmine

netokäive peab olema

minimaalselt võrdne sõlmitava

lepingu kahekordse eeldatava

maksumusega.

Pakkuja peaks tõendama käivet ja

tegevust vajadusel pikemal

perioodil kui üks aasta. Kui

võtame arvesse senist toetuste

eraldamise korda ja konkreetselt

selles sektoris tegutsevaid

Arvestatud

36

ettevõtteid, siis võib tekkida

olukord (on ka korduvalt

tekkinud), kus mitu aastat ei

eraldata toetust ja seetõttu võib

rekonstrueerimise sektoris

tegutsevate ettevõtet käive

oluliselt 5 langeda. Toetuste

mitteandmine võib tekitada

olukorra kus toetusmeetme

avamise järel ei saa osad

ettevõtted hankel osaleda kuna

eelmisel aastal puudusid hanked.

9. Määruse lisa punkt 3.3.2. -

ettepanek täiendada punkti: … või

ehitusjuhi kutse, tase 5,

spetsialiseerumisega

üldehituslikule ehitamisele.

Kuna projektijuhilt nõutakse tase 6

kompetentsi, siis ei ole mõistlik

nõuda obligatoorselt täpselt samal

tasemel kvalifitseeruvat alluvat

vaid järgida ka kutseregistris

kasutusel olevat hierarhiat. Ehituse

tööjuht on oma töövõtu ulatuses

vastutav tehnilise ja majandusliku

tegevuse ning tööohutuse eest

objektil. Ta juhib ehitustöid ja

tagab tehtud tööde vastavuse

projektdokumentatsioonile ning

ehitusnormidele. Ehituse tööjuhina

tegutsedes on lisaks ehituse

kutsealastele teadmistele ja

oskustele oluline juhtimisoskus.

Antud muudatusega suureneb

teenust alltöövõtu vms korras

osutavate isikute ring ning

väheneb nn ainult pakkumuses ja

hilisemas dokumentatsioonis (loe:

paberil allkirjana) eksisteerivate

spetsialistide hulk, kes

tegelikkuses füüsiliselt objektile

pahatihti ei jõuagi.

Arvestatud

10. Määruse lisa punkt 3.8.

sätestab, et pakkuja kinnitab

pakkumuse esitamisega, et

hiljemalt ehituslepingu sõlmimise

kuupäevaks /.../. Ettepanek: muuta

sõnastust järgmiselt: … et

hiljemalt 10 tööpäeva peale

ehituslepingu sõlmimise

Arvestatud

37

kuupäeva…

Pakkujal puudub võimalus saada

krediidi- või

finantseerimisasutuselt kinnitatud

ehitusaegse tagatist kuivõrd antud

kinnituse saamise obligatoorseks

eelduseks on vajalik esitada

sõlmitud ehitusleping.

Krediidiasutus ei pea sageli

mõistlikuks anda tagatist

potentsiaalselt tulevikus sõlmitava

lepingu info alustel, kuivõrd

puudub kindlus, kas ja millistel

täpsetel tingimustel tegelikkuses

leping sõlmitakse.

11. Määruse lisa punktis 4.2.

sõnastada nõue ümber: „ Punktis

5.4. nimetatud tootja peab olema

ostumenetluse algamisele eelneva

60 kuu jooksul tootnud vähemalt

kolmele ostu objektiks oleva

korterelamuga samaväärsele

olemasolevale või uuele hoonele

fassaadi või katuse

rekonstrueerimise elemendid ning

peab omama viimasel 6 kolmel

järjestikusel kalendriaastal enne

ostumenetluse teate avaldamist

keskmist netokäivet summas, mis

on võrdne vähemalt poolega ostu

objektiks oleva korterelamu

eeldatav rekonstrueerimise

maksumust.“

Hoone fassaadi- või

katuseelemendi tootjale seatud

nõuded on ebaproportsionaalselt

kõrged. Tegemist ei ole üldjuhul

ehitustöid teostava ettevõttega

vaid tootmisettevõttega. Referentsi

ja käibenõuded seada on mõistlik,

aga need peavad olema

asjakohased.

Arvestatud

38

12. Määruse lisa punktis 5.4.

teeme ettepaneku käsitleda

elemenditootjat kui lepingu

täitmises osalevat alltöövõtjat,

kelle pädevusele tuginetakse, kes

peab andma vastaval vormil

kinnituse hankes osalemise kohta,

peab esitama oma käibe- ja

referentsi nõuete täitmise kinnituse

ning esitama ka kinnitused

maksuvõlgade puudumise ja

vähemalt sektori keskmisest 70%-

lise töötasu olemasolu.

Lepingu sõlmimine pakkumuse

esitamise ajaks ei ole põhjendatud.

Samuti ei ole põhjendatud

pakkumuses esitada ühe

alltöövõtja või tarnija

hinnapakkumist – seda saaks

kasutada juhul kui lepitakse kokku

avatud eelarve ja

kasumimarginaal, seda aga selline

hankevorm ei võimalda.

Hinnapakkumine või sõlmitud

leping ei võimalda pakkujal ka

hinnata esitatud nõuete täitmist

kuna ei pakkumine ega leping pea

ega ka saa sisaldada nõutud infot.

Arvestamata jäetud.

Regulatsioonis on see

piisavalt kaetud.

13. Määruse lisa punktis 6 teeme

ettepaneku jätta alles varasemalt

kasutatud hindamiskriteeriumid

90% maksumus, 10%

töökorralduskava.

Arvestamata jäetud.

kvalifitseerimistingimused

on piisavalt pädevad, et

tagada asjakohane ehitaja.

Eesti Korteriühistute Liit 1. Ettepanek eemaldada nõue, et

konsultandiks ei või olla isik, kes

on õiguslikus suhtes

korteriühistuga, näiteks

korteriühistu juht, haldur( § 8

lg.5).

Arvestamata jäetud.

Iseendalt pakkumuse

võtmine ei ole ühelgi juhul

aktsepteeritav.

39

2. Tehnilise konsultandi teenuse

osutamiseks on edaspidi

õigustatud isikud, kes omavad

konkreetset ehitusalast kutset või

korteriühistu

juhi/kinnisvarahalduri/kinnisvara

haldusjuhi kutset. Siin jääb

segaseks, kas ülal mainitud isikud

kvalifitseeruvad automaatselt

tehnilise konsultandi pädevusele ja

ei pea läbima vastavat koolitust?

Mida tähendab määruses mõiste

„konkreetne ehitusalane kutse“?

Muudatuses loetletud kutsete

detailsus vajab selgitamist - osadel

nimetatud kutsetest on

kutsestandardis mitu taset ja jääb

selgusetuks, millisele

kutsestandardi tasemele peavad

isikud vastama.

Selgitus: Pädevuse

tõendamise kohustus jääb.

Vastama peab nimetatud

tasemele.

3. Palun selgitada, millega on

põhjendatud tasu piirang just 7200

eurot ning teeb ka ettepaneku

muuta standardiseeritud ühikhinna

määr hoonepõhiseks.

Arvestamata jäetud.

Ühikuhind on perioodi

2021-2027

struktuurivahendite

õigusraamistikus üks

lihtsustatud

kuluhüvitamisviisidest

ning selle aluseks on

ühikuhinna analüüs - antud

juhul seniste tehnilise

konusltandi teenuste

maksumuse keskmine.

4. Jääb segaseks, kas korteriühistu

juhatuse liige (omades vastavaid

pädevusi, kutsestandardite järgi)

saab ise olla tehniline konsultant

oma korteriühistule ehk Tellijale?

Selgitus: Iseendaga

tehingut teha ei saa. Hetkel

on see õigussuhe eelnõus

välistatud.

5. Kas ühel objektil saab olla 2

tehnilist konsultanti?

Korteriühistute hinnangul vajadus

selleks eksisteerib.

Selgitus: Võib olla mitu,

kuid toetust saab

ühikuhinna põhiselt ühe

konsultandi teenuse eest.

6. Määruse tingimuste juures jääb

selgusetuks, millisel ajahetkel

peab ühistu arhitekti palkama?

Samuti pole selge, kas arhitekt

peab olema ühistuga suhtes

rekonstrueerimistööde lõpuni ning

milline on arhitekti vastutus?

Määrusest ei selgu ka, kui suur on

arhitekti tasu ja kas seda ka

Selgitus: Arhitekt

kaastakse ehitusprojekti

koostamisse.

Rakenduvad üldised

ehitusprojektile esitatavad

nõuded.

40

kompenseeritakse, kas arhitekti

töötasul on piirmäär sarnaselt

tehnilise konsultandi teenusele

ning kas arhitekti töötasu on

abikõlbulik samadel alustel

tehnilise konsultandi omaga.

Arvestades eelpool esitatud

küsimusi, palub Eesti

Korteriühistute Liit täpsustada

määruses arhitekti rolli, vastutust,

palkamise tingimusi ja tasu.

7. Jääb selgusetuks, millega on

põhjendatud piirang, et neis

majades peavad olema kõigil

korteritel erinevad omanikud?

Selgitus: Toetust ei anta

ärieesmärkide

soodustamiseks (sh

arendusprojektid, kus

väike kortermaja on

sisuliselt ühe isiku

omandis).

8. Korteriühistul võiks olla ehitaja

valikul suurem paindlikkus, seega

palume määrust vastavalt

kohandada.

Selgitus: Toetuse andmine

toimub perioodi 2021-

2027 struktuurivahendite

õigusraamistikus ning

toetuse saaja ei saa ise

otsustada, kelle valib.

9. Tuginedes määrusele jääb

segaseks omanikujärelevalve roll,

mainitud on vaid lahususe

põhimõte tehnilisest konsultandist.

Jääb selgusetuks, kas ühistu peab

palkama omanikujärelevalve ning

juhul kui peab, siis millisest

ajahetkest ja millise tähtajani?

Samuti pole selge, milline on

omanikujärelevalve vastutus ning

kas omanikujärelevalve tasu ka

kompenseeritakse?

Selgitus:

Omanikujärelevalve on

selgelt toetatav kulu, v.a

juhul kui seda teenust

osutab tehnilise

konsultandiga sama isik.

Omanikujärelevalve tuleb

palgata vastavalt kehtivas

õiguses ettenähtule, st

kokkuvõtlikult et ehituse

alguseks hiljemalt peaks

vastav teenuseosutaja

olemas olema.

10. Ettepanek muuta nõuded

panduse, trepi pinnakatte,

fonosüsteemi ja välisukse kohta

kohustuslikuks veel algusfaasis

olevate ja lõpetamata projektide

osas.

Arvestamata jäetud.

Rahastatav projekt peab

arvestama Euroopa uue

Bauhausi põhimõtetega.

11. Ettepanek määruse tingimusi

muuta alljärgnevalt: ettevõte, kes

osaleb hankes, peab seda tegema

ühispakkujana ja ühtlasi solidaarse

vastutajana.

Arvestatud

41

12. P 1.9. Ettepanek muuta

sõnastust nii, et iga (ühis)pakkuja

peab täitma

kvalifitseerimistingimused ka

iseseisvalt.

Arvestatud

13. P 2.3.2. Ettepanek välistada

hankes sisuliselt mitteosalevad

ettevõtted.

Arvestatud

14. P 3.2 ja 4.2. referentsid

Ettepanek leevendada

elemenditootja nõudeid ja tõsta

maksumuse nõuet vähemalt

samaväärse ehitustöö

maksumuseni ning ühtlustada

tavarekonstrueerimise ja

elemendipõhise rekonstrueerimise

referentside nõuded.

Arvestatud

Eesti Linnade ja Valdade

Liit

1. Määruse eelnõu punkt 9 - seoses

§ 10 lisatud punktiga 5 ei ole aru

saada ei eelnõust ega seletuskirjast,

mida on täpsemalt silmas peetud

„rangema vormi“ all. Sellest

tulenevalt ei ole selge, millised

lepingu muudatused on lubatud ja

millised mitte.

Ettepanek: Palume seletuskirjas

lahti kirjutada, millistes osades ei

tohi lepingus leebemaid tingimusi

määrata.

Selgitus: kirjalikus st

allkirjastatud vormis ja

digitaalsena sõlmitud

lepingu muutmine

käsikirjas ei ole

aktsepteeritav, v.a kui

selleks esineb objektiivne

põhjus, mida tuleb toetuse

saajal eraldi selgitada ja

tõendada. Säte annab selge

aluse tagamaks sõlmitud

lepingute muutmise

korrektsus ja välistamaks

meelevaldseid muudatusi,

kuna kirjalikus vormis ja

digitaalselt sõlmitud

lepingu muutmisel

vähemalt samas vormis on

võimalik järgida muutmise

aega ning tuvastada

asjakohasel juhul muud

asjaolud, mis on sellise

lepingu muudatuse aluseks

olnud.

42

2. Määruse eelnõu punkt 15 - § 12

lõike 3 kohaselt piiratakse tehnilise

konsultandi teenuse pakkumist

7200 euroga. Ei ole üheselt

arusaadav, kas tehnilise

konsultandi teenuse ostmisel on

50% toetusmäära korral

toetussumma 7200 eur või

toetussumma on 50% 7200-st

eurost. Samuti jääb ebaselgeks, kas

hanke nõuetele vastavaks saab

lugeda pakkumust, kus tehnilise

konsultandi hind on kõrgem kui

standardiseeritud hind. Juhul, kui

hind võib olla standardist suurem,

siis tähendaks see eeldavalt teatud

piirkondades (sh Tallinn)

konkurentsist lähtuvalt kõrgemat

teenuse hinda ja suuremat

omaosalust (kõik mis üle 7200

jääks 100 % majaomanike kanda)

või siis alternatiivina ohtu, et

standardiseeritud hinnaga

pakkumist ei esitata ja hange

kukub läbi.

Ettepane: Palume standardiseeritud

hinna mõte selgemalt lahti

kirjutada ja selgitada, kuidas on

arvestatud kaasnevate riskidega.

Selgitus: toetusest

hüvitatakse tehnilise

konsultandi teenusest 50%

(3600€) ning ülejäänud

kulu tuleb katta taotleja

omafinantseeringuga.

3. Eelnõu kohaselt pikendatakse

projekti ellu viimise aega kuue kuu

võrra, ning abikõlblikkuse perioodi

võib pikendada veel 12 kuud. Võib

eeldada, et sellega pikeneb ka

tehnilise konsultandi tööperiood ja

ka sellel on mõju tehnilise

konsultandi töö maksumusele,

mille tulemusel tõuseb eeldatavalt

oluliselt konsultandi palkamise

kulu koduomanike jaoks.

Ettepanek: Eelnevast tulenevalt

palume kaaluda tehnilise

konsultandi toetuse määramisel

erisuse kehtestamist, mis arvestab

piirkonna kõrgemate teenuse

hindadega.

Arvestamata jäetud.

Teenuse ühikuhinnale ei

kehtestata

erisusi.Ühikuhinna alusel

toetuse saamine ei piira

seda, milliseks kujuneb

lõplik kulu korteriühistule

tehnilise konsultandi

teenuse kasutamise eest, sh

kui tööd tuleb

ettenägematute asjaolude

tõttu juurde, siis on see

poolte kokkulepe, mis

mahus lepingut

pikendatakse ja tasu

suurendatakse.

4. Kogu riigis vajab renoveerimist

märkimisväärselt suur hulk

korterelamuid, milles ainuüksi

Tallinnas on üle 5000 suure või

Arvestatud sisuliselt.

Suurematele hoonetele

avatakse eraldi

eelarvejaotis.

43

väga suure kortermaja, mis

moodustab pea kolmandiku kogu

elamufondist ja seega on

suuremate korterühistute võimekus

ka suurem. See aga võib luua

ebavõrdse konkurentsi taotluste

esitamisele, mille tulemusel võivad

väiksemad korterühistud jääda

toetustest ilma või üldse loobuda

renoveerimisest.

Ettepanek: Kaaluda täiendavate

kriteeriumite väljatöötamist

projektide hindamisel, andes

eelistused väiksemaitele ning

majanduslikult nõrgematele

korterühistutele projektitaotluste

järjestamisel.

Eesti Omanike Keskliit 1. Täiendada § 24 „Projektide

valikukriteeriumid ja -metoodika

ning taotluse rahuldamine“

järgmise sättega:

Esimese 60 päeva jooksul

laekunud, nõuetele ning

valikukriteeriumidele vastavaks

tunnistatud taotlused reastab

rakendusüksus asjakohasesse

pingeritta korterelamu

korteriomandite kaasomandi

suuruse järgi, väiksemast

suuremani. Rakendusüksus

rahuldab taotlused eeltoodud

pingerea alusel kuni taotlusvooru

eelarve ammendumiseni. Juhul, kui

esimese 60 päeva jooksul laekunud

avalduste rahuldamise järgselt on

taotlusvoorus vabu vahendeid, siis

rahuldatakse taotlused vastavalt

esitamise järjekorrale.

Ettepaneku selgitus: EOKL poolt

kevadel läbi viidud korterelamute

renoveerimiskulude uuring näitas,

et renoveerimine on m² kohta seda

kallim, mida väiksem on

kortermaja. Seetõttu soovime, et

määruse eelnõu võtaks vastavat

ebavõrdust arvesse. Peame kõige

paremaks lahenduseks

regulatsiooni, mis tagab

väiksemate kortermajade

omanikele toetuse eelisjärjekorras.

Arvestatud sisuliselt.

Toetuse kogueelarve

jagatakse erinevateks

eelarveteks.

44

Kortermajade pingerea koostamisel

on kõige täpsemaks mõõdikuks

korteriomandite kinnistusregistri

väljavõtte I jakku kantud

korteriomandite kaasomandi

suurus, mis näitab ka renoveeritava

korterelamu suurust.

2. Tunnistada kehtetuks § 6 lg 3.

Ettepaneku selgitus: Määruse § 6

lg 3 laiendab § 4 punktis 6

sätestatud abikõlbuliku

korterelamu definitsiooni, avades

võimaluse toetada peale 2000

aastat ehitatud korterelamuid

gaasi-, elektri- või ahiküttel

korterelamu kütteseadme

asendamisel. Samuti korterelamu

ühendamiseks kaugküttevõrguga.

Leiame, et piiratud ressursi

tingimustes ei ole peale 2000 aastat

ehitatud korterelamute toetamine

põhjendatud kolmel põhjusel.

Esiteks on korterelamutel

omanikud keskmiselt paremas

majanduslikus olukorras, teiseks

puuduvad korterelamutel

renoveerimisotsuste langetamist

takistavad turutõrked, ning

kolmandaks ei jätku

renoveerimistoetust ka kõigile

enne 2000 aastat ehitatud

korterelamutele. Viimaste

abivajadus ja renoveerimistempo

on seejuures uuselamurajoonides

asuvate korterelamutega võrreldes

olulisem.

Arvestamata jäetud.

Küttesüsteemi

parendamine panustab

energiakindluse

suurenemisse ja hindade

stabiilsusse. Hoone

kaugküttega liitumine

vähendab hoone

energiatarbimisest

põhjustatud CO2 heidet ja

suurendab

varustuskindlust. Erisuse

sätestamist toetab lisaks

majanduslikele ja

energeetikaalastele

põhjustele Vabariigi

Valitsuse

tegevusprogramm 2022–

2023, mille punkti 4.9.

kohaselt tuleb soodustada

gaasikütte vahetamist

taastuvenergia lahenduste

vastu.

Ehitusagentuur OÜ 1. Täiendada ja sisustada TK roll

ning tööülesanded toetuse määruse

mõistes lähtudes TK

koolitusmooduli alusel läbiviidud

korterelamute rekonstrueerimise

pädevuskoolituse eksamist ja

täiendkoolitustest.

Selgitus: Tööülesanded on

sätestatud, eraldi

koolitusmoodulit määruse

eelnõu ette ei näe.

45

2. Ettepanek taastada (täiendada) §

8 lg 1¹ sõnastus

Tehnilise konsultandina võib

tegutseda lõikes 1 sätestatud

nimekirja kantud füüsiline isik, kes

on sooritanud nõutaval tasemel

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

poolt heaks kiidetud

koolitusmooduli alusel läbiviidud

korterelamute rekonstrueerimise

pädevuskoolituse eksami ning on

rakendusüksuse poolt kantud TK

nimekirja.

Arvestamata jäetud.

Määrus reguleerib toetuse

saamise tingimusi ja

korda, mitte seda, kes võib

tegutseda mingis

valdkonnas.

Selline koolitus ja eksam

on täienduskoolitus

täiskasvanute koolituse

seaduse tähenduses ja seda

reguleerib viimati

nimetatud seadus. Selleks,

et seada mingeid

lisanõudeid, peaks alus

tulema vastava valdkonna

seadusest. Kindlasti ei saa

piirata isikute õigust

osutada täienduskoolitust

MKM-i lepingu

sõlmimisega või

sõlmimata jätmisega. Ja

kui seadus ei esita selle

valdkonna

täienduskoolitusele

täiendavaid nõudeid, siis

peame aktsepteerima kõiki

neid täienduskoolitusi, mis

on läbi viidud kooskõlas

täiskasvanute koolituse

seadusega. Saame esitada

nõudeid tehnilisele

konsultandile, mitte aga

reguleerida eraldi

kutsevaldkonda.

3. Täiendada pädevuse kirjelduse

nõuet lähtudes MuKS reguleeritud

ehitiste rekonstrueerimisel.

Selgitus: Pädevusnõuded

projekteerijale ja

omanikujärelevalvele on

kirjeldatud asjakohastes

õigusaktides. Nõuete

dubleerimine toetuse

andmise tingimustes ei ole

põhjendatud ega vajalik.

4. Ettepanek jätta kehtima kehtiva

määruse regulatsioon § 8 lg (2).

Arvestamata jäetud.

Muudatuse eesmärk on

parandada nii projektide

ettevalmistamise taset kui

ka lõppresultaati. Lisatud

rakendussäte, mille

kohaselt on tehnilise

konsultandi teenuse kulu

46

abikõlblik, kui teenuse

osutaja omandab vajaliku

kvalifikatsiooni määruse §

25 lõikes 3 sätestatud

tähtaja jooksul.

5. Reguleerida MuKS tulenevalt

pädeva isiku kaasamine

kinnismälestisel vastavalt MuKS-

le.

Arvestamata jäetud.

Pädevusnõuded

projekteerijale ja

omanikujärelevalvele on

kirjeldatud asjakohastes

õigusaktides. Nõuete

dubleerimine toetuse

andmise tingimustes ei ole

põhjendatud ega vajalik.

6. Lisaettepanek: Tööjuht, tase 5. Arvestatud

7. Ettepanek jätta kehtima

täiendada § 8 lg 4 sõnastus ning

täiendada punktiga 4¹ järgmises

sõnastuses: lg 1 Taotleja peab

sõlmima lepingu tehnilise

konsultandiga või ettevõtjaga, kelle

kaudu osutab tehniline konsultant

teenust, välja arvatud juhul, kui

taotleja ei saanud temast

sõltumatutel põhjustel ühtegi

pakkumust. Lg 2 tehnilise

konsultandi osutamisel tuleb

teenuse osutamisel määrata eluliste

asjaolude ja sündmuste esinemisel

tehnilise konsultandi asendamine

ning teenuse osutamise jätkamine.

Arvestamata jäetud.

Tehnilise konsultandi

teenus on isikupõhine.

Ettevõtlusvabadust ei

piirata, institutsioon on

loodud üksnes

korteriühistu teenindamise

huvides ning korteriühistu

esindajana ning viimasele

abikõlblike teenuse

osutajate valimisel peab ta

olema sõltumatu.

8. Ettepanek täiendada:

§ 9 lg 2 Tehniline konsultant võib

sama projekti raames teostada

omanikujärelevalvet, kui ta on 8

lõikes 4 nimetatud pädev isik ning

omanikujärelevalve ja tehnilise

konsultandi teenuse pakkumus on

võetud ühise pakkumusena.

Arvestamata jäetud.

Eesmärk on tagada, et

edaspidi on tehniline

konsultant selgelt

vastavaid ülesandeid

tellijale osutamas ning

omanikujärelevalve kui

toetusega hüvitatava

tegevuse teostab teine isik,

kes ei ole ehitusprotsessis

(nii nagu seda on tehniline

konsultant) tellija esindaja.

9. Ettepanek: jätta kehtima kehtiva

määruse sõnastus § 10.

Abikõlbmatud kulud. Seega

seadusandja kohustuseks on uue

määruse kehtestamisel reguleerida

vastav rakendusäte, mis arvestab

juba varem poolte vahel sõlmitud

Arvestamata jäetud.

Kehtiva määruse § 11 lg 4

kohaselt

omanikujärelevalve

teenust ei osutata ega kulu

ole abikõlblik enne, kui on

alustatud ehitamisega.

47

lepingutega, mille eesmärgis on

olnud kortermajade

energiatõhusamaks

rekonstrueerimine.

10. § 12 lg 1 p 6 - Ettepanek jätta

kehtima kehtiva määruse

sõnastuses.

Ettepanek täiendada § 12 lg 1

punktiga 5¹:

muinsuskaitse all oleva kortermaja

toetuse osakaalu 50%.

Arvestatud sisuliselt.

Toetuse osakaale

muudetud.

11. Ettepanek ning vastuväide

ühikuhinna kehtestamisele (§ 12) -

jätta kehtima varem kehtiva

määruse sõnastus täies mahus.

Eelnõus sätestatud

standardiseeritud ühikhinna

analüüs ei vasta reaalselt

kehtivatele andmetele.

Arvestamata jäetud.

Perioodi 2021-2027

struktuurivahendite

raamistikus on lihtsustatud

kuluhüvitamisviisid

aktsepteeritavad, tehnilise

konsultandi teenuse

ühikuhinna kehtestamine

on põhjendatud

(vähendades seeläbi ka

korteriühistute

halduskoormust

pakkumuste võtmiseks ja

võrdlemiseks) ning hind

tugineb ühikuhinna

analüüsile, arvestades

seniste teenuste keskmist

hinda. Teenuse hinna

saavad tehnilised

konsultandid jätkuvalt ise

määrata, toetust saab,

olenemata teenuse hinnast

3600 eurot.

12. § 28 - (4) Toetuse saaja lähtub

projekteerimistööde ja

omanikujärelevalve teenuse

tellimisel järgmistest nõuetest:

1. teenuse tellimiseks võetakse

Muinsuskaitselise järelevalve

teenuse osutamisel peab omama

vastavat pädevustunnistust

vastavalt MuKS-le! Kas kehtivad

normid ja vorminõuded seda

reguleerivad? Kas ka siin kehtib

kahe võrreldava pakkumuse

esitamine?

Selgitus: Pädevusnõuded

omanikujärelevalvele on

kirjeldatud asjakohastes

õigusaktides. Nõuete

dubleerimine toetuse

andmise tingimustes ei ole

põhjendatud ega vajalik.

48

13. Ettepanek sõnastada või

korrigeerida pädevusele esitatud

nõudeid järgnevalt:

Pakkuja/ühispakkujad ning

allhankelepingu alusel vahetult

lepingu täitmises osalevad

alltöövõtjad peab/peavad omama

tööde teostamiseks kutsealase

pädevuse vastavust vastavalt

Ehitusseadustikus või eriseaduses

kirjeldatud tingimustel.

Pädevuse piire ületavate tööde

korral kaasab töövõtja/pakkuja

ehitustööde perioodil vastava

kutsekvalifikatsiooniga isiku ning

täidab töövõtulepingulised

ülesandeid vastava

Kutsekvalifikatsiooniga isiku

juhendamisel ja vastutusel.

Põhjendatud ei ole nõuda kõikide

töötajate registreerimist mtr-is.

Selgitus: Ehitusseadustik,

MuKS jm asjakohased

õigusaktid kehtivad

sõltumata sellest, kas

toetuse andmise

tingimustes kehtivust

korratakse või mitte.

Täiendavaid nõudeid ei

kehtestata.

14. Lisa p 1.1 - Ettepanek:

korrigeerida toetuse saaja

ostumenetluse sõnastust. Leian, et

toetuse saaja ostumenetluse

tingimused on kohati üle

reguleeritud kui RHS sätestatud

regulatsioon.

Arvestamata jäetud.

Perioodil 2021-2027 ei

kohaldu toetuse saaja

ostudes ühelgi juhul RHS

§-s 3 toodud põhimõtted.

15. Lisa p 1.5 - Ettepanek:

korrigeerida sõnastust, et sellega ei

kaasneks KÜ põhjendamatut

vaidlust. Siinkohal täpsustan RHS

sätestatust ning õigusvaidluste

tekkimise vältimiseks sõnastada

üheselt mõistetavalt, et

pakkumuses esitanud teine

ettevõtja kelle vahenditele

tuginetakse vastutavad

hankelepingu nõuetekohase

täitmise eest ühiselt (solidaarselt)

ning ettevõtja kelle vahenditele

tuginetakse kaasatakse lepingu

sõlmimisse lepingu osapoolena.

Arvestatud

49

16. Lisa p 1.6 - Ettepanek:

Korrigeerida sõnastust

alljärgnevagaPakkuja/ühispakkujad

ning allhankelepingu alusel

vahetult hankelepingu täitmises

osalevadalltöövõtjad peab/peavad

omama ehitustööde teostamiseks

kutsealase pädevuse

vastavustvastavalt

Ehitusseadustikus kirjeldatud

tingimustel sh eriseadusest

kirjeldatud tingimustel. Pädevuse

piire ületavate tööde korral kaasab

töövõtja/pakkuja ehitustööde

perioodil

vastavakutsekvalifikatsiooniga

isiku ning täidab

töövõtulepingulised ülesandeid

vastavakutsekvalifikatsiooniga

isiku juhendamisel ja vastutusel.

Põhjendatud ei ole nõuda kõikide

töötajate registreerimist mtr-is.

Teiseks ei ole põhjendatud

üldehitustegevuse valdkonnas

tegutseva mtr nõuda eritööde

teostamise mtr registreeringut,

kuna peatöövõtja nagunii tellib

vastavad eritööde osad eritööde

teostajatelt kelledel peavad nagunii

olema olemas vastavad

kutsepädevused.

Selgitus: Ehitusseadustik,

MuKS jm asjakohased

õigusaktid kehtivad

sõltumata sellest, kas

toetuse andmise

tingimustes kehtivust

korratakse või mitte.

Täiendavaid nõudeid ei

kehtestata.

17. Lisa p 1.7 - 1.7. Toetuse

saajal on õigus kõrvaldada

pakkumus ning tunnistada edukaks

esialgsel hindamisel leitud

järjestuselt teine pakkumus uut

ostumenetlust korraldamata, kui

toetuse saaja soovib ..

Vaidlust tekitab, kuidas saab

ostumenetluse protsessis

laenuandja keelduda projekti

elluviimiseks renoveerimislaenu

väljastamisest pakkujaga seotud

põhjustel?

Ettepanek välja tuua laenuandja

keeldumise eeldused pakkujaga

seotud põhjustel.

Tegemist on ebaproportsionaalse

tingimusega, sest pakkujale peab

hanke alusdokumentidega

Selgitus: Krediidiasutus

teeb valitud ehitustööde

teostaja osas oma

riskikontrolli enne

ehituslaenu andmise

otsustamist ning kui panga

krediidipoliitika ei

võimalda anda selle

ehitajaga laenu, ei saa

korteriühistu ehitajat ka

kasutada, kuna puudub

omafinantseering. Sellisel

juhul saab korteriühistu

valida teise pakkuja, kui

pakkumusi oli rohkem kui

üks ja järjekorras järgnev

pakkuja on ka nõuetele

vastav. Kindlasti ei ole

võimalik toetuse määruses

50

tutvumisel teada olema millised on

pakkumuse kõrvaldamise alused.

sätestada aluseid, millest

tulenevalt krediidiasutus

saab laenu andmisest

keelduda.

18. Lisa Punktis 1.7. nimetatud

otsusest teavitatakse ostus

vastavaks tunnistatud pakkumuste

esitajaid kolme tööpäeva jooksul

vastava otsuse tegemisest arvates.

Siinkohal oleks ettepanek, et

otsustest teatamise tähtaeg võiks

olla vähemalt 7 tööpäeva. Seda

juba põhjusel, et TK teenuse

osutamisel on keeruline tagada, et

3 tööpäeva jooksul on võimalik

panga poolt edastatud vastuse

saamisel tegutseda, kui panga pool

esitatud selgitused on ebapiisavad

ning keeldumise alused vajavad

põhjendamist?

Arvestatud

19. Ettepanek jätta regulatsioonis

sõnastus p. 2.3.2 valikuliseks, et

tagada RHS § 3 p. 2 kõikide

pakkujate, sh potentsiaalsete,

võrdne kohtlemine ja avar ligipääs

hankele.

Seega võiks vastav tingimus jääda

tellija ja TK otsustada, kas

võimaldada ehitushankes

osalemiseks kõikide pakkujate, sh

potentsiaalsete, võrdne kohtlemine

ja avar ligipääs hankele.

Arvestatud

51

20. Lisa p 3.1. Siinkohal täpsustan

RHS sätestatust ning

õigusvaidluste tekkimise

vältimiseks sõnastada üheselt

mõistetavalt, et pakkumuses

esitanud teine ettevõtja kelle

vahenditele (finantsnäitajatele )

tuginetakse vastutavad

hankelepingu nõuetekohase

täitmise eest ühiselt (solidaarselt)

ning ettevõtja kelle vahenditele

tuginetakse kaasatakse lepingu

sõlmimisse lepingu osapoolena.

RHS § 103 lg 1 esimene lause

sätestab, et kui see on pakkuja või

taotleja kvalifikatsiooni

tõendamiseks vajalik ja

asjakohane, võib pakkuja või

taotleja tõendada oma vastavust

majanduslikule ja finantsseisundile

ning tehnilisele ja kutsealasele

pädevusele esitatud nõuetele

konkreetse hankelepingu täitmise

raames teiste ettevõtjate vahendite

alusel, sõltumata õigusliku suhte

iseloomust

nende ettevõtjatega. Seega on

allhange vaid üks viis, kuidas

pakkuja või taotleja saab toetuda

teiste ettevõtjate suutlikkusele –

hankija ei saa seda pakkujale või

taotlejale kohustuslikuks teha (vt

EKo C‑403/21: SC NV Construct

SRL vs Judeţul Timiş, p 74).

Selgitus: Toetuse saaja

ostumenetlus ei ole

riigihange ning tagamaks

võimalikult laialdaselt

korteriühistute huvide

esindatus, saavad pakkujad

esitada pakkumuse

ühispakkumusena, kui ühel

pakkujal endal ei ole

võimalik kõiki nõudeid

täita.

52

21. Lisa p 3.2 - Ettepanek:

Pakkuja peab ostumenetluse

algamisele eelneva 60

kuu jooksul teostanud vähemalt

ühe pakkumuses esitatuga sarnase

hoone ehitustööd.

Ettepanek jätta referentsobjekti

nõude regulatsioonis sõnastus

„“vähemalt poolega sõlmitava

lepingu eeldatavast maksumusest““

valikuliseks, et tagada RHS § 3 p.

2 kõikide pakkujate, sh

potentsiaalsete, võrdne kohtlemine

ja avar ligipääs hankele.

Seega võiks vastav tingimus jääda

tellija ja TK otsustada, kas

võimaldada ehitushankes

osalemiseks kõikide pakkujate, sh

potentsiaalsete, võrdne kohtlemine

ja avar ligipääs hankele või piirata

rangema nõudega pakkujate ringi.

Arvstamata jäetud.

Varasem kogemus peab

vähemalt ühel

ühispakkujatest olema.

22. Lisa p 3.3 - Ettepanek:

Korrigeerida sõnastust

alljärgnevaga

Pakkuja/ühispakkujad ning

allhankelepingu alusel vahetult

hankelepingu täitmises osalevad

alltöövõtjad peab/peavad omama

ehitustööde teostamiseks

kutsealase pädevuse vastavust

vastavalt Ehitusseadustikus

kirjeldatud tingimustel sh

eriseadusest kirjeldatud

tingimustel.

Pädevuse piire ületavate tööde

korral kaasab töövõtja/pakkuja

ehitustööde perioodil vastava

kutsekvalifikatsiooniga isiku ning

täidab töövõtulepingulised

ülesandeid vastava

kutsekvalifikatsiooniga isiku

juhendamisel ja vastutusel.

Ei ole põhjendatud

üldehitustegevuse valdkonnas

tegutseva mtr nõuda eritööde

teostamise mtr registreeringut,

kuna

peatöövõtja nagunii tellib vastavad

eritööde osad eritööde teostajatelt

kelledel peavad nagunii olema

Selgitus: Ehitusseadustik,

MuKS jm asjakohased

õigusaktid kehtivad

sõltumata sellest, kas

toetuse andmise

tingimustes kehtivust

korratakse või mitte.

Täiendavaid nõudeid ei

kehtestata.

53

olemas vastavad kutsepädevused.

23. Lisa p 3.4 - Ettepanek

korrigeerida sõnastust ja nõuet:

Pakkuja peab olema esitanud

majandustegevuse registris

tegevusalal „Ehitamine“

majandustegevusteate tegevusala

liikidega: üldehituslik ehitamine.

Ei ole põhjendatud

üldehitustegevuse valdkonnas

tegutseva mtr nõuda eritööde

teostamise mtr registreeringut,

kuna peatöövõtja nagunii tellib

vastavad eritööde osad eritööde

teostajatelt kelledel peavad nagunii

olema olemas vastavad

kutsepädevused.

Selgitus: Ehitusseadustik,

MuKS jm asjakohased

õigusaktid kehtivad

sõltumata sellest, kas

toetuse andmise

tingimustes kehtivust

korratakse või mitte.

Täiendavaid nõudeid ei

kehtestata.

24. Lisa p 3.7 - Ettepanek jätta ISO

standardi nõue valikuliseks, et

tagada RHS § 3 p. 2 kõikide

pakkujate, sh potentsiaalsete,

võrdne kohtlemine ja avar ligipääs

hankele.

Arvestamata jäetud.

Tegemist on kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtimise

standarditega, mis on

turuosaliste soovil

vajalikud. Kui ettevõtjal

endal ei ole vajalikku

standardit, tuleb pakkumus

esitada ühispakkumusena,

st koos pakkujaga, kellel

vastav standard on.

Ühispakkujad vastutavad

lepingu eest solidaardselt

ning seega on tellijale

tagatud nende

kvaliteedinõuete täitmises

pädeva teenuse osutaja

lepinguline suhe ja ka

vastutus.

25. Lisa p 4.1 - Ettepanek

reguleerida tagatise nõude

rakendamisel sh pakkujatele

tagatise tagastamise kohustused

pärast eduka pakkuja välja valmist

ning otsuse teatavaks tegemist.

Arvestatud

Eesti Kinnisvarafirmade

Liit

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu

(EKFL) hinnangul ei ole mõistlik

P21 sätestatud muudatus:

„Kui korterelamus on kuni viis

korteriomandit, peab igal

korteriomandil olema erinev

füüsilisest isikust omanik või

juhul, kui sellises korterelamus on

Arvestamata jäetud.

Toetuse raames ei toetata

ärieesmärkidele suunatud

projekte ning nõude

eemaldamine võimaldaks

toetust taotleda isikutel,

kes arendavad väiksemaid

korterelamuid

54

korteriomandi omanikuks

juriidiline isik, peab sellise

korteriomandi omanik olema

kohaliku omavalitsuse üksus või

Eesti Vabariik“.

EKFL on seisukohal, et ei ole

põhjendatud, et väiksemates

majades eraõiguslikud juriidilistest

isikutest omanikel on toetuse

taotlemine välistatud. Suuremates

linnades pole see enamasti

probleem (kuigi ka Tallinnas on

sellises suurusjärgus vanemaid

maju päris palju), kuid

maakohtades on probleemiks

näiteks tööjõu küsimus. Märgime,

et regioonides tegutsevad

ettevõtted ei tohiks siis nn tööandja

eluruume väiksemates majades

osta, et töötajate värbamist

lihtsamaks teha, sest vastasel juhul

jäävad sellised endised

“kolhoosikeskused” potentsiaalselt

toetustest ilma.

EKFL on arvamusel, et see punkt

töötab Eesti regionaalpoliitikale

vastu ning läheb konflikti

eesmärkidega, mida riiklikke

planeeringuid ja ruumiloome

dokumente menetledes silmas

peetakse.

arendusprojektidena. See

loob ka lubamatu riigiabi

riski. Tegemist ei ole

korterelamute

rekonstrueerimismeetme

teemaga.

Swedbank AS 1. Toetuse saaja ostumenetluse

tingimused seab teiste ettevõtete

pädevusele tuginemisele

kriteeriumid punktides 1.5 ja 1.9.

Swedbank AS näeb probleemi

hanketingimustes, kus saab

tugineda teise ettevõtte näitajatele

ilma selle ettevõtte reaalse osaluse

ja vastutuseta hankija ees. Meie

ettepanek on muuta ostumenetluse

tingimusi selliselt, et ettevõte, kelle

käibe, referentsi, sertifikaatide

ja/või registreeringu olemasolule

tuginetakse, peab osalema hankes

ühispakkuja ja solidaarse

vastutajana või vähemalt andma

finantsnäitajatele tuginemisel

omapoolse garantii vastava näitaja

kasutamisega proportsionaalselt.

Selgitus: Tingimus

muutub, kui tuginetakse

teise ettevõtja andmetele,

siis on see teine ettevõtja

ühispakkuja.

55

2. Soovime kinnitust, kas KÜ on

õigus loobuda Kredexi pakutavast

tehnilise konsultandi toetusest ja

selle asemel kasutada analoogseid

toetusi näiteks

ELENA programmist nii, et kõik

rekonstrueerimistöödeks pakutavad

toetuse võimalused säiliksid ?

Selgitus: tehnilise

konsultandi toetusest võib

loobuda, kuid tehniline

konsultant peab olema.

3. Ostumenetluse tingimustes

soovitaksime punktis 3.8 teha

täpsustusi, et üheselt sätestada

esimesel nõudmisel garantiikirja

nõue ning selgemaks kirjutada ka

punkt 4.1.

3.8. Pakkuja kinnitab pakkumuse

esitamisega, et hiljemalt

ehituslepingu sõlmimise

kuupäevaks annab ta toetuse

saajale ehitusaegse tagatisena

krediidi- või finantseerimisasutuse

garantiikirja viie protsendi ulatuses

ehituslepingu maksumusest.

Ehitusaegne pangagarantii peab

rakenduma esimesel nõudmisel.

Kui pakkuja nimetatud /.../

Selgitus: Ehitusaegse

tagatise nõue on

turuosaliste poolt palutud

sätestada selliselt, et see

tuleb esitada hiljemalt 10

tööpäeva jooksul lepingu

sõlmimisest. Põhjuseks on

see, et kõik

krediidiasutused ei ole

valmis väljastama tagatist

enne kui on lepinguline

suhe tellijaga.

4. Ostumenetluse tingimustes

soovitaksime punktis 3.8 teha

täpsustusi, et üheselt sätestada

esimesel nõudmisel garantiikirja

nõue ning selgemaks kirjutada ka

punkt 4.1.

4.1. Pakkuja peab esitama

pakkumuse tagatise ühe protsendi

ulatuses ostumenetluses avaldatud

lepingu eeldatavast maksumusest.

Ettepanek: Pakkuja esitab

pakkumuse tagatise krediidi- või

finantseerimisasutuse või

kindlustusandja garantiina või

rahasumma deponeerimisega

toetuse saaja arvelduskontole.

Pangagarantii peab rakenduma

esimesel nõudmisel.

Selgitus: Ehitusaegse

tagatise nõue on

turuosaliste poolt palutud

sätestada selliselt, et see

tuleb esitada hiljemalt 10

tööpäeva jooksul lepingu

sõlmimisest. Põhjuseks on

see, et kõik

krediidiasutused ei ole

valmis väljastama tagatist

enne kui on lepinguline

suhe tellijaga.

Jaan Mehik Eelnõu seletuskirjas on kirjas, et

"Tehnilise konsultandi teenuse

osutamiseks on edaspidi õigustatud

isikud, kes omavad konkreetset

ehitusalast kutset või korteriühistu

juhi/kinnisvarahalduri/kinnisvara

haldusjuhi kutset. Muudatuse

Arvestamata jäetud.

Muudatuse eesmärk on

parandada nii projektide

ettevalmistamise taset kui

ka lõppresultaati.

56

eesmärk on parandada nii

projektide ettevalmistamise taset

kui ka lõppresultaati.". Kas sellise

muudatuse põhjuseks on

konsultantide suur arv turul või on

need konsultandid, kes sellega

kõrvale jäetakse teinud kehva

tööd? Teen ettepaneku ikkagi

kaaluda siin senise korra jätkamist,

kui väga selgeid põhjuseid

konsultantide ringi vähendamiseks

ei ole.

Jüri Kodasma 1. (Lisa) Punkt 3.3.3. kuni 3.3.5.

kirjeldatud:

MTR eriosade registreeringute

olemasolu nõue võiks rakenduda

korterelamutele kõrgusega rohkem

kui 5 korrust. Madalamatel

hoonetel piisaks seni olnud nõudest

spetsialisti kinnituse olemasolu

kohta. Kinnitus oleks

töövõtulepingu lisa.

Muudatus võimaldaks enam

kaasata väiksemaid

ehitusettevõtteid.

punkt 3.7. (ISO sertifikaat) võiks

samuti olla nõutud kõrgemate

hoonete puhul kui 5 korrust.

Kõrged hooned on keerukamad ja

lisanõuded asjakohased. Nõutavate

dokumentide hankimine on

kulukas ja väiksemale ettevõttele

koormav.

Arvestamata jäetud. Nõue

kehtib peatöövõtjale.

Samuti on võimalik esitada

pakkumus mõne teise

ettevõttega koos.

MTR registreering ei nõua

ettevõttelt kulutusi. Kui

vastava pädevusega

spetsialist on olemas, siis

saab registreeringu teha.

2. Konkreetsemalt võiks olla lahti

seletatud tehnilise konsultandi

pakutav ojv teenus - kas üldse

keelatud või ainult mittetoetatav?

Olen näinud müstilisi ojv hindu,

piisava pädevuse korral võib

konsultant teha oluliselt odavama

pakkumise ja toetus ehk polegi nii

oluline. Tähtis on selgus, kas on

lubatud.

Selgitus: tehnilise

konsultandi pakutav

omanikujärelevalve teenus

ei ole keelatud, kuid ei ole

abikõlblik.

Raigo Pert Toetuse saaja ostumenetluse

tingimused, määruse 03.03.2023

lisas on punkt 1.2. märge, et

rekonstrueerimistööde tellimist ei

ole lubatav jagada osadeks. Juhul,

kui rekonstrueeritav maja on

kaugkütte võrgus, on lõviosa

Selgitus: tööde osadeks

jaotamine ei ole lubatav,

tööd tellitakse ühe ostuga.

Kui kaugküttega liitumine

on projekti osa, peab see

ikkagi olema ühes

ostumenetluses ning nö

57

üldehitustöödel ja mainitud

tingimus mõistlik. Kui aga

korterelamul kaugkütet pole (oli

algselt, kuid tänaseks kogu asulas

likvideeritud), on jätkusuutlik

tehnoloogilise osa uuendamine

märkimisväärne võrreldes elamu

üldehitustöödega. Tööde iseloom

väga erinev.

Soovime ostumenetluse ja

rekonstrueerimistööde tellimist läbi

viia kahes osas:

1. Üldehitustööde hange:

soojustus, fassaaditööd,

vundamendi hüdroisolatsioon,

keldri põrandate valu, aknad, uksed

jms.

2. Tehnosüsteemide hange:

integreeritud päikesekatus (Roofit

Solar tüüpi), maasoojuspumbad,

energiakaevud, akupank, kütte ja

ventilatsioon, elekrisüsteemid ja

energiavarustuse juhtimine.

Meie soov tähendab kahte

peatöövõttu.

Kas meie soov on aktsepteeritav?

peatöövõtja peab selle

hinnastama pakkumust

esitades.

Rene Kintsiraud 1. lisada eelnõusse § 12 lg 1 p 3

sõnastuse lõppu „ ja kui

korterelamul on kuni 18 korterit

siis 70 protsenti;“.

Selgitus: reguleeritud sama

§ lõikes 2.

2. lisada eelnõusse § 8 lg 2 p 16 –

„eelnev kogemust vähemalt 4

korterelamu energiatõhusamaks

rekonstrueerimisel tehnilise

konsultandina viimase 5 aasta

jooksul.“

Arvestamata jäetud.

Eesmärk on tõsta kvaliteeti

ja töötulemust, mistõttu

kutse on vajalik. Tehnilise

konsultandi tegevus on

(ehitus)tehniline ja kutsega

tagatakse pädevus.

3. Rakendussäte vajalik pikemale

perioodile. Eelnõu 6 punkt, mis

muudab § 8 lg 2 p 1 j p 2

kehtetuks. Anda rakendussäte

ülemineku perioodiks. Näiteks

jõustub tingimus 1 aasta peale

eelnõu jõustumist ja ei kehti juba

sõlmitud lepingute korral.

Arvestamata jäetud.

Muudatuse eesmärk on

parandada nii projektide

ettevalmistamise taset kui

ka lõppresultaati. Lisatud

rakendussäte, mille

kohaselt on tehnilise

konsultandi teenuse kulu

abikõlblik, kui teenuse

osutaja omandab vajaliku

kvalifikatsiooni määruse §

25 lõikes 3 sätestatud

tähtaja jooksul.

58

4. Muudatus eelnõu p 7 täielikult

ära jätta (määruse § 8 puudutavad

muutmised) või ümber sõnastada

täies ulatuses nii, et see täidaks

seletuskirjas sõnastatud eesmärki

ja ei riivaks Põhiseaduses § 29

kodaniku õigust valida tegevusala,

elukutset ja töökohta ja

Põhiseaduse § 31 välja toodud

ettevõtlusvabadust.

Arvestamata jäetud.

Muudatuse eesmärk on

parandada nii projektide

ettevalmistamise taset kui

ka lõppresultaati. Lisatud

rakendussäte, mille

kohaselt on tehnilise

konsultandi teenuse kulu

abikõlblik, kui teenuse

osutaja omandab vajaliku

kvalifikatsiooni määruse §

25 lõikes 3 sätestatud

tähtaja jooksul.

5. Määruse § 12 asendamine, mida

kirjeldatakse muudatuse eelnõus p

14 ära jätta.

Arvestamata jäetud.

Poliitilise otsuse küsimus.

6. Muudatuse p 15-17, mis

kavandavad ühikuhinna

rakendamist ära jätta või

ühikuhinda tõsta.

Arvestamata jäetud.

Ühikuhind põhineb 2023.

aasta taotlusvooru

tehniliste konsultantide

teenuse maksumuste

andmetel.

Ühikuhind ei ole

fikseeritud teenuse

maksumus. Teenust võib

pakkuda ühikuhinnast

erineva maksumusega.

Ühikuhind sätestab

tehnilise konsultandi

teenuse toetuse suuruse.

Teenuse tegelik maksumus

ühikuhinna alusel

määratud toetuse suurust ei

mõjuta.

7. Rakendussätted läbivalt puudu

või arusaamatud. Kindlasti tuleks

määruses väga põhjalikult läbi

mõelda rakendussätted. Et kas

muudatused hakkavad kehtima ka

neile lepingutele, mis olid sõlmitud

hetkel kehtiva määruse järgi.

Ilmselgelt tuleks anda aega

muutusteks (vähemalt aasta, mis

puudutab isikute pädevusi näiteks

– ei ole tõenäoline, et inimene

jõuab enda pädevuse korraldada

määruse eelnõu avalikustamise ja

toetuse taotlemise perioodi vahel).

Näiteks, kui tehniline konsultant

on kehtiva määruse järgi lepingu

Arvestatud

59

sõlminud, projekt on valmis,

oodatakse toetusemeedet aga uue

planeeritava määruse alusel ei

oleks tehniline konsultant enam

pädev isik, seega oleks ka projekt

koostatud nii, et pole pädev isik

seda teinud – mis sellise ühistuga

saab? Kes kompenseerib juba

tehtud kulud, mis tehti kehtiva

määruse alusel aga pole enam

abikõlbulikud (kui peaks selline

variant tekkima; oleks iseenesest

väga halb variant üleüldse

Kindlasti soovitan kaaluda, et kõik

kitsendavad muutused saaksid

eelnõus korraliku rakendussätte –

mida teha olukorras kui juba ühistu

on hankinud tehnilise konsultandi

teenuse ja/või projekti aga uue

määruse järgi need ei vastaks

tingimustele.

Ardo Siemer 1. Ühiku hind kvaliteetse teenuse

jätkamiseks peaks olema kuskil

12000-14000 juures.

Arvestamata jäetud.

Ühikuhind põhineb 2023.

aasta taotlusvooru

tehniliste konsultantide

teenuse maksumuste

andmetel.

Ühikuhind ei ole

fikseeritud teenuse

maksumus. Teenust võib

pakkuda ühikuhinnast

erineva maksumusega.

Ühikuhind sätestab

tehnilise konsultandi

teenuse toetuse suuruse.

Teenuse tegelik maksumus

ühikuhinna alusel

määratud toetuse suurust ei

mõjuta.

2. (Lisa 3.3.2) ehitusujuht tase 6

võiks olla tegelikult tööjuht tase 5.

Arvestatud

3. (Lisa 3.8) Töövõtjal peaks

olema ikkagi ehitusaegse garantii

andmiseks vähemalt 1 nädal aega.

Enamus pangad täna siiski ei anna

tagatislepingut, kui Töövõtja ja

Tellija vaheline leping puudub.

Võiks lisada näiteks klausli, et kui

Töövõtja ei esita 10 päeva jooksul

ehitusaegset tagatist 5%, siis

Arvestatud

60

peetakse see summa kinni

esimesest/teisest aktist kuni 5%

täitumisel.

4. Mis saab juba olemasolevatest

lepingutest, kus OJV ja TK teenus

koos? Minul on neid 4-5 tk.

Kusjuures minul lepingud nii, et

mina olen tehniline konsultant ja

omanikujärelevalvet teeb teine isik,

seega töös on kaks inimest.

Selgitus: Kehtiva määruse

§ 11 lg 4 kohaselt

omanikujärelevalve

teenust ei osutata ega kulu

ole abikõlblik enne, kui on

alustatud ehitamisega.

Woodhouse Estonia 1. Ettepanek: Parandada määruse

lisa “Toetuse saaja ostumenetluse

tingimused” punkti 4. Täiendavalt

lubatud kvalifitiseerimise

tingimused, alapunkti 4.2

olemasoleva sõnastusega “Punktis

5.4. nimetatud tootja peab olema

ostumenetluse algamisele eelneva

60 kuu jooksul tootnud vähemalt

kolmele ostu objektiks oleva

korterelamuga samaväärsele

olemasolevale või uuele hoonele

fassaadi või katuse

rekonstrueerimise elemendid ning

peab omama viimasel kolmel

järjestikusel kalendriaastal enne

ostumenetluse teate avaldamist

netokäivet summas, mis on

vähemalt ühekordne ostu objektiks

oleva korterelamu eeldatav

rekonstrueerimise maksumus.”

Probleem 1. Tänase sõnastuse

juures tekitab segadust lauseosa

“..//..tootnud vähemalt kolmele

ostu objektiks oleva korterelamuga

samaväärsele olemasolevale või

uuele hoonele fassaadi või katuse

rekonstrueerimise elemendid..//..”

Tänase sõnastuse juures on justkui

vajalik uuele hoonele

rekonstureerimise elemente toota,

kuid ilmselgelt on mõeldud

kogemust, kus uuele on ehitatud

fassaad ja/või katuselemendid või

olemasolevat hoonet on

rekonstrueeritud elementidega.

Probleem 2. Hoone fassaadi- või

katuseelemendi tootjale seatud

nõuded võivad minna 9-kordsete

kortermajade renoveerimise puhul

Arvestatud

61

liiga kõrgeks ja osutuda liiga

piiravaks. Tegemist ei ole üldjuhul

ehitustöid teostava ettevõttega vaid

tootmisettevõttega. Tänase

kogemuse baasil koosneb

elementide osakaal kogu

hinnapakkumisest ca 1/3.

Referentsi ja käibenõuded seada on

mõistlik, aga need peaksid olema

asjakohased, mistõttu on ettepanek

alandada käibelävendit, seades kas

konkreetse aastase miinimumkäibe

lävendi ettevõttele või alandada

tänast käibelävendit.

Ettepanek sõnastuseks: “Punktis

5.4. nimetatud tootja peab olema

ostumenetluse algamisele eelneva

60 kuu jooksul tootnud vähemalt

kolmele ostu objektiks oleva

korterelamuga samaväärsele

olemasolevale hoonele

rekonstrueerimise elemendid või

uuele hoonele fassaadi või katuse

eeltoodetud elemendid ning peab

omama viimasel kolmel

järjestikusel kalendriaastal enne

ostumenetluse teate avaldamist

aastast netokäivet summas, mis on

vähemalt pool ostu objektiks oleva

korterelamu eeldatavast

rekonstrueerimise maksumusest.”

2. Ettepanek: Viia sisse muudatus

määruse lisa „Toetuse saaja

ostumenetluse tingimused” punkt

5. Vastavustingimused

alampunktis 5.4. „kui toetuse saaja

korterelamu rekonstrueerimisel on

ehitusprojektis või projekteerimise

lähteülesandes nähtud ette

eeltoodetud elementide

kasutamine, esitatakse elementide

tootjaga sõlmitud leping või tootja

hinnapakkumus“.

Probleem: Lepingu sõlmimine

pakkumuse esitamiseks ei ole

põhjendatud. Samuti ei ole

põhjendatud pakkumuses esitada

ühe alltöövõtja või tarnija

hinnapakkumist – seda saaks

kasutada juhul kui lepitakse kokku

Arvestatud sisuliselt.

Lepingu nõue asendatakse

tehase kinnitusega lepingu

olemasolu kohta.

62

avatud eelarve ja kasumimarginaal,

seda aga selline hankevorm ei

võimalda. Hinnapakkumine või

sõlmitud leping ei võimalda

pakkujal ka hinnata esitatud nõuete

täitmist kuna ei pakkumine ega

leping pea ega ka saa sisaldada

nõutud infot. Ettepanek on

käsitleda elemenditootjat kui

lepingu täitmises osalevat

alltöövõtjat, kelle pädevusele

tuginetakse, kes peab andma

vastaval vormil kinnituse hankes

osalemise kohta, peab esitama oma

käibe- ja referentsinõuete täitmise

kinnituse ning esitama ka

kinnitused maksuvõlgade

puudumise ja ja tõendama sektori

keskmisest 70% töötasu maksmist.

Ettepanek sõnastuseks: „kui

toetuse saaja korterelamu

rekonstrueerimisel on

ehitusprojektis või projekteerimise

lähteülesandes nähtud ette

eeltoodetud elementide

kasutamine, siis käsitletakse

elemenditootjat kui lepingu

täitmises osalevat alltöövõtjat,

kelle pädevusele tuginetakse, kes

peab andma vastaval vormil

kinnituse hankes osalemise kohta,

peab esitama oma käibe- ja

referentsinõuete täitmise kinnituse

ning esitama ka kinnitused

maksuvõlgade puudumise ja

tõendama sektori keskmisest 70%

töötasu maksmist.“

3. Ettepanek: Muuta määruse lisa

„Toetuse saaja ostumenetluse

tingimused” punkt 6.

Hindamiskriteeriumid alampunkti

6.1 „Pakkumuse maksumus – 100

protsenti”.

Probleem: Korteriühistu hangete

läbi viimine vaid

hinnakriteeriumeid arvestades

läheb vastuollu riikliku kavaga

hangete väärtuspõhise hindamise

osas ja seda olukorras kus hankija

Arvestamata jäetud.

Toetuse saaja ostud ei ole

riigihanked ning praktikas

ei ole tõendatud muu

hindamiskriteeriumi

kasutamise vajadus,

vastupidi, toetuse saaja

ostude puhul

hindamiskriteeriumite

rikkumisel või tegelikult

hinnatu mittejärgimisel

lepingu täitmisel esineb

oluline risk toetuse

63

ehk korteriühistu positsioon on

oluliselt nõrgem kui avaliku sektori

hankijal. Samuti ca 50%

rahastusest tuleb korteriühistute

omavahendiste arvel, samas kui

riiklikel tellimustel on 100% avalik

raha. Hankija peab aru saama ja

võimalusel

hindamiskriteeriumitega kaasa

rääkima parima pakkuja valikul.

Ettepanek muudatuseks: lubada

kvaliteedikriteeriumite hindamist

minimaalselt 10%-lise osakaaluga

nagu senises meetmes on olnud või

suurendada seda osakaalu veelgi,

nt 15%-ni.

finantskorrektsiooniks,

mida korteriühistud ei ole

suutelised tasuma. Pädeva

ja nõuetele vastava ehitaja

tagavad

kvalifitseerimistingimused.

Mai 2024

Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute

rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks.

Kliimaministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (edaspidi EIS) on

koostanud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 19 lõike 2 alusel analüüsi

arvestamaks välja standardiseeritud ühikuhinna toetuse andmiseks majandus-ja taristuministri

08.03.2023 määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ (edaspidi TAT)

kohaselt tehnilise konsultandi teenusele.

Meetme number: 2021-2027.2.1 Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside

vähendamine

21.2.1.11. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine

TAT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023332?leiaKehtiv

1.1 TOETATAV TEGEVUS

Ühikuhinna alusel toetatakse korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse

kasutamist. Tegemist ei ole riigiabiga.

Tehnilise konsultandi teenuse osutamine on oluline osa rekonstrueerimistööde

ettevalmistavatest tegevustest ja teenust tellitakse juba enne toetuse taotluse esitamist, jätkudes

seejärel kogu projekti elutsükli jooksul. Metoodika koostamise ajaks on meetme raames võetud

kohustusi ca 80 mln euro ulatuses, kus ei ole ühikuhinna metoodikat kasutatud. Küll aga on

antud meetmes veel rahastust jagada ca 250 mln euro ulatuses. Standardiseeritud ühikuhinna

põhistamine on vajalik selleks, et muuta teenuse tellimine korteriühistute jaoks

läbipaistvamaks, selgemaks ja lihtsamaks. Lisaks aitab standardiseeritud ühikuhind vähendada

võimalikke vaidlusi teenuse hindade üle ning soodustab ausat konkurentsi teenusepakkujate

vahel. Ühendmääruse § 19 lõike 1 kohaselt võib TAT-s näha ette kulude hüvitamist

standardiseeritud ühikuhinna alusel, TAT-s reguleerib § 12 lõige 3 (eelnõu).

1.2 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHIND JA TOETUSE SUURUS

Ühikuhinna alusmetoodika koostamisel on arvestatud EIS poolt rakendatava meetme nr 21.2.1

alusel teostatud 2023. a taotlusvooru (maksumusega ca 80 mln eurot) „Korterelamute

rekonstrueerimise toetus I “ 146 rahastatud toetuse taotluse andmeid, mille puhul oli võimalik

üheselt tehnilise konsultandi teenuse kogumaksumust määrata. Eelnev korterelamute

rekonstrueerimise toetuse taotlusvoor oli aastal 2020 ja arvestades 2022. aastal toimunud

üleüldist hinnatõusu on ühikuhinna alusmetoodika koostamisel arvestatud ainult 2023. aasta

taotlusvoorus esitatud hinnapakkumistega, kuna viimase aasta baasväärtuse algandmete aluseks

võtmine on realistlik ja peegeldab kõige täpsemalt tegelikke turutingimusi ja teenuse

maksumust, ilma COVID aegsete hinnakõikumistega. Ajakohased andmed tagavad, et

ühikuhinna kalkulatsioonid põhinevad tegelikel ja usaldusväärsetel andmetel, mis aitab vältida

vaidlusi ja ebakindlust kulude osas. Sellest lähtuvalt ei ole varasemate aastate taotlusvoorude

hinnapakkumisi tööde maksumuste analüüsis kasutatud.

Standardiseeritud ühikuhind tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks on määratud toetuse

andmise tingimustes (toetuse osakaal 50%). Kõnesolev kulu on hüvitatav ainult lihtsustatud

kulumudeli alusel, mis tähendab, et ükski kuluartikkel ei ole hüvitatav topelt ning samuti ei

toimu sama kuluartikli alusel kulude hüvitamist kuludokumendi alusel.

Analüüsi aluseks on võetud tehnilise konsultandi teenuse maksumus koos käibemaksuga, mis

on toetuse saajale abikõlblik kulu, kuna korteriühistu ei ole käibemaksukohuslane, siis puudub

korteriühistul võimalus käibemaksu tagasi taotleda. Juhul, kui korteriühistu on

käibemaksukohuslane ja neil on õigus käibemaksu tagasi küsida riigilt, tuleb ühikuhinna

määramisel arvestada käibemaksu tagasiküsimise võimalusega.

Tabel 1. Tehnilise konsultandi teenuse maksumused 2023.a taotlusvooru andmetel

Teenuse

maksumus, €

Keskmine 7 411

Mediaan 7 200

Maksimum 16 800

Miinimum 3 000

Lisaks keskmisele teenuse maksumusele analüüsiti ka võimalikku korterelamu suuruse ja

asukoha mõju teenuse maksumusele.

Korterelamu suuruse (korterite arvu) ja teenuse maksumuse vahel statistiliselt olulist seost ei

tuvastatud. Tehnilise konsultandi teenuse sisu on määratletud toetuse andmise tingimuste

määruses (TAT § 9) ja ei sõltu otseselt hoone suurusest.

Joonis 1. Tehnilise konsultandi teenuse maksumuse sõltuvus Korterelamu korterite arvust.

Maakondade lõikes on teistest kõrgema teenuse maksumusega Harju maakond. Ida-Viru ja

Saare maakonnast toetuse taotlusi ei esitatud.

Tabel 2. Tehnilise konsultandi teenuse maksumus maakondade lõikes 2023.a taotlusvooru

andmetel

Maakond TK teenuse

maksumus, €

Erinevus

keskmisest, %

Valimi

suurus

Harju maakond 11 217 51% 9

Hiiu maakond 5 894 -20% 3

Ida-Viru maakond

0

Jõgeva maakond 9 257 25% 3

Järva maakond 6 857 -7% 7

Lääne maakond 6 048 -18% 5

Lääne-Viru maakond 8 689 17% 23

Põlva maakond 6 979 -6% 8

Pärnu maakond 6 444 -13% 17

Rapla maakond 8 892 20% 10

Saare maakond

0

Tartu maakond 6 632 -11% 24

Valga maakond 6 300 -15% 5

Viljandi maakond 6 109 -18% 20

Võru maakond 7 528 2% 12

Paljud tehnilised konsultandid pakuvad teenust üle Eesti ja vältimaks olukorda, kus teenuse

osutamisel eelistatakse ühte maakonda teisele, võetakse ühikuhinna aluseks kõikide

maakondade keskmine teenuse maksumus. Selline lähenemine aitab ära hoida turumoonutusi,

kuna see tagab, et teenuse hind ei sõltu konkreetsest piirkonnast, vältides seeläbi olukorda, kus

väiksema ühikuhinna maksumusega maakondades ei pruugi olla aktiivset teenuse osutamist.

Välistamaks üksikute keskmisest oluliselt kallimate või odavamate pakkumuste mõju

ühikuhinnale, on tehnilise konsultandi teenuse ühikuhinna määramise aluseks tehnilise

konsultandi teenuse mediaankeskmine maksumus 7200 eurot (koos KM-ga). Mediaankeskmine

maksumus näitab maksumust, millest analüüsi aluseks olnud valimist pooled tehnilise

konsultandi teenuse maksumused on suuremad ja pooled on väiksemad.

Tabel 3. Tehnilise konsultandi teenuse ühikuhind 2023.a taotlusvooru andmetel

Ühikuhind (unit cost)

Valimi suurus Ühiku

kogumaksumus, €

Toetuse

määr, %

Tehnilise konsultandi teenus 146 7200 50%

1.3 KULUDE HÜVITAMINE JA MAKSETAOTLUSTE VALIDEERIMINE

Maksete tegemine on seotud saavutatud eesmärkide valideerimisega. Toetuse väljamaksmiseks

esitab toetuse saaja e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos TAT-s kehtestatud

tõendusdokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud

ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Rakendusüksus kontrollib

tulemuste saavutamist ja hinna määramise aluseks olevate andmete õigsust.

Rakendusüksusele esitatakse tõendus eesmärkide saavutamise osas. Tõendusdokumendid on

TAT-s määratletud dokumendid, sh sisaldab järgimisi dokumente standardiseeritud ühikuhinna

tõendamiseks:

1) töö teostamiseks sõlmitud leping;

2) töö sooritamist tõendavad dokumendid - nt kulude tekkimist tõendavate dokumentide

koopiad (nt akt);

3) rakendusüksuse nõudmisel muu asjakohane info, millega dokumenteeritakse makse

aluseks olevate kulude tegemist.

1.4 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHINNA KORRIGEERIMINE

Jooksvalt hindade korrigeerimise võimalust tulenevalt inflatsioonist või keskmisest teenuste

hindade tõusust või langusest ei ole ette nähtud. Kui toetusmeetme kestvuse ajal selgub, et

standardiseeritud ühikuhind ei vasta enam turu olukorrale või teenuse osutamise ulatus muutub

oluliselt pärast standardiseeritud ühikuhinna kehtestamist (nt, kui projekt nõuab ootamatult

rohkem/vähem ressursse või teenuse maht suureneb/väheneb, võib olla vajalik ühikuhinna

korrigeerimine, et arvestada nende muudatustega), siis tehakse olemasolevate hindade ja

situatsiooni baasil hindade korrigeerimine. Kulumudeli hinnad on põhistatud 2023. a

algandmete keskmiste hindade alusel. Igal järgneval aastal on võimalik mudelis toodud

hindadele lisada vastavalt Statistikaameti poolt määratletud (Tarbijahinnaindeks |

Statistikaamet) tarbijahinnaindeksi keskmist muutust aasta baasil.