Kiri
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 10-4/6344-3 |
| Registreeritud | 25.09.2024 |
| Sünkroonitud | 26.09.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 10 Õiguspoliitika alase tegevuse korraldamine |
| Sari | 10-4 Kirjavahetus asutuste ja isikutega |
| Toimik | 10-4/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Advokaadibüroo Kõrgesaar & Laasik |
| Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo Kõrgesaar & Laasik |
| Vastutaja | Kristel Vaino (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Tsiviilõiguse ja kohturegistrite talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
From: Leeles Pärlin | Advokaadibüroo Kõrgesaar & Laasik <[email protected]>
Sent: Wednesday, September 25, 2024 1:41 PM
To: Kristel Vaino <[email protected]>
Subject: Korduv selgitustaotlus
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Edastan Justiitsministeeriumile vandeadvokaat Tambet Laasiku korduva selgitustaotluse (manuses).
Lugupidamisega
Leeles Pärlin
Jurist/assistent / Lawyer/Assistant
Rüütli 23, 51006 Tartu, Eesti/Estonia
Üldnumber/switchboard +372 6660077
Käesolevas e-kirjas sisalduv teave on konfidentsiaalne. Kui Te ei ole kirja adressaat, palume sellest koheselt teavitada kirja saatjat ja kiri koos võimalike manustega kustutada. Täname./ The information contained in this message is confidential. If you are not the intended recipient, please instantly inform the sender thereof and delete the message with possible attachments. Thank you.
Digiallkirjad
Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik OÜ +372 6660077 Rüütli 23 [email protected] 51006 Tartu, Eesti abkl.ee
Kristel Vaino
Justiitsministeerium
25. september 2024. a, nr 1-119
KORDUV SELGITUSTAOTLUS
1. Ma pöördusin 28. augustil 2024. a Justiitsministeeriumi poole küsimusega, kas
inimesed, kes on õiguslikul alusel ja pikema aja vältel last kasvatanud alates tema
sünnist, on lapse kasuperekond PKS § 122 lg 3 mõistes ning kas neil on õigus esitada
PKS § 126 lg 4 kohaseid nõudeid?
2. Justiitsministeerium vastas 24. septembril 2024. a, et PKS § 126 lg 4 annab õiguse
kasuvanemal või isikul, kes muul õiguslikul alusel on lapse eest tegelikult hoolitsenud,
kohtult taotleda, et laps jääks teda hooldava isiku juurde, rõhudes § 123 lg-s 1 sätestatud
põhimõttele lähtuda ennekõike lapse huvidest.
3. Nõustun küll täielikult Justiitsministeeriumi vastusega, kuid paraku olen sunnitud enda
küsimust kordama. Selles, et kasuvanemal on õigus esitada PKS § 126 lg 4 alusel nõue,
ei ole vaidlust. Nagu ma järelepärimises selgitasin, on probleem laiemalt selles, keda
tuleb kehtivas õiguses mõista sõna kasuvanem all, ning konkreetsemalt, kas last
õiguslikul alusel ja pikema aja vältel kasvatanud isik on kasuvanem. Selle küsimuse
ajendiks on asjaolu, et Tartu Ringkonnakohus on võtnud ilma põhjendusi esitamata
omaks tõlgenduse, et inimesed, kes on last õiguslikul alusel kogu tema elu kasvatanud,
ei ole lapse kasuperekond PKS § 122 lg 3 mõistes ning seetõttu ei ole neil õigust esitada
PKS § 126 lg 4 kohaseid nõudeid. Oma järelepärimises argumenteerisin, et sellised
isikud siiski on lapse kasuperekond ja neil on vastav nõudeõigus. Ma saan vastusest aru,
et Justiitsministeerium küll nõustub minu argumentidega, kuid paraku on minu küsimus
siiski jäänud vastuseta.
4. Seetõttu palun teilt veel kord vastust küsimusele, kas inimesed, kes on õiguslikul alusel
ja pikema aja vältel last kasvatanud alates tema sünnist, on lapse kasuperekond PKS §
122 lg 3 mõistes?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tambet Laasik
vandeadvokaat
Digiallkirjad
Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik OÜ +372 6660077 Rüütli 23 [email protected] 51006 Tartu, Eesti abkl.ee
Kristel Vaino
Justiitsministeerium
25. september 2024. a, nr 1-119
KORDUV SELGITUSTAOTLUS
1. Ma pöördusin 28. augustil 2024. a Justiitsministeeriumi poole küsimusega, kas
inimesed, kes on õiguslikul alusel ja pikema aja vältel last kasvatanud alates tema
sünnist, on lapse kasuperekond PKS § 122 lg 3 mõistes ning kas neil on õigus esitada
PKS § 126 lg 4 kohaseid nõudeid?
2. Justiitsministeerium vastas 24. septembril 2024. a, et PKS § 126 lg 4 annab õiguse
kasuvanemal või isikul, kes muul õiguslikul alusel on lapse eest tegelikult hoolitsenud,
kohtult taotleda, et laps jääks teda hooldava isiku juurde, rõhudes § 123 lg-s 1 sätestatud
põhimõttele lähtuda ennekõike lapse huvidest.
3. Nõustun küll täielikult Justiitsministeeriumi vastusega, kuid paraku olen sunnitud enda
küsimust kordama. Selles, et kasuvanemal on õigus esitada PKS § 126 lg 4 alusel nõue,
ei ole vaidlust. Nagu ma järelepärimises selgitasin, on probleem laiemalt selles, keda
tuleb kehtivas õiguses mõista sõna kasuvanem all, ning konkreetsemalt, kas last
õiguslikul alusel ja pikema aja vältel kasvatanud isik on kasuvanem. Selle küsimuse
ajendiks on asjaolu, et Tartu Ringkonnakohus on võtnud ilma põhjendusi esitamata
omaks tõlgenduse, et inimesed, kes on last õiguslikul alusel kogu tema elu kasvatanud,
ei ole lapse kasuperekond PKS § 122 lg 3 mõistes ning seetõttu ei ole neil õigust esitada
PKS § 126 lg 4 kohaseid nõudeid. Oma järelepärimises argumenteerisin, et sellised
isikud siiski on lapse kasuperekond ja neil on vastav nõudeõigus. Ma saan vastusest aru,
et Justiitsministeerium küll nõustub minu argumentidega, kuid paraku on minu küsimus
siiski jäänud vastuseta.
4. Seetõttu palun teilt veel kord vastust küsimusele, kas inimesed, kes on õiguslikul alusel
ja pikema aja vältel last kasvatanud alates tema sünnist, on lapse kasuperekond PKS §
122 lg 3 mõistes?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tambet Laasik
vandeadvokaat