Kiri

Digiallkirjad

Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud kultuuriministri 25.09.2024 määrusega nr 20

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Toetus muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegilistele partneritele“ (edaspidi taotlusvoor) toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse hindamise ning toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord.

(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

(3) Toetuse andja on Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

(4) Toetuse saaja on strateegiline partner (edaspidi partner või toetuse saaja).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk, tulemus ja mõju

(1) Taotlusvooru vahetu eesmärk on:

1) leida toetuse andjale asjatundlikud ja võimekad partnerid muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika (edaspidi poliitika) kujundamisel, sealhulgas õigusloomes kaasarääkimiseks, uute sekkumismeetmete kujundamiseks ja toetuse andja nõustamiseks huvirühmi puudutavates küsimustes;

2) leida toetuse andjale asjatundlikud ja võimekad partnerid poliitika rakendamisel, sealhulgas tegevuste elluviimiseks kultuuri arengukava eesmärkide saavutamisel.

(2) Toetuse andmise oodatav tulemus on:

1) partneritelt saadud sisend kultuuripoliitika kujundamiseks, mis on kogutud oma liikmeskonda ja valdkonna teisi huvirühmi koordineeritult ja laiapõhjaliselt kaasates;

2) kultuuri arengukava eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimine.

(3) Toetuse andmise oodatav mõju on:

1) terviklik, kaasav ja teadmistepõhine kultuuripoliitika;

2) muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonna areng ning suurem mõju ühiskonnas.

§ 3. Toetatavad tegevused ning riigiabi

(1) Toetust antakse:

1) poliitika kujundamisel kaasarääkimiseks (edaspidi poliitika kujundamise toetus);

2) poliitika rakendamiseks (edaspidi poliitika rakendamise toetus).

(2) Lõikes 1 nimetatud tegevuste täpne fookus ja sisu kalendriaastate lõikes avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.

(3) Poliitika rakendamise toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(4) Partnerile eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.

(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(6) Poliitika rakendamise toetuse andmisel riigiabina järgitakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), artiklis 53 ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi kumuleerimisreegleid.

(8) Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme aastat alates määruse alusel viimase abi andmisest.

(9) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlejale grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(10) Määrust ei kohaldata riigiabi taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

  2. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 4. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja peab vastama järgmistele üldtingimustele:

1) ta on Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik;

2) ta ei ole riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus või kohaliku omavalitsuse sihtasutus või nimetatud isikute asutatud sihtasutus;

3) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;

4) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga;

5) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees;

6) tema või tema üle valitsevat mõju omav isik ei ole taotluse esitamise päeva seisuga pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

7) ta ei ole erakond erakonnaseaduse ega äriühing äriseadustiku mõttes.

(2) Poliitika kujundamise toetuse taotleja:

1) on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav huvikaitseorganisatsioon, kelle tegevus on üleriigiline;

2) põhikirjajärgne tegevus on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna arendamine ja kutsehariduse või erialase pädevuse arendamine ning valdkonnas tegutsevate vabatahtlike või töötajate ühendamine valdkonnas tervikuna ja üle Eesti;

3) on tegutsenud punktis 2 nimetatud tegevusalal vähemalt kaks viimast aastat enne taotluse esitamist ning panustanud muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja muutmisse.

(3) Poliitika rakendamise toetuse taotleja:

1) on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav huvikaitseorganisatsioon või muu lõikes 1 nimetatud tingimustele vastav isik, kelle põhikirjajärgne tegevus on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna arendamine;

2) on tegutsenud punktis 1 nimetatud tegevusalal vähemalt kaks viimast aastat enne taotluse esitamist.

§ 5. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses kirjeldatud tegevused peavad panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning vastama taotlusvooru avamise teates nimetatud fookusteemadele ja tegevustele. Poliitika rakendamise toetuse taotluses kirjeldatud tegevustel peab olema turutõrge.

(2) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama §-s 9 sätestatud tingimustele ja poliitika rakendamise toetuse suurus peab jääma §-s 10 sätestatud osakaalu piiridesse ning sisaldama nõutud määral omafinantseeringut.

(3) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) taotleja üldandmed, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus ja pangakonto andmed;

2) kontaktisiku andmed;

3) kinnitus, et taotleja vastab §-s 4 sätestatud tingimustele;

4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud taotluste menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu.

(4) Poliitika kujundamise toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) taotlusvormi lisa „Koostööpakkumine“;

2) toetuse kavandatavate kasutusaastate tegevuskava;

3) toetuse kavandatavate kasutusaastate ajal kehtiv arengukava.

(5) Poliitika rakendamise toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) taotletava toetuse summa kalendriaastate lõikes;

2) toetuse kavandatavate kasutusaastate tegevuskava ja eelarve;

3) esimese kalendriaasta iga alategevuse detailne eelarve.

(6) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

§ 6. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru avamisest, eelarvest ja selle jaotusest, fookusteemadest ja tegevustest ning taotluste esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(2) Taotlusvoor avatakse iga kolme aasta järel.

§ 7. Taotluse esitamine

(1) Taotlus tuleb esitada § 6 lõike 1 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu.

(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline rike, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast rikke kõrvaldamist.

(4) Toetust taotletakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks.

(5) Taotleja võib esitada § 3 lõikes 1 nimetatud mõlemale tegevusele ühe taotluse.

3. peatükk

Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks sobiv, vajalik, põhjendatud ja tõhus, tekib §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas on:

1)  tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;

2)  tõendatud algdokumendiga;

3)  tehtud riigihangete seaduse põhimõtteid järgides kooskõlas § 20 punktiga 4;

4)  selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

(2) Mitteabikõlblik kulu on:

1) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

2) rahatrahv ja rahaline karistus;

3) sularahas tasutud kulu;

4) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

5) toetuse saajale teistest meetmetest hüvitatud kulu;

6) mitterahaline kulu;

7) taotlusvooru eesmärgi ja toetatava tegevusega sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu;

8) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena ja sellelt tasutav maks ning isiku juhtimiskulu poliitika rakendamise toetuse puhul.

(3) Kui toetus on käsitletav § 3 lõikes 6 nimetatud abina, järgitakse peale lõigetes 1 ja 2 toodu abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi määruse artikli 53 lõikes 5 toodud abikõlblikkuse reegleid.

§ 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember.

§ 10. Toetuse piirmäär ja osakaal

(1) Kultuuriminister kinnitab igal aastal Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga toetuste koondsumma.

(2) Poliitika kujundamise toetus määratakse maksimaalselt kuuele taotlejale, kellest kuni kaks on muuseumide, kuni kaks muinsuskaitse ja kuni kaks raamatukogude valdkonnast. Esimese kalendriaasta toetuse suurus valdkonna ja taotleja kohta avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.

(3) Poliitika rakendamise toetuse ülempiir taotleja kohta on 55 000 eurot kalendriaastas.

(4) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused.

(5) Poliitika kujundamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 100%.

(6) Poliitika rakendamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 80%. Vähemalt 20% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma omafinantseeringu arvelt.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Kui taotlust ei esitata tähtaja jooksul, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §‑s 34 sätestatud korras.

(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles on puudusi ja/või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

(5) Lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, millal taotluse menetlemise aeg peatub. Kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata. Toetuse andja teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja kavandatud tegevusi tingimusel, et tegevuste eesmärgid ei muutu.

(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-des 3–5 sätestatud nõuded.

§ 12. Taotluse hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon, mille koosseisu avalikustab toetuse andja oma veebilehel.

(2) Taotlusi hinnatakse määruse lisas esitatud hindamismetoodika alusel.

(3) Komisjon kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.

(4) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolu korral on komisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

(5) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ja põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul kultuuriminister. Kultuuriminister teeb toetuse eraldamise otsuse eraldi iga toetuse kavandatava kasutusaasta kohta.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

(3) Poliitika rakendamise toetuse taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele §-des 3–5 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;

6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

(7) Toetuse andja võib jätta poliitika rakendamise toetuse taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet hinnates ilmneb, et kavandatud tegevustel ei ole turutõrget.

(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse osalist rahuldamist;

2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult ning § 10 lõikes 4 nimetatud juhul;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 15 tööpäeva jooksul pärast sellekohase avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud valet või ebatäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saaja peab toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastama.

6. peatükk

Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine

§ 17. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetus maksatakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

(2) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist tingimusel, et toetuse andja on § 18 lõikes 1 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt §-s 4 sätestatud tingimustele.

(3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab e-keskkonna kaudu toetuse andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise esimese ja teise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande ning 30 kalendripäeva jooksul pärast viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi lõpparuande.

(2) Toetuse andja menetleb vahearuannet kuni 30 kalendripäeva ja lõpparuannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates.

(3) Lõpparuande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ja toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

7. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 19. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

(1) Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse, kui:

1) kulu ei ole abikõlblik;

2) paragrahvis 2 nimetatud eesmärki ja/või tulemust ei saavutatud ja/või taotluses ettenähtud tegevusi ei viidud ellu;

3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

5) toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;

6) toetuse saaja on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas on esitanud valeandmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;

8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tulemusena ei ole võimalik tagada kohustuste täitmist;

9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:

1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;

2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse;

3) tagasinõudmisele kuulub kuni 500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud toetusest.

(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.

(4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse kehtima hakkamise päevast.

(5) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga alates toetuse väljamaksmisest Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.

(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul alates toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.

(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.

(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, arvestades Euroopa Komisjoni kehtestatud piiranguid, kui tegemist on ebaseadusliku abiga.

(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjana posti teel.

(11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Sellisel juhul peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul alates selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest.

(12) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

8. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 20. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka elluviimise, sealhulgas:

1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi;

2) tagab nõutud ulatuses omafinantseeringu, kui tegemist on poliitika rakendamise toetuse saajaga;

3) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;

4) järgib tegevuste elluviimisega seotud asjade või teenuste ostmisel riigihangete seaduses toodud põhimõtteid ja võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;

5) järgib riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased;

6) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi, kui tegemist ei ole riigiabi saajaga;

7) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost seitsme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks igakülgset abi;

9) peab abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;

10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavatest asjaoludest, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ja tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;

11) tagastab toetuse kasutamata jäägi;

12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;

13) esitab koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud tegevuskava toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks;

14) esitab koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud eelarve toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks, kui tegemist on poliitika rakendamise toetuse saajaga;

15) lähtub läbipaistva huvikaitse heast tavast ja vabaühenduste eetikakoodeksist;

16) katab toetavate tegevuste maksumuse suurenemisel kallinemise osa, kui tegemist on poliitika rakendamise toetuse saajaga.

§ 21. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) esitada oma seisukohad puuduste kõrvaldamise raames ja § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel;

3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 22. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud:

1) edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused määruses sätestatud aja jooksul;

2) säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid vastavalt raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegadele, kui tegemist ei ole riigiabi andmisega;

3) kontrollima tegevuste elluviimist;

4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid e-keskkonnas kättesaadavaks;

5) teavitama toetuse saajat viivitamatult määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

6) tegema muid määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 23. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;

2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;

4) kontrollida toetuse ja poliitika kujundamise toetuse puhul omafinantseeringu kasutamist;

5) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatust;

6) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust, kui tegevuste maksumus väheneb või kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused;

7) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud sellisel määral, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud;

8) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata;

9) otsustada oma kaalutlusõiguse alusel määruse § 19 kohase toetuse tagasinõudmise ulatuse üle.

Heidy Purga
minister

Kristiina Alliksaar
kantsler

Lisa. Taotluste hindamismetoodika

Kultuuriministri 25.09.2024. a määruse nr 20

„Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika

kujundamise ning rakendamise strateegiliste

partnerite toetamise tingimused ja kord”

Lisa

Taotluste hindamismetoodika

I POLIITIKA KUJUNDAMISE TOETUS

1. Poliitika kujundamise toetuse taotluste hindamiskriteeriumid:

1.1. taotluse sisuline kvaliteet ning vastavus taotlusvooru eesmärgile ja oodatavale tulemusele;

1.2. taotleja liikmete ja/või huvirühma liikmete arvamuste esitamise ja ühtsete seisukohtade kujundamise protsess;

1.3. taotleja võimekus oma liikmete ja huvirühma seisukohti avalikkuses kaitsta ja kommunikeerida.

2. Punktis 1 nimetatud kriteeriumide hindamisskaalad ja kirjeldused:

0 punkti - madal3 punkti5 punkti - keskmine7 punkti10 punkti - kõrge

1.1. Taotluse sisuline kvaliteet ning vastavus taotlusvooru eesmärgile ja oodatavale tulemusele (võimalik saada 0, 3, 5, 7 või 10 punkti)Taotluse (sh koostööpakkumise) seos taotlusvooru eesmärgi, oodatava tulemuse ning taotlusvooru avamise teates nimetatud fookusteemadega on ebamäärane või küsitav. Taotleja kavandatav panus ja pakutavad kompetentsid ei ole asjakohased. Puudub nägemus Kultuuriministeeriumiga koostöö korraldusest. Taotluses ei ole kavandatud organisatsiooni üldist võimekust tõstvaid arendustegevusi. Taotluse ettevalmistus on ebapiisav.Vahe-pealne hinnangTaotlus (sh koostööpakkumine) on seotud taotlusvooru eesmärgi, oodatava tulemuse ning taotlusvooru avamise teates nimetatud fookusteemadega.

Taotleja kavandatav panus (sh nägemus Kultuuriministeeriumiga koostöö korraldusest) ja pakutavad kompetentsid on suures osas asjakohased. Taotluses on kavandatud organisatsiooni üldist võimekust tõstvaid arendustegevusi, kuid nende kirjeldus on üldsõnaline või asjakohasus taotlusvooru eesmärki silmas pidades küsitav. Taotluse ettevalmistuse tase on keskmine.Vahe-pealne hinnangTaotlus (sh koostööpakkumine) on seotud taotlusvooru eesmärgi, oodatava tulemuse ning taotlusvooru avamise teates nimetatud fookusteemadega. Taotleja kavandatav panus (sh nägemus Kultuuriministeeriumiga koostöö korraldusest) ja pakutavad kompetentsid on täielikult asjakohased.

Taotluses on kavandatud ning detailselt kirjeldatud organisatsiooni üldist võimekust tõstvaid arendustegevusi ning need on taotlusvooru eesmärki silmas pidades asjakohased. Taotlus on tervikuna väga hästi ettevalmistatud ja usaldusväärne.

1.2. Taotleja liikmete ja/või huvirühma liikmete arvamuste esitamise ja ühtsete seisukohtade kujundamise protsess (võimalik saada 0, 3, 5, 7 või 10 punkti)Puudub taotleja kõiki liikmeid kaasata võimaldav süsteem, olulisi küsimusi otsustab ainult juhatus.

Info- ja kaasamiskanalid liikmete ning avalikkuse teavitamiseks ja kaasamiseks on puudulikud. Ei plaanita märkimisväärseid arendustegevusi nende parendamiseks. Taotleja ei kogu liikmetelt tagasisidet oma tegevuse kohta.Vahe-pealne hinnangOn üles ehitatud taotleja kõiki liikmeid kaasata võimaldav seisukohtade kujundamise süsteem. On üksikud, kuid siiski toimivad info- ja kaasamiskanalid liikmete ning avalikkuse teavitamiseks ja kaasamiseks. Taotleja kogub liikmetelt tagasisidet oma tegevuse kohta juhuslikult.Vahe-pealne hinnangOn üles ehitatud taotleja kõiki liikmeid ja laiemalt huvirühma liikmeid kaasata võimaldav seisukohtade kujundamise süsteem. On olemas mitmekesised ning hästi toimivad info- ja kaasamiskanalid liikmete ning avalikkuse teavitamiseks ja kaasamiseks. Taotleja kogub liikmetelt regulaarselt tagasisidet oma tegevuse kohta.

1.3. Taotleja võimekus oma liikmete ja huvirühma seisukohti avalikkuses kaitsta ja kommunikeerida (punkte antakse kahes osas, kokku võimalik kriteeriumi eest saada 0, 5, 10, 15 või 20 punkti)a) Taotlemisele eelneva 12 kuu jooksul on taotleja nimel meedias avaldatud vähem kui 2 artiklit, kommentaari või avalikku pöördumist. Arvesse lähevad ka tele- ja raadioesinemised, ametlikud pöördumised avaliku sektori institutsioonide poole ning eelnõudele või muudele ametlikele dokumentidele tagasiside andmised.

Hindamisel arvestatakse ainult neid artikleid ja avalike ülesastumisi, mis esindavad organisatsiooni ametlikke seisukohti, oma valdkonna üleseid teemasid ning toetavad Kultuur 2030 eesmärke.

Arvesse ei lähe sotsiaalmeedia ning muud meediakanalid, mis on taotleja kontrolli all.[ei rakendata]a) Taotlemisele eelneva 12 kuu jooksul on taotleja nimel meedias avaldatud 3–5 artiklit, kommentaari või avalikku pöördumist. Arvesse lähevad ka tele- ja raadioesinemised, ametlikud pöördumised avaliku sektori institutsioonide poole ning eelnõudele või muudele ametlikele dokumentidele tagasiside andmised.

Hindamisel arvestatakse ainult neid artikleid ja avalike ülesastumisi, mis esindavad organisatsiooni ametlikke seisukohti, oma valdkonna üleseid teemasid ning toetavad Kultuur 2030 eesmärke.

Arvesse ei lähe sotsiaalmeedia ning muud meediakanalid, mis on taotleja kontrolli all.[ei rakendata]a) Taotlemisele eelneva 12 kuu jooksul on taotleja nimel meedias avaldatud vähemalt 6 artiklit, kommentaari või avalikku pöördumist. Arvesse lähevad ka tele- ja raadioesinemised, ametlikud pöördumised avaliku sektori institutsioonide poole ning eelnõudele või muudele ametlikele dokumentidele tagasiside andmised.

Hindamisel arvestatakse ainult neid artikleid ja avalike ülesastumisi, mis esindavad organisatsiooni ametlikke seisukohti, oma valdkonna üleseid teemasid ning toetavad Kultuur 2030 eesmärke.

Arvesse ei lähe sotsiaalmeedia ning muud meediakanalid, mis on taotleja kontrolli all.

b) Taotleja sotsiaalmeedia konto jälgijate hulk on taotluse esitamise päeva seisuga alla 300.

[ei rakendata]b) Taotleja sotsiaalmeedia konto jälgijate hulk on taotluse esitamise päeva seisuga 300–999.[ei rakendata]b) Taotleja sotsiaalmeedia konto jälgijate hulk on taotluse esitamise päeva seisuga üle 1000.

3. Hindamisel valitakse punktisumma, mille kirjelduses enamik aspekte vastab taotluses esinevatele asjaoludele. Hindamiskriteeriumi 1.1 ja 1.2 vahepealsete hinnangute punktid ei ole kirjeldusega sisustatud, vaid need on madala, keskmise ja kõrge hinde vahepealsed hinnangud.

4. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka taotlejalt täiendavalt saadud informatsioon, samuti muud ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud.

5. Toetus määratakse igas valdkonnas kuni kahele taotlejale, kelle taotlus on saanud hindamisel vastavas valdkonnas suurima arvu punkte ning kes on saanud igas hindamiskriteeriumis vähemalt 5 punkti.

6. Valdkonnas hindamisel teise koha saanud taotlejale määratakse väiksem toetus kui esimese koha saanud taotlejale. Kui valdkonnas oli hindamisel ainult ühe taotleja taotlus või kui ainult üks taotlus täidab punktis 5 nõutud lävendi ning taotlus saab hindamisel kokku vähemalt 30 punkti, määratakse kogu valdkonnale kavandatud summa sellele taotlejale.

7. Kui ühe valdkonna taotlejad saavad kokku võrdse punktisumma ning valdkonnas on rohkem kui kaks taotlejat, saab pingereas kõrgema koha taotlus, millel on kõrgem hindamiskriteeriumi 1.1 punktisumma. Kui ka need punktisummad on võrdsed, siis taotlus, millel on kõrgem hindamiskriteeriumi 1.2 punktisumma. Kui ka need punktisummad on võrdsed, heidetakse toetuse määramiseks liisku. Liisuheitmine toimub võrdse punktisumma saanud taotlejate juuresolekul Liisuheitmise aeg ja koht teatatakse eelnevalt taotlejatele.

II POLIITIKA RAKENDAMISE TOETUS

8. Poliitika rakendamise toetuse taotluste hindamiskriteeriumid:

8.1. tegevuskava läbimõeldus;

8.2. sihtrühma suurus ja määratluse selgus;

8.3. teostajate professionaalsus ja haldusvõimekus;

8.4. eelarve realistlikkus, kuluefektiivsus ja kuluartiklite põhjendatus.

9. Punktis 8 nimetatud kriteeriumide hindamisskaalad ja kirjeldused:

MADALVahe-pealne hinnangKESKMINEVahe-pealne hinnang

KÕRGE

8.1. Tegevus-kava läbi-mõeldus5 punkti10 punkti20 punkti30 punkti40 punkti

Tegevuskava seos taotlusvooru eesmärkidega ning fookusteemadega on ebamäärane või küsitav ja/või planeeritud tegevustega pole võimalik saavutada taotlusvooru jaoks olulisi tulemusi. Tegevuste kirjeldused on pealiskaudsed. Taotluse ettevalmistus on ebapiisav.Tegevuskava on seotud taotlusvooru eesmärkidega ning fookusteemadega.

Aja- ja tegevuskava on rahuldavalt kirjeldatud, kuid ajakava on kas liiga optimistlik või tegevused ei ole omavahelises koosmõjus või loogilises järgnevuses.Tegevuskava on seotud taotlusvooru eesmärkidega ning fookusteemadega. Aja- ja tegevuskava on detailselt kirjeldatud. Ajakava on realistlik ja selles on arvestatud võimalike ootamatustega. Tegevuskava on jagatud loogilisteks etappideks. Taotlus on hästi ettevalmistatud ja usaldusväärne.

8.2. Siht-rühma suurus ja määratluse selgus4 punkti8 punkti12 punkti16 punkti20 punkti

Taotlusest ei selgu, kes on sihtrühm ja kasusaajate arvu on kirjeldatud ebamääraselt. Kasusaajate arv on ebapiisav, arvestades taotletava summa suurust.On olemas koondülevaade sihtgrupist ja kasusaajate arvust, kuid mitte kõigi tegevuste lõikes. Kasusaajate arv on keskmine, arvestades taotletava summa suurust.Taotlusest tuleb selgelt välja seos tegevuste ja sihtrühma vahel, sihtrühm on kirjeldatud arusaadavalt ja põhjendatult, kasusaajate arv on tuletatud loogiliselt. Kasusaajate arv on suur, arvestades taotletava summa suurust.

8.3. Teostajate professio-naalsus ja haldus-võimekus4 punkti8 punkti12 punkti16 punkti20 punkti

Taotleja sisulisel ning tehnilisel meeskonnal on vähene potentsiaal ja võimekus tegevusi edukalt ellu viia. Taotleja sisulise ja tehnilise meeskonna potentsiaal ja võimekus tegevuskava ellu viia on tagasihoidlik ja püstitatud eesmärkide saavutamise võimalus küsitav, arvestades meeskonnaliikmete panust ja nende seniseid saavutusi. Meeskond ja koostööpartnerid on tegevustesse kaasatud juhuslikult. Taotluses on ebaselgelt välja toodud taotleja ja partnerite panus ja vastutus tegevuskava ühiseks elluviimiseks.Taotlejal on nii sisulise kui ka tehnilise meeskonna potentsiaal ja võimekus tegevuskava ellu viia ja püstitatud eesmärke saavutada, arvestades meeskonnaliikmete panust ja nende seniseid saavutusi. Taotluses on selgelt välja toodud taotleja ja partnerite panus ja vastutus tegevuskava edukaks ühiseks elluviimiseks.

8.4. Eelarve realistlikkus, kuluefektiiv-sus ja kulu-artiklite põhjendatus4 punkti8 punkti12 punkti16 punkti20 punkti

Eelarve on üldine ja kõik planeeritud kulud ei ole tegevuste elluviimise seisukohast põhjendatud. Eelarves välja toodud kulud ei ole realistlikud, toetuse kasutamine pole kuluefektiivne ega mõistlik.Taotluses toodud eelarve on selge, kuid planeeritud kulud ei ole nende elluviimiseks optimaalsed ja on osaliselt põhjendamata. Enamus taotluse eelarves välja toodud kulusid vastavad reaalsele turuhinnale ja toetuse kasutamine on efektiivne.Kõik kulud on optimaalsed ja kuluefektiivsed planeeritud tulemuste saavutamiseks ning tegevuskava elluviimise seisukohast põhjendatud. Planeeritud eelarve on realistlik, kulud vastavad reaalsele turuhinnale ning on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud.

10. Hindamisel valitakse punktisumma, mille kirjelduses enamik aspekte vastab taotluses esinevatele asjaoludele. Vahepealsete hinnangute punktid ei ole kirjeldusega sisustatud, vaid need on madala, keskmise ja kõrge hinde vahepealsed hinnangud.

11. Iga kriteeriumi eest saadud punktid liidetakse omavahel. Maksimaalne koondsummana saadav punktide arv on 100.

12. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka taotlejalt täiendavalt saadud informatsioon, samuti muud ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud.

13. Taotlused, mis said koondsummaks vähem kui 56 punkti 100-st võimalikust või mille hindamiskriteeriumi 8.1 punktisumma on alla 20 punkti, jäetakse rahuldamata.

14. Kui mitme taotluse koondsumma on võrdne, saab pingereas kõrgema koha taotlus, millel on kõrgem hindamiskriteeriumi 8.1 punktisumma. Kui ka need punktisummad on võrdsed, saab pingreas kõrgema koha taotlus valdkonnast, mille puhul on rahuldamisele kuuluvaid taotlusi kõige vähem. Kui kõigis valdkondades on rahuldamisele kuuluvaid taotlusi võrdselt, heidetakse pingerea selgitamiseks liisku. Liisuheitmine toimub võrdse taotlejate juuresolekul. Liisuheitmise aeg ja koht teatatakse eelnevalt taotlejatele.