Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord

Kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse-

ja raamatukogupoliitika kujundamise ja rakendamise

strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord”

Lisa

Taotluste hindamismetoodika

I POLIITIKA KUJUNDAMISE TOETUS

1. Poliitika kujundamise toetuse taotluste hindamiskriteeriumid:

1.1. taotluse sisuline kvaliteet ning vastavus taotlusvooru eesmärgile ja oodatavale tulemusele;

1.2. taotleja liikmete ja/või huvirühma liikmete arvamuste esitamise ja ühtsete seisukohtade kujundamise protsess;

1.3. taotleja võimekus oma liikmete ja huvirühma seisukohti avalikkuses kaitsta ja kommunikeerida.

2. Punktis 1 nimetatud kriteeriumide hindamisskaalad ja kirjeldused:

0 punkti - madal

3

punkti 5 punkti - keskmine

7

punkti 10 punkti - kõrge

1.1. Taotluse sisuline

kvaliteet ning

vastavus taotlusvooru

eesmärgile ja

oodatavale tulemusele

(võimalik saada 0, 3,

5, 7 või 10 punkti)

Taotluse (sh

koostööpakkumise) seos

taotlusvooru eesmärgi,

oodatava tulemuse ning

taotlusvooru avamise teates

nimetatud fookusteemadega

on ebamäärane või küsitav.

Taotleja kavandatav panus

ja pakutavad kompetentsid

ei ole asjakohased. Puudub

nägemus

Kultuuriministeeriumiga

koostöö korraldusest.

Taotluses ei ole kavandatud

organisatsiooni üldist

võimekust tõstvaid

arendustegevusi. Taotluse

ettevalmistus on ebapiisav.

Vahe-

pealne

hinnang

Taotlus (sh

koostööpakkumine) on

seotud taotlusvooru

eesmärgi, oodatava

tulemuse ning

taotlusvooru avamise

teates nimetatud

fookusteemadega.

Taotleja kavandatav

panus (sh nägemus

Kultuuriministeeriumiga

koostöö korraldusest) ja

pakutavad kompetentsid

on suures osas

asjakohased. Taotluses on

kavandatud

organisatsiooni üldist

võimekust tõstvaid

arendustegevusi, kuid

nende kirjeldus on

üldsõnaline või

asjakohasus taotlusvooru

eesmärki silmas pidades

küsitav. Taotluse

ettevalmistuse tase on

keskmine.

Vahe-

pealne

hinnang

Taotlus (sh

koostööpakkumine) on

seotud taotlusvooru

eesmärgi, oodatava

tulemuse ning

taotlusvooru avamise

teates nimetatud

fookusteemadega.

Taotleja kavandatav

panus (sh nägemus

Kultuuriministeeriumiga

koostöö korraldusest) ja

pakutavad kompetentsid

on täielikult asjakohased.

Taotluses on kavandatud

ning detailselt kirjeldatud

organisatsiooni üldist

võimekust tõstvaid

arendustegevusi ning need

on taotlusvooru eesmärki

silmas pidades

asjakohased. Taotlus on

tervikuna väga hästi

ettevalmistatud ja

usaldusväärne.

1.2. Taotleja liikmete

ja/või huvirühma

liikmete arvamuste

esitamise ja ühtsete

seisukohtade

kujundamise protsess

(võimalik saada 0, 3,

5, 7 või 10 punkti)

Puudub taotleja kõiki

liikmeid kaasata võimaldav

süsteem, olulisi küsimusi

otsustab ainult juhatus.

Info- ja kaasamiskanalid

liikmete ning avalikkuse

teavitamiseks ja

kaasamiseks on puudulikud.

Ei plaanita

märkimisväärseid

arendustegevusi nende

parendamiseks. Taotleja ei

kogu liikmetelt tagasisidet

oma tegevuse kohta.

Vahe-

pealne

hinnang

On üles ehitatud taotleja

kõiki liikmeid kaasata

võimaldav seisukohtade

kujundamise süsteem.

On üksikud, kuid siiski

toimivad info- ja

kaasamiskanalid liikmete

ning avalikkuse

teavitamiseks ja

kaasamiseks. Taotleja

kogub liikmetelt

tagasisidet oma tegevuse

kohta juhuslikult.

Vahe-

pealne

hinnang

On üles ehitatud taotleja

kõiki liikmeid ja laiemalt

huvirühma liikmeid

kaasata võimaldav

seisukohtade kujundamise

süsteem. On olemas

mitmekesised ning hästi

toimivad info- ja

kaasamiskanalid liikmete

ning avalikkuse

teavitamiseks ja

kaasamiseks. Taotleja

kogub liikmetelt

regulaarselt tagasisidet

oma tegevuse kohta.

3. Hindamisel valitakse punktisumma, mille kirjelduses enamik aspekte vastab taotluses esinevatele asjaoludele.

Hindamiskriteeriumi 1.1 ja 1.2 vahepealsete hinnangute punktid ei ole kirjeldusega sisustatud, vaid need on

madala, keskmise ja kõrge hinde vahepealsed hinnangud.

4. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka taotlejalt täiendavalt saadud informatsioon,

samuti muud ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad

hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud.

5. Toetus määratakse igas valdkonnas kuni kahele taotlejale, kelle taotlus on saanud hindamisel vastavas

valdkonnas suurima arvu punkte ning kes on saanud igas hindamiskriteeriumis vähemalt 5 punkti.

6. Valdkonnas hindamisel teise koha saanud taotlejale määratakse väiksem toetus kui esimese koha saanud

taotlejale. Kui valdkonnas oli hindamisel ainult ühe taotleja taotlus või kui ainult üks taotlus täidab punktis 5

nõutud lävendi ning taotlus saab hindamisel kokku vähemalt 30 punkti, määratakse kogu valdkonnale

kavandatud summa sellele taotlejale.

7. Kui ühe valdkonna taotlejad saavad kokku võrdse punktisumma ning valdkonnas on rohkem kui kaks taotlejat,

saab pingereas kõrgema koha taotlus, millel on kõrgem hindamiskriteeriumi 1.1 punktisumma. Kui ka need

punktisummad on võrdsed, siis taotlus, millel on kõrgem hindamiskriteeriumi 1.2 punktisumma. Kui ka need

punktisummad on võrdsed, heidetakse toetuse määramiseks liisku. Liisuheitmine toimub võrdse punktisumma

saanud taotlejate juuresolekul Liisuheitmise aeg ja koht teatatakse eelnevalt taotlejatele.

II POLIITIKA RAKENDAMISE TOETUS

8. Poliitika rakendamise toetuse taotluste hindamiskriteeriumid:

8.1. tegevuskava läbimõeldus;

8.2. sihtrühma suurus ja määratluse selgus;

8.3. teostajate professionaalsus ja haldusvõimekus;

8.4. eelarve realistlikkus, kuluefektiivsus ja kuluartiklite põhjendatus.

9. Punktis 8 nimetatud kriteeriumide hindamisskaalad ja kirjeldused:

1.3. Taotleja

võimekus oma

liikmete ja huvirühma

seisukohti avalikkuses

kaitsta ja

kommunikeerida

(punkte antakse kahes

osas, kokku võimalik

kriteeriumi eest saada

0, 5, 10, 15 või 20

punkti)

a) Taotlemisele eelneva 12

kuu jooksul on taotleja

nimel meedias avaldatud

vähem kui 2 artiklit,

kommentaari või avalikku

pöördumist. Arvesse

lähevad ka tele- ja

raadioesinemised,

ametlikud pöördumised

avaliku sektori

institutsioonide poole ning

eelnõudele või muudele

ametlikele dokumentidele

tagasiside andmised.

Hindamisel arvestatakse

ainult neid artikleid ja

avalike ülesastumisi, mis

esindavad organisatsiooni

ametlikke seisukohti, oma

valdkonna üleseid teemasid

ning toetavad Kultuur 2030

eesmärke.

Arvesse ei lähe

sotsiaalmeedia ning muud

meediakanalid, mis on

taotleja kontrolli all.

[ei

rakendata] a) Taotlemisele eelneva

12 kuu jooksul on taotleja

nimel meedias avaldatud

3–5 artiklit, kommentaari

või avalikku pöördumist.

Arvesse lähevad ka tele-

ja raadioesinemised,

ametlikud pöördumised

avaliku sektori

institutsioonide poole

ning eelnõudele või

muudele ametlikele

dokumentidele tagasiside

andmised.

Hindamisel arvestatakse

ainult neid artikleid ja

avalike ülesastumisi, mis

esindavad organisatsiooni

ametlikke seisukohti,

oma valdkonna üleseid

teemasid ning toetavad

Kultuur 2030 eesmärke.

Arvesse ei lähe

sotsiaalmeedia ning muud

meediakanalid, mis on

taotleja kontrolli all.

[ei

rakendata] a) Taotlemisele eelneva

12 kuu jooksul on taotleja

nimel meedias avaldatud

vähemalt 6 artiklit,

kommentaari või avalikku

pöördumist. Arvesse

lähevad ka tele- ja

raadioesinemised,

ametlikud pöördumised

avaliku sektori

institutsioonide poole

ning eelnõudele või

muudele ametlikele

dokumentidele tagasiside

andmised.

Hindamisel arvestatakse

ainult neid artikleid ja

avalike ülesastumisi, mis

esindavad organisatsiooni

ametlikke seisukohti, oma

valdkonna üleseid

teemasid ning toetavad

Kultuur 2030 eesmärke.

Arvesse ei lähe

sotsiaalmeedia ning muud

meediakanalid, mis on

taotleja kontrolli all.

b) Taotleja sotsiaalmeedia

konto jälgijate hulk on

taotluse esitamise päeva

seisuga alla 300.

[ei

rakendata] b) Taotleja

sotsiaalmeedia konto

jälgijate hulk on taotluse

esitamise päeva seisuga

300–999.

[ei

rakendata] b) Taotleja sotsiaalmeedia

konto jälgijate hulk on

taotluse esitamise päeva

seisuga üle 1000.

10. Hindamisel valitakse punktisumma, mille kirjelduses enamik aspekte vastab taotluses esinevatele asjaoludele.

Vahepealsete hinnangute punktid ei ole kirjeldusega sisustatud, vaid need on madala, keskmise ja kõrge hinde

vahepealsed hinnangud.

11. Iga kriteeriumi eest saadud punktid liidetakse omavahel. Maksimaalne koondsummana saadav punktide arv on

100.

12. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui ka taotlejalt täiendavalt saadud informatsioon,

samuti muud ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad

hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud.

MADAL

Vahe-

pealne

hinnang

KESKMINE

Vahe-

pealne

hinnang

KÕRGE

8.1. Tegevus-

kava läbi-

mõeldus

5 punkti 10

punkti 20 punkti

30

punkti 40 punkti

Tegevuskava seos

taotlusvooru eesmärkidega

ning fookusteemadega on

ebamäärane või küsitav

ja/või planeeritud

tegevustega pole võimalik

saavutada taotlusvooru jaoks

olulisi tulemusi. Tegevuste

kirjeldused on

pealiskaudsed. Taotluse

ettevalmistus on ebapiisav.

Tegevuskava on seotud

taotlusvooru eesmärkidega

ning fookusteemadega.

Aja- ja tegevuskava on

rahuldavalt kirjeldatud, kuid

ajakava on kas liiga optimistlik

või tegevused ei ole

omavahelises koosmõjus või

loogilises järgnevuses.

Tegevuskava on seotud

taotlusvooru eesmärkidega

ning fookusteemadega. Aja-

ja tegevuskava on detailselt

kirjeldatud. Ajakava on

realistlik ja selles on

arvestatud võimalike

ootamatustega. Tegevuskava

on jagatud loogilisteks

etappideks. Taotlus on hästi

ettevalmistatud ja

usaldusväärne.

8.2. Siht-

rühma suurus

ja määratluse

selgus

4 punkti 8

punkti

12 punkti 16

punkti

20 punkti

Taotlusest ei selgu, kes on

sihtrühm ja kasusaajate arvu

on kirjeldatud ebamääraselt.

Kasusaajate arv on

ebapiisav, arvestades

taotletava summa suurust.

On olemas koondülevaade

sihtgrupist ja kasusaajate

arvust, kuid mitte kõigi

tegevuste lõikes. Kasusaajate

arv on keskmine, arvestades

taotletava summa suurust.

Taotlusest tuleb selgelt välja

seos tegevuste ja sihtrühma

vahel, sihtrühm on

kirjeldatud arusaadavalt ja

põhjendatult, kasusaajate arv

on tuletatud loogiliselt.

Kasusaajate arv on suur,

arvestades taotletava summa

suurust.

8.3. Teostajate

professio-

naalsus ja

haldus-

võimekus

4 punkti 8

punkti

12 punkti 16

punkti

20 punkti

Taotleja sisulisel ning

tehnilisel meeskonnal on

vähene potentsiaal ja

võimekus tegevusi edukalt

ellu viia.

Taotleja sisulise ja tehnilise

meeskonna potentsiaal ja

võimekus tegevuskava ellu viia

on tagasihoidlik ja püstitatud

eesmärkide saavutamise

võimalus küsitav, arvestades

meeskonnaliikmete panust ja

nende seniseid saavutusi.

Meeskond ja koostööpartnerid

on tegevustesse kaasatud

juhuslikult. Taotluses on

ebaselgelt välja toodud taotleja

ja partnerite panus ja vastutus

tegevuskava ühiseks

elluviimiseks.

Taotlejal on nii sisulise kui ka

tehnilise meeskonna

potentsiaal ja võimekus

tegevuskava ellu viia ja

püstitatud eesmärke

saavutada, arvestades

meeskonnaliikmete panust ja

nende seniseid saavutusi.

Taotluses on selgelt välja

toodud taotleja ja partnerite

panus ja vastutus tegevuskava

edukaks ühiseks

elluviimiseks.

8.4. Eelarve

realistlikkus,

kuluefektiiv-

sus ja kulu-

artiklite

põhjendatus

4 punkti 8

punkti

12 punkti 16

punkti

20 punkti

Eelarve on üldine ja kõik

planeeritud kulud ei ole

tegevuste elluviimise

seisukohast põhjendatud.

Eelarves välja toodud kulud

ei ole realistlikud, toetuse

kasutamine pole

kuluefektiivne ega mõistlik.

Taotluses toodud eelarve on

selge, kuid planeeritud kulud ei

ole nende elluviimiseks

optimaalsed ja on osaliselt

põhjendamata. Enamus taotluse

eelarves välja toodud kulusid

vastavad reaalsele turuhinnale

ja toetuse kasutamine on

efektiivne.

Kõik kulud on optimaalsed ja

kuluefektiivsed planeeritud

tulemuste saavutamiseks ning

tegevuskava elluviimise

seisukohast põhjendatud.

Planeeritud eelarve on

realistlik, kulud vastavad

reaalsele turuhinnale ning on

selge, milliste arvutuste ja

hinnangute alusel on eelarve

kokku pandud.

13. Taotlused, mis said koondsummaks vähem kui 56 punkti 100-st võimalikust või mille hindamiskriteeriumi 8.1

punktisumma on alla 20 punkti, jäetakse rahuldamata.

14. Kui mitme taotluse koondsumma on võrdne, saab pingereas kõrgema koha taotlus, millel on kõrgem

hindamiskriteeriumi 8.1 punktisumma. Kui ka need punktisummad on võrdsed, saab pingreas kõrgema koha

taotlus valdkonnast, mille puhul on rahuldamisele kuuluvaid taotlusi kõige vähem. Kui kõigis valdkondades

on rahuldamisele kuuluvaid taotlusi võrdselt, heidetakse pingerea selgitamiseks liisku. Liisuheitmine toimub

võrdse taotlejate juuresolekul. Liisuheitmise aeg ja koht teatatakse eelnevalt taotlejatele.

1

Kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika

kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite

toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Märkuste tabel kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning

rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord“ eelnõule

Jrk

nr Märkuse tegija ja sisu Arvestamine/mittearvestamine

Vabaühenduste Liit

1. § 4 lg 1 p 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise seisuga tähtajaks täitmata

kohustusi toetuse andja ees. Antud sätet tuleks muuta selliselt, mis viitaks, et vastav

kohustuse täitmata jätmine on tekkinud taotleja süül. Nii on võimalik vältida olukordi, kus

kohustus ei ole täidetud nt seetõttu, et partneri ja ministeeriumi vahel on tekkinud vaidlus,

mille tõttu on veninud aruande esitamine ja selle kinnitamine. Kuivõrd Vabaühenduste Liit

on teistes ministeeriumides taoliste juhtumitega kursis, on meie hinnangul oluline, et vastav

säte saaks kirja selliselt, et taotlejat ei karistataks teise osapoole tõttu tekkinud olukorra eest.

Mittearvestatud. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg, tuleb

kohustus täita selle tähtaja kestel. Kohustuste täitmata jätmine on

faktiküsimus, mis toob kaasa õiguses ette nähtud tagajärje. Põhjendatud

juhtudel on taotluse alusel võimalik tähtaegu pikendada ehk kohustuse

täitmise aega edasi lükata. Aruande sisu puudutavad

vaidlused/eriarvamused saavad tekkida siiski peale aruande esitamist

ning sellisel juhul on aruande esitamise kohustus täidetud. Aruande

kinnitamine/mitte kinnitamine on toetuse andja kohustus, mida ta teostab

aruande menetlustähtaja jooksul kaalutlusõiguse kaudu. Üldpõhimõtteks

on, et puuduste kõrvaldamiseks määrataval tähtajal on n-ö edasilükkav

mõju ja haldusorganile asja lahendamiseks ettenähtud tähtaja kulgemine

peatub. See puudutab ka erinevate asjaolude väljaselgitamist, sh

võimalikke vaidlusi, kuid ei tähenda tingimata seda, et kui toetuse saaja

jääb toetuse andjaga eriarvamusele, ei oleks toetuse andjal õigust otsust

teha.

2. § 4 lg 2 p 1 sätestatakse, et poliitika kujundamise toetuse taotleja peab olema üleriigiliselt

tegutsev organisatsioon ja et põhikirjas peab olema fikseeritud tegevusala üleriigilisena.

Kuigi mõistame ministeeriumi eesmärki tagada, et poliitika kujundamise valdkonnas

strateegiliseks partneriks pürgijal oleks kompetentsid üleriigiliseks tegutsemiseks, tuleks

hoolega kaaluda, kas vastav kitsendus on seda eesmärki täitev. On tõenäoline, et mõnel

ühingul pole põhikirjas üldse peale tegevuste sisulise kirjelduse viidet sellele, mis

piirkonnas ta vastavate põhikirjaliste eesmärkide täitmisega tegeleb, ning võimalik on ka

see, et esiti konkreetses piirkonnas tegutsenud organisatsioon otsustabki hakata valdkonna

kohta üleriigilist teadmist koondama ehk ühing kujundab ühel hetkel oma organisatsiooni

tegevuse üleriigiliseks. Üleriigilisuse nõuet on võimalik sätestada alternatiivsete

meetoditega, nt läbi taotluse hindamiskriteeriumite.

Selgitame. Määrus ei nõua, et põhikirjas peab olema otseselt määratletud

tegevuste elluviimise piirkonnana „kogu Eesti“. Seletuskirja kohaselt on

üleriigilisuse nõue täidetud, kui põhikirjas ei ole tegevusväli määratletud

geograafiliselt kitsamalt kui kogu Eesti.

Kui ühing peaks soovima oma senist põhikirjas kitsalt piiritletud

tegevuspiirkonda laiendada, siis on tal võimalus oma põhikirja muuta,

mis peakski olema ühingu juhtimise seisukohalt korrektne käitumine.

2

3. § 4 lg 2 p 2 seletuskiri ütleb, et põhikirjajärgne tegevuse nõue on täidetud, kui ,,taotleja

põhikirjajärgseks tegevusalaks on kõik nimetatud tegevused”. Antud lause viitab, justkui

kõik poliitika kujundamise toetuse taotlejad peaksid olema fikseerinud oma põhikirjas, et

nad tegelevad kõigi kolme valdkonnaga (st muuseumid, muinsuskaitse ja raamatukogud).

Usutavasti on seletuskirjas mõeldud siiski midagi muud, mistõttu oleks selguse huvides

oluline vastavat lauset korrigeerida.

Arvestatud. Täiendame seletuskirja selliselt, et nõue on täidetud, kui

taotleja põhikirjajärgseks tegevusalaks on kõik nimetatud tegevused ühe

valdkonna raames.

4. § 4 lg 3 p 2 on esitatud ühingule tegutsemisnõue vähemalt kolm aastat enne taotluse

esitamist. Kuigi on arusaadav, et ministeerium soovib tegutsemisaja nõudega tagada

ühingute legitiimsust ning ka teatavat kompetentsusastet, tuleks hoolikalt läbi mõelda, kas

vastav piirang on proportsionaalne ega tekita liiga suurt barjääri vabaühendustele. Nt

olukorras, kus seni valdkonnas tegutsevad pädevad inimesed otsustavad uue

huvikaitseorganisatsiooni moodustada, ei pruugi ühing ainult selle nõude tõttu partnerlusele

kvalifitseeruda.

Arvestatud. Muudame eelnõu ning vähendame nõuet kahele aastale.

Sama ettepaneku tegi Eesti Muuseumide Liit.

5. § 8 lg 2 p 8 puhul soovime täpsustada määruse eelnõus kirjutatut. Eesti vabaühenduste

tegutsemispraktikat arvestades on tõenäoline, et ühingu juht mh strateegilise partnerluse

raames panustab kokku lepitud tegevuste elluviimisesse ning talle makstakse nende

tööülesannete täitmise eest ühingu poolt tasu. Kas me saame õigesti aru, et antud sätte teise

poole alusel („ning asutuse või isiku juhtimiskulu poliitika rakendamise toetuse puhul“)

oleks keelatud strateegilise partnerluse lepingust tasustada juhatuse liiget kõigest juhatuse

liikme lepingu kontekstis (nt olukorras, kus ühingu tegelik juht on keegi teine ja juhatuse

liige saabki ainult juhatuse liikme tasu) või laieneb see kõigile lepingutele, mis on sõlmitud

juhatuse liikme ja ühingu vahel (nt olukorras, kus juhatuse liige on ka töölepingu alusel

ühingu tegevjuht).

Selgitame. Organisatsiooni üldise juhtimisega seotud personalikulu ei

ole rakendamise suuna toetuse puhul abikõlblik, sest tegemist on

organisatsiooni, mitte konkreetse projekti või toetatava tegevuse

juhtimisega. Kui juht teeb taotlusvoorust toetatava tegevuse raames

sisulist tööd ning tööülesanded on lepingus eraldi fikseeritud, siis on

võimalik personalikulu nende tegevustega seoses hüvitada. Juhi

asendajale kohaldub juhile rakendatav reeglistik.

6. § 10 lg 3 sätestatakse poliitika rakendamise toetuse ülempiir taotleja kohta 55 000 eurot

kalendriaastas. Seletuskiri põhjendab, et vastav summa on tekkinud varasemast kogemusest.

Arvestades, et strateegilise partnerluse määrus kehtestatakse selleks, et vastav koostöövorm

luua ja reguleerida, ei ole määruses endas toetuse ülempiiri kehtestamine asjakohane.

Määrus peaks strateegilisele partnerile andma informatsiooni selle kohta, et ühingul üldse

on võimalik partneriks saada ning millistel tingimustel. Arvestades, et strateegiliste

partnerite iga-aastase toetuse summa kinnitatakse ministri käskkirjaga, peaksid ka

konkreetsed summad kajastuma vastavas käskkirjas. See muuhulgas võimaldab reageerida

olukordadele, kus taotletust suurema summa maksmine on põhjendatud (nt HTM maksis

kiire inflatsioonitõusu tõttu strateegilistele partneritele erakorraliselt kokkulepitust enam

toetust, et leevendada elukalliduse tõusuga kasvanud kulude katmist). Olenemata sellest, et

konkurss kuulutatakse välja konkreetse summaga, peaks partneril ja ministeeriumil endiselt

säilima võimalus pidada läbirääkimisi toetuse mahu osas. Seetõttu teeb Vabaühenduste Liit

ettepaneku toetuse piirmäär määrusest eemaldada ning toetuste määra aluseks arvestada

ministri kinnitatavad käskkirjad.

Mittearvestatud. Nõustume, et määrus peaks strateegilisele partnerile

andma informatsiooni selle kohta, millisel ühingul üldse on võimalik

partneriks saada ning millistel tingimustel. Seetõttu ongi ühe tingimusena

teiste hulgas kehtestatud toetustele ülempiir. Kultuuriminister kinnitab

igal aastal Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga

toetuse koondsumma ning teeb igal aastal toetuse eraldamise otsuse

toetuse saajate lõikes. Toetuse eraldamise haldusaktis sätestatakse lisaks

toetuse saajatele ja toetussummadele vajadusel taotlusvooru eritingimusi,

mida valitsemisala käskkirjas vooru põhiselt kajastada ei ole kohane.

Toetuse andja ei saa määrata poliitika rakendamise toetuse taotlejale

suuremat summat kui kehtestatud ülempiir lubab ning taotlusega küsitud.

Toetuse ülempiir poliitika rakendajatele on seatud eelkõige arvestades

taotlejate arvu ning piiratud eelarve vahendeid. Ilma kehtestatud

ülempiirita võib tekkida olukord, kus üks taotleja küsib toetust kogu

vooru mahu ulatuses. Selline olukord ei oleks eesmärgipärane.

7. § 10 lg 4 ei ole põhjendatud lähtudes § 10 lg-s 3 selgitatud kommentaaridest. Veel:

olukorras, kus ministeerium jätab endale määrusega õiguse fikseeritud summat vähendada,

peab ühingule alles jääma ka võimalus taotleda põhjendatud juhtudel lisaressurssi, mille

Mittearvestatud. Määrus hakkab asendama kahte praegu kehtivat

kultuuriministri määrust „Muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogude

valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“1 ja

3

andmisel saab arvestada riigi majandusliku seisu ja taotluse põhjendatusega. Kolme aastase

perioodi jooksul võib toimuda palju ettenägematut, mistõttu ei ole otstarbekas, et neile

reageerimiseks on vajalik igakordne määruse muutmise protsess (nt pärgviiruspandeemia

ajal oli strateegilist partnerlust rakendatavatel ministeeriumidel vaja korduvalt paindlikkust

partneritega läbirääkimisel).

„Kultuuripärandi valdkonna toetamise tingimused ja kord“. Seni esitas

taotleja igal aastal toetuse taotluse, kuid muudatusega saab ühe taotluse

alusel küsida toetust kolmeks aastaks. Kuna riigieelarve on kalendriaasta

põhine, ei saa Kultuuriministeerium anda etteulatuvalt garantiid kolmeks

aastaks. Õigusselguse huvides on määrusesse kirja pandud, et kui

vähenevad riigieelarvelised vahendid Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarves, võib väheneda ka teise või kolmanda

kalendriaasta toetus. Lähima kolme aasta perspektiivis me eelarve

suurendamise võimalust ei näe, mistõttu toetuse suurendamise võimalus

määruses ei kajastu.

8. § 10 lg 6 kehtestab omaosaluse nõude ühingutele, kes soovivad poliitika rakendamise raha

taotleda. Vabaühenduste Liit ei ole nõus, et strateegilise partnerluse raames kohustatakse

ühinguid taotlema toetust omaosalusega. Arvestades, et määrusega kehtestatakse ühingutele

võrdlemisi ranged reeglid ja nõudmised, siis nende reeglite ja nõudmiste täitmisega tõestab

ka ühing, et ta on suuteline ja võimeline strateegilise partnerlusega võetud kohustusi täitma,

mistõttu omaosaluse nõue on üleliigne. Ka sellisel ühingul, kes on muidu pädev ja suuteline,

aga kellel lisarahastuse võimalusi ei ole, peab olema võimalus raha taotleda. Eelnõu

seletuskiri ei selgita omaosaluse nõude põhjuseid ega selgita selle eesmärki ja/või

potentsiaalset tagajärge.

Selgitame. Täiendame seletuskirja põhjendusega, et poliitika

rakendamise toetusele on kehtestatud omaosaluse nõue põhjusel, et leida

projekte ellu viima finantssuutlikud partnerid. Lisaks on omaosaluse

nõue seatud selleks, et tagada toetuse andmise kooskõla riigiabi

reeglitega.

9. § 12 lg 3 alusel kaasatakse vajaduspõhiselt taotluse hindamisse hääleõiguseta eksperte.

Kuigi määruse tekstist see ei selgu, siis seletuskiri viitab, et hääleõiguseta ekspertide isikut

ei avalikustata taotlejale. Sellise lähenemisega ei saa Vabaühenduste Liit nõustuda. Ühingul

on õigus vajadusel hindamiskomisjoni otsus vaidlustada, ent selleks peab ühingul olema ka

igakülgne ülevaade neist argumentidest, ekspertidest ja spetsialistidest, kelle otsuste

tagajärjel ühingut ei rahastata. Isegi olukorras, kus eksperdil hääleõigus puudub, on tal enda

ekspertsusega võimalik mõjutada hindamiskomisjoni liikmeid otsuseid langetama, mistõttu

on hindamiskomisjoni legitiimsuse säilitamise eesmärgil vaja avalikustada ka need isikud,

kelle ekspertiisi komisjon kasutab.

Osaliselt arvestatud. Võtame selgituse seletuskirjast välja, kuid

rõhutame, et eksperdi kaasamine võib selguda vahetult enne

hindamiskomisjoni istungit, mistõttu avalikustatakse eksperdi osalemine

komisjoni protokollis. Selgitame, et haldusorgan kaasab eksperte üksnes

vajaduse korral. Ekspertiisi saab tellida mingite asjaolude tuvastamiseks

ning vastutus haldusakti õiguspärasuse eest lasub tervikuna otsust tegeval

haldusorganil. Riigikohus on märkinud: “Ekspertiisi määramine on

menetlustoiming. Ekspertiisi määramine ei kujuta endast haldusakti

HMS § 51 lg 1 tähenduses, sest sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata

haldusvälise isiku õigusi ega kohustusi“. Seega toetuse saaja ekspertiisi

eraldiseisvalt vaidlustada ei saa. Samuti ei saa toetuse saaja vaidlustada

üksikuid hindamiskomisjoni liikmete antud hinnanguid, sest üksikute

hinnangute alusel kujuneb hindamiskomisjoni koondhinnang, mille

alusel teeb haldusorgan otsuse.

10. § 13 lg 7 ei anna piisavalt hästi mõistetavat raamistikku, mille alusel hinnatakse, et tegevuste

eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. Antud hetkel on tegemist võrdlemisi subjektiivse

sättega, mis võib muuhulgas mõjuda negatiivselt strateegilise partnerluse ühele eesmärgile

ehk usalduslikule partnerlussuhtele.

Arvestatud. Täpsustame eelnõu sõnastust, et tegemist peab olema

turutõrke olukorraga.

11. § 20 lg 7 kehtestatud kolme tööpäeva nõue selgituste andmiseks ei ole strateegilise

partnerluse eesmärki silmas pidades asjakohane ja realistlik. Isegi olukorras, kus ühingus

töötab täistööajaga töötaja(d), on nende peamine eesmärk viia ellu tegevusi ja kohustusi,

mille nad enda kanda on võtnud. Ka ei kaitse antud säte vabaühendust ministeeriumi

Arvestatud. Muudame eelnõu ja pikendame tähtaega seitsmele

tööpäevale.

4

kuritarvituste eest, sest säte viitab sellele, et igal suvalisel ajahetkel ilma põhjendamata on

toetuse andjal võimalik selgitusi küsida. Kuivõrd teatud juhtudel võib olla kiire

informatsiooni saamine õigustatud (nt potentsiaalne raha väärkasutamine), siis tuleks

vastavat sätet muuta selliselt, et vastamise tähtaeg oleks realistlikum (nt 7 tööpäeva, mis

strateegilise partnerluse perioodi arvestades on endiselt lühike aeg) ja et rahastajal oleks

oma päringus kohustus välja tuua põhjus, miks selgitust küsitakse. Kuivõrd strateegilise

partnerluse eesmärk niikuinii on, et ministeerium ja strateegiline partner teeksid tõhusamat

koostööd, tuleks selgitustaotlused jätta juhtudeks, kus rahastajal on tekkinud partneri suhtes

kahtluseid, kuid igas muus olukorras peaks partnerlus olema suunatud koostööle ehk ka

igapäevaste küsimuste arutamised peaksid toimuma mitteametlikumas formaadis kui seda

on selgitustaotlus.

12. §-s 23 loetletud õigused on aga väga ulatuslikud ning kohati küsitavad. Suurim probleem

seisneb sealjuures selles, et loetletud on õiguseid, mitte aga nende kohaldamise korda.

Näiteks ei selgu, millal ikkagi on ministeeriumil õigus saaja territooriumile minna

kontrollima toetusega seonduvaid dokumente jms. Antud paragrahv tekitab täna olukorra,

kus muidu kuulekas ühing hoolikalt kaaluks, kas ikka partnerlusele kandideerida, kui

teoreetiliselt on ministeeriumil võimalik partnerlussuhtes palju muutusi teha või pidevalt

auditeerimas käia. Juhul, kui nimetatud õiguseid säilitada, peab vastavate sätete all olema

kirjeldatud ka konkreetsed tingimused, tähtaeg jms, mis aitaks taotlejal aru saada ootusest,

mis talle on esitatud.

Selgitame. Paragrahvis 23 nimetatud toetuse andja õigused on otseselt

seotud §-s 20 nimetatud toetuse saaja kohustustega ning sellega, et

toetuse andja saaks veendumuse, et toetuse saaja on finantsiliselt ja

organisatoorselt jätkusuutlik partner. Näiteks kohapealse kontrolli õigust

kasutatakse siis, kui pole võimalik veenduda asjaoludes kirjalikult

esitatud andmete või dokumentide põhjal. Avaliku raha kasutust tuleb

toetuse andjal kontrollida ja teha seda hea halduse tava põhimõtteid ning

mõistlikkuse printsiipi järgides.

Hindamismetoodika:

13. 2. punktis kirjelduses 1.1 on hindamise üheks aluseks „kõiki liikmeid kaasav süsteem”.

Teeme ettepaneku antud juhul kriteerium sõnastada ümber selliseks, et ühing on loonud

süsteemi, mis võimaldab kõigil liikmetel kaasuda. Sellisel juhul on võimalik hinnata ühingu

enda pingutust, mitte sõltuda sellest, kas kõik liikmed on alati kaasunud, sest praktikas ei

juhtu seda (kõigi liikmete kaasumist) pea kunagi.

Arvestatud. Muudame eelnõu lisa.

14. 2. punktis kirjelduses 1.2 tuleks paremini selgitada, et avalikud pöördumised sisaldavad ka

ametlikke pöördumisi, eelnõu tagasisidet jms avalikule sektorile. Mõneti on antud tegevus

poliitikakujundamise kontekstis kõige olulisem, võrrelduna nt avalikkuse kõnetamisest. Ka

ei tohiks täiesti välistada sotsiaalmeedia mõju ja aktiivsust. On fakt, et sotsiaalmeedia abil

on avalikku arvamust võimalik mõjutada ja läbi selle huvikaitsetööd teha. Nt Mitte_Tallinna

näol on tegemist ainult sotsiaalmeediaplatvormi kasutava isikuga, kelle puhul saab öelda, et

ta on suutnud mõjutada avalikku arvamust. On selge, et sotsiaalmeedia mõju ei ole alati

kõige lihtsam hinnata, kuid hindamiskriteerium ei tohiks seda ka välistada, pigem saab

ühing ise kaalutleda, kas nende jaoks on oluline ka sotsiaalmeedia panust kirjeldada.

Arvestatud. Muudame eelnõu lisa.

15. Peame vajalikuks rõhutada, et kui 11. punkti sõnastus jääb kehtima, on tõendamisel

objektiivsete kriteeriumite kasutamine ülimalt oluline. Tekkida ei tohi olukorrad, kus nn

kuulujuttude või isikute vaheliste konfliktide tulemusena saavad mõjutatud

hindamistulemused.

Selgitame. Nõustume, et igasugune teave peab olema tõendatud ja selle

sisu, ulatust ja võimalikku tagajärge tuleb haldusorganil kontrollida ja

hinnata.

5

Eesti Muuseumiühing

1. Soovime täpsustada, kas taotleja ülesanne on poliitika rakendamise voorus põhjendada,

milles seisneb tegevuskavasse planeeritud tegevuste turutõrkeolukord?

Selgitame. Taotlusvormile tuleb vastav lahter, kus palume taotlejal

vastav info anda.

§ 6. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru avamisest, eelarvest ja selle jaotusest, fookusteemadest ja tegevustest ning

taotluste esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14

kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

EMÜ teeb ettepaneku, et taotluse esitamise tähtaeg oleks vähemalt 21 päeva, sest sisuliselt

on vaja esitada kaks taotlust

Selgitame. Säte reguleerib vooru avamisest etteteatamist tähtaega, mitte

seda, mitme päeva jooksul saab taotlust esitada. Tavapäraselt on

taotlusvoorud avatud kaks nädalat, vahel ka kauem, sõltuvalt

taotlusvormi ja nõutud lisade mahukusest. Kokku on seega aega taotlust

ette valmistada vähemalt kuu aega.

2. § 10. Toetuse piirmäär ja osakaal

(3) Poliitika rakendamise toetuse ülempiir taotleja kohta on 55 000 eurot kalendriaastas.

EMÜ ettepanek on tulevikuperspektiivi silmas pidades ülempiir taotleja kohta kaotada.

Näiteks võib taotlejal olla põhjendatud vajadus kolmeaastase toetuse raames taotleda

erinevateks aastatakse erinevas mahus toetust. Samuti juhime tähelepanu, et eelnõu

seletuskirjas lisatud põhjendus 55 000 euro ülempiirile ei ole sisuline argument: ka EMÜ

on varasemalt taotlenud oma tegevuste elluviimiseks suuremat summat. Tegevusi ja taotleja

vajadusi tuleks hinnata taotluse järgi ja vajadusel leppida taotlejaga kokku vähendatud

mahus toetus.

Mittearvestatud. Toetuse ülempiir poliitika rakendajatele on seatud

eelkõige arvestades võimalikku taotlejate arvu ning piiratud eelarve

vahendeid. Ilma kehtestatud ülempiirita võib tekkida olukord, kus üks

taotleja küsib toetust kogu vooru mahu ulatuses. Kui tegemist on tugeva

taotlusega ning see saab hindamisel maksimumpunktid, võibki juhtuda,

et kogu toetus määratakse ühele taotlejale. Selline olukord ei oleks

eesmärgipärane. Poliitika rakendamise toetuse taotlusi ning selles

sisalduvaid tegevusi hinnataksegi taotluse järgi ning vajadusel lepitakse

kokku vähendatud mahus toetus.

3. § 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(3) Poliitika rakendamise toetuse taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses

rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole

põhjendatud, arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu,

hindamiskriteeriume ja nõudeid. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut

taotletud toetuse vähendamiseks ja/või kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks.

Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib

nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse

osalise rahuldamise korral saavutatav.

EMÜ soovib täpsustada sõnastust. Pakume: Taotleja võib nõustuda taotluse osalise

rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise

korralda osaliselt või täielikult saavutatav. EMÜ hinnangul on taotluse osalise rahuldamise

kõrval ootuspärane, et mõningatel juhtudel võivad vähemate rahaliste ressursside tõttu

mõned tegevused ära jääda või olla läbi viidud väiksemas mahus.

Mittearvestatud. Sõnastus: „Taotleja võib nõustuda taotluse osalise

rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse

osalise rahuldamise korral saavutatav“ arvestab juba võimalike taotluses

tehtud muudatustega, mistõttu puudub vajadus sõnastust muuta. Kui

osalise rahuldamise ettepanek sisaldab kavandatud toetatavate tegevuste

muutmise ettepanekut ning taotleja sellega nõustub, loetakse see

kokkulepe esialgse taotluse muudatuseks, mis tähendab, et taotluses

toodud eesmärki on muudetud ja see muudetud eesmärk on taotluse

osalise rahuldamise korral saavutatav. Kui toetuse andja teeb taotluse

osalise rahuldamise ettepaneku ainult toetuse vähendamiseks, kuid

tegevusi muuta ei lase, võib taotleja nõustuda taotluse osalise

rahuldamisega ainult sel tingimusel, et taotluses toodud eesmärk (mida

ei ole vahepeal kokkuleppeliselt muudetud) on saavutatav ka toetuse

vähendamise korral.

Pakutud sõnastus ei sobi, sest annaks taotlejale võimaluse ühepoolselt

otsustada, kas ta muudab tegevusi või mitte.

4. § 20. Toetuse saaja kohustused

16) katab toetavate tegevuste maksumuse suurenemisel kallinemise osa, kui tegemist on

poliitika rakendamise toetuse saajaga.

Selgitame. Projekti/tegevuste kallinemise võimalusega tuleb taotlejal

arvestada juba taotlust koostades. Kui taotluses ettenähtud tegevusi ei

viida ellu, järgneb sellele toetuse tagasinõudmine. Inflatsioon ja üldine

elukalliduse kasv võib olla üheks põhjuseks, miks toetuse saaja esitab

6

Soovime täpsustada: senistes aruteludes on jäänud kõlama kultuuriministeeriumi poolt

vastupidine seisukoht, et näiteks elukalliduse tõusmisel on ootuspärane eeldada, et

mõningaid tegevusi viiakse ellu vähendatud mahus. Samuti ei anna see punkt kindlust force

majeure juhtumite korral, näiteks kui riigis on hüperinflatsioon.

näiteks teise või kolmanda aasta tegevuskava muudatustaotluse või teeb

avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks või esitab avalduse

teise või kolmanda aasta toetusest loobumise kohta või tagastab

väljamakstud toetuse. Muudatustaotluse saamisel haldusorgan hindab

soovitavate muudatuste sisu ja seda, kas tegevuskava muutmisel on

taotlusvooru eesmärk endiselt saavutav.

ICOM Eesti Rahvuskomitee

1. ICOM Eesti mõistab ministeeriumi soovi valdkonna arendamise toetust paremini suunata.

Ka seda, et piiratud ressursside tingimustes nähakse efekti valdkonnaga suhtlemise

lihtsustamises koondades valdkondliku arvamuse kanaliseerimise ühe valitud

organisatsiooni kaudu kuid on samas arvamusel, et sedavõrd vähese kuid eriilmeliste

partnerite hulga juures ei tohiks seda pidada probleemiks, mida sellisel moel lahendada.

Ehkki muuseumivaldkonnas on koostöö erinevate organisatsioonide vahel toiminud hästi,

loob pakutav mudel omamoodi ebavõrdsuse valdkondlike partnerorganisatsioonide vahel,

kus määravaks kriteeriumiks on tõstetud mitmel puhul kvantiteet. Kindlasti ei tohiks

seejuures unustada, et valdavalt on tegu vabatahtlikkuse alusel toimivate

organisatsioonidega. Peame oluliselt arvamuste mitmekesisust.

Arvestatud. Suurendame poliitika kujundamisel kaasarääkimise toetuse

saajate arvu kuni kaheni (iga valdkonna kohta). Samas kinnitame, et

ministeeriumi suhtlus valdkonnaga ei hakka toimuma ainult toetust

saavate partnerorganisatsioonide kaudu. Nagu ka seletuskirjas on

märgitud: Samas ei tähenda poliitika kujundamise toetuse mittesaamine

seda, et organisatsioonil ei oleks õigust oma arvamust avaldada või et

Kultuuriministeerium (edaspidi KuM või toetuse andja) ei kaasaks

jätkuvalt kõiki valdkonnas tegutsejaid eri poliitikamuudatuste

kavandamisse. Erinevus on vaid selles, et kui teiste organisatsioonide

puhul on kaasarääkimine vabatahtlik ning seetõttu ka kohati juhuslik ja

mitte kõiki organisatsiooni liikmeid kaasav, siis poliitika kujundamise

toetuse saaja võtab kohustuse, et kolme aasta jooksul panustatakse

muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika kujundamisse,

sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse

ja muutmisse. Toetuse saaja peab tagama liikmeskonna/huvirühma

koordineeritud ja laiapõhjaliselt kujundatud seisukohad. Samuti selle, et

esindatava liikmeskonna/huvirühma kõigil liikmetel on võimalus leida

infot, kes esindab nende seisukohti KuM-iga suhtlemisel, millistel

olulisematel teemadel seda tehakse ja millised on kanalid oma arvamuse

esitamiseks.

/…/

Organisatsioonid, kes ei saa vooru tulemusena poliitika kujundamise

toetust, võivad tunda end vähem kaasatuna ja tõrjutuna. Selle

ennetamiseks plaanib KuM jätkata senist kaasamispoliitikat, kus

aruteludesse ja konsultatsioonidesse kaasatakse endiselt kõiki

huvirühmi, sõltumata sellest, kas nad saavad mõnest taotlusvoorust

toetust või mitte. See eeldab muu hulgas, et kogu poliitika kujundamise

ja rakendamisega seotud teave on avalikult kättesaadav, et kõik

organisatsioonid saavad jälgida poliitikamuudatusi, osaleda aruteludes

ja esitada oma ettepanekuid. Lisaks on võimalik laiendada igal aastal

toimuva strateegiliste partnerite arenduspäeva sihtrühma, et pakkuda

nõustamist ja koolitust ka neile organisatsioonidele, kes ei saa poliitika

kujundamise toetust.

7

2. Valides strateegiliseks partneriks poliitika kujundamisel ühe, seatud kriteeriumidele

vastates võrdse punktisumma korral suurema liikmete arvuga organisatsiooni, pisendab

pakutud mudel sümboolselt teiste valdkonda esindavate organisatsioonide tähendust ning

ministeeriumi ja valdkonna vahelise dialoogi asemele on loodud vahendamisele tuginev

süsteem.

Arvestatud. Muudame eelnõu lisa selliselt, et võrdse punktisumma

puhul heidetakse liisku. Lisame ka ühe sisulise hindamiskriteeriumi

(taotluse kvaliteet) ning suurendame toetust saavate ühingute arvu (kuni

kaks valdkonna kohta), mis viib liisu heitmise vajaduse tõenäosuse

nullilähedaseks.

Kinnitame veel kord üle, et toetust saav organisatsioon ei ole suhtluses

ministeeriumiga kuidagi eelisseisus.

3. ICOM Eesti on rahvusvahelise organisatsiooni Eestit esindav rahvuskomitee. Seda

arvestades ei ole ICOM Eesti mures niivõrd toetuse jagunemise partnerorganisatsiooni kui

poliitika kujundaja ja rakendaja vahel, küll aga tekib küsimus katusorganisatsiooni seatud

põhimõtete ja selle poolt seatud teemade arvestamata jätmisest. Ehk arvestatud on riigi

kultuuri arengukava eesmärkide saavutamisega samas kui rahvusvaheline mõõde on

mainimata ning seetõttu ka arvesse võtmata.

Selgitame. Rahvusvaheline mõõde on osa Kultuur 2030 eesmärkidest (vt

muuseumide teemaleht lk 28

https://kul.ee/sites/default/files/documents/2022-03/Lisa%205.pdf) ning

rakendamise suuna toetuse puhul kindlasti üks fookusteemadest.

4. Olles saanud võimaluse tutvuda erinevate organisatsioonide tagasisidega määruse eelnõule

ning ministeeriumipoolsete vastustega sellele, on kahju, et ministeerium pole leidnud

võimalust algatada partnerite kaasamisel vastavateemalist arutelu, mis antud teemal oleks

olnud äärmiselt vajalik. Südasuvisel ajal, mis määrusega seonduv organisatsioonideni

jõudis, oleks see olnud keeruline ent leiame, et selle teemalise arutelu ellu kutsumine enne

määruse kooskõlastamisega edasiminemist, on kindlasti oluline ja vajalik.

Arvestatud. Eelnõu koostamisele eelnes põhimõtete tutvustamine ja

arutelu 12. aprillil, kuhu olid kutsutud kõigi seni tegevustoetust saanud

organisatsioonide esindajad. Kooskõlastusringi tagasiside arutelu toimus

4. septembril.

Eesti Muuseumide Liit

1. § 2 sõnastab eesmärgina järgmist: Määruse eesmärgiks on „… leida toetuse andjale

partnerid „…toetuse andja nõustamiseks huvirühmi puudutavates küsimustes“. Millised

funktsioonid jäävad muuseumivaldkonnas näiteks kultuuriministrit nõustavale

Muuseuminõukogule?

Selgitame. Määrus ei muuda muuseuminõukogu pädevusi, milleks jääb

endiselt see, mis on sätestatud muuseumiseaduses: teha ettepanekuid ja

anda arvamusi muuseumiseadusest tulenevates küsimustes.

Poliitika kujundamisel kaasarääkimise toetuse eraldamine ei mõjuta

kuidagi muuseuminõukogu ülesandeid, töökorraldust ega dubleeri

poliitika kujundamise mehhanisme. Muuseuminõukogu on osa

Kultuuriministeeriumi kaasamispraktikast ning on strateegilise

partnerluse üheks töövahendiks.

2. § 2 lõige 2 punkti 1 kohaselt peab poliitika kujundamise toetuse taotleja olema

muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav

huvikaitseorganisatsioon, kelle tegevus on üleriigiline. Muuseumimaastikul on neid täna

loetud organisatsioonid : EMÜ, ICOM, EML. Seetõttu on oluline säilitada lihtsam,

kiirem ja väiksema halduskoormusega lahendus partnerite leidmiseks ja toetamiseks.

Selgitame. Määruse alusel korraldatav taotlusvoor hakkab asendama

kahte praegust taotlusvooru „Muinsuskaitse, muuseumide ja

raamatukogude valdkonna partnerorganisatsioonide tegevustoetus“1 ja

„Kultuuripärandi valdkonna arendamine“2 (seda vooru ei ole viimastel

aastatel toimunud). Halduskoormus väheneb, sest edaspidi hakkab

taotlemine toimuma igal kolmandal aastal ning taotlusi hindab üks

komisjon.

3. § 4 kirjeldab nõudeid taotlejale. Teeme ettepaneku muuta § 4 punktis 2.3 märgitud nõutud

tegutsemisaega antud valdkonnas kolmelt kahele. Paljudes rahastusprojektides (näiteks

KÜSK) on see lausa üks aasta. Määruse eelnõus märgitud aeg kolm aastat.

Arvestatud. Vähendame kolmelt kahele.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019021 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/109012024009

8

Leiame, et kui asutus on kaks aastat aktiivselt valdkonnas tegelenud ja olnud poliitika

kujundamisse ning elluviimisse kaasatud, siis on see piisav aeg veendumaks, et antud asutus

on elujõuline ja usaldusväärne organisatsioon ning loodud selleks, et edasi tegutseda.

Sellisel juhul ei ole kolm aastat põhjendatud ja kaks aastat peaks olema piisav aeg.

4. § 10 lõige 3. Toetuse piirmäär ja osakaal. Ära on toodud toetuse ülemmäär aastas - 55 000.

Kui mõistlik on see numbriliselt määrata (arvestades kiiret inflatsiooni)? Ehk võiks see jääda

igakordse taotlusvooru avamise dokumenti ning määrusesse tuua muud parameetrid?

Mittearvetatud. Taotlusvooru avamise puhul ei kehtestata täiendavat

dokumenti ning avatud taotlusvoorus on poliitika rakendamise toetuse

ülempiir õigusselguse huvides toodud määrusesse. Toetuse ülempiir

poliitika rakendajatele on seatud eelkõige arvestades taotlejate arvu ning

piiratud eelarve vahendeid. Ilma kehtestatud ülempiirita võib tekkida

olukord, kus üks taotleja küsib toetust kogu vooru mahu ulatuses. Kui

tegemist on tugeva taotlusega, võib juhtuda, et kogu toetus määratakse

ühele taotlejale. Selline olukord ei oleks eesmärgipärane.

5. § 10.4. Täpsustada vajab sõnastus: „Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole

suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui

Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused.“

Kas toetuse andjal on lubatud toetatud summat vähendada (juhul kui peaks

kultuurivaldkonna eelarve tervikuna vähenema). Kas toetuse saajal on õigus kärpida

proportsionaalselt ka lubatud tegevusi? Me ei leidnud sellist selgitust, ometi väheneva

eelarvega tuleb vähendada ka tegevusi. Kui see selgitus lisatakse, on oluline märkida ka,

kuidas täpselt toimub muudatuste protsess.

Selgitame. Määrus hakkab asendama kahte praegu kehtivat

kultuuriministri määrust „Muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogude

valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“1 ja

„Kultuuripärandi valdkonna toetamise tingimused ja kord“. Seni esitas

taotleja igal aastal toetuse taotluse, kuid muudatusega saab ühe taotluse

alusel toetust küsida kolmeks aastaks. Kuna riigieelarve on kalendriaasta

põhine, ei saa Kultuuriministeerium anda etteulatuvalt garantiid kolmeks

aastaks. Õigusselguse huvides on määrusesse kirja pandud, et kui

vähenevad riigieelarvelised vahendid Kultuuriministeeriumi

valitsemisala eelarves, võib väheneda ka teise või kolmanda

kalendriaasta toetus. Seda eelkõige põhjusel, et igal aastal enam taotlust

ei hinnata.

Kui eelarve muutub, on võimalik taotluses/tegevuskavas

kokkuleppeliselt muudatusi teha. Selleks tuleb toetuse andjal toetuse

saaja ära kuulata vastavalt määruse §-le 14.

6. Taotluse hindamise metoodika dokumendis kirjeldab punkt 6 olukorda, kui taotlejad

saavad võrdse arvu punkte. Sel juhul eraldatakse toetus organisatsioonile, kus on enam

liikmeid. EMLi liikmeteks on organisatsioonid, EMÜs üksikliikmed. Kuidas neid saab

omavahel võrrelda?

Arvestatud. Muudame metoodikat selliselt, et kui hindamise tulemusel

saavad taotlejad võrdse tulemuse, heidetakse valiku tegemiseks liisku.

Lisame ka ühe sisulise hindamiskriteeriumi (taotluse kvaliteet) ning

suurendame toetust saavate ühingute arvu (kuni kaks valdkonna kohta),

mis viib liisu heitmise vajaduse tõenäosuse nullilähedaseks.

7. Poliitika rakendamise metoodikat selgitav punkt 12 kirjeldab, et „Taotlused, mis said

hindamisel koondsummaks vähem kui 56 punkti 100-st võimalikust või kui

hindamismetoodika 7.1. kriteeriumi hinnati alla 20 punkti, jäetakse rahuldamata“. Tekib

küsimus, et kui valdkonna kõik taotlejad saavad alla 56 punkti, kas siis jäävad kõik taotlused

rahuldamata? Sel juhul minnakse vastuollu punktiga (paragrahv 10 lõige 2), mis ütleb, et

igale valdkonnale antakse 1 toetus?

Selgitame. Kui peaks juhtuma, et hindamise tulemusel jäävad kõik

taotlejad alla nõutud lävendi, siis jäävad taotlused rahuldamata ning

toetust ei anta, sest taotlusvooru eesmärk ei ole toetada madala

kvaliteediga taotlusi. Ei nõustu, et kui kõik taotlused jäävad alla lävendi

tekib vastuolu § 10 lõikega 2, sest viidatud säte annab maksimaalse

võimaliku toetuse saajate arvu.

9

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing

1. ERÜ poolt on eelnõu läbi vaadatud ja arutatud, meie poolt kooskõlastatud.

Otseselt midagi kommenteerida ei ole, mitut küsimust, mis tekkis, oled selgitanud tagasiside

faili kommentaarides, aitäh.

Ollakse mures siiski tegevuste pikalt ette planeerimise pärast, eelkõige ennustamatute

hindade pärast rendi- ja koolitusmaastikul.

Teadmiseks võetud.

Eesti Muinsuskaitse Selts

1. Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse arvamus on, et oleme taolist partnerorganisatsioonide

rahastusmudelit ammu oodanud ja meil on hea meel, et Kultuuriministeerium on eelnõu ette

valmistanud. Eelnõu tervikuna on meie hinnangul sobiv ja täidab eesmärki – vähendab

mittevajalikku bürokraatiat, vabastab töötajaid muudeks vajalikemateks tööülesanneteks ja

meie jaoks kõige olulisem – lubab seltsi tööplaane pikemalt ja põhjalikumalt ette valmistada

ja läbi viia. Annab kindlust tuleviku suhtes, mis on ülioluline meie liikmete jaoks.

Oluline on, et kolmeaastasele lepingule kandideeriva partnerorganisatsiooni põhikiri

vastaks eelnõus toodud eeldustele, ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi puhul vastab põhikiri

kõikidele ministeeriumi ootustele ja nõuetele. Põhikiri toob välja ka selle, kes saavad olla

EMS liikmed (küsimus selle kohta, kuidas teha kindlaks, kes on ühingu liikmed) –

olenemata sotsiaalsest kuuluvusest, haridustasemest, professioonist on EMSi liikmeks

oodatud kõik, kes tunnevad huvi kultuuripärandi ja Muinsuskaitse vastu ning kes on valmis

panustama pärandi hoidu ja kaitsesse. St kaasatud on kõik elankikkonna grupid. Nii sõnastab

meie põhikiri. EMS liikmete hulgas on ajaloo ,ehituse, Muinsuskaitse, arheoloogia,

restaureerimise jt eksperte ja spetsialiste, kes panusatavad tegevuste planeerimisse,

läbiviimisesse, talgute ja õppesõitude juhtimisse, ja on liikmeid, kes osalevad õppimise

eesmärgil ning panustavad oma aega ja võimalusi pärandi eest hoolitsemisse. Oleme ses

osas aastate jooksul leidnud toimiva tasakaalu.

Oleme arvamusel, et kuna tegu on esmakordse muudatusega rahastusmudelis, siis võib ette

tulla ehk ettenägematuid seiku, aga neid annab kindlasti töö käigus edaspidi arvesse võtta ja

parandada.

Meie seisukoht on, et õige on käsitleda kõiki kolme valdknda võrdselt. Palju aastaid on

Muinsuskaitse kahjuks olnud ebaõiglaselt vaeslapse osas, kuigi meie tegevus on ühelt poolt

pikaaegne ja suurte traditsioonidega, teiselt poolt oleme algatanud viimase kümne ja enama

aasta jooksul uusi tegevusi, ühinenud teiste Euroopa riikide algatuste ja seatud

eesmärkidega.

Strateegiliste partnerite toetamise eelnõu on meie seisukohast hästi ettevalmistatud, olete

küsinud partneritelt tagasisidet ja seega peaks eelnõu olema küps vastu võtmiseks.

Teadmiseks võetud.

10

Eesti Omanike Keskliit

1. Ühe huvikaitsja Kultuuriministeeriumi strateegiliseks partneriks „edutamine“ tekitab

olukorra, kus strateegilise partneri huvid on teiste huvikaitsjate huvidest tugevamini

kaitstud.

Selgitame. Kooskõlastusringil saadud tagasiside põhjal suurendame

poliitika kujundamisel kaasarääkimise toetuse saajate arvu kuni kaheni

(iga valdkonna kohta). Samas kinnitame, et toetust saav organisatsioon

ei ole suhtluses ministeeriumiga kuidagi eelisseisus ning ministeeriumi

suhtlus valdkonnaga ei hakka toimuma ainult toetust saavate

partnerorganisatsioonide kaudu. Nagu ka seletuskirjas on märgitud:

Samas ei tähenda poliitika kujundamise toetuse mittesaamine seda, et

organisatsioonil ei oleks õigust oma arvamust avaldada või et

Kultuuriministeerium (edaspidi KuM või toetuse andja) ei kaasaks

jätkuvalt kõiki valdkonnas tegutsejaid eri poliitikamuudatuste

kavandamisse. Erinevus on vaid selles, et kui teiste organisatsioonide

puhul on kaasarääkimine vabatahtlik ning seetõttu ka kohati juhuslik ja

mitte kõiki organisatsiooni liikmeid kaasav, siis poliitika kujundamise

toetuse saaja võtab kohustuse, et kolme aasta jooksul panustatakse

muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika kujundamisse,

sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse

ja muutmisse. Toetuse saaja peab tagama liikmeskonna/huvirühma

koordineeritud ja laiapõhjaliselt kujundatud seisukohad. Samuti selle, et

esindatava liikmeskonna/huvirühma kõigil liikmetel on võimalus leida

infot, kes esindab nende seisukohti KuM-iga suhtlemisel, millistel

olulisematel teemadel seda tehakse ja millised on kanalid oma arvamuse

esitamiseks.

/…/

Organisatsioonid, kes ei saa vooru tulemusena poliitika kujundamise

toetust, võivad tunda end vähem kaasatuna ja tõrjutuna. Selle

ennetamiseks plaanib KuM jätkata senist kaasamispoliitikat, kus

aruteludesse ja konsultatsioonidesse kaasatakse endiselt kõiki

huvirühmi, sõltumata sellest, kas nad saavad mõnest taotlusvoorust

toetust või mitte. See eeldab muu hulgas, et kogu poliitika kujundamise

ja rakendamisega seotud teave on avalikult kättesaadav, et kõik

organisatsioonid saavad jälgida poliitikamuudatusi, osaleda aruteludes

ja esitada oma ettepanekuid. Lisaks on võimalik laiendada igal aastal

toimuva strateegiliste partnerite arenduspäeva sihtrühma, et pakkuda

nõustamist ja koolitust ka neile organisatsioonidele, kes ei saa poliitika

kujundamise toetust.

2. Strateegilise partneri instituudi loomine muudab huvikaitsjate ja ministeeriumi vahelise

infovahetuse keerulisemaks ja bürokraatlikumaks. Seni toimub suhtlus ainult otse või ühise

laua taga. Määruse eelnõu kohaselt hakkaks ministeeriumi ja huvikaitsjate vahelist suhtlust

mõjutama ka strateegiline partner.

Selgitame. Ministeeriumi infovahetus huvikaitseorganisatsioonidega ei

muutu. Toetuse saajal ei ole kohustust teiste organisatsioonide arvamusi

koondada.

11

3. Kultuuriministeeriumi regulaarsest toetusest sõltuv strateegiline partner kaotab

erapooletuse, mis toob kaasa kriitika vähenemise Kultuuriministeeriumi tegevuse suhtes.

Selgitame. Eesti Muuseumiühing, ICOM Eesti Rahvuskomitee, Eesti

Muinsuskaitse Selts, Eesti ICOMOS ja Eesti Raamatukoguhoidjate

Ühing on saanud praegu kehtiva määruse alusel tegevustoetust alates

2019. aastast (muude õigusaktide alusel ka varem) ning me ei ole

täheldanud nende kriitika vähenemist Kultuuriministeeriumi tegevuse

suhtes.

4. Määruse eelnõust ei selgu, millise probleemi lahendamiseks strateegilise partneri instituut

luuakse. Samuti puuduvad strateegilise partneri käega katsutavad eesmärgid, mille täitmata

jätmise korral jäetakse toetus välja maksmata.

Selgitame. Ei looda uut „instituuti“. Strateegilise partnerluse

kontseptsioon ei ole Eesti Vabariigis uus asi. Ühenduste rahastamise

juhendmaterjal koostati 2013. aastal3. Samuti oleme määruse eelnõu

koostamisel lähtunud 2021. aastal Vabaühenduste Liidu koostatud

juhendist „Strateegiline partnerlus vabaühendustega“4.

Taotluse mitterahuldamise alused on sätestatud määruse §-s 13 ning

toetuse tagasinõudmise alused §-s 19.

5. Võimalike strateegiliste partnerite ring on põhjendamatult kitsas. Näiteks ei kvalifitseeruks

sellele ka EOKL ise, kelle puhul ei ole muinsuskaitsevaldkonna puhul kahtlust, et tegu on

muinsuskaitsepiirangutega koormatud koduomanike huvikaitsjaga.

Selgitame. Kindlasti on muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude

valdkonna erialaorganisatsioonidest väljaspool ka

huvikaitseorganisatsioone (nt looduskaitse ja turismi valdkondades),

kellel on teatud kokkupuuteid ja huvisid seoses nende valdkondadega,

kuid riigieelarve praegune seis ei võimalda meil taotlejate ringi

laiendada.

6. Määruse eelnõu hindamismetoodika on subjektiivne. Maksumaksja raha säästlikuks

kasutamiseks tuleb kasutada riigihangete seaduses sätestatud vähempakkumuse metoodikat,

milleks on vajalik määruse eelnõu eesmärk ja mõõdikud konkreetselt sõnastada.

Mittearvestatud. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike

1 alusel, mis reguleerib mh riigieelarve vahendite kasutamise tingimusi

ja korda. Viidatud säte riigieelarve seaduses sätestab, et minister

kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala

vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks,

toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite

kasutamiseks. Seega tuleb riigieelarve seaduse kohaselt mh kehtestada

hindamiskriteeriumid ja täpne metoodika ministri määrusega. Seaduse

tasandil on ministrile antud vastav volitus. Hindamine ongi üldjuhul

subjektiivne.

7. Kokkuvõttes on määruse eelnõu strateegilise partneri/toetatu suhtes põhjendamatult

vähenõudlik, väljavalitute ringi ebamõistlikult kitsendav ning rajatud valele

valikukriteeriumile. Võiks arvata, et tegu on kattevarjuga Kultuuriministeeriumi soosikutele

nn katuseraha maksmiseks.

Arvestades eeltoodu kõrval ka kultuurivaldkonna rahastamise taset, riigieelarve ees seisvaid

väljakutseid ja ühiskonna ootust ausale asjaajamisele, teeb EOKL ettepaneku jätta määruse

eelnõu kehtestamata ja selles planeeritud toetused välja maksmata.

Mittearvestatud. Väidetele on vastatud ülalpool.

3 https://heakodanik.ee/sites/default/files/files/yhenduste_rahastamise_juhendmaterjal.pdf 4 https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2021/10/Strateegiline-partnerlus-vabau%CC%88hendustega.pdf

12

Eesti ajalooliste hoonete ümarlaud

1. Arvestades riigieelarve pingelist olukorda, ei pea me praegusel ajahetkel põhjendatuks

riigieelarveliste vahendite suunamist uutesse tegevustesse, mis ei too kaasa kiiret ja vahetut

kasu valdkonna arengule ega aita kaasa riigieelarve tasakaalu saavutamisele vastavalt

Vabariigi Valitsuse poolt seatud prioriteetidele. Poliitika kujundamine ja rakendamine on

ministeeriumi pädevuses ning selle delegeerimine vajab põhjalikumat mõjuanalüüsi.

Seletuskirjas toodud mõjuanalüüs ei sisalda ühtegi konkreetset finantskalkulatsiooni ning

põhineb seletuskirja koostaja arvamusel, et „eelnõu suurendab tõenäosust, et toetused

toovad kaasa märgatava ja kestva mõju muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude

valdkonnas“. 350 000 euro suurune taotlusvoor ei peaks toetama tõenäosust, vaid omama

kiiret, konkreetset ja rahaliselt mõõdetavat mõju valdkonnale.

Selgitame. Tegemist ei ole ministeeriumi ülesannete delegeerimisega

ega uute tegevustega, vaid kaks olemasolevat taotlusvooru pannakse

kokku, viiakse paremini kooskõlla vabaühenduste rahastamise juhendiga

ning rahastamine seotakse otsesemalt kultuuri arengukava eesmärkidega.

Määruse alusel korraldatav taotlusvoor hakkab asendama kahte praegust

taotlusvooru „Muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogude valdkonna

partnerorganisatsioonide tegevustoetus“5 ja „Kultuuripärandi valdkonna

arendamine“6.

2. Määruse eesmärki ega tingimusi ei ole ministeerium käsitlenud muuseumiseaduse § 19

alusel ellu kutsutud muuseuminõukogus ega muinsuskaitseseaduse § 75 lõike 3 alusel ellu

kutsutud muinsuskaitse nõukogus, kuhu kuuluvad muinsuskaitse ja sellega seotud

valdkondade asjatundjad ning mis teeb ettepanekuid valdkonna arendamiseks ja

probleemide lahendamiseks, samuti strateegiliste dokumentide ja õigusaktide muutmise ja

täiendamise kohta. Muinsuskaitsenõukogu ei ole sellise initsiatiivi (eelnõu) järele vajadust

seni näinud. Eelnõu § 2 lg 1 punktis 1 toodud eesmärk leida toetuse andjale

(ministeeriumile) asjatundlikud ja võimekad partnerid poliitika kujundamisel, õigusloomes

jne. kattub valdkondlike nõukogude seniste tööülesannetega. Seetõttu tuleks esmalt hinnata,

kas ja kuidas oleks mõistlik muuta valdkondlike nõukogude töökorraldust, mitte töötada

välja dubleerivaid poliitika kujundamise mehhanisme.

Selgitame. Muuseuminõukogu ja muinsuskaitse nõukogu pädevused on

kirjas kummagi valdkonna seaduses. Tegevustoetuse eraldamine

huvikaitseorganisatsioonidele ei mõjuta kuidagi nende kahe nõukogu

ülesandeid, töökorraldust ega dubleeri poliitika kujundamise

mehhanisme. Mõlemad nõukogud on osa Kultuuriministeeriumi

kaasamispraktikast ning on strateegilise partnerluse üheks töövahendiks.

Kõik toetusele kvalifitseeruvad valdkondlikud

huvikatseorganisatsioonid, kelle esindajad on ühtlasi kas

muuseuminõukogu või muinsuskaitse nõukogu liikmed, olid otse

kaasatud määruse eelnõu väljatöötamisse. Puudub vajadus veel nõukogu

kui terviku arvamuse kujundamiseks teemas, mis seaduse kohaselt ei

kuulu otseselt nende pädevusvaldkonda ning ei mõjuta nõukogu tööd.

Antud määruse puhul ei ole tegemist vastava valdkonna sisulise

reguleerimisega, vaid vabaühendustele toetuste eraldamise korra

kehtestamisega.

3. Eelnõust ei leia selgitust, miks on kõnealuses eelnõus otsustatud piirduda ühe

valdkonnapõhise partneriga nii poliitika kujundamisel kui poliitika rakendamisel, kuigi on

teada, et läbipaistvama, laiema ja sõltumatuma arvamuse saab läbi paljude partnerite

demokraatliku ja ühetaolise kaasamise. Selline sündmuste areng on selgelt vastuolus

kaasamise hea tava ning tänapäevaste mitmetasandilise ja võrgustikupõhise valitsemise

põhimõtetega.

Ministeeriumi poolt valitud ühe partneri selge eelistamine loob ebavõrdse suhtlus- ja

koostöövormi teiste valdkondlike organisatsioonidega nii suhtlemisel ministeeriumiga kui

omavahelistes suhetes. Partneriks mittetunnistatud organisatsioonid soovivad teistega

võrdsetel alustel rääkida kaasa ja olla ära kuulatud nii seadusloome kui valdkondlike

arengukavade ja tulevikuvisiooni kujundamisel algusest peale. Ministeerium loob eelnõuga

Selgitame. Poliitika kujundamise toetuse saajaid oli kavandatud igast

valdkonnast üks, sest riigieelarves puuduvad vahendid rohkematele

ühingutele tegevustoetust maksta. Kooskõlastusringil saadud tagasiside

põhjal suurendame poliitika kujundamisel kaasarääkimise toetuse saajate

arvu kuni kaheni (iga valdkonna kohta), seda rakendamise suuna toetuste

vähendamise arvelt. Samas kinnitame, et toetust saav organisatsioon ei

ole suhtluses ministeeriumiga kuidagi eelisseisus ning ministeeriumi

suhtlus valdkonnaga ei hakka toimuma ainult toetust saavate

partnerorganisatsioonide kaudu. Nagu ka seletuskirjas on märgitud:

Samas ei tähenda poliitika kujundamise toetuse mittesaamine seda, et

organisatsioonil ei oleks õigust oma arvamust avaldada või et

Kultuuriministeerium (edaspidi KuM või toetuse andja) ei kaasaks

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019021 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/109012024009

13

ühele organisatsioonile selge eelise oma seisukohtade esitamisel, samas kui

„mittestrateegilisi partnereid“ kaasatakse pigem formaalselt. Ühe strateegilise partneri

kaasamisel, eriti poliitika kujundamise küsimustes, ei pruugi saadav sisend olla objektiivne

ega peegeldada valdkonna tegelikke vajadusi.

jätkuvalt kõiki valdkonnas tegutsejaid eri poliitikamuudatuste

kavandamisse. Erinevus on vaid selles, et kui teiste organisatsioonide

puhul on kaasarääkimine vabatahtlik ning seetõttu ka kohati juhuslik ja

mitte kõiki organisatsiooni liikmeid kaasav, siis poliitika kujundamise

toetuse saaja võtab kohustuse, et kolme aasta jooksul panustatakse

muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika kujundamisse,

sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse

ja muutmisse. Toetuse saaja peab tagama liikmeskonna/huvirühma

koordineeritud ja laiapõhjaliselt kujundatud seisukohad. Samuti selle, et

esindatava liikmeskonna/huvirühma kõigil liikmetel on võimalus leida

infot, kes esindab nende seisukohti KuM-iga suhtlemisel, millistel

olulisematel teemadel seda tehakse ja millised on kanalid oma arvamuse

esitamiseks.

/…/

Organisatsioonid, kes ei saa vooru tulemusena poliitika kujundamise

toetust, võivad tunda end vähem kaasatuna ja tõrjutuna. Selle

ennetamiseks plaanib KuM jätkata senist kaasamispoliitikat, kus

aruteludesse ja konsultatsioonidesse kaasatakse endiselt kõiki

huvirühmi, sõltumata sellest, kas nad saavad mõnest taotlusvoorust

toetust või mitte. See eeldab muu hulgas, et kogu poliitika kujundamise

ja rakendamisega seotud teave on avalikult kättesaadav, et kõik

organisatsioonid saavad jälgida poliitikamuudatusi, osaleda aruteludes

ja esitada oma ettepanekuid. Lisaks on võimalik laiendada igal aastal

toimuva strateegiliste partnerite arenduspäeva sihtrühma, et pakkuda

nõustamist ja koolitust ka neile organisatsioonidele, kes ei saa poliitika

kujundamise toetust.

4. Määruse kohaselt kolme aasta jooksul ministeeriumi poolt finantseeritav partner ei saa olla

oma arvamustes ja ettepanekutes erapooletu. Tuleb välistada, et pikaajalist rahalist toetust

saav organisatsioon muutub ministeeriumist sõltuvaks ning ei ole suuteline viima iseseisvalt

ellu oma põhikirjalisi eesmärke. Sõltuvussuhte tekkimine seab ohtu objektiivse

teemakäsitluse ning on ohuks kultuurivaldkonna jätkusuutlikule toimimisele.

Selgitame. Eesti Muuseumiühing, ICOM Eesti Rahvuskomitee, Eesti

Muinsuskaitse Selts, Eesti ICOMOS ja Eesti Raamatukoguhoidjate

Ühing on saanud praegu kehtiva määruse alusel tegevustoetust alates

2019. aastast (muude õigusaktide alusel ka varem) ning me ei ole

täheldanud nende objektiivsuse vähenemist.

Eesti ICOMOS

1. Kultuuriministeerium esitas meile 2.07.2024 arvamuse avaldamiseks kultuuriministri

määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning

rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord“ eelnõu. MTÜ ICOMOS

Eesti liikmed on 08.05.2024 toimunud üldkoosolekul arutanud 12.04.2024 toimunud

kultuuripärandi valdkonna arenduspäeval tutvustatud ning 14.04.2024 meile saadetud

määruse eelnõu põhimõtteid ning kujundanud kollektiivselt oma seisukoha 9.05 kirjas.

Nende ettepanekutega pole eelnõu koostamisel arvestatud. ICOMOS Eesti kordab oma

seisukohti ja küsimusi ning palub eelnõu sellisel kujul tagasi võtta, kuna see on vastuolus

kaasava demokraatia ning võrdse kohtlemise põhimõtetega.

Selgitame. Vastasime teie 09.05 kirjas toodud kommentaaridele ja

küsimustele 02.07 e-kirjaga. Jagasime selles linki failile, kuhu olid

koondatud kõigi tagasisidet andnud ühingute kirjad koos ministeeriumi

kommentaaridega ja ka vastustega teie küsimustele. Samas failis

palusime teil teha ka konkreetsemaid ettepanekuid teatud punktides

(milline võiks olla artiklite kvaliteedi ning sotsiaalmeedia mõjukuse

hindamise alus).

14

2. Strateegilise partnerluse poliitika üldprintsiipidest.

Strateegiliste partnerite jagamine poliitika kujundajateks ja poliitika elluviijateks on

vastuolus demokraatia põhimõtetega, suukorvistab mittetulundusühinguid ning lõhestab

kodanikuühiskonda.

Erialaorganisatsioonid ja kodanikuühendused on ministeeriumi koostööpartnerid, mitte

poliitika elluviijad.

Kõik vabaühendused tegutsevad vastavalt oma põhikirjalistele eesmärkidele nii poliitika

kujundamisel kui elluviimisel, neid aspekte pole reaalses elus enamasti võimalik lahutada.

Selles valguses on arusaamatu koostööpartnerite ringi kitsendamine tervikuna ning üheainsa

strateegilise poliitikakujundaja partneri rahastamine, mis on otseses vastuolus võrdse

kohtlemise printsiibiga. ICOMOS Eesti üldkoosolekul osalenud täheldasid murega, et

kavandi kohaselt saaks tegevustoetust ehk poliitikakujundaja toetust vaid üks valdkonnas

tegutsev organisatsioon, võttes sellega justkui katusorganisatsiooni rolli. Leiame, et

strateegilise partnerluse raames üks sõltumatu organisatasioon või ühendus ei saa ega peagi

esindama teisi. See vähendab kunstlikult partnerite ringi ja pisendab teiste sama valdkonna

organisatsioonide rolli. Strateegilise partnerluse kitsendamine ühe poliitikakujundamise

partneriga on vastuolus demokraatia üldpõhimõtetega ja seeläbi suukorvistab ühiskonda.

Selgitame.

See ei ole nii. Määruse mitte ükski säte ei anna alust väita vastupidist.

Partnereid ei jagata kaheks, vaid toetus jaguneb kahe suuna vahel.

Taotleda saab mõlemat toetust.

Üks kuuest vabaühenduste rahastamise põhimõttest7 näeb ette, et

rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas riigi/KOVi

strateegiliste eesmärkidega, st et Kultuuriministeeriumi puhul lähtutakse

kultuuri arengukavast.

Poliitika kujundamise toetus on organisatsiooni üldiseks toimimiseks

vajalike jooksvate kulude katmiseks ning selle saaja võtab vastutuse, et

räägib kaasa erinevate poliitikamuudatuste kavandamisel (õigusloome,

arengudokumendid jmt). Selle toetuse puhul ei nõuta

kuludokumendipõhist aruandlust.

Poliitika rakendamise toetus on konkreetse alguse ja lõpuga tegevustele

(sh Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides – st lähetuste

kulud).

Sisulises mõttes ja mõjude osas on need mõlemad suunad loomulikult

läbi põimunud, kuid kulude arvestust saab siiski eraldi pidada.

Taotluse võib esitada mõlemale suunale.

Kooskõlastusringil saadud tagasiside põhjal suurendame poliitika

kujundamisel kaasarääkimise toetuse saajate arvu kuni kaheni (iga

valdkonna kohta). Samas kinnitame, et toetust saav organisatsioon ei ole

suhtluses ministeeriumiga kuidagi eelisseisus ning ministeeriumi suhtlus

valdkonnaga ei hakka toimuma ainult toetust saavate

partnerorganisatsioonide kaudu. Nagu ka seletuskirjas on märgitud:

Samas ei tähenda poliitika kujundamise toetuse mittesaamine seda, et

organisatsioonil ei oleks õigust oma arvamust avaldada või et

Kultuuriministeerium (edaspidi KuM või toetuse andja) ei kaasaks

jätkuvalt kõiki valdkonnas tegutsejaid eri poliitikamuudatuste

kavandamisse. Erinevus on vaid selles, et kui teiste organisatsioonide

puhul on kaasarääkimine vabatahtlik ning seetõttu ka kohati juhuslik ja

mitte kõiki organisatsiooni liikmeid kaasav, siis poliitika kujundamise

toetuse saaja võtab kohustuse, et kolme aasta jooksul panustatakse

muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika kujundamisse,

sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse

7 https://heakodanik.ee/sites/default/files/files/yhenduste_rahastamise_juhendmaterjal.pdf

15

Samuti on meile arusaamatu eritüübiliste organisatsioonide käsitlemine sama

hindamismaatriksi alusel. Laiapõhjalised huviühendused ei ole võrreldavad erialaekspertide

ühendustega ega sisuliselt loomeliidu tüüpi organisatsioonidega.

Partnerite jagamine poliitika kujundajateks ja elluviijateks ei arvesta, et rahvusvahelistel

ekspertorganisatsioonidel on lisaks siseriiklikele kohustused rahvusvahelise poliitika

kujundamisel. Lähtuvalt oma põhikirjast ei tööta ICOMOS Eesti ainult Kultuur 2030

eesmärkide elluviimisega, vaid pakub Kultuuriministeeriumile tuge ka Eesti Vabariigi poolt

allkirjastatud rahvusvaheliste konventsioonide täitmisel ja oma valdkonnas saavutatud

eesmärkide kommunikeerimisel rahvusvahelisel tasandil.

Taoliste organisatsioonide sisulise tegevuse dikteerimine on vastuolus Faro konventsiooni

ja Euroopa kaasava demokraatia põhimõtetega (vt nt

https://www.osce.org/files/f/documents/8/b/18045.pdf )

ja muutmisse. Toetuse saaja peab tagama liikmeskonna/huvirühma

koordineeritud ja laiapõhjaliselt kujundatud seisukohad. Samuti selle, et

esindatava liikmeskonna/huvirühma kõigil liikmetel on võimalus leida

infot, kes esindab nende seisukohti KuM-iga suhtlemisel, millistel

olulisematel teemadel seda tehakse ja millised on kanalid oma arvamuse

esitamiseks.

/…/

Organisatsioonid, kes ei saa vooru tulemusena poliitika kujundamise

toetust, võivad tunda end vähem kaasatuna ja tõrjutuna. Selle

ennetamiseks plaanib KuM jätkata senist kaasamispoliitikat, kus

aruteludesse ja konsultatsioonidesse kaasatakse endiselt kõiki

huvirühmi, sõltumata sellest, kas nad saavad mõnest taotlusvoorust

toetust või mitte. See eeldab muu hulgas, et kogu poliitika kujundamise

ja rakendamisega seotud teave on avalikult kättesaadav, et kõik

organisatsioonid saavad jälgida poliitikamuudatusi, osaleda aruteludes

ja esitada oma ettepanekuid. Lisaks on võimalik laiendada igal aastal

toimuva strateegiliste partnerite arenduspäeva sihtrühma, et pakkuda

nõustamist ja koolitust ka neile organisatsioonidele, kes ei saa poliitika

kujundamise toetust.

Hindamiskriteeriumid on koostatud selliselt, et kõrgete punktide saamine

ei sõltu organisatsiooni tüübist.

Rahvusvaheline suund on samamoodi osa kultuuri arengukava

eesmärkidest ning rakendamise suuna toetuse (samamoodi

kolmeaastane, nagu kujundamise toetus) puhul kindlasti üks

fookusteemadest.

Kultuuriministeeriumi ei dikteeri praegu ühegi organisatsiooni sisulist

tegevust ega tee seda ka tulevikus. Määruse mitte ükski säte ei anna alust

väita vastupidist.

3. Hindamismetoodikast

Eelnõu põhimõtetes kirjeldatud metoodikat ei saa pidada piisavaks ega õiglaseks, kuivõrd

hindamisel puudub kategooria, mis väärtustaks ekspertiisi ning liikmete arv võrdsustatakse

organisatsiooni tähtsusega. Sõltumatud ekspertorganisatsioonid nagu ICOMOS Eesti ei saa

kunagi olla paljuliikmelised, kuivõrd liikmeks saamisel on määravaks kandidaatide

ekspertpädevus. Praegune hindamisjuhend seab rohkeliikmelised kodanike ja huvigruppide

Muutsime hindamismetoodikat. Liikmete arv ei ole otsustav võrdse

punktisummaga taotluste puhul, vaid sel juhul heidetakse liisku. Lisame

ka ühe sisulise hindamiskriteeriumi (taotluse kvaliteet) ning suurendame

toetust saavate ühingute arvu (kuni kaks valdkonna kohta), mis viib liisu

heitmise tegeliku vajaduse tõenäosuse nullilähedaseks.

16

organisatsioonid eelisseisundisse ekspertorganisatsioonide ees, mis pärsib oluliselt

teaduspõhise eksperthinnangu levikut valdkonna arendamisel. Diskussioonis peaks kaasa

rääkima pärandiorganisatsioonid ja ekspertorganisatsioonid laiemalt. Hindamismetoodikas

pole kajastatud ekspertpädevus, mh pole välja toodud, millist tüüpi artiklite avaldamist

meedias arvesse võetakse - artiklite kvantiteet ei peaks olema ainus kriteerium.

Täheldame, et hindamisjuhend ei määratle, milliste publikatsioonide avaldamist hindamisel

arvestatakse ning milline on nende kvaliteet. Artiklite kvantiteet ei saa kunagi olla

organisatsiooni relevantsuse määramisel otsustavaks. Lisaks avalikes meediakanalites

avaldatule pakuvad ICOMOS Eesti taolised organisatsioonid tihti ekspertsisendit paljudesse

otsustusprotsessidesse nii Eestis, Euroopas kui ülemaaailmselt, ent seda tegevust praegune

hindamisjuhend ei väärtusta.

Kuidas kujutatakse ette avaldatud artiklite kvantifitseerimist juhul, kui liikmetel on mitu

organisatsioonilist kuuluvust ning neid kõiki publikatsioonide juures välja ei tooda?

Hindamiskriteeriumina on toodud taotleja nimel avaldatud artiklite arv, ent organisatsiooni

kuuluvad eksperdid esinevad meedias nii sõltumatute uurijatena kui ka nende asutuste

esindajatena, mille juures nad töötavad. Kui inimesel on mitu organisatsioonilist kuuluvust,

siis ei ole tavaks kõiki kuuluvusi välja tuua autori nime juures. Seda ei peaks puudusena

käsitlema, kuna organisatsiooni meediakajastusest olulisem on organisatsiooni liikmete

pädevused ja nende sõnavõttude sisukus.

Arusaamatu on ka artiklite piiramine ajakirjandusega ja sotsiaalmeedia välistamine. Ometi

on just sotsialmeedia üha mõjukam kanal inimeste arvamuste kujundamisel.

Lisaks Eestisisese poliitika kujundamisele on oluline koostöös Eesti osapooltega kujundada

rahvusvahelist pärandipoliitikat. Selles osas on ICOMOS Eesti edumeelne - ta on 11000

liikmega maailmaorganisatsiooni juhatuses ning esindab Eestit mitmetes rahvusvahelistes

paneelides ja töögruppides.

Täiendasime hindamiskriteeriume.

Organisatsiooniline kuuluvus ei pea olema tingimata välja toodud artikli

autori nime juures, kuid artikli sisu peab olema selgelt kooskõlas

organisatsiooni avalikult kommunikeeritud eesmärkide ja

seisukohtadega. Ehk teiste sõnadega, arvesse lähevad need artiklid ja

esinemised meedias, mille sisu vastab organisatsiooni huvidele ja mida

organisatsioon on valmis linkima oma veebilehele või jagama oma

sotsiaalmeedia konto kaudu.

Täiendasime hindamiskriteeriume.

Nagu eespool sai kinnitatud, rahvusvaheline suund on samamoodi osa

kultuuri arengukava eesmärkidest.

4. Üldpõhimõtete edasise arutelu vajadus

ICOMOS Eesti leiab, et eelnõu põhimõtetes leidub praegusel kujul tõsiseid puudujääke ning

arutelusse selle poliitika kujundamise üle peaks kaasama pärandiorganisatsioonid ja

ekspertorganisatsioonid laiemalt.

Leiame, et kultuuriministeeriumi koostöö muinsuskaitse- ja

kultuuripärandiorganisatsioonidega peaks põhinema kaasamise ja demokraatia printsiipidel

ning toetused peaksid jaotuma õiglaselt ning võrdse kohtlemise põhimõttel. Rahastuse

taotlemise võimalused peavad olema võimalikult avatud ning võrdsed vabaühendustele ja

ekspertorganisatsioonidele, arvestades seejuures organisatsiooni tegevuse eripäraga.

Sõltumatu ekspertnõu andmine ongi strateegiline partnerlus. Nagu on

kirjas määruse §-s 2: toetuse andmise oodatav tulemus on partneritelt

saadud sisend kultuuripoliitika kujundamiseks, mis on kogutud oma

liikmeskonda ja valdkonna teisi huvirühmi koordineeritult ja

laiapõhjaliselt kaasates ning kultuuri arengukava eesmärkide

17

Ühingutelt, millel on põhikirjajärgne kohustus anda poliitiliselt sõltumatut ekspertnõu, ei

saa eeldada, et nad kujundaksid või rakendaksid ministeeriumi poolt ette nähtud poliitikat.

Eelnõu peab tagama koostööpartnerite mitmekesisuse ja sõltumatuse.

saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimine. Toetuse oodatav mõju on

terviklik, kaasav ja teadmistepõhine kultuuripoliitika ning

kultuuripärandi valdkonna areng ning suurem mõju ühiskonnas. Toetuse

andmise tingimused tulenevad rahastamise eesmargist, need on

objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad.

Tingimused ei loo eeliseid ühelegi konkreetsele ühendusele.

Koostööpartnerid on sõltumatud. Määrus ei muuda seda. Jätkuvalt

kaasatakse kõiki huvirühmi, sõltumata sellest, kas nad saavad toetust või

mitte.

5. Kas eelnõu printsiibid puudutavad ainult rahajaotamist või kaasamist ja koostööd laiemalt?

Kas ministeerium kavandab edaspidi kaasata aruteludesse vaid poliitika kujundajate ja

elluviijatena kvalifitseerunuid või kõiki valdkonna organisatsioone?

Kas tõesti kavatsete poliitika kujundamisel kaasata strateegiliselt ainult ühte

organisatsiooni?

Puudutavad ainult toetuste eraldamist.

Kaasame jätkuvalt kõiki.

Ei. Kaasame jätkuvalt kõiki, rahastame vastavalt riigieelarve

võimalustele.

6. Palume täpsustada ootusi poliitikakujundajale. Eeldatakse, et toetuse saajad võtavad

kohustuse täita KuM-i püstitatud ootusi/ülesandeid. Kas need ootused ja ülesanded on

sõnastatud toetusvooru välja kuulutamisel või esitatakse neid jooksvalt ning on toetuse

saajale lepinguliselt siduvad?

Ootused/ülesanded on järgmised (kavand):

Oma taotlust infosüsteemi kaudu esitades kinnitan, et võtan toetust

saades kohustuse:

1) viia ellu taotluses kirjeldatud tegevused, sh koostööpakkumise

punktides 4–5 näidatud arendustegevused;

2) täita alljärgnevaid ootusi/ülesandeid:

 Partner tagab koordineeritud ja laiapõhjaliselt kujundatud

liikmeskonna seisukohad.

 Partner avalikustab olulisemates küsimustes nimetatud seisukohad

ja on valmis neid kommunikeerima ja kaitsma ka muudes

komisjonides, töögruppides jne, näiteks aruteludel Riigikogu

komisjonides, kohtumistel teiste ministeeriumide esindajatega jne.

 Partner tagab, et esindatava liikmeskonna kõikidel liikmetel on

võimalus leida infot selle kohta, kes nende seisukohti suhtlemisel

Kultuuriministeeriumiga esindab, millistel olulisematel teemadel

seda hetkel tehakse ning loodud on kanal oma arvamuse

esitamiseks.

 Partner lähtub läbipaistva huvikaitse heast tavast ja vabaühenduste

eetikakoodeksist.

18

Nagu loetelust näha, siis need ei kirjuta ette MIDA?, vaid KUIDAS?.

7. Kuna ekspertorganisatsiooni eesmärgiks on olla valdkonnas ka nn valvekoera rollis olla ning

pakkuda konstruktiivset kriitikat, siis küsime, kas toetuse saaja tegevus peab piirduma KuMi

ülesannete täitmisega?

Kas aktsepteeritakse ka konstruktiivset kriitikat KuMi ja selle haldusala tegevuste ja otsuste

suhtes.

Ei pea.

Loomulikult.

8. ICOMOS Eesti üldkoosolekul osalenud märkisid murega, et huvirühmade eelnõu

koostamise ajakava ei võimalda sisulist arutelu. Teie poolt välja toodud ajakavas toimub

huvirühmade ärakuulamine (kuni 30.06) samaaegselt eelnõu koostamisega (samuti kuni

30.06) ning valminud eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks suvepuhkuste perioodil

2.07.32024 tähtajaga 19.08.2024. Märgime veelkord, et eelnõu on vastuolus demokraatia

põhimõtetega. Vabaühenduste loomuses on mitmekesisus. Ühe vabaühenduse eelistamine

ja rahastamine strateegilise partnerina poliitika kujundamisel naeruvääristab

vabaühenduste sõltumatust ja mitmekesisust, vaba ühiskonna mõtet. Kuna tegemist on

väga põhimõttelise muudatusega vabaühenduste ja riigi koostöös, siis väärib teema

avalikku arutelu, kuhu tuleks kaasata võimalikult lai hulk organisatsioone, sealhulgas neid,

mis hetkel toetusi ei saa. Loodame, et saame koostöös parima lahenduse. ICOMOS Eesti

osaleb aktiivselt nii poliitika kujundamises kui täideviimises nii Eestis, Euroopas kui ka

maailmas, ja esindab Eesti ja Euroopa kultuuripärandi poliitikat maailmas. Seni on Eesti

pärandipoliitika olnud edulugu maailmas. Loodame, et see nii jätkub.

Strateegilise partnerluse kontseptsioon ei ole Eesti Vabariigis uus asi.

Ühenduste rahastamise juhendmaterjal koostati 2013. aastal8. Samuti

oleme määruse koostamisel lähtunud 2021. aastal koostatud juhendist

„Strateegiline partnerlus vabaühendustega“9.

Selgitame veel kord määruse põhimõtteid ja eesmärke 4. septembrile

kavandatud kohtumisel.

PÄRAST 04.09.2024 KOHTUMIST SAADETUD ETTEPANEKUD:

Eesti Muinsuskaitse Selts

1. Arutasime eilsel juhatuse koosolekul Eesti Muinsuskaitse Seltsis veelkord

hindamiskriteeriume. Soovime täiendada kahe kriteeriumiga, mis aitaksid vähendada

vajadust liisu heitmiseks.

1. Leiame, et ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias avaldatud seisukohad ja arvamused on

olulised, ent oluline on arvesse võtta ka seda, kui Ühing on teinud pingutusi ja pidanud

vajalikuks koostada ning välja anda perioodilisi trükiseid nagu infokirjad ja

aastaraamatud. Just perioodiliste trükiste avaldamine annab regulaarselt ülevaateid

ühingu ja tema liikmete ning kaasatud teiste ekspertide seisukohtadest, jõudes paljude

lugejateni.

On suur vahe, kas igal aastal koostatakse näiteks aastaraamat ülevaadetega ühingu

tegevustest ja saavutatud eesmärkidest, ületatud probleemidest, tekkinud takistustest jmt või

piirdutakse aeg-ajalt ajaleheveerul artikli avaldamisega.

Mittearvestatud. Leiame, et Eesti Muuseumiühingu ettepanek lisada

taotluse/pakkumuse kvaliteedi kriteerium on vooru eesmärki silmas

pidades asjakohasem lahendus. Koos selle lisandusega on

hindamismetoodika piisav, et kõiki vajalikke aspekte hinnata.

Kuna hindamiskriteeriume tuli juurde, siis lisandus ka otsustuskoht

pingerea koostamiseks koondsumma võrdsete punktide korral. Lisaks

sellele vähendab liisuheitmise vajaduse tõenäosust see, et toetuse saajate

arv suureneb igas valdkonnas kuni kaheni.

8 https://heakodanik.ee/sites/default/files/files/yhenduste_rahastamise_juhendmaterjal.pdf 9 https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2021/10/Strateegiline-partnerlus-vabau%CC%88hendustega.pdf

19

EMS aastaraamatud on oodatud ja avalikult kättesaadav nii Tartu kui Tallinna ülikoolides,

Rahvusraamatukogus, linnaraamatukogudes, koolides … Igal aastal läheb ringlusesse 200

– 300 aastaraamatut, mis kujundavad avalikkuse arusaamist muinsuskaitsest ja selle

vajalikkusest.

Muidugi võiks arvestada ka kõiki ühingute poolt koostatud ja välja antud raamatuid.

2. 2. Samuti teeme ettepaneku arvestada hindamiskriteeriumina ka avalikke suulisi esinemisi

– avalikke (mitte ainult oma liikmeskonnale või ainult eriala ekspertidele suunatud)

ettekandeid, seminare, arutelusid, ajaloopäevi jmt. Ka suulised avalikud esinemised peaksid

olema hindamiskriteeriumites arvestatud, sest need on oluline osa inimeste

(muinsuskaitselise) mõtteviisi kujundamises. Samuti on otsesed suulised kontaktid

efektiivsemad näiteks noorte ja kooliõpilaste puhul. Suulised avalikud esinemised annavad

hea võimaluse aruteludeks, kus küsimused saavad vastuse, jagatakse ja kaitstakse eri

seisukohti.

Mittearvestatud. Hindamiskriteeriumide arvu veelgi suurendamine ei

ole mõistlik, sest mida rohkem kriteeriume, sest väiksemaks muutub iga

kriteeriumi osakaal lõppetulemuse otsustamisel, küll aga suureneb

taotleja ja toetuse andja halduskoormus. Lisaks sellele on taoliste avalike

suuliste esinemiste kohta esitatud andmete tõepärasuse adekvaatne

kontroll peaaegu võimatu ning liigset halduskoormust tekitav.

Eesti Muuseumiühing

1. Poliitika rakendamise projektid panustavad otseselt Kultuur 2030 arengukava eesmärkide

laiemasse levitamisse ja tutvustamisse ning seetõttu ei pea Eesti Muuseumiühing õigeks ja

mõistlikuks suurendada poliitika rakendamise vooru arvelt poliitika kujundamise vooru

mahtu. Tänastes oludes peame mõistlikuks rahastada igas valdkonnas üht strateegilist

partnerit. Kui neid valitakse kaks, teeme ettepaneku rahastada väiksema punktisumma

saanud organisatsiooni väiksemas mahus.

Osaliselt arvestatud. Suurendame toetuse saajate arvu kuni kaheni (iga

valdkonna kohta) ning samal ajal täiendame hindamismetoodikat

selliselt, et valdkonnas hindamisel teise koha saanud taotlejale

määratakse väiksem toetus kui esimese koha saanud taotlejale. Kui

valdkonnas oli hindamisel ainult ühe taotleja taotlus või kui ainult üks

taotlus täidab nõutud lävendi ning saab hindamisel kokku vähemalt 30

punkti (maksimaalne punktide arv on 40), määratakse kogu valdkonnale

kavandatud summa sellele ühele taotlejale.

2. 4. septembril toimunud arutelu ja sellele järgnenud muudatusettepaneku valguses soovime

omalt poolt teha täiendavaid ettepanekuid hindamiskriteeriumidesse. Peame absoluutselt

taunitavaks, et Kultuuriministeeriumi strateegilist partnerit valitakse liisuheitmise teel.

Isegi kui ministeeriumi ametnikele tundub liisuheitmise tõenäosus väike, on ka väike

tõenäosus siiski tõenäosus.

Seetõttu soovitame kaaluda järgmiste kriteeriumide lisamist:

a) Hetkel puudub hindamiskriteeriumides täielikult taotluse/pakkumuse kvaliteet ja

asjakohasus. See tuleks kindlasti hindamiskriteeriumidesse lisada ning määrata , millise

osakaaluga see kriteerium teistega võrreldes on. Näiteks võiks selle hindamiskriteeriumi

osakaal olla 30%

Osaliselt arvestatud. Liisuheitmine ei ole haldusmenetluses kuidagi

erakordne või taunitav praktika. Seda kasutatakse nii riigihangete kui ka

muude taotlusvoorude puhul n-ö viimase abinõuna, sest see tagab

erapooletuse olukordades, kus hinnatavatel on kõigis sisulistes

hindamiskriteeriumides võrdne tulemus.

Küll aga on põhjendatud ettepanek lisada taotluse kvaliteedi

hindamiskriteerium, mis näitab taotleja pädevust ning koostööpakkumise

vastavust taotlusvooru eesmärgile.

Kuna hindamiskriteeriume tuli juurde, siis lisandus ka otsustuskoht

pingerea koostamisel võrdse koondsummaga taotluste korral. Lisaks

sellele vähendab liisuheitmise vajaduse tõenäosust see, et toetuse saajate

arv suureneb igas valdkonnas kuni kaheni.

3. b) Hindamiskriteeriumides tuleks siiski täpsustada, et hindamisel arvestatakse ainult neid

artikleid ja avalike ülesastumisi, mis esindavad organisatsiooni ametlikke seisukohti, oma

valdkonna üleseid teemasid ning toetavad Kultuur 2030 eesmärke.

Arvestatud. Hindamiskriteeriume täpsustatud.

20

4. Kui hindamistulemusel saavad ühe valdkonna organisatsioonid punkte pärast täiendavate

hindamiskriteeriumide lisamist võrdselt, tuleb Eesti Muuseumiühingu hinnangul

lisakriteeriumina tagasi tuua liikmete arv. Mõistame, et organisatsioonid on ülesehituselt

erinevad, kuid liikmeskonna suurus näitab siiski organisatsiooni toetust ja relevantsust

oma valdkonna sees. Vaid mitmekesine liikmeskond tagab laiapindse arvamuse.

Vabaühenduste liidu ja Rakendusliku Antropoloogia Keskuse koostatud strateegilise

partnerluse juhendmaterjal viitab, et strateegilisel partneril peaks olema valdkondlik

toetus, pädevus oma valdkonnas, ning ette näidata saavutused. Eesti Muuseumiühingu

ettepanekul peaks poliitika kujundamise vooru hindamiskriteeriumid arvesse võtma kõiki

nimetatud aspekte.

Mittearvestatud. Kuna hindamiskriteeriume tuli juurde, siis lisandus ka

otsustuskoht pingerea koostamisel võrdse koondsummaga taotluste

korral. Lisaks sellele vähendab liisuheitmise vajaduse tõenäosust see, et

toetuse saajate arv suureneb igas valdkonnas kuni kaheni.

Nõustume teiste partnerite esitatud argumentidega, et ei saa võrrelda

liikmete arvu, kui ühes on liikmeks üksikisikud ja teises

organisatsioonid. Samuti on oluline arvestada, et paljudes

organisatsioonides on suur osa liikmetest passiivsed, mistõttu ei pruugi

liikmeskonna arv olla adekvaatne näitaja organisatsiooni panuse ja

relevantsuse hindamiseks. Leiame, et koos teie ettepanekul lisatud

taotluse kvaliteedi hindamiskriteeriumiga on hindamismetoodika nüüd

piisav, et kõiki vajalikke aspekte õiglaselt hinnata.

1

Kultuuriministri määruse „Muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika

kujundamise ning rakendamise strateegiliste partnerite toetamise tingimused ja kord“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse taotlusvoorust „Toetus

muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise

strateegilistele partneritele“ (edaspidi taotlusvoor) toetuste jagamist.

Eelnõu hakkab asendama kahte praegu kehtivat kultuuriministri määrust „Muinsuskaitse,

muuseumide ja raamatukogude valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja

kord“1 ja „Kultuuripärandi valdkonna toetamise tingimused ja kord“2. Kultuuripärandi valdkonna

toetamise praeguse taotlusvooru fookus on ebamäärane, toetatavate üksikprojektide mõju

valdkonnale on väike ning osaliselt dubleerib see Kultuurkapitali ja kehtiva

partnerorganisatsioonide taotlusvooru eesmärke. Samuti vajab muutmist kehtiv

partnerorganisatsioonide toetamise meede.

Uue meetme eesmärk on jõuda avatud ja võrdsetel alustel toimiva partnerluseni, mis on selgelt

seotud kultuuri arengukava3 eesmärkidega. Partnerlussuhete ja ootuste paremaks haldamiseks

jaguneb toetus poliitika kujundamisel kaasarääkimise toetuseks (edaspidi poliitika kujundamise

toetus) ja poliitika rakendamise toetuseks. Samas ei tähenda poliitika kujundamise toetuse

mittesaamine seda, et organisatsioonil ei oleks õigust oma arvamust avaldada või et

Kultuuriministeerium (edaspidi KuM või toetuse andja) ei kaasaks jätkuvalt kõiki valdkonnas

tegutsejaid eri poliitikamuudatuste kavandamisse. Erinevus on vaid selles, et kui teiste

organisatsioonide puhul on kaasarääkimine vabatahtlik ning seetõttu ka kohati juhuslik ja mitte

kõiki organisatsiooni liikmeid kaasav, siis poliitika kujundamise toetuse saaja võtab kohustuse, et

kolme aasta jooksul panustatakse muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika

kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja

muutmisse. Toetuse saaja peab tagama liikmeskonna koordineeritud ja laiapõhjaliselt kujundatud

seisukohad. Samuti selle, et kõigil liikmetel on võimalus leida infot, kes esindab nende seisukohti

KuM-iga suhtlemisel, millistel olulisematel teemadel seda tehakse ja millised on kanalid oma

arvamuse esitamiseks.

Prioriteedid ehk fookusteemad valitakse kolmeks aastaks vastavalt kultuuri arengukavale ja

nendest teavitatakse taotlusvooru avamisel. Fookusteemad hõlmavad nii perioodi olulisemaid

poliitikamuudatusi (sh õigusloome), millega seoses oodatakse huvikaitseorganisatsioone kaasa

rääkima, kui ka konkreetseid kultuuri arengukavast tulenevaid tegevussuundi, kuhu oodatakse

ühenduste panust.

Partnerid valitakse kolmeks aastaks ja esimene taotlusvoor on kavandatud aastateks 2025–2027.

Vahepealsel ajal partnereid ei muudeta, et tagada partneriteks valitud ühingutele kindlustunne

tegevuste kavandamisel ja stabiilsus pikemaks perioodiks. Pikaajaline partnerlus tagab, et koostöö

on sisukam ning tegevustega on võimalik saavutada suuremat ja kestvamat mõju.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna

muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], 628 2335) ja Kultuuriministeeriumi

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019021 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/109012024009 3 https://kul.ee/kultuur2030

2

õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], 628 2224), kes tegi

eelnõu juriidilise ekspertiisi.

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 23 paragrahvist.

1. peatükk „Üldsätted“

Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga taotlusvoorust toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse

hindamise ning toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord.

Lõike 2 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada haldusmenetluse seadust

(edaspidi HMS). Haldusmenetlusele tuleb kohaldada HMS-i sätteid kooskõlas eelnõus sätestatud

korra ja erisustega.

Lõike 3 kohaselt on toetuse andja KuM, kes vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja

koordineerimise eest: teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb

taotlusi, teeb rahuldamise otsuseid jms. Toetuse andja täpsemad õigused ja kohustused on

sätestatud seletuskirja §-des 22 ja 23.

Lõike 4 kohaselt nimetatakse strateegilist partnerit toetuse saajaks.

Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk, tulemus ja mõju.

Lõike 1 kohaselt on taotlusvooru üks eesmärk leida KuM-ile asjatundlikud ja võimekad partnerid

muuseumi-, muinsuskaitse- ja raamatukogupoliitika (edaspidi poliitika) kujundamisel, sealhulgas

õigusloomes kaasarääkimiseks, uute sekkumismeetmete kujundamiseks ja toetuse andja

nõustamiseks huvirühmi puudutavates küsimustes. Teine eesmärk on leida asjatundlikud ja

võimekad partnerid poliitika rakendamisel – st tegevuste elluviimiseks kultuuri arengukava

eesmärkide saavutamisel.

Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse andmise oodatavaid tulemusi.

Üks oodatav tulemus on partneritelt saadav sisend kultuuripoliitika kujundamiseks, mis on

kogutud oma liikmeskonda ja valdkonna teisi huvirühmi koordineeritult ja laiapõhjaliselt kaasates.

Poliitika rakendamise toetuse oodatav tulemus on kultuuri arengukava eesmärkide saavutamiseks

vajalike tegevuste elluviimine.

Lõike 3 kohaselt on toetuse andmise oodatav mõju terviklik, kaasav ja teadmistepõhine ehk

kokkuvõttes kvaliteetne kultuuripoliitika. Samuti muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude

valdkonna areng ning suurem mõju ühiskonnas.

Paragrahviga 3 kehtestatakse toetatavad tegevused ja riigiabi reeglid.

Lõike 1 kohaselt antakse toetust poliitika kujundamisel kaasarääkimiseks ja poliitika

rakendamiseks.

3

Lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud tegevuste täpne fookus ja sisu kalendriaastate lõikes

avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.

Lõigete 3 ja 6 kohaselt võib poliitika rakendamise toetus kvalifitseeruda riigiabiks

konkurentsiseaduse § 30 tähenduses või vähese tähtsusega abiks (edaspidi VTA)

konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks

loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset

definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi

igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ning

mis on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist

kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Iga üksiku

toetuse puhul rakenduv abi liik sõltub abi saajast ja tegevustest, milleks toetust taotletakse.

Viidatud lõigetes sätestatakse VTA ja riigiabi andmise õiguslik alus ning antakse viited

asjakohastele regulatsioonidele.

Lõikes 4 sätestatakse, et VTA andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele ettevõtjale (taotlejale)

antava VTA kogusumma koos varem antud VTA-ga ei ületaks mis tahes kolme aasta pikkuse

ajavahemiku jooksul VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud summat. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt on kogusumma 300 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu avaliku sektori toetust

kokku. Kui VTA-na kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, millele taotlejal on

õigus, hindab toetuse andja, kas rakendada saab eelnõu § 3 lõikes 6 nimetatud riigiabi erandit. Kui

grupierandiga hõlmatud riigiabi anda ei saa (taotleja ei vasta tingimustele), vähendab toetuse andja

taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Kui piirmäär on täis,

jäetakse taotlus HMS-i kohaselt läbi vaatamata.

Lõike 5 kohaselt loetakse VTA suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised ettevõtjad, kes

on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Selle järgi hõlmab „üks ettevõtja“

kõiki ettevõtteid, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:

1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-,

juht-, või järelevalveorgani liikmetest;

3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega

sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste

aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe

või enama muu ettevõtte kaudu. VTA maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete

seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste määratlemisel lähtunud

asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega

tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist, ning Euroopa Liidu

Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks

käsitleda ühe ettevõtjana.

Lõike 7 kohaselt võetakse VTA andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel

grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi

kumuleerimisreegleid. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud riigiabi ja vähese

4

tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju abi on ettevõtjale

antud. Kumuleerimisreegleid tuleb arvesse võtta ka grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel.

Eelnõu alusel taotletavat/eraldatavat toetust võib kumuleerida mistahes muu riigiabiga, kui

meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad

on seotud samade, osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on

kumuleerimine lubatud, kuni ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida grupierandi

määruse kohaselt abi suhtes kohaldatakse.

Lõike 8 kohaselt tuleb VTA või riigiabina saadud või antud toetustega seotud dokumentatsiooni

säilitada vähemalt kümme aastat alates abi saamisest või andmisest. See nõue kehtib nii toetuse

andja kui ka toetuse saaja kohta. Toetuse andmise ja saamise aluseks olevate dokumentide ja

tõendite säilitamise kohustus nõutud aja jooksul tuleneb sellest, et tõendada vajaduse korral toetuse

andmise või saamise õiguspärasust. Dokumente säilitatakse alates toetuse määramisest ehk abi

andmise otsuse tegemisest.

Lõige 9 piirab eelnõu kohaldamist ja sätestab, et eelnõu ei kohaldata VTA või riigiabi saajale

kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas antava abi suhtes, põllumajandustoodete esmatootmise

sektorile antava abi suhtes, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris juhul, kui

abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud

toodete hinna või koguse alusel või kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse

edasi esmatootjatele. Samuti ei saa eelnõu kohaldada abile, mida antakse tegevuseks, mis on

seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on

vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude

eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ning abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete

kasutamine importtoodete asemel.

Samuti ei kohaldata eelnõu raskustes olevatele ettevõtjatele. Taotlejale kehtib nõue, et ta ei tohi

olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on esitatud

grupierandi määruse artikli 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata järgmistele tunnustele:

1. Tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud väike / keskmise

suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma

märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine

reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite

osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab poole märgitud osa- või aktsiakapitalist. Käesoleva punkti tähenduses osutab „piiratud vastutusega äriühing“ eelkõige sellistele äriühingu

liikidele, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL I lisas, ning

„aktsiakapital“ hõlmab vajaduse korral mis tahes ülekurssi.

2. Tegemist on äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kus vähemalt mõnel liikmel

on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle

poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist. Käesoleva punkti tähenduses osutab „äriühing, kus

vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest“ eelkõige sellistele äriühingute

liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas.

3. Asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav

maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi

hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus on nähtus, mis

iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti

(mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja

5

selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse

kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta aruandest (bilansist).

4. Ettevõtja on saanud päästmisabi ja ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või

on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava.

Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: päästmisabi ja restruktureerimisabi. Neid antakse raskustes

olevale ettevõttele selleks, et ta raskustest välja tuua. Abi võib anda kümne aasta jooksul ühe korra.

Restruktureerimisabi on ümberkorraldusabi.

5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: 1) on ettevõtja arvestuslik

finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja 2) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete

kattevarasse olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid VKE-d.

Lõike 10 kohaselt ei kohaldata eelnõu riigiabi taotleja suhtes, kellele Euroopa Komisjoni või

Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks

või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi

tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ja siin ei saa rakendada võimalust, et

kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda.

2. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine“

Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Lõikes 1 kehtestatakse subjektid, kellele toetus on suunatud, ja üldtingimused, millele taotleja peab

vastama. Viidatud lõikes nähakse ette nõuded, mille alusel tuvastatakse, kas taotlejal on olemas

taotluses kirjeldatud tegevusteks ja tulemuste saavutamiseks vajalik haldus-, finants- ja

toimimissuutlikkus.

Punktide 1, 2 ja 7 kohaselt saab taotleja olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. Kuna

taotlusvoor on suunatud vabaühendustele ehk sisemaistele valitsusest sõltumatutele

organisatsioonidele, on taotlejate ringist välja arvatud riigi sihtasutused, riigi osalusel asutatud

sihtasutused, kohaliku omavalitsuse sihtasutused või nimetatud isikute asutatud sihtasutused.

Samuti ei saa taotlejaks olla erakond erakonnaseaduse ega äriühing äriseadustiku mõttes.

Punkti 3 kohaselt ei tohi taotlejal olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile. Kui taotlejal need

on, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on

toetada taotlejat, kellel riigi ees rahalist võlga ei ole.

Punktis 4 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande ega

maksudeklaratsioonide esitamise võlga. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk

on toetada taotlejat, kellel riigi ees rahalist võlga ei ole. Äriregistrile majandusaasta aruande ja

maksudeklaratsioonide esitamise kohustus tuleneb maksukorralduse seadusest ning see peab

olema täidetud taotluse esitamise ajaks. Kohustus on täidetud näiteks juhul, kui majandusaasta

aruanne on esitatud hilinenult, kuid siiski enne taotluse esitamist.

Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise seisuga tähtajaks täitmata

kohustusi toetuse andja ees. Selline kohustus on näiteks aruande esitamata jätmine või toetuse

kasutamise kontrolltoimingute tegemise käigus dokumentide esitamata jätmine või mõni muu

kohalduvatest aktidest tulenev kohustus.

Punkti 6 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei oleks välja kuulutatud pankrotti ning et ta ei

oleks likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise

menetluse kohta saab äriregistrist ning väljaandest Ametlikud Teadaanded.

6

Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded poliitika kujundamise toetuse taotlejale. Nende alusel

tuvastatakse, kas taotlejal on vajalik võimekus panustada poliitika kujundamisse, sellega seotud

õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja muutmisse, sh võimekus osaleda

valdkondlikes töörühmades või komisjonides.

Punkti 1 kohaselt peab poliitika kujundamise toetuse taotleja olema muuseumide, muinsuskaitse

või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav huvikaitseorganisatsioon, kelle tegevus on

üleriigiline. Tervikuna hõlmamise all peetakse silmas seda, et huvikaitseorganisatsioon ei tegele

ainult kitsalt ühe konkreetse valdkonna alateemaga. Üleriigilisuse nõue on täidetud, kui põhikirjas

ei ole tegevusväli määratletud geograafiliselt kitsamalt kui kogu Eesti. Huvikaitse all peetakse

silmas huvirühma kuuluvate inimeste huvide ja väärtuste kaitsmist ja esindamist suhetes avaliku

võimu, ärisektori ja avaliku arvamusega.

Punkti 2 kohaselt peab taotleja põhikirjajärgne tegevus olema muuseumide, muinsuskaitse või

raamatukogude valdkonna arendamine ja kutsehariduse või erialase pädevuse arendamine ning

valdkonnas tegutsevate vabatahtlike või töötajate ühendamine valdkonnas tervikuna ja üle Eesti.

Nõue on täidetud, kui taotleja põhikirjajärgseks tegevusalaks on kõik nimetatud tegevused ühe

valdkonna raames.

Punktis 3 sätestatakse, et taotleja peab olema tegutsenud punktis 2 nimetatud tegevusalal vähemalt

kaks viimast aastat enne taotluse esitamist ning panustanud muuseumi-, muinsuskaitse- või

raamatukogupoliitika kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide

väljatöötamisse ja muutmisse. Vähemalt kahe eelneva tegutsemisaasta nõude eesmärk on määrata

poliitika kujundamise toetus juba end tõestanud ühingutele, keda saab hinnata nende varasema

tegevuse põhjal.

Lõikes 3 kehtestatakse täpsustavad nõuded poliitika rakendamise toetuse taotlejale. Nende alusel

tuvastatakse, kas taotlejal on vajalik võimekus viia ellu tegevusi, mis panustavad kultuuri

arengukava eesmärkide saavutamisse. Poliitika rakendamise toetuse taotlejalt ei nõuta üleriigilist

tegevust ega võimekust osaleda poliitika kujundamises. Ainus üldtingimustele lisanduv nõue on,

et taotleja põhikirjajärgne tegevus on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna

arendamine ning taotleja on tegutsenud sellel tegevusalal vähemalt kaks viimast aastat enne

taotluse esitamist, et hinnata taotleja võimekust tegevusi edukalt ellu viia. Samas aga ei ole

välistatud, et poliitika kujundamise võimekusega huvikaitseorganisatsioonid ei võiks samuti

taotleda toetust poliitika rakendamiseks.

Paragrahviga 5 kehtestatakse nõuded taotlusele.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse eelnõus nimetatud eesmärgi

ja tulemuse saavutamiseks ning et tegevused vastavad taotlusvooru avamise teates nimetatud

fookusteemadele ja tegevustele.

Poliitika rakendamise toetuse taotluses kirjeldatud tegevustel peab olema turutõrge. Turutõrge on

olukord, kus taotleja elluviidav tegevus ei toimuks ilma avaliku sektori toetuseta või toimuks

oluliselt väiksemas ulatuses. Üldine põhjus, miks riik majandustegevusse sekkub, on seotud

turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid ei toimi normaalselt. Turutõrke

olemasolu ja olemust peab riik mistahes toetuste puhul hindama ja taotlejal tuleb seda taotluses

kirjeldada.

Lõikes 2 sätestatakse, et kõik taotluses kavandatud tegevused peavad toimuma abikõlblikkuse

perioodil. Poliitika rakendamise toetuse puhul peab taotlusest selguma ka taotletava toetuse

osakaalu ja omafinantseeringu määra vastavus eelnõus sätestatud nõuetele.

7

Lõigetes 3–5 sätestatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama.

Lõikes 6 sätestatakse taotlejale lisateabe esitamise kohustus. Selleks, et vältida samade tegevuste

ning sarnaste eesmärkide ja tulemuste saavutamise topeltfinantseerimist, kohustub taotleja esitama

toetuse andjale teabe, kui ta on kõigile või osadele tegevustele taotlenud samal ajal toetust mõnest

teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabivahenditest. Kulusid topeltfinantseerida ei

tohi.

Paragrahviga 6 sätestatakse taotlusvooru avamise regulatsioon.

Lõike 1 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, eelarvest, eelarve jaotusest

toetatavate tegevuste vahel, fookusteemadest ja tegevustest ning taotluste esitamise tähtajast oma

veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

Fookusteemad valib toetuse andja kolmeks aastaks vastavalt kultuuri arengukavale. Need

hõlmavad nii perioodi olulisemaid poliitikamuudatusi (sh õigusloome), mille puhul oodatakse

huvikaitseorganisatsioone kaasa rääkima, kui ka konkreetseid kultuuri arengukavast tulenevaid

tegevussuundi, kuhu oodatakse partnerite panust.

Eelarve jaotus poliitika kujundamise ja poliitika rakendamise toetuse vahel sõltub taotlusvooru

kogueelarve suurusest. Esmalt otsustatakse kolme poliitika kujundaja toetuse saaja kogumaht:

eesmärk on võimaldada kolmel poliitika kujundamise toetuse saajal katta vähemalt aastane

tööandja kulu ühe kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi mahus ja organisatsiooni jooksvad

majanduskulud, mis on esmavajalikud organisatsiooni üldiseks toimimiseks. Sellest ülejääv osa

taotlusvooru eelarvest jääb poliitika rakendamise toetustele.

Lõike 2 kohaselt avatakse taotlusvoor iga kolme aasta järel, st 2024. aasta sügisel, 2027. aasta

sügisel, 2030. aasta sügisel jne. Kolmeaastane partnerlussuhe tagab stabiilsuse ja kindluse toetuse

saajatele oma tegevuse kavandamisel ning võimaldab tegevustega saavutada suuremat ja

kestvamat mõju.

Paragrahviga 7 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon.

Lõike 1 kohaselt tuleb taotlus esitada taotlusvooru avamise teavituses nimetatud tähtaja jooksul.

Lõigetes 2 ja 3 viidatakse, et taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna

kaudu. Kõiki taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab

olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub toetuse

andja taotluste menetlemise infosüsteemi ehk e-keskkonna kaudu. Kui taotluse esitamisel esineb

e-keskkonnas tehniline rike, mistõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus

siiski õigel ajal esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud tehnilise rikke kõrvaldamise järgsel

tööpäeval.

Lõikes 4 selgitatakse, et toetust taotletakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks. Kui poliitika

kujundamise toetuse puhul määrab toetuse andja toetussumma enne taotluse esitamist (avaldatakse

taotlusvooru avamise teates), siis poliitika rakendamise toetuse taotleja taotleb tegevuste

elluviimiseks vajalikku summat kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks ise.

Lõike 5 kohaselt võib taotleja esitada ühe taotluse poliitika kujundamise ja ühe taotluse poliitika

rakendamise toetuse saamiseks. Kui taotleja soovib panustada poliitika rakendamisel mitmesse

fookusteemasse, siis tuleb kõik kavandatavad tegevused esitada ühes taotluses.

8

3. peatükk „Kulude abikõlblikkus ja toetuse summa“

Paragrahviga 8 kehtestatakse kulude abikõlblikkuse reeglid.

Lõike 1 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks sobiv, vajalik, põhjendatud

ja tõhus, tekib abikõlblikkuse perioodil, selle on tasunud toetuse saaja ning on kooskõlas nii

Euroopa Liidu kui ka riigisisese õigusega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise

üldpõhimõttega.

Kulu peab olema tekkinud (st tegevus või sündmus toimunud, kaup või teenus kätte saadud)

abikõlblikkuse perioodil, kuid ei pea olema tasutud abikõlblikkuse perioodil.

Kuna eelnõu ei hõlma kõiki muude õigusaktidega reguleeritud kulu abikõlblikkuse tingimusi, on

oluline rõhutada, et toetuse kasutamisel tuleb arvestada ka teiste riigisiseste kohalduvate

õigusaktidega. Riigisisese õigusega kooskõlas olemise tingimus seisneb näiteks selles, et toetuse

saaja peab järgima raamatupidamiseeskirjadest ning maksuseadustest ja riigihangete seadusest

tulenevaid piiranguid.

Kulu on põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ettenähtud eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. See avaldub põhjendatuse nõude kaudu ehk

peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab järeldada, et kulu on tekkinud asjakohaste

toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab tulemuste saavutamist.

Kulu on vajalik, kui tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga, mis on vähemalt sama tõhus.

Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja

saavutatud tulemuste vahel.

Lõikega 2 kehtestatakse mitteabikõlblike kulude loend. Mitteabikõlblike kulude puhul on ainus

erinevus kahe toetuse liigi vahel see, et poliitika kujundamise toetuse korral on kulu, mis on

käsitletav erisoodustusena ja sellelt tasutav maks ning asutuse või isiku juhtimiskulu, abikõlblik,

kuid poliitika rakendamise toetuse puhul ei ole. Erinevus kahe toetuseliigi vahel abikõlblike

kulude osas tuleneb nende erinevatest eesmärkidest. Poliitika kujundamine hõlmab strateegilisi ja

juhtimistegevusi, mille jaoks erisoodustused ja juhtimiskulud võivad olla vajalikud, samas kui

poliitika rakendamine keskendub konkreetsete praktiliste eesmärkide saavutamisele, mille puhul

ei ole sellised kulud põhjendatud.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina, järgitakse

lisaks lõigetes 1 ja 2 toodule abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi

määruse artikli 53 lõikes 5 toodud abikõlblikkuse reegleid. Kultuuri edendamiseks ja

kultuuripärandi säilitamiseks mõeldud abiliiki ja selles lubatud tegevuskulusid saab kasutada, kui

eelnõus toodud tingimused on täidetud ehk kulu on ka eelnõu alusel abikõlblik. Tegevusabi

abikõlblikud kulud artikli 53 alusel on järgmised: kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis

seonduvad pideva või korrapärase tegevusega, sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning

sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase tegevuse käigus; kulud, mis on seotud kultuuri ja

kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse teavitamisega kultuuri väljendusvormide

mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise

programmidega, sealhulgas uute tehnoloogiate abil; kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse

juurdepääsu kultuuriasutustele või pärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sealhulgas

digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu

parandamiseks; kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud tegevuskulud, näiteks kinnisvara

ja kultuuriasutuste rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud

materjalidele ja tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele struktuuridele,

tööriistade, tarkvara ja varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu, kulud seoses

juurdepääsuõigustega autoriõigustega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandiõigustega

9

kaitstud sisule, reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult projekti või tegevuse tulemusel;

amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud

investeeringuteks ettenähtud abiga; kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega

seonduvad personalikulud; väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate osutatud

nõustamis- ja tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel.

Paragrahviga 9 kehtestatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood.

Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist või taotluses

märgitud hilisemast kuupäevast ning ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember.

Abikõlblikkuse periood ei kesta kolm aastat järjest, vaid esimese aasta tegevused ja sellega seotud

kulud tuleb ära teha esimese aasta jooksul, kasutades selleks esimese aasta toetust; teise ja

kolmanda aasta tegevused ja kulud tuleb teha vastavalt teisel ja kolmandal aastal.

Eelnõu ei näe ette abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust, sest tegemist on kolme aasta

toetusega ning toetuse andja eesmärk on saada toetuse eest tulemusi igal aastal. See tähendab, et

tegevuskavas esimeseks aastaks kavandatud sündmust või tegevust ja sellega seotud kulusid ei saa

järgmistesse aastatesse edasi lükata. Küll aga võib toetuse saaja esitada poliitika rakendamise

toetuse puhul muudatustaotluse, et sarnaste maksumustega tegevusi aastate vahel ringi tõsta, kui

see aitab kaasa tulemuste paremale saavutamisele (nt vahetada ringi koolituste teemasid). Kuna

poliitika kujundamise toetus on mõeldud huvikaitseorganisatsiooni üldise toimimise jaoks ja selle

kohta ei pea esitama kuludokumendipõhist aruannet, on selle toetuse liigi puhul küsimus

rahavoogude mõistlikus juhtimises ning sisulises mõttes ei saagi tekkida püsikulude

edasilükkamise vajadust.

Kui mõni tegevus jääb ära või kulud osutuvad väiksemaks, tuleb toetuse jääk toetuse andjale tagasi

kanda.

Paragrahviga 10 kehtestatakse toetuse ülempiir ja osakaal.

Lõike 1 kohaselt kinnitab kultuuriminister igal aastal Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve

käskkirjaga toetuste koondsumma. Toetuse eraldamise otsused teeb kultuuriminister eelnõu §-s 13

sätestatud korras.

Lõike 2 kohaselt määratakse poliitika kujundamise toetus maksimaalselt kuuele taotlejale, kellest

kuni kaks on muuseumide, kuni kaks muinsuskaitse ja kuni kaks raamatukogude valdkonnast.

Esimese kalendriaasta toetuse suurus ning jaotus valdkondade ja taotlejate vahel avalikustatakse

taotlusvooru avamise teates ning teise ja kolmanda aasta toetus ei ole suurem kui esimeseks aastaks

määratud summa. Seega ei taotleta poliitika kujundamise toetuse puhul toetust summaliselt, vaid

toetuse andja kuulutab välja võimaluse kandideerida konkreetsele summale ning annab ette teemad

ja tegevused, mille puhul ta tulemust ootab.

Lõike 3 kohaselt on poliitika rakendamise toetuse ülempiir taotleja kohta 55 000 eurot

kalendriaastas – st kokku kolmeks aastaks maksimaalselt 165 000 eurot. Ülempiiri määramisel on

lähtutud partnerorganisatsioonide senise taotlusvooru kogemusest, kus seni tegevustoetust saanud

ühingute rakendusliku iseloomuga projektide (st üld- ja püsikulud maha arvatud, mis eelnõu

kohaselt liiguvad poliitika kujundamise toetuse alla) toetatud tegevuste kogumaht ei ole olnud

suurem kui 55 000 eurot.

Lõige 4 sätestab, et teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei tohi olla suurem kui

esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui KuM-i valitsemisala

eelarves toimuvad muutused. Seega peavad taotlejad oma tegevuste planeerimisel lähtuma sellest,

et toetussumma on üldjuhul kolm aastat järjest sama, sest taotlusvooru kogueelarve kolme aasta

10

jooksul ei kasva. Seetõttu tuleb taotlejal juba tegevusi planeerides arvestada võimaliku

inflatsiooniga ning teise ja kolmanda aasta tegevuskavas tuleb selle võrra vähem tegevusi

planeerida või suurendada omaosalust järgnevatel aastatel või kavandada (suuremat)

kaasfinantseeringut muudest allikatest. Kui aga nt riigi üldisest majanduslikust olukorrast

tulenevalt tekib vajadus KuM-i valitsemisala eelarvet muuta ning see toob kaasa taotlusvooru

eelarve vähenemise, võib toetuse andja toetust proportsionaalselt vähendada. Vastav õigus on

sätestatud ka §-s 23.

Lõike 5 kohaselt on poliitika kujundamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on

100% – see tähendab, et omafinantseeringut ei nõuta.

Lõike 6 kohaselt on poliitika rakendamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest

80% – see tähendab, et vähemalt 20% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest peab toetuse

saaja katma omafinantseeringu arvelt. Omafinantseering võib sisaldada kaasfinantseeringut.

Taotluses peab olema märgitud kalendriaasta kogueelarve, taotletava toetuse summa ja selle

protsentuaalne osakaal abikõlblikest kuludest ning need peavad jääma eelnõuga lubatu piiresse.

Omaosaluse nõue on kehtestatud põhjusel, et leida projekte ellu viima finantssuutlikud partnerid.

Lisaks on omaosaluse nõue seatud selleks, et tagada toetuse andmise kooskõla riigiabi reeglitega.

4. peatükk „Taotluste menetlemine“

Paragrahviga 11 kehtestatakse taotluste menetlemise kord.

Lõige 1 sätestab, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru

sulgemisest. HMS-i § 41 järgi peab haldusorgan, kui ta ei saa ettenähtud aja jooksul haldusakti

anda või toimingut sooritada, teatama viivituseta tõenäolise aja ning tähtaja ületamist põhjendama.

Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud. See tähendab,

et sellisel juhul taotlust nõuetele vastavuse kontrolli ei võeta.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja mõjuval põhjusel ennistada. Seda

võib teha toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel.

Lõigete 4–5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et see ei

ole piisavalt selge ja/või sisaldab puudusi, küsida taotlejalt andmete kohta selgitusi ja

lisadokumente või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse e--keskkonna

kaudu teade, milles on kirjeldatud asjaolusid, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või

lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse

andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil eelnõu § 11 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg

peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 11

lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames

esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Taotluse võib jätta läbi vaatamata

taotlusõiguse puudumise tõttu ja muudel HMS-is toodud alustel. Teave taotluse läbi vaatamata

jätmise kohta edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja

saabumisest arvates.

Lõike 6 kohaselt on toetuse andjal õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja

tegevusi nii, et tegevuste eesmärgid ei muutu. Algse eesmärgi muutmine on sisuliselt uus taotlus

ja selline taotlus peaks uuesti konkureerima uues taotlusvoorus.

11

Lõike 7 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul,

kui on täidetud kõik eelnõu §-des 3–5 sätestatud nõuded.

Paragrahvis 12 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste sisulist hindamist.

Lõike 1 kohaselt hindab taotlusi toetuse andja moodustatud komisjon. Selle koosseisu avalikustab

toetuse andja oma veebilehel.

Lõige 2 sätestab, et taotlusi hinnatakse eelnõu lisas esitatud hindamismetoodika järgi. Selles

esitatakse kriteeriumid, hindamisskaalad ja kirjeldused. Nende selge lahtimõtestamine, sh

asjaolude kirjeldus, on oluline, et taotlejale oleks arusaadav, mille järgi taotlusi hinnatakse. Samuti

on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja

tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi saavad selgetest kriteeriumidest juhinduda taotluste hindajad.

Lõike 3 kohaselt kaasatakse hindamisse vajaduse korral hääleõiguseta eksperte. Hinnangute

andmisel lähtub ekspert kehtestatud hindamismetoodikast.

Lõike 4 kohaselt peavad hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kooskõlas korruptsioonivastase

seaduse ja HMS-iga kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust. Erapooletuse nõue rakendub

kõikidele hindajatele. Seotuse olemasolul tuleb hindajal end taandada HMS-i §-s 10 sätestatud

tingimustel ja korras. Taandamise korral tehakse vastav märge hindamiskomisjoni protokolli.

Erapooletuse ja sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest taotlustest tähendab kirjalikku kinnitamist.

Lõikega 5 nähakse ette, kellele teeb komisjon ettepaneku otsuse tegemiseks.

Paragrahviga 13 nähakse ette taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise

tingimused ja kord.

Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise

otsuse ja millal.

Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud

nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

Lõike 3 kohaselt võib poliitika rakendamise toetuse taotluse rahuldada osaliselt. Osaline

rahuldamine tähendab, et mõnda algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks toetuse

summat, tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Taotluse

osalise rahuldamise otsus tehakse taotlejaga varem kooskõlastatult ja selles täpsustatakse, millises

ulatuses taotlus rahuldatakse.

Muutmisettepanek on põhjendatud näiteks juhul, kui kõik kavandatavad tegevused ei ole

taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavad ja kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise

tulemusel on oodatav mõju vooru eesmärkidele suurem. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka

asjaolust, et taotluste rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat

täielikult katta. Sellisel juhul pakutakse taotlejale võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima

tegevused ellu ka väiksema toetussummaga või vajaduse korral tegevuskava muutma.

Muutmisettepaneku tegemisel on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja on nõus

tegevuskava muutma, tuleb toetuse andjal veenduda, et muudetud taotlus vastab endiselt nõuetele

ja hindamiskriteeriumidele. Selleks võib olla vaja veel kord kontrollida taotluse nõuetele vastavust

ja muudetud mahus tegevuskava. Kui taotleja ei ole nõus tegevuskava muutma ehk kokkulepet ei

saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.

12

Lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Kui mõni nõue ei ole taotluse

menetlemise ajal täidetud, see ei takista taotluse menetlemist ning on tõenäoline, et see täidetakse

mõistliku aja jooksul ja igal juhul enne tegevuste lõpetamist, võib taotluse rahuldada

kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse seadmisel täpsustab toetuse andja, mida toetuse saaja peab

tegema või milline asjaolu ja millise aja jooksul peab tõendatud olema.

Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse

juurde. Kui taotluse rahuldamise otsus on tingimuslik, menetletakse taotlust tavalises korras.

Erisus on vaid selles, et toetust ei tohi välja maksta enne kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Lõike 5 kohaselt ei teki toetuse saajal taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal õigust

toetuse maksele. Makse saab teha siis, kui toetuse saaja on esitanud toetuse andjale teabe tingimuse

saabumise või täitmise kohta. Toetuse saaja ei pea seda teavet esitama juhul, kui toetuse andja saab

selle ise tuvastada.

Lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas

või ühele eelnõus sätestatud nõudele, taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või

ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust

kontrollida, taotlus ei kuulu hindamistulemuse põhjal rahuldamisele, taotlusvooru eelarve mahu

tõttu ei ole võimalik toetust eraldada või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise

ettepanekuga toetuse vähendamise või taotluses kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel lähtutakse HMS-i §-dest 56 ja 57. Taotluse

rahuldamata jätmise otsuses esitatakse HMS-is nõutud info. Eraldi korda selle kohta eelnõus ei

ole. HMS-i kohaselt tuleb soodustava haldusakti andmisest keeldumist kirjalikult põhjendada,

märkides selles õigusliku aluse ja otsuse õigusliku alusega seotud asjakohased faktilised asjaolud.

Lõike 7 kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse

menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et kavandatud tegevustel ei ole

turutõrget. Turutõrge on olukord, kus taotleja elluviidav tegevus ei toimuks ilma avaliku sektori

toetuseta või toimuks oluliselt väiksemas ulatuses. Üldine põhjus, miks riik majandustegevusse

sekkub, on seotud turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid ei toimi

normaalselt.

Lõike 8 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

Paragrahviga 14 sätestatakse taotleja ja toetuse saaja ärakuulamisega seotud regulatsioon.

Taotlejale ja toetuse saajale antakse HMS-i § 40 tähenduses ärakuulamisõigus. Ärakuulamisõigus

haldusmenetluses eeldab, et asjaomasel isikul on võimalus enda arvamust asjassepuutuvas

küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht dokumentide suhtes, mille

haldusorgan on tema asja menetlemisel esitanud.

Lõigetega 1–2 nimetatakse, millisel juhul tuleb, arvestades eelnõus sätestatud menetlustähtaegu,

enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitusi otsuse

põhimotiivide ja põhjenduste kohta. Ära ei kuulata, kui HMS-i § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt

tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks ja ka näiteks juhul, kui taotlusvooru taotluse esitanud

taotlejaid on üle 50. Eelnõu § 14 lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt HMS-i § 40 lõike 3

punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui menetlusosalise taotluses või

seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.

Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid taotlusel ja selle menetlemisel

puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, saab sellise korra abil öelda, et taotleja on ära

kuulatud.

13

5. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“

Paragrahviga 15 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seonduvad tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, millistel tingimustel saab taotluse rahuldamise otsust muuta ja kelle

algatusel.

Toetuse andja peab igat teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse sõnastusest võib

teavet käsitleda sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse või teatena. Kui sisuliselt

on tegemist olukorraga, kus otsust peaks muutma otsusega, tuleb toetuse andjal otsustada, kas seda

teha või mitte. Muudatus tehakse tavaliselt toetuse saaja algatusel, näiteks juhul, kui toetuse saaja

peab möödapääsmatuks muuta tegevuskava (toetatavat tegevust või selle ulatust; tegevus jäetakse

ära või lisatakse täiendav tegevus), abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu

abikõlblikest kuludest. Muudatuste võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei

pruugita kõiki tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi või tegevuste ulatust ette näha. Muutuda

ei tohi tegevuste eesmärk ja saavutatav tulemus. Kui muuta tahetakse algset eesmärki ja tulemust,

on tegemist sisuliselt uue taotlusega.

Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta, kuni see ei ole kehtivust kaotanud.

Haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse või kohustuse lõpliku realiseerimiseni. Taotluse

rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste

lõppemist.

Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui

muutunud asjaolude tõttu ei ole taotlus kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega, soovitud

muudatuse korral on oodatavate tulemuste saavutamine kaheldav või tegevuste lõpetamine ei ole

abikõlblikkuse perioodi jooksul tõenäoline. Sellisel juhul toetuse saaja avaldust taotluse

rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata, toetuse saaja ei saa toetuse kasutamist ettenähtud

tingimustel jätkata ja taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks.

Lõige 4 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse läbivaatamise tähtaja ja otsusest

teavitamise viisi.

Paragrahviga 16 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused.

Lõikes 1 viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistatakse. Seda tehakse juhul, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või

seda oleks tehtud osaliselt, kui taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud valet

või ebatäielikku teavet või kui teave on jäetud teadlikult esitamata, kui kõrvaltingimusega taotluse

rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või ei suudeta seda täita, toetuse saaja avaldust

taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse kasutamist ei ole ettenähtud

tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise

kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui see tühistatakse toetuse

tagasinõudmise otsusega.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb järgida proportsionaalsuse ja

ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohi jääda kehtima

selliselt, et see on vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamise

korral tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise

otsus kehtetuks tunnistada.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja eelnõu § 19 kohase toetuse tagasinõudmise

otsuse tegemise erinevus on see, et kehtetuks tunnistatakse see siis, kui taotlust ei oleks pidanud

14

rahuldama või pärast rahuldamise otsuse tegemist ilmneb asjaolu, mille tulemusel ei ole tegevusi

võimalik või vajalik esialgu kavandatud mahus või viisil ellu viia, sh kui toetuse saaja enam toetust

ei soovi. Kehtetuks tunnistamisega ei ole tegemist juhul, kui toetuse kasutamise tingimuste, nõuete

või kohustuste rikkumise tõttu tehakse toetuse tagasinõudmise otsus. Siiski on nendel otsustel

ühine tagajärg – saadavat toetust vähendatakse kuni nullini. Kui on selge, et toetust algses taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud mahus ära ei kasutata, vormistatakse pigem otsuse muutmise otsus,

kuid võib vormistada ka osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse. Kui esialgu määratud toetus jääb

kasutamata, tuleks määratud toetuse summat selle võrra vähendada juba tegevuste elluviimise ajal.

Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb õigusliku aluseta

saadud toetus toetuse saajal andjale tagastada.

6. peatükk „Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine“

Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, et esimese kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale ettemaksena ühes

osas 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

Lõikega 2 täpsustatakse, et teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale samuti

14 tööpäeva jooksul pärast vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist, kuid seda

tingimusel, et toetuse andja on eelnõu § 18 lõikes 1 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse

saaja vastab endiselt eelnõu §-s 4 sätestatud tingimustele.

Lõikega 3 piiratakse toetuse andjal kohustuse võtmist, kui taotluse rahuldamise otsus tehakse

kõrvaltingimusega. Toetus makstakse välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

Paragrahviga 18 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Toetuse saaja esitab vahearuande

toetuse kasutamise esimese ja teise kalendriaasta 1. detsembriks ning lõpparuande

30 kalendripäeva jooksul pärast viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi.

Aruande esitamisel lähtub toetuse saaja taotlusest, määruse nõuetest ja aruannete kinnitatud

vormidest.

Lõikes 2 sätestatakse toetuse andjale vahe- ja lõpparuande menetlustähtaeg.

Lõikega 3 antakse toetuse saajale võimalus lõpparuande esitamise tähtaega põhjendatud juhtudel

avalduse alusel pikendada. Näiteks võib see olla vajalik juhul, kui kõik abikõlblikkuse perioodil

tehtud kulude arved ei ole veel laekunud. Lõpparuande esitamise tähtaja pikendamine ei tähenda

abikõlblikkuse perioodi pikendamist (see ei ole eelnõu kohaselt võimalik).

Vahearuande esitamise tähtaja pikendamise võimalust eelnõu ette ei näe, sest see muudaks

võimatuks järgneva kalendriaasta toetuse õigeaegse ülekandmise ja tegevustega alustamise. Kuna

vahearuanne ei kata nii või teisiti kogu aastat, sest see esitatakse 1. detsembriks, siis puudub ka

sisuline vajadus tähtaja pikendamiseks. Esimese aasta vahearuandest ajaliselt välja jäänud

tegevused kajastatakse teise aasta vahearuandes.

Lõikes 4 sätestatakse, et toetuse andja võib juhul, kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et

selles esinevad puudused, küsida toetuse saajalt aruandes esitatud andmete kohta selgitusi ja

lisadokumente või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist. Puuduste

kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva, mil eelnõu § 18

15

lõikes 2 sätestatud aruande menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse

puudusega seotud nõue täidetuks.

Lõikes 5 sätestatakse aruande kinnitamise tingimused.

7. peatükk „Toetuse tagasinõudmine“

Paragrahviga 19 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja

toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse

eraldamise tingimustega, sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui see on saadud mitteabikõlbliku

kulu katteks või esineb mõni muu toetuse tagasinõudmise alus. Toetuse tagasinõudmise otsuse

puhul on tegemist HMS-i tähenduses haldusaktiga.

Lõikes 1 sätestatakse, millal toetuse tagasinõudmise otsus tehakse.

Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks juhul, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub

mitteabikõlblikuks – näiteks sama kulusumma on hüvitamise alus juba olnud, kulu liik ei ole

abikõlblik või kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Kulu võib lugeda

mitteabikõlblikuks ilma puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseta, kui on ilmselge, et

puudusi kõrvaldada ei saa.

Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud

mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise

otsus või mitte, puudub. Kaalutlusõigust ei ole ka juhul, kui toetuse andmine ei ole kooskõlas

riigiabi andmise regulatsiooniga.

Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud

kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust.

Silmas peetakse olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet

ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik võlaõigusseaduse tähenduses

üheselt tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet.

Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei ole ainult see veel

alus toetuse tagasinõudmise otsuse tegemiseks, kuid on toetuse andjale ajend, et hinnata, kas

toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli või toetuse sihipärane kasutamine katkeb kohustuslikul

ajaperioodil.

Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja

tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tuleb toetuse

tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka põhjusel, et kui määratud toetust selle

tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, nagu näiteks toetatavate tegevuste lõpuleviimine.

Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid

selgitada ehk ta eelnõu § 14 kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes

algatatud menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teadaolevaid asjaolusid selgitada ja

toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.

Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui täidetud on kõik toetuse vabatahtliku

tagastamise tingimused: puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse või kui toetuse

saaja ise avastas ja teatas toetuse andjale, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu ja tagastas selle

toetuse andjale. Samuti ei tehta tagasinõudmise otsust, kui tagasinõudmisele kuulub kuni

500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud toetusest.

16

Lõiked 3 ja 5 sätestavad toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise tähtajad. Otsuse võib teha kolme

aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest, välja arvatud ebaseadusliku,

väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib toetuse

tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse

üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks

(kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi

väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut.

Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud

abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise

otsusega.

Ebaseadusliku riigiabi korral tuleb toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest

arvates. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud

intressimäär.

Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada 60 kalendripäeva jooksul alates toetuse tagasinõudmise

otsuse kehtima hakkamise päevast. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab HMS-i §

61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes HMS-

i § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusaktist teatada menetlusosalisele

kättetoimetamisega, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.

Lõigetega 6–11 reguleeritakse toetuse tagasimaksmise ajatamist.

Lõikes 12 sätestatakse, et kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi ei maksta, võib toetuse

andja nõuda üleantud rahalisi vahendeid tagasi HMS-i § 69 lõike 1 ja võlaõigusseaduse § 1028

alusel (alusetu rikastumine). See tähendab, et toetuse tagasinõudmise otsus on täidetav üksnes

tsiviilkohtu kaudu.

8. peatükk „Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused“

Paragrahviga 20 kehtestatakse toetuse saaja kohustused, mis rakenduvad alates taotluse

rahuldamise otsuse jõustumisest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise

ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõus sätestatud tähtaegade ja tingimuste

kohaselt. Toetuse saaja kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab olema täitnud tema ise.

Toetuse saaja kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies mahus või vaid

täitmisele vastavas mahus. Seega tuleb toetuse saajal täita kohustusi väga hoolikalt.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima tegevused ellu heakskiidetud taotluse kohaselt ja

saavutama tema enda kavandatud tulemused. Eesmärgid ja tulemused ning nende saavutamiseks

kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas eelnõus sätestatuga.

Punkti 2 kohaselt peab poliitika rakendamise toetuse saaja tagama omafinantseeringu ettenähtud

ulatuses. Toetuse saamise eeldus on kohustuslikus ulatuses ja viisil oma- või kaasfinantseeringusse

panustamine ehk nõutud osas abikõlblike kulude tasumise tõendatus. Poliitika kujundamise

toetuse puhul omafinantseeringu nõuet ei ole.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus, mis hõlmab üldist korrektsust teabe ja aruannete

esitamisel, sh ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate selgituste andmist ning õigete

andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Nimetatud nõue hõlmab ka seda, et kulu ja

maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele nõuetele.

17

Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja järgima tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel

riigihangete seaduse põhimõtteid ka siis, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses.

Toetuse saaja peab võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist tehingute puhul, mille

maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui toetuse saaja ei ole

hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tõendama, et ostu maksumuse kujunemisel on

järgitud riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud nõudeid. Mittehankijate kohustust ühtlustatakse

riigihangete seaduse tähenduses hankijate kohustusega, sest mõlemal juhul on tegemist avaliku

ressursi kasutamisega.

Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest

tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased.

Punkti 6 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada toetuse taotlemise, tegevuste elluviimist ja

kulude abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid raamatupidamisseaduses

kehtestatud tingimuste kohaselt, kui tegemist ei ole riigiabi saajaga. Riigiabi saajad lähtuvad

eelnõu § 3 lõikes 8 sätestatust.

Punktide 7 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa toetuse andja kontrollitegevusele, sest

eelkõige on toetuse saaja kohustus tõendada kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või

paikapidavust, sh peab ta esitama asjakohased raamatupidamis- ja pangadokumendid, lepingud ja

juhtimisotsused, et veenda toetuse andjat, et tegu ei ole pettuse ega topeltfinantseerimisega ning

täiendavat tuluallikat ei ole tekkinud. Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse

vähendamise ja tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises

ei saa veenduda.

Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja tagama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise,

mida tuleb rakendada ka tegevuste elluviimisega seotud finantsandmete kajastamisel.

Finantsandmed, st tegevuste elluviimisega seotud kulud ja nende maksumus, peavad olema üheselt

eristatavad, sealjuures see, millised neist on käsitletavad abikõlblikena. Nimetatud kohustuse

rikkumine võib kaasa tuua toetuse tagasinõudmise otsuse, sest võib tekkida kahtlus, et kogu

finantsteave ei ole tuvastatav ehk ei ole usaldusväärne.

Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata kirjalikult toetuse andjat taotluses

esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest. Toetuse andja hindab saadud

teabe alusel, kas rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab taotluse

rahuldamise otsus muutmist.

Punktide 11 ja 12 kohaselt peab toetuse saaja tagastama toetuse kasutamata jäägi ja toetuse

tagasinõudmise otsuse kohase toetuse.

Punkti 13 kohaselt peab toetuse saaja esitama koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta

täpsustatud tegevuskava toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks. Nõue kehtib nii poliitika

kujundamise kui ka poliitika rakendamise toetuse saaja kohta. See nõue tagab, et toetuse andjal on

pidev ülevaade tegevuste edenemisest ja tulevikuplaanidest. Täpsustatud tegevuskava esitamine

võimaldab toetuse andjal hinnata, kas tegevused liiguvad plaanipäraselt edasi või kas on vaja teha

mingeid muudatusi.

Punkti 14 kohaselt peab poliitika rakendamise toetuse saaja esitama peale vahearuande ja

täpsustatud tegevuskava teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud eelarve. Selle punkti eesmärk

on tagada läbipaistvus ja kontroll rahaliste vahendite sihipärase kasutamise üle.

18

Punkti 15 kohaselt peab toetuse saaja lähtuma läbipaistva huvikaitse heast tavast4 ja vabaühenduste

eetikakoodeksist5. Avatud valitsemise oluline osa on poliitikakujundamise läbipaistvus, et kõik

mõistaks, missuguste põhjenduste, aga ka kelle mõjutustegevuse abil otsused sünnivad.

Ebaeetiliste võtete kasutamine võib negatiivselt mõjutada vabaühendust, tema valdkonda kui ka

kogu vabakonda. Tava järgimisest võib teada anda oma kodulehel, olles selle oma organisatsioonis

läbi arutanud ja läbi mõtestanud. Eetikakoodeks sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise

põhimõtted, mille järgimine suurendab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust

ühiskonnas.

Punkt 16 sätestab, et poliitika rakendamise toetuse saaja peab katma toetatavate

tegevuste maksumuse suurenemisel kallinemise osa.

Paragrahviga 21 kehtestatakse toetuse saaja õigused.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud

toetuse kasutamist puudutavates õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

Toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja poole, et saada juhiseid tegevuste nõuetekohaseks

elluviimiseks, sh eelhinnangut kavandatavatele muudatustele, selgitusi kulude abikõlblikkuse ja

muude eelnõus sätestatud tingimuste kohta jms.

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada eelnõu § 14 kohaselt oma seisukohad.

Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et asjaomasel isikul on võimalik oma arvamust

asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajaduse korral võtta seisukoht haldusorganilt

tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes.

Punkti 3 kohaselt on toetuse saajal õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või

sellega lahutamatult seotud teabega. Üle korratakse toetuse saaja õigus tutvuda dokumendis teda

puudutava teabega ja saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele on juurdepääs

piiratud. Avalikustamisele ei kuulu teave, mis võimaldab seostada, millise hinnangu andis toetuse

andja konkreetne ametnik, töötaja või kaasatud hindaja. Hindaja kaitse on oluline, et tagada ausalt

antud hinnang, et seda ei saaks seostada konkreetse hindajaga ja et vähendada hindamisjärgset

hinnangute andmist hindajale endale.

Punktis 4 rõhutatakse üle toetuse saaja õigus toetusest igal ajal loobuda ja see tagastada.

Paragrahviga 22 kehtestatakse toetuse andja kohustused.

Toetuse andja peamised ülesanded on teavitada avalikkust taotlusvooru avamisest, nõustada

toetuse taotlejaid, valida rahastamiseks sobivad taotlused, koostada toetuse andmise või andmata

jätmise otsused, maksta toetust, sh kontrollida toetuse maksmise eelduste täidetust, ja nõuda toetus

tagasi, kui avastatakse eksimus, mida ei saa puuduste kõrvaldamise teel või ettekirjutuse

tegemisega heastada.

Paragrahviga 23 kehtestatakse toetuse andja õigused.

Toetuse andja õigused on seotud tema kohustuste täitmisega. Tal on õigus kontrollida tegevuste

elluviimist ja nõuda asjakohaste lisaandmete esitamist. Ühtlasi antakse toetuse andjale õigus teha

abikõlblike kulude kontrolli toetuse saaja juures kohapeal. Kohapealse kontrolli käigus saab

tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sh tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse

andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise

olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus

4 https://www.heakodanik.ee/labipaistva-huvikaitse-hea-tava/ 5 https://heakodanik.ee/vabauhenduste-eetikakoodeks/

19

kontrollitakse ka toetuse andjale abikõlblike kulude kohta esitatud dokumentide vastavust

originaalile.

Toetuse andjal on õigus lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku

tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses

sätestatust, samuti vähendada proportsionaalselt toetuse suurust, kui taotluse rahuldamise otsuses

kinnitatud tegevuste maksumus väheneb või kui KuM-i valitsemisala eelarves toimuvad

muutused.

Toetuse andjal on õigus keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on

halvenenud sellisel määral, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud, ning

keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see

on ajatamata. Lisaks on toetuse saajal õigus otsustada oma kaalutlusõiguse alusel eelnõu § 19

kohase toetuse tagasinõudmise ulatuse üle ja teha muid määruses, teistes toetuse andmisele

kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.

3. Eelnõu lisa „Taotluste hindamismetoodika“

Hindamismetoodika koosneb kahest osast: 1) poliitika kujundamise ja 2) poliitika rakendamise

toetuse taotluste hindamiskriteeriumidest, hindamisskaaladest ja nende kirjeldustest.

Poliitika kujundamise toetuse taotluste hindamisel on eesmärk välja selgitada taotlejad, kel on

suurim organisatsiooniline võimekus osaleda poliitika kujundamises ning suutlikkus esitleda ja

kaitsta oma liikmeskonna või esindatava huvirühma seisukohti üleriigilisel tasandil. Neil peab

olema võimekus tagada olulisemates küsimustes vajaliku info kättesaadavus oma liikmeskonnale

või esindatavale huvirühmale ja anda neile võimalus arvamuse avaldamiseks. Selleks peavad neil

olema mitmekesised info- ja kaasamiskanalid. Koostööpakkumine peab vastama taotlusvooru

eesmärgile, oodatavale tulemusele ning taotlusvooru avamise teates nimetatud fookusteemadele.

Kui taotlejate sisuline võimekus on võrdselt kõrge, st et taotlused on saanud hindamisel võrdse

punktisumma, heidetakse valiku tegemiseks liisku.

Poliitika rakendamise taotluste hindamisel on eesmärk välja selgitada taotlejad, kel on suurim

organisatsiooniline võimekus viia ellu kultuuri arengukavast lähtuvate fookusteemade tegevusi.

Hindamiskriteeriumid on tavapärased projektitaotluste puhul kasutatavad kriteeriumid.

Hinnatakse tegevuskava läbimõeldust, sihtrühma suurust ja määratluse selgust, teostajate

professionaalsust ja haldusvõimekust, eelarve realistlikkust, kuluefektiivsust ja kuluartiklite

põhjendatust.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puudutavad sätted on Euroopa

Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas.

5. Eelnõu mõju

5.1. Sotsiaalsed mõjud (kultuur)

Eelnõu kehtestab senisest selgemad prioriteedid ja fookusteemad vastavalt kultuuri arengukava

strateegilistele eesmärkidele, mis võimaldab ressursse suunata läbimõeldumalt. See suurendab

tõenäosust, et toetused toovad kaasa märgatava ja kestva mõju muuseumide, muinsuskaitse ja

raamatukogude valdkonnas.

20

Kolmeaastane partnerlussuhe tagab stabiilsuse ja kindluse toetuse saajatele, mis võimaldab neil

oma tegevusi paremini kavandada ja ellu viia. Pikemaajaline planeerimine peaks viima

kvaliteetsemate ja jätkusuutlikumate tegevusteni.

Eelnõu mõjutab positiivselt muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonnas tegutsevate

huvikaitseorganisatsioonide üldist võimekust huvikaitses, aidates seeläbi kaasa kvaliteetsemale ja

kaasavamale kultuuripoliitikale.

Kehtivate määruste asendamine uuega võib tekitada teatud segadust ja ebakindlust seni

tegevustoetust saanud organisatsioonides. Selle ennetamiseks ja võimaliku negatiivse mõju

vähendamiseks on juba toimunud strateegiapäev, kus kavandatava muudatuse põhimõtteid ja

eesmärke tutvustati.

Organisatsioonid, kes ei saa vooru tulemusena poliitika kujundamise toetust, võivad tunda end

vähem kaasatuna ja tõrjutuna. Selle ennetamiseks plaanib KuM jätkata senist kaasamispoliitikat,

kus aruteludesse ja konsultatsioonidesse kaasatakse endiselt kõiki huvirühmi, sõltumata sellest,

kas nad saavad mõnest taotlusvoorust toetust või mitte. See eeldab muu hulgas, et kogu poliitika

kujundamise ja rakendamisega seotud teave on avalikult kättesaadav, et kõik organisatsioonid

saavad jälgida poliitikamuudatusi, osaleda aruteludes ja esitada oma ettepanekuid. Lisaks on

võimalik laiendada igal aastal toimuva strateegiliste partnerite arenduspäeva sihtrühma, et pakkuda

nõustamist ja koolitust ka neile organisatsioonidele, kes ei saa poliitika kujundamise toetust.

5.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Kolmeaastased partnerlussuhted vähendavad KuM-i halduskoormust, sest taotlusvooru ei ole vaja

korraldada enam igal aastal. Samas aga kasvab KuM-i halduskoormus taotlejate ja toetuse saajate

arvu suurenemise tõttu, sest praeguse kultuuripärandi valdkonna toetamise meetme rakendaja oli

Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseameti halduskoormus vastavalt väheneb.

Olulist mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Plaanitav taotlusvooru maht on 350 000

eurot, mis saadakse kahe senise taotlusvooru summa liitmisel. Meetme rakendamine ei too kaasa

lisakulusid.

Eelnõu ei mõjuta seda, kui suur on taotlusvooru eelarve, vaid reguleerib põhimõtteid, kuidas

olemasolevat raha taotlejate vahel jagatakse, sest taotlusvoorude määrused ei reguleeri riigieelarve

koostamise protsessi. Taotlusvoorude mahud sõltuvad riigieelarve strateegiast, konkreetse

eelarveaasta riigieelarvest ja kultuuripoliitilistest prioriteetidest.

7. Eelnõu rakendamine ja jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

8. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

12.04.2024 tutvustati eelnõu põhimõtteid senisest partnerorganisatsioonide taotlusvoorust toetust

saanud ühingutele, kelle kohapealset suulist ja ka hilisemat kirjalikku tagasisidet võeti suures osas

arvesse käesoleva eelnõu koostamisel.

21

Eelnõu esitati õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, kes kooskõlastas eelnõu vaikimisi, ning eelnõu kohta küsiti arvamust

Vabaühenduste Liidult ja muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonnas tegutsevatelt

organisatsioonidelt, kes on selle taotlusvooru sihtrühm. Esitatud märkuste ja ettepanekute tabel on

toodud seletuskirja lisas.

Lisaks toimus 04.09.2024 kohtumine kooskõlastusringil tagasisidet andnud ühingute esindajatega

ning selle tulemusena tehti eelnõusse täiendavaid parandusi.

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 20

Muuseumi-, muinsuskaitse- ja

raamatukogupoliitika kujundamise ning

rakendamise strateegiliste partnerite

toetamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Toetus muuseumi-, muinsuskaitse- ja

raamatukogupoliitika kujundamise ning rakendamise strateegilistele partneritele“ (edaspidi

taotlusvoor) toetuse taotlemise, taotleja ja taotluse hindamise ning toetuse andmise ja

kasutamise tingimused ja kord.

(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

(3) Toetuse andja on Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

(4) Toetuse saaja on strateegiline partner (edaspidi partner või toetuse saaja).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk, tulemus ja mõju

(1) Taotlusvooru vahetu eesmärk on:

1) leida toetuse andjale asjatundlikud ja võimekad partnerid muuseumi-, muinsuskaitse- ja

raamatukogupoliitika (edaspidi poliitika) kujundamisel, sealhulgas õigusloomes

kaasarääkimiseks, uute sekkumismeetmete kujundamiseks ja toetuse andja nõustamiseks

huvirühmi puudutavates küsimustes;

2) leida toetuse andjale asjatundlikud ja võimekad partnerid poliitika rakendamisel, sealhulgas

tegevuste elluviimiseks kultuuri arengukava eesmärkide saavutamisel.

(2) Toetuse andmise oodatav tulemus on:

1) partneritelt saadud sisend kultuuripoliitika kujundamiseks, mis on kogutud oma

liikmeskonda ja valdkonna teisi huvirühmi koordineeritult ja laiapõhjaliselt kaasates;

2) kultuuri arengukava eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimine.

(3) Toetuse andmise oodatav mõju on:

1) terviklik, kaasav ja teadmistepõhine kultuuripoliitika;

2) muuseumide, muinsuskaitse ja raamatukogude valdkonna areng ning suurem mõju

ühiskonnas.

§ 3. Toetatavad tegevused ning riigiabi

(1) Toetust antakse:

1) poliitika kujundamisel kaasarääkimiseks (edaspidi poliitika kujundamise toetus);

2) poliitika rakendamiseks (edaspidi poliitika rakendamise toetus).

(2) Lõikes 1 nimetatud tegevuste täpne fookus ja sisu kalendriaastate lõikes avalikustatakse

taotlusvooru avamise teates.

(3) Poliitika rakendamise toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr

2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA

määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33

sätestatut.

(4) Partnerile eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega

abiga ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.

(5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on

omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(6) Poliitika rakendamise toetuse andmisel riigiabina järgitakse komisjoni määruse (EL) nr

651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat

liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)

(edaspidi grupierandi määrus), artiklis 53 ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel

grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi

kumuleerimisreegleid.

(8) Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse

kümme aastat alates määruse alusel viimase abi andmisest.

(9) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlejale grupierandi määruse artikli 1

lõigetes 2–6 ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(10) Määrust ei kohaldata riigiabi taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu

otsuse alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või

ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

2. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine

§ 4. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja peab vastama järgmistele üldtingimustele:

1) ta on Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik;

2) ta ei ole riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus või kohaliku omavalitsuse

sihtasutus või nimetatud isikute asutatud sihtasutus;

3) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud

ja tasutud ajakava kohaselt;

4) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide

esitamise võlga;

5) tal ei ole taotluse esitamise päeva seisuga tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees;

6) tema või tema üle valitsevat mõju omav isik ei ole taotluse esitamise päeva seisuga pankrotis,

likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise

hoiatust;

7) ta ei ole erakond erakonnaseaduse ega äriühing äriseadustiku mõttes.

(2) Poliitika kujundamise toetuse taotleja:

1) on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav

huvikaitseorganisatsioon, kelle tegevus on üleriigiline;

2) põhikirjajärgne tegevus on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna

arendamine ja kutsehariduse või erialase pädevuse arendamine ning valdkonnas tegutsevate

vabatahtlike või töötajate ühendamine valdkonnas tervikuna ja üle Eesti;

3) on tegutsenud punktis 2 nimetatud tegevusalal vähemalt kaks viimast aastat enne taotluse

esitamist ning panustanud muuseumi-, muinsuskaitse- või raamatukogupoliitika

kujundamisse, sellega seotud õigusloomesse ning arengudokumentide väljatöötamisse ja

muutmisse.

(3) Poliitika rakendamise toetuse taotleja:

1) on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonda tervikuna hõlmav

huvikaitseorganisatsioon või muu lõikes 1 nimetatud tingimustele vastav isik, kelle

põhikirjajärgne tegevus on muuseumide, muinsuskaitse või raamatukogude valdkonna

arendamine;

2) on tegutsenud punktis 1 nimetatud tegevusalal vähemalt kaks viimast aastat enne taotluse

esitamist.

§ 5. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses kirjeldatud tegevused peavad panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse

saavutamisse ning vastama taotlusvooru avamise teates nimetatud fookusteemadele ja

tegevustele. Poliitika rakendamise toetuse taotluses kirjeldatud tegevustel peab olema

turutõrge.

(2) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama §-s 9 sätestatud tingimustele ja poliitika

rakendamise toetuse suurus peab jääma §-s 10 sätestatud osakaalu piiridesse ning sisaldama

nõutud määral omafinantseeringut.

(3) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) taotleja üldandmed, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus ja

pangakonto andmed;

2) kontaktisiku andmed;

3) kinnitus, et taotleja vastab §-s 4 sätestatud tingimustele;

4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud

taotluste menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu.

(4) Poliitika kujundamise toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmisi

andmeid ja dokumente:

1) taotlusvormi lisa „Koostööpakkumine“;

2) toetuse kavandatavate kasutusaastate tegevuskava;

3) toetuse kavandatavate kasutusaastate ajal kehtiv arengukava.

(5) Poliitika rakendamise toetuse taotlus peab lisaks lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmisi

andmeid ja dokumente:

1) taotletava toetuse summa kalendriaastate lõikes;

2) toetuse kavandatavate kasutusaastate tegevuskava ja eelarve;

3) esimese kalendriaasta iga alategevuse detailne eelarve.

(6) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või

muudest riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest,

peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

§ 6. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru avamisest, eelarvest ja selle jaotusest, fookusteemadest ja tegevustest ning

taotluste esitamise tähtajast teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva

enne taotlusvooru avamise päeva.

(2) Taotlusvoor avatakse iga kolme aasta järel.

§ 7. Taotluse esitamine

(1) Taotlus tuleb esitada § 6 lõike 1 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu.

(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline rike, mis takistab taotluse tähtaegset

esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast rikke kõrvaldamist.

(4) Toetust taotletakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks.

(5) Taotleja võib esitada § 3 lõikes 1 nimetatud mõlemale tegevusele ühe taotluse.

3. peatükk

Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks sobiv, vajalik,

põhjendatud ja tõhus, tekib §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks

abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas

õigusaktidega, sealhulgas on:

1) tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;

2) tõendatud algdokumendiga;

3) tehtud riigihangete seaduse põhimõtteid järgides kooskõlas § 20 punktiga 4;

4) selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse

standardile.

(2) Mitteabikõlblik kulu on:

1) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;

2) rahatrahv ja rahaline karistus;

3) sularahas tasutud kulu;

4) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;

5) toetuse saajale teistest meetmetest hüvitatud kulu;

6) mitterahaline kulu;

7) taotlusvooru eesmärgi ja toetatava tegevusega sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu;

8) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena ja sellelt tasutav maks ning isiku juhtimiskulu

poliitika rakendamise toetuse puhul.

(3) Kui toetus on käsitletav § 3 lõikes 6 nimetatud abina, järgitakse peale lõigetes 1 ja 2 toodu

abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi määruse artikli 53 lõikes 5

toodud abikõlblikkuse reegleid.

§ 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Abikõlblikkuse periood algab toetuse kavandatava kasutusaasta 1. jaanuarist või taotluses

märgitud hilisemast kuupäevast ning ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember.

§ 10. Toetuse piirmäär ja osakaal

(1) Kultuuriminister kinnitab igal aastal Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga

toetuste koondsumma.

(2) Poliitika kujundamise toetus määratakse maksimaalselt kuuele taotlejale, kellest kuni kaks on

muuseumide, kuni kaks muinsuskaitse ja kuni kaks raamatukogude valdkonnast. Esimese

kalendriaasta toetuse suurus valdkonna ja taotleja kohta avalikustatakse taotlusvooru avamise

teates.

(3) Poliitika rakendamise toetuse ülempiir taotleja kohta on 55 000 eurot kalendriaastas.

(4) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole suurem kui esimeseks kalendriaastaks

määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves

toimuvad muutused.

(5) Poliitika kujundamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 100%.

(6) Poliitika rakendamise toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 80%. Vähemalt

20% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma

omafinantseeringu arvelt.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

(2) Kui taotlust ei esitata tähtaja jooksul, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal

algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34

sätestatud korras.

(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse

täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles on puudusi ja/või

taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

(5) Lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis

tööpäeva, millal taotluse menetlemise aeg peatub. Kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud, jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata. Toetuse andja

teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes

toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue

täidetuks.

(6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja kavandatud

tegevusi tingimusel, et tegevuste eesmärgid ei muutu.

(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-

des 3–5 sätestatud nõuded.

§ 12. Taotluse hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon, mille

koosseisu avalikustab toetuse andja oma veebilehel.

(2) Taotlusi hinnatakse määruse lisas esitatud hindamismetoodika alusel.

(3) Komisjon kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.

(4) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama

oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolu korral

on komisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud

tingimustel ja korras taandama.

(5) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise ja põhjendatud juhtudel osalise

rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul

kultuuriminister. Kultuuriminister teeb toetuse eraldamise otsuse eraldi iga toetuse

kavandatava kasutusaasta kohta.

(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses

nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

(3) Poliitika rakendamise toetuse taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses

rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud,

arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja

nõudeid. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks

ja/või kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada

tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega

tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on

mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave

taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele.

See õigus tekib pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud

toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik toetuse andjal

tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele §-des 3–5 või teistele käesolevas määruses

nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;

4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;

5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;

6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või

kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

(7) Toetuse andja võib jätta poliitika rakendamise toetuse taotluse rahuldamata, kui taotluses

esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet hinnates ilmneb, et kavandatud

tegevustel ei ole turutõrget.

(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse osalist rahuldamist;

2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud

andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:

1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui

toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult ning § 10 lõikes 4 nimetatud juhul;

2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase

kirjaliku avalduse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast

tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui

see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või

tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 15 tööpäeva jooksul pärast

sellekohase avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud

osaliselt;

2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud valet või ebatäielikku teavet

või teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei

suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal

ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saaja peab toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistamise otsuse kohaselt tagastama.

6. peatükk

Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine

§ 17. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetus maksatakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse

tegemist.

(2) Teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul pärast

vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist tingimusel, et toetuse andja on § 18

lõikes 1 nimetatud vahearuande kinnitanud ja toetuse saaja vastab endiselt §-s 4 sätestatud

tingimustele.

(3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast

kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab e-keskkonna kaudu toetuse andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise

esimese ja teise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande ning 30

kalendripäeva jooksul pärast viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi

lõpparuande.

(2) Toetuse andja menetleb vahearuannet kuni 30 kalendripäeva ja lõpparuannet kuni 90 tööpäeva

esitamisest arvates.

(3) Lõpparuande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel

pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne lõikes 1 toodud

tähtaja saabumist.

(4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg.

(5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused

kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ja toetuse

saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

7. peatükk

Toetuse tagasinõudmine

§ 19. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

(1) Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse, kui:

1) kulu ei ole abikõlblik;

2) paragrahvis 2 nimetatud eesmärki ja/või tulemust ei saavutatud ja/või taotluses ettenähtud

tegevusi ei viidud ellu;

3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;

4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;

5) toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

6) toetuse saaja on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas on

esitanud valeandmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul

õigusvastasel viisil;

7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;

8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tulemusena ei

ole võimalik tagada kohustuste täitmist;

9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:

1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;

2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud

mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse;

3) tagasinõudmisele kuulub kuni 500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud

toetusest.

(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates.

(4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi

60 kalendripäeva jooksul alates otsuse kehtima hakkamise päevast.

(5) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral võib toetuse

tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga alates toetuse

väljamaksmisest Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.

(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui

korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne

tööpäeva jooksul alates toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest taotluse, milles on

toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise

taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja

nõuab.

(8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja kümne

tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise

tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.

(9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, arvestades Euroopa

Komisjoni kehtestatud piiranguid, kui tegemist on ebaseadusliku abiga.

(10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjana posti teel.

(11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse

tunnistada kehtetuks. Sellisel juhul peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva

jooksul alates selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest.

(12) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja

tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete

kohaselt.

8. peatükk

Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 20. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka elluviimise,

sealhulgas:

1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi;

2) tagab nõutud ulatuses omafinantseeringu, kui tegemist on poliitika rakendamise toetuse

saajaga;

3) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;

4) järgib tegevuste elluviimisega seotud asjade või teenuste ostmisel riigihangete seaduses

toodud põhimõtteid ja võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest

sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste

elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu,

mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Kui kolme

sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita,

tuleb esitada sellekohane põhjendus;

5) järgib riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui

need on asjakohased;

6) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid

raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi, kui tegemist ei ole riigiabi saajaga;

7) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja

kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja

pangakontost seitsme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab

neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks

igakülgset abi;

9) peab abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi

raamatupidamisarvestust;

10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste

elluviimist takistavatest asjaoludest, sealhulgas pankrotimenetlusest,

likvideerimismenetlusest ja tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või

asutusele;

11) tagastab toetuse kasutamata jäägi;

12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;

13) esitab koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud tegevuskava toetuse

kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks;

14) esitab koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud eelarve toetuse

kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks, kui tegemist on poliitika rakendamise toetuse

saajaga;

15) lähtub läbipaistva huvikaitse heast tavast ja vabaühenduste eetikakoodeksist;

16) katab toetavate tegevuste maksumuse suurenemisel kallinemise osa, kui tegemist on

poliitika rakendamise toetuse saajaga.

§ 21. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, määruses või taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) esitada oma seisukohad puuduste kõrvaldamise raames ja § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel;

3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud

teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 22. Toetuse andja kohustused

Toetuse andja on kohustatud:

1) edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused määruses sätestatud

aja jooksul;

2) säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid

vastavalt raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegadele, kui tegemist ei ole riigiabi

andmisega;

3) kontrollima tegevuste elluviimist;

4) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid e-keskkonnas

kättesaadavaks;

5) teavitama toetuse saajat viivitamatult määruses ja muudes toetuse kasutamist

reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;

6) tegema muid määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 23. Toetuse andja õigused

Toetuse andjal on õigus:

1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste

elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust määrusele ja taotluse rahuldamise

otsusele;

2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist

ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;

4) kontrollida toetuse ja poliitika kujundamise toetuse puhul omafinantseeringu kasutamist;

5) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui

toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või

kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses

sätestatust;

6) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust, kui tegevuste maksumus väheneb või kui

Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused;

7) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud sellisel

määral, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud;

8) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi

ees ja see on ajatamata;

9) otsustada oma kaalutlusõiguse alusel määruse § 19 kohase toetuse tagasinõudmise ulatuse

üle.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

Lisa. Taotluste hindamismetoodika