Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027", „Kalandus 2024–2027", „Ühistransport 2024–2027" ja „Regionaalpoliitika 2024–2027" kinnitamine

Regionaalministri 11.03.2024 käskkiri nr 96

„Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”,

„Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja

„Regionaalpoliitika 2024–2027“ kinnitamine“

Lisa 1

PÕLLUMAJANDUS, TOIT JA

MAAELU

programm 2024–2027

2

Sisukord

1. Programmi üldinfo ........................................................................................................... 4

2. Sissejuhatus. .................................................................................................................... 4

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................... 5

4. Hetkeolukorra lühianalüüs ............................................................................................... 7

Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire ........................................................................... 7

Biomajandus ......................................................................................................................... 8

Põllumajandus ja toiduainetööstus ..................................................................................... 10

Toiduohutus ....................................................................................................................... 13

Maaelu ................................................................................................................................ 14

5. Olulised tegevused ......................................................................................................... 16

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused................................................................. 19

6.1. Meede – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine .................................... 19

6.1.1. Programmi tegevus – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine ........ 19

Taimekaitse ................................................................................................................. 19

Väetised ....................................................................................................................... 21

Täiendav keskkonnahoid ............................................................................................. 23

6.2. Meede – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine.................................. 25

6.2.1. Programmi tegevus – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine ...... 25

Taimetervis .................................................................................................................. 25

Loomatervis ................................................................................................................. 26

Söödaohutus ................................................................................................................ 30

Loomade heaolu .......................................................................................................... 31

6.3. Meede – Toiduohutus ............................................................................................. 34

6.3.1. Programmi tegevus - Toiduohutus .................................................................. 34

6.4. Meede – Põllumajanduses kvaliteetsete sisendite tagamine .................................. 38

6.4.1. Programmi tegevus – Maakasutus .................................................................. 38

6.4.2. Programmi tegevus – Maaparandus ................................................................ 39

6.4.3. Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal ...................... 41

6.4.4. Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus ..................................... 43

3

6.5. Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine ............. 44

6.5.1. Programmi tegevus – Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste

konkurentsivõime ..................................................................................................................... 45

6.5.2. Programmi tegevus – Põlvkondade vahetus ................................................... 47

6.5.3. Programmi tegevus – Ühistegevus ja koostöö ................................................ 50

6.5.4. Programmi tegevus – Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand .................... 52

6.5.5. Programmi tegevus – Mahepõllumajandus ..................................................... 55

6.6. Meede – Maa- ja rannapiirkonna arendamine ........................................................ 56

6.6.1. Programmi tegevus – Maa- ja rannapiirkonna arendamine ............................ 56

Maaelu ja kohalik kogukond ....................................................................................... 57

Finantsinstrumendid .................................................................................................... 60

7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................ 61

4

1. Programmi üldinfo

2. Sissejuhatus.

Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad kaasa Eesti põllumajanduse ja toiduainetööstuse

arengule ning konkurentsivõime kasvule, toiduohutuse ja -julgeoleku tagamisele, maa- ja

rannapiirkondade tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt. Samuti taimede ja

loomade heale tervisele, muldade hea seisundi tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise

mitmekesisuse säilimisele.

Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“.

Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on seatud üheks arenguvajaduseks julgeolek ja turvalisus

ning peetud oluliseks tagada julgeolek igas olukorras ja parandada kriisideks valmisolekut.

Programmi tegevused panustavad sellesse, et toidujulgeolek oleks Eestis tagatud.

Programmi tegevus „Toiduohutus“ panustab arengustrateegias tervist toetava elukeskkonna

kujundamisse (sh inimeste keskkonnaalase ja tarbijateadlikkuse parandamine, toiduohutuse

riskide maandamine ning tervist ja keskkonda hoidva õigusruumi kujundamine) ning

toidujäätmete vähendamisse ja ülejääva ohutu toidu annetamisse läbi tegevuse –

jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline ümberkorraldamine. Strateegia „Eesti 2035“

tegevuskavas on üheks arenguvajaduseks ka kestliku toidusüsteemi edendamine, mis on kaetud

tegevusega ― rohepööret toetava raamistiku kujundamine. Regionaalminister (endine

maaeluminister) annab igal aastal Riigikogus ülevaate1 Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi panusest arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse.

Biomajandus on programmis läbiv teema ja panustab strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava

muutusesse, mis peab vajalikuks suurendada Eesti majandusele oluliste valdkondade

1 Maaeluministri kõne 18.04.2022 Riigikogus ettekanne-2022-04-18-urmas-kruuse.pdf (agri.ee)

Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori

ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised

Valdkonna

arengukava

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Valdkonna visioon Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada

Programmi nimi Põllumajandus, toit ja maaelu 2024―2027

Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja

hoitud keskkond

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja

(ministeerium)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kaasvastutajad

(oma valitsemisala

asutused)

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja

Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK)

5

võimekust. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on peavastutaja kestliku

ringbiomajanduse (sh sinimajanduse) arendamisel.

Strateegia „Eesti 2035“ kohaselt on elupaikade hoidmine ja taastamine, liigirikkuse

suurendamine ning muldade kaitse piisavalt ulatuslikul territooriumil tähtis nii elurikkuse

säilitamisel kui ka kliimamuutuste puhverdamisel ja nendega kohanemisel. Mida rohkem on

toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme varustatud inimese eksistentsiks

vajalikuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohaneda kliimamuutustega. Nende

kõigi teemadega, mida põllumajandus mõjutab, tegeletakse käesoleva programmi kaudu.

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit

ja hoitud keskkond.

Programmi mõõdikud:

Mõõdik Tegelik

(2022)*

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Kasutuses oleva

põllumajandusmaa pindala,

ha

986 672 990 000 990 000 990 000 990 000

Kogu tarneahela loodava

lisandväärtuse osatähtsus

kogu ettevõtlussektori

lisandväärtuses, %

7,7

(2020)

7,2 7,2 7,2 7,2

Tarbija kindlustunde indeks,

%

67

(2021)

69 69 69 69

Keskkonnasõbralikult

majandatava maa osakaal, %

87,97 80 80 80 80

Maapiirkonnas elavate noorte

vanuses 21–40 osatähtsus

sama vanusegrupi noorte

üldarvus, %

26,65 27,76 27,76 27,76 27,76

Programmi eelarve:

Eelarve kulude jaotus 2023

eelarve

2024

eelarve

eelarve

2025 2026 2027

Meede Põllumajanduskeskkonna

hea seisundi tagamine

82 297

063

64 891 939 61 320

420

58 751

406

60 846

155

Programmi

tegevus

Põllumajanduskeskkonna

hea seisundi tagamine

82 297

063

64 891 939 61 320

420

58 751

406

60 846

155

6

Meede Taimetervise, loomade

tervise ja heaolu tagamine

21 440

468

26 826 719 25 359

855

26 457

690

24 752

712

Programmi

tegevus

Taimetervise, loomade

tervise ja heaolu tagamine

21 440

468

26 826 719 25 359

855

26 457

690

24 752

712

Meeede Toiduohutuse tagamine 11 572

399

11 587 518 11 438

431

11 447

721

11 448

866

Programmi

tegevus

Toiduohutuse tagamine 11 572

399

11 587 518 11 438

431

11 447

721

11 448

866

Meede Kvaliteetsed sisendid

põllumajanduses

40 539

977

40 191 128 36 839

782

35 277

822

34 930

669

Programmi

tegevus

Maakasutus 10 050

080

10 250 238 10 127

744

9 543 369 9 683 820

Programmi

tegevus

Maaparandus 13 373

069

12 141 996 11 231

896

10 246

359

9 760 955

Programmi

tegevus

Sordiaretus ja taimne

paljundusmaterjal

10 894

596

12 568 023 10 387

892

10 392

857

10 390

484

Programmi

tegevus

Põllumajandusloomade

aretus

6 222 232 5 230 872 5 092 251 5 095 236 5 095 410

Meede Põllumajandussaaduste

tootmise, väärindamise ja

turustamise toetamine

255 020

555

293 060 473 276 224

697

250 631

551

243 382

970

Programmi

tegevus

Põllumajandustootjate ja

toiduainetetööstuste

konkurentsivõime

79 544

348

116 128 628 110 491

940

83 619

118

77 104

408

Programmi

tegevus

Põlvkondade vahetus 10 911

990

17 395 458 11 358

178

9 681 879 9 694 040

Programmi

tegevus

Riskijuhtimine ja

põllumajandusturgude

tasakaal

129 140

841

118 565 904 120 667

030

121 692

306

119 926

538

Programmi

tegevus

Ühistegevus ja koostöö 4 438 548 2 537 537 2 389 862 2 801 509 2 702 230

Programmi

tegevus

Ekspordivõimekus

ja Eesti toidu kuvand

2 651 026 2 014 747 2 553 414 2 617 233 2 412 360

Programmi

tegevus

Mahepõllumajandus 28 333

802

36 418 200 28 764

274

30 219

509

31 553

394

Meede Maa- ja rannapiirkonna

arendamine

35 263

830

46 411 257 66 776

088

48 529

979

36 644

661

Programmi

tegevus

Maa- ja rannapiirkonna

arendamine

35 263

830

46 411 257 66 776

088

48 529

979

36 644

661

Programmi teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse

amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea

jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes

kuludes. Eelarve maksumus on ilma käibemaksuta.

7

Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele või

ettevõtetele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest

(teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Investeeringute eelarvet kajastatakse

programmi, meetme ja tegevuse tasemel.

4. Hetkeolukorra lühianalüüs

Teadus ja innovatsioon ning teadmussiire

Teadus- ja arendustegevus, valdkondlik koolitus ning sidus teadmussiirde- ja nõuandesüsteem

mängivad tähtsat rolli Eesti põllumajanduspoliitika elluviimisel ning põllumajanduse,

toiduainetööstuse, maaeluga ja metsandusega seotud ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisel.

Valdkonna teadustoe tagamiseks koordineerib ja rahastab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium põllumajandus- ja toiduvaldkonna teadus- ja arendustegevust,

innovatsiooni ning teadmussiiret järgmiste programmide ja meetmete kaudu:

 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uuringute programm programmide

„Põllumajanduslikud rakendus-uuringud ja arendustegevus aastatel 2004–2008“,

„Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009–2014“ ning

„Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021“

tegevuste jätkamiseks. Programmi eesmärk on tagada teaduspõhine tugi

põllumajanduse, maaelu, kalanduse regionaalarengu ja liikuvuse valdkonna eesmärkide

saavutamiseks, aidates kaasa ministeeriumi ja valitsemisala otsuste teaduspõhisusele,

põllumajandustootjate ja töötlejate konkurentsivõime tõusule ning rahvusvahelise

teaduskoostöö edendamisele.

 Programm „Sordiaretusprogramm 2020–2030“ – toetab ja edendab kohalikesse

muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja hea

ekspordipotentsiaaliga põllumajanduskultuuride sortide aretamist ning

resistentsusaretust koos sellekohase teabe levitamisega. Programmiga luuakse eeldused

elurikkuse säilitamise ja säästva arengu tagamiseks kooskõlas riigisiseste ja

rahvusvaheliste arengudokumentide, lepingute ja konventsioonidega.

 Programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine

ja kasutamine 2021–2027“ – põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside

kogumine, säilitamine, uurimine ja kasutamine ning kollektsioonide haldamine,

korraldus- ja teavitustöö, lisaks rahvusvahelise koostöö edendamine. Programmi

tegevused säilitavad elurikkust, leevendavad kliimamuutusi ja aitavad nendega

kohaneda, tagavad toidujulgeoleku ja kultuuripärandi säilimise. Geneetilist ressurssi

kasutatakse ka teadus- ja arendustegevuses, sh sordiaretuses.

 Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) koostöömeetmed "Uute toodete, tavade,

protsesside ja tehnoloogiate arendamine. Euroopa innovatsioonipartnerlus" ning

„Innovatsiooniklaster“ põllumajandustootjate ja –töötlejate, teadlaste ning nõustajate

koostöö toetamiseks. Innovatsioonikoostöö toetamine on kavas ka järgmisel

programmiperioodil. ÜPP strateegiakava raames alustati 2023. aastal sekkumise

„Innovatsioonikoostöö projektid – Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma

projektid“ toetustingimusi kehtestavate rakendusaktide ettevalmistamist.

8

 MAK teadmussiirde meetmed „Teadmussiire ja teavitus“, „Pikaajalised

programmid“ ning „Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“ – koolitus-, info-

ja teavitustegevused põllumajandustootjatele ja põllumajandussaaduste töötlejatele ning

nõustajate järelkasvuprogramm. Teadmussiirde toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava

sekkumise „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ abil,

mille esimesed tegevused käivituvad 2023. aastal.

 MAK nõustamisteenuste meetmed „Individuaalse nõustamisteenuse toetamine“ ja

„Nõustajate koolitustoetus“ – nõustamisteenuse toetamine ning kvaliteetse ja

kättesaadava nõustamisteenuse tagamine. Nõuandeteenuse osutamise ja sellega seotud

tegevuste toetamine jätkub ka ÜPP strateegiakava raames, uue perioodi nõuandetoetuse

määrus on ettevalmistamisel ning see rakendub alates 2024. aastast. Nõustajate

koolitustegevused liiguvad uuel programmiperioodil teadmussiirde sekkumise alla.

 Valdkondliku kutse- ja kõrghariduse populariseerimine ja toetamine

(praktikatoetus ning veterinaarmeditsiini kliinilise õppe toetamine) ning

kultuuripärandi säilitamisele kaasaaitamine.

 Põllumajandustootja asendamise toetus – riiklik toetus põllumajandustootja

asendamiseks tema puhkuse (rasedus- ja sünnituspuhkus), haiguse, lapse põetamise ajal

ning tema surma korral.2

Biomajandus

Biomajandusel on määrav roll nii Euroopa roheleppes ja kliimaneutraalse majanduse poole

liikumisel kui ka majandusarengus, sest bioressursi toel on võimalik asendada (peamiselt

imporditud) fossiilseid tooraineid kestlike alternatiividega, pakkuda uusi tooteid ja teenuseid

ning käivitada uute tehnoloogia- ja ettevõtlussektorite teke. Globaalne nõudlus toidu, sööda,

bioenergia, biomaterjalide ja muude taastuval bioressursil põhinevate toodete järele kasvab.

Biomajandus on nii „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ kui seda ellu

viivates programmides horisontaalne ja mitmeid tegevusi läbiv teema. Kestliku biomajanduse

arendamist peetakse oluliseks ka strateegias „Eesti 2035“, kus on eesmärgiks seatud Eesti

kujundamine Euroopas tunnustatud biomajanduse arenduskeskuseks. Regionaal-ja

Põllumajandusministeerium esitas vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2021.

aasta lõpuks analüüsi ja ettepanekud biomajanduse arendamiseks. Analüüsis käsitleti Eesti

biomajanduse olukorda, väljakutseid ja võimalusi ning rõhutati, et Euroopa roheleppe

ambitsioonide ja „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamine vajab selgemat, süsteemsemat ning

ambitsioonikamat biomajanduse arengu toetamist, mh biomajanduse ja ringmajanduse

põhimõtete ühildamist. Juurutame mõistet „ringbiomajandus“, kuna kestlikkuse,

majandusarengu ja lisandväärtuse tõstmise vaates on biomajandus interdistsiplinaarne

kontseptsioon, mis lähtub ringmajanduse põhimõttest. Regionaal-ja

Põllumajandusministeeriumi koordineerimisel ja koostöös Kliimaministeeriumi (endine

Keskkonnaministeerium), teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektoriga ning Eesti Maaülikooli

kaasabil valmis 2023. aasta I poolaastal ringbiomajanduse teekaart ning piirkondlike

ringbiomajanduse teekaartide metoodiline raam (koostöös Tallinna Ülikooliga). Vastavalt

2 2022.a teenusdisaini programmi raames edendati oluliselt ka asendusteenuse protsesse (sh Eestimaa Talupidajate

Keskliidu tegevused) ning tehti ettepanek rahastuse suurendamiseks, et asendusteenuse pakkujaid saaks olla

rohkem.

9

loodud piirkondlike ringbiomaanduse teekaartide metoodikale toimub piirkondliku teekaardi

koostamise piloteerimine kahes Eesti piirkonnas (2023–2024). Teekaardis sõnastatakse

ministeeriumite tegevusvaldkondade üleselt peamised ringbiomajanduse tegevussuunad,

millega suunatakse eelkõige arendusi ja initsiatiive, mis püüavad leida majanduslikult ja

ökoloogiliselt kasulikke ja uudseid lahendusi ning praktikaid suure keskkonnajäljega toorme

asendamiseks taastuvatega. Ühtlasi võimendatakse uudsete kohalikke biomajanduse

lisandväärtuse kasvu toetavate algatuste ja koostöövormide (nt klastrid, ühistulised ärimudelid,

tööstussümbioos jms) teket. Ringbiomajanduse teekaart koostatakse sünergias teiste

asjakohaste strateegiate ja arengukavadega koos nende koordineerimiseks loodud

struktuuridega, mh „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse“ (TAIE)

arengukava 2021–2035 fookusvaldkonna „Kohalike ressursside väärindamine“ ja selle

teekaardid ning ringmajanduse valge raamat ja tegevuskava.

Eesti on bioressurssidega hästi varustatud, kuid kitsaskohaks on madal lisandväärtus ning suur

osatähtsus toorme (nt töötlemata või vähetöödeldud teravili, toorpiim, puit) ekspordil. Eestis

annavad biomajandusega seotud sektorid ja tegevusalad ligikaudu 13% majanduse

lisandväärtusest ning 17% ekspordist, lisandväärtus töötaja kohta on olnud aga ligikaudu

30% allpool ELi keskmist3. Kui jõukamate Euroopa riikide biomajanduses on olulisel kohal

kapitali- ja tehnoloogiamahukad tegevusalad (mh farmaatsia- ja keemiatööstus), siis Eesti

biomajandus on olnud väga tooraine (metsa/puidu, põllumajanduse/toidu) keskne – neis

väärtusahelates luuakse 90% Eesti biomajanduse lisandväärtusest.

Samuti pole ringmajanduse põhimõtted primaarsektorites (sh põllumajanduses) seni laialt

levinud ning põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkonnas

tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku

lisandväärtusega.

Seega tuleb kohaliku tooraine ekspordi asemel seda enam väärindada ning kasvatada biomassi

töötlemisvõimekust, kuna mitmed bioressursside väärindamise perspektiivikad arengusuunad,

nt tööstussümbioos, biomassi keemiline väärindamine, tööstuslik biotehnoloogia ja nendega

seotud digitehnoloogiad, vajavad ka uuel tasemel teadus-arendustegevust ja innovatsiooni.

Selleks on Regionaal-ja Põllumajandusministeerium käivitanud ja käivitamas sekkumisi

investeeringuteks tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside

väärindamisse (sh kõrvalsaaduste ja jääkide kasutamine bioenergia tootmiseks) ning teadus- ja

arendustegevuse ja innovatsioonivõimekuse kasvatamisse. Taaste- ja vastupidavusrahastu

(RRF) bioressursside väärindamise investeeringutoetuse raames määrati 2023. aastal toetus 14

taotlusele kogusummas 28,3 mln eurot. Vastavat tegevust toetatakse ka ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2021–2027 raames (käivitub 2024. aastal).

Lisaks on REPowerEU raames käivitamisel (2024. aasta I poolaastal) täiendavate

investeeringute toetamine biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamiseks (eelarve ca

20 mln eurot).

3 ADDVAL-BIOEC. Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses. RITA

ADDVAL-BIOEC uuringu lõppraport, Tallinn & Tartu: www.taltech.ee/biomajandus, 2021.

10

Põllumajandus ja toiduainetööstus4

Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus on valdkonnad, mis katavad meie toidulaua,

kuid annavad ka olulise panuse Eesti majandusse ja tööhõivesse. Põllumajandus mõjutab

mitmeti ka meie keskkonnaseisundit ja maastike mitmekesisust.

Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse sektoritel on oluline roll Eesti

majanduses. Nimetatud sektorid annavad ~4,8% Eestis loodud lisandväärtusest ja seal töötab

~4% hõivatutest. Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15 tuhat hõivatut, ehk

9% maapiirkonna hõivatutest. Eesti põllumajandusmaa on koondunud suurematesse

ettevõtetesse, samas tegutseb suurte kõrval ka palju väikeseid põllumajandusettevõtteid.

Arvestades suhteliselt suurt mahemaa pindala Eestis ja suurenevat nõudlust mahetoodangu

järele ELis, on mahepõllumajandusliku tootmise arenguks palju potentsiaali. Tööjõu tootlikkus

on nii põllumajanduses kui ka toidutööstuses aastatega oluliselt suurenenud, kuid on ELi

keskmisest väiksem. Tootlikkus on kasvanud peamiselt suurtes, tehnoloogiliselt tõhusates ja

uuenduslikes põllumajandusettevõtetes. Suurte ja väikeste ettevõtete tootlikkuse erinevus

suureneb.

Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades)

kujunes 2021. aasta andmetel 1,13 miljardit eurot, millest toodanguga seotud toetused

moodustasid 2%. Toodangust moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (571

mln eurot) ~51%, loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus (451 mln eurot) ~40% ning

lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd ~9% (kokku 107 mln eurot).

Suurima osatähtsuse kogutoodangu väärtusest moodustasid piimatoodang (22%), ja

teraviljatoodang (23%). 2022. aasta esialgsel korrigeeritud hinnangul kujunes

põllumajandussektori kogutoodangu väärtuseks 1,6 mld eurot5.

Toiduainetööstus (sh joogitootmine) on pikaajaliste traditsioonidega haru Eesti töötlevas

tööstuses, kus töötab umbes 3% hõivatutest ning sektor annab 3% Eestis loodud

lisandväärtusest. Eestis tegutseb toiduainetööstuse valdkonnas üle 940 ettevõtte (2021. a

andmetel 941), neist ~78% on mikroettevõtted. Toiduainetööstuste müügitulu suurenes 2022.

aastal hoogsalt, kuid ettevõtete kasumlikkus kahanes tulenevalt kiiresti kasvavatest kuludest.

Statistikaameti lühiajastatistika andmetel toodeti 2022. aasta toiduainetööstuse ettevõtete poolt

kokku ~2,2 mld euro eest toodangut, millest rohkem kui kolmandik (ligi 820 mln eurot)

eksporditi. Suurima osa Eesti toiduainetööstuste toodangust annavad jätkuvalt piima- (24%) ja

lihatööstus (17%).

Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2022. aastal 2,8 mld eurot ja see moodustas 15%

kogu töötleva tööstuse müügitulust. Toiduainetööstuse müügitulu suurenes võrreldes eelmise

aastaga 24%. Müügitulu kiire kasv peegeldab eeskätt toodangu kallinemist, sest

toiduainetööstuste mahud kasvasid aastases võrdluses vaid 2%.

Rekordilised energia ning kütusehinnad ja ka muude sisendite hinnatõus kiirendas kulude

kasvu. Toiduainetööstuse 2022. aasta kulud kokku olid 2,8 mld eurot, mida oli 26% rohkem kui

eelmisel aastal. Toiduainetööstuse kulude sh tööjõukulude kasv ületas käibe ja tootlikkuse

kasvu. Tööjõukulude kasvu kiirus toiduainetööstuses jäi küll alla töötleva tööstuse tegevusalade

4 Põhjalikuma ülevaate põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2022. aastast leiab Ülevaated ja statistika

| Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee) 5 Avaldatud 31.03.2023 (SA)

11

keskmisele, kuid oli endiselt tõusutrendis (+6%, töötlev tööstus +12%). Samal ajal on

toiduainetööstuste kasumlikkus viimastel aastatel vähenenud. Toiduainetööstuse

kogukasum6 oli 2022. aastal 48,7 mln eurot, vähenedes aastaga enam kui kolmandiku võrra

(-33%). Enamus toiduainetööstuse kasumist teeniti joogitööstuste poolt (70%; 34,2 mln eurot).

Ülejäänud kasum jagunes piima-, puu- ja köögivilja, kala ning valmis loomasööda tööstuste

vahel. Kahjumiga lõpetasid lihatööstus (-21,7 mln eurot), muude toiduainete tootmise

ettevõtted (-5,2 mln eurot) ning pagaritööstus (-0,5 mln eurot).

Toiduainetööstuses loodi 2022. aastal 363,5 mln eurot puhast lisandväärtust7, mis võrreldes

eelmise aastaga vähenes 1,3% võrra. Suurima panuse toiduainetööstuse lisandväärtuse loomisse

andsid joogi- ja piimatööstus. Toiduainetööstuse lisandväärtuse osatähtsus töötlevas tööstuses

oli 11%.

Mahetooraine väärindamisega tegelevate ettevõtete arv on jäänud stabiilseks – 2022. aastal

tegeles mahepõllumajandusliku toidu töötlemise ja sööda tootmisega kokku 193 ettevõtet.

Mahetöötlejad toodavad palju puu- ja köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid,

mahlajooke jms. Järjest enam kasutatakse mahetooteid ka toitlustusasutustes – 2022. aasta

lõpuks oli Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoitlustamisest teavitanud 125

toitlustusettevõtet.

Toiduainetööstuse probleemiks on mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine,

väikesed tootmismahud ning vähene võimekus iseseisvaks tootearenduseks ja innovatsiooniks.

Teisalt on väiksemate ettevõtete eeliseks tootmise paindlikkus. Hõivatute hulk väheneb nii

põllumajanduses kui ka toiduainetööstuses. Probleemiks on nii kvalifitseeritud kui

hooajatööjõu puudus ning spetsialistide ja juhtide keskmise vanuse kriitiline kasv. Uute

ettevõtete loomist põllumajanduses takistab põllumajandusmaa piiratus ja suur kapitalivajadus.

Paremad väljavaated on köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatuses, kus saab tegevust alustada

ka väiksemal põllumajandusmaa pinnal, kuid ka seda tüüpi ettevõtete kapitalimahukus on suur.

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2022.

aastal oli hinnanguliselt 1,5 mld eurot. 2022. aastal põllumajandussaaduste ja toidukaupade

kaubandusbilansi puudujääk vähenes 27% võrreldes algtasemega. Ligi kolmandiku ekspordist

moodustab tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja sõltudes

tooraine hindadest ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Vene-Ukraina sõja tõttu on

majanduse lähiväljavaade endiselt seotud ebakindlusega ning hetkeolukord soosib pigem

ekspordi vähest kasvuootust. Kaubavahetust mõjutabvad ka lähiturgude majandusarengud ja

rahapoliitilised otsused inflatsiooni kontrolli alla saamiseks. Ekspordi seisukohalt on Eesti

toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks uute turustusvõimaluste leidmine väärindatud

toodetele, mis aitaks maandada hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust tooraine

ekspordil ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Oluline on kriisist

mõjutatud ettevõtete seniste turustusvõimaluste taastumine välisturgudel ning uute

ärikontaktide leidmine, mis aitab ettevõtjatel oma tavapärase majandustegevusega jätkata.

Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist ligi poole moodustab väljavedu

nelja lähiriiki (Leetu, Lätti, Soome ja Rootsi), samas on sihtriikide arv aasta-aastalt

suurenenud. Mida laiem on stabiilsete sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted

6 Kasutatud on Statistikaameti andmebaasis lühiajastatistikas avaldatud ettevõtete kogukasumit, mis ei ole

võrreldav aastastatistikas avaldatava puhaskasumiga, kuna nende arvutamisel on kasutatud erinevaid metoodikaid. 7 Puhas lisandväärtus = (müügitulu-kulud kokku) + tööjõukulud

12

reageerida nõudluse muutusele ja seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk.

Eesti põllumajandussaadusi ja toidukaupu on viimastel aastatel eksporditud enam kui 100

erinevale sihtturule.

Teravilja peamised sihtriigid olid Saudi Araabia, Nigeeria, Kamerun, Soome, Alžeeria, Türgi

ja Iisrael. Suurem osa piimast ja piimattoodetest eksporditi lähinaabritele — Leetu, Lätti ja

Soome. Kalade, vähilaadsete, limuste ja muude veeselgrootute osakaal ekspordis oli 7% ja

olulisemad sihtriigid olid Hiina, Ukraina, Island, Rootsi, Soome ja Portugal.

2021. aasta detsembris allkirjastas maaeluminister visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“,

mis kujundab Eesti toidu tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii siseturul kui ka

välisriikides, keskendudes eelkõige tarbijate teadlikkuse tõstmisele, kohaliku toidutootmise

väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime tagamisele ning toidukultuuri

populariseerimisele. Toidusektori edendamisel on endiselt olulisel kohal koostöö erinevate

organisatsioonide ja ministeeriumite vahel. Sektori jätkusuutlikuks arenguks seatakse

dokumendis järgmised eesmärgid – Eesti toidul on hea maine nii kodu- kui välisturul, tarbija

teeb teadlikke valikuid ning sektori ettevõtted on aktiivsed eksportijad.

Muld on ökosüsteemi suurim orgaanilise süsiniku varamu, ökosüsteemi põhiprotsesside

alus, tervisliku toidu tootmise ja riikliku toidujulgeoleku tagaja. Hoitud ja hooldatud

põllumajandusmaastikud ning elurikkus on osa Eesti identiteedist.

Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamisel ja parendamisel mängib olulist rolli

seadusandluse efektiivne rakendamine, põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus ja

vabatahtlikud tegevused. Riigi roll on siin liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete

rakendamine ning põllumajandustootjate innustamine veelgi keskkonnasõbralikumale

tootmisele. Aitame kaasa kliimamuutuste mõju vähendamisele ja kliimamuutustega

kohanemisele, õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee, maastikulise

mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja parandamisele.

Eesti põllumuldade seisund on üldiselt hea, põllumajandustootjad on enamasti kasutusele

võtnud mitmekesised külvikorrad ning üha enam rakendavad ka mullasõbralikke

harimispraktikaid. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata turvasmuldade harimise

vähendamisele, mulla positiivse süsinikubilansi tagamisele ning taastava põllumajanduse

praktikate viljelemisele, millele aitavad toetusmeetmete kõrval kaasa eelkõige asjakohased

uuringud ning teadmussiirde tegevused.

Nitraatide sisaldus Eesti jõgedes on valdavalt stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide

sisaldus püsib madal, kuid jätkuvalt on probleemiks põhjavee kohatine saastumine nitraatidega

ning osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine. Põllumajanduse negatiivset mõju pinna- ja

põhjaveele, aga ka muldadele saab vähendada keskkonnahoidlike majandamisviisidega.

Selliste majandamisviiside eelduseks on teadmispõhisus, kuid mitmes keskkonnavaldkonnas

puuduvad kaasaegsed ning Eesti oludesse kohandatud uuringud, näiteks kuidas hinnata

taimekaitsevahendite jääkide võimalikku akumuleerumist ja toimet muldades.

Elurikkuse kaitsmiseks on taimekaitsevahendite järelevalve tõhustamisel hakatud keskenduma

peamistele ohukohtadele, nagu näiteks taimekaitsetööd õitsvatel taimedel. Oluline on

parandada taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise järelevalve, taimekaitsevahendite ja

nende toimeainete hindamise, määratud ulatuses kasutuspiirangute seadmise ning uute ja

ohutumate taimekaitsevahendite turule toomise protsessi võimekust. Arvestades ELi poliitika

13

üldist suundumust kestliku toidutootmise suunas tegeletakse ka keemilistele

taimekaitsevahenditele alternatiivsete lahenduste kättesaadavuse edendamisega.

Eestis on 2022 a lõpu seisuga 2046 mahepõllumajandustootjat, kes majandavad 233 872

hektaril, mis moodustab ligikaudu 23% Eesti põllumajandusmaast. Et mahepõllumajanduslik

tootmine on range kontrolli all, siis on maheettevõtete arvu ja mahemaapinda kiire kasv

esitanud täiendavaid ülesandeid järelevalvesüsteemile.

Poollooduslike koosluste pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnameetmete

abil hooldatakse sellest üle poole. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis

on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik. Väljapool kaitsealasid asuvate

pärandniitude ja teiste liigirikaste niitude säilitamise toetusskeemi rakendamiseks on alustatud

nende alade inventeerimisega.

Hetkeolukord looma- ja taimetervise tagamisel on Eestis hea. Oluline on kindlustada

ressurss liikmesriikidele kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete

täitmiseks. Suurenenud on ühiskonna ootus loomade heaolu edendamiseks. Ettevõtjate

omavastutuse võimestamiseks tuleb enam tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele.

Toiduohutus

Toiduohutuse eesmärgid toetavad toidutootmise, ekspordi ja keskkonna eesmärke ning

rahvatervise arengukava eesmärke. Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist

toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2022.

aastal 99,57. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100. Toiduohutus tähendab bioloogilise,

keemilise või füüsikalise ohu vältimist ja vähendamist toidus. Teist aastat järjest on

toiduohutuse baromeetri näitaja kerges languses võrrelduna eelneva aastaga. Kõige enam

mõjutas toiduohutuse baromeetri 2022. aasta tulemust toidutekkeliste nakkushaiguste kasv.

Toidutekkeliste nakkushaiguste osas vaadeldakse 2022.aasta tulemusi võrrelduna kolme

eelneva aasta keskmisega. Toidutekkelistesse nakkustesse haigestumine oli aastatel 2020-2021

ebatavaliselt madal, kuid nüüd on see jõudnud COVID-eelsele tasemele (2020 - 84,2; 2021-

101,2; 2022-179,4).

Tarbija kindlustunde indeksi väärtus 2021. aastal oli 0.678. Protsentides väljendatuna on see

67% ja näitab, et selline osakaal Eesti elanikest olid toiduohutuse suhtes pigem kindlad kui

mitte. Järgmine indeksi väärtuse hindamine toimub 2023. aastal, kuid aastate 2021 ja 2019

võrdluses tarbija kindlustunne toiduohutuse suhtes ei muutunud. Toiduohutusega seonduv

õigusruum on reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega, lisaks arvestatakse rahvusvahelist

toidukaubandust reguleeriva ühtsete toidustandardite programmiga Codex Alimentarius.

Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse lähtuvalt

uutest teadusandmetest ja riskiteguritest, nagu e-kaubandus, otseturundus, globaliseerumine,

tehnoloogiate areng, kliimamuutused, tarbijate toiduvalikud (nt toitumisalased valikud) jne.

Eestis on riskipõhine toidujärelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja paljud

erinevad

IT-lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid).

Järelevalveasutuse prioriteediks on otsesed rahvatervise riskid (toidutekkelised

nakkushaigused). Pikaajalise mõjuga riskidele (nt saasteained, lisaained, lõhna- ja maitseained,

8 EMÜ ekspertarvamus „Tarbija kindluse indeks 2021“. Järgmine hindamine toimub 2023.

14

GMO, toiduga kokkupuutuvad materjalid) ei jätku alati piisavalt ressurssi. Tulenevalt uutest

riskiteguritest tuleb järelevalveasutusel oma tegevust kohandada, arvestades toidusüsteemi

kestlikumaks muutmise vajadust, tarbimistrende ja teadusuuringute tulemusi. 2023. aasta juuni

seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 16 089 toidukäitlemisettevõtet.

Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes peavad lahendama järjest keerukamaid

probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest ning vajadusest muuta tänane toidusüsteem

pikas perspektiivis kestlikumaks9. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on eeldatavasti

kasvanud tänu toiduohutuse valdkonna pikaajalise teadmussiirde programmi tõhusale

tegevusele, kuid on ilmselt veel ebaühtlane. Teadmiste edendamine jätkub teadmussiirde

pikaajalises programmis põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas.

Positiivsena võib välja tuua, et osa toidukäitlejatest on lisaks kehtivate nõuete täitmisele

juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC).

Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate toiduohutuse alasele

teadlikkusele ja oskusele teha teadlikult kestlikke, sh tervist toetavaid valikuid. Seejuures

on oluline ka üldsuse teavitamine toiduohutuse probleemidest. Tarbijatele suunatud

süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme pole tehtud, mistõttu on teadlikkus

ebaühtlane.

Maaelu

Sarnaselt teistele ELi liikmesriikidele seisavad ka Eesti maapiirkonnad silmitsi struktuursete

probleemidega, nagu rahvastiku vähenemine, atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus,

arvestatav hooajatööjõu vajadus, teenuste kehv kättesaadavus ja halb kvaliteet. Suur väljakutse

on sotsiaalse ja materiaalse heaolu tagamine, selle ühtlustamine linnapiirkonna tasemega ning

teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine maapiirkonnas.

Maapiirkonnas elab jätkuvalt kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka

kolmandik ettevõtetest. Olenemata asjaolust, et Eesti üldine rahvaarv kasvas 2022. aastal

kuuendat aastat järjest, on maapiirkonna elanike arv languses. Maapiirkonnas elavate noorte

(vanuses 21-40) osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvust on jätkuvalt languses, olles

2022. aastal 26,65%, mis jääb alla 2030. aastaks seatud PõKa eesmärgile (27,76%).

Maapiirkonnas tegutsevatest ettevõtetest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega,

kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva

tööstusega. Maapiirkond pakub tööd 27,8%-le koguhõives osalejatele, so 189 000 inimesele,

mis on 4% kõrgem, kui PõKa-s 2030. aastaks seatud siht (24,4%). 2022. aastal oli maapiirkonna

elanike tööhõivemäär vanusegrupis 20-64 82,1%, olles võrreldes eelmise aastaga kasvanud 4

protsendipunkti.

Tulenevalt primaarsektori hõive jätkuvast vähenemisest (primaarsektori hõivatute osatähtsus

maa-asulates oli 2005. aastal 15,1%, 2010. aastal 11,3%, 2015. aastal 10,8%, 2022. aastal

7,4%), sõltub maapiirkondade majanduslik areng ja elujõud üha enam maapiirkonnas

sekundaar- ja tertsiaalsektoris tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimest, hästi tasustatud

eripalgeliste töökohtade kättesaadavusest ning tugevatest ja toimivatest kohalikest

9 Kestliku toidusüsteemi all mõistame majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku jätkusuutlikkust, et tagada

piisav, ohutu ja tervist toetav toit, samal ajal tootes süsinikuneutraalselt ja elurikkust säilitades ning tootmise

konkurentsivõime.

15

kogukondadest (joonised 1 ja 2). Maapiirkonna primaarsektori hõive languse on tänaseks

kompenseerinud tertsiaarsektor, kus hõivatute osatähtsus on aastatega stabiilselt kasvanud ning

on 2022. aasta seisuga 58%.

Eestis on elanike sissetulekud piirkonniti väga erinevad. Linnalises asustuspiirkonnas on

elanike sissetulekud maapiirkonnaga võrreldes oluliselt suuremad. Suur erinevus on elanike

sissetulekutes ka maakonniti. Kui Harjumaal on elanike keskmine ekvivalentnetosissetulek

aastas Statistikaameti andmetel 18 938 eurot, siis Ida-Virumaal 13 646 eurot.

Maapiirkonna tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate

noorte arv. Kui linnapiirkonnas 21–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi

üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb.

Toetusmeetmete rakendamisel ja sihtide seadmisel tuleb üha enam tähelepanu pöörata uute

hästi tasustatud töökohtade loomisele maapiirkonnas, ettevõtete konkurentsivõime tagamisele

ning kõrgemat lisandväärtust loovate valdkondade edendamisele.

Joonis 1. Hõivatute arv sektorite lõikes maapiirkonnas elanike elukoha alusel (2022)

Allikas: Statistikaamet, TT207

0

50

100

150

200

250

1990 1995 2000 2005 2010 2015 2022

H õ iv

a tu

te a

rv ,

tu h a t

Maapiirkonna elanike hõivatus sektorite kaupa

Hõivatute arv primaarsektoris Hõivatute arv sekundaarsektoris

Hõivatute arv tertsiaarsektoris

16

Joonis 2. Hõivatute osatähtsus sektorite lõikes maapiirkonnas elanike elukoha alusel

(2022)

Allikas: Statistikaamet, TT207

5. Olulised tegevused

Olulised tegevused 2024-2027 eesmärkide täitmiseks:

 Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt kliimamuutused,

globaliseeruva kaubanduse, toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse areng ja uued

toiduohutuse riskid) toimetulekuks on vajalik kõigi osapoolte pidev panustamine

toiduohutuse tagamisse (sh järelevalveasutuse haldussuutlikkuse tõstmine,

toidukvaliteedi ja –ohutuse seirete mahu suurendamine ja tarbijate teadlikkuse

tõstmine).

 Euroopa Komisjoni strateegia „Talust taldrikule“ raames alustatakse menetlusi kestliku

toidusüsteemi õigusraamistiku loomiseks ning toidualase teabe õigusaktide (pakendi

esikülje toitumisalase teabe märgisüsteem, toitumisalased põhijooned, säilimisajad,

päritolu teave) ja toiduga kokkupuutuvate materjalide õigusraamistiku

ajakohastamisega.

 Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks

inim- ja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR suurendab nii inimeste kui ka

loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid.

Antibiootikumide veterinaarsel otstarbel kasutamise e-aruandluse nõue koos vastava

andmekoguga võimaldab tõhustada järelevalvet veterinaarseks otstarbeks kasutatavate

ravimite ja ravimsöötade kasutuse üle. Järjepidevalt tõstetakse veterinaararstide,

loomapidajate, ravimsööda käitlejate ja toidukäitlejate teadlikkust antibiootikumide

kasutamisest ning jätkatakse AMRi seire ning teadus- ja rakendusuuringutega.

 Euroopa mullastrateegia 2030 eesmärkide saavutamiseks ning 5. juulil 2023 Euroopa

Komisjoni poolt välja antud mulla seiret ja jätkusuutlikkust edendava direktiivi ettepaneku

toetamiseks pööratakse senisest enam tähelepanu mullaseirele ja asukohapõhiste

mullastikuolude ja sobivate majandamispraktikate kindlakstegemisele, jätkatakse

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

1990 1995 2000 2005 2010 2015 2022

S e to

ri s õ

iv a tu

te o

s a k a a l

Maapiirkonna elanike hõivatus sektorite kaupa

Primaarsektoris hõivatute osakaal Sekundaarsektoris hõivatute osakaal

Tertsiaarsektoris hõivatute osakaal

17

mullasõbralike praktikate toetamist ja teadmussiirde tegevuste elluviimist ning

panustatakse Euroopa Horisondi mullakokkuleppe missiooni sihtide saavutamisse.

 Jätkatakse loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate seiret ning riiklike

tauditõrjeprogrammide rakendamist. Tehakse fokusseeritud järelevalvet

mittenõuetekohaste loomapidamisjuhtude lahendamiseks, et vastata ühiskonna

ootusetele loomade heaolu tagamisel nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui

lemmikloomade pidamisel.

 Euroopa Komisjon tuleb 2023. aastal „Talust taldrikule“ strateegia raames välja

algatustega olemasolevate loomaheaolunõuete ülevaatamiseks farmiloomade kaitses,

munakanade, broilerite, sigade ja vasikate pidamisel ning loomade veol ja tapmisel.

Loomade heaolu parendamiseks ning põllumeestele võrdsete konkurentsitingimuste

tagamiseks tuleb kokku leppida ELi ülesed heaolu nõuded loomade pidamisel, ühtsed

järelevalvemeetmed ning tõhusad mittediskrimineerivad karistused.

 Ühise põllumajanduspoliitika vahendite kaudu jätkatakse maakasutusele olulist mõju

avaldavate toetuste eraldamist. Valdav osa ÜPP strateegiakava pindala- ja

loomatoetustest on 2023. aastast rakendunud. Nende hulgas on sissetulekutoetused ning

kliima, keskkonna, loomade heaolu ja karjatervisega seotud toetused. 2024. aastal

rakenduvad kaks viimast, elurikkusele suunatud keskkonnatoetust.

 Põhisissetulekutoetus pakub põllumajandustootjatele stabiilset sissetulekut, millega

osaliselt maandada võimalikke ettevõtlusriske. Sellele lisandub ümberjaotav toetus,

mille kaudu suunatakse osa otsetoetuste eelarvest väiksematele ja keskmise suurusega

ettevõtetele. Põllumajandustootjatele stabiilsete sissetulekute tagamiseks jätkatakse ka

turukorraldusmeetmete ja riskijuhtimismeetmete, sh põllumajanduskindlustustoetuse

rakendmisega.

 Põllumajandussektori sissetulekuid ja konkurentsivõimet suurendavate

tootmiskohustusega seotud toetuste andmine. Nendeks on piimalehma kasvatamise, ute

ja kitse kasvatamise, ammlehma kasvatamise seotud toetus loomakasvatusele ning puu-

ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise, tera- ja kaunvilja kasvatamise ja

seemnekartuli kasvatamise seotud toetus taimekasvatuseks.

 Keskkonnahoidlikel põllumajanduspraktikatel on maakasutusele ja toidutootmisele

märkimisväärne mõju. Seega jätkatakse põllumeestele keskkonnatoetuste maksmist.

2023. aastast rakendatakse üheaastaseid keskkonnatoetusi, nagu keskkonnasõbraliku

majandamise, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse, ökoalade, ökosüsteemiteenuse

ja mesilaste korjeala ökokava toetused. Maaelu viieaastastest põllumajandus-

keskkonnatoetustest on võimalik saada mulla- ja veekaitsetoetust, pärandniidu

hooldamise toetust, ohustatud tõugu looma pidamise toetust ning 2024. aastast ka

väärtuslike püsirohumaade toetust ja kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust.

 Loomakasvatajad saavad loomade heaolutingimuste täiendavaks parandamiseks või

karjatervise jälgimiseks ja parandamiseks taotleda loomade heaolu,

mahepõllumajandusliku loomakasvatuse ning loomade tervist edendavate kõrgemate

majandamisnõuete toetust.

 Erametsades looduskaitseseadusest tulenevate piirangute kompenseerimiseks antakse

Natura 2000 erametsatoetust ja metsade kliimamuutustega kohanemiseks

investeeringutoetusi.

 Kõigi pindala- ja loomatoetuste saamise eelduseks on baastaseme nõuete täitmine.

Selleks on välja töötatud tingimuslikkuse (senine nõuetele vastavus) süsteem, mis tagab,

et toetusi makstakse täies mahus vaid neile põllumeestele ja erametsaomanikele, kes

18

täidavad erinevate keskkonnavaldkondade, nagu veekaitse või elurikkus, aga ka

toiduohutuse, loomatervise, taimekaitsevahendite ning loomade heaolu nõudeid. 2025.

aastast liidetakse tingimuslikkuse süsteemi ka tööohutuse, töökeskkonna ja

töötervishoiu valdkond.

 Maaparandussekkumiste, sh keskkonnakaitserajatiste toetamise rakendamine aitab

kasutada kuivendatud põllumajandusmaad sihtotstarbeliselt ning kohaneda

kliimamuutustega.

 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetusega ja täiendava

pindalatoetuse kaudu soodustatakse põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja

aidatakse noortel põllumajandusettevõtlusega alustada ning jätkatal.

 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas

jätkatakse koostööd ja ühistegevust soodustavate meetmete rakendamisega, mille

eesmärgiks on jõuda Eestis vähemalt ühe tunnustatud tootjaorganistasiooni loomiseni

igas põllumajandussektori tegevusvaldkonnas.

 Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetustega aidatakse

kaasa toiduainetööstuse ettevõtjate tegevuse kestlikkuse parandamisele.

 Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks on oluline tegeleda kvaliteedikavade

arendamisega ning selles valdkonnas ka tarbijate teadlikkuse tõstmisega. Vajalik on

toetada tootjaid riiklikult tunnustatud kvaliteedikavade arendamisel ning julgustada ELi

kvaliteedikavade raames geograafiliste tähiste aktiivsemat taotlemist.

 Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“

raames erinevate tegevuste rakendamine, mis panustavad kohaliku toidu kuvandisse,

tarbijate teadlikkuse tõstmisse, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate

konkurentsivõime tõstmisesse.

 Ettevõtetele (sh põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja

toiduainetööstuse ettevõtetele) ning teadus- ja arendusasutustele antakse Euroopa Liidu

taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest toetust, et investeerida

tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse

loomaks uuenduslikke, ressursitõhusaid ja kõrge lisandväärusega tooteid.

 Ekspordi edendamiseks on vajalik leida võimalusi ja jätkata tegevusi uute

eksporditurgude avamiseks ning avatuna hoidmiseks. Müügivõimekuse

suurendamiseks ja ettevõtetele paremate võimaluste loomiseks ja välisriigi messidel

osalemiseks makstakse turuarendustoetust ning rakendatakse teadmussiirde pikaajalist

programmi.

 Koolikava kaudu soodustatakse puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete

laialdasemat tarbimist, et koolilaste toidulauale jõuaks senisest rohkem tervist toetavat

toitu.

 Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamiseks vajalike tingimuste loomise ja

keemilistele taimekaitsevahenditele alternatiivsete lahenduste kättesaadavuse

edendamise eesmärgil jätkatakse asjakohaste rakendusuuringute projektide elluviimist.

 Mahepõllumajanduse arendamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse tarneahela

tervikarengut soodustavaid toetusmeetmeid ning jätkatakse mahepõllumajanduse

tõhusa järelevalve teostamisega. Sellega tagatakse mahepõllumajandustoodangu

usaldusväärsus tarbija silmis. Jätkatakse projektiga, mille eesmärk on mahetoidu

laialdasem pakkumine koolides.

19

 Jätkatakse maapiirkonnas kohaliku elu edendamise, uute töökohade loomise ja

ettevõtluskeskkonna loomise toetamist läbi ÜPP strateegiakava sekkumiste. Jätkatakse

ka põllumajandustootjate, toidutööstuste ja teiste maapiirkondade ettevõtete

finantseerimist läbi sihitatud rahastamisvahendite.

 Valdkonna teadustoe tagamiseks jätkatakse hästi toimiva valdkondliku

rakendusuuringute programmiga, sordiaretuse programmiga ning

põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise, säilitamise ja kasutamise

programmiga.

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused

6.1. Meede – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine

6.1.1. Programmi tegevus – Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine

Programmi tegevuse eesmärk on vähendada põllumajandustootmisega seotud väetiste,

taimekaitsevahendite ja gaaside emissiooni negatiivset keskkonnamõju ning tagada

põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimine.

Eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:

Mõõdik Algtase

(2022)

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Integreeritud taimekaitse (ITK)

põhimõtetele vastamine, %

99 95 95 95 95

Püsirohumaade osakaal kogu

põllumajandusmaast, %

23.93 29.05 29.05 29.05 29.05

Taimekaitse

Taimekaitse valdkonnas on eesmärk tagada taimekaitsevahendite ohutus inimeste ja

loomade tervisele ning keskkonnale.

Inimeste tervise ning keskkonna kaitse on toiduahela ohutuse tagamiseks väga tähtis.

Taimekaitse mängib selles suurt rolli, sest taimekaitsetöid tehakse ning taimekaitsevahendeid

kasutatakse toiduahela alguses, põllumajandussaaduste kasvatamisel. Põllumajanduses

kasutatakse taimede kaitseks erinevaid meetodeid, et tõrjuda või piirata ebasoovitavate taimede,

kahjurputukate, taimehaiguste ning kasvuhäirete mõju ja arenemise kiirust ning seeläbi tagada

taimekasvatussaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus. Kõige levinumaks meetodiks

taimekahjustajatest vabanemisel on keemiline tõrje. Lisaks keemilisele meetodile kasutatakse

taimede kaitseks veel ka bioloogilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi meetodeid. Füüsikalist ja ka

mehaanilist tõrjet kasutatakse teiste meetoditega võrreldes vähem, sest need mõlemad on väga

ajamahukad. Oskamatu ja hooletu taimekaitsevahenditega ümberkäimine võib kahjustada nii

inimeste ja loomade tervist kui ka keskkonda. Samuti võib taimekaitsevahendi kasutusnormide

ületamine põhjustada märkimisväärse saagikao ja lisaks suureneb risk inimeste ja loomade

tervisele ning keskkonnale. Kasutada võib üksnes sellist taimekaitsevahendit, mille riske ja

mõjusid on eelnevalt hinnatud ning mille kasutamiseks ja turustamiseks on PTA poolt antud

asjakohane luba. Programmi tegevuse raames on oluline tagada ohutute taimekaitsevahendite

kättesaadavus ning reeglite järgimine taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel. Lisaks

20

peab soodustama taimekaitsevahendite säästvat kasutamist läbi integreeritud taimekaitse

põhimõtete rakendamiseks vajalike abinõude kättesaadavaks tegemise ja asjakohase info

levitamise. Taimekaitsekoolitusel on väga oluline roll taimekaitsevahendite kasutamisega

kaasnevate riskide vähendamisel ja säästvama taimekaitse ning integreeritud taimekaitse

põhimõtete rakendamise edendamisel. PTA poolt kinnitatud programmi alusel on koolituste

korraldamise õigus antud seitsmele koolitusasutusele. Seisuga 10.05.2022 on Eestis kokku

4646 kehtivat taimekaitsetunnistust, sellest 4187 professionaalse kasutaja tunnistust, 433

turustaja tunnistust ja 26 nõustaja tunnistust. 2022. aastal korraldati 63 koolitust.

Selleks, et integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamist soodustada, peavad liikmesriigid

looma nende põhimõtete rakendamiseks vajalikud tingimused ja tegema ITK alase teabe

taimekaitsevahendite kasutajatele kättesaadavaks. Integreeritud taimekaitse põhimõtete

rakendamise edendamise eesmärgil alustati 2022. aastal kolme kolmeaastase rakendusuuringu

projektiga. Uuringuprojektide tulemusel valmivad ajakohastatud kultuuripõhised integreeritud

taimekaitse suunised ja põhiliste taimekahjustajate kohta töötatakse välja tõrjekriteeriumid.

Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta kordades vähem kui

mujal maailmas, kuid meil on puudu efektiivsetest taimekaitsevahenditest, seda eriti

putukatõrjevahendite hulgas, ning endiselt tuleb koostöös tootjate organisatsioonidega

pingutada, et Eesti turul oleks piisav valik eri toimega taimekaitsevahendeid. Seetõttu

keskendub ka üks eelnevalt mainitud teadusuuringute projekt keemilistele

taimekaitsevahenditele bioloogiliste alternatiivide otsimise ja Eesti tingimustes katsetamisega.

Samal ajal on meedias ja sotsiaalmeedias suurenenud üldsuse negatiivne hoiak

taimekaitsevahendite kasutamise ja nende vajaduse suhtes, mistõttu on jätkuvalt oluline

asjakohase teavitustegevusega tegelemine ning taimekaitsetööde kui ka integreeritud

taimekaitse põhimõtete teemaliste ja taimekaitse uusi tehnoloogilisi lahendusi käsitlevate

blogipostituste ja artiklite avaldamine. Heade tulemuste saavutamisel on olulisel kohal ka

osapoolte vaheline koostöö ―põllumeeste, mesinike ja valdkonna ametnike ühiste pingutuste

tulemusel ei ole taimekaitsetööd Eestis teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist juba

neljal järjestikusel aastal.

Põllumajandus- ja Toiduameti võimekus reageerida ohtudele, avastada väärtegusid, tagada

nende kiire kohtueelne menetlus ja väärtegude tõhus lahendamine ning hinnata toimeaineid on

piiratud ja vajab arendamist. Samuti vajab arendamist PTA võimekus taimekaitsevahendite

lubasid tähtaegselt menetleda, sest tähtaegade ületamine mõjutab lõpuks taimekaitsevahendite

kättesaadavust lõppkasutajate (sh põllumajandustootjatele) ja seda olukorras, kus

alternatiivseid lahendusi napib. Eelmainitud probleemi leevendamiseks taotles PTA Ühisturu

programmi (SMP Food) raames liikmesriikidele pakutavat toetust, millega rahastatakse

taimekaitsevahendeid käsitlevate määruste rakendamise parandamiseks suunatud tegevusi.

Eeldatakse, et meede võimaldab pädevatel asutustel paremini täita oma kohustusi ja vähendada

viivitusi toimeainete heakskiitmise ja toodetele loa andmise taotluste hindamisel. Selle toetuse

taotlemisega kaasneb liikmesriigile kohustus tagada kõnealuste taotluste hindamistööd

teostavatele asutustele kulude katmiseks vajalike struktuursete muudatuste ellu viimine.

Muuhulgas on sellel eesmärgil koostamisel ka Taimekaitseseaduse muutmise eelnõu, mille

väljatöötamiskavatsus läbis kooskõlastusringi 2022-2023. aastal ja mis peaks jõustuma 2024.

aastal. Taimekaitse on üks valdkondadest, mille suundumuste muutmiseks on Euroopa

Komisjon poolt vastu võetud „Talust taldrikule“ strateegias kindlaks määratud ambitsioonikad

eesmärgid. Nende eesmärkide praktiliseks rakendamiseks on välja töötatud õigusakti eelnõu,

mis on veelgi ambitsioonikam kui eelmainitud strateegia. Kõnealuste ambitsioonikate

21

eesmärkide mõjude selgitamiseks telliti Eesti Maaülikooli teadlastelt eksperthinnang

„Eksperthinnang keemiliste taimekaitsevahendite vähendamisest tingitud mõjudele Eesti

taimekasvatuses“10 Eelnõu tutvustamiseks ja arvamuste kogumiseks viidi läbi asjaomaseid

huvirühmasid hõlmava Taimekaitse Nõukogu koosolek. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium koostas Vabariigi Valitsuse positsioonide ja seletuskirja kavandid

tuginedes tähtaegselt laekunud tagasisidele. Vabariigi Valitsuse seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, milles käsitletakse taimekaitsevahendite säästvat

kasutamist, võeti vastu 13.10.2022 istungil ja need said toetuse ka Riigikogu Maaelu ja EL

asjade komisjonidelt. Eesti esindajad lähtuvad Eesti huvide kaitsmisel kõnealustest

seisukohtadest ja väljendavad neid Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. Kohtumised on

toimunud nii tervisevolinikuga, tervise ja toiduohutuse peadirektoriga ja asedirektoriga.

Oodatavad tulemused:

 Suurendatakse üldsuse turvatunnet ning rahulolu asjaomaste asutuste tegevusega,

tagades adekvaatse ülevaate taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohtudest ning

arendades asutuste võimekust tagada ligipääs ohututele taimekaitsevahenditele ja

kontrollida reeglite järgimist taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel;

 Tagatakse hea riigisisene ja rahvusvaheline koostöö taimekaitse valdkonnas;

 Teavitatakse taimekaitsevahendite kasutajaid, sh mittepõllumajanduslikul eesmärgil

kasutajaid, et nad oleksid taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohtudest teadlikud

ning oskaksid neid ennetada ja neile reageerida. Lisaks jätkatakse taimekaitsevahendite

kasutajatele suunatud koolitussüsteemi arendamisega;

 Eesti eripärade arvestamine ELi ambitsioone rakendavate algatuste puhul;

 ELi eesmärkide liigsest ambitsioonikusest toidujulgeoleku tagamisele ning

esmatootjate konkurentsivõime kadumisele tuleneva riski vältimine;

 analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude

mõjusust.

Väetised

Väetiste valdkonnas on eesmärgiks tagada väetiste ohutus inimese ja looma elule,

tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodne mõju taimedele ja

taimekasvatussaadustele.

Uus ELi väetisemäärus on osa 2015. a lõpus Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud

ringmajanduse paketist, mille eesmärk oli ELi konkurentsivõime ja jätkusuutliku

majanduskasvu suurendamine ning uute töökohtade loomine. ELi väetisetoodete määruse

üheks poliitiliseks eesmärgiks on soodustada kooskõlas ringmajanduse mudeliga ELi päritolu

orgaanilistest või teisesest toormest (nt loomsetest kõrvalsaadustest) saadud väetiste tootmist,

muutes mitmed kõrvalsaadused ja jäätmed taimedele toitaineteks ning vähendades seeläbi

sõltuvust imporditavatest toorainetest.

ELi väetisemäärusega 1009/2019 ühtlustatakse ja ajakohastatakse Euroopa Liidus turustatavate

väetiste toomise- ja kvaliteedinõudeid ning ühtne turg avaneb toodetele nagu mineraal- ja

orgaanilised väetised, orgaanilis-mineraalsed väetised, mullaparandajad ja kasvusubstraadid,

mille puhul seni ühtlustatud nõuded puudusid.

10 https://www.pikk.ee/valdkonnad/teadusinfo/rakendusuuringud/

22

Seega laiendatakse kehtiva õigusega võrreldes oluliselt reguleerimisala, senine tooteuuendust

pärssiv eeldefineeritud väetiseliikide loetelul põhinev süsteem asendatakse paindlikumaga,

lineaarmajanduse mudelil põhinev tootmine asendub ringmajanduse mudelil põhinevaga ning

esmakordselt kehtestatakse ELi ülesed raskmetallide piirnormid väetistele. Põhilised ELi

väetisetoodete turustamist reguleerivad sätted on edaspidi esitatud vahetult kohaldatavas ELi

väetisemääruses. Samas jätkub valikuline väetiseturu reeglite ühtlustamine ehk liikmesriikidel

on siseriiklike reeglite säilitamise võimalus ja väetise tootja peab valima, kas toodab

siseriiklikele nõuetele vastavaid väetisi või viib oma tootmisprotsessid ELi väetisemääruse

nõuetega kooskõlla. Esimesel juhul saab väetisi turustada üksnes Eestis, teisel juhul aga kogu

ELis.

Väetiseseadus ja selle alamaktid moodustavad siseriiklike väetiste tururegulatsiooni ja need

kasutamise etappi ei hõlma. Eestis turustatav väetis peab olema kantud väetiseregistrisse või

kandma ELi vastavusmärgist „CE“. Väetise koostis peab vastama väetiseseaduse alusel

kehtestatud ministri määruses esitatud nõuetele. Kui esitatud dokumendid on nõuetekohased ja

väetise koostis vastab kehtestatud nõuetele, kantakse väetis väetiseregistrisse ühe tööpäeva

jooksul. Eesmärk on tagada, et tarbijad saavad kasutada soovitud omadustega ja lubamatut ohtu

mitte põhjustavaid väetisi.

Uut ELi väetisemäärust kohaldatakse alates 16.07.2022 ja selleks ajakohastati siseriiklikke

õigusakte. Uue ELi väetisemääruse alusel tekib väetiste valdkonnas uus menetlus, milleks on

vastavushindamine, mida teostavad vastavushindamisasutused. Kuigi uute ELi väetisetoodete

turuletuleku eelduseks on asjakohaste vastavushindamisasutuste olemasolu, siis liikmesriigil

otsest kohustust neid määrata ei ole, sest vastavushindamisasutusena tegutsemine on huvi- ning

vajaduspõhine. Vastavushindamisasutusena tegutsemiseks vajaliku akrediteeringu on Eestis

saanud üks ettevõte, kuid nende tegevusala on piiratud. Väetise tootjad saavad vajaduse korral

kasutada teiste liikmesriikide poolt asjakohase tegevusloa saanud vastavushindamisasutuste

teenuseid.

Uute väetiseliikide järkjärgulise turuletulekuga suureneb PTA-l kontrolliobjektide maht ning

METK-le kaasneb täiendavate laborianalüüside tegemise vajadus. Seetõttu peab labor olema

valmis kõiki (sh uusi) ELi väetistooteid analüüsima. Keeruline on hinnata, millises mahus ja

kui kiiresti uue ELi väetisemääruse nõuetele vastavaid tooteid Eesti turule jõuab, kuid pikemas

perspektiivis püsib nii järelevalve võimekuse kui laborianalüüside võimekuse tõstmise vajadus,

mis omakorda eeldab kulude kasvu. ELi väetisetoodete määruse rakendamine tähendab labori

vaates uute meetodite väljatöötamist ja akrediteerimist ning võimalik, et ka seadmete soetamist.

Ringmajanduse edendamiseks ja ELi ekspordisõltuvuse leevendamiseks analüüsime põlevkivi

kaevandamisjääkide väetisena kasutamise võimalusi.

Järelevalveasutuse senise praktika kohaselt kõrvaldatakse nõuete rikkumised vabatahtlikult

ilma riigipoolse täiendava sekkumiseta. See viitab tootja ja käitleja huvile hoida käitlemisega

seotud tegevus ja dokumentatsioon korras. 2022. aasta jooksul viidi väetiste tootmise ja

turustamise protsessis läbi 172 kontrolli, mille tulemusel koostati kaks ettekirjutust, sunniraha

määrati üks kord. Ühtegi trahvi 2022. aastal väetistega seoses määratud ei ole. Väetise

käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuse osakaal läbitud kontrollide arvust ületas

2022 aastal ette nähtud sihttaseme. Seega võib väetiste järelevalve süsteemi lugeda toimivaks.

23

Oodatavad tulemused:

 Õigusaktide ajakohastamisega võimaldatakse üleminek uue ELi väetisemääruse

kohasele regulatsioonile ja luuakse eeldused selle takistuseta toimimiseks;

 Analüüsitakse väetiste valdkonda reguleerivate õigusnormide toimimist ja rakendamist

ning tagatakse vajalike muudatuste tegemine õigusnormides;

 Tagatakse õigusnorme tutvustava avaliku kommunikatsiooni toimimine, et nõuete

täitmise eest vastutavad isikud oleksid teadlikud oma kohustustest, sh uuest ELi

väetisemäärusest tulenevatest nõuetest;

 Analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude

mõjusust. Analüüside tulemustest lähtuvalt koordineeritakse arendusi, tehakse

strateegilisi plaane ning kujundatakse õigusnorme.

Täiendav keskkonnahoid

Täiendava keskkonnahoiu valdkonna eesmärk on tagada keskkonnasõbralike tavade

laiem kasutus põllumajanduses.

Põllumajanduse intensiivistumise tagajärjel on kasvamas surve mulla ja vee heale seisukorrale.

Kasvuteel on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heide ning

taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutamine.

Sõnnikumajanduses on probleemiks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heidet vähendavate

praktikate vähene rakendamine. Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja

mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente liiga vähe ning suured, üksteise kõrval

asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ja ümbritsevate

loodusalade sidusust. Põllumajanduskeskkonnas toimuvate muutuste tuvastamiseks ning

vajalike meetmete kujundamiseks tehakse uuringuid ja hinnatakse keskkonnaseisundit, ent

seirevõimekus ei ole sageli piisav teadmuspõhiste otsuste tegemiseks.

Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike

majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, sh ka toetuste abiga. Täiendava

keskkonnahoiu tegevusi toetab Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaga seotud õigusloome, toimiv

kohustuslike reeglite ja järelevalve süsteem, arenev seire- ja hindamisvõimekus, teadmiste levik

ning teiste toetuste rakendamine. Suur roll on digiteenuste arengul, mis muuhulgas aitaks

pidada põlluraamatut, anda väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi ning koostada toitainete

bilansse. Need tegevused on seotud ka ÜPP strateegiakava 2023-2027 sekkumiste nõuetega.

Pea kogu põllumajandusmaa on seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis kehtib Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika kõigile pindala- ja loomatoetuste taotlejatele. Süsteemi eesmärk

on tagada, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade

heaolu tagamise, inim-, looma- ja taimetervise kaitse ning põllumajandusmaa heas korras

hoidmise nõudeid. Süsteem koosneb nõuetest ja nende kontrollisüsteemist, mis peab

finantskorrektsioonide vältimiseks olema kooskõlas ELi reeglitega. Nõuete rikkumisel

vähendatakse kõigi pindala- ja loomatoetuste summat.

Ühise põllumajanduspoliitika I sambas toimus 2023. aastal muudatusi. Mitmed toetatud nõuded

kandusid tingimuslikkuse süsteemi, lisaks rakendatakse kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu

kavadega seotud toetusi ehk ökokavasid. Püsirohumaade säilitamise nõude üle peetakse arvet

riigi tasemel läbi tingimuslikkuse süsteemi ja seda mõõdetakse jooksva aasta suhtarvuga

võrrelduna võrdlussuhtarvuga. Võrdlusuhtarv arvutatakse 2018. aasta andmete põhjal, milleks

on 29,05%.

24

Ühise põllumajanduspoliitika II samba ehk maaelupoliitika põllumajanduskeskkonna toetused

on suunatud mulla- ja veekeskkonna, õhukvaliteedi, elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse

hoidmisele ning kliimamuutuse leevendamisele. 2022. aastal hõlmasid maaelupoliitika

põllumajanduskeskkonna toetused ligi 50% kasutatavast põllumajandusmaast.

Paralleelselt 2023. aastast rakendunud ÜPP strateegiakava 2023‒2027 keskkonnategevustega

jätkatakse ka eelmise perioodi pikaajaliste kohustustega. Programmiperioodil 2023‒2027 on

seniseid keskkonnameetmeid tõhustatud ning lisandunud on mitmeid uusi

põllumajanduskeskkonna toetusi. Rakendatakse ka tõhustatud kontrollisüsteemi, kus suurem

fookus on erinevatel digivõimalustel, nagu näiteks kaugseire. ÜPP strateegiakava sisaldab

lisaks ÜPP II samba maaelu arengukava toetustele ka I samba otsetoetusi, sh kliima- ja

keskkonnakavasid. Olulisemat mõju avaldavad keskkonnatoetused ja -tegevused on järgmised:

 Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kasutamine avaldab mõju viljavaheldusele,

mullaproovide võtmisele, sertifitseeritud seemne kasutamisele ning glüfosaadi ja

muude taimekaitsevahendite kasutamise piiramisele. Eraldi lisameetmed on välja

töötatud aianduskultuuride keskkonnasõbralikuks kasvatamiseks, vahekultuuride

kasvatamiseks, happeliste muldade neutraliseerimiseks jms.

 Mulla- ja veekaitse toetus aitab kaasa erodeeritud- ja turvasmuldade säästlikule

kasutamisele, muldade degradatsiooni vähenemisele ja muldades orgaanilise süsiniku

talletamisele maa pikaajalise rohumaana hoidmise kaudu. Pinna- ja põhjavee kaitsele

suunatud täiendavad tegevused aitavad kaasa veekeskkonna seisundi parandamisele.

 Liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks ning ekstensiivse põllumajanduse

soodustamiseks rakendatakse Eestis juba alates 2001. aastast pärandniidu hooldamise

toetust. Pärandniitude kõrval pööratakse senisest enam tähelepanu ka muudele kõrge

loodusväärtusega rohumaadele. Nende inventeerimisega alustati 2023. aastal ning

sellega jätkatakse ka 2024. aastal. Paralleelselt rakendatakse alates 2024. aastast nende

alade elurikkuse hoidmiseks väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetusskeemi.

 Koolituste, infopäevade ja infomaterjalidega suurendatakse põllumajandustootjate

teadlikkust ökosüsteemiteenustest, keskkonda säästvatest põllumajanduspraktikatest ja

kliimariskidest.

 Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas põllumajanduse mõju mullale, veele

ja elurikkusele.

 Veeseaduse alusel on põlluraamatu pidamine igale põllumajandusega tegelevale isikule

kohustuslik, kuid selle pidamise vorm ja viis on isiku enda valida. See ei võimalda riigil

teha neil andmetel põhinevaid otsuseid või teadlastel ära kasutada potentsiaali

pakkumaks põllumajandussektorile näiteks roheülemineku või parema majandamisega

seotud lahendusi. 2024. aasta alguses jõuab lõpule PRIA digitaalse e-põlluraamatu

projekti esimene etapp, mille järel saavad põllumehed soovi korral pidada põlluraamatut

elektroonselt PRIAs. 2024. aastast seotakse keskse e-põlluraamatu ja taimetoitainete

bilansi kohustus ka keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemiga. Järk-järgult

liigutakse selles suunas, et andmed oleksid riigile kättesaadavad ja kasutatavad nii

statistikas, teadustöödes kui ka põllumajandus- ja keskkonnapoliitika kujundamisel.

 2022. aastal alustati hanget, et viia läbi auditid suuremates põllumajandusettevõtetes.

Uuringut rahastatakse kauplemisperioodi 2021+ CO2 kauplemistulust. Meede hõlmab

metoodika väljatöötamist, auditi meeskonna koolitust ning auditite läbiviimist. Auditite

raames hinnatakse ettevõtete praegust olukorda ning pakutakse välja peamised meetmed

olukorra parandamiseks. 2023. aasta lõpuks töötatakse välja auditite tegemiseks vajalik

25

tööriist. 2024. aastal on plaanis alustada süsiniku jalajälje hindamistega

põllumajandusettevõtetes, et kaardistada, milline on põllumajandusettevõtete ja

peamiste toodete süsiniku jalajälg Eestis ning selgitada välja, mida oleks võimalik teha,

et jalajälge vähendada.

Programmi tegevusse panustavad teenused

Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (ReM), PTA, PRIA ja METK oma teenuste kaudu.

Põllumajanduskeskkonna hea seisund, väetiste ja taimekaitsevahendite ohutus inimesele ja

keskkonnale tagatakse ReM taimekaitsepoliitika, väetiste turustamise poliitika ja täiendava

keskkonnahoiu poliitika kujundamisega. PTA teostab taimekaitse ja väetiste valdkonnas

järelevalvet, METK panustab valdkondadesse teaduse ja teadmussiirde teenustega, viib läbi

laboratoorseid analüüse (mullaproovid, taimekaitsevahendid, väetised jm), teostab Eesti

põllumuldade seiret ning Eesti maaelu arengukava keskkonnategevuste seiret ja hindamist.

PRIA ülesanne on korraldada riiklike toetuste ning ühise põllumajanduspoliitika toetuste

andmist, tingimuslikkuse süsteemi on hõlmatud PRIA ja PTA.

6.2. Meede – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine

6.2.1. Programmi tegevus – Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine

Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest

taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on

paranenud.

Meetme eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:

Mõõdik Algtase

(2022)

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Ohtlike taimekahjustajate

puhangute arv

3 4 4 4 4

EL teavituskohustuslike

loomataudijuhtude arv

2 1 1 1 1

Taimetervis

Taimetervise valdkonna eesmärk on säilitada riigis hea taimetervislik olukord ning

tagada eksporditavate kaupade vastavus taimetervise nõuetele.

Eesti hea taimetervisliku olukorra tagamiseks aidatakse kaasa põllumajandustootmise ja

metsamajanduse tasuvusele, säilitatakse looduskeskkonda ning hoitakse ära taimekahjustajate

levikust tingitud piiranguid kaubandusele. Selleks kaitstakse põllumajandust ja metsandust

ohtlike ja olulist kahju põhjustavate taimekahjustajate leviku eest.

Teenuste pakkumiseks peab olema kindlustatud õigusruum ja süsteem, mis tagab PTA ning

METKi reageerimisvõimekuse. Taimetervise valdkonna olukorra ja arengusuundade

analüüsimisel ning õigusaktide kehtestamisel ja jõustamisel rakendatakse otsekohalduvat

Euroopa Liidu taimetervise määrust11 ning järgitakse rahvusvahelisi standardeid.

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2031/2016, taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta, rakendus 14.12.2019.a.

26

ELi taimetervise määruse rakendamisel on oluline:

 taimede tervisega seotud riskide hindamine ja haldamine;

 järelevalve tootmise, turustamise ja impordi taimetervise nõuete järgimise üle;

 kontroll sihtriigi taimetervise nõuete järgimise üle (ekspordi kontroll);

 taimekahjustajate seiresüsteemi ja kriisivalmiduse tugevdamine;

 taimekahjustajate laboratoorne määramine;

 ettevalmistumine hädaolukordadeks, sh meetmete rakendamine soovimatu mõju

minimeerimiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks hädaolukordade tekkimisel;

 tootjate ja kauplejate teadlikkuse tõstmine: tuleb tõsta ettevõtjate teadlikkust ELi

taimetervise määruse nõuetest, kuna määruse rakendamine seondub ka ettevõtjatele

suurema vastutuse võtmise kohustusega;

 laboratoorse/diagnostilise võimekuse tugevdamine taimekahjustajate määramiseks;

 väärtegude põhjuste ja nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjuanalüüs;

analüüsi tulemusena saab koordineerida arendusi, teha strateegilisi plaane ning

kujundada õigusnorme.

Uue taimetervise režiimi kohaselt tehakse alates 2021. aastast ohtlike taimekahjustajate seiret

mitmeaastase seirekava alusel. Eesti mitmeaastane seirekava on koostatud seitsmeks aastaks

(2021-2027) ning hõlmab EL-i karantiinseid taimekahjustajaid (sh prioriteetsed

taimekahjustajad), EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajaid ning ühte

kaitstava piirkonna karantiinset taimekahjustajat (viljapuu-bakterpõletik). Igal aastal tehakse

prioriteetsete taimekahjustajate seiret, EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud

taimekahjustajate seiret ning kaitstava piirkonna kahjustaja seiret. Teiste karantiinsete

taimekahjustajate seiret peab läbi viima vähemalt kord seitsme aasta jooksul. Seire viiakse läbi

selliste taimekahjustajate puhul, mida Euroopa Liidus teadaolevalt ei esine (või on piiratud

levikuga ja rakendatakse tõrjemeetmeid) ning mille laiema leviku korral nähakse ohtu

kohalikele taimedele ja läbi selle keskkonnale ning majandusele. Mitmeaastase seirekava

rakendamise puhul on kindlasti ka üheks suuremaks väljakutseks Euroopa Komisjoni seirete

kaasrahastuse vähenemine, mis teeb seiretegevuse kvaliteedi hoidmise keeruliseks. Ohtlike

taimekahjustajate seire on samas väga oluline kahjustajate võimalikult varajaseks

tuvastamiseks ja nende laialdasema leviku ära hoidmiseks ning ressursimahukate tõrjeabinõude

rakendamise vältimiseks.

Loomatervis

Loomatervise valdkonna eesmärk on tagada loomade võimalikult hea tervis.

Loomade hea tervis mõjutab ühiskonda inimeste tervise ning keskkonnaga seotud riskide

vähendamise kaudu ning toetab elujõulist ja kasumlikku põllumajandustootmist. Kõrgete

standardite järgimine tagab põllumajandus- ning kalandustoodete vaba liikumise EL siseturul

ja võimaldab ligipääsu välisturgudele. Samuti edendatakse loomatervise poliitikaga häid

põllumajandustavasid, mis ennetavad loomahaiguste levikut ning on vastavuses loomakaitse ja

säästva arengu põhimõtetega. Olulised riskid, mis mõjutavad loomataudide jõudmist Eestisse,

on seotud kliimamuutuste, lindude ja loomade rände ning globaliseeruva kaubandusega.

Karjatervise tasandil mõjutavad kriisid põllumajanduses loomapidajate suutlikkust panustada

loomatervise taseme tõusu.

Loomataudide ennetamise ja efektiivse tõrje korraldamiseks peetakse jooksvat arvestust

taudidele vastuvõtlike loomade, nende pidamiskohtade ning liikumiste kohta.

27

Põllumajandusloomade registri andmetel on 2023. aasta 31. mai seisuga Eestis 252 771 veist,

61 164 lammast, 3751 kitse,

277 753 siga ning 48 618 mesilaspere. Veiste ja mesliasperede arv on võrreldes 2022. aastaga

veidi suurenenud, kuid teiste loomade arv on pidevas vähenemises. Taudiennetuse

lisameetmena on plaanis 2024. aastal laiendada bioturvalisuse kava koostamise kohustust veiste

ja hobuste pidamisel. Hetkel kehtib kohustus sigade, kodulindude, kalade ja koorikloomade

pidamise korral.

Eriti ohtlike loomataudide, inimesele ohtlike loomataudide ja Eestis pikema aja jooksul või seni

üldse mitte esinenud loomataudide varajase tuvastamise tagamiseks on kohustuslik teavitada

PTAd nende diagnoosimisest. Loomahaiguste tekitajate tuvastamise ja haigustekitajate

iseloomustamise teenust pakub LABRIS.

ELi teavituskohustuslike loomataudide puhangud registreeritakse loomataudide

teavitussüsteemi (ADIS) kaudu. 2022. aastal seirati riiklikult 34 loomataudi. Sigade Aafrika

katku (SAK) leiti 57 metsseal. Kuna SAK on jätkuvalt suureks ohuks kodusigadele, tuleb

jätkata SAK ennetus- ja tõrjemeetmetega. Metssigade arvukus suureneb ning tõenäosus SAK

kollete arvu tõusuks looduses sunnib jätkuvalt järgima rangeid bioohutusmeetmeid kodusigade

pidamisel. Kuigi Eestis ei ole viimasel ajal olnud ühtegi linnugripi puhangut kodulindudel,

tuleb jätkuvalt linnufarmides hoida kõrget bioohtusmeetmete taset, sest oht linnugripi levikuks

on kõrge.

Loomataudide likvideerimiseks või esinemise vähendamiseks rakendatakse riiklikke või

loomapidaja vajaduse põhiseid tõrjeprogramme. Eesti on Rahvusvahelise Loomaterviseameti

(WOAH) loomataudistaatuse reeglite kohaselt vaba viiest (veiste spongioformne

entsefalopaatia, suu- ja sõrataud, veiste katk, väikemäletsejaliste katk, hobuste Aafrika katk)

osas väheolulise riskiga riigi staatus ja EL reeglitele vastavalt vaba üheksast loomataudist

(veiste enzootiline leukoos, Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi (M. bovis, M. caprae ja

M. tuberculosis) põhjustatud nakkus, Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i põhjustatud

nakkus veise ning lammaste ja kitsede populatsioonis, lammaste katarraalse palaviku viiruse

nakkus, marutaudiviiruse nakkus, Aujeszky haiguse viiruse nakkus, lõhede nakkava

kehvveresuse viiruse ülipolümorfse piirkonna deletsiooniga tüve põhjustatud nakkus, Bonamia

exitiosa põhjustatud nakkus, Bonamia ostreae põhjustatud nakkus12). Kuigi taudide vaba

staatust on üha keerulisem saada, tuleb siiski selle nimel pingutada, et tagada meie ettevõtjate

ekspordivabadus teiste riikidega. Praegu on käimas kalataudide (viirusliku hemorraagilise

septitseemia ja nakkusliku vereloomeelundite nekroosi) EK poolt heakskiidetud

likvideerimisprogramm, mida kaasrahastatakse EL kalandusfondist. Programm lõpeb 2023.

aasta detsembris. 2023. aastal teostatavad seire uuringud on osa mitmeaastasest

veeloomataudide programmist (2020-2023 a), mille eesmärk on saavutada taudivabadus riigi

tasandil.13

Tuginedes olukorra teaduslikule analüüsile, on ajakohastamisel salmonellooside tõrje eeskiri.

Määruse muutmise eesmärk on Salmonella leviku ohjamine ja võimalusel vähendamine

kulutõhusamal viisil.

12 Komisjoni määrus (EL) 2021/620 13 Riiklike Loomatauditõrje Programmide rakendusmeetmed 2023. aastal, https://pta.agri.ee/loomataudide-

ennetamine?view_instance=0&current_page=1

28

ÜPP sekkumismeetmete kaudu toetatakse loomataudide kontrolliprogrammi alast koostööd

veiste haiguste infektsioosse rinotrahheiidi ja veiste viirusdiarröa tõrjeprogrammide

rakendamiseks. Sekkumine võimaldab põllumajandustootjatel vähendada ravimite kasutust,

piirata suure majandusliku mõjuga loomataudide levikut ning pikemaajalises perspektiivis

suurendada tänu karjatervise näitajate paranemisele tootmise konkurentsivõimet ning

ekspordivabadust.

Põllumajandusloomade karjatervist mõjutavad lisaks taudidele ka erinevad

pidamiskeskkonnast, hügieenitingimustest ja söötmisest tingitud haiguslikud seisundid.

Puudulik karjatervis suurendab saamata jäänud tulu ja ravikulusid. ÜPP sekkumismeetme

kaudu toetatakse loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete järgimist.

Kõrgemate majandamisnõuete toetuse meetme esimene taotlusvoor toimus 15.05-15.06.2023,

toetust taotles 106 loomapidajat. Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetuse

meede oli plaanis avada 2023. aasta jooksul.

Antimikroobsete ravimite vastutustundetu kasutamine suurendab mikroobide resistentsuse

(AMR) kujunemist. Eestis müüdud antibiootikumide toimeainete kogused on varasematel

aastatel vähenenud, kuid langustrend on peatunud. 2021. aastal müüdi Eestis 5,3 tonni

antibiootikume, 2022. aastal müügikogus ei vähenenud. Seega müüginumbrite langustrend on

peatunud. Tulenevalt AMR tegevuskavast (Mikroobide antibiootikumiresistentsuse

vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026) on vaja

jätkuvalt lisaressurssi, et suurendada koolitustellimust antibiootikumide teadliku kasutamise

kohta ning tõsta sidusrühmade teadlikkust antibiootikumide kasutamise osas. Tegevuskava

näeb ette laiapõhise AMR olukorra seiramise koos olukorra analüüsiga. Analüüsi tulemusel

täiendatakse tegevuskava asjakohaste meetmetega.

2023. aastal valmis riikliku veterinaararstide registri osana antibiootikumide kasutamise

e-andmekogu, kuhu sisestavad andmeid veterinaararstid. Praegu kogutakse andmeid ainult

toiduloomadel kasutatud antibiootikumide kohta, kuid alates 2029. aastast lisandub andmete

esitamise kohustus antibiootikumide kasutamise kohta väikeloomadel. Andmekogule

arendatakse lisamoodul, kuhu veterinaararstid saavad sisestada andmeid teostatud

vaktsineerimiste kohta. Vaktsineerimisandmete kogumine on oluline loomataudide ja ka

zoonooside ennetuse korraldamiseks ning kaubanduspartneritele rakendatavate meetmete

tõenduspõhiseks esitamiseks.

2023. aasta alguses jõustusid ELi uued otsekohalduvad määrused14. Seoses sellega on riiklikud

õigusaktid üle vaadatud ja EL õigusega vastavusse viidud. Alustatud on õigusruumi

kaardistamist, mis võimaldaks veterinaarias võtta kasutusele digiretsept. Hetkel käivad arutelud

võimaliku platvormi loomise ja asukoha üle. Digiretsepti kasutuselevõtmisega on võimalik

veterinaarravimite jaemüüki paremini korraldada ning täita EL õigusaktide nõudeid.

Riiklikud registrid ja infosüsteemid ning laborid vajavad arendamist vastavalt ajas muutuvatele

vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule. Olemasolevate andmete tegelikkusele vastavus

andmekogudes vajab pidevat kontrolli ja korrigeerimist. Tulenevalt loomatervise määruse

nõudest peavad igal loomapidamisettevõttel olema märgitud karja staatused erinevate

loomataudide osas. Planeerime 2024. aastal süsteemi arendust PRIA keskkonda. Arendusse on

kaasatud nii PRIA, PTA kui ka LABRIS.

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta (rakendub 21.04.2020);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid (rakendub 28.01.2022)

29

Hukkunud loomad kuuluvad nõuetekohasele kõrvaldamisele. Transmissiivsete spongiformsete

entsefalopaatiate ohu tõttu kõrgema riskiga I kategooria loomsete kõrvalsaaduste (hukkunud

veis, lammas, kits) 2022. aasta jooksul käideldud kogus oli 4394,4 tonni. Riik toetab I

kategooria kõrvaldamist lubatud riigiabi piires. II ja III kategooria loomsete kõrvalsaaduste

(hukkunud sead, hobused), mis olid kokku puutunud I kategooriaga, kogus oli orienteeruvalt

4875 tonni aastas. Loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise ja kahjutustamise toetamise suhtarvu

vähenemine kahandab loomapidajate motivatsiooni teha õigeid valikuid nende nõuetekohaseks

käitlemiseks. Kuna II kategooria kõrvalsaaduste käitlemist ei toetata ja seakasvatussektoris on

väiksemaid ettevõtteid rohkem, siis on oht, et kõrgema tonnihinna tõttu võivad loomapidajad

otsida hukkunud loomade kõrvaldamiseks ebaseaduslikke lahendusi. Selleks, et riski vältida,

peab PTA hindama antud loomakasvatusettevõtete riske ning vajadusel tõhustama kohapealseid

kontrolle. Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõttest pärineva I kategooria kõrvalsaadusi

sisaldava materjali edasiseks käitlemiseks on vähe võimalusi, uute kõrvaldamismeetodite välja

töötamiseks on vaja teadusuuringuid, mille abil oleks võimalik sellise materjali võimalikult

efektiivne kasutamine lõpptootena. Mõnedes valdkondades (nt põletustuhk) on Euroopa

Komisjon, EFSA ja turuosalised juba koostööd alustanud, kuid uuringutulemuste selgumiseni

on kasutusala piiratud.

Koostöös teadlastega on välja töötatud loomade tervise ja heaolu baromeeter, mille kaudu saab

hinnata olukorra muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (loomade karjas püsivuse aeg,

vasikate suremus, somaatiliste rakkude arv piimas, nõuetekohasuse kontrolli tulemused jne).

2023. aasta II poolaastal toimub loomatervise ja -heaolu baromeetri käivitamine koostöös

PRIAga. Esimesed tulemused planeerime avaldada 2024. aasta I poolaastal. Edasi on kavas

baromeetri mõõdikuid avaldada kord aastas. Loomatervise baromeetri andmed on vajalikud

PTA-le täpsemate analüüside ja prognooside väljatöötamiseks ning riskipõhise järelevalve

juurutamiseks.

Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik

teadmussiirde pikaajaliste programmide kaudu. Loomapidajate koolitamise ja tarbijate

teavitamise kaudu motiveeritakse neid tegema otsuseid, mis panustaks loomade tervise ja

heaolu tõusu, parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate ostuotsuseid. Selleks,

et tõsta süsteemselt tarbijate teadlikkust loomade tervise ja heaolu teemadel, tuleb leida

täiendavaid ressursse. Loomakasvatajate teadlikkus loomatervise riskidest ja kehtivatest

nõuetest vajab järjepidevat tõstmist. 2022. aastal korraldas Eesti Maaülikool piimaveise

karjatervise alase täiendkoolituse veterinaararstidele, 2023. aastal avati sama õppekava tasuline

õpe ja 2023. aasta II poolaastal tehakse täiendkoolitus lihaveise karjatervise protokolli

täitmiseks.

PTA järelevalve kehtivate nõuete rakendamise üle ei taga hetkel ühtlast nõuetest kinnipidamist.

Kriitilistes punktides on vähe inimesi ja kompetentsi, mis ei võimalda kõiki riske järjepidevalt

ja süsteemselt hinnata ega juhtida. Veterinaararsti haridusega järelevalveametnike palgad ei ole

turul endiselt konkurentsivõimelised, mis suurendab probleeme vajaliku personali värbamisel.

Ekspordivõimekuse suurendamist ning kriisivalmiduse paranemist uute turgude avamise kaudu

piirab samuti ressursi vähesus. Olemasolevad ja loodavad digilahendused, infosüsteemid ja

järjepidev koostöö teadlastega annab võimalusi PTA-le nende kitsaskohadega tegelda ning

liikuda efektiivse riskipõhise järelevalve suunas, mis omakorda võimaldab järelevalve ressursse

paigutada asjakohastesse teenustesse.

30

Söödaohutus

Söödaohutuse valdkonna eesmärk on tagada Eestis toodetud ja turustatava sööda ohutus.

Söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase

toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda inimtervise ning

keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu.

2022. aasta juuni seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 4243

söödakäitlejat, neist 19 tegevusloaga. Söödakäitlejal peab olema tegevusluba, kui sööda, sh

erisööda, tootmiseks kasutatakse kõrgema riskiga söödalisandeid või ta tegeleb ravimsööda

tootmisega. Lisaks eelnevale peab alates 1. juulist 2022 sööda käitlejal olema tegevusluba, kui

tema ettevõttes tegeletakse ravimsööda ja vahetoote tootmisega või ravimsööda ja vahetoote

ladustamise, veo või turuleviimisega. Muu sööda tootmise puhul tuleb enne tootmise alustamist

esitada majandustegevusteade PTAle. Söödaohutuse tagamiseks on kehtestatud nõuded

söödaseaduses ja ELi otsekohalduvates õigusaktides (söödahügieen, soovimatute ainete

sisaldus söödas, keelatud ained söödas, erisööt, ravimsööt, sööda turuleviimine ja kasutamine,

söödamaterjalide kataloog). Valdkonnas pakuvad laboriteenust LABRIS ja METK.

Suurema osa Eestis toodetavast söödast kasutavad ära Eesti loomapidajad. Lisaks tööstuslikult

toodetavale söödale toodetakse arvestatav osa loomade söötmiseks kasutatavast söödast

põllumajandusettevõttes kohapeal, sh kasvatatakse teravilja ja heinakultuure, valmistatakse silo

või segasööta. Eestisse imporditakse peamiselt proteiinirikkaid söödamaterjale (nt mais,

rapsikook, sojasrott) ja söödalisandeid, millest peamiselt toodetakse loomaliigile vajalik

segasööt. Strateegias „Talust taldrikule“ on seatud eesmärgiks imporditud söödamaterjalide

asendamine ELis kasvatatud taimsete proteiinide ja alternatiivsete söödamaterjalidega, mis on

põhjendatud eelkõige keskkonnakaitse ja kliimamuutuste leevendamise vajadusega. Seetõttu

on kasvanud vajadus tegelda võimaluste otsimisega, et asendada imporditud proteiinsööt

kohalike proteiinsöötadega.

Segasööt toodetakse nii söödatööstuses kui ka põllumajandusettevõttes kohapeal. Kui

tööstuslikult toodetud sööt on enamasti kuumutatud, st hävitatud on paljud bakteriaalsed

haigusetekitajad, siis põllumajandusettevõttes kohapeal segatakse sööda koostisosad kokku

vahetult enne söötmist ning mikrobioloogiline saastumine on üks riskidest. Olenemata sellest,

kus sööt toodetakse, tuleb jälgida, et ei toimuks sööda ohtlikku ristsaastumist (nt

koktsidiostaatikumid, loomsed proteiinid, geneetiliselt muundatud organismid,

veterinaarravimid). Ettevõttes kohapeal toodetud või segatud ja imporditavate söötade

iseloomust (srott) tulenevalt on riskikohtadeks nii mikrobioloogiline saaste (nt Salmonella spp)

kui ka soovimatute ainete lubatust suurem sisaldus. Jätkata tuleb söödakäitlejate süsteemse

teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest ning käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse

tõstmisega söödaohutusest, sh erisöötade kasutamise võimalustest loomade haiguste

ennetamisel. Arendada tuleb olemasolevat nõuandesüsteemi, kuna see kõiki vajadusi ei kata.

Aasta-aastalt omab suuremat rolli söödalisandite kasutamine söödas, seda nii loomade heaolu

suurendamise kui ka keskkonnamõjude vähendamise aspektist. Söödas kasutataval

söödalisandil peab olema kehtiv luba selle kasutamiseks Euroopa Liidus ning kasutusloaga

söödalisandid on kantud söödalisandite registrisse. Strateegia „Talust taldrikule“ all on

planeeritud algatus söödalisandite määruse ülevaatamiseks, et hõlbustada kestlikult toodetud ja

innovaatiliste söödalisandite (nt zootehnilised lisandid, mis soodustavad toitainete omandamist

või vähendavad metaani emissiooni) turuleviimist, vähendamaks loomakasvatuse

31

keskkonnamõju. Euroopa Komisjon peaks esitama vastava õigusaktiettepaneku söödalisandite

määruse muutmiseks.

Sööda käitlemise valdkonnas teostas PTA 2022. aastal kokku 245 kontrolli, mis moodustab

85% aastaplaanist. Sööda nõuetekohasuse hindamiseks võeti kokku 281 proovi. Arvestades

sööda käitlemisega kaasneda võivaid riske oleks kontrollivajadus oluliselt suurem, kuna aasta-

aastalt käitlejate arv kasvab, kuid kontrollide hulk langeb. Riskide süsteemset hindamist ja

juhtimist piirab inimeste ja ressursside puudus. Söödaohutuse tagamiseks tuleb kontrollida

kogu söödaahelat ning suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate

analüüside mahtu, arvestades olemasolevaid ja uusi riske (Euroopa Komisjoni soovitused15).

Vajalik on tõsta kompetentsi olemasolevate ja uute riskide (söödapettused, kolmandatest

riikidest pärit sööt, e-kaubandus, kliimamuutuste mõju, uued tehnoloogiad, uued

söödamaterjalid) ohjamiseks ja tagada konkurentsivõimeline töötasu. Samuti on olulised

kaasaegsete IT-lahenduste olemasolu ja nende rakendatavuse kiirus, tasakaal järelevalve mahu

ja ressursi vahel, probleemide lahendamise suutlikkus. Oluline on, et tagatud oleks ajas

muutuvatele vajadustele ja nõuetele vastav analüüsiteenus, mis toetaks järelevalve tegevust.

Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajab teaduse arendamine söödaohutuse valdkonnas,

suurendades teadlaste arvu ja teadustööde, sh rakenduslike teadustööde mahtu.

Loomade heaolu

Loomade heaolu valdkonna eesmärk on parandada loomade heaolu taset.

Loomade heaolu kõrge tase on eelduseks eetilisele, ühiskonna ootustele vastavale

loomapidamis- ja toidutootmiskultuurile ning tõstab põllumajandustootjate konkurentsivõimet

loomade heaolu väärtustavatel turgudel. Loomade kaitset inimese sellise tegevuse või

tegevusetuse eest, mis võib ohustada või ohustab loomade tervist ja heaolu, reguleeritakse

loomakaitseseadusega. Loomade pidamisel, veol ja tapmisel või muul lubatud hukkamisel tuleb

järgida loomaliigile või -rühmale õigusaktidega kehtestatud heaolunõudeid. Loomkatsetele

esitatavate nõuete eesmärk on loomkatsete asendamine, vähendamine ja täiustamine.

Loomkatseprojekti lubade andmise pädevus viidi alates 2023. aasta 1. jaanuarist Regionaal-ja

Põllumajandusministeeriumi teenusest PTA teenuseks, et tagada lubade andmine

töökorralduslike takistusteta ja parimal viisil. Loomkatseprojekti lube annab PTA

hindamiskomisjoni ettepanekul. Loomkatseprojekti loataotluse menetlemine on oluline etapp,

et tagada loomkatsete tegemise nõuetekohasus ja selle kaudu ka katseloomade heaolu kõrge

tase. Muudatus toob endaga kaasa võimaluse efektiivsemaks järelevalveks katseloomade kaitse

valdkonnas.

Olulist rolli ühiskonna ootuste peegeldamisel avalikkusele kannavad loomade

eestkosteorganisatsioonid, kes proovivad lahendada loomade heaolu puudutavaid küsimusi

sageli koostöös loomakasvatussektoriga. Tänu avalikule diskussioonile muutub ühiskond aasta-

aastalt teadlikumaks loomakasvatuse eetika küsimustes. Tarbijad soovivad, et loomi peetaks

tingimustes, mis on neile võimalikult loomuomased ja tagavad kõrgema heaolu taseme

võrreldes sellega, mis on seadusega ettenähtud. Sellest ajendatuna ja seoses teaduse arenguga

vaatab Euroopa Komisjon (EK) „Talust taldrikule“ strateegia raames läbi EL loomaheaolu

reguleerivad õigusaktid: põllumajandusloomade kaitset käsitlev direktiiv; munakanade,

broilerite, sigade ja vasikate kaitse miinimumnõuete direktiivid; loomade vedu ja loomade

15 2016/1110/EL; 2012/154/EL; 2013/1319/EL

32

kaitset surmamisel käsitlevad määrused. Algatuse eesmärk on parandada loomade heaolu,

tagades ühtlasi säästva tootmise ja õiglase konkurentsi ELi ettevõtjatele ühtsel turul.

EK volitas Euroopa Toiduohutusametit (EFSA) koostama teaduslikke arvamusi nende ja ka

muude loomaliikide heaolu kohta nende pidamisel, veol ja tapmisel. EFSA koostab erinevate

loomaliikide ja -rühmade kohta teaduslikke arvamusi kuni 2030. aastani. 2023. aasta juuni lõpu

seisuga on avaldatud arvamused sigade, broilerite, munakanade, vasikate, piimaveiste, partide,

hanede ja vuttide pidamistingimuste ning väikemäletsejate (lambad ja kitsed), hobuslaste

(hobused ja eeslid), veislaste (veised ja vasikad), sigade, konteinerites veetavate loomade, sh

kodulindude (broilerid, munakanad, kalkunid jne) ja küülikute transpordi kohta. Kõigi

loomarühmade puhul on leitud heaolu riske ja esitatud soovitused nende leevendamiseks. EFSA

arvamuste alusel esitab EK eelnõud heaolu reguleerivate õigusaktide muutmiseks. Kuna

põllumajandussektori tegevussuunad erinevad riigiti, on eelnõude läbirääkimistel oluline seista

samaaegselt loomade heaolu ja põllumajandussektori elujõulisuse eest Eestis ning arvestada

Eesti loomakasvatajate ja –pidajate jaoks oluliste vajadustega. Samuti on oluline juba praegu

motiveerida ja toetada põllumajandusettevõtteid kõrgemaid heaolustandardeid rakendama, et

üleminek oleks sektori jaoks võimalikult valutu. Miinimumnõuetest kõrgemate standardite

kasutamist ja loomade heaolu kohta teadlikkuse tõstmiseks loomapidamisel toetatakse

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027”

keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumisega „Loomade

heaolu toetus”.

Heaolu tase põllumajanduslikus loomakasvatuses on tõusnud tänu loomakasvatajate paremale

teadlikkusele, tootmistehnoloogiate arengule, uusimate teadusuuringute rakendamisele ning

tootmise nõuetekohasuse järelevalvele. Koostöös teadlastega on välja töötatud loomade tervise

ja heaolu baromeeter, mille kaudu saab hinnata olukorra muutusi erinevate mõjukomponentide

kaudu. 2023 aasta II poolaastal käivitatakse see koostöös PRIAga. Baromeetri andmed aitavad

planeerida riskipõhist järelevalvet ja võimaldab järelevalve ressursse paigutada tähelepanu

vajavatesse teenustesse.

Loomapidajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuse teadmussiirde pikaajalise

programmi (ÜhendPIP) kaudu. ÜhendPIP raames loodud teabematerjalid ja täiendkoolitustel

ning infopäevadel osalemine on tasuta ligipääsetavad. Endiselt esineb teadmatust ja

loomaheaolunõuete eiramist, mistõttu on vaja järjepidevalt teha tööd loomakasvatajate

teadlikkuse taseme tõstmiseks. Sellele aitab muuhulgas kaasa ÜhendPIP raames loodud

teabematerjalide, infopäevade ja täiendõppe võimaluste olemasolu kohta teadlikkuse tõstmine,

nende jagamine ja loomapidamise käigus nende teadmiste rakendamise kontroll kõigi, kuid

eelkõige madalama teadlikkusega loomapidajate seas. Sektori riskid loomade heaolu tagamisel

on tootmise intensiivistumine, kontsentreerumine ja globaliseerumisest tulenev surve

omahinnale.

Tõusvas trendis on lemmikloomade pidamine ja sellega seoses ka piiriülene (sh illegaalne)

kaubandus. Lemmikloomadena peetakse lisaks tavapärastele ka mitmesuguseid eksootilisi

loomaliikide. Riskihinnangu alusel on tegemist tähelepanu vääriva valdkonnaga eelkõige

zoonooside leviku, illegaalse kaubanduse ja dokumentide võltsimise tõttu ning põhjusel, et

selliste loomadega kauplejatel ja loomade pidajatel napib teadmisi loomaliigile vajalikest

pidamistingimustest. Lisanduvate uute liikide pidamine lemmikloomadena ja uute

loomapidajate lisandumine suurendab riskide esinemist lemmikloomade heaolus ja seab ohtu

Eesti marutaudivaba staatuse. Eesti kennelites ja kassitõugude aretusühingutes kasvatatud

33

loomad turustatakse suures osas teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Eestisse tuuakse

lemmikloomi kolmandatest riikidest (peaasjalikult Venemaalt, aga ka mujalt) ning teistest

Euroopa Liidu liikmesriikidest.

Kolmandast riigist saabuv lemmikloom peab olema kiibitud, omama ELi lemmikloomapassi

ning olema vaktsineeritud ja marutaudi antikehade triitimise tulemusega. Tulenevalt

sõjaolukorrast Ukrainas, leevendati 2022. aasta veebruaris nõudeid Ukraina sõjapõgenikega

kaasas olevate lemmikloomade liikumisele. Kõikidest Eestisse saabunud lemmikloomadest tuli

teavitada PTA-d, kes need loomad üle vaatas, kiibistas ja vaktsineeris. PTA andmetel

vaktsineeriti, kiibistati ja väljastati ELi lemmikloomapassid ning kanti lemmikloomade

registrisse ligi 90% Ukrainast siia saabunud lemmikloomadest. Alates 2023. aasta 1. juulist

lõppes Ukraina põgenike lemmikloomadele lihtsustatud liikumise nõuete rakendamine, kuid

PTA säilitab valmiduse aidata loomaomanikku olukorras, kus piiri on ületamas sõjapõgenik

mittenõuetekohase lemmikloomaga.

Veterinaararstide sõnul on lemmikloomade arv viimastel aastatel järsult tõusnud.

Lemmikloomade kohta arvestuse pidamise kohustus on kohalikel omavalitsustel (KOV). Eestis

on kokku 79 KOVi, neist 68 on 2023. aasta juuni seisuga sel eesmärgil sõlminud lepingu

elektroonse andmekogu ehk lemmikloomaregistri teenuse pakkujaga. Sellises andmekogus

saab registreerida mikrokiibiga märgistatud ehk kiibistatud loomi ja see tähendab, et 68 KOVis

on koerte, mõnes neist ka kasside kiibistamine kohustuslik, loomaomanikud võivad kiibistada

ka muid lemmikloomana peetavaid loomi. Tänu KOVides tehtud pingutustele lemmikloomade

kohta arvestuse pidamisel ja lemmikloomaomanike loomapidamise alase teadlikkuse

suurenemisele on lemmikloomaregistrites registreeritud loomade arv aasta-aastalt suurenenud:

2020. aasta alguses oli registreeritud 127 846 koera, 65 971 kassi ja vähemal määral muid

loomi, 2023. aasta juuni lõpu seisuga oli registrites arvel 156 061 koera, 101 641 kassi, 774

muud looma. Kuna üleriigilist nõuet lemmikloomade kiibistamiseks ei ole, vaid kasutada võib

muid looma identifitseerimise meetodeid (tätoveering, kaelarihm loomaomaniku

telefoninumbriga jms), ja pole ka üleriigilist nõuet kiibistatud lemmikloomi registreerida,

puudub täpne info Eestis peetavate lemmikloomade arvu kohta.

Alustatud on veterinaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK)

koostamisega, milles analüüsitakse üleriigilise lemmikloomade kiibistamise ja

lemmikloomaregistris registreerimise nõude kehtestamise vajadust koos selle nõudega haaratud

loomaliikide analüüsiga ning analüüsitakse lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks

kasutatavate platvormide kasutamise tõhustamise võimalusi Eestis. VTK eesmärk on

muuhulgas parandada lemmikloomadena peetavate loomade heaolu ja leida võimalusi omaniku

juurest lahti pääsenud looma kiireks tagastamiseks omanikule. VTKga soovitakse leida kõiki

osapooli, seal hulgas nii lemmikloomaomanike, loomaarste, KOVe, PTAd kui ka

heaoluorganisatsioone rahuldav tulemus. VTK esitatakse kooskõlastamiseks 2023. aasta

novembris, pärast mida saab edasi liikuda veterinaarseadusesse vajalike muudatuste

sisseviimisega.

2023. aasta kevadel alustasime loomaheaolu teemade kaardistamisega. Võtsime aluseks

2020. aastal esitatud petitsiooni „Aitab“. Peamised analüüsitavad teemad on koerte ketis

pidamine, ogarihmade ja nähtamatute elektriaedade kasutamisega seotud ohud ja nende

korrektne kasutus. Kaardistame hobuste pidamisega seotud küsimusi ja soovime jõuda

sektoriga ühisele arusaamale, kas on tarvilik kehtestada õigusakt hobuste pidamise

34

reguleerimiseks või piisab kokkulepitud juhendmaterjalist. Analüüsi tulemusel valmib

loomakaitseseaduse muutmise seaduse VTK, mis esitatakse kooskõlastamiseks mais 2024.

Lisaks plaanilistele loomapidamise nõuetekohasuse tagamiseks tehtavatele kontrollidele, on

loomade heaolu nõuete tagamisel oluline vihjepõhine reageerimine. Kui 2018. aastal sai PTA

286 vihjet loomade heaolu võimalike rikkumiste kohta, siis 2022. aastal oli vihjete arv tõusnud

779ni, nende hulgas nii põllumajandus- kui ka lemmikloomade pidamisega seotud kaebused.

Vihjete arv on tõusutrendis, mis näitab, et inimeste märkamine ja teadlikkus loomade heaolust

ja väärkohtlemisest on tõusuteel ning ootused PTA reageerimisele on suurenenud. PTA kontroll

kehtivate nõuete rakendamise üle ei taga ühtlast nõuetest kinnipidamist. Järelevalve tõhustamist

piirab inimeste ja kompetentside puudus, mis ei võimalda kõikide riskide järjepidevat ja

süsteemset hindamist ega juhtimist. Loomaheaolu valdkonda on oluline leida lisaressurssi, et

suurendada reageerimisvõimekust ja tõhustatult teha ette teatamata kontrolle, või

olemasolevaid ressursse riskipõhise järelevalve planeerimises ja elluviimises sihitumalt

kasutada.

Programmi tegevusse panustavad teenused

Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada ReM, PTA, PRIA, LABRIS ja

METK oma teenuste kaudu. Hea taimetervise ja loomade tervise alane olukord ning kõrge

loomade heaolu tagatakse ReM taimetervise, söödaohutuse, loomatervise ja loomade heaolu

poliitika kujundamisega.

PTA teostab järelevalvet taimetervise, söödaohutuse, loomade pidamise, heaolu,

kõrvalsaaduste käitlemise ja puidutöötlemisettevõtete üle. PTA teostab taimetervise alase

väljaveo ja sisseveo kontrolli.

PRIA kaudu makstakse loomade heaolu, karjatervise kõrgemate majandamisnõuete ning

loomataudide kontrollprogrammi alase koostöö toetust. Ohtliku taimekahjustaja puhangu

korral on võimalik anda toetust kartuli ringmädaniku või viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude

rakendamise eest. METK teeb taimse materjali ja sööda laborianalüüse ning taimekahjustajate

määramise analüüse. LABRIS teeb laboriuuringuid ja annab riskihinnanguid loomatervise ja

söödaohutuse valdkonnas.

6.3. Meede – Toiduohutus

6.3.1. Programmi tegevus - Toiduohutus

Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on

ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist

toetavad.

Tegevuse eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:

Mõõdik Algtase

(2022)

Sihttas

e (2024)

Sihttas

e (2025)

Sihttas

e (2026)

Sihttas

e (2027)

Toiduohutuse baromeeter 99,57 ≥100 ≥100 ≥100 ≥100

Tarbija teadlikkuse

baromeeter

69,4%16

(2019)

72,4%

(2023)*

- - -

16 2019.a mõõdetud algtase

35

* Tarbija teadlikkuse baromeetri tulemust mõõdetakse iga nelja aasta järel.

Toiduohutusel on ühiskonnas oluline roll just inimeste tervise tagamisel. Inimeste hea tervisliku

seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu toit kui ka võimalus teha tervist toetavaid ja

kestlikke toiduvalikuid. Lisaks mõjutab toiduohutus otseselt nii kaupade vaba liikumist

Euroopa Liidu turul kui ka kauplemist kolmandate riikidega.

Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt uued tehnoloogiad,

keskkonnariskid) toimetulekuks on vajalik kõigi poolte pidev panustamine. Olulisematest

riskidest, mis mõjutavad toiduohutust ning seeläbi ka toidukäitlejate konkurentsivõimet nii

siseturul kui ka ekspordil, võib välja tuua nt kliimamuutused, globaliseeruva kaubanduse,

toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse arengu ja uued toiduohutuse riskid.

Toiduohutuse tagamisega seotud nõuded on enamasti reguleeritud Euroopa Liidu üleselt,

hõlmates selliseid meetmeid nagu käitleja vastutus ja enesekontrolli kohustus, jälgitavuse nõue,

keemiliste ja bioloogiliste riskide ohjamiseks kehtestatud nõuded. Samuti on oluline osa

toiduohutuse nõuetest seotud toidualase teabe esitamisega.

Tulenevalt Euroopa Komisjoni Rohelisest kokkuleppest ja selle raames esitatavatest

tegevuskavadest, peame tähelepanu pöörama toidusüsteemi kestlikuks muutmisele. Välja võib

tuua tegevuskavadest „Talust taldrikule“, „Euroopa Vähitõrjeplaan“, „Kemikaalistrateegia“,

„Ringmajanduse tegevuskava“ jne tulenevad algatused, mis tulevad alates 2023. aastast

eelnõudena arutlusele. Olulised muudatused ootavad ees toiduga kokkupuutuvate materjalide

ja esemete valdkonnas ning toidualase teabe temaatikas, kus peamine rõhk on tervist toetava

märgisüsteemi ning tervise- ja toitumisalaste väidete aluseks olevate toitaineliste põhijoonte

loomisel ning toidu päritolu ja säilimisaja esitamise nõuete ülevaatamisel. Lähiaastatel on lisaks

toiduohutusele keskne teema kestliku toidusüsteemi õigusliku raamistiku kujundamine.

Kestliku toidusüsteemi õigusraamistik reguleerib eeldatavalt toidusüsteemi mõisteid, üldisi

kestlikkuse põhimõtteid ja annab volitusnorme täiendavate nõuete vastuvõtmiseks. Samuti

reguleerib see kestlikkuse märgistamist ja avalikke hankeid ning sätestab meetmed kestlikkuse

juhtimiseks toidusüsteemis.

Märgistamise määruse 1169/2011 säilimisaja esitamise nõuete ülevaatamisel kaalutakse nende

toitude loetelu pikendamist, mille puhul ei ole vaja säilimisaega märkida ning seeläbi

panustakse toiduraiskamise vähendamisse. 2023. aasta esimesel poolaastal said ajakohastatud

riikliku toidujäätmete tekke vältimise kava tegevussuunad ning ettenähtud lühiperspektiivi

tegevused. Muuhulgas on ülevaatamisel põllumajandusministri määruse nr 24, mis käsitleb

pakendamata toidu märgistamist, nõuded eesmärgiga lihtsustada toidu annetamise nõudeid ning

sellega seonduvalt täpsustatakse ka Põllumajandus- ja Toiduameti juhendit „Toiduohutus

annetamisel“. Jätkatakse Maaelumuuseumide II ja III kooliastmele suunatud õppeprogrammiga

„Toidu eluring“, milles õpitakse hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse

toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi. 2023. aasta

juulis tuli Euroopa Komisjon välja ettepanekuga toidujäätmete vähendamise riiklike

sihtasemete kehtestamiseks. Eesti koostab seisukohad ning osaleb eelnõu menetlusprotsessis.

Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab järjepidevat kohanemist ühiskonna

ootustega riskide maandamisel ning tarbija teadlikkuse tõusu. Seetõttu on vaja järjepidevalt

tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järelevalvega, sh riskihindamise ja

-kommunikatsiooniga. Selleks on vajadus tõsta riskipõhise järelevalve ning kommunikatsiooni

edendamiseks vajalikke kompetentse, sh rohepoliitika edendamise teemas, ning valitsemisala

spetsialistide töötasu konkurentsivõimet. PTAs tuleb luua täiendav kompetents suutmaks

36

paremini analüüsida järelevalve andmeid, et tõhusamalt ohjata toiduohutuse riske.

Toidutekkeliste nakkushaiguste puhangute põhjuste väljaselgitamiseks tuleb parandada

koostööd Terviseametiga. Järelevalveasutuste haldussuutlikkust tuleb muuta ühiskonna

ootustele paremini vastavaks infosüsteemide ajakohastamisega, järelevalveprotsesside

tõhustamisega ja läbipaistvuse suurendamisega.

Vaja on suurendada seirete ulatust ja mahtu riskihindamiseks vajalike algandmete

kogumiseks (nt pestitsiidide, antibiootikumide jääkide, taimetoksiinide, püsivate orgaaniliste

saasteainete jm toidu saasteainete seire nii Eesti kui importtoodetes, toidupettuste kohta, sh

päritolu tuvastamiseks, eksportturgude avamisega seonduvad seired). Valdkonnas on

saavutatud mõningane järjepidevus toiduohutuse seireprogrammide puhul, mida korraldatakse

zoonooside, üksikute saasteainegruppide (sh veterinaarravimite ja pestitsiidide jäägid) ning

väga vähesel määral ka lisaainete seiramiseks. Toiduohutuse keemiliste riskide osale on siiski

tähelepanu pööratud liiga vähe; osa näitajaid ei seirata üldse või seiratakse väga väikeses

mahus. Samuti ei ole olnud suutlikkust viia läbi seiret valdkondades, kus piirnorme pole

kehtestatud, kuid teaduslike andmete põhjal võib eeldada ohtu inimese tervisele. Seetõttu ei

paku seireprogrammid alati vajalikku alust riigisisestele otsustele ja õigusaktidele ega võimalda

seista Eesti tarbijate ja käitlejate huvide eest Euroopa Liidu õigusloomeprotsessis. 1. jaanuarist

2023. aastast kohaldatakse ELis ühtseid kriteeriume toidu saasteainete kontrollikavade

koostamisele. EL üleste kriteeriumite kohaldamine on kavandatud ka lõhna- ja maitseainete

ning lisaainete korral. Lõhna- ja maitseainete ning lisaainete pilootseire on kavas läbi viia

aastatel 2024‒2026. Tulevikus peaks see tagama kõikide tootegruppide kontrolli teatavas

ulatuses, kuid piisava ulatuse tagamiseks tuleb leida lisaressursse. Läbiviidavad seired ei kata

uute turgude avamisega seotud vajadusi.

Puuduvad piisavad ressursid maandamaks riske mitmetes valdkondades nagu toidu

märgistamine (eelkõige toitumis- ja tervisealased väited), toidulisandid, lisaained ning lõhna-

ja maitseained, saasteained, uuendtoidud, toidupettuste ärahoidmine, toiduga kokkupuutuvad

materjalid (TKM) jne. Näiteks avaldas Euroopa Komisjon 2021. aastal aruande toiduga

kokkupuutuvate materjalide ametlikust kontrollist liikmesriikides. Aruandes toodi välja palju

puudusi EL üleselt valdkonna järelevalves, sh kontrollimahtude, kvaliteedi ning inspektorite

puudulike kompetentside kohta. Arvestades Komisjoni aruandes esitatut, analüüsime

toiduohutuse tervikteenuse raames TKMi ametliku kontrolli tõhusust Eestis, st mil määral

praegune kontrolli korraldus ja maht, sh inspektorite teadlikkus, seirete maht, keskasutuse ja

labori tugi, tagab inimeste tervise ja tarbijate huvide kõrgetasemelise kaitse. Edaspidi on vaja

leida täiendavad ressursid parendustegevusteks. Nimetatud valdkond vajab esiletõstmist ka

tulenevalt järjest suurenevast ühiskondlikust ootusest vähendada pakendite koguseid ning võtta

kasutusele keskkonnahoidlikumaid alternatiive. Uute lahenduste kasutuselevõtmine eeldab aga

toiduohutuse uute riskide hindamist ning kontrolli ulatuse laiendamist.

Turul olevate ja turule toodavate toidulisandite hulk on suur ning aina kasvava trendiga

(2027. aastaks ennustatakse 7,3% turukasvu). Toidulisandite esmakordsest turuleviimisest

teavitamiste arv on kasvava trendiga. Aastal 2021 teavitati Eestis 1147 toidulisandi

esmakordsest turuleviimisest ning aastal 2022 (novembri seisuga) teavitati Eestis 1160

toidulisandi esmakordsest turuleviimisest. See arv on võrreldes 10 aasta taguse ajaga

kahekordistunud. Samuti on selle ajaga mitmekordistunud toidulisandite tootjate arv Eestis.

Toidulisandite valdkonna järelevalve tõhustamiseks on tehtud esimesed sammud, kuid see

vajab veelgi suuremat tähelepanu. Rohkem vajavad tähelepanu teatud toidulisandite grupid

nagu taimsed toidulisandid, sportlastele mõeldud toidulisandid jne. Samuti on vajalik seire

37

läbiviimine. Vaja on suurendada valdkonna ressurssi (tööjõud, analüüsid), kui ka tõsta ametnike

pädevust, mis võimaldaks hõlpsamini tuvastada uusi riske.

Ebaausate tegevusetega toidu tarneahelas kaasneb sageli risk rahvatervisele, majanduslik kahju

tarbijatele ja käitlejatele, samuti seab see ohtu Euroopa Liidu siseturu efektiivse toimimise.

Järelevalveasutusel peab olema teadlikkus ja võimekus eristada ja tõendada pettuse eesmärgil

toime pandud tahtlikku nõuete rikkumist ja muud rikkumist ning vajalik on koostöö teiste

ametiasutustega. Toidupettuste kontroll peab olema üheks osaks riskipõhises järelevalves.

Eestis ei ole toidupettusi järelevalve käigus süsteemselt uuritud. Tõhusa pettuste tuvastamisele

suunatud järelevalvesüsteemi osa arendamiseks on vaja tagada piisav ressurss (mh tööjõud,

andmeanalüüs, IT-lahendused (sh masinõpe), analüüsimeetodid jne), koolitada valdkonnale

spetsialiseerunud eksperdid ning tõhustada nii riikide kui asutuste vahelist koostööd.

2021. aastal alustati rakendusuuringuga mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks

täiendava viisi loomiseks. Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab

positiivset mõju ausale konkurentsile meeturul, sealjuures võimaldab see tõhusamalt võidelda

mee võltsimisega. Meetodi loomise tähtaeg on eeldatavasti 2025. aasta sügisel.

Oluline on tagada LABRISe suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid)

osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused

välislaborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). Järelevalveks oluliste analüüside

tegemiseks tuleb pidevalt kaasajastada labori seadmeparki, et see vastaks ajas muutuvatele

vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule ning tuleb võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid.

LABRIS tegeleb ka sõltumatute teadushinnangute koostamise ja toiduohutuse riskidest

teavitamisega. Koostatud teadushinnanguid saab arvesse võtta õigusloome protsessis ja

järelevalves. Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada piisavas

mahus teadusuuringute tegemine ― laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja

lisaainetest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite arendamine,

toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine, biomonitooring,

toiduga kokkupuutuvate materjalide uute tehnoloogiatega kaasnevate riskide hindamine ja

meetodite arendamine. Jätkuvalt tuleb tegeleda toiduohutuse valdkonna teadlaste järelkasvu

tagamisega. Samuti on vajalik teadlaste ja valdkonna ekspertide riskihindamisalase

kompetentsi tõstmine vastavate koolituste ja rahvusvahelise koostöö võimaluste tagamisega.

Tarbija teadlikkuse tõstmiseks toiduohutusest on vaja korraldada süsteemset teavitust (nt

teemadel toiduhügieeni põhimõtted, keemiliste riskide maandamine läbi tasakaalustatud,

mitmekülgse ja mõõduka toitumise, kestlikke ja tervist toetavate toiduvalikute edendamine,

toidupakendil oleva info lugemise oskus (koostis, säilimisaeg jne)). Tõhusat teavitustööd tuleb

korraldada peamiselt Maaelu Teadmuskeskusesse loodud AKIS keskuse kaudu, kus tegevuste

sihtrühmade hulgas on ka tarbijad. Järjepideva teavitustöö sisu määratlemiseks ning tulemuste

hindamiseks on vajadus korraldada regulaarseid tarbijauuringuid. Tarbija teadlikkust

toiduohutusest hinnatakse 2023.aastal, järgmine hindamine toimub 2027.aastal.

Jätkata tuleb toidukäitlejate süsteemse teavitamisega toiduohutuse teemadest, sh

toiduraiskamise vähendamise vajalikkusest ning sidusrühmade (nt arstid, õed,

toitumisnõustajad jne) toiduohutuse alase teadlikkuse tõstmisega. Arendada tuleb toidukäitejate

nõuandesüsteemi, kuna see ei kata praegusi vajadusi. Senisest tõhusamalt tuleb tõsta

toiduohutuse nõuete alast teadlikkust alustavatel ja väikeses mahus tegutsevatel toidukäitlejatel,

kellel puudub toidu valdkonna hariduslik taust, kes tegutsevad ajutiselt või põhiliselt elamiseks

kasutatavas käitlemiskohas. Toiduohutuse nõuete alaseid teavitustegevusi jätkatakse

38

pikaajalise teadmusiirde programmi kaudu ning lisaks on plaanis arendada toiduohutuse alased

e-koolitusmoodulid, mis võiks aidata eelkõige alustavatel toidukäitlejatel tõhusamalt tagada

toiduohutust.

Programmi tegevusse panustavad teenused

Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM (toiduohutuse poliitika

kujundamisega), PTA (toiduohutuse järelevalve ja haiguspuhanguteks valmisoleku

tagamisega) ning LABRIS (toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli, toiduvaldkonna

referentvolituste täitmise ja toiduohutuse valdkonna riskihindamisega).

6.4. Meede – Põllumajanduses kvaliteetsete sisendite tagamine

Meetme eesmärk on võimaldada mitmekesist põllumajandustootmist.

Eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:

Mõõdik Algtase

(2022)

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Eestis aretatud sortide arv sordilehes 281 265 265 265 265

Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus,

t

33 797

(2020)

45 000 50 000 50 000 50 000

Sordilehte võetud sortide arv 746 840 840 840 840

Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud

loomade arv

98757

(2020)

100 500 100550 - -

6.4.1. Programmi tegevus – Maakasutus

Maakasutuse programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa

sihtotstarbeline kasutamine ja põllumajandusmaa säilimine.

Mõõdik Algtas

e

(2022)

Sihttas

e (2024

)

Sihttas

e (2025

)

Sihttas

e (2026

)

Sihttas

e (2027

)

Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala

aastas (ha)

66 093

67 875 67 862 67 838 67 751

Eestis on põllumajandusmaad ligi miljon hektarit ja olemas on potentsiaal põllumajandusliku

maakasutuse mõõdukaks suurenemiseks. Eesti põllumuldade peamised probleemid on

orgaanilise aine vähenemine, tihenemine, kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega

seotud põllumajandusmaa kasutusvõimaluste vähenemine, muldade kurnamine ja muldade

hapestumine ning mulla ehitistega (rajatised, hooned) katmine, mis viib põllumullad

põllumajanduslikust kasutusest välja muuks kasutuseks (hinnanguliselt 1000 hektarit aastas).

Samuti on Eestis viljaka mullastikuga põllumajandusmaa kaitse ebapiisav ning muldade (sh

orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate) põllumajanduspraktikate rakendamine ja levik

ebapiisav.

Eesti on ka üks Euroopa metsasemaid riike. Eestis on metsamaad üle poole Eesti pindalast (u

2,3 miljonit hektarit). Samas on liiga vähe teadvustatud säästliku metsanduse, sh

39

metsamajandamise hea tava järgimise põhimõtteid, noorendike hooldusraiete, metsakahjude

ennetamise ja kahjustatud metsa taastamise olulisust.

Natura 2000 alade maismaa pindala on 724 260 ha, lisaks on 22 188 ha erametsamaal väljaspool

Natura 2000 ala looduskaitselisi piiranguid. Kuna erametsadel on maapiirkonna

majandustegevuses tähtis osa, on siiani kompenseeritud erametsaomanikele osaliselt saamata

jäänud tulu, et kaitsta Natura 2000 aladel esinevate linnu- ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide

ja liikide soodsat seisundit.

Programmi olulisemad maakasutuse ülesanded on järgmised:

 kehtestada nõuded, mis tagavad põllumajandusmaa ja mullastiku kaitse17 ja töötada

välja asjakohane infosüsteem;

 tõsta põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide teadlikkust

mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toiduga varustamiskindlusest sh

toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada põllumajandusmaa kaitseks asjakohaseid

kaitsemeetmeid;

 rakendada Euroopa Liidu metsandustoetusi metsade majandusliku väärtuse

parandamiseks ning metsade liigilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks (mh Natura

2000 aladel);

 seirata ja hinnata põllumajandusmaad ja põllumuldi.

Nende tegevuste tulemusena:

 väärtuslikku põllumajandusmaad on kajastatud kohalike omavalitsuste

üldplaneeringutes ning üldplaneeringutes on toodud väärtusliku põllumajandusmaa

kaitse- ja kasutustingimuste põhimõtted;

 Euroopa Liidu metsandustoetused on rakendatud, suurenenud on metsade kestlik ja

tulemuslik kasutamine. Looduskaitseliste piirangutega (nii Natura 2000 alad ja

väljaspool Natura 2000 ala) erametsamaadel esinevate linnu- ja loodusdirektiivi

elupaigatüüpide ja liikide soodne seisund on tagatud ja erametsaomanikele on toetusega

osaliselt hüvitatud looduskaitselistest piirangutest saamata jäänud tulu;

 põllumajandusmaa ja põllumuldade kohta on olemas kvaliteetsed andmed, mis on

vajalikud maakasutusega seotud otsuste tegemiseks.

Programmi tegevusse panustavad teenused

Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat maakasutuse

valdkonnas. Olulisemad teenused METK poolt on riikliku mullaseire teostamine,

väetistarbekaartide koostamine, mullaproovide võtmine, mullaproovivõtjate koolitamine ja

laboratoorsete analüüside teostamine. PRIA kaudu makstakse erinevaid metsandustoetusi.

6.4.2. Programmi tegevus – Maaparandus

Maaparanduse valdkonna eesmärk on tagada kuivendatud põllumajandus- ja metsamaa

sihtotstarbeline kasutamine.

17 Põllumuldade seisukorra parandamisele suunatud keskkonnategevused on ka täiendava keskkonnahoiu

tegevuses

40

Mõõdik Algtase

(2022)

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Kuivendatud maatulundusmaa

pind (ha)

1 384 536

1 396 300 1 397 300 1 400 000 1 400 000

Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa (01.01.2021. a

seisuga 637 011 ha) ja metsamaa (01.01.2022. a seisuga 747 525 ha) sihtotstarbelisele

kasutamisele olukorras, kus kliimamuutuste tõttu aasta keskmine sademete hulk suureneb ligi

18% ning ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad ja tugevnevad. Samuti hakkab enam esinema

põuda.

Senised toetatud maaparandusinvesteeringud on aidanud põllumajandusmaa kuivendusseisundi

halvenemist pidurdada ja vähesel määral kaasajastada maaparandussüsteeme, kuid see ei ole

küllaldane, et suurendada nende vastupidavust tuleviku ilmastikuriskidele. Riigi poolt korras

hoitavate ühiseesvoolude ebapiisav maaparandushoid ei maanda samuti piisavalt ilmastikuriske

põllumajandustootjale ja metsakasvatajale. Maaparandussüsteemid vajavad hea kuivendus-

seisundi ja veekaitseliste eesmärkide saavutamiseks järjepidevaid investeeringuid.

Kitsaskohaks on ebapiisav maaparandusseire, mis ei anna piisavat ülevaadet

maaparandussüsteemide tehnilise seisundi ega kuivendusseisundi muutusest. Samuti mõjutab

maaparandussüsteemide seisukorda see, et maaomanikud ei ole teadlikud

maaparandussüsteemide paiknemisest ega korrashoiu ja ühistegevuse vajadusest, sest

maaparandussüsteemid on suured ja mitme maaomaniku omandis. Üha rohkem hakkab

valdkonna arengut sh projekteerimise, ehitamise ja järelevalve tegemise kvaliteeti negatiivselt

mõjutama erialase kompetentsi ja järelkasvu vähesus. Riiklikud maaparandusregistrid (sh

kaardikihid) vajavad süsteemset arendamist ja täiendamist, et vastata paremini teenuse tarbijate

ootustele ja vajadustele ning tehnoloogilisele arengule. Selleks, et tagada programmi

eesmärkide täitmine, on vaja:

 rakendada maaparanduse investeeringutoetusi, sh riigi poolt korras hoitavate

ühiseesvoolude korrashoiuks;

 arvstada senisest enam kliima-ja keskkonnaeesmärkide ning ühiskonna ootustega

maaparandust reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ja abimeetmete rakendamisel;

 lihtsustada maaparandusega seotud lubade menetlust ja kooskõlastusprotsessi, tagades

kliendisõbralikkuse ning kvaliteetse avaliku teenuse;

 parandada teavitustegevusi maaparanduse valdkonnas, milleks üheks väljundiks on

maaparandusseaduse ja selle õigusaktide ajakohastamine;

 parandada kättesaadavust maaparandussüsteemide teostusjooniste digitaalsele

andmebaasile ja edendada PTA arhiivides oleva teabe digiteerimist, mis aitab

suurendada maaparandusalast teadlikkust ja lihtsustab maaparandussüsteemide

tehniliste andmete ja kooskõlastuste saamist PTAst;

 täpsustada maaparandusseire metoodikat, mis tagab kvaliteetsemad andmed

kuivendatud põllumajandusmaade mullaviljakuse ja maakasutuse muutuse kohta.

Tulemuste saavutamist võib mõjutada maaparandustoetuse rakendamata jätmine Euroopa Liidu

programmiperioodil (2023–2027) ja tegevusteks vajalike ressursside nappus.

Programmi tegevusse panustavad teenused

41

Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat

maaparanduse valdkonnas. PTA korraldab maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega

seotud dokumentide taotlemist, maaparanduse kooskõlastuste ja tõendusdokumentide

taotlemist ja maaparandussüsteemi toimimisega seotud tegevusi, samuti maaparanduse

nõuetele vastavuse kontrolli ja järelevalvet. PRIA kaudu toetatakse maaparandusega seotud

taristu arendamist ja hoidmist ning keskkonnakaitserajatiste ehitamist.

6.4.3. Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal

Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonna eesmärk on tagada mitmekesised,

kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid.

Mõõdik Algtase

(2022)

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Sertifitseerimise läbinud partiide

suhtarv, % 90 95 95 95

95

Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal

kontrollitud köögiviljaseemnepartiide

arvust, %

95 90 90 90

90

Tuulekaeraga saastunud pind, ha 132 275 150 000 149 000 149 000 110 000

Paljundusmaterjali tootmisega

tegelevate ettevõtete arv 315 300 300 300 300

Uute Eestis aretatud ja sordilehte

võetud sortide arv aastas

2 3 3 3 3

Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal

kontrollitud tegevusloaga

põldtunnustajate poolt tunnustatud

põldudest

100 95 95 95 95

Taimekasvatussaaduste kvaliteedi tagamiseks on oluline kasutada Eesti

keskkonnatingimustesse sobivaid taimesorte, kvaliteetset seemet ning kahjustajatest vaba ja

nõuetekohast taimset paljundusmaterjali. Eesti oludesse sobivate sortide olemasolu eeldab

põllumajanduskultuuride ja sortide geneetilise ressursi säilitamist, sordiaretust ning sortide

katsetamist. Eesti sordilehes oli 2022. aastal 767 sorti, neist Eestis aretatud põllukultuuride sorte

60, köögiviljakultuuride sorte 26. Lisaks on sordilehes 10 Eesti säilitussorti. Puuviljasorte oli

sordilehel 338, neist tuntud puuvilja-marjakultuuri sorte 251 ning Eestis aretatud ja

registreeritud puuviljakultuuride sorte 87. Sordilehte võtmiseks peab sort läbima lisaks

registreerimiskatsetele ka majandusviljelusväärtuse katsed selleks, et teha kindlaks, kas sordid

sobivad Eesti kliima- ja mullastikutingimustes kasvatamiseks. Viimased aastad on nii Eestis

kui ka Euroopas näidanud, et majandusviljelusväärtuse katsete tulevik on tihedalt seotud

kliimamuutustega. Ilmastik muutub üha ekstreemsemaks ning põua ja veedefitsiidi tingimustes

saab peamiseks probleemiks olema katsete säilimine. Teiselt poolt võib katseid ohustada tugev

vihmasadu ja tuul, mis võib põhjustada lamandumist.

Sordilehte võetavate põllu- ja köögiviljakultuuride liikide puhul tohib turustada vaid sordilehte

võetud sordi seemet või paljundusmaterjali. Selleks toimub sortide katsetamine, nõuetele

vastavate sortide sordilehte võtmine ja sertifitseerimine ning järelevalve turustamise üle.

42

Eesti keskkonnatingimustesse sobivaid sorte katsetatakse METK-s. 2022. aastal oli

majanduskatsetes kokku 175 sorti, millest 83 talisorti ja 92 suvisorti 13st erinevast

taimekultuurist ning neist omakorda 37 standardsorti. Kuigi sortide katsetamine on oluline

kliimatingimustesse sobivate sortide arvu suurendamiseks, on teiseks mõjutavaks teguriks õige

standardsortide valik ning laiem teave põllumajandustootmises kasutatavate sortide kasutamise

kohta.

Eestis toodetakse sertifitseeritud seemet järjest enam. 2022. aastal esitas 102

seemnetootjat taotluse 1408 seemnepõllu põldtunnustamiseks kogupinnaga 14 547 ha.

2021. aasta seemnesaagist tootis 77 ettevõtet kokku 27 295 tonni sertifitseeritud seemet.

Seda on võrreldes 2020.aasta seemnesaagiga 6319 tonni võrra vähem. Terviljaseemne

kogus vähenes peamiselt tingituna ebasoodsamatest ilmastikutingimustest (kuum ja

kuiv). Seemne pakendajaid on taimetervise registris kokku 143.

Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide

suhtarvus (2022. aastal 90%), mis näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide

võtmises ning tasusüsteemi muutmises proovide analüüsimisel. Teraviljaseemne idanevus on

hea, üle 95%, kuid probleeme esineb osade kaunviljaseemnepartiide idanevusega. Puhtuse

nõuetele vastavate partiide osakaal jõudis 95%-ni.

Kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks makstakse viie põllukultuuri sordi ning

55 puuvilja- ja marjasordi kasvatamise eest kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust.

Taimse paljundusmaterjali valdkonnas on uue perioodi suurim eesmärk suurendada

sertifitseeritud seemnete tootmist ning seeläbi tagada isevarustatuse tase. Kvaliteetse seemne

üheks sambaks on põldtunnustamine.

Tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise küsimus on jätkuvalt oluline ja vajab tähelepanu nii

seemnetootmises kui ka tavatootmises. Tuulekaer on raskesti tõrjutav umbrohi, mida peab

tõrjuma, kuna see levib kiiresti ning võib põhjustada olulist majanduslikku kahju

seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel (saagikadu). Tuulekaeraga saastunud pind järjest

väheneb: 2020. aastal oli tuulekaeraga saastunud pind 156 173 ha, 2021. aastal 132 275 ha ja

2022. aastal 111 602 ha. Alates 21. märtsist 2023 on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise

seadusest välja jäetud tuulekaera tõrjeabinõude sätted ning riik ei kontrolli edaspidi nende sätete

täitmist. Lisaks tuleb jätkuvalt tõsta tootjate ja kauplejate teadlikkust ELi taimetervise

määrusest tulenevatest nõuetest.

Sordiaretus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisemateks on aretuse

võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele

vastamine (väiksema keskkonnamõjuga tootmine), uute aretustehnikate kasutuselevõtt (ja selle

lubamine konventsionaalses aretuses) ning aretajate järelkasvu tagamine. Nende väljakutsete

lahendamiseks tuleb panustada inim- ja tehnoloogilise võimekuse tõstmisse ning luua võimalus

kasvatatavate sortide info kogumiseks. Uute aretustehnikate arengutega kaasas käimiseks tuleb

aktiivselt osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Järjest olulisem on tootjate

keskkonnahoidliku tootmise alane nõustamine.

Programmi tegevusse panustavad teenused

Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat sordiaretuse

ja taimsepaljundusmaterjali valdkonnas. PTA tegeleb seemnete sertifitseerimise ja turustamise

nõuetele vastavuse kontrollidega, sordi registreerimise ja –kaitsega, tuulekaera tõrjemeetmete

kohaldamisega. Olulisemad teenused METK poolt on seemnete kvaliteedi määramine,

43

seemnepartiide järelkontrolli katsete läbiviimine, geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine

ning põllumajanduskultuuride sordiaretus. PRIA kaudu toetatakse kohalike taimesortide

kasvatamist.

6.4.4. Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus

Põllumajandusloomade aretuse valdkonna eesmärk on tagada tõuaretusega Eesti

oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus.

Mõõdik Algtas

e

(2022)

Sihttas

e (2024

)

Sihttas

e (2025

)

Sihttas

e (2026

)

Sihttas

e (2027

)

Kohalike ohustatud tõugu(del) loomade arv

(tõuti):

Eesti hobune 2610 2630 2640 2640 2650

Eesti raskeveohobune 360 360 360 360 360

Tori TA 615 615 615 615 615

Vana-Tori 32 33 34 35 36

Eesti maatõug 909 910 915 920 925

Kihnu maalammas 950 960 970 980 990

Eesti vutt (individuaaljõudluses) 3714 3750 3770 3790 3800

2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis kokku 14 tegevusluba omavat põllumajandusloomade

aretusega tegelevat juriidilist isikut, neist kaks veiste, kolm lammaste, üks sigade ja kuus

hobuste aretusega tegelevat aretusühingut. Lisaks neile on kaks tegevusluba väljastatud vuttide

aretusega tegelevatele aretusühingutele, kelleks on Eesti Linnukasvatajate Selts ja MTÜ Eesti

Vutt.

Aretusühingutele maksti 2022. aastal aretustoetust 4 548 500 eurot tõuraamatu pidamise ja

jõudluskontrolli läbiviimise eest.

Selleks, et tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike

ohustatud tõugude (eesti maatõugu veis, eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune, kihnu

maalammas ja eesti vutt) säilimine, makstakse ohustatud tõugu loomade pidajatele alates

2004. aastast ÜPP toetust. See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning

mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist.

Aretustoetuse praegune tase on hea ning see võimaldab aretusühingutel teha nende poolt

aretusprogrammis ettenähtavaid tegevusi. Riigiabi reeglite kohaselt on lubatud hüvitada kuni

100% tõuraamatupidamise kuludest ning kuni 70% jõudluskontrolli läbiviimise ning geneetilise

väärtuse hindamise kuludest. Aretustoetuse üldsummat küll suurendati, kuid see vajab siiski

pidevat tõstmist seoses kõigi hindade tõusuga.

Kuigi põllumajandusloomade aretuse seaduse kohaselt on järelevalveasutusel kahtluse korral

kohustus teostada põlvnemise tuvastamise ekspertiise laboratoorselt, siis praeguse ajani

ekspertiiside tarbeks raha eelarvesse ei ole planeeritud ning neid tellitud ei ole. PTAle tuleb

44

planeerida ressursid põlvnemise tuvastamise laboratoorsete ekspertiiside tellimiseks, kuna see

on vajalik väljastatavate põlvnemistunnistuste täiendava usaldusväärsuse tagamiseks

Tõuloomade sisseost ei kata tõuaretuse vajadusi, mis seab kahtluse alla eesmärgipärase aretuse

suutlikkuse. Riigi antav toetus aretusloomade ostmiseks parandaks loomsete saaduste tootmise

potentsiaali. Tõuloomade importi ei ole võimalik toetada aretustoetusest, kuna seda toetust on

aretusühingutel lubatud kasutada vaid tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning

põllumajandusloomade jõudluskontrolli tegemiseks ja geneetilise väärtuse hindamiseks ning

sama teenuse pakkumiseks põllumajandusloomade aretajatele.

Aastaid on põllumajandusloomade aretusel lähtutud ühekülgselt vaid toodangu näitajate

suurendamisest. Selle tõttu on vähenenud oluliselt veiste karjas püsivuse aeg. Tootmisele ja

kaubandusele orienteeritud aretustöö tulemusel on hakatud laialdaselt kasvatama

intensiivpidamiseks sobilikke tõuge. Seetõttu on ohtu sattunud kohalikud väärtuslikud

geneetilised ressursid.

Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise tegevuskava väljatöötamine on

toimumas ning see peaks valmima 2023. aasta jooksul. Tegevuskavas planeeritud tegevuste

elluviimiseks on vajalik kindlustada piisavad vahendid järjepidevaks loomageneetiliste

ressurssidega tegelemiseks vähemalt 100 000 euro ulatuses aastas. Uuringud ohustatud tõugude

loetellu kantud tõugude populatsioonide olukorra väljaselgitamise osas tuleb läbi viia kõigi

nende tõugude osas.

Programmi tegevusse panustavad teenused

Mitmekesise tootmise võimaldamiseks põllumajanduses kujundab ReM poliitikat

põllumajandusloomade aretuse ja loomageneetiliste ressursside säilitamise valdkondades. PTA

teostab järelevalvet aretuse üle. PRIA kaudu makstakse ohustatud tõugu looma pidamise toetust

ja põllumajandusloomade aretustoetust.

6.5. Meede – Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine

Meetme eesmärk on tagada Eesti põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõime.

Eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:

Mõõdik Algtase

(2022)

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Põllumajandussektori tootmisteguritulu

tööjõu aastaühiku kohta võrreldes ELi

keskmisega (3 a liikuv keskmine), %

9718

(2021)

94 95 96 97

Mahetootjate lisandväärtus aasta

tööjõuühiku kohta, €

28 611

29 000 30 000 31 000 32 000

18 Eurostat seisuga 13.11.2022, Eesti võrdluses EL27 keskmine

45

6.5.1. Programmi tegevus – Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste

konkurentsivõime

Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime valdkonna eesmärk on

tagada Eesti toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja välisturul.

Mõõdik Algtas

e

(2022)

Sihttas

e (2024

)

Sihttas

e (2025

)

Sihttas

e (2026

)

Sihttas

e (2027

)

Põllumajandussektori netolisandväärtus

tööjõu aastaühiku kohta (kolme aasta liikuv

keskmine, FADN)

27 963

28 284 28 991 29 716 30 205

Toiduainetööstuste netolisandväärtus töötaja

kohta

37 664 36 200 37 300 38 200 38 900

Põllumajanduse kui majandusharu toodangu väärtus on Euroopa Liiduga liitumisest alates

kahekordistunud. Samas aga jääb toodangu väärtus hektari kohta oluliselt madalamaks ELi

keskmisest, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Ka lisandväärtus

faktorhinnas hõivatu kohta, mis on oluliselt suurenenud, jääb alla ELi keskmise taseme (Joonis

3).

Joonis 3. Põllumajandussektori lisandväärtus faktorhinnas 3 aasta keskmisena võrdluses

Euroopa Liidu keskmisega

Andmed: Eurostat, seisuga 13.12.2022

Eesti põllumajandussektori struktuur on duaalne ehk põllumajandusmaa on koondunud

suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb nende kõrval ka palju väikseid

põllumajandusettevõtteid. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige suured, tehnoloogiliselt

tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandusettevõtted. Samas jäävad

brutoinvesteeringud kasutuses oleva maa hektari kohta alla ELi keskmist taset.

Toiduainetööstus on põllumajandustootjate jaoks olulise tähtsusega, kuna pakub neile

võimalust oma toodangu turustamiseks ja toodangule lisandväärtuse andmiseks. Eesti

46

toiduainetööstuse (sh joogitootmise) ettevõtete arv on viimase kümne aastaga enam kui

kahekordistunud ( 2011.a 411 ettevõtet; 2021.a 974 ettevõtet). Toiduainetööstuse ettevõtetest

~80% moodustavad väikesed, alla 10 töötajaga mikroettevõtted. Vaatamata suurele ettevõtete

arvule annavad mikroettevõtted vaid ~5% toiduainetööstuse müügitulust ja lisandväärtusest.

Samas üle 100 töötajaga ettevõtted moodustavad vaid ~4% toiduainetööstuse ettevõtetest, kuid

annavad üle 60% müügitulust ja lisandväärtusest. Kasvanud nõudlus mahetoodete järgi on iga

aastaga suurendanud ka mahetöötlejate arvu (2022. aastal 193 töötlejat).

Tugev konkurents nii sise- kui ka välisturul sunnib tööstuseid tootma efektiivsemalt ning

klientide järjest kasvavad vajadused ja kvaliteedinõuded nõuavad ettevõtetelt uute

tehnoloogiate kasutuselevõttu, paindlikkust, tootlikkust ning innovaatilisust. Sellest tulenevalt

on väga oluline jätkuv investeerimine tootmise moderniseerimisse. Viimastel aastatel on

toiduainetööstuste tööviljakus aasta-aastalt kasvanud. 2022. aastal loodi 37 664 tuhat eurot

lisandväärtust töötaja kohta, mida oli kümnendiku võrra enam võrreldes eelmise aastaga.

Vaatamata tööviljakuse kasvule pole seni Eestis toiduainetööstuste investeeringute tase olnud

piisav tootlikkuse kasvuks EL riikide keskmisele tasemele, kuid aasta-aastalt vahe väheneb.

Viimased Eurostatis avaldatud tööviljakuse andmed kajastavad 2020. aastat, mil Eesti

toiduainetööstuses loodud lisandväärtust töötaja kohta jäi 34% madalamaks EL riikide

keskmisest (2015. a -37%). Lähiriikidega võrreldes oli tööviljakus ~2 korda madalam kui

Soomes ja Rootsis, kuid Leedu ja Lätiga võrreldes oli see näitaja kõrgem, vastavalt 17% ja

51%. Investeeringud uutesse tehnoloogitesse suurendavad ettevõtete efektiivsust ja

vähendavad tööjõu vajadust. Kuigi toiduainetööstuste ettevõte arv on kiiresti kasvanud, siis

töötajate arv on viimase kümnendiga jäänud enam-vähem samale tasemele ( 2021. a 14 475

tööga hõivatut, võrreldes 2011. aastaga +5%). Toiduainetööstuses on tegevusalasid, nt

pagaritööstus, lihatööstus, kus kasutatakse siiski veel palju tööjõudu. Jätkuv investeerimine ja

ettevõtete moderniseerimine leevendab viimastel aastatel Eestis aina teravamaks muutunud

kvalifitseeritud tööjõu nappust.

Eesti toidukaupade väliskaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused

maailmaturul kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor. Toidutööstuse probleemiks on

mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, millest tulenevad väiksed tootmismahud

ning madal konkurentsivõime. Samuti kaasneb sellega madal võimekus iseseisvaks

tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks. Ka Eesti suurimad toiduainetööstused on ELi

keskmisest väiksemad.

Järk-järgult on paranenud toiduainetööstuse ettevõtete loodav lisandväärtus hõivatu kohta, kuid

see püsib endiselt üle kahe korra madalamana ELi keskmisest. Seni pole toiduainetööstuste

investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks. Investeeringud töötaja kohta jäävad Eesti

toiduainetööstuse ettevõtetes võrreldes ELi keskmisega tagasihoidlikuks (Eestis 70% ELi

keskmisest).

Kuna põllumajandustootmise ja ka toiduainetööstuse investeeringud on turuolukorra

muutustele reageerimiseks liiga jäigad, ei suuda nad kuigi kiiresti tootmissuunda turul

toimuvatele muutustele reageerimiseks ümber kujundada.

Aitamaks kaasa toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja

lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis võimaldaks turult kõrgema

ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele, on võimalik taotleda

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetusi. Investeeringutoetustega

aidatakse kaasa mikro- ja väikeettevõtjate elujõulisusele, keskmise suurusega ettevõtjate ja

47

suurettevõtjate arengule ning koostöös tehtavatele ühistulistele investeeringutele. Oma

toodetud kõrgema lisandväärtusega põllumajandustoodetega on võimalik saavutada kasumi

teenimiseks vajalik mastaabiefekt, tagada pidev kaubapakkumine ning arendada välja

äritehingute sõlmimise kompetents nii koduturul kui ka välisturgudel. Uute tehnoloogiate

kasutuselevõtuga suureneb konkurentsivõime lisaks siseturule ka välisturgudel. Töötlejate ja

tootjate omavahelise koostöö suurendamiseks, struktuursete muutuste toimumisele kaasa

aitamiseks ning investeeringute laiema mõju tagamiseks sai 2017. aastal taotleda

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetust suurprojektide

elluviimiseks. Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetust

suurprojektide elluviimiseks määrati ühele ettevõtjale summas 15 miljonit eurot. Investeeringu

tulemusena valmib uus ühistuline piimatööstus.

Põllumajandussektori erinevate harude konkurentsivõime tagamiseks ja eelkõige raskustes

olevate sektorite toetamiseks on Eestis rakendatud ELi eelarvest makstavaid

tootmiskohustusega seotud toetusi loomakasvatus- ning taimekasvatussektoris, kus on nii

tootjate kui ka kasvatatavate loomade ja viljeletavate hektarite arv olnud stabiilne või kerges

languses.

Ka koolikava toetus, mis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeede,

panustab muu hulgas põllumajandustootjate konkurentsivõime parandamisse, kuna on

põllumajandustootjatele üheks turustuskanaliks.

Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime tõstmiseks rakendatakse

investeeringutoetuse nagu põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse paranemine, väikeste

põllumajandusettevõtjate arendamine, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise

investeeringutoetus nii mikro-, väikeettevõtjatele, keskmise suurusega ettevõtjatele kui ka

suurettevõtjatele.

Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse mesilasperede toetust. Põllumajandusliku

turukorraldusmeetmena rakendatakse koolikavade toetust, toetatakse nõuandeteenuse

toimimist ning tehakse järelevalvet turukorralduse üle.

6.5.2. Programmi tegevus – Põlvkondade vahetus

Põlvkondade vahetuse valdkonna eesmärk on tõsta noorte põllumajandustootjate

osakaalu põllumajandussektoris.

Mõõdik Algtas

e

(2022)

Sihttas

e (2024

)

Sihttas

e (2025

)

Sihttas

e (2026

)

Sihttas

e (2027

)

Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osatähtsus

põllumajanduslikes majapidamistes, %

17

17 17 17 17

Põllumajanduse tööhõivet iseloomustab alates Eesti taasiseseisvumisest pidev vähenemine.

Analoogselt teiste arenenud riikidega on probleemiks kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu

puudus, spetsialistide, sealhulgas ettevõtete tegevjuhtide keskmise vanuse kriitiline kasv,

noorte vähene huvi põllumajandusliku ja toidukäitlemise erihariduse omandamiseks ning

põllumajanduse ja toidutööstuse töökohtade madal atraktiivsus noorte silmis.

Peamine probleem on noorte vähene huvi põllumajanduse vastu. Ettevõtete juhtide vanuselises

struktuuris ületab 65-aastaste juhtide osakaal (26%) noorte juhtide osakaalu (17%), mis viitab

48

otseselt probleemidele põlvkondade vahetuses (Joonis 4). Seega on vajalik tuua noori

põllumajandussektorisse põlvkondade vahetuse soodustamisega. Üks võimalus on soodustada

põlvkondade vahetust meetmetega, mis aitavad noortel sellesse valdkonda suunduda, tagada

nende hoidmise sektoris ning edendada nende kestlikku arengut.

Arvestades väljakujunenud põllumajandustootmise struktuuri, on uute ettevõtete loomine

sektorisse raskendatud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku

suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu.

Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks

rakendatakse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust ning täiendavat

sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele. Mõlema toetusmeetme eesmärk on

hõlbustada põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele

põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega

põllumajandustootjate arvu põllumajandussektoris. Põllumajandusliku tegevusega alustava

noore ettevõtja toetus saavad taotleda noored ettevõtjad (kuni 40 aastased isikud), kes

esmakordselt alustavad põllumajandusliku tegevusega äriplaanis kirjeldatud tegevuste

elluviimiseks. Täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele raames

toetatakse noorte põllumajandustootjate sissetulekuid, andes seeläbi täiendavaid vahendeid

põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks. Täiendavalt kavandatakse (ReM) noortele

esmakordselt põllumajandustootmisega alustavatele ettevõtjatele inkubatsiooniprogrammi,

mille eesmärk on toetada põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja

baasteadmiste ja oskuste suurendamist ning mida plaanitakse rakendada alates 2024. aastast.

Joonis 4. Alla 40-aastate ja üle 65-aastaste juhtide osakaal põllumajanduslikes

majapidamistest

Allikas: Eurostat (2020 Farm Structure Survey), SA (2020 põllumajandusloendus)

Programmi tegevusse panustavad teenused

Olulisemad teenused on põlvkondade vahetuse poliitika kujundamine (ReM), mida

rakendatakse ka PRIA teenuste kaudu (rakendab toetusi).

49

6.5.3. Programmi tegevus – Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal

Riskijuhtimise ja põllumajandusturgude tasakaalu valdkonna eesmärk on tagada

põllumajandustootjate stabiilsed sissetulekud ja riskide maandamine.

Mõõdik Algtas

e

(2022)

Sihttas

e (2024

)

Sihttas

e (2025

)

Sihttas

e (2026

)

Sihttas

e (2027

)

Netolisandväärtus faktorhinnas aasta

tööjõuühiku kohta (3 aasta liikuv keskmine

EAA alusel)

19 536 17425 18000 18550 19 000

Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride ha

arv põllukultuuride pinnast %

0 4 4 4 4

Riskijuhtimise tähtsus põllumajandussektoris on suurenenud koos põllumajandustootmise

suurema turule orienteeritusega. Ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite

hindades ja sissetulekutes avaldab mõju põllumajandustootjate tootmisotsustele ja tootlikkust

suurendavate investeeringute tegemisele. Põllumajandus- ja toidutootmise

konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute stabiilsus, mida mõjutab oluliselt

põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii ettevõttesised kui ka -välised ning

tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi, hindade ja põllumajandusturgude

volatiilsust.

Põllumajandustootjate sissetulekutele avaldavad olulist mõju hinna-, tootmis-, ilmastiku-,

makromajanduslikud ja poliitikariskid. Järjest suuremat mõju avaldavad kliimamuutused koos

sellest tingitud ebasoodsate ilmastikutingimuste ning taime- ja loomahaiguste levikuga, mis

põhjustavad ka tootmispotentsiaali hävimist. Eriti ohtlike loomataudide loetelus on kokku 16

haigust, sealhulgas Eestis mets- ja kodusigadel tuvastatud sigade Aafrika katk.

Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks on vajalik rakendada erinevaid

toetusmeetmeid (sh maksuerisusi), mis vähendavad tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja

tootmisriskide puhul. Alates 2015. aastast oleks põllumajandussektori ettevõtjatulu ilma

sissetulekutoetusteta negatiivne19 (Joonis 5). Normaalsete riskidega, millel ei ole ulatuslikku

mõju, tuleb tegeleda põllumajandusettevõtete igapäevases juhtimises, seejuures on oluline

põllumajandustootjate nõustamine ja koolitus. Kindlustatavate riskide maandamisse

panustavad ühise põllumajanduspoliitika otsetoetused ja turukorraldusmeetmed ning ka saagi,

loomade ja taimede kindlustamine.

19 2022 aasta esialgsetel andmetel (SA seisuga 31.03.2023) oli ettevõtjatulu 206 mln €, ilma toetusteta -68 mln €

50

Joonis 5. Põllumajandussektori ettevõtjatulu koos ja ilma toetusteta 2005–2021, mln eurot

Allikas: Statistikaamet, seisuga 13.12.2022

Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendatakse ELis pindalapõhiseid

otsetoetusi. Põllumajandusega tegelevatele isikutele makstakse Eestis põhisissetulekutoetust

kasutatava põllumajandusmaa kohta. Põhisissetulekutoetuse taotlejate arv aasta-aastalt väheneb

(2023. aastal 13 145 taotlejat), ent taotletava põllumajandusmaa hektarite arv pidevalt suureneb

ning oli aastaks 2023 jõudnud 980 202 hektarini. Planeeritav toetuse määr 2024. aastal on 109

eurot hektari kohta.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmetest aitavad

sekkumiskokkuost, eraladustamine ja erakorralised meetmed stabiliseerida turgu ja tagada

põllumajandustootjatele turuväljundi ja sissetuleku olukorras, kus nõudlus on järsult ja oluliselt

vähenenud või põllumajandustoodang on hävinenud või saanud olulisel määral kahjustada.

Saagi ning loomade ja taimede kindlustamise toetamise raames hüvitatakse 70% ulatuses

põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Lisaks on

põllumajandustootjal võimalik taotleda ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu

kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetust, mille eesmärk on

taastada põllumajanduse tootmispotentsiaal, mis on kahjustunud loodusõnnetuses,

ebasoodsates ilmastikutingimustes või katastroofides.

Riskijuhtimismeetmete võtmise soodustamiseks on väga oluline tõsta teadlikkust riskijuhtimise

vajalikkusest ja arendada selle rakendamise oskusi.

Programmi tegevusse panustavad teenused

Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on ReM poliitika kujundamine, mida rakendatakse

PRIA (rakendab toetusi) ja PTA teenuste kaudu.

1.1.1. Programmi tegevus – Ühistegevus ja koostöö

Ühistegevuse ja koostöö valdkonna eesmärk on tagada põllumajandustootjate tugev

positsioon tarneahelas.

51

Mõõdik Algtas

e

(2022)

Sihttas

e (2024

)

Sihttas

e (2025

)

Sihttas

e (2026

)

Sihttas

e (2027

)

Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv 73 108 109 109 109

Põllumajandusühistutesse koondunud

põllumajandustootjate osakaal FADNi

põllumajandustootjate üldkogumist, %

32 22 22 22 22

Eesti toidusektor tegutseb Euroopa Liidu siseturu osana, seega mõjutavad

põllumajandussaaduste hindu otseselt ELi siseturuhinnad ning ELi väliskaubanduspoliitika.

Samas on turutõrgete korral Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ehk

raskused võimenduvad kiiremini. Selle põhjuseks on toidutarneahela tasakaalustamatus ja

vähene koostöö ahela lülide vahel.

Toidutarneahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete

mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Jaekaubandus on kontsentreerunud ning omab

võrreldes põllumajandustootjate ja töötlejatega oluliselt tugevamat turupositsiooni ning riskid

kantakse üle nõrgema positsiooniga lülile.

Kaubavooge vaadates iseloomustab Eesti toidusektorit suhteliselt vähene sidusus. See

tähendab, et ka suurematele sektoritele (teravili, liha ja piim) on iseloomulik tooraine eksport,

ehkki samas kasutab valdkonna töötlev tööstus sisseveetavat toorainet. Vähe on arenenud ka

lühikesed tarneahelad, näiteks otseturundus ning avaliku sektoriga seotud toitlustuses toimiva

tarneahela sidusus (koolid ja koolieelsed lasteasutused, vanglad, kaitsevägi jne).

Kui Euroopa Liidus on põllumajandusühistute keskmine turuosa 40%, siis Eestis on

ühistegevus eri sektorites väga erineval arengutasemel. Eestis on kõige tugevam koostöö

piimasektoris. Üle poole toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning ühistutele

kuuluvad piimatööstused. Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris, kuid ühistud on

killustunud ning turujõud pigem madal (erandina paar suuremat ühistut). Ülejäänud sektorites

on ühistegevus nõrk: tegutsevad vaid üksikud ühistud, esineb usaldamatust koostööpartnerite

vahel ning puudub valmisolek investeerida ühistu arendamisse. Ühistegevuse edasisel

arendamisel on takistuseks põllumajandustootjate vähene usaldus ühistegevuse vastu,

ühistegevuskompetentsi puudumine, ühistute võimetus kaasata kapitali ning puudujäägid

ühistute juhtimisstruktuuris. Endiselt on probleemiks ettevõtjate vähene ühistegevuse kogemus

ja traditsioonide puudumine.

Põllumajandussektoris on alates 2013. aastast registreeritud üle 50 uue tulundusühistu,

tunnustatud 38 tootjarühma ja üks tootjaorganisatsioon. Tootjarühmad koondavad üle 150

põllumajandustootja ning tunnustatud riiklike kvaliteedikavadega on 2022. aasta lõpu seisuga

liitunud 73 põllumajandustootjat. Lühikese tarneahela edendamisele suunatud toetusest on kasu

saanud 29 tootjaid koondavat liitu ja ühistut.

Ühistegevuse ja koostöö arendamine aitavad tugevdada põllumajandustootjate positsiooni

turul, mis saavutatakse mitme erineva toetuse rakendamise abil: tunnustatud

tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja

turustamise investeeringutoetus, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise

investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks, lühikeste tarneahelate või kohalike turgude

kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus.

52

1.1.2. Programmi tegevus – Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand

Ekspordivõimekuse ja Eesti toidu kuvandi valdkonna eesmärk ja oodatav tulemus: Eesti

põllumajandus- ja toiduainesektor on välisturgudel konkurentsivõimeline ning Eesti

toidu kuvand on positiivne.

Mõõdik Algtas

e

(2022)

Sihttas

e (2024

)

Sihttas

e (2025

)

Sihttas

e (2026

)

Sihttas

e

(2027)

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade

kaubandusbilansi defitsiidi langus võrdluses

algtasemega (2018)20, %

27 20 22 26 29

Osatähtsus Eesti tarbijatest, kes eelistavad

osta kodumaist toidukaupa , %

61 75 75 75 75

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja

toidukaupade ekspordi väärtuse kasv

võrdluses algtasemega (2018)21, %

78 14 16 19 21

2021. aasta detsembris allkirjastas maaeluminister visioonidokumendi „Eesti toit 2022-

2025“, mis kujundab Eesti toidu tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii

koduturul kui ka välisriikides. Toidusektori jätkusuutlikuks arenguks seatakse

dokumendis järgmised eesmärgid – Eesti toidul on hea maine nii sise- kui välisturul,

tarbija teeb teadlikke valikuid ning sektori ettevõtted on aktiivsed eksportijad.

Nõudlus toidu järele maailmas üha kasvab ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile on üha

kõrgemad. Eestil on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja

muude tootmissisendite ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja

taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada Eesti

toidu kuvandi arendamisse, mis aitaks suurendada Eesti toodete ja tootjate tuntust. Riik on

panustanud eksportööridele kontaktide leidmisele ja kontaktvõrgustike loomisele kaasa

aitamisse erinevate toetusmeetmete abil. Kolmandate riikide turgude avamisel on väga tähtis

osa Eesti taime- ja loomatervise ning toidujärelevalve toimival korraldusel, samuti tihedatel

diplomaatilistel suhetel, mis saavutatakse läbi kõrgetasemeliste kohtumiste.

Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab 200-300 miljoni euro suurune negatiivne

kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis

ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul.

Eesti impordib võrreldes ELi keskmisega suhteliselt palju valmistooteid ja vähem vahetooteid

edasiseks töötlemiseks, samas aga ekspordib suhteliselt palju vahetooteid edasiseks

töötlemiseks teistesse riikidesse (Joonis 6).

20 2018. a algtase 396 400 00 eurot. 21 2018. a algtase 867 500 000 eurot.

53

Joonis 6. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus Eestis 2013–2022, mln

€ 22

Allikas: Statistikaamet

Madal töötlemisvõimekus avaldub selgelt tegevusalade kaupa ― Eesti on teraviljade

netoeksportija, aga töödeldud teraviljatoodete netoimportija; elusloomade netoeksportija, aga

liha netoimportija. Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud

toodete käibe osakaal ligi 2/3. Seega eksporditakse üle kolmandiku Eesti

põllumajandussaadustest ilma neile täiendavat lisandväärtust andmata.

Ekspordi sihtriikide arv on ajas järjepidevalt kasvanud tänu ettevõtjate aktiivse uute turgude

otsingutele ja riigi poolt avatud sihtturgudele, samas pool ekspordimahtudest suundub kolme

lähiriiki ― Soome, Lätti ja Leetu.

Tooraine suurem kohapealne väärindamine annab ka stabiilsema eksporditulu ettevõtjatele.

Tooraine hinnad on maailmaturul volatiilsed ja eksportööride sissetulek seetõttu kõikuv. Riigi

jaoks tähendab kodumaiste põllumajandussaaduste kohapealne väärindamine ühtlasi suuremat

panust tööhõivesse ja maksutulude laekumisse. Mida laiem on seejuures ligipääsetavate

sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutusele ja seda

väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk.

Kaubamärgiga tarbijatoodete ekspordi eripära on see, et erinevalt toorainest ja vahetoodetest

on valmistoodete turundusse vaja üldjuhul rohkem investeerida. Lõpptarbijatele mõeldud

kaubad nõuavad keerukamaid turule sisenemise strateegiaid, erinevalt toorainest, mis müüakse

börsikaubana. Tugeva konkurentsi tingimustes ja geograafiliselt ning kultuuriliselt kaugetel

sihtturgudel valmistoodetega läbilöömise eelduseks on seetõttu toidusektori eksportööride

tugev müügivõimekus. Eesti ettevõtete tagasihoidlik müügi- ja turunduskompetents on uutele

turgudele sisenemist pärssiva tegurina välja toodud ka erinevates analüüsides.

Ettevõtete müügi- ja turunduskompetentside tõstmiseks alustas 2021. aastal toidusektori

müügivõime arendamise tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm, mis kestab

2024. aasta kevadeni. Programmi eesmärgiks on põllumajandustootjate ja töötlejate

22 Avaldatud 10.07.2023 (SA)

1 24

6

1 20

7

1 13

4

1 0

82

1 18

2

1 15

4 1 36

6

1 41

9

1 47

4

20 17

83 1

84 7

84 5

77 8 86

8

86 7 1 0

38

1 0

79

1 12

1

15 48

1 50

7

1 49

0

1 40

2

1 44

3

1 54

2

1 54

6

1 63

1

1 62

0

1 78

5 23 0

3

-2 61

-2 83

-2 68

-3 61

-3 59

-3 92 -2

65 -2 0

1

-3 10

-2 86

-1 000

-500

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Eksport sh Eesti päritolu kaupade eksport Import Defitsiit

54

ekspordialaste kompetentside tõstmine ning koostöövõimaluste arendamine erinevate

infopäevade, konverentside, täiendkoolituste, õppereiside ja ettevõtete juhendamiste abil.

Samuti panustab ettevõtete müügi- ja turundustegevuste toetamisse turuarendustoetus, mis

võimaldab toetust taotleda ettevõtete ühisstendide korraldamiseks rahvusvahelistel messidel,

välismesside külastamiseks ning turundusürituste korraldamiseks.

Ka koduturul tuleb põllumajandustootjatel konkurentsivõime tõstmiseks keskenduda senisest

enam toodete kvaliteedile ja selle esile toomisele. Kvaliteedikavades osalemine võimaldab

toidutootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu on kvaliteedikavade arendamisel

oluline roll tarneahelas tootjate positsiooni parandamisel. 2022. aasta seisuga on Eestis

tunnustatud kaks riiklikku kvaliteedikava ― „Rohumaaveise liha tootmine“ ja „Biosfääri

programmiala rohumaaveis ja -lammas“―, mis keskenduvad rohumaal kasvatatud loomade

liha tootmisele. Lisaks on registreeritud kaks Euroopa Liidu geograafilise tähisega toodet ―

piiritusjook Estonian vodka ja kohupiimajuust sõir. Alates 2016. aastast saab Eesti maaelu

arengukavast taotleda toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi

edendamise toetust. Kuigi seni on Eestis kvaliteedikavade võimalusi pigem tagasihoidlikult

kasutatud, on oluline toetada kvaliteedikavade arendamist, julgustada tootjaid

kvaliteedikavadega ühinema ning tõsta laiema avalikkuse teadlikkust kvaliteedikavade

olemusest. Kvaliteedikavade toetamine on oluline tegevus ka uuel ÜPP rahastusperioodil.

Visioonidokument „Eesti toit 2022―2025“ seab koduturul fookusesse tarbija, et tõsta nende

teadlikkust tarbimisotsuste tegemisel ning kujundada kohaliku toidu mainet läbi erinevate

ürituste. Kohaliku toidukultuuri väärtustamisse panustavad mitmed projektid nagu avatud

talude päev, avatud kalasadamate päev, Eesti toidupiirkonna valimine ja Eesti toidu kuu

korraldamine. Tarbijate seas on oluliseks sihtgrupiks lapsed ja noored, kellest kujuneb uus

põlvkond teadlikke tarbijaid. Planeeritud on mitmed haridusliku sisuga tegevused, mida

haridusasutustes läbi viiakse.

Tarbijate kasvav tähelepanu toidu ohutusele, loomade heaolule, tooraine kasvukeskkonna

puhtusele ja tootmisega kaasnevatele keskkonnamõjudele muudab üha olulisemaks faktidele

tugineva kuvandiloome. Tarbijatele oluliste parameetrite muutmine nähtavaks annab nii

ettevõtetele kui ka Eesti toidule laiemalt täiendava kvaliteedigarantii. Seda peab toetama tõhus

järelevalvesüsteem, mis on usaldatav ka kõige nõudlikumatel tarbijaturgudel. Samuti ei saa

globaalses majandustegelikkuses eksport areneda liberaalse kauplemiskeskkonnata, mille

kindlustamine nõuab Eestilt rahvusvahelist ja ELi tasemel tehtavat koostööd ja kohalolekut.

Eesti toit on hinnatud, kui selle järele valitseb kodu- ja välisturgudel kõrge nõudlus, mis põhineb

teadlikult kujundatud tugeval mainel, ning kogu tarneahelas saadakse toidu ja teiste saaduste

eest õiglast hinda, mis ühtlasi tagab ahela kõikidelee lülidele piisava sissetuleku.

Programmi tegevusse panustavad teenused

Eesmärgi saavutamisel on ReM-i roll poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste

rakendamine) ja PTA (turgude avamine) tegevuste kaudu. Eesti päritolu põllumajandussaaduste

ja toidukaupade ekspordi väärtuse suurendamiseks ning Eesti toidu positiivse kuvandi

hoidmiseks nii siseturul kui eksporditurgudel rakendatakse erinevaid toetusmeetmeid (nt

turuarendustoetus, toidusektori müügivõime arendamise tegevusvaldkonna teadmussiirde

pikaajaline programm, kvaliteedikavade teavitamis- ja müügiedendamise toetus), ning avatakse

uusi eksporditurge. Seatud eesmärkide saavutamisel on võtmetähtsusega ka ReMi roll

koordineerida tegevusi erinevate ministeeriumit

55

e ja sektori esindusorganisatsioonide vahel, sest oma tegevustega panustavad toidusektori

konkurentsivõimesse erinevad osapooled ning seetõttu on oluline tagada tegevuste ühtsus,

seostatus ja sünergia. Tõhusa koostöö ja infovahetuse eesmärgil on ellu kutsutud Eesti toidu

sise- ja välistegevuste ümarlauad.

1.1.3. Programmi tegevus – Mahepõllumajandus

Mahepõllumajanduse valdkonna eesmärk on tõsta mahepõllumajanduse

konkurentsivõimet ja tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis.

Mõõdik Algtas

e

(2022)

Sihttas

e (2024

)

Sihttas

e (2025

)

Sihttas

e (2026

)

Sihttas

e (2027

)

Tunnustatud ettevõtete arv 2398 2400 2400 2400 2400

Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu

regulaarselt (vähemalt kord nädalas) (%)

9 12 15 15 15

Mahepõllumajandussektor on Eestis viimastel aastatel järjepidevalt arenenud. 2022. aasta

lõpuks oli mahepõllumajanduse registrisse kantud 2046 mahetootmisega tegelevat ettevõtet ja

23 3872 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab ligikaudu 23% Eesti

põllumajandusmaast. Mahepõllumajanduslikku taimekasvatust iseloomustab rohumaade suur

osatähtsus. 2022. aastal oli 61% mahepõllumajandusmaast rohumaa. Viimastel aastatel on

rohumaade osakaal hakanud vähenema ning külvipinna osakaal kasvama. Kõige enam

kasvatatakse teravilja, kaunvilja ja tehnilisi kultuure. Teraviljadest kasvatati kõige enam kaera

ja nisu, kaunviljadest põlduba ja põldhernest ning tehnilistest kultuuridest rapsi ja rüpsi ning

kanepit.

Maheloomakasvatusega tegeles 2022. aastal 1126 mahetootjat. Kõige enam peeti lihaveiseid ja

lambaid. Mahepiimalehmade arv oli 2022. aastal 1908, võrreldes 2021. aastaga vähenes see

2%, mis moodustab Eesti piimalehmadest ligikaudu 2%. Mahepiima järele on küll nõudlust,

aga praegu on suurematel piimatootjatel karjatamise nõude tõttu keeruline mahetootmisele üle

minna.

Iga aastaga kasvab ka mahetoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ettevõtete arv, keda

oli 2022. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud 491. Eesti mahetoodete eksport

vähenes veidi võrreldes 2019. aastaga. Kokku eksporditi Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI)

hinnangul 2021. aastal mahetooteid ligikaudu 29 miljoni euro väärtuses. Kõige rohkem, ligi 12

miljoni euro väärtuses eksporditi teravilja.

Vaatamata mahetoodete populaarsusele tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja

turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt tuleb edaspidi keskenduda rohkem töötlemis- ja

turustusskeemide arendamisele.

Mahetoitu pakkuvate ja toidu valmistamiseks mahepõllumajanduslikke tooteid kasutavate

toitlustusettevõtete arv on hakanud suurenema. Järjest enam kasutatakse mahetooteid

lasteasutuste toitlustamisel.

Alates 2022. aastast toetatakse haridusasutustes mahetoidu pakkumist. Toetuse peamised

eesmärgid on mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulude hüvitamine

haridusasutuste pidajatele, toidutootmise kestlikkusele kaasa aitamine, laste teadlikkuste

56

suurendamine mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust ning mahetoidu tarbimise ja

seeläbi ka turunõudluse suurendamine. Toetus on suunatud lasteaedadele ja

üldhariduskoolidele üle Eesti. Mahetooraine kasutamist kompenseeritakse koolidele ja

lasteaedadele, kus kasutatakse lastele toidu valmistamiseks igas kuus vähemalt 20%

mahepõllumajanduslikke koostisosi ja kelle toitlustaja on sellest teavitanud PTAd. Toetus on

suurendanud haridusasutuste huvi mahetoidu pakkumise vastu. Kui 2021/2022 õppeaastal

pakuti mahetoitu 45 haridusasutuses, siis 2022/2023 õppeaastal on mahetoitu pakkuvate

haridusasutuste arv suurenenud 107-ni. Järgnevatel aastatel tuleb toitlustamise valdkonnale

jätkuvalt tähelepanu pöörata.

Mahepõllumajandussektori kiire areng toob kaasa järelevalve kasvu PTAle. Siiani on suudetud

tagada Eesti mahetoodete usaldusväärsus nii kohalikul turul kui ka välismaal. Eesti

mahetoodete usaldusväärsuse aitab ka tulevikus tagada senisest tõhusam järelevalve. Isikud

(füüsilised või juriidilised), kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmisega, peavad

olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse. Kontrolle tehakse vähemalt kord

aastas. 10% ulatuses kontrollitakse tootjaid teistkordselt. 5% tootjate ettevõtetes võetakse

proove ja analüüsitakse neid, et tuvastada võimalikku mahepõllumajanduslikus tootmises

lubamatute toodete kasutamist.

Programmi tegevusse panustavad teenused

Olulisemad teenused on ReM poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste

rakendamine), PTA (järelevalve) teenuste kaudu. Mahepõllumajanduse konkurentsivõime

tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse

mahepõllumajanduse toetust, tehakse järelevalvet mahepõllumajandustootjate ning

mahekäitlejate üle.

1.2. Meede – Maa- ja rannapiirkonna arendamine

1.2.1. Programmi tegevus – Maa- ja rannapiirkonna arendamine

Programmi tegevuse eesmärk on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond.

Eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:

Mõõdik Algtase

(2022)

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Maapiirkonnas elavate 21–40-aastaste

noorte osatähtsus sama vanusegrupi

noorte üldarvus, % (Statistikaamet,

RV0240)

26,65 27,76 27,76 27,76 27,76

Maapiirkonnas töötavate inimeste arv

põhitöökoha asukoha alusel

(Statistikaamet, TT210)

189

000 189 000 189 000 189 000 189 000

Maapiirkonnas töötavate inimeste

osatähtsus koguhõives osalejates

põhitöökoha asukoha alusel, %

(Statistikaamet, TT210)

27,8 27,4 27,4 27,4 27,4

57

Maaelu ja kohalik kogukond

Maaelu ja kohaliku kogukonna valdkonna eesmärk on luua maapiirkonda uusi, kestlikke

töökohti ja kaasata maapiirkonna elanikkonda kohaliku arengu strateegiaga.

“Maaelu ja kohalik kogukond“ sisaldab kolme alamtegevust, mis on järgmised.

 Maapiirkonnas ettevõtluse arendamisse suunatud investeeringud ettevõtete

konkurentsivõime tugevdamiseks ja selle kaudu uute kestlike töökohtade loomiseks.

 LEADER-tüüpi kohalikul algatusel põhineva lähenemisviisi rakendamine.

 Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ÜPP võrgustik) tegevused, näiteks kogukonna

juhitud kohaliku arengu (CLLD/LEADER) meetme võrgustikutöö korraldamine,

maaelu arendamise näidete kogumine ja levitamine ning koostöö piiriüleste

organisatsioonidega, sh osalemine Euroopa ÜPP võrgustiku (EU CAP network) töös.

Aktiivseid inimesi motiveerib maal elama ja tegutsema eneseteostamist võimaldav elu- ja

ettevõtluskeskkond, elukohalähedaste ja kõrgemat lisandväärtust pakkuvate töökohtade

saadavus, sotsiaalselt aktiivne ja tugev kogukond, elu- ja ettevõtluskeskkonna hea ja ligitõmbav

kuvand, vajaduspõhiste teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning turvaline elukeskkond. Maa- ja

rannapiirkonna arengu puhul on olulisteks näitajateks maapiirkonnas töötavate inimeste arv ja

tööhõive määr (Joonis 7).

Joonis 7. Maapiirkonnas töötavate inimeste arv ja osakaal kogu hõivatute arvust

põhitöökoha asukoha alusel.

Allikas: Statistikaamet, TT234

Maapiirkonnas varasemalt domineerinud põllumajanduslike ettevõtete panus tööhõivesse on

viimastel kümnenditel prognoositavalt vähenenud. Maamajandus on kohanenud ning

muutunud oluliselt mitmekesisemaks tänu erinevates valdkondades tegutsevate tootmis- ja

teenindusettevõtete osakaalu kasvule (Joonis 8) ja aktiivsete kohalike kogukondade kiirele

arengule. Samas inimeste sissetulekud maapiirkonnas on keskmiselt madalamad ning hea

palgaga töökohti napib. Üldise rahvastiku vananemise tõttu on tekkinud olukord, kus tööturult

vanuse tõttu välja langevate inimeste arv maapiirkonnas on suurem, kui sinna sisenevate noorte

1 2

6 ,3

1 3

2 ,2

1 4

4 ,7

1 4

7 ,6

1 4

7 ,6

1 6

2 ,2

1 5

0 ,6

1 7

9 ,6

1 8

9

9 1

,3

9 0

,7

9 3

,1

9 9

,4

9 9

,1

1 1

4 ,8

1 3

0 ,8

1 3

4 ,3

1 4

5 ,8

3 3

,2

3 5

,6

3 9

,1

4 5

,3

4 8

,5

4 7

,4

4 6

,8

4 5

,3

4 3

,2

20% 20% 21%

22% 22% 24%

22%

27% 28%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2022

H õ iv

a tu

d ,

tu h a t

Maapiirkonnas töötavate inimeste arv sh maapiirkonna elanikud

sh linnapiirkonna elanikud Osakaal kogu hõivatute arvust

58

arv. Kui linnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus

kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb.

Joonis 8. Hõivatute arv maapiirkonnas tegevusalade kaupa 31.detsember 2021

Allikas: Statistikaamet, RL21147

Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on eelduste loomine uute, hästi tasustatud

eripalgeliste töökohtade tekkeks ja kohalike kogukondade aktiivsuse suurendamine hea elu- ja

ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Uute töökohtade tekkeks eelduste loomiseks rakendatakse

maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meedet. Maaelu arendatakse ka LEADER

meetme abil. Senised tulemused nende programmide ja meetmete rakendamisel on olnud head.

Ettevõtjate ja kogukondade huvi programmides pakutavate võimaluste vastu on suur, mida

näitab esitatud taotluste suur hulk ning taotlustes prognoositud loodavate töökohtade ja

kohalike kogukondade omaalgatuslike tegevuste märkimisväärne arv. Sarnaste meetmetega on

plaanis jätkata ka perioodil 2024―2027.

Riskid, mille maandamisega tuleb tegeleda maaelu ja kohaliku kogukonna tegevuste puhul, on

peamiselt seotud prognoositud tulemuste saavutamise tagamisega, toetatavate projektide

sisulise hindamisega ja tegevuste suunamisega olulist mõju loovale sihtrühmale.

LEADER-lähenemise eelisteks võrreldes sekkumistega, kus eesmärgid ning suunad määratakse

ühiselt kogu rakenduspiirkonnale, on otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale toomine

ning piirkondlike eripärade (piirkonna potentsiaal, ressursid, võimalused) parem arvestamine.

Maaelu ja -ettevõtluse edendamisega tegeleb 26 kohalikku LEADER tegevusrühma (Joonis 9),

mille tegevuspiirkonnad katavad kogu Eesti maapiirkonna.

46 914

34 762

23 000

21 303

17 354

15 698

15 245

14 562

9 541

9 073

7 290 17 038

Töötlev tööstus

Kaubandus ja mootorsõidukite remont

Haridus

Ehitus

Avalik haldus ja riigikaitse

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Veondus ja laondus

Haldus- ja abitegevused

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Majutus ja toitlustus

Muud valdkonnad

59

Joonis 9. LEADER tegevusrühmad

Maamajanduse jõukuse tõstmiseks arendatakse kohalikku ettevõtlust. Kestliku ja mitmekesise

elukeskkonna loomiseks ja tagamiseks panustatakse kohaliku piirkonna spordi- ja vabaaja-

tegevustesse, kultuuri- ja looduspärandi säilitamisse, töökohtade loomise ning muude teenuste

kättesaadavuse parandamisse. LEADER-lähenemise puhul on oluliseks läbipaistvus nii

taotlemisel kui ka hindamisel. Tänu pikaajalisele rakendamisele (läbi mitme

programmiperioodi) on kohalikel tegevusrühmadel olemas kompetents piirkonna eripärade

rakendamisel, strateegiate koostamisel, ettevõtjate ja organisatsioonide nõustamisel ning

abistamisel piirkonna arendamisel.

Tänu eeltoodule on LEADER meede rakendunud edukalt. 2022. aasta lõpu seisuga on kasutatud

88% Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014―2020 raames planeeritud eelarvest ning välja

makstud umbes 73% planeeritud eelarvest. Valminud on ka uued strateegiad, mille

rakendamine järgnevatel aastatel toimub. LEADER lähenemise kaudu arendatakse

tegevuspiirkonnas erinevaid sektoreid (ligi pooled toetuse saajatest tulevad kolmandast

sektorist). Piirkonna arendamisel on tähtsal kohal inimeste kaasamine ning koostöö ― ligi 70%

senistest LEADER toetuse saajatest on esmakordsed toetuse saajad. Lähtudes kohaliku arengu

strateegiast on täiendavalt võimalik suunata rahalisi vahendeid tegevuspiirkonnas valukohaks

olevatesse valdkondadesse ning samuti ka piirkonna mootoriks olevatesse tegevustesse. Seda

näitab ka olukord, kus 56% heaks kiidetud projektidest on defineeritud kui piirkondliku eripära

projektid. Kohalikku elu viivad edasi just piirkonnas tegutsevad väikesed ettevõtted. Tänu

LEADERile on paljud neist saanud tuge, et edendada ja laiendada enda tegevust. Ligi 70%

toetust saanud ettevõtjatest on mikroettevõtjad, kes loovad maapiirkonnas töökohti.

60

ÜPP võrgustiku tegevuse peamine eesmärk uuel perioodil on parandada ühise

põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2023―2027 rakendamise kvaliteeti, suurendada sidusrühmade

kaasatust, teavitada laiemat üldsust ja võimalikke kasusaajaid ÜPP poliitikast ning aidata kaasa

uuendusmeelsuse edendamisele põllumajanduses, toidu tootmises, metsanduses ja

maapiirkonnas. Maaeluvõrgustiku eesmärkide elluviimiseks kogutakse, koondatakse ja

levitatakse häid tavasid, võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste näiteid, aidatakse otsida

koostööpartnereid ning osaletakse innovatsioonialases võrgustikutöös. Lisaks sellele on oluline

roll ka avalikkuse teavitamisel ja informeerimisel.

Finantsinstrumendid

Finantsinstrumentide valdkonna eesmärk on tagada põllumajandustootjatele,

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ning maapiirkonnas

tegutsevatele ettevõtjatele parem juurdepääs kapitalile.

Finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks valdkondades, kus pangad ei anna

laenu ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või

maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu

või tagatisvara. Investeeringute turutõrgete kõrvaldamiseks tuleb aina rohkem rakendada

uuenduslikke, põllumajanduse, kalanduse ja maapiirkonna eripära arvestavaid

rahastamisvahendeid. Erakapitali kaasamist soodustavad rahastamisvahendid aitavad korvata

ajutist rahavoogude puudujääki ning parandada ettevõtjate likviidsust. Finantsinstrumentide

kaudu saab toetada erinevate arengueesmärkide saavutamist ning tagasi laekuvat raha saab

uuesti kasutada investeeringute tegemiseks. Tootlike investeeringute rahastamisel tuleks

eelistada finantsinstrumente, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida

majanduskasvu ning inimeste, ettevõtete ja ressursside arengusse põllumajandus- ja

toiduainesektoris ning maamajanduses.

Tulenevalt Eesti kapitalituru iseloomust, ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel

piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastusallikatele. Krediidiasutuste vahendatav laenuraha on

raskesti kättesaadav olukorras, kus tagatise väärtus pole piisav ja rahavood on ebastabiilsed.

Kapitalile ligipääsu piiratus tuleneb eelkõige krediidiasutuste tegevuse maksimaalsest

optimeeritusest, st võimalusel tegelevad nad võimekate klientidega, kes tegutsevad majanduse

mõttes olulise mahuga ja stabiilses ettevõtlusvaldkonnas. Pankadel on suuremates

majandusvaldkondades paremad teadmised turutrendidest, seega suudavad nad riske paremini

hinnata, mis omakorda väljendub madalama riski tõttu intressi suuruses. Tulenevalt laenutoote

madalatest intressimääradest, ei ole krediidiasutused väga altid võtma lisariske, mistõttu on neil

selged nõuded (kasumlik tegevusajalugu, tugev rahavoog, piisavad tagatised), mille täitmata

jätmisel kliendile laenu ei väljastata. Tavaliselt on pikaajalise ärilise ajalooga ja väärtuse

poolest paremate tagatistega suurettevõtted. Negatiivses võtmes mõjutab eeltoodu eelkõige

alustavaid ettevõtteid, millel on lühike tegutsemisajalugu ja puuduvad piisavad tagatised

pangalaenu saamiseks, ning kasvavaid ettevõtteid, millel on keeruline saada laenu, kuna pangad

annavad seda pigem ulatuses, mida ettevõtte olemasolevad rahavood võimaldavad. Need

ettevõtted võivad vajada vastavalt ettevõtluse iseloomule, kas riskikapitali investeeringuid,

laene või tagatisi. Kapitalile ligipääsu piiratus võimendub eriti maapiirkondades uusi töökohti

loovate alustavate ettevõtete puhul.

Finantsinstrumentide rakendamine on läinud plaanipäraselt. Kuid turutõrge vastavates

sektorites on tunduvalt suurem kui finantsinstrumentide rakendamiseks kavandatud

eelarvelised vahendid. Seega on oluline jätkata finantsinstrumentide rakendamisega ka ÜPP

61

strateegikava raames, toetades ettevõtteid täiendavalt digi- ja rohepöörde elluviimisel.

Ettevõtjate huvi ja vajadus on finantstoodete (mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen ning

pikaajaline investeerimislaen) vastu olnud senini suur ning täiendavalt on planeeritud

rakendada ka käibekapitali laenu, mis võimaldab lahendada lühiajalisi või sesoonsusest

tekitatud takistusi kapitali leidmisel. Finantsinstrumentide rakendamisel on riskiteguriks välja

laenatud raha tagasilaekumine.

Programmi tegevusse panustavad teenused

Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on maaelu ja kohaliku kogukonna ning

finantsinstrumendi poliitika kujundamine ning vastavate toetusmeetmete välja töötamine.

2. Programmi juhtimiskorraldus

Programm „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027“ (edaspidi programm) panustab riigi

eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ ning osaliselt ka

tulemusvaldkonda „Tõhus riik“ (regionaalareng ja maaelu), „Keskkond“ (Natura 2000) ja

„Tervis“ (ohutu toit) ning „Ettevõtlus ja innovatsioon“ (koostöömeetmed).

Programmdokument koosneb kuuest programmi tegevusest, mille alla on koondatud tegevuste

elluviimiseks vajalikud teenused.

Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“

seatud alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument.

Programmi koostamist ja täitmist koordineerib strateegia- ja finantsosakond ning programmi

kooskõlastab ministeeriumi juhtkond. Programmi kinnitab regionaalminister käskkirjaga pärast

riigieelarve vastuvõtmist ja programm avalikustatakse Regionaal-ja

62

Põllumajandusministeeriumi kodulehel. Programmi muudetakse vastavalt vajadusele või sama

aasta riigieelarve seaduse muutmisega.

Programmi elluviimise seisukohalt on suure kaaluga ka Rohelepe koos selle strateegiatega

"Talust taldrikule" ja „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue finantsperioodi planeerimine ja käivitumine. Nende

protsesside käigus tuleb tagada kooskõla ja loogiline sidusus programmi, "Talust taldrikule"

strateegia, „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning ÜPP järgmise

finantsperioodi eesmärkide ja tegevuste vahel.

Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle

rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi

rahastamiskava koostatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Programmi tulud, kulud ja

finantseerimistehingud kinnitatakse riigi eelarvestrateegiaga 2024―2027.

Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi koostab igal aastal programmi rakendamise kohta

tulemusaruande.

Regionaalministri 11.03.2024 käskkiri nr 96

„Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”,

„Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja

„Regionaalpoliitika 2024–2027“ kinnitamine“

Lisa 2

Programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024‒2027“ Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava

Nimetused 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve

PROGRAMM Põllumajandus,

toit, maaelu

Kulud 479 328 014 477 959 274 431 096 170 412 016 034

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 401 899 592 403 311 941 356 907 812 337 349 208

Investeeringud 3 194 153 1 868 053 1 867 823 1 868 010

Mitterahalised kulud 4 274 012 4 080 192 4 074 792 4 079 170

MEEDE

Põllumajanduskeskkonna hea

seisundi tagamine

Kulud 64 891 939 61 320 420 58 751 406 60 846 155

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 57 500 603 56 476 275 54 874 211 56 922 831

Investeeringud 619 056 244 536 243 098 243 121

Mitterahalised kulud 616 911 416 037 382 374 382 912

Põllumajanduskeskkonna hea

seisundi tagamine

Kulud 64 891 939 61 320 420 58 751 406 60 846 155

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 57 500 603 56 476 275 54 874 211 56 922 831

Investeeringud 619 056 244 536 243 098 243 121

Mitterahalised kulud 616 911 416 037 382 374 382 912

MEEDE Taimetervis, loomade

tervis ja heaolu

Kulud 25 504 728 25 359 855 26 457 690 24 752 712

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 13 903 643 13 989 135 15 052 334 13 355 078

Investeeringud 788 001 401 690 400 756 400 771

Mitterahalised kulud 710 072 620 214 598 372 598 718

Taimetervise, loomade tervise ja

heaolu tagamine

Kulud 25 504 728 25 359 855 26 457 690 24 752 712

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 13 903 643 13 989 135 15 052 334 13 355 078

Investeeringud 788 001 401 690 400 756 400 771

Mitterahalised kulud 710 072 620 214 598 372 598 718

MEEDE Toiduohutuse tagamine

Kulud 9 268 489 11 438 431 11 447 721 11 448 866

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 55 548 159 238 159 238 159 238

Investeeringud 113 585 115 243 115 243 115 243

Mitterahalised kulud 203 634 248 651 248 651 248 651

Toiduohutuse tagamine

Kulud 9 268 489 11 438 431 11 447 721 11 448 866

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 55 548 159 238 159 238 159 238

Investeeringud 113 585 115 243 115 243 115 243

Mitterahalised kulud 203 634 248 651 248 651 248 651

MEEDE Kvaliteetsed sisendid

põllumajanduses

Kulud 40 191 128 36 839 782 35 277 822 34 930 669

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 16 207 205 15 031 954 13 489 771 13 139 187

Investeeringud 642 171 494 802 494 201 494 212

Mitterahalised kulud 948 592 930 840 916 760 917 020

Maakasutus

Kulud 10 250 238 10 127 744 9 543 369 9 683 820

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 7 533 819 7 505 431 6 959 171 7 093 781

Investeeringud 135 776 98 475 97 656 97 661

Mitterahalised kulud 197 140 175 503 156 332 156 454

Maaparandus

Kulud 12 141 996 11 231 896 10 246 359 9 760 955

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 8 363 916 7 496 003 6 497 916 6 012 722

Investeeringud 114 654 79 592 79 807 79 813

Mitterahalised kulud 119 157 158 030 163 082 163 211

Sordiaretus ja taimne

paljundusmaterjal

Kulud 12 568 023 10 387 892 10 392 857 10 390 484

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 162 132 0 0 0

Investeeringud 276 987 239 743 239 743 239 743

Mitterahalised kulud 597 665 587 229 587 229 587 229

Põllumajandusloomade aretus

Kulud 5 230 872 5 092 251 5 095 236 5 095 410

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 147 338 30 519 32 684 32 684

Investeeringud 114 754 76 992 76 994 76 994

Mitterahalised kulud 34 630 10 078 10 116 10 126

MEEDE Põllumajandussaaduste

tootmine, väärindamine ja

turustamine

Kulud 293 060 473 276 224 697 250 631 551 243 392 970

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 272 706 225 255 533 402 229 398 268 221 633 724

Investeeringud 901 407 512 754 516 661 516 761

Mitterahalised kulud 1 343 755 1 316 979 1 408 420 1 410 770

Põllumajandustootjate ja

toiduainetööstuste

konkurentsivõime

Kulud 116 128 628 110 491 940 83 619 118 77 104 408

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 107 231 491 102 059 343 75 139 336 68 584 396

Investeeringud 134 227 101 074 106 403 106 456

Mitterahalised kulud 563 428 596 111 720 830 722 070

Põlvkondade vahetus

Kulud 17 395 458 11 358 178 9 681 879 9 694 040

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 16 685 757 10 899 372 9 236 903 9 245 444

Investeeringud 165 079 82 714 82 088 82 097

Mitterahalised kulud 226 290 143 851 129 194 129 417

Riskijuhtimine ja

põllumajandusturgude tasakaal

Kulud 118 565 904 120 667 030 121 692 306 119 926 538

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 115 513 876 116 351 390 117 389 811 115 665 946

Investeeringud 207 774 90 472 90 572 90 596

Mitterahalised kulud 240 111 345 881 348 215 348 794

Ühistegevus ja koostöö

Kulud 2 537 537 2 389 862 2 801 509 2 702 230

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 1 697 203 1 553 187 1 963 546 1 863 957

Investeeringud 115 049 78 813 78 538 78 542

Mitterahalised kulud 44 065 54 431 48 009 48 084

Ekspordivõimekus ja Eesti toidu

kuvand

Kulud 2 014 747 2 553 414 2 617 233 2 412 360

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 863 147 1 422 359 1 481 533 1 277 615

Investeeringud 114 173 77 206 77 148 77 148

Mitterahalised kulud 27 632 23 170 21 809 21 825

Mahepõllumajandus

Kulud 36 418 200 28 764 274 30 219 507 31 553 394

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 30 714 750 23 247 750 24 187 139 24 996 364

Investeeringud 165 104 82 475 81 912 81 921

Mitterahalised kulud 242 229 153 534 140 363 140 579

MEEDE Maa- ja

rannapiirkonna areng

Kulud 46 411 257 66 776 088 48 529 979 36 644 661

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 41 526 369 62 121 937 43 933 990 32 139 150

Investeeringud 129 934 99 028 97 864 97 902

Mitterahalised kulud 451 048 547 470 520 215 521 098

Maa- ja rannapiirkonna

arendamine

Kulud 46 411 257 66 776 088 48 529 979 36 644 661

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 41 526 369 62 121 937 43 933 990 32 139 150

Investeeringud 129 934 99 028 97 864 97 902

Mitterahalised kulud 451 048 547 470 520 215 521 098

Regionaalministri 11.03.2024 käskkiri nr 96 „Programmide

„Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”,

„Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja

„Regionaalpoliitika 2024–2027“ kinnitamine“

Lisa 3

KALANDUS ÜHISPROGRAMM 2024-2027

2

SISUKORD

1. Programmi üldinfo ........................................................................................................... 3

2. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................... 5

4. Hetkelukorra lühianalüüs ................................................................................................. 6

5. Olulised tegevused ........................................................................................................... 9

6. Meetmed, tegevused ja teenused ................................................................................... 10

6.1 Kestlik kalandus ..................................................................................................... 10

6.1.1 Kutseline kalapüük .......................................................................................... 11

6.1.2 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine ............................................... 13

6.1.3 Vesiviljelus ..................................................................................................... 16

6.1.4 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

keskkonnakaitsemeetmete

rakendamine ......................................................................................................................... 17

6.1.5 Kalavarude haldamine ja kaitse ...................................................................... 18

6.1.6 Kalavarude kaitse ja –püügi haldamise ja kaitse korraldamine ...................... 19

7. Ühisprogrammi juhtimiskorraldus ................................................................................. 19

3

1. Programmi üldinfo

Kalavarud on rahvuslik rikkus, mida tuleb säästlikult kasutada. Kalavarude kasutamist ja kaitset

tuleb korraldada viisil, mis tagab varude kestlikkuse, võimaldades samal ajal saada nende

kasutamisest võimalikult suurt sotsiaalset ja majanduslikku tulu. Kalanduse majanduslike

eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele

vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu

tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. Kalanduse programmiga aidatakse nende

eesmärkide saavutamisele kaasa, esitades nägemuse kalamajandussektori vajadustest,

väljakutsetest ja arenguvõimalustest.

2. Sissejuhatus

Kalanduse programm on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumi

ühisprogramm, mis hõlmab valdkonna vastutusala kirjeldust, mõõdetavaid väärtusi ning

eelarvet. Ühisprogrammi kinnitavad regionaalminister ja kliimaminister käskkirjaga vastavalt

pädevusjaotusele .

Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus

Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud,

toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade

elujõud kasvab.

Tulemusvaldkonna

vastutaja

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Valdkonna arengukava

visioon

Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada.

Programmi nimi Kalandus

Programmi eesmärk Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning

kalavarude säästliku majandamise.

Programmi periood 2024―2027

Vastutaja

(kaasvastutaja)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

(Kliimaministeerium)

Kaasvastutajad ( Regionaal-

ja

Põllumajandusministeeriumi

valitsemisala asutused)

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA),

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA)

Kaasvastutajad

(Kliimaministeeriumi

valitsemisala asutused)

Keskkonnaamet (KeA)

4

Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“

seatud alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument.

PõKa 2030 kaheksas tegevussuund on kestlik kalandus, mis sisaldab nelja eesmärki:

 keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus;

 kasvab keskkonnateadlik harrastuspüük;

 kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline;

 kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure

ekspordipotentsiaaliga.

Tulemusvaldkond „Põllumajandus ja kalandus“ on seotud tulemusvaldkonnaga "Keskkond“.

Ühisprogrammi dokument koosneb ühest meetmest ja kuuest tegevusest. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium vastutab kutselise kalapüügi, vee-elusressursside töötlemise,

vesiviljeluse, kalavarude haldamise ja kaitse, ning harrastuspüügi arendamisega seotud

tegevuse ja teenuste eest, samuti Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF)

2021―2027 rakenduskava väljatöötamise ja selle rakendamise eest. Kliimaministeerium

vastutab kalapüügiga seonduvate õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalve ja

harrastuspüügiks kalastuskaartide väljastamise eest.

2023. aasta seisuga on valdkonna tervikteenuste protsessis kaardistatud kutselise kalapüügi

ning vee-elusressursside töötlemise ja turustamise teenuste protsessid. Kaardistamisel on

vesiviljeluse teenuste protsess.

Kalanduse programmi 2024. aasta ReM eelarve kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute

maht on 13 338 610€ (Tabel 2). Kliimaministeeriumi eelarve kulude, mitterahaliste kulude ja

investeeringute maht on 3 678 537€ (Tabel 3). Ministeeriumid avalikustavad dokumendi oma

kodulehel pärast seda, kui Riigikogu on riigieelarve vastu võtnud. Ühisprogrammi uuendatakse

5

igal aastal RES protsessi käigus või vastavalt vajadusele. Ühisprogrammi eelarvet seiratakse

kord kvartalis ning tegevusi kord poolaastas.

Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle

rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kulu (sh välisvahendeid). Programmi

rahastamiskava esitatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Struktuurivahenditega seotud

muudatusi kajastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 perioodil ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-2027 perioodil toetuse

andmise tingimuste käskkirjades. Mõlemad ministeeriumid koostavad igal aastal

ühisprogrammi rakendamise kohta eraldi tulemusaruande, mis esitatakse

Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt 1. juuniks.

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime

ning kalavarude jätkusuutliku majandamise. Programmi eesmärgi saavutamist jälgitakse

järgmiste mõõdikute abil.

Tabel 1. Programmi mõõdikud koos algtasemete ja sihttasemetega aastate kaupa.

Mõõdik, sh allikas 2022*

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Heas seisus varud, % 42 61 61 61 61

Lisandväärtus töötaja kohta

ettevõtetes, mis tegelevad

kalandusega (kutseline kalapüük,

vesiviljelus ja kala töötlemine),

€/Statistikaamet

25 711

(2021)

29 000 29 500 30 500 31 000

Töökohtade arv ettevõtetes, mis

tegelevad kalandusega (kutseline

kalapüük, vesiviljelus

ja kala töötlemine), Statistikaamet

1903

(2021)

1855 1875 1875 1875

Ühisprogrammi eelarve koosneb Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi kuue

tegevuse eelarvest.

Tabel 2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi tegevuste eelarve

Eelarve kulude jaotus 2023

eelarve

2024

eelarve

eelarve

2025 2026 2027

Meede Kestlik kalandus 30 078 835* 17 017 147 28 362 204 30 737 717 29 920 883

Program

mi

tegevus

Kutseline

kalapüük

8 638 475 5 264 006 10 063 779 10 045 407 10 428 070

6

Program

mi

tegevus

Vee-

elusressursside

töötlemine ja

turustamine

8 644 684 3 330 646 6 402 016 8 590 312 6 708 593

Program

mi

tegevus

Vesiviljelus 3 044 400 1 042 474 2 479 749 2 579 215 2 793 765

Program

mi

tegevus

Euroopa

Merendus- ja

Kalandusfondi

keskkonnakaitse

meetmete

rakendamine

3 747 992 2 636 654 4 903 159 5 041 074 5 522 882

Program

mi

tegevus

Kalavarude

haldamine ja

kaitse

0* 1 064 830 858 093 838 159 838 896

Program

mi

tegevus

Kalavarude

kaitse ja –püügi

haldamise ja

kaitse

korraldamine

6 003 284*** 3 678 537 3 655 408 3 643 550 3 628 677

* Ei kajasta kogu 2023.a eelarvet, kuna kalavarude haldamise ja kaitse valdkond liikus Regionaal- ja

põllumajandusministeeriumisse alates 1. juuli 2023.

**Kajastab vaid 2023.a juulist üle tulnud vahendeid seoses valdkonna liikumisega Regionaal-ja

Põllumajandusministeeriumiga vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusele.

*** 2023.a number on programmi kinnitamise hetkel veel täpsustamisel.

Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele

suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava

asutuse personali- ja majanduskulud). Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on

eraldi välja toodud see osa teenuse otsekulust, mida rahastatakse struktuurivahenditest.

Investeeringute eelarvet kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide

teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu

selleks, et kanda investeering kuludesse soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara

kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes.

Käibemaks programmi eelarve jaotuses ei kajastu. Kuludes kajastuvad ka mitterahalised kulud,

mis sisaldavad põhivara amortisatsiooni kulu.

4. Hetkelukorra lühianalüüs

Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti

kalavaru seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja

haldamisel. Lisaks tuleb leida võimalused, kuidas kalakasvatamisel kasutada maa- ja

veeressurssi võimalikult efektiivselt. Kalapüük, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine,

vesiviljelus ― need valdkonnad peavad põhinema konkurentsivõimet, sissetulekuid,

lisandväärtust ja teadmisi suurendaval majandamisel, mis on samaaegselt keskkonnahoidlik ja

sünergiaidloov.

Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu nappus ning kalandussektori vähene

atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Sektori

7

atraktiivsuse tõstmiseks on vaja jätkata valdkonnast positiivse kuvandi loomist kõigis

kalamajanduslikes valdkondades ning selle saavutamiseks tuleb tõhustada koostööd teadus- ja

haridusasutuste, sektori ettevõtete ning administratsiooni vahel.

Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere

traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2023. aasta alguse seisuga tegutseb sektoris 1524 püügiloa

omanikku ning 2304 kalurit. Piiratud kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide

kestmise, konkurentsivõime püsimise ning ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse

ajaloolisel püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste jaotussüsteem.

Peamised väljakutsed püügisektoris on seotud püügikoormuse vähendamise ja sissetulekute

tõstmisega, kuivõrd majanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole.

Kalavarude looduslikuks taastumiseks tuleb taastada kalade elupaiku ja kudealasid ning tagada

nende säilimine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade

noorjärke. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada püügikoormust nende

kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas seisundis (eelkõige ahven ja koha). Samuti on vaja

ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid. Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi ebaseadusliku

kalapüügi ohjamiseks, püütud kala tagasiheite lõpetamiseks ning soovimatut kaaspüüki

vähendavate püügimeetodite ja püügivahendite kasutuselevõtuks.

Ranna ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on madal,

mis muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest toodangu väärindamisel ja turustamisel

ning on tingitud ka kalapüügi hooajalisusest. Seetõttu on vaja tähelepanu pöörata ranna- ja

siseveekogude kalurite tegevuste mitmekesistamisele ja sissetulekute tõstmisele. Säästva

sinimajanduse kasvu toetab kestliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja vee-

elusressursside väärindamise kõrval ka jõukate rannikukogukondade areng.

Vee-eluressursside töötlemist iseloomustab vähene tootearendus. See tähendab ühelt poolt

seda, et tooted on tagasihoidliku lisandväärtusega, kuid teisest küljest on senini vähe tähelepanu

pööratud nende ressursside töötlemisele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja

mille väärindamine ei suurenda survet keskkonnale, olles samal ajal vastavuses elurikkuse,

kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega. Kalandussektori ettevõtete investeeringute

soodustamiseks tuleb toetada keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate

kasutuselevõttu, soosides ressursside tõhusamat kasutust. Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris

tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele, kellel on madal omafinantseeringuvõime, ning

väikeste ja keskmiste suurustega ettevõttetele (VKE-dele), kellel on raske saada pikaajalisi

laene, võimaldatakse turutõrgete leevendamiseks ligipääsu laenurahale. Töötlemissektori

konkurentsivõime tõstmiseks, sh lisandväärtuse kasvatamiseks, on vaja toetada vee-

elusressursside tootearendust ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist

ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö ning Eesti teadlaste rahvusvahelises

teaduskoostöös osalemise kaudu.

Vaatamata faktile, et Eestis püütakse aastas ligikaudu 74 000 tonni kala ja kasvatatakse veel

lisaks 800 tonni , ei ole riigis kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine suur. Aastas tarbitakse

keskmiselt umbes 17 kg kalatooteid elaniku kohta, mis on tunduvalt alla Euroopa keskmise –

Euroopas on see näitaja 23,2 kg inimese kohta. Kalatarbimise suurendamiseks Eesti

leibkondades on plaanis jätkata üleriigilise kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tutvustamise ja

teavitamise kampaaniaga, mis pööraks tähelepanu kalatoodete tarbimise olulisusele kõikides

vanusegruppides ja aitaks kaasa Eesti kalatoodete väärindamisele ning turustamisele.

8

Eestis tegutseb kaheksa kalanduspiirkonna tegevusrühma (Joonis 1). Kalapüük on alati olnud

tähtsal kohal ning mitmed asundused on tekkinud just kalapüügiga tegelemise toetusel.

Kalanduspiirkondade moodustamisega on rannakalanduses välja kujunenud tugev kalurite

tuumik, kes saab kalapüügist märkimisväärset tulu.

Joonis 1. Kalanduspiirkonna tegevusrühmad

Seoses püügi hooajalisusega on siiski enamikul ranna- ja siseveekogude kutselistel kaluritel

vajadus leida täiendavaid sissetulekuallikaid, sest hooajaline püügitegevus ei anna piisavalt tulu

ega sissetulekut terveks aastaks. Ranna- ja siseveekogude kalurite vähene

investeeringusuutlikkus vähendab oluliselt nende võimalusi võtta kasutusele uusi

keskkonnasäästlikke ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid ning seista

vastu kliimamuutustest tulenevatele ohtudele.

Kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada püüki

nii ranna- kui ka siseveekogudes nii, et püügitegevusest sõltuvad kogukonnad jõuaksid

rahuldava elatustasemeni ja nende investeerimissuutlikkus kasvab. Vee-elusressursside

väärindamine ja otseturustamise jätkuv toetamine loob võimalused lühikeste tarneahelate

tekkeks ning soodustab väikeste, kuid kvaliteetsete koguste turustamist otse tarbijale.

Kalanduspiirkondade ja kestliku sinimajanduse arengu soodustamiseks on vajalik koostöö

jätkumine sektorite esindajate ja teadlaste vahel ning algatusrühmade töö koordineerimine

riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil.

Nii kalavarude hea seisundi saavutamiseks kui ka kalandussektori konkurentsivõime tõstmiseks

vajalikke tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2021―2027 Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) vahenditest, varasemalt ELi finantsperioodil

2014―2020 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF ) vahenditest. Mitmesuguseid

harrastuskalapüügi tugevdamise meetmeid ja kalanduse teadlikkuse tõstmise tegevusi

rahastatakse ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Lõhelistele rändeteede avamist

kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel on seni rahastatud Euroopa Liidu

Ühtekuuluvusfondi vahenditest.

9

EMKF 2014―2020 rakenduskava elluviimine jätkub kuni 2023. aasta lõpuni arvestusega, et

kõik toetatavad tegevused peavad olema lõpetatud ja kuludokumendid esitatud 31. detsembriks

2023.

Uue eelarveperioodi 2021―2027 EMKVFi Eesti rakenduskava kiideti Vabariigi Valitsuse

poolt heaks 21. juulil 2022. aastal. Euroopa Komisjon andis sellele heakskiidu 9. detsembril

2022. aastal. Esimeste EMKVF 2021―2027 toetusmeetmete avamist planeeritakse 2023. aasta

III kvartalis.

Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava aastani 2030 kinnitati 12. juulil 2022.

aastal ning see annab võimaluse rakendada EMKVFi vahendeid sektori arenguteks.

Elektrienergiatoodete hind kasvas 2022. aastal oluliselt ja seda eelkõige Venemaa sõjalise

agressiooni tõttu Ukraina vastu. 2023 aasta alguses võimaldati kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele EMKF vahenditest elektrienergia hinnatõusu hüvitamist

selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas.

5. Olulised tegevused

Olulised tegevused 2024―2027 eesmärkide täitmiseks:

 Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete elektrooniliseks esitamiseks ning

andmehalduse kaasajastamiseks juurutatakse elektroonilisi infotehnoloogilisi

kliendirakendusi. Tänapäevaste IT-lahenduste ja elektroonilise andmevahetuse

parendamise toel väheneb ettevõtjate ja kalandusadministratsiooni halduskoormus,

paraneb andmete kvaliteet ja operatiivsus, luues võimaluse kasutada andmehalduses

täisautomaatset aruandlust ning tõhustada järelevalvet ebaseadusliku tegevuse üle.

 Luuakse tingimused merevesiviljeluse arenguks. Selleks, et merevesiviljeluse areng ei

tooks kaasa olulist negatiivset mõju merekeskkonnale, on vajalik välja töötada ja

rakendada merevesiviljeluse arengut võimaldavad leevendus- ja

kompensatsioonimeetmed.

 Vee-elusressursside väärindamisel soodustatakse kõrgema lisandväärtusega toodete

tootmist ja aidatakse kaasa kalapüügi- ja vesiviljelustoodete uute turgude leidmisele.

Majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandussektori arenguks on

vajalik pöörata tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja suurendada

tehnoloogilist võimekust, et tagada kohalike ja seni kasutamata vee-elusressursside (sh

töötlemisjääkide) efektiivsem kasutamine. Vee-elusressursside väärindamisel tuleb

kasutusele võtta uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, mille eelduseks on ettevõtete

koostöö teadus- ja arendusasutustega, sh rahvusvahelisel tasandil. Toodetele uute

turgude leidmine on suure tähtsusega, kuna see võimaldab vähendada võimalikke

tekkivaid riske peamistel sihtturgudel, mis on tingitud näiteks geopoliitilisest olukorrast

maailmas.

 Kalandusega seotud rannakogukondade arengut soodustatakse kalanduse

tegevusrühmade tegevuse kaudu. Ranna- ja siseveekogude püügisektori

konkurentsivõime tõstmiseks edendatakse ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse

andmisel ja toodangu turustamisel. Toetatakse investeeringuid kalanduspiirkondade

majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside

kasutuselevõtmiseks, et laiendada ranna- ja siseveekogude kalurite majandustegevuste

mitmekesisust, tõsta sissetulekuid ning suurendada vastupidavust võimalikele

10

majandus- ja keskkonnakriisidele. Kalanduspiirkondades edendatakse kalandus- ja

merendustraditsioone ning kultuuripärandit rannakogukondade identiteedi

tugevdamiseks. Samuti suurendatakse kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi.

 Soodustatakse keskkonnahoidlikku tootmist ja toetatakse investeeringuid

taastuvenergia kasutuselevõtmiseks kõikides kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise

ning väärindamise etappides.

 Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks kavandatakse liigse

püügikoormusega piirkondades kasutatavate püügivahendite arvu vähendamist ning

kalavarude kaitsemeetmete ajakohastamist (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-

ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse

teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi

hindamisele ja teadussoovitustele.

 Kalavarude hea seisundi saavutamiseks rakendatakse taastamisemeetmeid: rändeteede

avamine (paisude ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele),

elupaikade ja koelmute taastamine ning taasasustamine.

 Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilisi

kontrollimise võimalusi ning kaasatakse vabatahtlikke kudealade kaitsmisel.

 Harrastuskalapüügi edendamiseks on ajakohastatud infosüsteemi (TEHA), et lubade

väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Lubade väljastamine toimub alates

2022. aasta 1. märtsist kalaluba.ee süsteemi kaudu.

 Jätkatakse harrastuspüügi taristute toetamist, mis tõstab teenuse kvaliteeti ja

populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele.

 Viiakse ellu harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust tõstvaid tegevusi.

6. Meetmed, tegevused ja teenused

6.1 Kestlik kalandus

Meetme eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime

ning kalavarude säästliku majandamise.

Tabel 3. Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Kutselise kalapüügi

lisandväärtus sektori

töötaja kohta, €

39 237

(2021)

42 000 44 000 46 000 48 000

Vesiviljeluse

lisandväärtus sektori

töötaja kohta, €

15 265 24 800 25 000 25 200 25 500

Majanduslik mõju

(sotsiaalmajanduslik

mõju) harrastaja kohta

aastas, €

278 320 320 320 320

11

6.1.1 Kutseline kalapüük

Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline kutseline

kalapüügisektor.

Poliitika kujundamise ja elluviimisega loome tingimused elujõulise ja konkurentsivõimelise

kutselise kalapüügisektori arenguks, mis põhineb loodusliku kalavaru säästlikul kasutamisel.

Sektori arengu eelduseks on heas seisus kalavarud.

Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere

traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2023. aasta alguse seisuga tegutseb sektoris 1524 püügiloa

omanikku ning 2304 kalurit. Kalanduse kogusaagist, mis oli 2022. aasta andmetel 74,2 tuhat

tonni, saadakse koguseliselt püügil rannavetest ja siseveekogudest 16,6%, kaugpüügil 21% ja

Läänemere traalpüügil üle 62% kalast. Väärtuselt moodustab kalasaagist kaalukama osa

kaugpüük 73%-e väärtusega, järgnevad ranna- ja sisevete püük 13,5% ja traalpüük 13%-ga

kogu Eesti kalasaagist.

Ranna- ja siseveekogude kutselisel kalapüügil, kus peamiselt tegutsevad füüsilisest isikust

ettevõtjad, on kutselise kalapüügi loa välja võtnud 1504 ettevõtjat, kelle lubadele on kantud

kokku 2304 kalurit. Läänemere traalpüügi- ja kaugpüügisektoris, kus saadakse enam kui 83%

kogu Eesti väljapüügist, tegutseb 20 ettevõtet ja kokku ligikaudu paarsada kalurit. Kuna ranna-

ja siseveekogude kalanduses on kasutada oleva kalavaru kohta püügiga tegelevate isikute arv

suur, siis on püügist saadav keskmine tulu ühe isiku kohta madal ning kalapüük ei ole enamikule

ranna- ja siseveekogude kaluritele ainsaks sissetulekuallikaks (ligikaudu kolmandik loa

omanikest püüab alla 200 kg kala aastas). Seega on ranna- ja siseveekogude kalapüügil

jätkuvalt suurim väljakutse see, kuidas leida tasakaal püügikoormuse ning kutselise

kalapüügiga tegelejate arvu ja kasutada oleva kalavaru vahel. Lisaks tuleb sissetulekute

suurendamiseks toetada tegevuste mitmekesistamist ja lõimimist sinise majanduskasvu teiste

valdkondadega (nt rannikuturism, merebiotehnoloogia). Sinine majanduskasv on pikaajaline

strateegia, mis toetab säästvat majanduskasvu mere- ja merendussektoris tervikuna.

Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtete majandusnäitajate parandamiseks tuleb toetada ka

püütud saagi väärindamist ja otseturustamist. Eelduse selleks loob ettevõtjate endi majanduslik

koostöö, mille üks vorm on tootjaorganisatsioon. Läänemere traalpüügisektoris toimib selline

lähenemine juba aastaid, kus kilu ja räime püüdvad ettevõtjad on koondunud kolmeks toimivaks

tootjaorganisatsiooniks ning katusorganisatsiooniks ― tootjaorganisatsioonide liiduks. Ranna-

ja siseveekogude püügisektoris on praeguseks tunnustatud üks tootjaorganisatsioon, mis

toimetab peamiselt Peipsi järvel. Tootjaorganisatsioonide peamine suunitlus on koondada

väiksed tootmismahud suuremaks kogumiks, et kindlustada stabiilsem logistika ja tarneahel

toodete kättesaadavamaks muutmisel ning saavutada juurdepääs parematele

turustamisvõimalustele, panustades enda tegevusega ka jätkusuutlikku toidutootmist

käsitlevatesse strateegiatesse. Näeme, et riigi roll on toetada sellises vormis ühistegevust ka

edaspidi, et sektoris toimuksid konkurentsivõimet suurendavad muutused ja arengud.

Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks toetame investeeringuid kalalaevade

energiatõhususe suurendamiseks. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise

toetamisega loome eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki

täitvad ehk multifunktsionaalsed kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega

seonduvatest kuludest.

12

Tööjõu vananemine ja kutselise kalapüügi vähene atraktiivsus noorte jaoks ohustab sektori

kestma jäämist, mistõttu on vaja luua sektorist atraktiivne positiivne kuvand. Ühelt poolt tuleb

sektorisse suunata parimad teadmised ja lahendused koostöös haridus- ja teadusasutustega ning

soodustada selleks ka erinevaid rahvusvahelisi projekte. Teisalt on vaja tõhustada dialoogi ka

sektori ja administratsiooni vahel. Vähem tähtsad ei ole ka erinevad teadlikkust tõstvad

kampaaniad, mis on hea viis teadmiste viimiseks laiema avalikkuseni. Kalapüügisektori

ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks

jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis leiavad aset kalapüügisektori ja

teadus-arendusasutuste koostöös. Teadmistepõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa

osalemine rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes JPI Oceans ja SCAR-Fish ning

raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja

siseveed“ tegevustes. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös

ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute

programmi kaudu.

Lisaks sektori sisestele tegevustele, ei ole vähem tähtis pöörata tähelepanu keskkonnale ja

meetmetele, millega hallata kutselise kalapüügi majandamist ja andmete kogumist. Selleks, et

muuta püügiga seonduvate andmete esitamist ettevõtjatele lihtsamaks ja administratsioonile

süsteemsemaks, on vaja jätkata selleks sobilike elektrooniliste lahenduste parendamist ja

juurutamist. Alakasutatud on tänapäevaste elektrooniliste lahenduste potentsiaal kutselise

ranna- ja siseveekogude kalapüügi aruandluses, kus e-lahenduste olemasolust hoolimata

tehakse elektrooniliselt alla 25% kõikidest toimingutest. Kavandame aastatel 2023―2024

üleminekut üksnes elektroonilisele andmeesitusele ranna- ja siseveekogude kalapüügil, samuti

kala esmamüükide, ülevõtmiste ja transpordi vormistamisel, et 2024. aastast rakendada

elektroonilist andmeedastust Eesti kutselises kalapüügis lausaliselt.

Täiselektrooniline andmeesitus võimaldab koguda andmeid operatiivselt, mis tähendab, et ka

ülevaade kvooditäituvusest saabub operatiivselt. Andmete kvaliteet paraneb tänu nende

ühetaolisusele ja elektrooniliste võimalustega loodavate andmete sisestamise eelseadistamise

võimalustele. Samuti paraneb andmete aja- ja vajaduspõhine töötluskiirus. Selle pinnalt on

võimalik ümber defineerida ka andmete analüüsitehnikad, et kasutada rohkem süsteemitööriistu

ja automaatseid aruandlusi. See aitab tõhustada järelevalvet ja vastavalt ka ressursse suunata.

Alates 1. jaanuarist 2023 on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lisaks majanduslikult olulisemate

kalaliikide püügivõimaluste jaotamisel kehtestatud püügivahendite piirarvu jaotamisele lubatud

ka aastase saagi jaotamine väljapüügimahuna püügivahendite kohta. Muudatus võimaldab

püügiõiguse omanikel stabiilsemat püügivõimaluste kasutust, kuna nüüd saavad nad ise

püügitegevust planeerida, vältides suures koguses kala ühel ajal turule paiskamist, ja teha

otsuseid lähtuvalt majanduslikest kaalutlustest.

2022. aastal kasvas hüppeliselt l kütuse hind maailmaturu Venemaa sõjalise agressiooni tõttu

Ukraina vastu. Seetõttu suurenesid oluliselt traalapüügi kulud nii Läänemerel kui ookeanil.

Nende ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks võimaldati 2023. aasta alguses EMKFi

vahendite toel hüvitada 2022. aastal kalapüügiks kasutatud aktsiisivaba diislikütuse hinnatõusu

osa, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust.

Programmi tegevuse tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Põllumajandus- ja

Toiduamet (PTA) ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). PTA

peamisteks teenusteks on kutselise kalapüügiga seotud andmete kogumine ja analüüs ning

13

turukorralduse järelevalve, PRIA korraldab riiklike ning EMKF ja EMKVF toetuste andmist ja

toetustega seotud järelevalvet.

Tabel 3. Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Ranna- ja siseveekogude

kalapüügi sektoris

hõivatute keskmine

vanus

54,2 54 54 54 54

Kutselise kalapüügi

ettevõtete keskmine palk

(suhe Eesti keskmisesse),

%

79 (2021) 85 88 90 92

Kutselise kalapüügi

ettevõtete müügitulu, €

57 892 000

(2021)

67 700 000 68 700 000 70 000 000 72 000 000

6.1.2 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine

Programmi tegevuse eesmärk on kalandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge

lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang.

Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulisema ja

konkurentsivõimelisema kalatöötlemissektori arenguks, pöörates enim tähelepanu

lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja kaasates selle saavutamiseks senisest enam

teaduspotentsiaali. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame

keskkonnahoidlikku töötlemist ning tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse

suurendamist kohalike ning seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide)

efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega

toodete tootmise poole. Olulind roll on siin ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö

tulemusel väljatöötatavatel vee-elusressursside väärindamise uuenduslikel tehnoloogilistel

lahendustel. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-

NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi

kaudu.

Eestis on kala tarbimine viimase kolme aastaga olnud kerges tõusutrendis ulatudes 17kg-ni

aastas ühe elaniku kohta. See on omakorda mõjutanud Eesti kalatoodetega isevarustatuse taset,

mis on püsinud suhteliselt kõrgel ( 2022. aastal 328%). See tähendab, et meil on küllaltki suur

hulk ressurssi, mida tarbida ja kõrgema väärtusega toodeteks töödelda.

Tootmissisendite kallinemine on avaldanud suurt mõju kogu sektorile, tõstes kulutusi nii

tootmises, töötlemises kui ka kasvatuses, mõjutades seega kalatoodete hinda jaekettides.

Inimesed tunnetavad toiduainete hindade muutusi poes käies vahetumalt ja reageerivad

hinnatõusule kala-ja kalatoodete asemel odavamate alternatiivsete tootegruppide ostmisega.

Kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodangu pakkumine ning sellega

käsikäes kulgev tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused toodete tarbimise suurendamiseks.

14

Riigisisese kalatarbimise tõstmiseks algatasime 2021. aasta alguses teavituskampaania

kalatoodete tarbimise propageerimiseks, mis kestis 2023. aasta märtsini. Kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tootmise ja väärindamise etappides toetame taastuvenergeetika

kasutuselevõttu ettevõtetes, mis võimaldab lisaks keskkonnahoidlikule tootmisele hoida ära

energiakandjate hinnatõusust tulenevaid mõjusid lõpptoodete hindadele.

Kuna Eestis püütakse kala üle kolme korra rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub tänase

kalapüügisektori majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist. Oluliste turgude äralangemine

võib vähendada sektori tulusust. Näiteks vähenes kilu- ja räimepüügisektori tulusus, kui

Venemaa turule kehtestati ekspordipiirangud. Ajapikku on sektor suutnud sellest siiski taastuda

(joonis 2). Ka COVID-19 levikust tingituna vähenes 2020. aastal Euroopa-suunaline eksport,

eeskätt magevee kalade (koha, ahven) töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel, kuna HoReCa

nõudlus oli marginaalne.

Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas kasvas 2022. aastal oluliselt

elektrienergiatoodete hind. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevatele

ettevõtjatele elektrienergia hinnatõususust 2022. aastal tingitud lisakulude kompenseerimiseks

ja ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks võimaldati 2023. aasta alguses EMKFi

vahenditest elektrienergia hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa

sõjalise agressiooni algust Ukrainas.

Joonis 2. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kogu ekspordi- ja impordidünaamika aastatel 2018-2022

Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ekspordi koguväärtus oli 2022. aastal üle 153,8

miljoni euro (joonis 3), millest külmutatud kala osakaal moodustas koguseliselt üle 60%,

mistõttu on vajadus toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele

108 481 120 282

102 753 101 519

97 110

42 600 57 453

65 261

65 204 63 472

147 810

188 260

161 545

173 686

208 858

125 647 139 252

134 461

150 629

189 373

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

2018 2019 2020 2021 2022

eksport, t import, t eksport, tuh € import, tuh €

15

Joonis 3. Eesti päritolu müüdud kalatoodete väärtuse osakaal kogu kalatoodete müügis 2022. aastal.

Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ning oskustööjõu nappus ja kalatöötlemise valdkonna

vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust.

Selleks soodustame valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd teadus-

ja haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel,

täiendusõppe korraldamisel ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel.

Sektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime,

samuti on raskendatud VKE-de ligipääs pikaajalistele laenudele. Selliste turutõrgete

leevendamiseks võimaldame ligipääsu laenurahale.

Jätkuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudluse rahuldamiseks maailmas ja Eesti

kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustame kvaliteetse ja kõrge

lisandväärtuse ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Ühe teenusena aitame kaasa

uute turgude leidmisele ja vähendame võimalikke riske peamistel sihtturgudel.

Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada PRIA ning PTA.

1%

26%

16%

4% 25%

18%

10%

Värske või jahutatud kala, v.a kalafileed Külmutatud kala, v.a kalafileed

Kalafileed ja muu kalaliha

Kuivatatud, soolatud, suitsukala

Vähid

Kalatooted ja - konservid; kaaviar

Tooted ja konservid vähkidest, limustest

16

Tabel 4. Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Eesti päritolu

eksporditavate

toodete

koguväärtus, €

153 828 729

155 000 000 160 000 000 165 000 000 167 000 000

Kalandustoodete

tarbimine Eestis,

(kg inimese

kohta)

17 17 18 19 19

Kalatöötlemise

lisandväärtus

sektoris töötaja

kohta, €

21 501 (2021) 22 500 23 000 23 500 24 000

6.1.3 Vesiviljelus

Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline

vesiviljelussektor.

Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulise ja

konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks. Enim tuleb tähelepanu pöörata tootlikkuse

tõstmisele, uute liikide kasvatusele, toodangu mahu ja lisandväärtuse kasvule. Selleks

soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust. Teadmispõhisema poliitika kujundamisele

aitab kaasa osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes, nagu näiteks

JPI Oceans, SCAR-Fish ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved

ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühm. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist

rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue

Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu.

Toodangu suurenev maht aitab rahuldada töötlejate senist toorainevajadust ja siseturu nõudlust

kasvatatavate liikide järele. Suurema toodangumahu saavutamine lubab ettevõtetel siseneda

kindlamini ka turgudele ja turusegmentidesse, kus oodatakse stabiilseid tarneid.

Konkurentsivõime tõstmiseks pöörame senisest enam tähelepanu toodangu väärindamisele

ning kasvatustehnoloogiatele. Vesiviljelussektori kvaliteetse toodangu suurendamisel tagame

valdkonnas tegutsejate konkurentsivõime Läänemere piirkonnas ning hea keskkonnaseisundi

säilimise tootmise intensiivistumisel. Toetame keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate

kasutuselevõttu, soosides ressursside efektiivsemat kasutust. Aitame kaasa tootmismahtude

kasvule ning muudame tootmise tõhusamaks ja mitmekesisemaks.

Vesiviljeluse tasakaalustatud arengu soodustamiseks tuleb senisest enam teha koostööd

ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste vahel, sh merevesiviljeluse arendamisel, sest

prognoositavat toodangu kasvu saame oodata merevesiviljeluse arvelt. Seda toetab noorjärkude

kasvatamine maismaal paiknevates kalakasvandustes. Ühtlasi tuleb merevesiviljeluse

arendamisel arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga ning merealade planeerimisest ja

keskkonnahoiust lähtudes luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks. Selleks, et tagada

ettevõtjatele merevesiviljeluse arendamisel investeerimiskindlus, loome süsteemi, kus

17

merevesiviljeluseks sobivatel aladel korraldab lubade andmise riigiasutus, kes paneb need load

ettevõtjate vahel enampakkumisele. Sellega loome merevesiviljelusega alustavatele

ettevõtjatele võimaluse tootmistegevusega koheselt alustada ning vähendame ettevõtjatele

hoonestuslubade taotlemiseks kuluvat aega.

Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime

parandamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis toimub läbi sektori ja

teadus-arendusasutuste teadmussiirde.

Sektoris tegutsevatel ettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime. Samuti on olnud

finantsvahendid sihtgrupile raskesti kättesaadavad. Selliste tõrgete leevendamiseks

võimaldame ligipääsu laenurahale.

Eesti vesiviljelussektori suur killustatus ja huvide lahknevus väikese toodangumahuga toodete

ja tootmisviiside vahel pärsib tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude vahel kui ka

tootjaorganisatsioonis. Ühistegevuse soodustamine on üks peamisi tegureid sektori säilimise ja

konkurentsivõime tagamiseks. Ühe eelduse loob selleks ettevõtjate endi majanduslik koostöö,

mille üheks vormiks on ühistuline tegevus. Sellise koostöövormina tegutseb üks

vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon.

Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku

tootmist, toetades tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist. Kvaliteetne ja

kõrge lisandväärtusega vesiviljelustoodang ning tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused

vesiviljelustoodete tarbimise suurendamiseks.

Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas kasvas 2022. aastal oluliselt

elektrienergiatoodete hind. Vesiviljelustoodete tootmisega tegelevatele ettevõtjatele

elektrienergia hinnatõususust 2022. aastal tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja ettevõtjate

konkurentsivõime säilitamiseks võimaldati 2023. aasta alguses EMKF vahenditest

elektrienergia hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise

agressiooni algust Ukrainas.

Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada PRIA ning PTA.

Tabel 5. Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Vesiviljelusettevõtete

müügitulu, €

4 900 000 7 000 000 8 000 000 10 000 000 11 000 000

Vesiviljelussektori

toodang, tonni

801 1200 1400 1600 1700

6.1.4 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi keskkonnakaitsemeetmete

rakendamine

Alates 2024. aastast viiakse ellu Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi, mille

keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tegevus sisaldab Regionaal-ja

Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt

taotletavate toetuste menetlemist, taotlusvoorude ja nende eelarvete planeerimist.

18

 Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks,

mis tagavad seire, kontrolli, õigus- ja haldusnormide täitmise, suurendades seejuures

riiklikku järelevalve administratiivset suutlikkust, avalike teenuste efektiivsust ja

tulemuslikkust, tekitamata seejuures täiendavat halduskoormust ning lihtsustades

kalapüügi andmete esitamist.

 Kalandusandmete kogumise toetust saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis

on vajalikud kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamise toetamiseks,

teaduspõhiste otsuste tegemiseks kalavarude majandamiseks ning ühise

kalanduspoliitika rakendamiseks.

 Merekeskkonna uuringute toetuse peamine eesmärk on panustada Eesti merestrateegia

meetmekava rakendamisse.

 Kalade kudemistingimuste parendamise toetusega toetatakse kalade kudemiskohtade ja

rändeteede taastamist.

6.1.5 Kalavarude haldamine ja kaitse

Programmi tegevuse eesmärk on saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused

ja -võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud ja

harrastuspüük on arendatud.

Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega

piirkondades vaja oluliselt vähendada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada

kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud,

selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist,

tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele. Lõheliste

rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud

paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse

elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide

varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures

vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus. Sellekohase poliitika kujundamisega

tegeleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium alates 1. juulist 2023.

2022. aastal alustati ettevalmistusi eksperimentaalse uuringu „Tuulikute müra mõju olulisus

räime rändele Eesti rannikumeres“ teostamiseks.

Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise

võimalusi. Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid

erinevatesse kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse

tegevustesse. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse infosüsteemi, et lubade

väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike

taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab

keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Samuti on vajalik kasvatada

harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust.

Oodatava tulemuse saavutamist toetavad oma teenuste kaudu Keskkonnaamet, Riigimetsa

Majandamise Keskus ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tabel 6. Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdik 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

19

Madalas seisus varude arv 22 15 15 15 15

Jõgedel avatud rändetakistuste

arv (tk)

118 130 135 140 145

6.1.6 Kalavarude kaitse ja –püügi haldamise korraldamine

Programmi tegevuse eesmärk on, et kalapüügi ja -käitlemise, kalastiku uuringute valdkonnas

ning harrastuspüügivõistlustel on tagatud keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele

vastavus ja kalade paljundusmaterjali kogumine toimub nõuetele vastavalt.

Kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise toetamiseks keskkonnajärelevalve ja

reguleerimise abil parendatakse järelevalve süsteeme ja planeerimist olulisemate kalaliikide

keeluaegadel, -kohtades, püügialadel ja maale tuleku kohtades, koostatakse kontrollkavad ning

korraldatakse rahvusvahelisi ühisoperatsioone. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks

täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise võimalusi ning arendatakse uusi,

riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi süsteeme ja rakendusi. Samuti

parandatakse koostööd vabatahtlikega kudealade kaitsmisel.

Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse

kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse.

Harrastuskalapüügi edendamiseks arendati välja infosüsteem, et lubade väljastamine ja

andmete esitamine oleks ladusam. Järgnevatel aastatel tuleb süsteemi toimimist jälgida ning

vajadusel teha jätkutegevusi.

Programmi tegevuse eesmärgi täitmise eest vastutab oma teenustega Keskkonnaamet.

Tabel 9. Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdik 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Tulemiga ``vastab nõuetele``

kontrollide osakaal kalakaitses,

%

74 Tase ei

ole

langenud

Tase ei

ole

langenud

Tase ei

ole

langenud

Tase ei

ole

langenud

7. Ühisprogrammi juhtimiskorraldus

Ühisprogramm „Kalandus 2024―2027“ (edaspidi programm) panustab riigi eelarvestrateegia

tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ ning osaliselt ka tulemusvaldkonda „Keskkond“.

Programmdokument koosneb kuuest programmi tegevusest, mille alla on koondatud tegevuste

elluviimiseks vajalikud teenused.

Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ seatud

alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument.

Programmi koostamist ja täitmist koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis strateegia-

ja finantsosakond ning Kliimaministeeriumis eelarve- ja strateegiaosakond. Programmi kooskõlastavad

mõlema ministeeriumi juhtkonnad. Programmi kinnitavad regionaalminister ja kliimaminister vastavalt

pädevusjaotusele käskkirjaga pärast riigieelarve vastuvõtmist ja programm avalikustatakse mõlema

ministeeriumi kodulehel. Programmi muudetakse vastavalt vajadusele või sama aasta riigieelarve

seaduse muutmisega. Programmi eelarvet seiratakse minimaalselt kord kvartalis ning tegevusi kord

poolaastas.

20

Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest.

Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava koostatakse

kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse

riigi eelarvestrateegiaga 2024―2027.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium koostavad igal aastal

ühisprogrammi rakendamise kohta tulemusaruande.

Regionaalministri 11.03.2024 käskkiri nr 96

„Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”,

„Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja

„Regionaalpoliitika 2024–2027“ kinnitamine“

Lisa 4

Ühisprogrammi „Kalandus 2024–2027“ Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava

Nimetused 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve

PROGRAMM Kalandus

Kulud 13 338 610 24 706 795 27 094 168 26 292 206

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 9 963 300 21 477 267 23 891 017 23 091 017

Investeeringud 5 913 5 313 5 543 5 356

Mitterahalised kulud 510 662 481 238 486 638 482 260

MEEDE Kestlik kalandus

Kulud 13 338 610 24 706 795 27 094 168 26 292 206

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 9 963 300 21 477 267 23 891 017 23 091 017

Investeeringud 5 913 5 313 5 543 5 356

Mitterahalised kulud 510 662 481 238 486 638 482 260

Kutseline kalapüük

Kulud 5 264 006 10 063 779 10 045 407 10 428 070

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 3 841 058 8 566 310 8 566 827 8 932 797

Investeeringud 2 217 2 081 1 943 2 032

Mitterahalised kulud 374 367 365 424 362 189 364 286

Vee-elusressursside töötlemine

Kulud 3 330 646 6 402 016 8 590 312 6 708 593

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 2 879 285 5 980 861 8 146 765 6 308 210

Investeeringud 1 748 1 506 1 928 1 488

Mitterahalised kulud 55 301 45 080 54 960 44 670

Vesiviljelus

Kulud 1 042 474 2 479 749 2 579 215 2 793 765

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 861 196 2 277 250 2 379 037 2 586 094

Investeeringud 488 557 544 595

Mitterahalised kulud 18 439 18 773 18 482 19 657

EMKFi keskkonnakaitsemeetmete

rakendamine

Kulud 2 636 654 4 903 159 5 041 074 5 522 882

sh välistoetused ja kaasrahastus, € 2 381 761 4 652 847 4 798 389 5 263 916

Investeeringud 1 460 1 169 1 128 1 241

Mitterahalised kulud 44 109 33 516 32 561 35 201

Kalavarude haldamine ja kaitse

Kulud 1 064 830 858 093 838 159 838 896

sh välistoetused ja kaasrahastus, € - - - -

Investeeringud - - - -

Mitterahalised kulud 18 446 18 446 18 446 18 446

Regionaalministri 11.03.2024 käskkiri nr 96

„Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”,

„Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja

„Regionaalpoliitika 2024–2027“ kinnitamine“

Lisa 5

ÜHISTRANSPORDI

programm 2024–2027

2

Sisukord

1. Programmi üldinfo .............................................................................................................. 3

2. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava............................................................. 5

Ühistransport ja siseriiklik regionaalne reisijatevedu ............................................................. 7

Ühistranspordikorraldus ......................................................................................................... 8

4. Olulised tegevused ............................................................................................................ 11

5. Meetmed, programmi tegevused ja teenused .................................................................... 11

5.1 Meede – Ühistransport .............................................................................................. 11

6.1.1. Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine ......... 12

7. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................... 14

3

1. Programmi üldinfo

2. Sissejuhatus

Transpordi tulemusvaldkonna eesmärk lähtub Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2021. a

protokollilise otsusega nr 72 kinnitatud „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035ˮ

(edaspidi TLAK) üldeesmärgist: „Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja

ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas

Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.“

TLAK-i üldeesmärgi elluviimiseks on koostatud kaks programmi:

1) Transpordi ja liikuvuse1 programm (kliimaministri vastutusala), mis hõlmab kõikide

liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist;

2) Ühistranspordi2 programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab

ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist.

1 Liikuvus on laiem mõiste ning ühistransport ja selle korraldus on vaid osa liikuvusest. Liikuvust defineeritakse laiemalt kui liikumisvõimalust ja võimalust jõuda ühest kohast teise, kasutades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks üht või mitut transpordiliiki, sealhulgas arvestades mitmekülgset inimeste ja kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning keskkondlikult jätkusuutlikul moel. 2 Ühistransport ehk ühisveondus on siseriiklik regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi. Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal kui ka vees. Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Ühistransporti kavandatakse ja korraldatakse vastavalt nõudlusele, soodustades seeläbi ühissõidukite eeliskasutamist ning vähendades ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi transpordile, energiale ja taristule.

Tulemusvaldkond Transport

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele

ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad

liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides

kehtestatud eesmärkidega.

Valdkonna

arengukava/

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035

Programmi nimi Ühistranspordi programm 2024-2027

Programmi eesmärk Ühistranspordi parem organiseerimine, s.h tagades teenuste ja

sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste asendamise; targema maa-,

õhuruumi ja veeteede kasutuse ning planeerimise;

ühistransporditranspordisüsteemide omavaheliste ühilduvuste ja

nutikate lahenduste kasutamise.

Programmi periood 4 aastat

Peavastutaja

(ministeerium)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kaasvastutajad

(oma valitsemisala

asutused)

Transpordiamet

4

Tulemusvaldkonna programmipuu:

Ühistranspordi programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve

seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks transpordi tulemusvaldkonnas

programmipõhiseks eelarvestamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis (edaspidi ka

ReM).

Programmi rakendamine peab tagama TLAK-i koordineeritud rakendamise ja valdkonna

arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise

rakenduskavaga aastateks 2021–2027, strateegias „Eesti 2035“ seatud sihtidega ja muude

riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel TLAK-iga külgnevate

ja osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega.

„Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“3,

panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga

seotud tegevustesse4 ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning taristu

ehitamisel ja rekonstrueerimisel kaudselt ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate

inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse, aga ka „ligipääsetavuse näitaja“ sihttasemesse

ning arvestab asjakohaste taristuprojektide puhul kvaliteetse ruumi5 aluspõhimõtetega.

Transpordi tulemusvaldkond panustab kaudsemalt ka teistesse „Eesti 2035“ sihtidesse, sh sihti

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“.

Transpordi tulemusvaldkonna programmide planeerimistasandites tehakse 2023. ja 2024. aasta

võrdluses olulisi muudatusi. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega6 korraldatakse

senine Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumiks ning

3 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#Elukeskkond 4 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus

5 https://www.kul.ee/media/60/download 6 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678- 4dc8e39be9bd

TUV

(TULEMUSVALDKO

ND)

PROGRAM

M

TRANSPORT

Raudteetra

nsporditari

stu

arendamin

e ja

korrashoid

Õhutrans

porditaris

tu

arendami

ne ja

korrashoi

d

Keskkonnah

oidlikku

liikuvust

soodustav

linnakeskko

nd

TRANSPORDI KONKURENTSIVÕIME

PROGRAMM

I

TEGEVUSED Veetransp

orditarist

u

arendami

ne ja

korrashoi

d

Maanteetra

nsporditari

stu

arendamine

ja

korrashoid

ÜHISTRANSPORT

Ohutu ja

säästlik

transpord

isüsteem

MEEDE

ÜHISTRANS-

PORDITEENU

SE

ARENDAMINE

JA

SOODUSTAMI

NE

TRANSPORDI JA LIIKUVUSE

PROGRAMM

(kliimaminister)

ÜHISTRANSPORDI PROGRAMM

(regionaalminister)

5

Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks, kus

Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded lähevad

Rahandusministeeriumilt üle Regionaal-ja põllumajandusministeeriumile ning

Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja

Infotehnoloogiaministeeriumile ja ligipääsetavuse koordineerimine Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, siis sellest tulenevalt muudetakse ka ministeeriumide

valitsemisala ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Ministeeriumide ümberkorraldamisel

korraldatakse ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi

eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist.

Sellest tulenevalt on edaspidi transpordi tulemusvaldkonnas kaks tegevuspõhise riigieelarve

programmi.

Samas on nii tulemusvaldkonna, programmi kui ka meetme mõõdikuid korrastatud TLAK-i ja

„Eesti 2035“ mõõdikutega vastavaks.

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Ühistranspordi programmi eesmärgiks on eelkõige ühistranspordi parem

organiseerimine, s.h tagades teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste

asendamise; targema maa-, õhuruumi ja veeteede kasutuse ning planeerimise;

ühistransporditranspordisüsteemide omavaheliste ühilduvuste ja nutikate lahenduste

kasutamise.

Tabel 1: Programmi mõõdikud

Mõõdik Tegelik

(2022)

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Ühistranspordiga tööl käivate

liiklejate osakaal, %

16.90%

18.00% 18.520% 19.20% 20.00%

Ühistranspordiga liiklejate

osakaal linnapiirkondades, %

20.50% 22.00% 23.00% 25.00% 28.00%

Oluline on välja tuua, et ühistranspordi programm panustab olulisel määral ka TLAK

mõõdikusse „transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“.

Reisijateveo korraldamise ja selle arendamisega seotud eesmärkide elluviimise eest vastutab

regionaalminister (TLAK tasandil on see eelkõige tegevussuund 2 ning mõõdikud

„Ühistranspordi, jalgratturite ja jalakäijate osakaal 55%, sh linnapiirkondades 60%“, mis

kattuvad ka „Eesti 2035“ mõõdikutega) läbi ühistranspordi programmi rakendamise. Lisaks

liiguvad Regionaalministeeriumi vastutusalasse ka eelnevalt kehtinud transpordi

konkurentsivõime ja liikuvuse programmi meetme 2. programmi tegevuse 2.1 mõõdikute

planeerimise ja täitmise kohustus.

Tabel 2. programmi eelarve

Eelarve kulude jaotus 2023

eelarve

2024

eelarve

eelarve

2025 2026 2027

6

Programmi

tegevus

Ühistransporditeenuse

arendamine ja

soodustamine

59 512 812* 130 485

226

126 385

842

134 689

013

136 189

667

*Kajastab vaid 2023.a juulist üle tulnud vahendeid seoses valdkonna liikumisega Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumisse

vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusele.

Täiendavad vahendid ühistranspordile vastavalt 2024. a riigieelarve Lisa 5 EL

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamise

kohta on kajastatud järgmises tabelis:

Ühistranspordi valdkond panustab eeskätt arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi tegevuskava teemakimbus „Ruum

ja liikuvus“ kajastatud transpordivaldkonnaga seotud muutuste elluviimise.

Ühistranspordi valdkonna senised olulised arengud 2022.aastal:

 2022. aastal sai Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programm Euroopa

Investeerimispangalt ja Euroopa Komisjonilt heakskiidu. 2022. a toimus kaks

väljamakset, summades 9,06 mln eurot ja 22,997 mln eurot. Programmiga kinnitati

muuhulgas elektrilise parvlaeva ja Elroni kümne täiendava elektrirongi hankimine.

 Alates 1. aprillist 2022. a võeti kasutusele uued Põhja-Eesti 30 päeva ühispileti tooted,

mis võimaldavad kasutada erinevaid transpordiliike ühe piletitootega nii Tallinnas kui

ka Harjumaal (sh rong, maakonnaliinid). See on oluline samm selles suunas, et inimestel

ei oleks ühistranspordi kasutamisel piire, vaid nad saaksid seda teha erinevate

transpordiliikide üleselt.

 Nõudepõhise sotsiaaltranspordi teenuse kasutamise planeerimissüsteemid on välja

arendatud. Eesmärk on projekti lõppedes see kasutusele võtta laialdasema nõudepõhise

ühistranspordi pakkumiseks erinevates ühistranspordikeskustes.

 Sõlmiti leping kümne uue kahesüsteemse elektrirongi soetamiseks ning teostati esimene

makse rongide eest summas 13 607 017 eurot.

 2022. aastal tuli liiniveo mahule juurde 8% (s.o 3 832 tuhat km7) maakonnaliinidel

gaasibussidega teenindatavat mahtu.

 Jätkub uue keskkonnasõbraliku parvlaeva8 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks

(hinnanguline maksumus 39 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud ning

Laev valmib 2026. aastaks.

2023. aasta märtsis valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeirumi (praegu

Kiimaministeeriumi vastutusalas) tellimusel „Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüs“,

mille teostas LocoSmart OÜ. Taktsõiduplaan on liiklusgraafiku koostamise printsiip, mille

kohaselt allub ühistransport päeva jooksul korduvale mustrile väljumisaegades (enamasti iga

tunni või paari tagant). Võimalused rongiliikluse tihendamiseks kasvavad lähiajal oluliselt:

liinile tuleb 16 uut elektrirongi, Tartu ja Narva suuna elektrifitseerimine, kiiruste tõstmine kuni

160 km/h Tartu ja Narva suunal ning Rapla–Lelle vahel, Lääne-Harju raudteeprojekti

7 Ligi 80% maakondlikku bussiliiklust teenindavatest bussidest on nooremad kui kümme aastat ja nendest omakorda 17% on keskkonnasõbralikud gaasibussid. Allikas: https://www.transpordiamet.ee/bussiliinid 8 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega“.

7

valmimine, liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine, uus depoo Ülemistele. Taktipõhisusest

rongireisijate arvu kasvuks siiski üksi ei piisa, kuna viimasega jõuaks aastane reisijate arv vaid

12,8 miljonini, samas TLAK eesmärk 2035. aastal on 20 miljonit aastast rongireisijat. Viimase

saavutamiseks on vajalik teha ka taristu muudatusi9. Rongiliikluse atraktiivsust ja

kättesaadavust tuleb tõsta seal, kus potentsiaal suurim. Olulised on nii rongi- kui ka

bussiliikluse omavaheline sidumine, aga ka üleriigilise ühtse piletisüsteemi loomine.

Jätkuvalt on fookus ka regionaalsete (Tartu, Kuressaare, Kärdla ja Pärnu) lennujaamade

efektiivsusel, aga ka piirkondade sotsiaal-ruumilise eraldatuse vähendamisel igapäevaste

lennuühenduste tagamiseks saartel. 28. märtsil 2022. a taasavati peale COVID-19 pandeemiat

lennuliiklus Tartu ja Helsingi vahel, mis vedaja otsuse tõttu sügisel siiski peatus. Tartu linn

otsib omavahendeid lennuliini taaskäivitamiseks. Hooajaliselt alustas 5. mail 2022 tööd

Pärnu−Helsingi liin ning 25. juunil 2022 Pärnu−Stockholmi lennuliin. Talvehooajal on Pärnu

lennujaamast lennuühendus Ruhnuga.

Ühistransport ja siseriiklik regionaalne reisijatevedu

Seoses Covid kriisiga vähenes ühistranspordi kasutus, kuid samal ajal tõusis kodust töötamise

osakaal.

Ühistranspordi osakaalu langust on 2020–2022 aastatel mõjutanud eelkõige COVID-19

pandeemia ja sellest tingitud liikuvusmustrite muutumine. Säästvate liikumisviiside (jalgsi,

jalgratta ja ühistranspordiga sõitjad) osakaal on viimase aasta jooksul küll veidi kasvanud (34%-

lt 2021. a kuni 34,4%-ni 2022. a), kuid ühistranspordiga igapäevaselt liikujate osakaal ja sõitjate

koguarv pole taastunud pandeemia eelsele tasemele. Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas

2022. a 58,1%-ni tööle liikumistest, mis näitab, et autostumise trend jätkub ning ühistranspordi

ja säästvate liikumisviiside arendamisse pole piisavalt panustatud. Praeguse trendiga 2035.

aastaks seatud sihttasemeid ei täideta.

Lisaks mõjutab ühistranspordi osakaalu vähenemist töö- ja koolikohtade kehv teenindatus heal

tasemel ühistranspordiga, ühistranspordi arendamise alarahastatus nii linnades kui

maakonnaliinidel, ühistranspordikorralduse jätkuv killustatus, autokasutust soodustavad taristu

ja kinnisvaraarendused ning ostujõu kasv keskmisest väiksema sissetulekuga töötajate hulgas,

kelle töökohad on siirdunud ühistranspordiga kättesaadavatest kohtadest kehva juurdepääsuga

asukohtadesse.10

9 Vältimatud parendused taktgraafikute töökindluse tagamiseks oleksid: Liiva–Saku kaheteelise raudteelõigu rajamine, Kiisa–Rapla lõigul

kiiruste tõstmine kuni 160 km/h, parendused Raasiku (160 km/h), Kehra (160 km/h, tupiktee) ja Balti jaamas (1. tee jagamine kaheks

sektsiooniks), Tapa jaama idapoolse kõriku ümberehituse ära jätmine ning selle asemel väiksemahuline keskkõriku ümberehitus

laugpöörmete paigalduseks, Kaarepere piirkonna kaheteeline lõik, Taevaskoja ooteplatvormi pikendamine.

Parendused rongiliikluse atraktiivsuse ja kättesaadavuse tõstmiseks oleksid: Kristiine terminali ja Avala peatuskoha rajamine, Kopli

linnaraudtee rajamine ning linnarongi käivitamine, Edelasuunal raudtee õgvendamine, et tõsta sõidukiirused kuni 160 km/h, Haapsalu

raudtee valmimisel kontaktvõrgu uuendamine, raudteetrassi õgvendamine ja kiiruste tõstmine Keila–Riisipere vahel, Tartu–Valga raudtee

elektrifitseerimine.

Tapa–Narva raudteeliini parendused oleksid: kaheteelise raudteelõigu taastamine Oru–Vaivara vahel, Jõhvi peatuse nihutamine

bussijaama juurde, „Energia“ peatuskoha rajamine Narva lääneossa, Kagusuuna raudteedel kiiruste tõstmine ning perroonide asukohtade

korrektuurid, Läänesuuna raudteel kiiruste tõstmine ning päevase läbilaskevõime tagamine kaubarongidele.

Ohutuse seisukohalt tuleks täiustada VEPS süsteemi, et tagada rongiliikluse riskide maandamiseks vajalik funktsionaalsus või võtta Eestis

kasutusele Euroopa Raudteeliikluse Juhtimissüsteem ERTMS. 10 https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (2021.a detailsema statistikaga uuendamisel)

8

Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seega jätkuvalt seotud nii linnapiirkondade

autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuste pakkumisega. Sellega

seoses on ühistranspordikeskuste väljakutsed seotud eelkõige reisijate tegelikele nõudlustele

vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega ja inimeste sundkulutuste vähendamisega

transpordile ning nõudluspõhise transpordi arendamisega piirkondades, kus see on mõistlik.

Tiheasustuses on suurim väljakutse sõiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine läbi ruumilise

planeerimise, ajaliselt konkurentsivõimelise ühistransporditeenuse ja ühtse liinivõrgu ning

piletitoodete arendamise linna, maakonna ja rongiliinidega.

Pikemas perspektiivis peaks senise maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamist rakendades

kaaluma kahetasandilist regionaalse ühistranspordi korraldusmudelit:

 Maakondliku/toimepiirkonna liinivõrgu selgrooks on lihtne ja selge regionaalsete

põhiliinide võrk koostoimes rongi- ja kaugbussiliinidega. Kiirete liinide põhine võrk

tagab tiheda, mugava ja kindla ühenduse maakonna tõmbekeskus(t)e, raudteejaamade

ja väiksemate keskuste vahel.

 Põhiliine täiendavad kohalikud toitvad liinid (nõudepõhine transport). Nõudepõhine

transport teenindab väiksemate keskuste tagamaad ja nõudepõhise transpordiga saab

sõita väiksemasse keskusesse, kus on võimalik kiire ümberistumine põhiliinile.

Selleks, et tagada õiglasemat ühistranspordi rahastamist, oleks perspektiivikas kaaluda varianti,

kus kohalikud omavalitsused rahastaksid ühistranspordi korraldamist võrdselt per capita.

Ühistranspordikorraldus

Reisirongiteenuse ja kohalike/maakonnabussiliinide integreerimist ei ole seni Eestis

süsteemselt arendatud. Sellest tulenevalt on mitmes maakonnas rongipeatuste läheduses nii

maakonnakeskusi, suuremaid linnu kui ka tiheasustusalasid, kust ei pääse rongiteenusele

mugavalt ligi kohaliku- või maakonnaliini ühistransporti kasutades. Üheks põhjuseks on ka see,

et tihtipeale ei ole busside ja rongide väljumisajad omavahel sünkroonitud. COVID-19

pandeemia tulemusel on vähenenud kaugliinide väljumiste arv ning reisirongi teenindusalast

välja jäävate linnade ühistranspordiühendused on võrreldes pandeemia eelse ajaga muutund

kehvemaks. Puudub süsteemne lähenemine rongiteenuse ning maakondliku- ja muu regionaalse

bussiteenuse integreerimiseks. Samuti puudub selge ja ühtne kommunikatsioon rongidega

sünkroonitud bussiliinide kohta nii bussiteenuse kui ka Elroni poolel. Siiski on mitmed

ühistranspordikeskused (edaspidi ÜTK), kus juba praegu sünkroniseeritakse bussiliine

rongiaegadega (nt Põlva, Rapla, Rakvere), kuid puudub ühtne kommunikatsioon, kus kõik

rongide väljumised ei ole alati bussidega teenindatud ning ÜTK-del on raske tihti muutuvate

rongiaegadega sammu pidada.

Eesmärk oleks muuta kiire ja mugav ühistransporditeenus kättesaadavamaks nii elu-, töö- kui

ka koolikohtade vahel. Samuti tagada rongipeatustele piisavalt lähedal paiknevatele, kuid nende

praegusest teenindusraadiusest kaugemal olevatele, suure asustustihedusega piirkondade

elanikele rongi ajagraafikutest lähtuv bussiühendused selliselt, et:

 ettevedavad bussiliinid moodustaks rongide väljumisaegadega loogilise terviku;

 rongi ja bussi kombineerides tekib konkurentsieelis ning ajaline ja rahaline kasu

võrreldes isikliku sõiduauto kasutamisega;

 ettevedavad bussiliinid oleksid teistest liinidest arusaadavalt eristatavad ning

9

potentsiaalsed kasutajad mõistaksid selle tähendust;

 sõitjatel oleks kindlustunne, et ümberistumine toimib ja buss ootab rongi ära ka

paariminutilise hilinemise korral;

 kogu reisi hind oleks sarnane rongipileti hinnaga;

 Elroni jt reisiplaneerijate otsingus tulevad ühildatud rongi- ja bussiliinid selgelt välja

ning on kergesti leitavad.

Esmased vajalikud tegevused selleks on:

 Töötada välja ühtne tööprotsess (sõiduplaanide muudatustest teavitamine,

kommunikatsioon) Elroni, ÜTK-de ja rongiga seotud linnaliinide korraldajate vahel ning

motivatsiooniskeem

ÜTK-dele, mis tagaks regiooni olulistes rongipeatustes kohalike- ja maakonnaliinide

teenuse sünkroonimise rongidega praeguse liinimahu raames.

 Tekitada 2024. aastal eraldi eelarve rongide ja busside sünkroniseerimiseks ja

kommunikatsiooniks eesmärgiga, et igas maakonnas tekib vähemalt paar jaama, kus

olulised liinid on sünkroniseeritud.

 Ajakohastada maakonnaliinide sõiduplaani koostamise juhendit nii, et see toetaks busside

ja rongide integreerimist ning rongidega seotavad bussiliinid oleksid eraldi teavitatud ja

seeläbi üle Eesti kasutajatele lihtsamini leitavad.

 Piirkondades, mis ei ole rongidega ühendatud, kasutada sama põhimõtet

kaugbussiliinide/saartel lennukite ning kohalike ja maakonnabussidega ühendamiseks (nt

Võru, Kuressaare, Haapsalu).

 Raudteetaristu remondi- ja hooldusrežiimi muutmine regulaarseks ja taristulõigupõhiseks

praeguse töötüübi põhise režiimi asemel. Eesmärk oleks, et kõik tööd tehakse konkreetsel

lõigul korraga ära ja sekkumine konkreetse tsooni graafikusse oleks minimaalne.

 Kvaliteetsete ja atraktiivsete ümberistumissõlmede ja nendeni viiva vajaliku taristu

väljaarendamine.

 Üleriigilise ühtse piletisüsteemi loomine (sh kuukaardid, tsoonipiletid jms), mis loob

eelduse selleks, et ühistranspordiga sõitmine oleks üksikpiletite kasutamisest ja autosõidust

oluliselt soodsam.

 Taktipõhise rongisõiduplaani juurutamine (LocoSmart OÜ, “Rongiliikluse taktipõhise

sõiduplaani analüüs”).

Pikas perspektiivis tuleb ühistranspordi korraldust väga põhjalikult analüüsida ja teha

muudatusi ülalnimetatud ettepanekutest lähtuvalt. Kiire ja laialdane üleminek üle-eestilisele

nõudepõhisele ühistranspordile ei ole 2024. aastast siiski veel võimalik, sest pilootprojekt pole

selleks ajaks veel lõppenud.

Järgnevalt on toodud vastavat transpordi liigile reisijate arvud siseriiklikul regionaalsel

reisijateveol ning riiklikud dotatsioonid:

Tabel 4: Rongireisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta

SÕITJATE VEDU RAUDTEEL11

Sõitjad

(tuhat) 2020 2021 2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027*

11 Allikas: Statistikaameti tabel TS1421

10

Kokku

(tuhat in.) 5 982 6079 7 100 8 000 8 500 10 000 11 000

12 000

Riigi toetus

liiniveo

korraldamis

eks

(eurodes)

29 736 772**

33 451 531 29 599 040 36 689 668 34 613 995 39 190 799 39 425 558

48 100 000

Indikatiivne

riigi toetus

reisija kohta

(eurodes)

4,97€ 5,50€ 4,17€ 4,59€ 4,07€ 3,92€ 3,58€ 4,08€

* prognoos

** summa sees ei sisaldu Tallinna-Moskva-Tallinna liinile maksud toetust 2020.a summas 226 419 eurot

Tabel 5: Reisijate arv regionaalsetes sadamates ning riiklik dotatsioon reisija kohta

SÕITJATE ARV12

Parvlaevad 2020 2021 2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027*

Virtsu-Kuivastu ja

Rohuküla-Heltermaa 1 975 868 2 204 139 2 298753 2 344 728 2 391 623 2 439 455 2 463 850 2 488 488

Sõru-Triigi 40 477 46 253 43 938 44 817 45 713 46 627 47 094 47 565

Ruhnu 7 504 7 803 8 635 8 808 8 984 9 164 9 255 9 348

Vormsi 64 712 73 508 71 738 73 173 74 636 76 129 76 890 77 659

Kihnu 69 944 81 875 81 753 83 388 85 056 86 757 87 625 88 501

Piirissaare 9 177 9 401 9 772 9 967 10 167 10 370 10 474 10 579

KOKKU 2 167 682 2 422 979 2 514 589 2 564 881 2 616 178 2 668 502 2 695 187 2 722 139

Muutus,% -17% 12% 5% 2% 2% 2 % 1% 1%

Riigi toetus (eurodes) 22 885

730

22 233

898

24 891

311

28 749

292

29 324

278

29 910

764

30 508

979

31 119 159

Indikatiivne riigi

toetus reisija kohta

10,56 € 9,18 € 9,90 € 11,21 € 11,21 € 11,21€ 11,32€ 11,43 €

* prognoos

Tabel 6: Lennureisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta

SÕITJATE ARV13

Lennuk 2020 2021 2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027*

Kärdla 8611 10 552 11 849 12 204 12 571 12 948 13 336 13 736

Kuressaare 15 490 27 773 36 784 37 888 39 024 40 195 41 401 42 643

Ruhnu 762 1 544 1 528 1 574 1 621 1 670 1 720 1 771

12 Allikas: Transpordiamet 13 Allikas: Transpordiamet

11

KOKKU 24 863 39 869 50 161 73 173 53 216 54 812 56 457 58 150

Muutus,% -23% 60% 26% 3% 3% 3% 3% 3%

Riigi toetus (eurodes) 2 938 707 5 031 023 5 559 522 7 073 313 7 214 779 7 359 074 7 506 256 7 656 381

Indikatiivne riigi

toetus reisija kohta 118,20 € 125,07 € 110,83 € 136,91 € 135,58 € 132,26 € 132,96 € 131,67 €

* Prognoos

Tabel 7: Bussireisijate arv maakonnaliinidel ning riiklik dotatsioon reisija kohta

SÕITJATE ARV MAAKONNABUSSILIINIDEL14

2020 2021 2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027*

Sõitjaid

kokku

17 893 810 18 015 703 22 203 440 22 425 474 23 546 748 24 017 683 24 498 037 24 987 998

Muutus,% -20% 0,7% 23% 1% 5% 2% 2% 2%

Riigi toetus

(eurodes)

47 393 876 49 756 301 62 643 568 73 027 600 73 993 880 76 020 124 78 399 376 80 851 187

Indikatiivn

e riigi

toetus

reisija

kohta

2,65 € 2,76 € 2,82 € 3,26 € 3,14 € 3,17 € 3,20 € 3,24 €

* Prognoos

4. Olulised tegevused

Ühistranspordi programmi olulised tegevused programmiperioodil 2024―2027:

 Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport)

toetus aastatel 2024–2027 kogusummas ligikaudu 712,2 miljonit eurot, 2024. aastal on

vajaminev toetus ca 155 miljonit eurot.

 Jätkatakse ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi väljatöötamist.

 Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Töötatakse selle nimel, et

tekitada suuremat sünergiat sotsiaal- ja tavatranspordi vahel, et kasutada olemasolevat

sõidukiparki ning teenuseid optimaalselt.

 Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega.

 Kaasaegse ühistranspordiregistri välja arendamine

5. Meetmed, programmi tegevused ja teenused

5.1 Meede – Ühistransport

Ühistranspordi meetme eesmärk ja mõõdikud ühtivad käesoleva programmi mõõdikute

ja eesmärgiga.

Ühistranspordipoliitika keskseks eesmärgiks on vähendada inimeste sõltuvust isikliku

sõiduauto kasutamisest. Selle saavutamiseks on võtmetähtsusega reisijale kogu reisiteekonna

14 Allikas: Transpordiamet

12

mugavamaks ja kiiremaks muutmine. See hõlmab ühistranspordipeatuste juurdepääsetavuse ja

ligipääsetavuse (sh teekonda peatusesse jalgsi, jalgrattaga ja autoga), ühistranspordiliinide

toimivuse, ümberistumisaegade mõistlikkuse (graafikute ühildamine) jm kavandamist,

pakkudes seeläbi sõiduautole võimalikult head alternatiivi.

Selleks, et ühistransporditeenus oleks kõigile ühiskonnagruppidele kättesaadav, on oluline

järgida kaasava disaini põhimõtteid nii transporditaristu kujundamisel (sh veerem, peatused,

jaamahooned, teekonnad peatuseni) kui seda, et liikumisinfo (sh piletimüük) oleks kõigile

kättesaadav ja hõlpsasti mõistetav (sh veeremis, peatustes, veebis). Muuhulgas tuleb vaadata

kaugemale nn traditsioonilisest ühistranspordist, arendades nt nõudetransporti. Eraldi tuleb

vaadelda ka seda, kuidas oleks võimalik tagada igapäevaselt sotsiaaltransporditeenuse

kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades läbi ühistransporditeenuse korraldamise.

6.1.1. Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine

Programmitegevuse eesmärk on tagada inimeste kulutõhus ja nutikas ühistranspordi

korraldamine tuues ühistranspordi kasutamise inimestele lähemale ja muutes selle

kasutamise mugavamaks ning kiiremaks läbi selle ühtse ja targema korralduse ja

planeerimise, digitaliseerimise ning nutikama sõiduõiguse ja piletimüügi korralduse.

Linnapiirkondades on eesmärk tagada ühistranspordi sujuv korraldus ühiste

koostöömudelite abil tagamaks parem koordinatsioon erinevate transpordiliikide vahel

ning seeläbi vähendada sõiduautoga tehtava pendelrände osakaalu.

Tabel 8: Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdik Trend Tegelik tase

(2022)*

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Rongireisijate arv tellitud

rong/km kohta ↗ 1,23 1,43 1,43 1,44 1,44

Maakondlike bussiliinide

sõitjate arv/lkm kohta ↗ 0,46 0,54 0,55 0,56 0,57

Siselendude täitumus

tellitud reisi istekoha

kohta (reisijad reisi

istekoha kohta)

↗ 73 29 29 30 31

Parvlaeva täitumus

tellitud reisi kohta

(reisijad reisi kohta) ↗ 82,7 97,40 98,69 99 99,9

* viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud

2022. aastast

Programmi tegevuse raames toimub liinivõrkude kujundamine lähtuvalt inimeste

liikumisvajadustest (sh võetakse arvesse erinevate ühiskonnagruppide vajadusi, näiteks töö ja

hariduse kättesaadavus, tulenevalt näiteks vanusest või muudest tunnustest). Arendatakse

taktipõhist ja maakonnaliinidega koordineeritud reisirongiliiklust, ühistranspordisõlmi ja

ühistranspordi kättesaadavust jalgsi, jalgratta, auto jt liikumisviisidega. Lisaks arendatakse

piletimüügisüsteemi ning erinevate liikuvusteenuste lõimimist ja sõlmitakse lepinguid

vedajatega regionaalse ühistransporditeenuse osutamiseks vastavalt teenustaseme normidele.

13

Ühistranspordi teenuse arendamise osana tõstetakse inimeste teadlikkust ja kujundatakse

ühistranspordi mainet. Tegevus hõlmab muu hulgas ka piirkondlike ja suuremate asutuste

liikuvuskavade koostamist, ühtse ühistranspordi korralduseks Tallinna, Harjumaa ja

Põhja-Raplamaa ühistranspordisüsteemi ühildamist ning erinevate liikuvusega seotud

pilootprojektide elluviimist.

Programmi tegevuse alla kuulub kaks teenust:

1) Siseriikliku ühistranspordi kavandamine ― Siseriikliku ühistranspordi ja

ühistranspordipoliitika (maismaa-, õhu- ja veetranspordis) kujundamine ja transpordi

poliitikameetmete välja töötamine. Ühistranspordipoliitika meetmete elluviimise ja

järelevalve koordineerimine, sh uuringute ja analüüside tellimine transpordipoliitika

kujundamiseks või elluviimise hindamiseks, ühistranspordi arengu ülevaadete

koostamine, valdkondlike strateegiate koostamisel osalemine, õigusaktide välja

töötamine, rahvusvahelistes töögruppides ja organisatsioonides osalemine, erinevate

avalike veoteenuste ühistransporditoetuse vajaduste kaardistamine ja arvutamine,

rahastuskavade koostamine, lepingute sõlmimine, riigiabi küsimuste lahendamises

osalemine jmt. Parema ühistranspordikorralduse tagamise eesmärgil erinevate

uuenduslike transpordisuundade ja lahenduste kaardistamine, sh pilootprojektides

osalemine ja projektide edukate tulemuste laiemalt kasutusele võtmine, uudsete

võimaluste tutvustamine KOVidele ja laiemale avalikkusele ning vajadusel

ühistranspordipoliitikasse muudatuste sisse viimine.

2) Ühistranspordi korraldamine ― Avalike teenuselepingute sõlmimine, veomahtude

kokkuleppimine, hankelepinguga volitamine bussitranspordi ja veetranspordi

korraldamiseks, rahvusvaheliste ja riigisiseste kaugliinilubade andmine ja

sõiduplaanide kinnitamine, maakonnasisese ühistranspordi korraldamine ja

sõiduplaanide väljatöötamine avalikule liiniveole, lepingute täitmise järelevalve,

piletihinna kehtestamine ja toetuste väljamaksmine. Ühistranspordi registri pidamine.

Riigi parvlaevade kasutusse andmise ja selle tingimustele vastavuse kontrolli

korraldamine ning vara eesmärgipärase, sihtotstarbelise, säästliku ja heaperemeheliku

kasutamise järgimine. Ühistranspordi korraldamise teenuse eesmärgi täitmist jälgitakse

järgmiste mõõdikutega:

Mõõdik Trend Tegelik tase

(2022)*

Sihttase

(2024)

Sihttase

(2025)

Sihttase

(2026)

Sihttase

(2027)

Ühistranspordi

kasutajate rahulolu riigi

poolt doteeritava

ühistranspordiga

↗ puudub 3,1 3,1 3,2 3,3

Sõitude arv (miljonit)

riigi poolt doteeritava

ühistranspordiga (rong,

lennuk, laev,

maakonnabuss)

↗ 32 33 33 34 35

*välja tuua viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus koos vastava aastaga

14

7. Programmi juhtimiskorraldus

Programm „Ühistransport 2024–2027“ (edaspidi programm) panustab riigi eelarvestrateegia

tulemusvaldkonda „Transport“. Programmdokument koosneb ühest programmi tegevusest,

mille alla on koondatud tegevuste elluviimiseks vajalikud teenused.

Programm on arengukavas „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ seatud eesmärkide

rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument.

Programmi koostamist koordineerib strateegia- ja finantsosakond ning programmi

kooskõlastab ministeeriumi juhtkond. Järelevalvet programmi täitmise osas teostab vastava

valdkonna asekantsler. Programmi kinnitab regionaalminister käskkirjaga pärast riigieelarve

vastuvõtmist ja programm avalikustatakse Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi

kodulehel. Programmi muudetakse vastavalt vajadusele või sama aasta riigieelarve seaduse

muutmisega. Programmi eelarvet seiratakse minimaalselt kord kvartalis ning tegevusi kord

poolaastas. Programmi eelnõu esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks ning järgmise

perioodi programmi sisendi kogumseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele

osapooltele, sh valdkonna arengukava juhtkomisjonile.

Regionaalministri 11.03.2024 käskkiri nr 96

„Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”,

„Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja

„Regionaalpoliitika 2024–2027“ kinnitamine“

Lisa 6

Programmi „Ühistransport 2024‒2027“ Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi rahastamiskava

Nimetused 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve

PROGRAMM

Ühistransport

Kulud 130 485 226 126 385 842 134 689 013 136 189 667

sh välistoetused ja

kaasrahastus, € - - - -

Investeeringud 50 000 50 000 20 000 -

Mitterahalised kulud 16 396 16 396 16 396 16 396

MEEDE Ühistransport

Kulud 130 485 226 126 385 842 134 689 013 136 189 667

sh välistoetused ja

kaasrahastus, € - - - -

Investeeringud 50 000 50 000 20 000 -

Mitterahalised kulud 16 396 16 396 16 396 16 396

Ühistransporditeenuse

arendamine ja

soodustamine

Kulud 130 485 226 126 385 842 134 689 013 136 189 667

sh välistoetused ja

kaasrahastus, € - - - -

Investeeringud 50 000 50 000 20 000 -

Mitterahalised kulud 16 396 16 396 16 396 16 396

Regionaalministri 11.03.2024 käskkiri nr 96

„Programmide „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”,

„Kalandus 2024–2027“, „Ühistransport 2024–2027“ ja

„Regionaalpoliitika 2024–2027“ kinnitamine“

Lisa 7

REGIONAALPOLIITIKA

programm 2024–2027

2

Sisukord

1. Programmi üldinfo 3

2. Sissejuhatus 3

3.Programmi mõõdikud ja rahastamiskava 5

4. Positiivsed arengud valdkonnas 6

5. Olulised tegevused 7

6. Programmi tegevused 9

Tegevus 1. Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng 9

Tegevus 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 14

Tegevus 3. Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine 17

Tegevus 4. Maatoimingute korraldamine 20

Tegevus 5. Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine 24

5. Programmi juhtimiskorraldus 26

3

1. Programmi üldinfo

2. Sissejuhatus

Joonis 1. Tulemusvaldkonna Tõhus riik programmid ja eesmärgid

Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programm hõlmab:

1) kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamist ja regionaalhalduse koordineerimist;

2) ruumilise planeerimise ja jätkusuutliku maakasutuse edendamist kohalikul ning riiklikul

tasandil;

3) regionaalpoliitika kujundamist ja regionaalarengu suunamist

4) Maakasutuse ja maatoimingute korraldamist

5) Ruumiandmete tagamist.

Kohalike omavalitsuste poliitika, maakasutuspoliitika, ruumilise planeerimise, maakasutuse ja

Tulemusvaldkond Tõhus riik

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine

Valdkonna

arengukava/

-

Programmi nimi Regionaalpoliitika programm

Programmi

eesmärk

Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad,

kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond.

Programmi periood

4 aastat (2024–2027)

Peavastutaja

(ministeerium)

Regionaal- ja põllumajandusministeerium

Kaasvastutajad

(oma valitsemisala

asutused)

Maa-amet

4

maatoimingute korraldamine, ruumiandmete tagamine ning regionaalareng on seotud lisaks

tulemusvaldkonnale „Tõhus riik“ ka kõigi teiste tulemusvaldkondade ja riigi arengut suunavate

arengukavadega. Regionaalpoliitika programmi eesmärgid saavutatakse suures osas muude

programmide (transpordipoliitika, ettevõtluspoliitika, maaelupoliitika jm) kaudu.

Regionaalpoliitika programm hõlmab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala

meetmeid ja tegevusi. Regionaalpoliitika programmi abil tagatakse muude programmide

regionaalselt tasakaalustatud elluviimine.

Regionaalpoliitika programm panustab peamiselt riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti

2035“ „majandus ja kliima“, „ruum ja liikuvus“ ning „riigivalitsemine“ valdkonna vajalike

muutuste saavutamisse.

Seoses 2023. a toimuvate ministeeriumide vaheliste ümberkorraldusega lisandub

regionaalpoliitika programmi kaks uut meedet.

Meede „maakasutus ja maatoimingud“ on seotud ruumilise planeerimise meetmega, sest

maakasutust korraldatakse ruumilise planeerimise ja maatoimingute koosmõjus. Maa on

piiratud ressurss, mille väärtus ajas kasvab, ühtlasi kasvavad ka konkurents maale ning

nõudmised maaga seotud info ulatusele, kvaliteedile, kogumisele, kättesaadavusele ja

kasutamisvõimalustele. Ühiskonnas toimuvate muutustega kohanemiseks on vaja järjest

paindlikumaid maakasutuse suunamise ja ümberkorraldamise võtteid, et reageerida tekkivatele

muutustele õigeaegselt, loovalt ja loodust säästvalt. Maa kui piiratud ressursi kasutusele on

konkurents erinevate valdkonnapoliitika eesmärkide ja huvigruppide vahel. Maaressurssi, sh

riigi maareservi on vaja hoida ja hallata heaperemehelikult, mh väärtustades maa perspektiivset

kasutust planeerimisprotsessi käigus.

Meede „ruumiandmete tagamine“ hõlmab asukohaga seotud andmete kogumist, hoidmist,

töötlemist ja jagamist ning taristu riiklikku koordineerimist. Ruumiandmed on näiteks kaardid,

ortofotod, kõrgusandmed, satelliitseire tulemused, maaüksuste piirid, aadressid, loodus- ja

ehitatud keskkonna objektide andmed. Teenuseid saab luua ja andmeid otsuste tegemiseks

ristkasutada, kui andmed on ajakohased ning kogutud ühtsel korrastatud viisil. Asjakohased,

ajakohased, usaldusväärsed ja kvaliteetsed e-teenustega kasutajasõbralikult kättesaadavad

ruumiandmed aitavad hoida Eesti pärandit, kultuuri, keskkonda, julgeolekut ja turvalisust ning

parandada riigi, selle erinevate piirkondade ja ettevõtete konkurentsivõimet. Ruumiandmetega

on seotud ühiskonna kõik valdkonnad.

Programmi alusdokumendid:

● Eesti pikaajaline strateegia “Eesti 2035”

● Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027;

● Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;

● Ruumilise planeerimise roheline raamat;

● Eesti regionaalse arengu tegevuskava;

● Ühtekuuluvuspoliitika fondide partnerluslepe ja rakenduskava perioodiks 2021–2027

ning perioodi 2021–2027 Interreg programmide programmdokumendid;

● Maakondade arengustrateegiad, maakonnaplaneeringud ning kohalike omavalitsuste

arengukavad ja üldplaneeringud.

5

Joonis 2. Regionaalpoliitika programmi struktuur

3.Programmi mõõdikud ja rahastamiskava

Mõõdik 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2035

Sihttase

Harju maakonna elanike osakaal

Eesti rahvaarvust, %, <= 46,1% 46,4% 46,8% 46,8% 46,8% 46,8% 46,8%

Väljaspool Harju maakonda loodud

SKP osakaal Eesti SKPst, %, >= - 35% 35% 35% 35% 35% 35%

Kohaliku omavalitsuse institutsiooni

usaldusväärsus elanike seas, %, > 56.38% 58% 60% 60% 60% 60% 60%

Kinnisvara hindade regionaalne

erinevus (Harju-, Tartu-, Pärnumaa

vs ülejäänud Eesti keskmine,

kordades), <=

4,5 5 5 5 5 5 5

Kohalike omavalitsuste kulude

osakaal valitsussektori kuludest, % 24,2% 25% 25% 25% 30% 30% 30%

Programmi eelarve täitmine

tegevuste lõikes, tuh eurot 2023*

Eelarve

2024 2025 2026 2027

Regionaalpoliitika programm 46 889 103 230 158 998 208 327 178 564

Tegevus: Regionaalpoliitika,

piirkondade ja piiriülese koostöö

areng

38 456 53 442 96 808 121 661 86 191

Tegevus: Kohalike omavalitsuste

poliitika ja finantseerimine 785 30 916 44 597 70 256 76 403

Tegevus: Ruumilise planeerimise

poliitika kujundamine ja

korraldamine

967 4 798 3 580 3 591 3 593

6

Tegevus: Ruumiandmete hõive,

analüüsid ja kättesaadavaks

tegemine**

3 880 7 731 7 690 7 240 7 056

Tegevus: Maakasutuse ja

Maatoimingute korraldamine** 2801 6 343 6 323 5 579 5 321

* Kajastab ainult alates 01. juulist 2023.a Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse liikunud vahendeid

** Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT) osutab keskseid IT-teenuseid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele, mille eelarve on kajastatud

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmis 2024-2027.

Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö arengu tegevuse kulude eelarvest 99%

antakse toetusteks regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks. Vastavalt regionaalse arengu

tegevuskavale töötatakse selle nimel, et tagada kõigi piirkondade ühtlane areng, rakendades

nende eripäradest tulenevat potentsiaali. Nendeks sihipärasteks tegevusteks ja paremaks

regionaalpoliitika elluviimiseks eraldatakse nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu toetusi.

Lisainfot kodulehelt: https://agri.ee/regionaalareng-planeeringud/regionaalareng-ja-

poliitika/regionaalpoliitika-kujundamine

4. Positiivsed arengud valdkonnas

 Haldusreformi elluviimisega on loodud eeldusi arenguhüppe saavutamiseks

omavalitsuste võimekuses, teenused on kättesaadavad ja muutunud kvaliteetsemaks.

 Piiriülene koostöö: nii Eesti piirkondade edukus kui ka riigi terviklik areng sõltuvad

üha enam meie aegruumilisest ja funktsionaalsest seotusest ning koostööst Euroopa

muude piirkondade ja tuumaladega. Interreg koostööprogrammide kaudu rahastati

aastatel

2007–2014 319 Eesti osalusega projekti. Perioodi 2014–2020 kestel rahastati 345 Eesti

osalusega koostööprojekti ning ka Eesti juhtpartnerite arv on samuti märgatavalt

kasvanud. 2023. a juuli seisuga on kõik perioodi 2021―2027 Interreg programmid

käivitunud v.a Interreg NEXT Eesti-Vene programm, mille ettevalmistamine on 2022.

a lõpetatud Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu.

 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 regionaaltoetuste ettevalmistamine on olnud plaanitust mõnevõrra hilisem, kuid kõige suuremate

eelarvetega meetmete ettevalmistused õnnestus 2022. aastal valdavalt lõpule viia ning

2023. aasta juuli seisuga on rakendatavate meetmete toetusmahust üle ¾ kehtestatud

toetuse andmise tingimused kinnitatud ning meetmete taotlusvoorud avatud.

 Ruumilise planeerimise valdkonna probleemkohad ja võimalikud lahendused on

kirjeldatud 2019. aastal valminud ruumilise planeerimise rohelises raamatus ning 2021.

aastal koostamisel olnud Vabariigi Valitsuse juures töötanud rohepoliitika ekspertrühma

aruande ruumiplaneerimist käsitlevas osas[1]. Parenduste elluviimine toimub ruumilise

planeerimise poliitika ja praktika suunamise kaudu ning vajalikke arendusprojekte ellu

viies.

 Eesti arengut toetavad 2022. aastal kehtestatud Eesti mereala planeering ja Ida-Viru

maakonna joonehitise teemaplaneering “Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu

asukohavaliku kavandamine”. Lisaks valmistati ette riigile oluliste ehitiste, sh

1 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika

7

tuuleparkide kiiremat arendamist võimaldavad planeerimisseaduse muutmise eelnõud

(muudatused jõustusid 17.03.2023).

 2023. aastal viidi Rahandusministeeriumi regionaalvaldkond ning

Keskkonnaministeeriumi valitsemisel tegutsenud Maa-amet ühtse juhtimise alla

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. See loob head võimalused valdkondade

tegevustes suurema sünergia loomiseks strateegilisel tasandil ühtse maakasutuspoliitika

väljatöötamisel ja rakendamisel, ühendades ruumiplaneerimise ja maatoimingud.

 Maa väärtuse andmete ajakohastamiseks viidi 2022. aastal Maa-ameti poolt läbi maa

korraline hindamine. Seaduse muudatuse tulemusena hakkavad korralised hindamised

toimuma regulaarselt iga nelja aasta tagant.

 Võeti vastu Riigivaraseaduse (RVSi) muudatuste pakett, mis jõustus aprillis 2023.

Muudatused on kantud soovist lihtsustada ja kiirendada riigi ja KOV-ide omavahelisi

maatehinguid ning kontrollimehhanismi asemel suurendada ühiste huvidega arvestamist

ja koostööd.

5. Olulised tegevused

● Regionaalse arengu tegevuskava rakendamine:

 EL 2021–2027 struktuurivahendite majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise

eesmärgil regionaalarengu toetusmeetmete elluviimine.

 Interreg programmide 2021–2027 elluviimine.

 Erinevate ministeeriumide poolt välisvahenditest rahastatavate toetusmeetmete

väljatöötamisel ja elluviimisel nende regionaalse mõju koordineerimine ja piirkondlike

eripäradega arvestamine, et tagada nende toetav mõju regionaalse ebavõrdsuse

vähendamisele, avardada piirkondlikke arenguvõimalusi ja parandada sealsete

ettevõtete konkurentsivõimet.

 Piirkondade arenguerinevuste tasakaalustamisele ja regionaalsete eripäradega

arvestamisele suunatud regionaalsete arengulepete ja nõukogude pilootprojektide

läbiviimine (Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis), mis toetab regionaalse arengu tegevuskava

rakendamist.

 Kohalike omavalitsuste võimekuse ja kompetentside arendamine, omavalitsuste

vahelise koostöö ning kohaliku ja keskvalitsuse partnerluse tugevdamine,

detsentraliseerimine ja selle toetamiseks kohalike omavalitsuste rahastamise

põhimõtete muutmine ning kohalike omavalitsuste rolli suurendamine kohaliku

ettevõtluskeskkonna arendamisel.

 Kohaliku omavalitsuse arengu tulevikustsenaariumite koostamine, mille raames viia

läbi omavalitsusmudeli uuendamisele suunatud tegevusi (regulaarsed arutelud,

katseprojektid, uuenduslike lahenduste kogemustest õppimine, uute trendidega

arvestamine jm).

 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse uue redaktsiooni esitamine Vabariigi

Valitsusele.

 Regionaal-ja Põllumajandusministeerium, kui ruumilise planeerimise

kompetentsikeskus, panustab läbi eri- ja teemaplaneeringute ning uuringute transpordi,

keskkonna ja regionaalpoliitika programmide täitmisesse (nt Rail Baltic raudtee,

Haljala-Kukruse 2+2 maantee, Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse ja Tallinna

ringraudtee riigi eriplaneeringud ning Pärnu jõe ning Harju, Rapla ja Pärnu maavarade

8

maakonna teemaplaneeringud, uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“, mille aluseks

on uuring „Trendide ruumilise mõju analüüs“).

 Tegevused ruumilise planeerimise tõhustamiseks – planeeringute digipöörde

elluviimine (sh planeeringute ruumiandmete kättesaadavuse tagamine, menetluste

tõhustamine digilahendustega) koos asjakohaste õigusaktide muudatustega

planeerimise lihtsustamiseks.

 Reorganiseeritakse senine ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade

struktuuriüksused ühtseks Maa- ja Ruumiametiks (VVTP punkti 5.4.1). Ruumiloome

valdkonna ümberkorraldamise eesmärgiks on moodustada amet, mis on asjatundlik

partner nii Eesti inimestele, kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele kui ka teistele

riigiasutustele ja seda ka rahvusvaheliselt. MARU on maa- ja ruumivaldkonna

kompetentsikeskus, kus on valdkonna terviklik juhtimine ja kujundamine. Ühendameti

moodustamine toimub liites eeskätt maa- ja ruumiloomega tegelevate asutuste

funktsioonid, ühtlasi uuendades terviklikult struktuuri, identiteeti kui ka

organisatsioonikultuuri.

 Kehtestatakse riigi reservmaa säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise

kord, mille toel luuakse terviklik ülevaade erinevatest avalikest huvidest ja vajadustest,

säilitamist vajavatest maadest ja riigile mittevajalikest maadest, mida võib müüa või

välja pakkuda vahetusmaana.

 Koostatakse analüüs ja ettepanekud linnades ja asulates kasutuses mitte oleva

riigimaa võõrandamise võimaluste kohta KOV-le ettevõtluse, kogukondlike ja avalike

huvide täitmise eesmärgil. (VVTP p7.1.7)

 Valmistatakse ette ja viiakse läbi 2026 aasta korraline hindamine. Vajadus on

arendada edasi automaatseid hindamismudeleid, kuna metoodikas on kasutamata

võimalusi, mis vajavad täiendavaid analüüse (näiteks tootmismaade ja taristute

hindamine), masinloetavate andmete arendusi (planeeringute andmed, tehinguregistri

arendused).

 Jätkatakse avalikes huvides maade omandamist raudteede ja roheenergia taristute

arendusteks. Selleks jätkatakse digitaalsete maateenuste väljaarendamist ja sidumist

hindamismudelitega.

 Jätkatakse maakatastri andmete kvaliteedi parandamist ja katastri

kaasajastamist. Maareformi käigus kanti maad katastrisse kiiresti ja ebatäpsete

kaardiandmete alusel, seetõttu on katastriandmete kvaliteet ebaühtlane. Uutele

digitaalsele katastrilahendustele üleminek loob eeldused kiiremaks andmete

parandamiseks.

 Seatakse uued maapoliitilised suunad ja arendatakse maakasutuspoliitikat

terviklikult. Senise maapoliitika tegevus – maareformi eesmärgid – on suures osas

täidetud, vajalik oleks kokku leppida uutes maakasutuspoliitika põhimõtetes.

 Geo3D võimekuse suurendamine. Ebapiisav 3D-võimekus ning 3D-andmete

puudumine või kehv kvaliteet on fundamentaalne probleem ja arengu piiraja kõigile

ruumiandmete kasutajatele nii avalikus kui erasektoris. Jätkuma peab

aeromõõdistusliku andmehõive ja kaarditoodete üleminek kolmemõõtmeliseks selliselt,

et riiklikud registrid ja eratarbijad saaksid uutele 3D-mudelandmetele tuginedes

paremini osutada teenuseid ja katta ühiskonna kasvavaid vajadusi kvaliteetsete ja

tegelikkust adekvaatselt kujutavate ruumiandmete järele.

 Ruumiandmete teenuste loomise analüüsi ja automatiseerimise võimekuse

suurendamine läbi AI (tehisintellekt) kasutuselevõtu. Aluseks võetakse avaandmete

kirjeldused.

9

 GNSS asukoha määrangusüsteemi tugijaamade võrgu uuendamine tagab

stabiilsuse Eesti geodeetilise süsteemi haldamise ja georefereeringu jälgimise juures,

mis tagab geodeetiliste andmete kättesaadavuse. Geodeetilised punktid on vajalikud

selleks, et nende koordinaatide abil looduses täpselt määrata mistahes objekti asukoht.

 Andmeomanike nõustamine ja abistamine Euroopa Ühenduse INSPIRE avaandmete

direktiivi rakendamise juures. Selleks avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks Eesti

geoportaali kaudu Eesti riigi ja kohalike omavalitsuste ning teiste avalik-õiguslike

juriidiliste isikute haldusalas olevad INSPIRE direktiivi nõuetele vastavad

ruumiandmed ja ruumiandmeteenused.

 ESTHub’i satelliitandmete kasutuse laiendamine. Hetkel on andmete kasutajate

hulgas lisaks avalikule sektorile ka kasutajaid haridus- ja erasektoris, nii Eestis kui ka

teistes Balti riikides. Riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub töötleb ja vahendab

Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus raames orbiidile saadetud Sentinel

satelliitidelt pärit andmeid Eesti ja lähialade kohta.

6. Programmi tegevused

Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja

analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused

Meede 1. Regionaalareng

Tegevus 1. Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng

Eesmärk:

Riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärkide

saavutamine ning regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane

elluviimine.

Mõõdik 2020 2021 2022

2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase*

Maakondade SKP kasv

(15/15, kõigis

maakondades) 6/15 15 - 15 15 15 15 15

Keskmiste sissetulekute

kasv kõigis maakondades

suurem kui THI muutus

(15/15), %

14/15

(Läänemaa

l <-0,4%)

15/15 - 15/15 15/15 15/15 15/15 15/15

Regionaalarengu

toetusmeetmete

eesmärkide saavutamise

tase (täpsem indeks vajab

väljatöötamist), %

82-100%

(2023.a

sihttaseme

st); 95-

100%

(2020.a

vaheees-

märkidest)

92-

100%

(2023.a

sihttase

mest)

95-

100%

2023.a.

sihttase

mest

100% - - - -

Kasusaanud ettevõtete arv 10369 13560 15758 2410 2410 - - -

10

Toetuste kaasabil loodud

töökohtade arv 1563 1918 1944 1950 1950 - - -

Elukeskkonda arendavate

toetuste maht, m€ 27 43 48 35 35,3 - - -

Piiriülese koostöö

programmides osalevate

Eesti partnerite arv

(kodanikuaktiivsuse

näitaja)

400 406 - 200 300 - 400 -

* Paljud näitajad seotud lõppeva 2014-2020 perioodi meetmetega, mistõttu viimane sihttase 2023/2024. Meetmetega seotud

programmi mõõdikud muutuvad järgmise programmi uuendamisega.

Tegevused:

Väljakutsed:

Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused

ülejäänud ELi ja OECD riikidega võrdluses suured. Märgatavat nihet territoriaalselt

ühtlasema arengu suunas viimastel aastatel toimunud ei ole. Piirkondlikud erinevused on

viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud nii tööjõus osalemise määra, suhtelise vaesuse määra

kui keskmiste sissetulekute osas. Ka rändesaldos on viimastel aastatel olnud piirkonniti märgata

üksikuid positiivseid arenguid, kus rahvastik on rände arvelt mõnel aastal kasvanud (nt Hiiu,

Saare, Pärnu maakond), ja mitmes maakonnas ka teatud maaliste asustuspiirkondade puhul.

Muudes olulisemates sotsiaalmajanduslikes arengunäitajates viimastel aastatel piirkondlike

erinevuste vähenemist märgata ei ole.

Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju koordineerimisel on puudujääke.

Tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid kaaluksid ja

suunaksid teadlikult oma tegevuse mõju regionaalarengule. Välja kujunemata on tegelik

praktika pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste

lahendamiseks, mõõdikute piirkondlike erisuste alusel valdkonna arengukavade ja programmide

eesmärgipüstituse täpsustamiseks ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kokku lepitud

tegevuste elluviimiseks valdkondlike programmide alusel.

Välisvahendite toetusmeetmete regionaalse mõju suurendamiseks on 2021–2027

perioodiks loodud vajalikud õiguslikud ja arengudokumentidest lähtuvad eeldused, kuid tuge ja

suunamist vajab ministeeriumide ametnike ning rakendusüksuste töötajate valmisolek ja oskus

otstarbekalt ja mõjusalt siduda valdkonnapoliitilisi ning regionaalpoliitilisi eesmärke. Sageli

ollakse küll teadlik oma valdkonna regionaalsetest erisustest, kuid ei nähta enda tegevusel

seoseid nende tekkimise ega leevendamisega.

Tegevused:

Regionaalpoliitika kujundamine

Regionaalpoliitika peamine eesmärk on aidata kaasa järgmiste tulemuste saavutamisele:

- piirkondade majandusarengu ja hõive tugevnemine;

- teenuste parem kvaliteet ja kättesaadavus toimepiirkonna keskustes;

- maapiirkondade kohandamine väheneva ja vananeva rahvastikuga, inimeste

tagasipöördumise soodustamine väljapoole pealinna piirkonda;

- suuremate linnapiirkondade jätkusuutlik areng;

11

- piirkondliku ja kohaliku tasandi arendustegevuse tugevnemine; aktiivsem piiriülene

arenduskoostöö kohalikul ja regionaalsel tasandil.

Regionaalse arengu tegevuskava (integreerituna Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavadega)

elluviimise seire ühildatuna pikaajalise strateegia “Eesti 2035” regionaalsete sihtide ja muutuste

edenemise seirega.

Euroopa Liidu 2021–2027 perioodi struktuurivahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu

meetmete ettevalmistamisel eelnõude koostajate juhendamine ja nõustamine toetuste

regionaalsete mõjude teadlikuks suunamiseks.

2024. aasta alguseks on käivitunud kõik regionaalvaldkonna EL ühtekuuluvuspoliitika

toetusmeetmed.

2023. aastal jätkame Interreg programmide elluviimisega ning lõplikult selgub ELi välispiiri

toetamiseks eraldatud ERFi vahendite kasutamisemudel.

Uuendatud riigieelarveliste toetusmeetmete rakendusmehhanism kehtib 2027. aastani, pärast

mida vaadatakse regulaarse ülevaatuse käigus kõigi programmide eesmärgid, eelarvejaotus ja

jätkumine aktuaalsetest regionaalarengu väljakutsetest lähtuvalt taas üle.

Maakondlike arendusorganisatsioonide nõustamine maakonna arengustrateegia koostamisel

ja elluviimisel.

Võrgustikutegevused maakondlike arendusorganisatsioonide, suuremate linnade

arendusjuhtide, kohalike omavalitsuste arendusjuhtide omavahelise kogemuste vahetuse

soodustamiseks ning teabe jagamiseks.

Keskselt korraldatud koolitus- ja arendustegevused maakondliku ja kohaliku tasandi

arendusvõimekuse parandamiseks, ekspert- ja rakkerühmade ellukutsumine riigi ja KOV-ide

ühiste väljakutsete lahendamiseks. 2024. aastal viiakse lõpule arenguprogrammid

omavalitsusjuhtidele ja kohalike omavalitsuste finantsjuhtidele, jätkub 2022. aastal

käivitunud ettevõtluskeskkonna arengu programm, käivituvad KOV personalijuhtide koolitus-

ja võrgustikutegevused, planeeringute alased koolitused ning KOV koostöö nõustamine.

Osalemine valdkondlike strateegiliste dokumentide koostamisel, et tagada piirkonniti

erinevate arenguvajaduste ja -väljakutsetega parem arvestamine.

Valdkonnapoliitikaid elluviivate õigusaktide eelnõude regionaalsete mõjudega arvestamise

kontroll ning koostajate nõustamine mõjude varasema ja sisulisema arvestamise

soodustamiseks.

Osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning valdkondlike EL ja OECD

töörühmade tegevuses.

12

Vajaduspõhised statistikapäringud ja analüüsid regionaalarengu suundumiste seireks.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021―2027 piirkondliku elu- ja

ettevõtluskeskkonna meetmete tulemuslikkuse hindamine (2025―2026).

Maakondliku arendustegevuse uuring (võimalik, alates 2025).

Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete kujundamine

Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmeid rahastatakse Euroopa Liidu

struktuurivahenditest, taaste- ja vastupidavusrahastusest (RRF) ja riigieelarvest.

Rahandusministeeriumi ülesandeks on toetusmeetmete kavandamine, toetuse andmise

tingimuste kujundamine ning elluviimise ja tulemuste seire. Toetusmeetmete rakendamisel on

peamiseks partneriks Riigi Tugiteenuste Keskus, kes täidab enamiku meetmete puhul

rakendusüksuse rolli. Lisaks Riigi Tugiteenuste Keskusele võivad rakendusüksuseks olla mõnel

juhul ka maakondlikud arendusorganisatsioonid, maakondlikud arenduskeskused või muud

partnerid vastavalt toetuse spetsiifikale.

Riigi toetusmeetmed piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks on:

- toetused kohaliku omavalitsuse hoonete energiasäästu edendamiseks

(kasvuhoonegaaside kvootide müügi vahendid, Moderniseerimisfond);

- maakondliku arendustegevuse toetus ühiselt täidetavatele ülesannetele;

- toetus maakonna arengustrateegiate elluviimiseks;

- toetus hajaasustuse majapidamistele (hajaasustuse programm);

- toetus kohaliku omaalgatuse edendamiseks (kohaliku omaalgatuse programm);

- väikesaarte programm;

- Ida-Virumaa programm;

- Kagu-Eesti programm kolme maakonna ühiste prioriteetide toetamiseks;

- toetus Setomaa ja Peipsiveere piirkonna elujõulisuse suurendamiseks;

- toetus VKEde konkurentsivõime tugevdamiseks Kagu-Eestis (ERF);

- toetus ettevõtluskeskkonna ja maakondlike teenusvõrgustike arendamiseks (ERF);

- toetus maakondlikele arenduskeskustele nõustamisteenuse pakkumisel ja VKEde

võimekuse kasvatamisel (ERF);

- toetus avalike teenuste ümberkorraldamiseks ja linnaruumi arendamiseks (ERF);

- toetus kohalikku ja piirkondlikku arendustegevust toetavatele uuringutele,

ekspertiisidele ja pilootprojektidele (ERF);

- toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade arendamiseks (ERF);

- toetus suuremates linnapiirkondades nutikate lahenduste toetamiseks (ERF);

- toetus KOVide investeeringutele jalgratta- ja/või jalgteedesse (RRF,

Ühtekuuluvusfond);

- toetus õiglast üleminekut võimaldavatele piirkondlikele algatustele Ida-Virumaal

(õiglase ülemineku fond ehk ÕÜF);

- toetus Ida-Viru KOV investeeringutele ülemineku mõjude leevendamiseks (ÕÜF);

- toetus KOVidele tuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (RePowerEU) .

13

Toetusmeetmete puhul on sihiks maakondlike arendusorganisatsioonide vastutuse ja

otsustusõiguse järkjärguline suurendamine ning killustatuse vähendamine, seda nii uute

meetmete kujundamisel ja vajadusel ka seniste toetusmeetmete ümberkorraldamisel.

Piiriülese koostöö edendamise meetmete kujundamine

Kohaliku, regionaalse ja riikliku tasandi piiriülest koostööd toetatakse põhiliselt Euroopa

territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö programmide kaudu, mida

rahastatakse ERFi, Euroopa Liidu väliskoostöö ja riigieelarve vahenditest.

Eesti osaleb seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö ehk Interreg programmis, mille raames

toetatakse koostööd:

- piiriüleselt: Euroopa Liidus ― Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid

- riikide vahel: Läänemere piirkonna programm;

- piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT III, ESPON 2020, INTERACT III

programmid.

Eesti ELi välispiiri (Eesti-Vene) programmi kahepoolne rakendamine on alates Vene-

Ukraina sõja algusest peatatud, kuid Eesti partnerid saavad oma projektitegevustega jätkata.

2022. a novembrist jõustus uus ELi määrus, mis võimaldab häiritud piiriülese koostöö

programmide tegevust leebemate tingimustega jätkata ja need ühepoolselt lõpule viia.

-Perioodil 2021-2027 jätkavad kõik seitse Interreg programmi. Kesk-Läänemere, Läänemere

piirkonna, Interreg Euroopa programmides on läbiviidud kaks taotlusvooru. 2023. a juunis tehti

esimese taotlusvooru rahastamisotsused URBACT ja Eesti-Läti programmide seirekomiteed.

Interreg NEXT Eesti-Vene programmi ettevalmistamine on peatatud Venemaa agressiooni tõttu

Ukraina vastu ning programmile eraldatud Eesti ERFi vahendid suunatakse ümber Eesti-Läti ja

Kesk-Läänemere programmidesse.

Interreg programme viivad ellu koostöös teiste riikidega erinevates riikides asuvad

institutsioonid. Programmi otsused langetatakse konsensuslikult seirekomiteedes, mille

liikmeteks on erinevad ministeeriumid, regioonid (omavalitsusliitude esindajad) ja sotsiaal-

majanduslikud partnerid (nt Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Vabaühenduste Liit).

Eesti-Läti programmi ja Eesti ELi välispiiri programmi rakendamise eest vastutab Eesti

riik ning nende programmide korraldusasutus ja tehnilised sekretariaadid asuvad Riigi

Tugiteenuste Keskuses.

Finantskontrolli teostamine projektipartnerite üle on iga programmis osaleva riigi

kohustus. Kontrolli läbimine on eelduseks programmide vahendite väljamaksmiseks Eesti

toetuse saajatele. Eestis täidab finantskontrolli funktsiooni Riigi Tugiteenuste Keskus.

Postsideteenuse kujundamine

2023. aastal võtame üle postside valdkonna ning töötame välja postside arengut puudutava

tegevuskava

2023. aastal alustame Postiseaduse muudatuse ettevalmistamist.

14

Tulemus: Kõikide Eesti piirkondade arengueeldused on majanduskasvuks kasutatud, mida

näitab SKP ning keskmiste sissetulekute kasv igas piirkonnas ning kõigis piirkondades pidevalt

paranev elukvaliteeti tõstvate hüvede kättesaadavus. Saavutatakse riigi arengudokumentides

määratud regionaalse arengu eesmärgid. Regionaalmeetmete rakendamisel on võimalikult suur

mõju regionaalpoliitika eesmärkide saavutamisele ning meetmete abil saavutatakse

mahajäänumate piirkondade areng.

Meede 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine

Tegevus 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine

Eesmärk:

Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav,

finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku

omavalitsuse korraldus

Mõõdik 2022

2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

KOV teenustega rahulolu, > 60,7 61 61 61 61 61

KOV teenustega rahulolu

piirkondlikud erinevused: KOV

teenustega rahulolu näitaja 10%

kõrgeima ja 10% madalaima

hinnanguga KOV-de vahe, <=

24,8 25 25 25 25 25

Riigieelarvest KOV-de

sihtotstarbeliste toetuste (sh

toetusfond) osakaal KOV-de

põhitegevuse tuludest, %

- 24% 10% 10% 10% 10%

Tasandusfondi mittesaavate

KOVide ja tasandusfondi saavate

KOVide põhitulu (tulumaks ja

maamaks) elaniku kohta erinevus

kordades

1,27 1,20 1,20 1,20 1,20 1,20

Finantsraskustes KOV-de arv 0 0 0 0 0 0

Tegevused:

Väljakutsed:

Eesti riigi vähene detsentraliseeritus võrreldes Põhjamaadega. Eesti omavalitsuste

osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (24%) kui meile eeskujuks olevates

Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusreformi eesmärk oli

15

suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on

järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt

kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi

suurendamine.

Kohalike omavalitsuste vähene koostöö teenuste osutamisel ja regionaalses

arendustegevuses. Kuigi haldusreformi tulemusena omavalitsuste haldusterritooriumid

suurenesid, on meil jätkuvalt omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita

omavalitsuste koostöös – näiteks erivajadustega laste haridus, teatud sotsiaal- ja

haridusteenused jne. Kohalike omavalitsuste enda rahaline panus ühiselt täidetavate ülesannete

täitmiseks on vähene, olulisel määral sõltutakse riigilt laekuvast maakondliku arendustegevuse

toetusest. Lisaks peab suurenema üleriigilise omavalitsusliidu roll kohalike omavalitsuste IT-

ja personaliarenduste koordineerimisel ja muude keskselt omavalitsustele pakutavate toetavate

tegevuste korraldamisel.

Suurendada tuleb kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel.

Selleks, et tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning elanike heaolu ka väljaspool

Harjumaad, on oluline laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi

ettevõtluskeskkonna arendamisel.

Kohaliku omavalitsuse valmidus käia kaasas ühiskonna ja riigi arengust tulenevate

väljakutsetega, näiteks teenuste tagamine arvestades inimeste kasvavat mobiilsust,

asümmeetrilise detsentraliseerimise rakendatavus Eesti õigusruumis, kohaliku demokraatia ja

juhtimise uued väljakutsed, rohepööre. See eeldab pikemas perspektiivis nii omavalitsuste

demokraatliku olemuse, teenuste tagamise kui ka territoriaalsuse ümbermõtestamist.

Kohalike omavalitsuste võimekus on ebaühtlane. Väiksemates omavalitsustes ei ole

võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks

tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla

kohalike omavalitsuste edaspidine vabatahtlik ühinemine. Vabatahtlikku ühinemist toetaks

omal algatusel ühinevatele omavalitsustele riikliku ühinemistoetuse taastamine.

Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam.

Väga madal finantsautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel.

Peamiseks puuduseks on KOVide piiratud võimalus jaotada ressursse vastavalt kohapealsetele

vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui

elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Finantsautonoomia

suurendab avalikku vastutust pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike

teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel.

Tegevused:

Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitika kujundamine

Toetada detsentraliseerimise pikaajalises plaanis kavandatud tegevuste elluviimist.

Soodustada ja toetada KOV koostöös ülesannete täitmist (toetusmeetmed, juhendid jms),

sh suurendada Eesti Linnade ja Valdade Liidu rolli KOV koostöö arendamisel.

Kujundada kohaliku ja regionaalse mõjuga valdkondlike poliitikate

koordinatsioonimehhanismid regionaalsel tasandil.

16

Tagada regulaarne andmete uuendamine (sh KOVide küsitlus ja elanike rahulolu

uuring2) minuomavalitsus.fin.ee veebilehel.

Taotleda vahendeid ja valmistada ette regulatsioon kohalike omavalitsuste vabatahtlike

ühinemiste toetamiseks;

Koordineerida ministeeriumide vahelise KOV inimvara arendamise võrgustiku tegevust ja

tegevuskava elluviimist;

Uuendada kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning koostada KOV

tulevikustsenaariumid aastaks 2035;

Viia läbi regionaalsete arengulepete ja regionaalsete nõukogude pilootprojekt;

Toetada KOV IT-arenguid Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaudu.

Tulemus: Eestis on võimekas ja hästi korraldatud, kohalikele elanikkonnale kvaliteetseid

teenuseid tagav kohalik tasand, mida usaldab üle 60% elanikest.

Kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise poliitika kujundamine

Tegevusega tagatakse kohalikele omavalitsustele rahalised vahendid summas, mille

arvutamisel arvestatakse nende geograafilisi, demograafilisi ja sotsiaal-majanduslikke

erinevusi, et tagada omavalitsuste stabiilne finantsseis ja finantsraskuste tekkimise riskide

ennetamine, kestlik finantsjuhtimine kõikides etappides ning läbipaistev ja adekvaatne

finantsinformatsioon selleks, et omavalitsused suudaksid jätkusuutlikul moel elanikele

kohalikke avalikke teenuseid pakkuda.

Keskendumine tulemuste saavutamisele ja teenuste paremaks muutmisele käib samaaegse

maksuautonoomia ja rahastamise sihtotstarbe vähendamisega.

Suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhususe ja

kvaliteedi parandamiseks,

- andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ning jaotades vahendid

tulumaksu ja tasandusfondi kaudu;

- suurendades maksuautonoomiat maade hindamise läbiviimise, kohalike maksude osakaalu

suurendamise ja üksikisiku tulumaksu protsendi määramise õiguse kaudu.

Suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ettevõtluskeskkonna arendamisel

juriidilise isiku tulumaksust osa jaotamisega töökohtade arvu järgi KOVis ja kohaliku kasu

instrumentidele õigusliku aluse andmisega.

Edasi arendada rakendust „minu omavalitsus“, muutes rakenduse igapäevaseks

tööriistaks kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel, omavalitsuste ülesannetega seotud

poliitika kujundamisel ning siduda omavalitsuste rahastamine teenustasemetega.

Edasi arendada omavalitsuste finantsjuhtimist, sh regulatsioonide muutmist, liikumaks

tulemuspõhise, huvigruppe kaasava ning läbipaistva eelarvestamise poole.

Seirata kohalike omavalitsuste finantsolukorda ja hinnata finantssuutlikkust

omavalitsuste finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks.

2 Elanike rahulolu uuringu metoodika muudatuse tõttu viiakse uuring läbi 2022 teisel poolaastal ning andmed selguvad 2022. aasta lõpuks/2023. aasta alguseks.

17

Tulemus: Eestis on finantsiliselt kestlik kohalik tasand, kus finantsinformatsioon on

läbipaistev ning finantsraskustes KOVe ei ole.

Meede 3. Ruumiline planeerimine

Tegevus 3. Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine

Eesmärk:

Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel

eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse

ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi

Mõõdik 2022 2023 2024 2025 2026 2027

Sihttase

2015. aastal jõustunud

planeerimisseaduse alusel

kehtestatud üldplaneeringute

arv (max 73)

13 24 39 56 73 73

Keskses planeeringute

andmekogus digitaalselt

kättesaadavate planeeringute

osakaal

0.25 10% 30% 50% 75% 80%

Tegevused:

Strateegiliste pikaajaliste maakasutust suunavate dokumentide koostamine (üleriigiline

planeering, maakonnaplaneering ja üldplaneering) on ainus haldusmenetlus, mille eesmärk on

erinevate valdkondade arenguvajaduste tasakaalustamine, mitte ühe konkreetse valdkonna

(näiteks transport, muinsuskaitse, looduskaitse või ettevõtlus) ruumivajaduse rahuldamine.

Erinevate valdkondade ruumiliste arenguvajaduste tasakaalustamine võimaldab kasutada

säästlikumalt loodus- ja rahalist ressurssi. Riigi eriplaneeringute eesmärk on leida asukoht

suure riikliku huviga ehitistele ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eesmärk on leida

asukoht olulise ruumilise mõjuga ehitistele.

Väljakutsed:

Ruumiplaneerimise volitused on piiratud ja ruumi kvaliteet sõltub oluliselt eri

valdkondade otsustest, mis langetatakse väljaspool ruumilist planeerimist. Näiteks

maksupoliitikast, transpordipoliitikast, keskkonnapoliitikast, regionaalpoliitikast, energeetikas

tehtavatest otsustest ja seatavatest eesmärkidest. Suures osas määrab tegeliku ruumilise arengu

üldine majandusareng, laiemad demograafilised suundumused, avaliku sektori ja erasektori

koostöövõime ning kohalike omavalitsuste tugevus.

Eesti ruumilises ja strateegilises planeerimises tuleb valdkondade üleselt teadvustada

kahanemise ja (valg)linnastumisega seotud probleemide lahendamise vajadust. Rahvastikuprotsessid ja -prognoosid näitavad rahvaarvu jätkuvat kahanemist suures osas

Eestis. Tagajärjeks on rahvastiku vananemine, väiksem maksutulu laekumine, piirkondlik

ebavõrdsus maksutulude laekumisel, ebavõrdne teenuste pakkumine, laialivalgumisest

tingitud suurem keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga

seotud kulud kohalikele omavalitsustele elaniku kohta.

18

Viimastel aastatel on tõusnud esile suure mõjuga Eesti maa- ja ruumikasutusega seotud

teemad ― kliima-ja keskkonnaeesmärkide rakendamine ruumiloomes, kvaliteetse ruumi

aluspõhimõtete juurutamine, kahanemist kohandav planeerimine, elamumajanduse

väljakutsed, suurte strateegiliste objektide asukohad jms. Koostada tuleb uus Eesti keskne

ruumilise arengu dokument – üleriigiline planeering. Eelmine, praegu kehtiv üleriigiline

planeering „Eesti 2030+“, koostati aastatel 2010-2012.

Kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamine ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määramiseks vajab jätkuvalt erinevate valitsusasutuste tihedat koostööd kohalike

omavalitsustega. Uusi tänapäevaseid üldplaneeringuid või osaplaneeringuid koostab 2022.

aasta seisuga 60 kohalikku omavalitsust, uued üldplaneeringud või omavalitsuse

osaplaneeringud on kehtestanud 15 kohalikku omavalitsust. Üldplaneeringute koostamine

kestab edasi ka pärast 2023. aastat. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata maakonnaplaneeringus

määratud riigi huvide kajastamisele kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja strateegiliste

probleemide lahendamisele ruumiplaneerimise lahendustega.

Vajalik on jätkata ruumilise planeerimise valdkonna digipöördega, et tõhustada ja

lihtsustada planeeringute koostamist ja planeeringuandmete kasutamist.

Taastuvenergeetika ja kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada kohalikke

omavalitsusi tuuleparkide planeerimisel ja leida lahendusi takistuste elimineerimisel, sh tööjõu

puudusele.

Tegevused:

Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja rakendamine

Teenuse eesmärk on planeerimispraktika arendamine kohalikes omavalitsustes ja riigi tasandil.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks on järgmised:

Välja töötada viisid taastuvenergeetika ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise kiirendamiseks ja kestlikuks planeerimiseks riigi tasandil ja

kohalikul tasandil. Rakendades tõhusaid ning kestlikku arengut soosivaid planeerimise

võimalusi, saab lahendada energiakriisi ja toetada rohepööret;

Taastuvenergia ehitise planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohad (2022-

2023);

Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakast (2023-2024), et välja töötada

kestlikku ruumilist planeerimist toetavaid mõõdikuid ja praktilised ruumilises planeerimises

kasutatavad töövahended ning testida loodavat tööriistakasti.

Kestliku arengu põhimõtetest lähtuva ruumilise planeerimise tagamiseks tuleb tiheda

asustusega alasid tugevdada ning töötada välja kestliku ruumiplaneerimise ja maakasutuse

põhimõtted nii linnalise kui hajali maalise asustuse osas;

Leida võimalusi kohalikes omavalitsustes planeeringuspetsialisti ja arhitekti positsiooni

tugevdamiseks. Samuti leida lahendused pädevuse tagamiseks asutustes ja ametites, mis

osalevad igapäevaselt planeeringumenetlustes, eriti enda valdkonna vajadustele tuginedes

kooskõlastuse andjana;

Kujundada planeerimispraktikat selliselt, et kaasamine planeeringute koostamisel tagaks

kõigile võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja seeläbi leitaks parimaid ruumilahendusi

konkreetses asukohas;

19

Koostada ja pidevalt ajakohastada vajalikud riiklikud planeeringud riiklike

ruumivajaduste määratlemiseks ning riikliku tähtsusega ehitiste asukohavalikuks;

Viia ellu arendustegevusi ja muudatusi ruumilise planeerimise rohelises raamatus välja

toodud parendusvajaduste realiseerimiseks.

Suurendada kohalike kogukondade ja kohalike omavalitsuste talumishuvi ettevõtluse

arendamisel ning tagada otsuste läbipaistvus ja arendajate võrdne kohtlemine, töötades välja

vajalikud valdkondlikud regulatsioonid ning meetmed. Riigikogus on vastu võetud

regulatsioon tuuleparkidest põhjustatud häiringu hüvitamiseks elanikele ja kohalikele

omavalitsustele. Lahendamist vajavad kaevandustest jt objektidest põhjustatud häiringu

hüvitamised.

Töötada välja ja viia ellu lahendused kahanevate asulate vähenenud rahvaarvuga

kohanemiseks, et luua kvaliteetne elukeskkond, toimiv kinnisvaraturg ning tagada hea avalike

ja kaubanduslike teenuste kättesaadavus. Toimub OECD projekti SPADAPT ― Adapting to

shrinkage and ageing through spatial interventions (Nutikas kahanemisega kohanemine

Eestis)3[1] tulemuste rakendamine. Teenuste kättesaadavuse parandamiseks, tasakaalustatud

ruumilise arengu ja kvaliteetse elukeskkonna edendamiseks osaletakse koostöös teiste

ministeeriumide ja valitsusasutustega erinevate sekkumiste ettevalmistamisel ja läbiviimisel,

mille eesmärk on kahaneva rahvaarvaga kohanemine.

Kohalike omavalitsuste tegevuse toetamine läbi nõustamise, juhendamise ja

koolitamise;

Planeerimisõiguse muudatuste ettevalmistamine ja muudes seonduvates

õigusloomeprotsessides osalemine;

Sotsiaalse taristu väljaehitamise kokkulepete ja tasu uuring (2023)

Võrdlusriikide analüüs planeerimissüsteemi ja planeerimisõiguse viimase aja

olulisematest muudatustest ja reformidest ―Läti, Soome, Norra ja UK

näitel/Planeerimisõiguse uute teemade käsitlemiseks lähiriikide analüüs (2022)

Rahvusvahelistes võrgustikes osalemine riikliku planeerimispraktika edendamiseks ja

makroregionaalsete ruumiliste arenguvajaduste määratlemises osalemiseks;

Planeeringumenetluste kiirendamine ja lihtsustamine nii õiguslike kui digilahenduste

abil:

Planeeringute keskse andmekogu juurutamine planeeringute kättesaadavuse tagamiseks

(sh varem kehtestatud planeeringute tagantjärele digiteerimine).

Üleriigilise planeeringute menetluse infosüsteemi analüüsimine ja arendamine, et

tagada tõhusam, kaasavam ja läbipaistvam planeeringute menetlemine.

Ruumilise arengu seiremeetodite arendamine: maakasutusmuudatuste seireraamistiku

välja töötamine, elukeskkonnaga rahulolu mõõtmise jätkuv arendamine ning parem sidumine

eri valdkondade poliitika kujundamise ja rakendamisega.

Elukeskkonnaga rahulolu mõõtmise metoodika täiendusvajadused ja jätkuuuringute

läbiviimine KOV andmekorje osana.

Üleriigilise, maakonna-, eri- ja KOV planeeringute alane tegevus

3 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/nutikas-kahanemisega-kohanemine-eestis/

20

Teenuse eesmärk on üleriigilise planeeringu, üleriigilise mereala planeeringu, maakonna- ja

eriplaneeringute koostamine ja ajakohasena hoidmise korraldamine ning KOV planeeringute

menetlemine ja heakskiit.

Tegevused eesmärgi saavutamiseks on järgmised:

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamine.

Eesti maakasutust mõjutavad rahvusvahelised trendid ― üleriigilise planeeringu

alusuuring, mis on sisendiks üleriigilise planeeringu koostamisele;

Maakonnaplaneeringute (sealhulgas teemaplaneeringud) algatamine ja koostamine,

kehtestatud maakonnaplaneeringute asjakohasuse hindamine, tegevuskavade täitmise seire

ning vajadusel tegevuskavade uuendamine;

Pärnu maakonnas kogu jõe ulatuses maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu

koostamine (2022―2023);

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (2020–2024);

Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamine (2022 ― 2025);

Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu algatamine ja koostamine

(2023―2026);

Eriplaneeringute koostamise algatamine, koostamise korraldamine, menetlustoimingute

tegemine ja kehtestamiseks ettevalmistamine.

Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamine koostamine (2023―2028);

Tallinn ― Narva maantee Haljala―Kukruse lõigu 2+2 riigi eriplaneeringu koostamine

(2022―2027);

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamine (2022 ― 2027);

KOV planeeringute (üld- ja detailplaneeringud) ja nende keskkonnamõju strateegilise

hindamise menetluse õiguspärasuse kontroll, KOV planeerijate nõustamine, juhendamine ja

koolitamine;

Tulemus: Ruumiplaneerimine läbi avaliku protsessi on eri arenguvajadusi tasakaalustav ning

ruumikasutus kvaliteetne ning säästlik. Ruumilise planeerimise seadusruum ja praktika

edendavad häid ruumiotsuseid.

Meede 4. Maakasutus ja maatoimingud

Tegevus 4. Maakasutuse ja maatoimingute korraldamine

Eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud

viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega.

Mõõdik 2022

2024 2025 2026 2027

Sihttase

21

Reformimata

maaüksuste arv 7700 7600 5200 2800 1000

Maa-ameti hallata

olev riigimaa

(kinnisasjade) arv 22 864 22 800 22 400 21 600 20 000

Maakatastri

andmete

usaldusväärsuse

määr, %

49,9 50,7 51,2 51,7 52,1

Tegevused:

Eesmärgi saavutamiseks töötatakse välja ja lepitakse kokku maakasutuspoliitika põhimõtteid,

millest lähtutakse maakasutust puudutavate otsuste tegemisel. Vaadatakse üle ja vajadusel

muudetakse olemasolev maakasutuspoliitika rakendamist toetav õiguslik regulatsioon

eesmärgiga muuta maatoimingud lihtsamaks, vähem ressursimahukamaks ja rohkem

seostatumaks erinevate maakasutuse korraldamist puudutavate valdkondadega. Arendatakse

digitaalsete maatoimingute tegemist, andmevahetust maa kasutamist ja omandit määravate

andmekogude vahel ja maa andmete kvaliteedi parandamist.

Väljakutsed:

Koostöös erinevate valitsusasutustega vajavad väljatöötamist ja kokku leppimist

maakasutuspoliitika põhimõtted, millest lähtuda maakasutuse planeerimisel ja maatoimingute

tegemisel. Maakasutuspoliitika arvestab planeerimisseaduse ja kvaliteetse ruumi

aluspõhimõtetega, strateegiliste planeeringutega, ehituse pika vaatega jt asjakohaste

strateegiatega moodustades nendega ühtse terviku. Erinevate valdkondade huvide tasakaalu

hoidvate maakasutusotsuste (ruumiotsuste) tegemiseks on vajalik tagada regulaarne

maakasutuse seire kokkulepitud mõõdikute ja metoodika alusel.

Ruumiline planeerimine ja maatoimingud vajavad rohkem sidustamist. Maakasutuse

põhimõttelised kokkulepped tehakse planeerimise protsessis ja fikseeritakse hiljem

planeeringute elluviimisel maatoimingutega. Praegu on probleemiks see, et planeerimisel ei

hinnata planeeringu mõju maaomandite ja -kasutuste väärtuste muutusele tulenevalt

maakasutusõiguste muutumisest ega lepita kokku võimalikes hüvitistes, mistõttu võib ajakulu

planeeringute elluviimisel (maatoimingute tegemisel) olla ebamõistlikult suur. Ühtlustamist

vajavad maakasutuse otstarbed maakatastris ja planeeringutes, need on aluseks maakasutuse

suunamisel, maa maksustamisel ja hindamisel.

Riigil on ühtne avaliku sektori huve teeniv maareserv, mida valitsetakse kokkulepitud

põhimõtete alusel. Riik omab terviklikku ja pikka vaadet avalikest huvidest, riik on

heaperemehelik maaomanik omades detailset ülevaadet oma maaportfellist, kus iga maaüksuse

vajalikkus on eesmärgistatud ja maad on korras hoitud. Maareservi säilitatakse võimalikult

kuluefektiivselt, tagades maa käibes hoidmise (rendile andmise) nii kaua, kui seda ei ole vaja

kasutada avalike ülesannete täitmiseks, vähendades sellega ka avaliku sektori kulusid. Riigi ja

kohalike omavalitsuste vahelised maatoimingud on lihtsad, neid tehakse ühes keskkonnas ja

võimalikult väikese ressursikuluga.

22

Maatoiminguteks vajalik info on kergesti kättesaadav, maatoiminguid tehakse lihtsalt,

kiirelt ja digitaalselt. Maa ja kinnisvaraga seotud andmed, regulatsioonid, tööprotsessid ja

infosüsteemi teenused on koondatud ühtseks maatoimingute platvormiks, mille keskne

andmekogu on maakataster, millel on ladus andmevahetus teiste maa kasutust ja omandit

määratlevate andmekogudega (sh kinnistusraamat, ehitisregister ja planeeringute andmekogu).

See loob aluse maakasutusest (sh maakasutuspiirangutest ja maahõivest) ülevaate saamiseks

ning digitaalsetetele maakorraldustoimingutele muutes need tavapäraseks viisiks

maakasutuskokkulepete tegemisel ja planeeringute elluviimisel.

Maareform on lõpusirgel. Maareformi lõpetamiseks on vaja teha erinevaid toiminguid

vähemalt 7000 maaüksusega, sealhulgas läbi viia menetlusi reformimata maal asuvate ehitiste

omanike kasuks, maa riigi omandisse jätmiseks või munitsipaalomandisse andmiseks. Lisaks

tuleb ca 7000 iseseisva kasutusvõimaluseta maa osas maareformi käigus viia läbi piirnevale

kinnisasjale juurdelõike tegemise menetlus.

Tegevused:

Riigi maakasutuspoliitika kujundamine

Töötatakse välja riigi maakasutuspoliitika ja tegevuskava.

Täiendatakse olemasolevat õigusregulatsiooni eesmärgiga toetada riigi maapoliitika

põhimõtete elluviimist, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse vaheliste maatoimingute muutmist

lihtsamaks, kiiremaks ning läbipaistvamaks, andmekvaliteedi parandamist jms.

Riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamise kord reguleeritakse õigusaktis

üheselt ja selgelt. Luuakse reservmaa analüüsi toetav infotehnoloogiline keskkond.

Koostatakse analüüs ja ettepanekud linnades ja asulates kasutuses mitte oleva riigimaa

võõrandamise võimaluste kohta KOV-le ettevõtluse, kogukondlike ja avalike huvide täitmise

eesmärgil. (VVTP p7.1.7)

Riigimaa haldamine

Maa-ameti maaportfelli inventuuri läbi viimine vastavalt kehtestatud nõuetele.

Tagatakse Maa-ameti hallatavate maade heaperemehelik valitsemine ja korrashoid

vastavalt kokkulepitud reeglitele.

Riigimaade võõrandamine (sh avaliku huvi väljaselgitamine) ja kasutamiseks andmine.

Maatoimingute läbiviimine

Kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi vaheliste maatoimingute kujundamine lihtsamaks,

kiiremaks ja läbipaistvamaks.

Riigi huvide kaitsmine planeeringute, teede ja tehnovõrkude projekteerimise menetlustes.

23

Maa kasutusõiguse (servituut, isiklik kasutusõigus) seadustamine juurdepääsuprobleemide

lahendamiseks ning võrguühenduse rajamiseks kodudele ja ettevõtetele.

Maakorraldustoimingute teostamine riigimaade korrastamise eesmärgil ja tehinguteks

ettevalmistamisel

Riigimaade arvestuse pidamine (sh maabilansi koostamine)

Avalikes huvides maade omandamine

Riigi avaliku huviga taristuprojektide elluviimiseks kinnisasjade omandamise menetluste

läbiviimine.

Rail Balticu projektiga seotud kinnisasjade omandamine

Eesti Raudtee projektiga seotud kinnisasjade omandamine

RePowerEU elluviimisel maaga seotud toimingud

Kinnisvara hindamine ja analüüsimine

Kinnisvaratehingute andmebaasi pidamine

Maa korralise hindamise läbiviimine ja metoodika edasiarendamine

Kinnisasja erakorralise hindamise korraldamine ja läbiviimine

Kinnisvaraturu analüüside tegemine ja avalikustamine

Maareform

Maareformi käigus omandisuhete seadusest tulenev ümberkujundundamine, sh läbi viia

menetlusi reformimata maal asuvate ehitiste omanike kasuks, maa riigi omandisse jätmiseks

või munitsipaalomandisse andmiseks.

Maareformi käigus tekkinud iseseivat kasutusvõimalust mitteomavate maatükkide

omandiküsimuste lahendamine.

Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine

Kinnisasja piiri, ruumiline ulatuse, maa väärtuse, maa looduslikku seisundit ja maa

kasutamist kajastava informatsiooni kvaliteetne registreerimine maakatastris ja avalikkusele

kättesaadavuse tagamine.

Maatoimingute platvormi väljaarendamine.

24

Katastrimõõdistamise ja -kontrolli teostamine

Katastriandmete kvaliteedi tagamine kontrollmõõdistamise korraldamisega.

Katastriandmete kvaliteedi tagamine litsentseeritud maamõõtjate tegevuse järelevalve

korraldamisega.

Tulemused: Riigi maakasutuspoliitika ja sellekohased dokumendid on ajakohased ning riigi

seisukohad maareformi, maatoimingute ja maakasutuse küsimustes on antud. Riigi reservmaa

sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamise kord on õigusaktis üheselt ja selgelt reguleeritud.

Riigi maareserv on hallatud ja hooldatud ning tagatud on parim kasutus. Maaüksuse

omandisuhe on seaduslikult ümberkujundatud. Maatoimingud on läbi viidud nõuetekohaselt.

Katastri andmed on avaandmetena kättesaadavad. Katastrimõõdistamise ja –kontrolli

toimingud on tähtaegselt läbi viidud. Maade väärtuse kohta on info olemas.

Meede 5. Ruumiandmete tagamine

Tegevus 5. Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine

Eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad

tarkade otsuste tegemist

Mõõdik 2022

2024 2025 2026 2027

Sihttase

Kuni 4.a

vanuste

topograafiliste

andmete

osakaal, %

80

(2022) 80 80 80 80

Ruumiandmete

vastavus

nõuetele, %

5 15 20 25 30

Tegevused:

Ruumiandmetega on seotud ühiskonna kõik valdkonnad, sh kõik „Eesti 2035“ valdkonnad.

Ruumiandmete tagamine hõlmab asukohaga seotud andmete kogumist, hoidmist, töötlemist ja

jagamist teenuste abil. Ruumiandmed on näiteks kaardid, ortofotod, kõrgusandmed,

satelliitseire tulemused, maaüksuste piirid, aadressid, loodus- ja ehitatud keskkonna objektide

andmed.