Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse ning

teiste seaduste muutmise seadus

Austatud härra riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse 25. mai istungile alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) VV määrad EN;

2) VV määrad SK;

3) VV SK lisa.

Heidi Vessel 611 3651

[email protected]

Meie 25.09.2024 nr 1.1-10.1/4043-11

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse

ning teiste seaduste muutmise seadus

lisa

Eelnõu kohta tehtud märkuste ja ettepanekute tabel

Isik või

asutus

Märkused ja ettepankud Arvestamine või arvestamata jätmise

põhjendus

Justiits-

ministeerium

Redaktsioonilised märkused

eelnõule ja seletusele

Arvestatud. Pealkiri on jäetud endiseks.

Eelnõule on lisatud hasartmängumaksu

seaduse muudatus ehk viitamine pealkirjas

teiste seaduste muutmisele on korrektne.

Kultuuri-

ministeerium

Eelnõu on kooskõlastatud

märkusteta, kuid palutakse lisada

hasartmängumaksu seaduse

muudatus. Hasartmängumaksust

Eesti Kultuurkapitalile laekuvast

summast eraldatakse 60,6%

kultuuriehitistele. Ettepanek on

vähendada osatähtsust 60,6%-lt

52%-le, et jääks rohkem vahendeid

Kultuurkapitali sihtkapitalidele ja

kultuuri ja spordi toetuseks

maakondades.

Arvestatud

Sotsiaal-

ministeerium

Tõsta e-sigarettide vedelike aktsiis

Läti tasemele

Ei ole arvestatud. Aktsiisitõusud on

kavandatud vastavalt valitsuse

koalitsioonileppele. Aktsiisitõus Läti

tasemele tähendaks aktsiisimäära 0,29 eurot

2025. a suvest, mis teeb aktsiisitõusuks 32%.

2026. aastal jõustub Lätis 0,35 eurot e-

vedeliku milliliitri kohta, mis tähendab

aktsiisitõusu 21%. Selliseid aktsiisitõuse

loetakse järsuks, mille mõjud on

ettearvamatud. Samas enam-vähem

ühesugune aktsiis naaberriikidega peaks

ohjama kaubareise.

Eesti

Tööandjate

Keskliit

Maksutõusud tuleb tootjatega

eelnevalt läbi rääkida ja vaja hinnata

piirikaubanduse riske

Eelnõu on esitatud tootjatele arvamuse

avaldamiseks. Piirikaubanduse riski on

hinnatud, kasvu risk on olemas.

Eesti

Kaubandus-

Tööstuskoda

1) Edaspidi järgida hea kaasamise

tava ning anda mõistlik aeg eelnõuga

tutvumiseks ja ettepanekute

esitamiseks. 3 tööpäeva on

ebapiisav.

2) Jätta eelnõust välja

alkoholiaktsiisi täiendav tõstmine

aastatel 2025 ja 2026. Seletuskiri ei

1) Nõus. Valitsuse koalitsioonilepe, millega

otsustati täiendavad aktsiisitõusud, sõlmiti

paar kuud tagasi, see on 22. juulil 2024.

Seega nappis aega nii eelnõu

ettevalmistamiseks kui kooskõlastamiseks ja

huvigruppidega konsultatsioonideks.

2) ja 3) Ei ole arvestatud. Aktsiisitõusud on

kavandatud vastavalt valitsuse

ole kvaliteetne, sest ei ole veenvalt

argumenteeritud, et 22 mln eurot

täiendav aktsiisitulu on reaalne

aktsiisitõusu tulemusena.

3) Peatada eelnõu menetlus ja jätkata

huvigruppidega aktsiiside tõstmise

arutelu 2025. aastal. Anda hinnang

viimaste aastate aktsiisitulude

laekumisele ning selgitada, miks ei

ole prognoos vastanud tegelikkusele.

Seejärel analüüsida, millises ulatuses

on mõstlik tõsta aktsiise.

koalitsioonileppele. Eelnõu esitatakse koos

huvigruppide seisukohtadega valitsusele

otsustamiseks. Seletuskirjas on toodud välja

riskid prognoositava aktsiisitulu laekumata

jäämise kohta. Need võivad olla seotud

piirikaubanduse kasvuga Läti suunalt,

salaturu kasvuga või tarbimise

vähenemisega elukalliduse kasvu taustal.

Viimasel on positiivne mõju tervisele.

Japan

Tobacco

International

Baltic

Kavandada 2025. aastaks vaid üks

aktsiisitõus, see on jaanuaris (st jätta

ära aktsiisitõus suvel) ja piirduda

vaid käibemaksutõsuga.

Või sihtida aktsiisitõus toodetele,

mis on võrreldes tavasigarettidega

soodsamalt maksustatud.

Ühekordsete sigarettide aktsiis

moodustab 6,5% jaehinnast,

nikotiinipatjade puhul 32% ja

kuumutatava tubaka puhul 11,9%,

samas kui sigarettide puhul on see

67,9%.

Probleemina märgitakse:

1) aktsiisitulu võib ootustest vähem

laekuda, sest tubakatoodete hinda

mõjutab lisaks aktsiisitõusule veel

2025. aastal jõustuv riigilõiv

summas 5000 eurot tubakatoodete

turule toomise teavituse

läbivaatamise eest. Lisaks on oodata

ühekordsete plasttoodete

tootjavastutuse skeemi rakendamist

filtriga tubakatoodetele.

2) Aktsiisitõus suunab tarbijaid

odavamaid valikuid tegema.

Sigarettide hind on Eestis Balti

riikide kõrgeim. Tühja paki 2024 II

kv uuringu andmetel on võltsitud

sigarettide osakaal tõusuteel.

Ei ole arvestatud. Aktsiisitõusud on

kavandatud vastavalt valitsuse

koalitsioonileppele. Eelnõu esitatakse koos

huvigruppide seisukohtadega valitsusele

otsustamiseks. Edaspidi on kavas kaaluda

suitsetamistubaka aktsiisimäära muutmist

kahekomponendiliseks. See mõjutab nii

nikotiinipatjade kui ka kuumutatava tubaka

aktsiisi. Ühekordsete e-sigarettide puhul on

asjakohane kaaluda nende keelamist, sest

lisaks probleemile, et tooted on atraktiivsed

alaealiste ja noorte seas, on need veel ka

keskkonnaohtlikud jäätmed.

Eesti

Õlletootjate

Liit

Jätta ära täiendavad aktsiisitõusud

2025. ja 2026. a ning aktsiisitõusud

aastatel 2027 ja 2028.

Põhjendus:

1) Aktsiisitulu ei kasva

aktsiisitõusude tulemusena, sest

piirikaubandus Lätiga võib

Ei ole arvestatud. Aktsiisitõusud on

kavandatud vastavalt valitsuse

koalitsioonileppele. Eelnõu esitatakse koos

huvigruppide seisukohtadega valitsusele

otsustamiseks.

aktsiisimäära suure erinevuse (Eestis

50% kõrgem 2025 ja 2026) tõttu

hoogustuda. Lisaks vähenevad

jõuliselt ka soomlaste ostud. Hiljuti

vähendati Soomes õllekatsiisi.

2) Aktsiisitõus mõjutab negatiivselt

sektori investeeringuid,

konkurentsivõimet, mis omakorda

pärsib ekspordivõimekust.

3) Mõju majandusele läbi turismi

vähenemise.

Alkoholi-

tootjate ja

Maaletoojate

Liit

Loobuda kavandatud aktsiisi-

tõusudest eelarvele positiivse mõju

puudumise tõttu. Piirikaubandus

vähendab eelarvetulu. Aktsiisi-

tõusust 2024. aastal ei ole oodatud

aktsiisitulu laekunud.

Täiendada seletuskirja aktsiisitulu

osa ja selgitada, millistel kaalutlustel

on 2026. aasta täiendavaks tuluks

märgitud ca 22 miljonit olukorras,

kui tarbimine langeb 5%,

piirikaubandus kasvab hinnanguliselt

22% ja õlle puhul 38% ning turistide

ostud vähenevad kange alkoholi

puhul 14% ja õlle puhul 24%.

Ei ole arvestatud. Aktsiisitõusud on

kavandatud vastavalt valitsuse

koalitsioonileppele. Eelnõu esitatakse koos

huvigruppide seisukohtadega valitsusele

otsustamiseks.

Seletuskirja on täiendatud.

Eesti

Transpordi-

kütuse Ühing

1) Ei ole arvestatud kliimapoliitiliste

kohustustega

2) Maksutõusude tulemusena ei

kasva laekumine riigieelarvesse

3) Aktsiisitõusu tulemuseks on taas

piirikaubanduse kasvamine

4) Maksutõusude planeerimine

peaks toimuma lühiajalisemas

plaanis. Mitte paika panna

aktsiisitõusude pikka plaani, vaid

jälgida naaberriikide

maksupoliitikat, olukorda

majanduses.

1) Mittearvestatud. HÕNTE näeb otseselt

kohustusena ette hinnata eelnõu enda

mõjusid. Eelnõu käsitleb üksnes

aktsiisimaksu ja sellel pole otsest seost

Transpordikütuste Ühingu poolt viidatud

kliimapoliitika direktiividega RED 3 ja

ETS2. Rahandusministeerium pole väitnud,

et nimetatud direktiivid kütuse, sh bensiini,

hinnale mõju ei avaldaks. Oleme tänulikud,

et Transpordikütuste Ühing esitab meile

omapoolse vaate, kuidas mootoribensiini

hind järgneval kuuel aastal võib tõusta.

2) Mittearvestatud. Rahandusministeerium

on püüdnud võimalikult objektiivselt ja

neutraalselt kitsas ajaraamis hinnata bensiini

aktsiisitõusu mõju tarbimisele ja riigieelarve

laekumisele, erinevatel huvigruppidel võib

olla sellest erinev nägemus, kuidas

aktsiisilaekumine riigieelarve tulu mõjutab.

Mis puudutab teisi mootorikütuseid, siis

nende aktsiis ei ole vastavalt Eesti

Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna

valitsusliidu uuendatud tegevusplaanile

aastateks 2024-2027 praegu fookuses.

3) ja 4) Mittearvestatud. Bensiini

aktsiisitõusu plaan, ehk nn maksuredel

tuleneb otseselt valitsusliidu uuendatud

tegevusplaanist. Kooskõlas

riigieelarveseaduse eelnõuga nähakse ette

5%-line aktsiisitõus ka 2028. aastal.

Seletuskirjas on juba praegu küllaltki

detailselt prognoositud piirikaubanduse

mõju. Grammatiliselt sellele hinnangu

andmine sisaldab alati teataval määral

subjektiivsust või hindaja enda arvamust.

Muudel kui tarbimismaksudel on

kütusehinnale kaudsem ehk nn teise ringi

mõju. Praegu puudub vastav metoodika ja

võimekus bensiiniaktsiisi tõstmise kontekstis

seda eraldi hinnata. Käibemaksu mõjuga

juba on arvestatud.

Dannemann

Cigarren-

fabrik GMBH

esindaja

advokaadi-

büroo

WIDEN

1. Eelnõud ei saa pidada kiire-

loomuliseks, selleks puudub alus.

Aktsiisitõuse 2028. aastani ei saa

pidada kiireloomuliseks küsimuseks.

Arvamuse andmiseks antud aeg, see

on 3 tööpäeva, ei ole piisav

2. Mõjuanalüüs ei ole piisav ja

puudub väljatöötamiskavatsus

(VTK).

3. Mitte kohaldada sigarillode ja

sigarite puhul müügipiirangut ning

kehtestada selle kohta püsiv erand

müügipiirangut kehtestavas sättes

§ 28 lg 41. Sigarid ja sigarillod on

aeglase müügikäibega tooted.

Müügilt ära korjamine ja

maksumärkide vahetamine on

koormav ja kulukas protseduur.

Eelnõus ei ole arvestatud

maksumärkide tagastamisest

lisanduva halduskuluga riigile ja

maksutulude vähenemisega sellest.

Punktid 1 ja 2: Eelnõu on kiireloomuline,

sest aktsiisitõus peab olema seaduses

fikseeritud vähemalt 6 kuud enne jõustumist

ning täiendav aktsiisitõus nähakse ette alates

2025. aasta suvest. Kiirustamine on seotud

riigieelarve pingelise seisuga. Vastavalt

Vabariigi Valitsuse määrusele (HÕNTE)

ei pea seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust

koostama, kui eelnõu menetlus on

põhjendatult kiireloomuline. Aktsiisitõus on

seotud 2025. aasta riigieelarvega.

3. Müügipiirangu mõte on kiirendada

kõrgema aktsiisimäära kandumist toote

hinda, et uue aktsiisimäära alusel laekuks

aktsiisitulu hiljemalt pärast 3 kuu möödumist

aktsiisimäära jõustumisest. Selleks piiratakse

toodete varude soetamist, mis lükkaks uue

aktsiisimäära alusel aktsiisitulu saamise

määramata tulevikku. Erandina ei

kohaldatud sigaritele ja sigarillodele

müügipiirangut 2018. aastal arvestades

ettevõtjate põhjendusega toodete aeglasema

müügikäibe kohta. Kui näiteks 2016. a

detsembris lubati tarbimisse ligi 15 tuhat

sigarit, siis 2017. a detsembris, so enne

aktsiisitõusu, lubati tarbimisse 254 tuhat

sigarit. See on 17 korda suurem kogus ja

moodustab vähemalt ühe aasta varu.

Sigarillode puhul kahekordistus

detsembrikuu kogus enne 2018. a

aktsiisitõusu. Kui 2023. aasta esimese 11

kuu keskmine tarbimisse lubamise kogus oli

1,17 miljonit sigarillot, siis 2023. a

detsembris lubati tarbimisse ca 5 miljonit

sigarillot. Seega enne aktsiisitõusu 2024. a

suurendati sigarillode kogust 1,17 miljonilt 5

miljonile ja seda olukorras, kui

müügipiirangut erandina ei kohaldatud.

Müügipiirangu rakendamisest teavitatakse

tavaliselt vähemalt 6 kuud ette.

Maksumärkide vahetamine põhjustab suurt

koormust, kuid ettevõtja saab seda vältida ja

viia miinimumini, kui jätab aktsiisitõusu

mõju edasilükkamiseks tehtavad varud

soetamata. Oluline on märkida, et kooskõlas

eelnõuga ei kohaldata müügipiirangut

toodetele, millelt makstav aktsiisisumma ei

suurene minimaalselt makstava

aktsiisisumma tõstmise tulemusena.

Sigari Maja

OÜ

Kaaluda 3-kuulise müügipiirangu

kaotamist, sest põhjustab

halduskoormust

Ei arvesta. Osa ettevõtjaid, nt klassikaliste

sigarettide käitlejad, soovivad

müügipiirangu rakedamist. Müügipiirangu

rakendamisega tagame kiiremini aktsiisitulu

laekumise uue aktsiisimäära alusel ning see

on kasulik ka ettevõtjatele. Müügipiiranguga

on loodud selged reeglid. Ettevõtjad on

võrdsetes tingimustes ja ei pea tegema

liigseid kulusid selliste varude soetamiseks,

mida tehakse müügipiiranguta olukorras ja

teadmatusest, palju konkureeriv ettevõtja

teeb tulenevalt tema võimekusest ja

turupositsioonist.

2018. aastal muudeti sigarite ja sigarillode

aktsiisimäära struktuuri ning loobuti

erandina müügipiirangu kohaldamisest. Selle

tulemusena varusid ettevõtjad vähemalt ühe

aasta varu, et lükata edasi uue aktsiisimäära

alusel maksmine. Sarnaselt praktikale 2024.

aastal, nähakse ka eelnõuga ette, et

müügipiirang kohaldub vaid toodetele,

millelt makstav aktsiisisumma suureneb.

Selliselt välistatakse kõrgema aktsiisi

maksmise edasilükkamiseks varude

soetamine rohkem kui kolmeks kuuks.

Vapista OÜ,

Nicorex

Baltic OÜ,

Foxtrot

Uniform

1) Tubakavedelike maitsete

lubamine vähendaks nende salaturgu

ja tõstaks aktsiisitulu

2) Müügipiirangu rakendamine

aktsiisitõusude korral 2 korda aastas

1) Aktsiisiseadusega ei reguleerita

tubakatoodete maitsestamise küsimusi.

2) Müügipiirang on vajalik, et tagada uue

aktsiisimäära rakendamine pärast 3 kuu

möödumist selle jõustumisest.

Capital OÜ,

Easysmoke

OÜ

toob kaasa suurt töökoormust ja

ajakulu maksumärkide vahetamisel.

Leida tasakaal aktsiisitulu

suurendamise ja ettevõtjate

halduskoormuse vähendamise vahel.

Maksumärkide vahetamisega seotud

halduskulusid saab vähendada tegevuse

parema planeerimisega. Maksumärkide

vahetamist on võimalik viia miinimumini

kui ei soetata varusid uue aktsiisimäära

alusel maksmise edasilükkamiseks. 3 kuud

peaks olema piisav aeg üleminekuks uue

maksumärgiga toodetele. Müügipiirangu

rakemdamisest teavitatakse tavaliselt

rohkem kui 6 kuud ette. Müügipiirangu

rakendamine kaks korda aastas on

administratiivne koormus ka

maksuhaldurile.

1

EELNÕU

24.09.2024

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning

teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õlle aktsiisimäär on 16,17 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta

hektoliitris.“;

2) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õlle aktsiisimäär on 16,98 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta

hektoliitris.“;

3) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õlle aktsiisimäär on 17,83 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta

hektoliitris.“;

4) paragrahvi 46 lõiked 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud)

mahuprotsenti, aktsiisimäär on 80,67 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.

(3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 188,23

eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta.

(4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 188,23 eurot veini

hektoliitri kohta.

(5) Vahetoote aktsiisimäär on 368,45 eurot vahetoote hektoliitri kohta.

(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 23,96 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe

mahuprotsendi kohta hektoliitris.“;

5) paragrahvi 46 lõiked 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud)

mahuprotsenti, aktsiisimäär on 84,70 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.

(3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 197,64

eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta.

(4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 197,64 eurot veini

hektoliitri kohta.

(5) Vahetoote aktsiisimäär on 386,87 eurot vahetoote hektoliitri kohta.

(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 25,16 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe

mahuprotsendi kohta hektoliitris.“;

2

6) paragrahvi 46 lõiked 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud)

mahuprotsenti, aktsiisimäär on 88,94 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.

(3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 207,52

eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta.

(4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 207,52 eurot veini

hektoliitri kohta.

(5) Vahetoote aktsiisimäär on 406,22 eurot vahetoote hektoliitri kohta.

(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 26,42 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe

mahuprotsendi kohta hektoliitris.“;

7) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Fikseeritud määr on 123,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide

maksimaalsest jaehinnast.“;

8) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Fikseeritud määr on 130,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide

maksimaalsest jaehinnast.“;

9) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Fikseeritud määr on 137,00 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide

maksimaalsest jaehinnast.“;

10) paragrahvi 56 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid

mitte vähem kui 209,95 eurot 1000 sigareti kohta.“;

11) paragrahvi 56 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid

mitte vähem kui 220,40 eurot 1000 sigareti kohta.“;

12) paragrahvi 56 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid

mitte vähem kui 231,33 eurot 1000 sigareti kohta.“;

13) paragrahvi 56 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sigarilt ja sigarillolt makstakse aktsiisi eelmise lausega kehtestatud määra alusel, kuid

vähemalt 268,40 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta.“;

14) paragrahvi 56 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sigarilt ja sigarillolt makstakse aktsiisi eelmise lausega kehtestatud määra alusel, kuid

vähemalt 282,00 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta.“;

15) paragrahvi 56 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sigarilt ja sigarillolt makstakse aktsiisi eelmise lausega kehtestatud määra alusel, kuid

vähemalt 296,00 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta.“;

3

16) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 138,00 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.“;

17) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 145,00 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.“;

18) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 152,00 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.“;

19) paragrahvi 56 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tubakavedeliku aktsiisimäär on 0,25 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta.“;

20) paragrahvi 56 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tubakavedeliku aktsiisimäär on 0,26 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta.“;

21) paragrahvi 56 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tubakavedeliku aktsiisimäär on 0,27 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta.“;

22) paragrahvi 66 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 591 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.

(2) Pliibensiini aktsiisimäär on 591 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta.

(3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 591 eurot 1000 liitri lennukibensiini kohta.“;

23) paragrahvi 66 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 621 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.

(2) Pliibensiini aktsiisimäär on 621 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta.

(3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 621 eurot 1000 liitri lennukibensiini kohta.“;

24) paragrahvi 66 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 652 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.

(2) Pliibensiini aktsiisimäär on 652 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta.

(3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 652 eurot 1000 liitri lennukibensiini kohta.“;

25) paragrahvi 66 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 684 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.

(2) Pliibensiini aktsiisimäär on 684 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta.

(3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 684 eurot 1000 liitri lennukibensiini kohta.“;

26) paragrahvi 66 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütusesarnase toote või kütusesarnase toote,

mille KNi esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50,

2710 12 11–2710 12 25, 2710 12 90, 2710 20 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902

42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 591 eurot 1000 liitri kütusesarnase toote

kohta.“;

4

27) paragrahvi 66 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütusesarnase toote või kütusesarnase toote,

mille KNi esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50,

2710 12 11–2710 12 25, 2710 12 90, 2710 20 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902

42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 621 eurot 1000 liitri kütusesarnase toote

kohta.“;

28) paragrahvi 66 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütusesarnase toote või kütusesarnase toote,

mille KNi esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50,

2710 12 11–2710 12 25, 2710 12 90, 2710 20 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902

42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 652 eurot 1000 liitri kütusesarnase toote

kohta.“;

29) paragrahvi 66 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütusesarnase toote või kütusesarnase toote,

mille KNi esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50,

2710 12 11–2710 12 25, 2710 12 90, 2710 20 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902

42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 684 eurot 1000 liitri kütusesarnase toote

kohta.“;

30) seadust täiendatakse §-ga 8522 järgmises sõnastuses:

„§ 8522. Seaduse kohaldamine seoses käibemaksumäära ning sigarite ja sigarillode aktsiisi

muutumisega

(1) Käesoleva seaduse § 28 lõikes 41 sätestatud müügipiirangut ei kohaldata nende sigarite ja

sigarillode puhul, millelt makstav aktsiisisumma ei suurene minimaalselt makstava

aktsiisisumma tõstmise tulemusena.

(2) Käibemaksumäära tõusu korral on lubatud võõrandada või pakkuda müügiks sigarette,

sigareid ja sigarillosid maksimaalsest jaehinnast kõrgema hinnaga käibemaksumäära tõusust

tuleneva summa võrra kuni kuus kalendrikuud käibemaksumäära tõusust, kuid mitte kauem

käesoleva seaduse § 28 lõikes 41 nimetatud müügipiirangu perioodist selle kohaldamisel.

Müügipiirangu kohaldamisel on lubatud maksimaalset jaehinda ületada vaid nende toodete

puhul, millele kinnitatud maksumärk kehtis vahetult enne müügipiirangu rakendamist.“.

§ 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse-

ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse

muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse muutmise

seaduse (RT I, 01.07.2023, 1) § 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4, 7, 10, 13, 16, 19 ja 22 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil.“.

§ 3. Hasartmängumaksu seaduse muutmine

Hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „60,6 “ arvuga „52“.

§ 4. Seaduse jõustumine

5

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 4, 7, 10, 13, 16 ja 19 ning § 3 jõustuvad 2026. aasta 1.

jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 23 ja 27 jõustuvad 2026. aasta 1. mail.

(4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 5, 8, 11, 14, 17 ja 20 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

(5) Käesoleva seaduse § 1 punktid 24 ja 28 jõustuvad 2027. aasta 1. mail.

(6) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 6, 9, 12, 15, 18 ja 21 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.

(7) Käesoleva seaduse § 1 punktid 25 ja 29 jõustuvad 2028. aasta 1. mail.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn,……………2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus……………..2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (edaspidi

aktsiisiseadus), selle seaduse varem muudetud versiooni, ning hasartmängumaksu seadust.

Parema loetavuse eesmärgil esitatakse eelnõu pealkiri lihtsustatud kujul. Eelnõuga muudetakse

aktsiisimäärasid alljärgnevalt.

1) Lisaks aktsiisiseaduses sätestatud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusudele 2025. ja 2026.

aasta jaanuaris, nähakse ette täiendav aktsiisitõus 5% ulatuses 2025. aasta juulis ja 2026. aasta

jaanuaris. Seoses täiendava aktsiisitõusuga 2025. aasta juulikuus kehtestatakse 2026. aastaks

aktsiisiseaduses sätestatud 5% kõrgem aktsiisimäär 2025. aasta 1. juulist ehk 2026. aastaks

planeeritud aktsiisitõus tuuakse varasemaks.

2) Alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära tõstetakse 10% 2026. aastal. Varem otsustatud 5%-

lisele aktsiisitõusule 2026. aastal lisandub täiendav aktsiisitõus 5%, mis teeb kokku 10%.

3) Alkoholi ja tubakatoodete aktsiisi tõstetakse 5% aastatel 2027 ja 2028.

4) Pliivaba bensiini ja teiste pliivaba bensiini aktsiisimääraga samaväärselt maksustatud

kütuste, milleks on eeskätt lennukibensiin, aktsiisimäära tõstetakse 5% aastas järgneval neljal

aastal. Aastal 2025 tõstetakse aktsiisimäära 1. juulist, aastatel 2026–2028 1. maist.

Eestis on bensiini aktsiisimäär püsinud muutumatuna alates 2018. aastast.

Aktsiisitõusu peamine eesmärk on suurendada aktsiisitulu riigieelarve olukorra parandamiseks.

Hasartmängumaksu seadusega muudetakse Eesti Kultuurkapitalile ettenähtud

hasartmängumaksu eraldise sisemist jaotust, mille tagajärjel suureneb kultuuri- ja

spordivaldkonna toetusteks ettenähtud vahendite osa ning väheneb kultuuriehitiste osa.

Muudatus ei puuduta Kultuurkapitalile eraldatavat üldsummat, selle suurus jääb vastavalt

kehtivale seadusele 47,8 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna

peaspetsialistid Heidi Vessel (e-post: [email protected]; tel: 611 3651) ja Lauri Lelumees (e-

post: [email protected]; tel: 5885 1404). Aktsiisitulu hindas Rahandusministeeriumi

fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos (e-post: [email protected]; tel: 5885 1447).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected]; tel: 5885

1493) ning eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-

post: [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse:

 alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse 2025. aasta 1. mail jõustuvat

redaktsiooni (RT I, 21.06.2024, 10);

2

 alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadust (RT I,

01.07.2023, 1);

 hasartmängumaksu seaduse 15.04.2024 redaktsiooni (RT I, 05.04.2024, 4).

Vastavalt Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna

valitsusliidu uuendatud tegevusplaanile aastateks 20242027 nähakse ette alkoholi- ja

tubakaaktsiisi varem kavandatud aktsiisitõusudele 2025. ja 2026. aastal täiendav

aktsiisitõstmine 5% aastas ning 5% kõrgemad aktsiisimäärad ka 2027. aastaks. Ka bensiinide

aktsiisimäära tõstetakse 5% aastas, viimase puhul puuduvad varasemalt kavandatud

aktsiisitõusud. Kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga nähakse ette alkoholi, tubakatoodete ja

bensiinide 5%-line aktsiisitõus 2028. aastal.

Aktsiisiseaduse muudatuste jõustumine on kavandatud 2025. aasta 1. juuliks.

Hasartmängumaksu seaduse muudatus on kavandatud jõustuma 2026. a 1. jaanuaril.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on kiireloomulise eelnõuga.

Vajadus täiendavateks maksutuludeks on suur. Seetõttu tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete

aktsiisimäärasid täiendavalt alates 2025. aasta juulist, samuti bensiinide aktsiisimäärasid alates

2025. aasta juulist. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse ja selle

muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Seetõttu on

vajalik võtta seadus vastu 2024. aasta jooksul.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu

õigusega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eesmärk on sätestada alkoholi, tubakatoodete ja bensiinide aktsiisitõusud edaspidisteks

aastateks, et suurendada aktsiisitulu. Aktsiisitõusud mõjutavad alkoholi ja tubakatoodete

kättesaadavust. Hasartmängumaksu seaduse muudatuse eesmärk on suunata enam vahendeid

sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide kasutusse kultuuri- ja spordivaldkonna tegevuse

toetamiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Esimeses paragrahvis sätestatakse aktsiisiseaduse

muudatused, teises paragrahvis alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse

muutmise seaduse muudatused, kolmandas hasartmängumaksu seaduse muudatus ning

neljandas paragrahvis seaduse jõustumise aeg.

Eelnõu § 1 punktidega 1–6 ja §-ga 2 muudetakse aktsiisiseaduse § 46 lõikeid 1–6. Alkoholi

aktsiisimäärasid tõstetakse kahel järgneval aastal 5% täiendavalt varem planeeritud

aktsiisitõusudele ning 5% kõrgemad aktsiisimäärad nähakse ette ka aastateks 2027 ja 2028.

2026. aastaks aktsiisiseaduses sätestatud aktsiisimäärade tõus 5% tuuakse varasemaks, see

tähendab kõrgemad aktsiisimäärad kehtestatakse 2025. aasta 1. juulist. 2026. aasta

3

aktsiisimäärasid tõstetakse 10%, see tähendab varem kavandatud aktsiisitõusule täiendavat

aktsiisitõusu 5%. Alkoholi aktsiisimäärad 2028. aastani on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Alkoholi aktsiisimäärad aastateks 2025–2028

Alkohol Aktsiisimäära

ühik

2024

2025

01.01

(+5%)

2025

01.07

(+5%)

2026

(+10%)

2027

(+5%)

2028

(+5%)

Õlu etanoolisisalduse

1% kohta

hektoliitris

13,34 14,00 14,70

16,17

16,98

17,83

Vein ja

kääritatud

jook

(kuni 6%)

hektoliiter 66,52 69,84 73,34 80,67 84,70 88,94

Vein ja

kääritatud

jook

(üle 6%)

hektoliiter 155,2

1 162,97 171,12 188,23 197,64 207,52

Vahetoode hektoliiter 303,8

0

319,00

334,95 368,45

386,87

406,22

Muu

alkohol

etanoolisisalduse

1% kohta

hektoliitris

19,75 20,74 21,78 23,96 25,16 26,42

Eelnõu § 1 punktidega 7–21 ja §-ga 2 muudetakse aktsiisiseaduse § 56 lõikeid 15 ja 7.

Tubakatoodete aktsiisimäärasid tõstetakse kahel järgneval aastal täiendavalt varem planeeritud

aktsiisitõusudele 5% aastas ning 5% kõrgemad aktsiisimäärad nähakse ette ka aastateks 2027

ja 2028. 2026. aastaks aktsiisiseaduses sätestatud 5% kõrgemate aktsiisimäärade jõustumine

tuuakse varasemaks, see tähendab, et need kehtestatakse 2025. aasta 1. juulist. 1. jaanuarist

2026. a tõstetakse aktsiisimäärasid 10%, see tähendab varem kavandatud aktsiisitõusule

täiendavat aktsiisitõusu 5%. Tubakatoodete aktsiisimäärad 2028. aastani on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Sigarettide aktsiisimäärad aastateks 2025–2028

Aasta

Fikseeritud

aktsiis eurodes

1000 sigareti

kohta

Proportsionaalne

aktsiis

Minimaalselt makstav

aktsiisisumma

eurodes 1000 sigareti

kohta

2024 100,50 30% 169,10

2025.01.01 (+5%) 106,00 30% 177,70

2025.07.01 (+5%) 111,50 30% 186,70

2026 (+10%) 123,50 30% 209,95

2027 (+5%) 130,50 30% 220,40

2028 (+5%) 137,00 30% 231,33

Sigarettide 2026. aastal jõustuva aktsiisimäära arvutamisel on lähtutud 2025. aasta eeldatavast

aktsiisisummast. 2024. aasta esimese poolaasta andmetel on sigarettide maksudeta hind 0,77

eurot kaalutud keskmise jaehinna andmete (5,35 €) alusel. Aastatel 20202022 on maksudeta

hind kasvanud keskmiselt 2,3%. Järgnevatel aastatel arvestatakse sama kasvuga. Sigarettide

4

maksudeta eeldatavad hinnad ja aktsiisimäära arvutuste aluseks olevad aktsiisisummad on

toodud tabelites 3 ja 4.

Tabel 3. Sigarettide maksudeta hinnad

Aasta Sigarettide maksudeta hind

(eurot paki kohta)

2024 0,77

2025 (+2,3%) 0,79

2026 (+2,3%) 0,81

2027 (+2,3%) 0,83

2028 (+2,3%) 0,85

Tabel 4. Sigarettide aktsiisisummad

Aasta Sigarettide kaalutud keskmise jaehinna suhtes

arvutatud aktsiisisumma (eurot paki kohta),

mis on aktsiisimäära arvutamise aluseks

2024 3,62

2025 4,02

2026 (+10%) 4,42

2027 (+5%) 4,64

2028 (+5%) 4,87

2025. aasta aktsiisisumma on arvutatud lähtudes eeldatavast maksudeta hinnast ja

aktsiisiseaduses 2026. aastaks sätestatud aktsiisimäärast (111,50 eurot ja 30%), mille

jõustumine tuuakse varasemaks, see on 2025. aasta 1. juulist. Aktsiisisumma 4,02 eurot

tõstmise tulemusena 10% saadakse 2026. aasta aktsiisisumma 4,42 eurot. Aktsiisisumma

koosneb fikseeritud ja proportsionaalse määra alusel arvutatud summast. Aktsiisimäära

proportsionaalne osa ei muutu, see on 30%. Aktsiisimäära fikseeritud osa leidmiseks

arvutatakse sigarettide eeldatav kaalutud keskmine jaehind. Selleks liidetakse maksudeta hind

ja aktsiisisumma ning lisatakse 2025. aastaks planeeritud käibemaks 24%. Sigarettide kaalutud

keskmine jaehinna alusel arvutatakse aktsiisi proportsionaalne osa, mis on 30% jaehinnast.

Lahutades aktsiisisummast 4,42 eurot aktsiisi proportsionaalse osa, mis on 1,95 eurot, saadakse

fikseeritud aktsiisimäära osa, mis on 2,47 eurot ehk 123,50 eurot 1000 sigareti kohta.

Sigarettide aktsiisimäär edaspidisteks aastateks on arvutatud samal põhimõttel.

Sigarettidelt minimaalselt makstav aktsiisisumma moodustab 95% aktsiisimäära arvutamise

aluseks olevast aktsiisisummast. Minimaalselt makstava aktsiisisumma osatähtsuse puhul on

arvestatud liikmesriikide praktikaga ning asjaoluga, et piirikaubanduse riski vähendamiseks on

otstarbekas mõjutada odavamate sigarettide hinnatõusu mõõdukalt. Minimaalselt makstav

aktsiisisumma piirab hinna alapakkumist ja kindlustab stabiilsema maksulaekumise.

Sigarite ja sigarillode puhul tõstetakse vaid minimaalselt makstavat aktsiisisummat. Sigarite ja

sigarillode kahest komponendist koosnev aktsiisimäär võimaldab kallimatelt toodetelt koguda

rohkem aktsiisi ning proportsionaalne aktsiisimäära osa käib kaasas hinnatõusuga. 2023. aasta

andmetel on ühe sigari kaalutud keskmine jaehind 7,27 eurot ja sigarillo puhul on see 0,56

eurot. Sigarite kaalutud keskmiselt jaehinnalt arvutatud aktsiisisumma (0,878 eurot) on 4 korda

suurem minimaalselt makstavast aktsiisisummast samal perioodil (0,211 eurot). Samas

sigarillode kaalutud keskmise hinna alusel arvutatud aktsiisisumma on veidi madalam

minimaalselt makstava aktsiisisumma nõudest (0,207 eurot versus 0,211 eurot). Minimaalset

5

makstava aktsiisisumma tõstmise tulemusena tuleb aktsiisi rohkem maksta eelkõige

sigarillodelt.

Tabel 5. Sigarite ja sigarillode kavandatav aktsiisimäär kuni 2028. aastani

Aasta Fikseeritud

aktsiis

(eurot/1000

tk)

Proportsionaalne

aktsiis

(% maksimaalsest

jaehinnast)

Minimaalselt

makstav

aktsiisisumma

(eurot/1000 tk)

2024 151 10% 222

2025.01 151 10% 233 (+5%)

2025.07 151 10% 244 (+5%)

2026 151 10% 268,40 (+10%)

2027 151 10% 282,00 (+5%)

2028 151 10% 296,00 (+5%)

Suitsetamistubaka kavandatavad aktsiisimäärad aastateks 2025–2028 on toodud tabelis 6.

Suitsetamistubaka aktsiisi tõstetakse 2026. aastal veidi rohkem kui 10%, see on 11,3%, et see

moodustaks 66% sigarettidelt minimaalselt makstavast aktsiisisummast. Euroopa Liidus

moodustab suitsetamistubaka aktsiisi alammäär (60 eurot kilogramm) 2/3 sigarettide aktsiisi

alammäärast (90 eurot 1000 tk). Nii loetakse tavapärased sigaretid ja suitsetamistubakas

võrdsemalt maksustatuks.

Tabel 6. Suitsetamistubaka aktsiisimäärad

Aasta Aktsiis eurodes suitsetamistubaka

kilogrammi kohta

2024 112,40

2025.01 (+5%) 118,00

2025.07 (+5%) 124,00

2026 (+11,3%) 138,00

2027 (+5%) 145,00

2028 (+5%) 152,00

Tubakavedelike aktsiisimäärad aastateks 2025–2028 on toodud tabelis 7.

Tabel 7. Tubakavedelike aktsiisimäärad

Aasta Aktsiis eurodes ühe

milliliitri kohta

2024 0,21

2025.01 (+5%) 0,22

2025.07 (+5%) 0,23

2026 (+10%) 0,25

2027 (+5%) 0,26

2028 (+5%) 0,27

Eelnõu § 1 punktidega 22–29 muudetakse aktsiisiseaduse § 66 lõikeid 1–3 ja lõiget 13.

Võrdselt tõstetakse kõigi pliivaba bensiini aktsiisimääraga maksustatud energiatoodete aktsiisi.

Selleks on ka lennukibensiin, mida vähesel määral kasutatakse eeskätt hobilennunduses, ning

pliibensiin, mille kasutamine on keskkonnakaitselistel põhjustel Euroopa Liidus olnud juba

6

mitu aastakümmet keelatud, kuid millel siiski peab olema aktsiisimäär. Viimane osutub

vajalikuks näiteks juhul kui avastatakse sellise kütuse väärkasutamine.

Lõike 13 muutmine on vajalik tõstmaks pliivaba bensiini aktsiisimääraga maksustatud

kütusesarnase toote aktsiisi. Nimetatud kütusesarnased tooted on kas puhtal kujul või segatuna

muude kütustega kasutatavad mootorikütusena, eeskätt mootoribensiini asemel.

Alljärgnevas tabelis (vt tabel 8) on toodud bensiinide aktsiisimäära kavandatud tõusud aastateks

2025–2028. Esimesel aastal tõstetakse aktsiisi juulist, järgnevatel aastatel alates maist. Selliselt

toimuvad alates 2026. aastast energiatoodete aktsiisitõusud ühel ja samal kuupäeval, sest teiste

energiatoodete aktsiisitõusu maksuredel, mis kehtib kuni 2027. aastani, tõstab aktsiisi alates 1.

maist.

Tabel 8. Bensiinide kavandatav aktsiisimäär kuni 2028. aastani

Energiatoode Kehtiv

määr € 1.07.25 1.05.26 1.05.27 1.05.28

Bensiinid, sh

lennukibensiin

ja pliibensiin

1000 l

563 +5%

591

+5%

621

+5%

652

+5%

684

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse aktsiisiseadust §-ga 8522, et näha ette müügipiirangu

kohaldamise erisus sigaritele ja sigarillodele (lg 1). Aktsiisiseaduse § 28 lõikega 41 nähakse ette

müügipiirang toodetele, mille aktsiisimäär ja maksumärgi kujundus muutub üheaegselt.

Müügipiirangu rakendamisega läbi uue kujundusega maksumärgi nõude tagatakse uue aktsiisi

kandumine toote hinda hiljemalt kolme kuu möödumisel selle kehtima hakkamisest. Sigarite ja

sigarillode aktsiisi tõstetakse minimaalselt makstava aktsiisisumma suurendamisega.

Toodetele, millelt makstav aktsiisisumma minimaalselt makstava aktsiisisumma tõstmise

tulemusena ei muutu, ei kohaldata müügipiirangut. Erand puudutab suuremalt jaolt sigareid,

sest nendelt toodetelt makstav aktsiisisumma on keskmiselt mitu korda suurem minimaalselt

makstava aktsiisisummast.

Lõikega 2 nähakse ette võimalus müüa tubakatooteid üle maksumärgile trükitud maksimaalse

jaehinna. Reeglina ei ole aktsiisiseaduse alusel lubatud müüa sigarette, sigareid ja sigarillosid

kõrgema hinnaga, kui on maksumärgile trükitud, sest selle hinna alusel on makstud aktsiisi.

Ettevõtjatele oleks tehniliselt keeruline lubada tarbimisse tubakatooteid maksumärgiga, millele

on trükitud hind uue käibemaksumääraga, kui veel eelmine päev kehtis madalam

käibemaksumäär. Ladusamaks üleminekuks uuele käibemaksumäärale lubatakse

maksumärgile trükitud hinda ületada erinevuse võrra, mis tekib uue ja vana käibemaksusumma

vahest. Erand on lubatud 6 kuu jooksul käibemaksumäära jõustumisest. Kui kõrgem

käibemaksumäär jõustub 1. juulil, siis erandit saab rakendada 31. detsembrini. Müügipiirangu

rakendamisel võib erand kehtida vähem kui 6 kuud. Müügipiirangut rakendatakse tavaliselt

aktsiisimäära tõstmisel, kui uue kujundusega maksumärk ja aktsiisimäär muutuvad üheaegselt.

Vana maksumärgiga toodete müük on lubatud 3-kuu jooksul. Müügipiirangu rakendamisel võib

maksumärgile trükitud hinda ületada vaid müügipiirangu perioodil ja enne müügipiirangut

kehtinud maksumärgi puhul.

Eelnõu §-s 2 toodud muudatusega nähakse ette alkoholi ja tubakatoodete 2026. aastaks

kavandatud 5% kõrgema aktsiisimäära jõustumine 2025. aasta juulis.

7

Eelnõu §-ga 3 muudetakse hasartmängumaksu seaduse (edaspidi HasMMS) § 7 lõike 2 punkti

1. Kehtiva sätte kohaselt eraldatakse Kultuurkapitalile vahendid, mille suurus vastab 47,8

protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ning millest 60,6 protsenti

eraldatakse kultuuriehitistele ja 2 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude

loometöö edendamiseks. Kavandatava muudatusega ei suurendata ega vähendata

Kultuurkapitalile eraldatavaid hasartmängumaksust laekunud vahendeid, seaduses sätestatud

47,8 protsenti jääb kehtima. Muudetakse kultuuriehitistele ettenähtud osa, mis on 60,6

protsenti. Alates 2026. aasta 1. jaanuarist on see 52 protsenti. Muudatus ei puuduta kunstide ja

rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks antavat eraldist, seaduses

sätestatud 2 protsenti jääb kehtima.

Muudatuse eesmärk on suurendada Kultuurkapitali sihtkapitalide, mida on 8, ja maakondlike

ekspertgruppide käsutusse antavate kultuuri- ja spordivaldkonna toetusteks kasutatavate

vahendite mahtu. HasMMSi muudatuse eesmärk on tasakaalustada kultuuri- ja

spordivaldkonna riigi poolt toetamist ning teha seda riigieelarve seisukohast otstarbekohasel

viisil.

Kultuurkapitali tegevuse eesmärgiks on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning

kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine. Selle ülesande täitmiseks maksab

Kultuurkapital preemiaid ja stipendiume ning projekti-, tegevus-, investeeringu-, elutöö-,

juubeli, ravimi- ja matusetoetust ning loometöötasu (KultKS § 1 ja 2). Kultuurkapitali selleks

otstarbeks kasutatavad vahendid moodustavad eelkõige laekumised alkoholi- ja tubakaaktsiisist

ning hasartmängumaksust. Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse

Kultuurkapitalile 3,5 protsenti, sealhulgas 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu

kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile (ATKEAS § 29 lg 2). HasMMSi alusel

eraldatakse Kultuurkapitalile riigieelarves vahendid summas, mille suurus vastab 47,8

protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ning millest 60,6 protsenti

eraldatakse kultuuriehitistele ja 2 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude

loometöö edendamiseks (HasMMS § 7 lg 2 p 1). Muudatusega vähendatakse kultuuriehitiste

ehitamiseks ja renoveerimiseks sihtotstarbeliselt ette nähtud eraldise määra. Selle arvelt on

võimalik suunata enam vahendeid sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide kasutusse

kultuuri- ja spordivaldkonna sisulise tegevuse toetamiseks. Täpsemalt on Kultuurkapitali

aastatulu jagunemise sätestatud KultKS § 41 lõikes 3. Selle sätte sisu jääb muudatuse järgselt

samaks.

Aastatel 20222023 on hasartmängumaksu laekumine kasvanud oodatust kiiremini. Alates

2024. aastast tõusid hasartmängumaksu määrad ning järgmine maksumäärade tõus on

kavandatud 2026. aastasse. Samas näitab alkoholi- ja tubakaaktsiisi senine laekumiste praktika

pidurdumist või isegi väikest langust. Näiteks Kultuurkapitalile on käesoleval aastal laekunud

aktsiisidelt seitsme kuu eest 3,6% vähem prognoositust. Ka võrdluses aasta varasema

perioodiga, on selle aasta tegelik laekumine hoolimata aktsiisimäärade tõusust olnud 2,8%

madalam. Sellest johtuvalt on riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamiseks ettenähtud

vahendid kasvanud kiiremini kui sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide kasutusse

antavad vahendid. Et seda olukorda tasakaalustada, on mõistlik suunata osa investeeringuteks

ettenähtud vahendeid sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide kasutusse sisuliste

tegevuste toetuseks. Käesoleva aasta augustis Rahandusministeeriumi poolt tehtud

majandusprognoosi alusel saab arvutada, et kavandatava HasMMSi muudatuse jõustumisel

suunatakse 2026. aastal sihtkapitalidele täiendavalt kuni 2,0 miljonit eurot ning maakondlikele

ekspertgruppidele ja nõukogule kultuurivaldkondade vahelistele projektidele täiendavalt kuni

8

0,74 miljonit eurot. Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks ettenähtud

vahendid vähenevad muudatusega 14,2%.

Riigikogu 13.09.2021.a otsuse alusel kuulub riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingeritta viis

objekti: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“,

Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus ja

Tallinna filmilinnak. Lisaks on Kultuurkapitali nõukogu KultKS § 11 lg 22 alusel otsustanud

riiklikult tähtsa kultuuriehitisena rahastada Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi

ehitamist kultuurkapitali vahenditest. Hetkeseisuga on Kultuurkapital sõlminud investeeringu

lepingud Tartu südalinna Kultuurikeskuse ja Arvo Pärdi nimelise muusikamaja ning Eesti

Rahvusringhäälingu telekompleksi ehituste rahastamiseks. Muudatus ei tooks kaasa vajadust

sõlmitud lepingute muutmiseks, kuid võib pikendada mõningal määral veel alustamata

objektide rahastamise perioode. Samas sõltub nende objektide rajamisega alustamine ka teistest

asjaoludest, mis ei sõltu Kultuurkapitalist.

Kokkuvõtvalt tähendaks kavandatud muudatus, et alates 2026. aastast jääb Kultuurkapitali

vahenditest umbes kaks kolmandikku kultuuri- ja spordivaldkonna sisulistele tegevustele ning

umbes üks kolmandik kultuuriehitiste rajamise toetamiseks. Selline lahendus on

proportsionaalsem ning võimaldab rohkem arvestada kultuuri- ja spordivaldkonna sisulisi

vajadusi.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus toodud aktsiisimäärad on kooskõlas aktsiisi alammääradega ja aktsiisi kehtestamise

põhimõtetega Euroopa Liidus. Alkoholiaktsiisi alammäärad on sätestatud nõukogu direktiivis

92/84/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimäära ühtlustamise kohta (EÜT L 316,

31.10.1992, lk 29–31). Tubakaaktsiisi alammäärad on sätestatud nõukogu direktiivis

2011/64/EL tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta (ELT L 176,

5.7.2011, lk 24–36). Energiatoodete aktsiisi alammäärad on sätestatud nõukogu direktiivis

2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise

ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51–70).

Bensiinide aktsiisimäära tõstmise kontekstis vajab märkimist, et 2021. aasta 14. juulil esitas

Euroopa Komisjon kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi koosseisus ka ettepaneku

energiamaksustamise direktiivi 2003/96/EÜ muutmiseks. Eesti seisukohad direktiivi eelnõu

kohta kiitis Riigikogu heaks 2022. aasta jaanuaris. Euroopa Komisjoni üks olulisemaid

eesmärke on luua energiatoodete aktsiisi alammäärades sisemine loogika. Selleks soovitakse

aktsiisimäärade struktuur muuta täielikult energiasisaldusel põhinevaks, et see oleks

väljendatud eurodes energiatoote alumise kütteväärtuse kohta. Eelnev annaks maksustamisel

eelise säästlikele ja vähese CO2 heitmega kütustele. Praeguses seisus ei ole arutelude kestus ega

direktiivi heakskiitmine prognoositav, tõenäoliselt ei juhtu see järgmise poolaasta jooksul.

Eestis on kehtiv aktsiisimäär pliivabale bensiinile 563 eurot 1000 liitri kohta ehk 17 eurot

bensiini alumise kütteväärtuse gigadžauli kohta. Energiamaksustamise direktiivi eelnõus on

väljapakutud aktsiisimääraks alates direktiivi jõustumisest pliivabale bensiinile 12,28 eurot

gigadžauli kohta, mis on oluliselt madalam võrreldes meil kehtiva aktsiisimääraga.

9

6. Seaduse mõjud

6.1. Kavandatav muudatus: alkoholi aktsiisitõus aastatel 20252028

Kaasnev mõju: mõju majandusele ja tervisekäitumisele

Sihtrühm: alkoholi käitlejad ja tarbijad

Mõju ulatus:

Eestis oli 2023. aasta andmetel 119 alkoholitootjat ning alkoholiaktsiisi maksid 228 äriühingut

ja 570 eraisikut. Eraisikutest aktsiisimaksjad olid peamiselt liiduvälisest riigist aktsiisikauba üle

aktsiisivaba piirnormi toojad. Koguselt liitrites toodetakse Eestis rohkem lahjasid alkohoolseid

jooke kui kangeid. 2023. aasta andmetel on õlle tootmismaht liitrites ligikaudu 66% kogu

alkoholitoodangust, muud lahjad alkohoolsed joogid moodustavad 23%, puuvilja- ja

marjaveinid 2% ja kange alkohol 9%. Kange alkoholi toodangust moodustab 69% viin. Õlle

puhul on 99% toodangust lahja õlu (alla 6%vol). Eesti Konjunktuuriinstituudi (edaspidi EKI)

koostatud uuringu „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2023. aastal“

andmetel vähenes 2023. aastal peaaegu kõikide alkohoolsete jookide tootmine 2022. aastaga

võrreldes. Kange alkoholi kogus kahanes vaid 0,8%, samas kui õlut toodeti 18,6% vähem kui

aasta tagasi. Suurim langus toimus puuvilja- ja marjaveinide sektoris, tootmine vähenes 57%.

Ka muude lahjade alkohoolsete jookide (siider, veinibaasil longdringid ja muud segujoogid)

tootmine langes 6,3%. Alkoholi tootmismahtude vähenemine on suures pildis seotud ka

olukorraga maailmas. Sõda Ukrainas on mõjutanud toorainete hindu ja elukallidust. Pärast

koroonaviiruse epideemiat ei ole turistide arv Eestis taastunud, neid on varasemaga võrreldes

vähem. Alkoholi ekspordimahud on langenud. Alkoholi tarbimine on vähenenud vaatamata

asjaolule, et alkoholi hinnad on kasvanud vähem kui muude toidukaubade hinnad.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 19,4%, samas kui alkoholi puhul

oli see näitaja 5,9%. 2023. aastal alkoholihinnad veidi tõusid ja kui üldine tarbijahinnaindeksi

tõus oli 9,2%, siis alkoholi puhul oli see näitaja 7,5%. EKI küsitlusandmetel tarbis 2023. aastal

alkohoolseid jooke 80% 18-74-aastastest Eesti elanikest. 2023. aastal tarbiti Eestis 10,9 liitrit

absoluutalkoholi ühe ealniku kohta vanuses 15 aastat ja enam. See on 3% vähem mullusest.

Joonis 1. Alkoholi tarbimine Eestis inimese kohta vanuses 15 aastat ja enam. Allikas: Eesti

Konjunktuuriinstituut

11,9

11,1

10,6

10,2 10,3

10

10,4

10,8

11,1 11,2

10,9

9

9,5

10

10,5

11

11,5

12

12,5

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Alkoholi tarbimine absoluutalkoholi liitrites

10

Pärast kange alkoholi, õlle ja siidri aktsiisimäära vähendamist 25% 2019. aasta juulis tõsteti

esmakordselt aktsiisi 2024. aastal. Arvestades piirikaubanduse riski otsustati aktsiisitulude

kasvu eesmärgil tõsta aktsiisi vähehaaval, see on 5% aastas. Käesoleva aasta 6 kuu

aktsiisitulude andmete alusel on alust eeldada, et aktsiisitulu ei kasva loodetud ulatuses.

Ettevõtjad soetasid aktsiisitõusueelseid varusid optimistlikumalt kui oleks olnud otstarbekas.

Neid varusid (alkohol 2023. a aktsiisiga) realiseeritakse veel käesolev ajal, see on suvel.

Ettevõtjad eeldasid muuhulgas turistide arvukuse suurenemist, kuid olukord kujunes

tagasihoidlikumaks. 2024. aasta 6 kuu laekumine alkoholiaktsiisist on 16% madalam

möödunud aasta samast perioodist. Vastavalt 2024. aasta suveprognoosile laekub

alkoholiaktsiisi 240 mln eurot, mis on 11 mln vähem algselt prognoositust.

Joonis 2. Alkoholi aktsiisitulu aastatel 20132023 ja 2024. a prognoos. Allikas: Rahandus-

ministeerium

Teiste liikmesriikidega võrreldes on Eesti aktsiisitasemelt esirinnas, vt tabel 10. Õlleaktsiis on

Eestist kõrgem vaid Soomes, Iirimaal ja Rootsis. Eesti asetub kaheksandale positsioonile kange

alkoholi aktsiisimäära tasemelt. Pingereas jääb Läti Eestist veidi tahapoole, kuid Leedu on

Eestit alkoholiaktsiisitasemetelt edestanud, välja arvatud õlleaktsiis. Tööjõukuludelt, see on

tunnipalk tööstuses-ehituses-teeninduses, asub Eesti pingerea 15. positsioonil. Kui Iirimaal

teenitakse tunnis 40,2 eurot, Rootsis 38,9 eurot ja Soomes 37,1 eurot, siis Eestis teenitakse 18,3

eurot tunnis. On 11 liikmesriiki, kus õlleaktsiis on madalam kui Eestis, kuid tööjõu eest

makstakse keskmiselt rohkem. Need riigid on Luksemburg, Taani, Belgia, Holland,

Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Itaalia, Sloveenia, Hispaania ja Küpros. Kange alkoholi puhul

on 9 liikmesriiki, kus tööjõukulu on kõrgem ja aktsiis madalam Eesti vastavast. Mingil määral

ilmestab see näitaja olukorda, et riikides, kus teenistus on kõrgem ja aktsiis madalam, on

võimalik aktsiisikaupa rohkem osta kui Eestis.

Tabel 10. Õlle ja kange alkoholi aktsiisimäärad seisuga 1. jaanuar 2024, eurodes ühe liitri

absoluutalkoholi kohta

Õlleaktsiis Kange alkoholi aktsiis

1. Soome 36,20 1, Soome 54,80

2. Iirimaa 22,55 2. Rootsi 45,49

3. Rootsi 19,68 3. Iirimaa 42,57

209 220 222

251

222 232 225

211 223

241 263

251

0

50

100

150

200

250

300

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Alkoholi aktsiisitulu (mln €)

11

4. Eesti 13,34 4. Belgia 29,93

5. Kreeka 12,50 5. Leedu 24,67

6. Sloveenia 12,10 6. Kreeka 24,50

7. Leedu 9,46 7. Taani 20,17

8. Läti 8,20 8. Eesti 19,75

9. Holland 8,12 9. Prantsusmaa 18,67

10. Prantsusmaa 7,96 10. Holland 18,27

11. Itaalia 7,48 11. Läti 17,24

Tervise Arengu Instituudi koostatud „Rahvatiku tervise aastaraamat 2024“ andmetel

registreeriti 2023. aastal Eestis kokku 627 otseselt alkoholist põhjustatud surmajuhtumit (4%

kõigist surmadest), mida on 126 surmajuhtumit vähem kui 2022. aastal (753 alkoholisurma).

Vähenemise üks võimalikke seletusi on alkoholi tarbimist mõjutav elukalliduse tõus üldise

majanduslanguse taustal. WHO regioonidest on Euroopa regioonis kõige suurem

alkoholitarbijate osakaal ja suurim alkoholitarbimine. Eestis on alkoholitarbimine Euroopa

keskmisest tasemest kõrgem. Aastate lõikes on nähtav alkoholi liigtarvitavate meeste osakaalu

langustrendi, samas kui naiste puhul on see osakaal üks protsendipunkt kasvanud.

Maailma Terviseorganisatsiooni koostatud hinnangus Eesti alkoholipoliitika rohelises raamatus

püstitatud eesmärkide täitmise kohta märgitakse, et perioodil 20002023 on vähenenud

alkoholi tarvitanud ja alkoholijoobes olnud noorukite osakaal.

Piirikaubanduse mahud vähenesid oluliselt pärast aktsiisimäärade langetamist 2019. aasta

keskel. Piirikaubanduse vähenemist mõjustas ka koroonaviiruse epideemia, mille tippaeg jäi

aastatesse 2020 ja 2021. Üks piirikaubanduse jälgimise põhinäitajatest on lühiajaliste

piiriületuste arv, mille puhul eeldatakse reisi kaubanduslikku eesmärki. Jooniselt 3 tuleb esile

piirikaubanduse kaks tippaastat (2018 ja 2019), kui piiriületuste arv oli väga suur. Järgmistel

aastatel on näha piiriületuste arvu kukkumist. Viimasel kahel aastal on lühiajaliste piiriületuste

arv püsinud keskmiselt 350 tuhande juures, mis on pea poole võrra madalam kõrgajast. Enamus

lühiajalisi piiriületusi tehakse Valgas (ca 80%). Arvestades, et Eesti linn Valga ja Läti linn

Valka on omavahel ühendatud, on selline lühiajaliste piiriületuste tase tavapärane. Viimaste

aastate lühiajaliste piiriületuste arv on kukkunud peamiselt Ikla suunal. Lühiajalisi reise Iklasse

saab otseselt seostada piirikaubandusega. Käesoleva aasta aktsiisitõusu tulemusena ei ole Ikla

piiriületuste osakaal kasvanud, millest võib järeldada, et piirikaubandus on püsinud tavapärasel

tasemel. Edaspidised kiirendatud tempos tehtavad aktsiisitõusud suurendavad piirikaubanduse

kasvu riski ja sellel võib olla mõju aktsiisituludele. Seniste aktsiisiseaduses kavandatud

aktsiisitõusude (2025. a jaanuaris +5% ja 2026. a jaanuaris +5%) raames on piirikaubanduse

osakaalu hinnatud pigem väikseks. Küll aga on kiirendatud aktsiisitõus ja käibemaksutõus

2025. aasta juulis ajastatud inimeste jaoks soodsal ajal piirikaubanduse mõttes.

Tarbimismaksude tõus puhkuste ajal suvel võib anda tõuke piirikaubanduse jõulisele kasvule.

12

Joonis 3. Piiriületuste arv aastatel 20172024. a 6 kuud. Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Kavandatud aktsiisitõusud mõjutavad tarbimise vähenemist täiendavalt muudele alkoholi hinda

tõstvatele teguritele. Samas võidakse Eestis ostetud alkoholi koguste vähenemist

kompenseerida teistest riikidest soetatavaga. Mõju tarbimisele on keeruline hinnata, kuna

samaaegselt aktsiisitõusuga suvel tõstetakse käibemaksumäära. Viimasel on laiaulatuslik mõju

kõikidele hindadele. Mootorsõidukimaksu seaduse jõustumise ja mitmete eraisikute

tulumaksusoodustuste (eluasemelaenu intressid, abikaasa maksuvaba tulu, täiendav maksuvaba

tulu laste eest) kaotamise mõju on kumulatiivne, mis teeb väga keeruliseks tarbija käitumise

ennustamise.

Alkoholi tootmismahud on käesoleval aastal languses. 2024. aasta esimesel poolaastal

deklareeritud andmed näitavad vähenemist võrreldes eelmise aastaga ja eriti lahja alkoholi

puhul. Alkoholi tootmismahtude langus võib jätkuda 2025. aastal ka ilma aktsiisitõusuta sama

aasta suvel. Aktsiisi- ja käibemaksutõus võib tootmismahtude vähenemisele täiendava mõju

lisada. Alkoholi hinnakasvu mõjutavad ka tooraine ja energia võimalik hinnakasv, samuti suvel

julgeolekumaksu osana rakenduv kõrgem käibemaksumäär. Inimeste kulutused esmavajaduste

katteks suurenevad üldises hinnakasvukeskkonnas ning raha alkoholi soetamiseks jääb

vähemaks. Intressimäärade tõusu mõjusid on näha ostukorvis. Suurenenud on toidukaupade ja

eluaseme kulude osakaal võrreldes muude kuludega. See kõik avaldab mõju ka alkoholi

käitlejate tegevusele. Suhteliselt kõrge aktsiisimäär mõjutab ettevõtjate konkurentsivõimet nt

olukorras, kui tarbija hakkab eelistama soetusi välismaalt (reisija kaasaostetud kogused).

Võrreldes 2024. aasta aktsiisiga tuleb aktsiisi- ja käibemaksutõusu tulemusena 2025. aasta suvel

maksta veinilt (nt 12%vol ja 0,75 liitrit) 0,17 eurot rohkem aktsiisi ja käibemaksu, õllelt (0,5

liitrit, 5%vol) ja siidrilt (nt 5%vol ja 0,5 L) 0,06 eurot ning viinalt (0,5 liitrit ja 40%vol) 0,59

eurot.

Tabel 11. Alkoholi aktsiisitõusu mõju hinnale 2025. aasta suvel Tooe Aktsiisi-

summa

2024

(aktsiis koos käibemaksuga)

Aktsiisi-

summa

2025.07

Aktsiis ja

käibemaks aktsiisi

arvelt

2025.07

Kasv 2025

juunis

võrreldes 2024

(v4-v2)

1 2 3 4 5

652 561 665 679

312 138 386 512

28% 29%

19% 21%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

0

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Lühiajaliselt (15-120min) Lätis viibinud sõidukite piiriületuste arv

Pikaajaliselt Lätis viibinud sõidukite piiriületuste arv

Lühiajaliselt Lätis viibinud sõidukite osakaal kõigist piiriületustest %

13

Vein

(0,75 L)

1,16

(1,42) 1,28 1,59 0,17

Viin

(40%,

0,5 L)

3,95

(4,82)

4,36 5,41 0,59

Õlu

(5%,

0,5 L)

0,33

(0,40)

0,37 0,46 0,06

Siider

(0,5 L)

0,33

(0,40) 0,37 0,46 0,06

Aktsiisitõusu mõju tarbijatele ja käitlejatele aastateks 20262028 on keeruline hinnata

arvestades arenguid käesoleval aastal ja paljudest muutujatest tingitud ebamäärast olukorda

2025. aastal. Välistatud ei ole, et 2026. aastaks ja sealt edasi kavandatud aktsiisimäärasid

otsustatakse enne nende jõustumist muuta. Selline praktika on olnud laialt levinud.

Aktsiisimäärasid, mis olid aktsiisiseaduses sätestatud aastateks 20162020, muudeti iga-

aastaselt. Näiteks õlle puhul oli 2018. aastaks fikseeritud seaduses 4 erinevat aktsiisimäära,

jõustus viimane muudatus. Aastateks 2019 ja 2020 kavandatud aktsiisitõusud ei jõustunud, sest

2019 otsustati aktsiise vähendada. Ka 20242026. aastateks planeeritud ja seaduses sätestatud

aktsiisimäärasid on asutud muutma 2024. aastal. Plaanikohaselt jõustus 2024. aastaks

kehtestatud aktsiisimäär. Seega tõenäosus kavandatud aktsiisimäärade edaspidiseks

muutmiseks on suur.

Mõju olulisus:

Alkoholi aktsiisitõusu mõju Eesti majandusele ja ettevõtlusele tervikuna on väike. Aktsiise

tõstetakse ühtlaselt kõikide toodete liikide lõikes. Selle tulemusena säilib endine ettevõtjate

vaheline konkurents ning ka tarbija vaates ei looda ühe toote teisele eelistamise olukorda.

Alkoholiaktsiisi mõjusid analüüsitakse Rahandusministeeriumis regulaarselt. Igakuiselt

jälgitakse ja analüüsitakse olukorda aktsiisilaekumiste andmete kaudu, lisaks kohtutakse kord

poolaastas ettevõtjate esindajatega, et arutada turuolukorda ja probleeme nende olemasolul.

Iga-aastaselt koostab Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) põhjaliku ülevaate alkoholi turust,

tarbimisest ja kahjudest Eestis. Kõnealuseid andmeid avaldatakse aastaraamatus „Alkoholi

turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 20..“. Viimati avaldati ülevaade 2023. aasta kohta.

Tulenevalt nimetatud ülevaatest ja regulaarsetest analüüsidest ei ole täiendav järelhindamine

vajalik.

Ebasoovitavate mõjude risk:

Arvestades aktsiisimäära suhteliselt kõrget taset eksisteerib risk ebasoovitavate mõjude

realiseerumiseks. Peamine risk seisneb piirikaubanduse hoogustumises. Aktsiisitõus suvel, kui

on reisimiste ja puhkuste tippaeg, võib täiendavalt mõjutada alkoholi soetuste hoogustumist

välisriikidest ja mõjutada negatiivselt aktsiisitõusu eesmärki. Naaberriik Läti on seadustanud

alkoholiaktsiisi järk-järgulise tõusu aastani 2026. Läti aktsiisimäärad jäävad siiski madalamaks,

kuid tasandavad veidi riikidevahelist alkoholi hinnavahet. Piirikaubanduse tippajal 2019. aastal

küündis alkoholiaktsiis – eelkõige õlle ja kange alkoholi puhul – tasemeni, milleni eelnõu

kohaste muudatustega jõutakse alles 2027. aastal. Üle aastate hajutatud aktsiisitõus lubab

tarbijatel kaasneva hinnatõusuga kohaneda. Valitsusliidu koalitsioonileppes aastateks

20242027 nähakse ette ka võimalus, et oodatust intensiivsema piirikaubanduse puhul

aktsiiside kasvuplaane korrigeeritakse.

Välistada ei saa ka illegaalse alkoholi tootmise ja tarbimise kasvu riski. EKI 2024. aasta alguses

läbiviidud küsitluste andmetel ostis 2023. aastal salaalkoholi vaid 1% tarbijatest, 2022. aastal

14

oli see näitaja 3%. Sagedamini ostsid salaalkoholi Kirde-Eesti elanikud, pigem vanemaealised

(65+) tarbijad. Illegaalset alkoholi tarbitakse legaaslele lisaks. 2023. aastal moodustas

illegaalne alkohol kange alkoholi tarbimisest vastajate hulgas keskmiselt 19%.

Mõju sihtgrupi halduskoormusele: muudatus ei mõjuta halduskoormust.

6.2. Kavandatav muudatus: tubakatoodete aktsiisitõus aastatel 2025–2028

Kaasnev mõju: mõju majandusele ja tervisekäitumisele

Sihtrühm: tubakatoodete käitlejad ja tarbijad

Mõju ulatus:

Eestis on 21 tubakaaktsiisi maksjat. Tubakatoodetest toodetakse Eestis nikotiinipatju.

Nikotiinipatjade tootmiseks on väljastatud 6 aktsiisilao tegevusluba, nendest üks ei ole tootmist

veel alustanud. Enamus tootjaid lähetavad oma toodangu teise liikmesriiki ja Eestisse ei

deklareeri midagi.

Sigarettidelt kogutud aktsiis moodustab ligi 90% tubakaaktsiisi tulust. Suitsetamistubaka

aktsiisimääraga maksustavate toodete aktsiisitulu osatähtsus on kasvanud 6,5%-lt 2022. aastal

7,3%-le 2023. aastal. Suitsetamistubaka aktsiisitulu kasvule on kaasa aidanud uut liiki toodete

populaarsuse kasv, need on näiteks suitsetamistubaka aktsiisimääraga maksustatavad

nikotiinipadjad. Nikotiinipatjade aktsiisitulu moodustab 46% suitsetamistubaka

aktsiisimääraga maksustavate toodete aktsiisitulust. Aktsiisitulu tubakatoodetelt on aasta-

aastalt kasvanud, 2021. aastal on kasv 5% ning aastatel 2022 ja 2023 ca 2%.

Tubakatoodete tootjatele mõju praktiliselt puudub, sest Eestis ei toodeta klassikalisi

tubakakatooteid. Nikotiinipatjade tootmist alustati Eestis 2020. aastal. Nende toodete

aktsiisitulu moodustab ca 3% kogu tubakaaktsiisi laekumisest. Aktsiisitõusu 5% tulemusena ei

teki olulisi negatiivseid mõjusid käitlejatele, pigem säilib praegune olukord.

Käesoleval aastal koostab Tervise Arengu Instituut (TAI) uuringut „Eesti täiskasvanud

rahvastiku tervisekäitumise uuring“. Andmekogumise periood lõppes 2024. aasta 30. juunil.

Küsitleti Eesti elanikke vanuses 16-64 aastat, et muuhulgas uurida tubakatoodete ja alkoholi

tarbimisega seonduvat. Uuringut viiakse läbi paarisaastatel. Viimase uuringu andmetel 2022.

aasta1 kohta leiti positiivse suundumusena, et igapäevasuitsetajate osatähtsus (15,9%) on

vähenenud seniste uuringute aegreas kõige madalamale tasemele – veel 2012. a suitsetas

igapäevaselt iga neljas (26%) 16–64-aastane Eesti elanik. Ilmselt on igapäevasuitsetajate

osatähtsuse kiire langus vähemalt osaliselt selgitatav asendusefektiga, sest alternatiivsete

tubaka- või nikotiinitoodete kasutamine on kasvanud. Küsimustele vastanutest suitsetas 2022.

aastal igapäevaselt 21,0% meestest ja 12,1% naistest, juhusuitsetajad oli 7,4% (8,5% meestest

ja 6,7% naistest). Viimase 10 aasta jooksul on igapäevasuitsetajate osakaal 16–64. a rahvastikus

vähenenud ligi 40% (26,0% 2012. a).

Norstat Eesti AS 2023. aastal valminud uuringu andmetel tarbib 75% tubakatoodete

tarvitajatest tavasigarette. Tavasigarettide tarbimine väheneb ligi 5% aastas ja e-sigarettide

1 https://www.tai.ee/et/uudised/tai-iga-neljas-taiskasvanu-tunneb-tavaparasest-suuremat-

stressi

15

tarbimine on kasvutrendis. E-sigarettide tarbijatest 57% suitsetab ka tavasigarette. Paljudel

juhtudel kasutavad ka kuumutatavate tubakatoodete ja nikotiinipatjade tarbijad lisaks uut liiki

toodetele ka tavasigarette. Norstat Eesti AS märgib, et uudsetest tubakatoodetest paistab silma

e-sigarettide kasutamise kiire kasv seoses toote populaarsusega noorte hulgas. Noorte hulgas

on e-sigarettide kasutamine edestanud tavasigarette. E-sigarettide tarbijaid on 32%

tubakatoodete tarbijatest.

Käibemaksu ja sigarettide aktsiisimäära tõstmise tulemusena 2025. aasta suvel kasvab

sigarettide kaalutud keskmine jaehind 5,35 eurolt 2024. aasta eeldatavatel andmetel 5,96 eurole,

see on ligi 11%. Sigarettidelt minimaalselt makstava aktsiisisumma tõstmise tulemusena peab

2025. aasta suvel maksma aktsiisi vähemalt 3,82 eurot pakilt (20 tk). 2025. aasta suvel

moodustab aktsiis sigarettide eeldatavast kaalutud keskmisest jaehinnast 67,45%. Aktsiisi

osatähtsus sigarettide kaalutud keskmises jaehinnas on kooskõlas Euroopa Liidu

miinimumnõudega, mis on 60% sigarettide kaalutud keskmisest jaehinnast. Sigarettide

kaalutud keskmise jaehinna (edaspidi KKJ) muudatused tulenevalt aktsiisitõusust ja mõjutatuna

käibemaksumäära muutumisest (22%lt 24%le) on toodud allpool lisatud tabelis.

Tabel 12. Sigarettide eeldatav kaalutud keskmine jaehind (KKJ) aastani 2028 ja aktsiisiandmed

Sigaretid 2024 2025.01 2025.07 2026 2027 2028

Sigarettide KKJ (euro) 5,35 5,75 5,96 6,49 6,78 7,09

Aktsiisisumma

sigarettide

KKJ alusel (euro)

3,62 3,85 4,02 4,42 4,64

4,87

Aktsiisisumma

osatähtsus sigarettide

KKJ-s

67,66% 66,96% 67,45% 68,10% 68,44%

68,69%

Minimaalselt makstav

aktsiisisumma pakilt 3,38 3,55 3,82 4,20 4,41 4,63

Suitsetamistubaka aktsiisitõus samaaegselt teiste tubakatoodete aktsiisitõusuga on oluline

vältimaks soodsamalt maksustatud asendustubakatoodete tekkimist. Suitsetamistubaka

aktsiisiga maksustatakse lisaks isekeeratavate sigarettide tubakale, vesipiibutubakale ja

piibutubakale ka veel nikotiinipatju ja kuumutatavaid tubakapulkasid. Käsitsi keeratud sigarette

suitsetavad pigem mehed, neid on ligi 9% iga päev suitsetavatest 1664-aastastest meestest.

Nikotiinipatju tarbib ligi 6% tubakatoodete tarbijatest ja kuumutatavaid tooteid ligi 10%

tubakatoodete tarbijatest. Norstat Eesti AS on olnud arvamusel, et kuumutatavate tubakatoodete

ja nikotiinipatjade tarbijate arv on stabiliseerumas.

Sigarite ja sigarillode aktsiisitõus mõjutab vaid nende toodete hinda, millelt makstakse aktsiisi

vähem, kui on uus ja kõrgem minimaalne aktsiisisumma. Näiteks seitsme-eurose sigari hind ei

muutu minimaalselt makstava aktsiisisumma 5% tõstmise tulemusena, sest toote aktsiisisumma

ületab minimaalselt makstavat aktsiisisummat mitu korda. Muutub nende sigarillode hind,

millelt makstakse aktsiisi minimaalse summa piires. Sigarillolt, mille ühe tk hind on 0,6 eurot,

tuleb aktsiisitõusust tulenevalt maksta juurde 0,03 eurot 2025. aasta suvel ja 0,06 eurot 2026.

aastal.

16

Tabel 13. Sigarite ja sigarillode jaehinna muutumisest

Toode,

1 tk

Jae-

hind

Aktsiisimäära alusel

aktsiisisumma

2025. a juunikuus

Minimaalselt makstav

aktsiisisumma

2025. a juunikuus

Minimaalselt makstav

aktsiisisumma 2026. a

Sigar 7,00 0,85 0,244 0,268

Sigarillo 0,6 0,211 0,244 0,268

E-sigarettide vedelik kallineb käibemaksu- ja aktsiisitõusu tulemusena 2025. a suvel 38 senti,

vt tabel 14.

Tabel 14. E-sigarettide vedelike aktsiisi mõju hinnale

Toode

Aktsiis

2024

Aktsiis

2025

juuni

Aktsiisi

muutuse

mõju

Jaehind

2024

Jaehind

2025 juuni

E-sigarettide

vedelik (10

ml)

2,10 2,30 +0,20

8,00

(maksudeta

4,46)

8,38

Eelnõus sätestatud aktsiisitõus on kooskõlas üldise eesmärgiga tõsta aktsiisi kooskõlas

elanikkonna sissetulekute kasvuga, mis on oluline tervisekaitse seisukohast. Kuna täiendav

aktsiisitõus koos julgeolekumaksu osana käibemaksumäära tõusuga ületab maksutõusude

mõõdukat taset, mis on ligi 5% aastas, on risk ootamatuteks mõjudeks tarbijakäitumisele ja

ettevõtlusele suurem. AS PricewaterhouseCoopers Adwisor poolt 2019. aasta märtsis valminud

analüüsis „Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse

tingimustes“ märgitakse, et suured ja järsud hüpped nii aktsiisimäärade langetamises kui

tõstmises on sisuliselt piirikaubandusele prognoosimatu mõju ulatusega.

Liikmesriikidega võrdluses on Eesti üheksandal positsioonil sigarettidelt makstava minimaalse

aktsiisisumma nõudelt, vt tabel 15. Taani, Itaalia ja Rootsi ei ole kehtestanud sigarettidelt

minimaalselt makstavat aktsiisisummat. Direktiivi 2011/64/EL alusel peab sigarettide aktsiis

olema vähemalt 90 eurot 1000 sigareti kohta. Taani ja Rootsi kohaldavad kõrget fikseeritud

aktsiisimäära osa (vastavalt 259 ja 159 eurot 1000 sigareti kohta) ja madalat proportsionaalset

aktsiisimäära osa, see on 1%. Itaalia seevastu kohaldab kõrget proportsionaalset aktsiisi, see on

50% jaehinnast ja madalat fikseeritud aktsiisi, see on 29 eurot 1000 sigareti kohta.

Sigarettide kaalutud keskmise jaehinna alusel arvutatud aktsiisisummalt on Eesti kaheksandal

positsioonil liikmesriikide seas. On seitse liikmesriiki, kus sigarettide kaalutud keskmine

jaehind on kõrgem kui Eestis, kuid kogutava aktsiisisumma poolest Eesti edestab neid. Need

riigid on Austria, Tšehhi, Ungari, Itaalia, Luksemburg, Rootsi ja Malta. Antud näitel tähendab

see, et Eesti on aktsiisikogumiselt efektiivsem. Samas tuleb Rootsi ja Ungari puhul märkida, et

nende standardne käibemaksumäär on kõrgem kui Eestis, see on vastavalt 25% ja 27%.

Palgaandmete võrdluses, see on tunnipalk tööstuses-ehituses-teeninduses, asub Eesti pingerea

15. positsioonil. Madalama ostujõu korral võib tarbijal tekkida tavapärasest suurem huvi

odavama kauba vastu teistest riikidest või salaturu toodete vastu.

17

Tabel 15. Sigarettide aktsiisiandmed liikmesriikides seisuga 1. jaanuar 2024

Jrk Riik Minimaalne

aktsiisisumma

Jrk Riik Aktsiisisumma

sigarettide kaalutud

keskmiselt jaehinnalt

1. Iirimaa 479 1. Iirimaa 496

2. Prantsusmaa 371 2. Prantsusmaa 372

3. Soome 354 3. Soome 338

4. Belgia 327 4. Belgia 311

5. Holland 294 5. Holland 290

6. Saksamaa 178 6. Taani 264

7. Tšehhi 173 7. Saksamaa 178

8. Austria 172 8. Eesti 175

9. Eesti 169 9. Austria 172

10. Malta 165 10. Tšehhi 172

11. Portugal 154 11. Malta 170

12. Sloveenia 141 12. Rootsi 162

13. Leedu 138 13. Itaalia 158

14. Läti 136 14. Portugal 154

15. Luksemburg 136 15. Sloveenia 143

16. Rumeenia 135 16. Luksemburg 143

17. Hispaania 132 17. Hispaania 142

18. Slovakkia 132 18. Leedu 141

19. Poola 122 19. Ungari 138

20. Küpros 122 20. Kreeka 137

21. Kreeka 118 21. Rumeenia 135

22. Horvaatia 118 22. Läti 134

23 Ungari 108 23 Slovakkia 133

24 Bulgaaria 99 24 Küpros 130

Taani 25 Horvaatia 126

Itaalia 26 Poola 117

Rootsi 27. Bulgaaria 96

E-sigarettide vedelike aktsiis lähiriikides on toodud tabelis 16. Teada on, et 2025. aastal

tõstetakse Lätis aktsiisi 0,29 eurole milliliitri kohta ja Leedus jõustus käesoleval aastal

aktsiisimäär, mis on kõrgem Eesti aktsiisist.

Tabel 16. E-sigarettide vedelike aktsiisimäär eurodes milliliitri kohta

Riik 2024 2025 2025.07 2026 2027 2028

Eesti 0,21 0,22 0,23 0,25 0,26 0,27

Läti 0,24 0,29 0,35

Leedu 0,25

Soome 0,30

Rootsi 0,20

Taani 0,20

Mõju olulisus:

Tubakatoodete aktsiisitõus on oluline, et nende kättesaadavus ei suureneks. Kuna sigarette, mis

on peamine aktsiisitulu allikas, Eestis ei toodeta, siis otsene mõju sigarettide tootjatele puudub.

18

Mõju on nikotiinipatjade tootjatele Eestis. Kuna kõikide toodete aktsiisi tõstetakse ühtlaselt, ei

muutu konkurentsiolukord tubakatoodete liikide lõikes. Ühtlase aktsiisitõusuga säilib endine

olukord ka tarbija vaates, see tähendab välistatakse ühe toote eelistust teise suhtes tarbija

tervisekaitse mõttes. Arvestades Eesti majandust ja ettevõtlusmaastikku tervikuna, ei ole

tubakatoodete maksustamisest kujunev mõju oluline. Mõju aktsiisituludele käsitletakse

seletuskirja eraldi osas. Tubakatoodete aktsiisi laekumist analüüsitakse

Rahandusministeeriumis igakuiselt. Kord poolaastas kohtutakse ettevõtjatega, et arutada

turuolukorda ja erinevaid probleeme nende olemasolul. Tubakatoodete tarbimist analüüsib

regulaarselt TAI. Iga kahe aasta tagant uuritakse täiskasvanud inimeste tervisekäitumist, sh

tubakatoodete tarbimist. Iga nelja aasta tagant uuritakse kooliõpilaste tervisekäitumist. TAI

kodulehel on avaldatud uuring täiskasvanud rahvatiku tervisekäitumise kohta 2022 aastal.

Samuti on kodulehelt leitav Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2018 ja 2022 aasta

kohta. Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) kogub ka tubakaturu andmeid. EKI viimane uuring

valmis 2021. aasta kohta, see on „Tubakatoodete turg ja tarbimine Eestis. Aastaraamat 2021“,

vt EKI kodulehel rubriiki „valminud tööd“. Kuna tubakaturgu analüüsitakse regulaarselt, ei ole

järelhindamine vajalik.

Ebasoovitavate mõjude risk:

Arvestades sigarettide aktsiisitaset ja keskmist palgataset Eestis on tõenäosus piirikaubanduse

kasvuks olemas. Piirikaubanduse peamiseks objektiks ei kujune ilmselt tubakatooted, kuid

muude kaupade soetamisel muutuvad tubakatoodete soetused kaasneva kaubana olulisemaks.

Arvestades muude maksutõusude kumulatiivset mõju, võib lisaks piirikaubanduse

hoogustumisele tekkida suurem huvi salakaubanduse vastu, olgu see siis tootmine või

illegaalsete (aktsiisiga maksustamata) tubakatoodete käitlemine. Üldise hinnatõusu taustal, sh

kütuse hinnad, tõusetub kaubareisija puhul kindlasti küsimus, mis koguses kaupade puhul tasub

reis teise riiki ära. Seega mõjutavad tubakatoodete tarbimise vähenemist, kui seda just ei

kompenseerita teistest riikidest tooduga, mitte ainult aktsiisitõusud, vaid ka üldine kulude tõus

esmatarbevajaduste katteks. Maksuhaldurile tähendab selline olukord täiendavat väljakutset

administreerimisel. Kui erinevus tubakatoodete hinna- ja palgakasvu vahel osutub liialt

suureks, siis on aktsiiside kokkukogumine kavandatud summas maksuhaldurile suur väljakutse

ka siis, kui töö on hästi organiseeritud.

ACNielsen Eesti OÜ koostatud sigarettide tühja paki uuringu alusel on 2024. aasta II kvartali

andmetel Eestis aktsiisiga maksustamata sigarettide osatähtsus 11%, mida on 1,3

protsendipunkti rohkem kui 2023. aasta III kvartalis (9,7%). Aasta tagasi samal ajal oli see

näitaja 18,9%. Suurt kõikumist seostatakse sõjapagulaste liikumisega. Eesti maksumärgita

sigarettide osatähtsus sisaldab nii legaalseid tooteid, nt reisija toodud sigaretid, kui ka

illegaalseid tooteid, nt võltsitud tooted või legaalselt toodetud, aga illegaalselt Eestisse toodud

sigaretid jmt. Võltsitud sigarettide osatähtsus Eesti maksumärgita toodetes moodustas 3,8%,

peamiselt Japan Tobacco International ja Philip Morris International tooted. Eesti

maksumärgita sigaretid pärinevad Leedust, Valgevenest ja Ukrainast. Suurim mitte-kodumaiste

toodete osatähtsus tuvastati Kuressaares (16%), Narvas (14,5%) ja Haapsalus (13%).

Uue aktsiisimäära kiiremaks rakendamiseks kohaldatakse Eestis müügipiirangut

maksumärkide kujunduse uuendamise kaudu. Lahendus sobib ettevõtjatele ja riigile.

Aktsiisiseaduse alusel lubatakse vana maksumärgi ja aktsiisiga tubakatooteid müüa kolm

kalendrikuud uue määra jõustumisest. Tavapraktika on, et ettevõtjad soetavad umbes pooleteise

kuu varud uuele aktsiisile üleminekuks. Arvestades, et aktsiisi tõstetakse 2025. aasta jaanuaris

ja juulis ning juulikuus toimub ka käibemaksutõus, siis võib eeldada, et müügipiirangu

rakendamisel suvel võivad ettevõtjad soetada maksimumkoguse varusid ehk 3 kuu varud.

19

Sellisel juhul rakendub 2025. a juulis jõustuv aktsiisimäär ja uue kujundusega maksumärk

kolmeks kuuks enne aasta lõppu ja juba 2026. aastal jõustub uus aktsiisimäär ja uue

kujundusega maksumärk. Välistatud ei ole, et aasta lõpu müük võib kujuneda viletsaks ning

maksumärgi kujunduse muutmiseks tehtud kulud mõttetuks. Kõige negatiivsema stsenaariumi

korral võidakse kolm kuud kehtinud maksumärgilt taotleda 2026. aastal massiliselt tagasi

aktsiisi, mis on täiendav administreerimise koormus maksuhaldurile. Sellises olukorras on

mõistlik kaaluda müügipiirangu kohaldamise otsatarbekust teist korda aastas ehk lisaks veel

juulikuus. Ka müügipiirangu rakendamata jätmisel on risk, et kavandatud aktsiisitulu eesmärki

ei saavutata. Ettevõtjad võivad soetada varusid koguses, mis võimaldavad juulikuu aktsiisitõusu

mõju miinimumini viia. Aktsiisitõusu toimumine suvel, siis kui on puhkuste ja reisimise

tippaeg, võivad samuti hoogustada kaubasoetusi välisriikidest.

6.3. Kavandatav muudatus: sigarite ja sigarillode puhul erandi kehtestamine müügipiirangu

kohaldamisele ja käibemaksu muutmisest tulenev erand

Nimetatud muudatused ei too kaasa hindamist vajavaid mõjusid. Muudatused vähendavad

ettevõtjate ja maksuhalduri halduskoormust.

6.4. Kavandatav muudatus: bensiinide aktsiisitõus aastatel 2025–2028

Kaasnev mõju: mõju majandusele ja tarbimisele

Sihtrühm: pliivaba bensiini ning lennukibensiini käitlejad ja tarbijad.

Mõju ulatus: Maksu- ja Tolliameti andmetel on praegu 13 isikut, kellel on kehtiv aktsiisilao

tegevusluba bensiini ja lennukibensiini käitlemiseks. Aktsiisilaopidajad on peamised

aktsiisimaksjad. Aktsiisi tõstmise mõju kandub kütuse tarneahelas edasi kõigile järgmistele

lülidele, kes võivad olla nii kütuse hulgi- või jaemüüjad ning lõpptarbijad.

Eestis on bensiini aktsiisimäär püsinud muutumatuna alates 2018. aastast, millal toimus eelmine

aktsiisitõus. Järgnevas tabelis on toodud bensiini aktsiisimäära 5% tõusu mõju bensiini hinnale

aastatel 20252028. Tabeli II reas on toodud puhas aktsiisi mõju. Tabeli III veerus on toodud

aktsiisi mõju koos julgeolekumaksu raames kavandatud tähtajalise käibemaksu tõusuga, mis

kehtestakse samuti 1. juulist 2025. Näeme, et maksumuudatuste summaarne mõju 2025. aastal

on 6,3 senti ning edasistel aastatel jääb see alla 4 sendi liitri kohta.

Tabel 17. Bensiinide aktsiisimäära tõstmise mõju hinnale ja tarbijahinnaindeksile

1.07.25 1.05.26 1.05.27 1.05.28

Aktsiisimäära tõstmise mõju

ühe liitri kohta 2,8 senti 3 senti 3,1 senti 3,2 senti

Aktsiisimäära tõstmise mõju

koos 24% käibemaksu määraga

ühe liitri kohta

6,3 senti 3,7 senti 3,8 senti 4,0 senti

Mõju THI-le koos

käibemaksuga 0,13% 0,076% 0,077% 0,079%

20

Tavapraktika järgi kantakse aktsiisikulu aktsiisimaksjatelt, kelleks on valdavalt

aktsiisilaopidajad, edasi läbi hulgi- ja jaemüüjate. Seega lisanduv aktsiisitõus jääb lõpptarbijate

kanda. Bensiini osakaal müüdavatest kütustest on jaemüügis umbes 1/3 ning diislikütusel 2/3.

Kogu Eestis müüdud kütus tuuakse siia sisse. Bensiini hinda mõjutavad peamiselt kaks

komponenti: maailmaturuhind ning maksud, eeskätt aktsiis, käibemaks ja varumakse.

Biokohustuste täitmine ning ettevõtjate marginaalid nii rafineerimistehastes kui ka Eesti

tanklates moodustavad suhteliselt väikse osa lõplikust müügihinnast. Lisaks kütusehinna

muutumisele on arvestatav mõjutaja ka euro ja USA dollari vahetuskurss, sest kütuse

maailmaturuhinda arvestatakse dollarites.

Valdav osa pliivabast bensiinist tarbitakse kodumajapidamiste poolt (vt alljärgnev tabel).

Seejuures on kodumajapidamiste osakaal viimase viie aasta jooksul tõusnud, 2018. aastal oli

osakaal 71%.

Tabel 18. Bensiini tarbimine erinevates sektorites (2022. aastal)

Bensiini tarbimise jagunemine Keskmine

Ehitus 3,2%

Äri- ja avaliku teeninduse sektor 14,5%

Kodumajapidamised 74,9%

Muud 7,4%

Mõju olulisus: bensiini aktsiisitõusu mõju Eesti majandusele tervikuna on pigem väike.

Aktsiisi- ja käibemaksu tõus koosmõjus tõstavad bensiini maksudeta hinna ligikaudu samaks

jäädes jaehinna praeguselt 1,66 eurolt liitri kohta (2024. a septembri alguse indikatiivne hind)

1,72 eurole liitri kohta aastaks 2025. Bensiini hinnatõus liitri kohta on seega 3,6% arvestades

nii aktsiisi kui käibemaksu mõju.

Bensiini tarbijad, nii ettevõtted kui kodumajapidamised, on harjunud oluliselt suuremate

hinnatõusude ja langustega isegi mitte kuude, vaid nädalate lõikes. On tõenäoline, et sellises

suurusjärgus aktsiisitõus ei mõjuta veel 2025. a tarbimist märkimisväärselt, sest mõju

lõpphinnale on alla 4 protsendi. Rahandusministeerium on mõju hindamisel arvestanud, et

kavandatud aktsiisitõusud vähendavad bensiini tarbimist -0,5% 2025. a, -2,8% 2026. a, -1%%

2027. a ja -1% 2028. a.

Vaadeldes elanikkonna ostujõudu, ehk kui palju saab keskmise netopalga eest soetada pliivaba

bensiini, siis see näitaja on viimase viie aasta jooksul veidi langenud. 2019. a II kvartalis oli

Eesti keskmine neto kuupalk 1170 eurot (bruto kuupalk 1419 eurot). Ühes kuus oleks keskmise

netopalga eest saanud osta 936 liitrit pliivaba bensiini E 95 arvestusliku hinnaga 1,25 eurot

liiter. 2024. a II kvartalis oli Eesti keskmine neto kuupalk 1561 eurot (bruto kuupalk 2007

eurot). Ühes kuus oleks keskmise netopalga eest saanud osta 892 liitrit pliivaba bensiini E 95

arvestusliku hinnaga 1,75 eurot liiter.

Bensiini tarbimisel on üldjoontes vähenev trend. 2022. a tarbiti bensiini 275 mln liitrit, 2023. a

1,5% vähem ning 2024. a on oodata kasvu, kuna I poolaasta laekumised on olnud üle ootuste

positiivsed ning annavad põhjust oodata aasta lõpuks 279 mln liitri täitumist. Bensiini tarbimise

vähenemine on põhjustatud peamiselt sellest, et ühelt poolt on sisepõlemismootori tehnoloogia

muutunud efektiivsemaks ja autod säästlikumaks, teisalt on suurenenud hübriidtehnoloogiat

kasutatavate ja täiselektriliste sõidukite soetus. Bensiini tarbimise vähenemist on pikaajaliselt

21

tõenäoliselt mõjutanud ka asjaolu, et arvestatuna kütteväärtuse kohta on bensiin kõige

kõrgemalt maksustatud mootorikütus.

Eesti praegust aktsiisipoliitikat iseloomustab alljärgnev võrdlus (alljärgnev tabel), kus

energiatoodete aktsiisimäärad on väljendatud energiasisalduse põhjal ning järjestatud vastavalt

aktsiisikoormusele ühe gigadžauli (GJ) kohta. Tabelis võrreldakse levinumate mootorikütusena

kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia aktsiisi, selgitamaks välja tegelik maksukoormus.

Võrreldakse kehtivaid aktsiisimäärasid 2027. a 1. maist kehtivate määradega.

Tabel 19. Olulisemate mootorikütuste ja elektrienergia aktsiisimäärade võrdlus (2024. a 1. mai

tase võrrelduna 2027. a 1. mai tasemega) lähtuvalt energiasisaldusest**

Bensiin* Diislikütus* Vedelgaas Mootori-

maagaas

Elektrienergia

Kütte-

väärtus

44 GJ/t 42,3 GJ/t 46 GJ/t 33,8 GJ/ 1000 m³ -

Aktsiis €/GJ

2024. a

17,2

563÷0,745

÷ 44

11,3

399÷0,832÷

42,3

4,2

193÷46

1,24

41,83÷33,8

0,40

1,45÷3,6

Aktsiis €/GJ

2027. a

19,9

652÷0,745

÷ 44

14,0

493÷0,832÷

42,3

4,2 1,4

47,32÷ 33,8

1,24

4,47÷3,6

* - bensiini ja diislikütuse ja aktsiisimäär on teisendatud tonnile.

** - aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL.

Tabelist näeme, et arvestades energiasisaldust, millega korreleerub CO2 heide, on bensiin

võrreldes diislikütusega praegu koguni 52% võrra kõrgemalt maksustatud. Alates 2020. a 1.

maist, kui diislikütuse aktsiisi langetati, suurenes oluliselt diislikütuse aktsiisieelis võrreldes

bensiiniga. 2027. aasta 1. maiks diislikütuse suhteline aktsiisieelis mõnevõrra väheneb, siis on

bensiin võrreldes diislikütusega 42% võrra kõrgemalt maksustatud. Arvestades, et diiselauto

on 10–15% ökonoomsem võrreldes bensiiniautoga, võime eeldada, et autopargis võib edaspidi

väheneda bensiinimootoriga sõidukite osakaal.

Muude saasteainete osas on diislikütuse negatiivne keskkonnamõju kindlasti suurem kui

bensiinil, sest diislikütuse põletamisega emiteeritakse üliväikese läbimõõduga tahmaosakesi.

Nimetatud tahmaosakeste emiteeritav kogus sõltub küll konkreetse diiselmootori põlvkonnast

ja korrashoiust ning kübemefiltri olemasolust ja seisundist, kuid Eesti autopargi suhteliselt

kõrget vanust arvestades on autotranspordist pärinevad kõrged tahmaosakeste

kontsentratsioonid eriti linnaõhus märkimisväärseks terviseriskiks.

Eelnevat arvestades puudub keskkonnahoiu vaatest põhjus diislikütuse oluliselt madalamalt

maksustamiseks võrreldes bensiiniga. Paraku on seni Euroopa Liidus keskkonna aspektide

kõrval enam tooni andnud majanduslikud argumendid. Liikmesriigid soovivad soodustada

ettevõtlust (maanteetransport) ning püsida rahvusvaheliselt maksukonkurentsis. Seetõttu on

ajalooliselt olnud diislikütuse aktsiisimäär bensiini aktsiisimäärast madalam ning on jätkuvalt

liikmesriikides keskeltläbi 30–50% madalam kui bensiinil2, Eesti ei ole siin erandiks.

Eestis kehtib elektrienergiale ühetaoline aktsiisimäär, seda olenemata kasutusotstarbest. Seega

on elektriautode laadimiseks kasutatav elektrienergia maksustatud sama määraga kui ülejäänud

2https://taxation-customs.ec.europa.eu/taxation-1/excise-duties/excise-duty-energy_en

22

kasutus. Erinevalt paljudest teistest liikmesriikidest ei diferentseerita Eestis

kodumajapidamiste ja äritarbijate kasutust. Tabelist 22 näeme, et energiaallikate omavahelises

võrdluses on elektrienergia aktsiisimäär kõige madalam. Näiteks bensiin on mootorikütusena

kasutamisel praegu koguni 43 korda ja diislikütus 28 korda kõrgemalt maksustatud võrreldes

elektrienergiaga, mida kasutatakse elektrisõidukites.

Lennukibensiini tarbimine Eestis on marginaalne, aktsiisitõusu mõju 2025. a on vaid kaks tuhat

eurot. Lennukibensiinilt maksavad aktsiisi isikud, kes soetavad siit lennukibensiini ja

kasutavad seda mitteärilisel eesmärgil käitatavates õhusõidukites.

Kuna kütuseturgu analüüsitakse regulaarselt, ei ole järelhindamine vajalik.

Ebasoovitavate mõjude risk: eksisteerib madal risk, et kui mootoribensiini maailmaturu hind

oluliselt tõuseb ning Läti bensiiniaktsiisi üldse ei tõsta (kehtiv bensiini aktsiis Lätis on 509 eurot

1000 liitri kohta), võivad vahetult piiriäärsete alade elanikud hakata tankimas käima Lätis.

Võrreldes meiega on Lätis bensiini aktsiis 2025. aastal 8,2 senti madalam liitri kohta ja see

kasvab järgnevatel aastatel. Tuleb arvestada, et aktsiis on üks olulisemaid, kuid mitte ainuke

hinna mõjutaja. Riigiti on erinevad nii kütuste transpordikulud, konkurentsiolukord hulgi- ja

jaemüügiturul, kütusemüüjate marginaalid, biokütuste regulatsioonid, käibemaks, varumakse

suurus jne. Euroopa Komisjoni avaldatava info järgi oli käesoleva aasta 19. augusti seisuga

pliivaba bensiini jaemüügihind Lätis 4 senti liitri kohta soodsam võrreldes Eestiga.

Energiamaksustamise direktiiv annab reisijale õiguse teisest liikmesriigist mootorsõiduki

standardpaagis omatarbeks kütust tuua ilma kitsendusteta sagedusele. Seega saavad nt Valga

elanikud teoreetiliselt kogu oma kütusevajaduse rahuldada ka ainult Lätist kütust soetades. Läti

plaan tõsta bensiiniaktsiisi ei ole teada. Lähemate liikmesriikide bensiini aktsiisimäärad on

toodud alljärgnevas tabelis. Üldiselt ei ole bensiin eraldiseisvalt piirikaubanduse objektiks, kuid

juhul kui tarbijal on motivatsioon soetada mõnda muud aktsiisikaupa või ka soodsamat mitte

aktsiisikaupa Lätist, siis kaasnevalt tõenäoliselt tangitakse ka odavamat kütust.

Tabel 20. Bensiini aktsiisimäärade (eurodes 1000 liitri kohta) võrdlus seisuga 1.01.2024

Riik 2024 1.07.2025 1.05.2026 1.05.2027 1.05.2028

Eesti 563 591 621 652 684

Läti 509

Leedu 466 466+47* 466+96* 466+120* 466+144*

Soome 711**

*- siseriiklik CO2 komponent

** - koos siseriikliku CO2 komponendiga, mis lisandub aktsiisile

Enamasti on Soomes bensiin kõrgema aktsiisimaksu tõttu 10–15 senti liitri kohta kallim.

Näiteks kui Eestis on bensiiniaktsiis 56,3 senti liitri kohta, siis Soomes lisavad meie aktsiisile

sarnased maksud kokku liitrihinnale juurde 71,1 senti.

6.5 Kavandatav muudatus: Kultuurkapitalile hasartmängumaksu eraldisest kultuuriehitistele

eraldatava protsendi vähendamine 52 %-le, millega suureneb kultuuri- ja spordivaldkonna

sisulistele tegevustele toetuste andmise maht.

Kaasnev mõju: mõju kultuurile ja spordile

23

Mõju sihtrühm: Kultuurkapitalist kultuuri- ja spordivaldkonna toetuste, sh loometöötasu

taotlejad (kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevad füüsilised ja juriidilised isikud), riiklikult

tähtsate kultuuriehitiste rajajad.

Mõju ulatus: Kultuurkapital on üks peamisi kultuuri- ja sporditoetusi jagavaid avaliku sektori

asutusi ning sealt toetuste taotlemine on nendes valdkondades tegutsevatele isikutele tuttav.

Muudatus ei too toetuse taotlemise protsessis kaasa muudatusi ega lisa juurde halduskoormust.

Riiklikult tähtsate kultuuriehituste nimekirja kuulub 5+1 objekti. Kolme objekti osas on

rahastamise lepingud sõlmitud ning kavandatud muudatus ei oma mõju nende täitmisele.

Kavandatud muudatus võib omada mõningast mõju veel alustamata objektide rahastamise

perioodidele. Samas ei sõltu nende objektide rajamisega alustamine ega ehitamine üksnes

Kultuurkapitalist.

Muudatuse väljatöötamisel on arvestatud riigieelarve üldist seisu ning vajadust vähendada

ministeeriumide valitsemisalade kulusid. See võib kaasa tuua vajaduse vähendada

Kultuuriministeeriumi eelarves vabatahtlike toetuste mahte ning suunata valdkonnas

tegutsejaid enam Kultuurkapitali poole. Muudatus toetab ka kultuuri- ja spordi rahastamises

dubleerimise vähendamist. Sellega tugevdatakse Kultuurkapitali kui riigi poolt loodud kultuuri-

ja spordivaldkonna toetamiseks loodud institutsiooni põhiülesannete täitmist, kus ülesande

täitmisse on kaasatud vastavate valdkondade esindajad.

Mõju olulisus: Kultuurkapitalile hasartmängumaksu eraldise sisemise jaotuse proportsioonide

muutmisel on Eesti kultuuri- ja spordikorraldusele mõju tervikuna pigem väike. Koosmõjus on

aga selline lahendus proportsionaalsem ja võimaldab rohkem arvestada kultuuri- ja

spordivaldkonna sisulisi vajadusi, ehk kaasa aidata loomesektori jätkusuutlikkusele ning

seeläbi pakkuda jätkuvalt mitmekülgset sisu kultuuritarbijatele.

Ebasoovitavate mõjude risk: Kultuuri- ja spordivaldkonna sisulistele tegevustele toetuste

andmise mahu võimaliku suurenemisega ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne.

Kultuuriehituste rajamiseks ettenähtud vahendite vähendamine võib kaasa tuua veel alustamata

objektide rajamise rahastamine perioodi mõningal määral pikenemist. Samas sõltub nende

objektide rajamisega alustamine ka teistest asjaoludest, mis ei sõltu Kultuurkapitalist.

Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele

Muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele.

Kaasnev mõju: mõju Kultuurkapitali korraldusele.

Muudatusel on mõningane mõju Kultuurkapitali töökorraldusele, kuna eelduslikult võib

kasvada taotluste maht, kuid see ei eelda asutuse töökorralduse muutmist ega täiendava

ressurssi lisamist. Samuti võib olla vajalik Kultuurkapitali toetuste maksmise kordade

muutmine, kuid see jääb tavapärase töö raamidesse.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Aktsiisimäärade muutmine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tegevusi muudatuste

rakendamiseks. Täiendavad administreerimise kulud võivad tekkida tubakatoodete

müügipiirangu kohaldamise korral suvel. Need kulud kaetakse Maksu- ja Tolliameti eelarvest.

Aktsiisimäärade tõstmisel on eelarvetuludele positiivne mõju, kui negatiivse mõjuga riskide

realiseerumine jääb tagasihoidlikuks. Hinnangu andmisel on vaadeldud eelmiste aastate

24

käitumist ja võetud arvesse Rahandusministeeriumi viimase majandusprognoosi väljavaateid

järgmisteks aastateks. Aktsiisikaupade puhul on oluliseks riskiks piirikaubandus. Viimasega on

kõigis mõjuhinnangutes arvestatud, aga selle mõju ulatus võib osutuda tegelikkuses nii

suuremaks kui ka väiksemaks. Lisanduvaks riskiks on ka eeldatust suurem tarbimise

vähenemine üldise elukalliduse kasvu taustal. Üleüldise hindade tõusu valguses võivad

aktsiisikaubad osutuda reisidel välisriikidesse mitte peamiseks kaasa toomise objektiks, vaid

hoopis kaasnevaks kaubaks. Aktsiisimäärade tõusu on vaadeldud iseseisvalt.

Koalitsioonileppest tulenevate teiste maksumuudatuste koosmõju analüüsitakse

Rahandusministeeriumis koostatavas julgeolekumaksu eelnõu seletuskirjas. Mõju riigieelarve

tuludele on hinnatud aktsiisikauba liikide lõikes eraldi. Tabelid aktsiisimäärade tõusu mõjust

tarbijahinnaindeksile ja riigieelarvele on toodud tekstiosa lõpus (tabelid 21 ja 22).

Alkoholiaktsiis

Alkoholiaktsiisi tõusust laekub riigieelarvesse täiendavat tulu aastate lõikes ebaühtlaselt.

Lisanduvaks laekumiseks on prognoositud ca 20 mln eurot aastatel 20252028.

Täiendav aktsiisitõus kahel järgmisel aastal ja lisanduvad tõusud aastatel 2027 ja 2028

mõjutavad alkoholi tarbimist. Planeeritav aktsiisitõus toob kaasa koguste vähenemist, aga ka

piirikaubanduse kasvu ja puutumata ei jää turistide ostud, millele juba senine aktsiisitõus on

pärssivalt mõjunud. Käesoleva aasta kogused on olnud oodatust väiksemad ning tarbimine on

langenud nii siseriikliku tarbimise kui turistide arvelt. Languses on kõik alkoholi liigid, aga eriti

on pihta saanud lahja alkohol, mis moodustab turistide ostudest suurema osa.

Selle aasta I poolaasta kogused on tavapäraselt madalamad ka eelmise aasta lõpus toimunud

varumiste tõttu. Kange alkoholi varud osutusid küllalti suureks ning nende realiseerimine

toimus oodatust aeglasemini, sest tarbimisekiirus oli passiivsem eelmistest aastatest.

2025. aasta täiendav aktsiisitõus suvel mõjutab kange alkoholi aktsiisitõusueelset varumist ka

2024. aastal ja kogused võivad moodustada esimese kvartali mahu. Aktsiisitõusueelne

varumine jätkub 2025. aasta esimeses pooles ja varude maht võib moodustada ca 15% kogu

sama aasta mahust.

Lahja alkoholi (õlu) varumise prognoositav tase 2024. aasta lõpus ei ole eeldatavasti kõrge.

Eelmise aasta andmetel aktsiisitõusu eelset olulist varumist ei toimunud, sest 5% aktsiisitõusu

mõju õlle hinnale on pigem väike. Samas 2025. aasta II kvartalis on oodata õlle tootmismahtude

suurenemist. Arvatavasti toodetakse ette ühe suvekuu kogus. Suvi on õlletarbimise kõrghooaeg.

2026. aasta algusesse planeeritav 10% aktsiisimäära tõus toob taas kaasa alkoholi varumise

2025. aasta lõpus, mis hinnanguliselt on keskmiselt ühe kuu jagu. Peamine varumine 2025.

aastal jääb teise kvartalisse. 2026. aasta eelarve mõju 22 mln euro ulatuses sisaldab

käibemaksutõusu ning on toodud võrdluses suveprognoosiga, mille tase on madalam 2025. a

detsembris tehtavate varude tõttu.

Kahel järgmisel aastal, need on 2027 ja 2028, kui aktsiis tõuseb 5% aastas, on oodata samuti

varumist, kuid hinnangutes on lähtutud poole väiksematest kogustest võrreldes varasemate

aastatega. Varumised mõjutavad oluliselt aktsiisilaekumist. Käesolevasse aastasse (2024) on

oodata lisalaekumist varude arvelt ehk 2025. aastal tarbitavalt alkoholilt jääb osa aktsiisi 2025.

aastal saamata, sest see laekub varumise tõttu 2024. aastal. Selle tulemusena jääb järgmise aasta

laekumine madalaks ning lisatulu aktsiisitõstmisest ei tule. Järgmise aasta deklareerimine saab

olema tugevalt mõjutatud varudest ning aktsiisi tasumine tuleb hüplik, eriti esimesel poolaastal.

25

Lisaks varudele, mis nihutavad tasumisi kuude vahel, on väga oluliseks teguriks nii siseriikliku

tarbimise muutus, turistide kaasaostud kui ka eestlaste enda piiriülesed ostud. Viimasega on

seotud kõige enam riske. Jahenenud majanduskliimas on tarbija muutunud ettevaatlikumaks

ning valikute tegemisel piiratakse selgelt alkohoolsete jookide tarbimist. Järgmisel kahel aastal,

kui aktsiisimäära tõusutempo on algselt planeeritust kiirem, väheneb nii kange alkoholi kui õlle

tarbimine keskmiselt 5% aastas ning kahel viimasel aastal tarbimise langus aeglustub ning jääb

1,5% juurde. Järgmisel kahel aastal (2025 ja 2026) on oodata suuremat muutust ka

piirikaubanduse mahtudes ja turistide tarbimises. Piirikaubanduse mahu märgatava kasvu

korral järgneva kahe aasta jooksul võivad kange alkoholi mahud kasvada hinnanguliselt 22%

ja õlle puhul 38% võrreldes käesoleva aasta (2024) mahtudega. Turistide ostud vähenevad ning

seda ka liikide lõikes erinevalt, kangel alkoholi ca 14% ja õllel ca 24%. Õlle protsendid on

kõrgemad, sest nii eestlaste kui soomlaste peamine piirikaubanduse artikkel on lahja alkohol

ning seega on just seal oodata suuremaid muutusi.

Tubakaaktsiis

Sarnaselt alkoholiaktsiisile tõstetakse samas tempos kõikide tubakatoodete aktsiisimäärasid.

Alternatiivsete tubakatoodete tarbimine tulenevalt hinnakasvust palju mõjutada ei saa ning

juurdekasvud pigem pidurduvad veidi. Alternatiivsete tubakatoodete puhul on salaturu risk

seotud eelkõige tubakavedelikega. Aktsiisitõusu mõju nendele toodetele on hinnatud samale

tasemele praegusega. Suurim aktsiisitõusu mõju tuleb tavapäraste sigarettide aktsiisimäära

tõusust. Sigarettide aktsiisitulu moodustab ligikaudu 90 % tubakatoodete aktsiisilaekumisest.

Viimasel kahel aastal on kiirenenud sigarettide tarbimise langus ning osalt on selle taga

alternatiivsete tubakatoodete tarbimise kasv, mis on toonud kaasa tubakaturu struktuursed

muutused. Lisanduvad aktsiisimäära tõusud võivad anda struktuursetele muutustele hoogu

juurde. Sigarettide hinnad on kasvanud regulaarsete aktsiisitõusude tulemusena iga-aastaselt,

samas kui näiteks e-sigarettide vedelike hind langes nende toodete aktsiisiga maksustamise

peatamise tõttu 2021. aastal kuni 2022. aasta lõpuni. Kui sigarettide kaalutud keskmisest

jaehinnast moodustab aktsiisisumma ca 68%, siis kuumutatavate sigarettide ehk tubakapulkade

aktsiisisumma on ca 12% toodete hinnast. Lähiajal on plaanis analüüsida fikseeritud ja

proportsionaalsest osast koosneva aktsiisimäära kohaldamisala laiendamist. Selle tulemusena

peaks aktsiisierinevus tubakatoodete liikide lõikes vähenema.

Järgmise aasta kaks aktsiisimäära tõusu toovad kaasa keskmise sigaretipaki 11,4% kallinemise

ning 6,5% tarbimise languse. Sarnaselt alkoholile on sigarettide ette varumine üsna tavapärane.

Tubakatoodete aktsiisitõusueelsete varude soetamist piiratakse müügipiirangu rakendamisega.

Muudetakse maksumärgi kujundust. Müügipiirangu kohaldamisel võib vana maksumärgiga

tooteid müüa kolm kalendrikuud müügipiirangu jõusutmisest. See on üleminekuaeg vanalt

aktsiisilt uuele. Viimased aktsiisimäära tõusud on näidanud, et kuni 5% aktsiisimäära tõusude

korral on varud sisuliselt olematud ja juba uue aktsiisimäära kehtimise esimesel kuul on

deklareerimised tavapärased. Järgmise aasta (2025) suvel võivad tubakatoodete varumise

kogused tavapärasest erineda ja ulatuda maksimaalse 3 kuu koguseni, sest 5% aktsiisitõusule

aasta alguses järgneb 6 kuu möödudes uus 5% aktsiisitõus suvel, ning samal ajal tõuseb

käibemaksumäär 2 protsendipunkti. See on märkimisväärne maksumäärade tõus ühe aasta

jooksul ühele tootele. Tubakatoodete varude piiramise korral 2025. aasta suvel võivad

ettevõtjad soetada maksimaalsed kolme kuu varud ja uus suvel jõustunud määr kohaldub vaid

viimaseks kolmeks kuuks 2025. aastal. On risk, et selle stsenaariumi kohaselt võib suvel

jõustunud aktsiisiga sigarettide aasta viimaste kuude (3 kuud) läbimüük osutuda kesiseks ning

järgmisel aastal võidakse taotleda massiliselt tagasi aktsiisi, mida maksti suvel jõustunud määra

alusel. See mõjutab eelarvetulu. Aktsiisitulu kasvu korral varumise arvelt tuleb arvestada, et

see on ette saadud tulu järgmise perioodi arvelt.

26

Täiendavad aktsiisitõusud aastatel 2025 ja 2026 võivad 2025. aasta aktsiisitulu kasvatada kuni

10 mln eurot juhul, kui seoses suvel toimuva aktsiisitõusuga tubakatoodete varusid ei soetata.

Kui aga soetatakse rohkem kui ühe kuu sigarettide varud, siis lisatulu suvel jõustuvast

kõrgemast sigarettide aktsiisimäärast ei pruugi laekuda või laekub oodatust oluliselt vähem.

Sigarettidelt planeeritud aktsiisitulu 7 mln eurot sisaldab aktsiisisummat 4,2 mln eurot, mis

laekub 2025. aastal tubakatoodete varudelt, mida ettevõtjad teevad 2026. aasta aktsiisitõusu

(+10%) mõju edasilükkamiseks ning selle summa võrra laekub vähem aktsiisi 2026. aastal.

Arvestatud on ca 1 mln sigareti paki varudega 2025. aasta lõpus. Hinnanguliselt kuni 2,7 mln

eurot võib 2025. aastal laekuda suvel toimuva aktsiisitõusu arvelt, kui ei tehta varusid aasta

keskel. Aktsiisitulu ligikaudu 3 mln eurot on planeeritud muudelt, sigarettidest erinevatelt

toodetelt.

2026. aastal sigarettide koguste langus veidi süveneb ning jääb kokkuvõttes 7% juurde.

Prognoosiperioodi kahel viimasel aastal, kui aktsiisimäära tõus on 5% aastas, jääb aastane

sigarettide koguste langus keskmiselt 3% juurde.

Kütuseaktsiis

Aktsiisimäära tõus puudutab peamiselt bensiini, mille aktsiisimäär on püsinud samal tasemel

aastast 2018. Sellest hoolimata, et aktsiisimäär ei ole vahepeal muudetud, on 6 aasta jooksul

bensiini jaehind suurenenud kolmandiku võrra. Netopalga kasv on olnud sellel perioodil

märkimisväärne, kuid üldise hinnataseme tõus on olnud kiirem nii palgakasvust kui ka bensiini

hinnatõusust. Kiire hinnatõusu tõttu on palga reaalne ostujõud võrreldes 2018. aastaga

vähenenud praeguseks 3–4 protsenti, mistõttu vaba raha hulk, mida inimesed saavad kulutada

bensiinile, on vähenenud. Vaatlusalusel perioodil on bensiini deklareeritud kogused vähenenud

ca 7%. Bensiini tarbimisele on omane vähenev trend, kuid ostujõu langus on selgelt koguste

langust kiirendanud.

Selle aasta tarbimine on olnud üllatavalt hea ning üle mitme aasta on oodata tarbimise kasvu,

positiivne tõuge tuleb ka madalal püsivast nafta maailmaturu hinnast, mis ka planeeritavatel

maksutõusude aastatel püsib langustrendil. Bensiini puhul saab oluliseks teguriks mitme uue

maksumuudatuse koosmõju, kuna soetatud mahud sõltuvad suuresti ostujõust. Järgmisel aastal

väheneb ostujõud veelgi ning seega on riskid, et mahud langevad aktsiisimäära tõusu korral

prognoositust rohkem. Ostujõud 2026. aastal taas kasvab ja jõuab sisuliselt 2018. aasta

tasemele.

Järgmise aasta aktsiisimäära tõusu tõttu on oodata deklareeritud koguste langust 0,5% võrreldes

käesoleva aastaga. Enne jõustumist on tavapärane praktika, et suureneb kütuse aktsiisilaost

välja deklareerimine ehk 2025. aasta juunis suureneb deklareerimine varumise tõttu. Arvestades

eelmiste aastate praktikat soetatakse hinnanguliselt umbes ühe kuu varu, mis realiseeritakse

kolmandas kvartalis. Varude suurus jääb kõigil aastatel sama suureks ning realiseerimise kiirus

samuti (kuni 3 kuu jooksul). 2026. aastal on oodata mõnevõrra suuremat koguste langust

(-2,8%) kuna hinnanguliselt lisandub ka teatud määral piirikaubandust, kuid seda vaid

maakondade arvelt, mis asuvad Läti piiri ääres. Piirikaubandusega on seotud eelkõige

Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa ja Pärnumaa. Nende osakaal terve Eesti bensiini jaemüügist

on ca 14% ehk aastas umbes ca 40 mln liitrit ja piirikaubanduse osa võiks jääda 10% ehk 4 mln

liitri juurde. Aktsiisimäära tõstmine 2027 ja 2028 aastal vähendab tarbimist 1% võrra,

seonduvalt ei tõsta see tõenäoliselt piiriüleseid soetusi.

27

Tabel 21. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi tõusude mõju tarbijahinnaindeksile

Muudatus 2025.01

(+5%)

2025.07

(+5%)

2026

(+10%)

2027

(+5%)

2028

(+5%)

Alkoholiaktsiisi tõus 0,072% 0,074% 0,151% 0,08% 0,081%

Tubakaaktsiisi tõus 0,060% 0,055% 0,114% 0,061% 0,052%

Kütuseaktsiisi tõus 0,13% 0,076% 0,077% 0,079%

Suitsetamistubaka, tubakavedelike, sigarite ja sigarillode aktsiisitõusudel ei ole mõju

tarbijahinnaindeksile.

Tabel 22. Aktsiisimäärade tõusust tulenev eelarve mõju

Aasta Alkoholiaktsiis

(sh KM)

Tubakaaktsiis

(sh KM)

Kütuseaktsiis

(ah KM)

2024 10 mln €

2025 -12 mln € 10 mln € 3 mln €

2026 22 mln € 17 mln € 9 mln €

2027 8 mln € 34 mln € 17 mln €

2028 -8 mln € 43 mln € 26 mln €

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks ei ole rakendusaktide muutmine vajalik.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. juulil, kui hakkavad kehtima 5% kõrgemad aktsiisimäärad

alkoholile, tubakatoodetele ja bensiinile. Kui alkoholi- ja tubakaaktsiisi muudetakse aastatel

20262028 jaanuarikuus, siis bensiiniaktsiisi muudetakse nimetatud aastatel maikuus.

HasMMSi muudatus jõustub 2026. a 1. jaanuaril. Sellega jäetakse piisav aeg muudatuse

rakendamiseks ja avalikkuse teavitamiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Maksu- ja

Tolliametile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate

Liidule, Eesti Transpordikütuse Ühingule, Eesti lennundusklastrile, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidule, Eesti Õlletootjate Liidule,

osaühingule Philip Morris Eesti, aktsiaseltsile British American Tobacco Estonia, Japan

Tobacco International Baltic, E-sigareti Kaupmeeste Liidule, osaühingule Sigari Maja,

aktsiaseltsile Rasa Trading Company, Dannemann Cigarrenfabrik GMBH, aktsiaseltsile

Eugesta Eesti ja Habanos Nordic Eesti filiaale. Eelnõule esitatud ettepanekud ja märkused on

toodud seletuskirja lisas.

Algatab Vabariigi Valitsus .. septembril 2024. a

Vabariigi Valitsuse nimel

28

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik