Julgeolekumaksu seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

1

EELNÕU

24.09.2024

Julgeolekumaksu seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolevas seaduses sätestatakse julgeolekumaks.

§ 2. Maksu objekt

(1) Käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud julgeolekumaksuga maksustatakse residendist

füüsilise isiku tulumaksuseaduse §-des 12–22 sätestatud tulu ja mitteresidendi

tulumaksuseaduse §-s 29 sätestatud tulu.

(2) Käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatud julgeolekumaksuga maksustatakse residendist

äriühingu majandusaasta kasum ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale

tegevuskohale omistatud kasum.

(3) Ettevõtluskontole laekunud tulu maksustatakse julgeolekumaksuga ettevõtlustulu

lihtsustatud maksustamise seaduse alusel.

§ 3. Maksumäär

Julgeolekumaksu määr on kaks protsenti.

§ 4. Maksumaksja

Julgeolekumaksu maksab:

1) residendist füüsiline isik;

2) mitteresident, kes saab Eestis käesoleva seaduse kohaselt maksustatavat tulu;

3) residendist äriühing;

4) mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht.

§ 5. Maksustamisperiood

(1) Residendist füüsilise isiku ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata mitteresidendi

maksustamisperiood on kalendriaasta.

(2) Residendist äriühingu ja mitteresidendist äriühingu, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht,

maksustamisperiood on tema majandusaasta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksumaksja tasub julgeolekumaksu avansilisi

makseid käesoleva seaduse § 15 kohaselt.

§ 6. Maksu laekumine ja arvestus

(1) Julgeolekumaks laekub riigieelarvesse.

2

(2) Käesoleva seaduse alusel esitatud maksudeklaratsioonide ja laekunud

maksusummade andmed kantakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud

maksukohustuslaste registrisse nimetatud registri põhimääruses sätestatu kohaselt.

§ 7. Residentsus ja välislepingu kohaldamine

Maksumaksja residentsuse määramisel lähtutakse tulumaksuseaduse §-s 6 sätestatust. Kui

välislepingu alusel määratud residentsus erineb tulumaksuseaduse alusel määratud

residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust

soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut.

§ 8. Püsiv tegevuskoht

Mitteresidendist äriühingu püsiv tegevuskoht on püsiv tegevuskoht tulumaksuseaduse § 7

tähenduses.

2. peatükk

Residendist füüsilise isiku ja mitteresidendi tulu maksustamine

§ 9. Residendist füüsilise isiku tulu maksustamine

(1) Residendist füüsiline isik maksab julgeolekumaksu tulumaksuseaduse §-de 12–22 alusel

tulumaksuga maksustatavalt tulult, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandit.

(2) Julgeolekumaksuga maksustatakse ka tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4, § 18 lõikes 11,

§ 201 lõikes 3 ja § 21 lõikes 4 nimetatud tulu.

(3) Julgeolekumaksuga ei maksustata tulumaksuseaduse § 12 lõikes 2 nimetatud tulu.

(4) Julgeolekumaksuga maksustatavast tulust ei ole lubatud teha tulumaksuseaduse 4. peatükis,

§ 32 lõigetes 4 ja 41, § 36 lõikes 7, § 37 lõikes 11 ega §-s 391 sätestatud mahaarvamisi.

§ 10. Mitteresidendi tulu maksustamine

(1) Mitteresident maksab julgeolekumaksu tulumaksuseaduse § 29 alusel tulumaksuga

maksustatavalt tulult, arvestamata nimetatud seaduse §-s 311 lubatud mahaarvamisi.

(2) Julgeolekumaksuga maksustatakse ka mitteresidendi tulumaksuseaduse § 201 lõikes 3 ja

§ 21 lõikes 4 nimetatud tulu.

§ 11. Julgeolekumaksu kinnipidamine

(1) Julgeolekumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse

üksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja ja Eestis püsivat tegevuskohta omav või

tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule või mitteresidendile

tulumaksuseaduse § 201 lõikes 3, § 21 lõikes 4 või §-s 41 nimetatud väljamakseid.

(2) Julgeolekumaksu ei peeta kinni:

1) mitteresidendi Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale tehtavatelt väljamaksetelt;

3

2) äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest

isikust ettevõtjale tehtud väljamakselt, kui väljamakse on tema ettevõtlustulu;

3) residendist füüsilisele isikule tehtavalt väljamakselt tulumaksuseaduse § 40 lõike 2 punktis

4 sätestatud juhul.

(3) Julgeolekumaksu kinnipidamisel lähtutakse tulumaksuseaduse § 40 lõigetes 3–32

sätestatust.

(4) Julgeolekumaksu kinnipidaja on kohustatud pidama maksustatavatelt väljamaksetelt kinni

julgeolekumaksu käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud määras ning kandma kinnipeetud maksu

Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10.

kuupäevaks.

(5) Julgeolekumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni. Eesti resident ja riigi- või

kohaliku omavalitsuse üksuse asutus esitab deklaratsiooni elektrooniliselt, kui sellel näidatakse

rohkem kui viis väljamakse saajat. Deklaratsioonis näidatud residendist füüsilisele isikule

tehtud väljamakselt kalendriaasta jooksul kinni peetud julgeolekumaksu summat ei vähendata

pärast kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruari.

(6) Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 12. Julgeolekumaksu deklareerimine ja tasumine

(1) Residendist füüsiline isik ja mitteresident on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile

julgeolekumaksu deklaratsiooni maksustamisperioodil saadud julgeolekumaksuga

maksustatava tulu kohta, millelt ei ole käesoleva seaduse § 11 alusel julgeolekumaksu kinni

peetud. Deklaratsioon tuleb esitada hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 30.

aprilliks.

(2) Maksu- ja Tolliamet täidab tema käsutuses olevate andmete alusel julgeolekumaksu

deklaratsiooni residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulu kohta ja teeb eeltäidetud

deklaratsiooni maksumaksjale kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel ning

Maksu- ja Tolliameti teeninduskohas alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15.

veebruarist. Maksumaksja on eeltäidetud julgeolekumaksu deklaratsiooni kasutamisel

kohustatud kontrollima selles toodud andmete õigsust ning nende ebaõigsuse või puudulikkuse

korral esitama parandatud ja täiendatud deklaratsiooni.

(3) Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

(4) Maksu- ja Tolliamet määrab juurde maksmisele kuuluva maksusumma (juurdemakse)

tulumaksuseaduse § 46 lõikes 1 sätestatud korras. Maksumaksja on kohustatud tasuma

juurdemakse hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks.

3. peatükk

Residendist äriühingu kasumi ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale

tegevuskohale omistatud kasumi maksustamine

§ 13. Residendist äriühingu maksustatav kasum

4

(1) Julgeolekumaksuga maksustatakse residendist äriühingu, välja arvatud käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriühing, majandusaasta kasum enne tulumaksustamist (edaspidi

maksueelne kasum), millest on tehtud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud

mahaarvamised, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatut.

(2) Kui raamatupidamise seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud äriühingut sihtfinantseeritakse,

maksustatakse julgeolekumaksuga aruandeaasta maksueelne kasum sihtfinantseerimise

netomeetodi korral, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatut. Nimetatud

kasumist tehakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud mahaarvamised.

(3) Kui majandusaasta maksueelse kasumi hulgas on dividend, mille aluseks olev kasum on

maksustatud julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga ja mis on saadud selliselt

äriühingult, kelle aktsiatest, osadest või häältest kuulub maksumaksjale dividendi saamise ajal

vähemalt kümme protsenti, arvatakse nimetatud dividend maksueelsest kasumist maha.

(4) Kui majandusaasta maksueelse kasumi hulgas on välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale

omistatud kasum, arvatakse see maksueelsest kasumist maha.

(5) Kui majandusaasta ei ole kalendriaasta, maksustatakse julgeolekumaksuga residendist

äriühingu 2026. aastal lõppenud majandusaasta maksueelne kasum proportsionaalselt nende

kuude arvuga, mis jäävad aastasse 2026. Maksustatavast kasumist arvatakse maha

majandusaastal saadud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu proportsionaalselt

nende kuude arvuga, mis jäävad aastasse 2026.

(6) Kui majandusaasta ei ole kalendriaasta, maksustatakse julgeolekumaksuga residendist

äriühingu 2028. aastal alanud majandusaasta maksueelne kasum proportsionaalselt nende

kuude arvuga, mis jäävad aastasse 2028. Maksustatavast kasumist arvatakse maha

majandusaastal saadud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu proportsionaalselt

nende kuude arvuga, mis jäävad aastasse 2028.

§ 14. Mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum

(1) Julgeolekumaksuga maksustatakse mitteresidendist äriühingu majandusaasta kasum, mis on

omistatud Eestis asuvale püsivale tegevuskohale kooskõlas turuväärtuse põhimõttega ja millest

on tehtud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud mahaarvamised, arvestades lõigetes 3 ja 4

sätestatut.

(2) Kui mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi

hulgas on dividend, mille aluseks olev kasum on maksustatud julgeolekumaksuga või välisriigis

tulumaksuga ja mis on saadud selliselt äriühingult, kelle aktsiatest, osadest või häältest kuulub

maksumaksjale dividendi saamise ajal vähemalt kümme protsenti, arvatakse nimetatud

dividend püsivale tegevuskohale omistatud kasumist maha.

(3) Kui mitteresidendist äriühingu, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, majandusaasta ei ole

kalendriaasta, maksustatakse julgeolekumaksuga 2026. aastal lõppenud majandusaastal

püsivale tegevuskohale omistatud kasum proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad

aastasse 2026. Maksustatavast kasumist arvatakse maha majandusaastal saadud käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud tulu proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad aastasse

2026.

5

(4) Kui mitteresidendist äriühingu, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, majandusaasta ei ole

kalendriaasta, maksustatakse julgeolekumaksuga 2028. aastal alanud majandusaastal püsivale

tegevuskohale omistatud kasum proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad aastasse

2028. Maksustatavast kasumist arvatakse maha majandusaastal saadud käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud tulu proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad aastasse 2028.

§ 15. Avansilised maksed

(1) Residendist äriühing ja mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, välja

arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud äriühing, on kohustatud tasuma iga kvartali

kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole julgeolekumaksu avansilise

makse käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud määraga:

1) ühelt neljandikult eelmisel majandusaastal teenitud maksueelsest kasumist, Eestis asuvale

püsivale tegevuskohale omistatud kasumist või käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud

äriühingu puhul aruandeaasta maksueelsest kasumist sihtfinantseerimise netomeetodi korral,

kui avansilise makse tasumise tähtaeg on pärast 1. juulit;

2) ühelt neljandikult üle-eelmisel majandusaastal teenitud maksueelsest kasumist, Eestis

asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumist või käesoleva seaduse § 13 lõikes 2

nimetatud äriühingu puhul aruandeaasta maksueelsest kasumist sihtfinantseerimise

netomeetodi korral, kui avansilise makse tasumise tähtaeg on enne 1. juulit, välja arvatud juhul,

kui eelmise majandusaasta aruanne on esitatud;

3) ühelt neljandikult eelmisel majandusaastal teenitud maksueelsest kasumist, Eestis asuvale

püsivale tegevuskohale omistatud kasumist või käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud

äriühingu puhul aruandeaasta maksueelsest kasumist sihtfinantseerimise netomeetodi korral,

kui avansilise makse tasumise tähtaeg on enne 1. juulit ja eelmise majandusaasta aruanne on

esitatud.

(2) Avansilise makse suuruse arvutamisel vähendatakse residendist äriühingu maksueelset

kasumit ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumit

samal majandusaastal saadud käesoleva seaduse § 13 lõigetes 3 ja 4 ning § 14 lõikes 2 nimetatud

tulu võrra.

(3) Residendist äriühingu asutamise ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva

tegevuskoha tekkimise korral ei maksta julgeolekumaksu avansilisi makseid esimese

maksustamisperioodi ja teise maksustamisperioodi esimese poole kestel.

(4) Residendist krediidiasutus, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal ja äriühing, kelle

aktsiad on kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi börsiaktsiaselts), on

kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti

pangakontole julgeolekumaksu avansilise makse käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud määraga

eelmises kvartalis teenitud maksueelselt kasumilt, millest on maha arvatud samas kvartalis

saadud käesoleva seaduse § 13 lõigetes 3 ja 4 ning § 14 lõikes 2 nimetatud tulu.

(5) Kui residendist äriühingul või mitteresidendist äriühingul, kellel on Eestis püsiv

tegevuskoht, on majandusaasta aruanne või tulumaksuseaduse § 55 lõikes 2 nimetatud aruanne

tähtajaks esitamata, on ta kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu-

ja Tolliameti pangakontole julgeolekumaksu avansilise makse käesoleva seaduse §-3 sätestatud

määraga ühelt neljandikult viimase esitatud majandusaasta aruande maksueelsest kasumist.

§ 16. Julgeolekumaksu deklareerimine ja tasumine

6

(1) Residendist äriühing ja mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, on

kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni majandusaastal teenitud

julgeolekumaksuga maksustatava kasumi või püsivale tegevuskohale omistatud kasumi kohta

ning tasuma nimetatud kasumilt julgeolekumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt

järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.

(2) Residendist äriühing ja mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, välja

arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud äriühing, on kohustatud esitama iga kvartali

kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni eelmise kvartali

avansilise makse kohta.

(3) Residendist krediidiasutus, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal ja börsiaktsiaselts

on kohustatud esitama iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile

maksudeklaratsiooni eelmise kvartali julgeolekumaksuga maksustatava kasumi kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud maksudeklaratsiooni ja selle lisade vormid

ning nende täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Residendist äriühing ja mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, võib

tasumisele kuuluvast julgeolekumaksust maha arvata käesoleva seaduse §-de 15 ja 17 alusel

makstud avansilised maksed. Avansilisi makseid saab maha arvata ulatuses, milles neid pole

varem maha arvatud. Enammakstud avansilised maksed kantakse äriühingu ettemaksukontole.

4. peatükk

Rakendussätted

1. jagu

Üleminekusätted

§ 17. 2026. aasta avansilised maksed

(1) Residendist äriühing ja mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, välja

arvatud käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud äriühing, on kohustatud tasuma 2026. aasta

avansilise makse käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud määraga ühelt kahendikult 2025. aastal

lõppenud majandusaastal teenitud maksueelsest kasumist, Eestis asuvale püsivale

tegevuskohale omistatud kasumist või § 13 lõikes 2 nimetatud äriühingu puhul aruandeaasta

maksueelsest kasumist sihtfinantseerimise netomeetodi korral Maksu- ja Tolliameti

pangakontole 2026. aasta kolmanda ja neljanda kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks.

(2) Kui residendist äriühingul või mitteresidendist äriühingul, kellel on Eestis püsiv

tegevuskoht, on 2025. aastal lõppenud majandusaasta aruanne või tulumaksuseaduse § 55

lõikes 2 nimetatud aruanne tähtajaks esitamata, on ta kohustatud tasuma 2026. aasta kolmanda

ja neljanda kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole

julgeolekumaksu avansilise makse käesoleva seaduse §-3 sätestatud määraga ühelt kahendikult

viimase esitatud majandusaasta aruande maksueelsest kasumist, Eestis asuvale püsivale

tegevuskohale omistatud kasumist või § 13 lõikes 2 nimetatud äriühingu puhul aruandeaasta

maksueelselt kasumist sihtfinantseerimise netomeetodi korral.

§ 18. 2028. aasta eest makstav julgeolekumaks

7

Julgeolekumaksu deklareerimisel ja tasumisel 2028. aasta eest kohaldatakse 2028. aastal

kehtinud julgeolekumaksu seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte.

2. jagu

Teiste seaduste muutmine

§ 19. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmine

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksumäär suureneb julgeolekumaksu seaduse

§-s 3 sätestatud määra võrra.“;

2) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ettevõtlustulu maks laekub tulumaksuseaduse §-s 5, sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes

1–3 ja 4, kogumispensionide seaduse §-s 12 ning julgeolekumaksu seaduse §-s 3 sätestatu ning

käesoleva paragrahvi lõigetes 2 või 3 ja 31 sätestatud jaotuse kohaselt.“;

3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Julgeolekumaksu osa on § 4 lõikes 2 nimetatud ettevõtlustulu maksu osa.“.

§ 20. Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõikes 1 ja § 432 lõikes 5 asendatakse arv „22” arvuga „24”;

2) paragrahvi 15 lõikes 1 ja § 432 lõikes 5 asendatakse arv „24” arvuga „22”;

3) paragrahvi 27 lõike 12 teises lauses asendatakse tekstiosa „22-protsendise” tekstiosaga „24-

protsendise”;

4) paragrahvi 27 lõike 12 teises lauses asendatakse tekstiosa „24-protsendise” tekstiosaga „22-

protsendise”;

5) paragrahvi 46 lõigetes 24 ja 25 asendatakse tekstiosa „2025. aasta 31. detsembrini“

tekstiosaga „2025. aasta 30. juunini“.

§ 21. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

”11) julgeolekumaks.”;

2) paragrahvi 105 lõiget 6 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:

”121) julgeolekumaks;”.

§ 22. Seaduse jõustumine

8

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesolev seadus kehtib kuni 2028. aasta 31. detsembrini.

(3) Käesoleva seaduse § 18 kehtib kuni 2033. aasta 31. detsembrini.

(4) Käesoleva seaduse § 20 punktid 1, 3 ja 5 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil.

(5) Käesoleva seaduse § 20 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus 2024 (allkirjastatud digitaalselt)

1

Julgeolekumaksu seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Erakond Eesti 200 sõlmisid 22. juulil

2024. a koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2024–2027, mis muuhulgas

näeb ette Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks vahendite saamiseks

julgeolekumaksu kehtestamise kuni 2028. aasta lõpuni. Leppe kohaselt otsustab maksu edasise

vajaduse või muutmise pärast 2027. aasta Riigikogu valimisi ametisse astuv valitsus.

Koalitsioonileppe kohaselt koosneb julgeolekumaks kolmest osast:

1) 2% käibelt alates 01.07.2025;

2) 2% füüsiliste isikute tuludelt alates 01.01.2026;

3) 2% ettevõtete kasumilt alates 01.01.2026.

Julgeolekumaksu seaduse eelnõus sätestatakse residendist füüsilise isiku ja mitteresidendi tulu

ning residendist äriühingu ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha

kasumi maksustamine. Julgeolekumaksu käibemaksukomponent ehk käibe täiendav 2%line

maksustamine on kavandatud käibemaksuseaduse muudatusena eelnõu rakendussätetes.

Samuti nähakse eelnõu rakendussätetes ette julgeolekumaksu kehtestamisega seotud

muudatused ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses ja maksukorralduse seaduses.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna

nõunikud Elo Haugas ([email protected], tel 5885 1332) ja Inga Klauson

([email protected], tel 5885 1357). Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse

muudatused koostas maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Kairi Ani

([email protected], tel 5885 1373) ja käibemaksuseaduse muudatused sama osakonna

peaspetsialist Aet Külasalu ([email protected], tel 5885 1300).

Eelnõu mõju riigieelarve laekumisele hindasid Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika

osakonna analüütikud Margus Tuvikene ([email protected], tel 5885 1428) ja Rait

Kiveste ([email protected], tel 5885 1459).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel 5885 1493). Eelnõu toimetas

keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], tel

5885 1468).

1.3 Märkused

Eelnõu näeb lisaks julgeolekumaksu kehtestamisele ette ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seaduse 2023. a. 1. aprillil jõustunud redaktsiooni, käibemaksuseaduse 2025. a.

1. jaanuaril jõustuva redaktsiooni (RT I, RT I, 21.11.2023, 11) ja maksukorralduse seaduse

2025. a. 1. jaanuaril jõustuva redaktsiooni (RT I, 21.06.2024, 7) muutmise.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.

a. määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei

2

ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus on põhjendatult

kiireloomuline. Kuna julgeolekumaksu osana kavandatud käibemaksumäära tõus on plaanitud

jõustuma juba 2025. aasta 1. juulil, on vaja seadus vastu võtta veel enne 2024. aasta lõppu.

Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse, samuti selle muudatuse

vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eesti Reformierakonna,

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Erakonna Eesti 200 22. juulil 2024 sõlmitud

koalitsioonilepe näeb ette Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks

vahendite saamiseks julgeolekumaksu kehtestamise kuni 2028. aasta lõpuni.

Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 463 SE.1

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu käibemaksuseaduse

muudatuste osa vastab Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist

käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118), muudetud direktiiviga (EL) 2022/890

(ELT L 155, 08.06.2022, lk 1–2)2 artiklitele 96 ja 97, mille kohaselt liikmesriigid kohaldavad

harilikku käibemaksumäära, mis ei või olla madalam kui 15 protsenti.

Julgeolekumaksu seadus on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril. Vastavalt

koalitsioonileppele on käibemaksu standardmäära tõus nähtud ette varasemale ajale, alates

2025. aasta 1. juulist.

Eelnõu Riigikogus seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Julgeolekumaksu seaduse eesmärk on koguda täiendavat riigieelarvelist maksutulu kaitsevõime

arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast peatükist:

1. peatükis asuvad üldsätted;

2. peatükis on sätestatud residendist füüsilise isiku ja Eestis püsivat tegevuskohta mitte omava

mitteresidendi tulu maksustamine;

3. peatükis on sätestatud residendist äriühingu kasumi ja mitteresidendist äriühingu Eestis

asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi maksustamine;

4. peatükis asuvad seaduse rakendussätted

1. peatükk - Üldsätted

Eelnõu §-s 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala (julgeolekumaks) ja §-s 2 julgeolekumaksu

objekt, milleks on:

1) residendist füüsilise isiku tulumaksuseaduses (täpsemalt §-des 12–22) sätestatud tulu;

2) mitteresidendi tulumaksuseaduse §-s 29 sätestatud tulu;

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c3ee0669-9047-4511-8f8a-dac97f661bc8/ettevotlustulu- lihtsustatud-maksustamise-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/ 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02006L0112- 20220701&qid=1683049137727

3

3) residendist äriühingu majandusaasta kasum;

4) mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum.

Ettevõtluskontot kasutava väikeettevõtja ettevõtluskontole laekunud tulu maksustatakse

julgeolekumaksuga ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, vastavad

seadusemuudatused on eelnõu rakendussätetes.

Paragrahvis 3 on sätestatud julgeolekumaksu määr, mis koalitsioonileppe kohaselt on kaks

protsenti maksustatavast tulust või kasumist.

Paragrahvis 4 on sätestatud julgeolekumaksu maksjad. Julgeolekumaksu maksab:

1) residendist füüsiline isik;

2) mitteresidendist füüsiline isik ja Eestis püsivat tegevuskohta mitte omav mitteresidendist

juriidiline isik, kes saab Eestis julgeolekumaksu seaduse kohaselt maksustatavat tulu;

3) residendist äriühing;

4) mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht.

Eestis tulu saava mitteresidendi maksustamise kord oleneb sellest, kas ta saab tulu Eestis asuva

püsiva tegevuskoha kaudu või mitte. Püsiva tegevuskoha kaudu tegutsemise korral

maksustatakse selle kasum julgeolekumaksuga sarnaselt residendist äriühingu kasumiga. Muul

juhul maksustatakse mitteresidendi Eestis saadud tulu samamoodi nagu residendist füüsilise

isiku tulu.

Paragrahvis 5 on sätestatud julgeolekumaksu maksustamisperiood.

Residendist füüsilise isiku ja Eestis püsivat tegevuskohta mitte omava mitteresidendi puhul on

lähtutud tulumaksuga maksustamise perioodist, milleks on kalendriaasta.

Residendist äriühingu, samuti sellise mitteresidendist äriühingu, kes tegutseb Eestis püsiva

tegevuskoha kaudu, maksustamisperiood on tema majandusaasta. Need maksumaksjad on

kohustatud tasuma ka julgeolekumaksu avansilisi makseid, mille tasumise kord on sätestatud

eelnõu §-s 15.

Paragrahvis 6 on sätestatud julgeolekumaksu laekumine riigieelarvesse. Julgeolekumaks

tasutakse Maksu- ja Tolliametile, kes riiklike maksude maksuhaldurina vastutab ka

julgeolekumaksu kogumise ja selle tasumise üle järelevalve tegemise eest.

Lõikes 2 sätestatakse alus maksukohustuslaste registri põhimääruse täiendamiseks. Nagu mis

tahes maksu puhul, eeldab julgeolekumaksu arvestus ning riiklik järelevalve selle üle

maksudeklaratsioonides esitatud andmete töötlemist, sealhulgas nende talletamist

maksukohustuslaste registris. Samuti on vajalik talletada andmed tegelikult laekunud

maksusummade kohta. Kuna mis tahes andmete töötlemine sellisel kujul eeldab seadusest

tulenevat õiguslikku alust, näeb kõnealune lõige ette, et maksudeklaratsioonides sisalduvad

andmed, samuti andmed laekunud maksusummade kohta kantakse maksukohustuslaste

registrisse. Andmete edasine töötlemine sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruse

tasandil.3

Paragrahvi 7 kohaselt lähtutakse maksumaksja residentsuse määramisel tulumaksuseaduse §-s 6 sätestatud residendi ja mitteresidendi mõistetest ning §-s 8 viidatakse samas seaduses

kasutatud mitteresidendi püsiva tegevuskoha definitsioonile.

3 Vabariigi Valitsuse 07.03.2019. a. määrus nr 21.

4

„Resident“, „mitteresident“ ja „püsiv tegevuskoht“ on eelnõus keskse tähtsusega mõisted, mille

puhul on otstarbekas lähtuda tulumaksuseaduses (edaspidi ka TuMS) sätestatud

definitsioonidest.

Tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 kohaselt on resident selline füüsiline isik, kelle elukoht on Eestis

või kes viibib siin 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isikut käsitletakse

sel juhul residendina alates tema Eestisse saabumise päevast. Resident on ka välisteenistuses

viibiv Eesti diplomaat.

TuMS § 6 lõike 2 kohaselt on resident Eesti seaduse alusel asutatud juriidiline isik (välja

arvatud usaldusfond), samuti Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on

registreeritud Eestis.

Ka julgeolekumaksu puhul kehtib TuMS § 6 lõikes 5 sätestatud põhimõte, et kui Eesti sõlmitud

välislepingu alusel määratud residentsus erineb TuMSi alusel määratud residentsusest või kui

välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused,

siis kohaldatakse seaduse asemel lepingut.

Eesti sõlmitud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingute artikkel 2

määrab kindlaks, milliste maksude suhtes lepingut kohaldatakse. Nendeks on maksud, mida

võetakse tulult või varalt ning mille on kehtestanud lepinguosaline riik või selle kohaliku

omavalitsuse üksus. Lepingut kohaldatakse ka sarnastele või sama laadi maksudele, mis

kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist.

Julgeolekumaks on oma olemuselt sama laadi maks, mistõttu kohalduvad sellele Eesti ja teise

lepinguosalise riigi vahel sõlmitud maksulepingud. Eestil lasub ka kohustus teiste riikide

pädevaid ametiasutusi uue maksu kehtestamisest teavitada.

Püsiv tegevuskoht on TuMS § 7 kohaselt majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi

püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht võib tekkida kas geograafiliselt piiritletud või

liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või ka mitteresidendi nimel lepinguid

sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena.

2. peatükk – Residendist füüsilise isiku ja mitteresidendi tulu maksustamine.

Residendist füüsilise isiku ja mitteresidendi maksustamist käsitleva eelnõu osa puhul on aluseks

võetud lähenemine, et kuna tegemist on ajutise maksuga, peaks maksustamine otstarbekuse ja

lihtsuse kaalutlusel põhinema võimalikult palju tulumaksuga maksustamise reeglitel. Seetõttu

viitab eelnõu suuresti tulumaksuseaduse asjassepuutuvatele sätetele nii maksubaasi kui ka

maksu kinnipidamise ja tasumise kohta käivates sätetes.

Eelnõu näeb ette, et julgeolekumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku

tulumaksuseaduse §-de 12–22 alusel maksustatav tulu.

TuMS § 6 lõike 1 kohaselt maksab residendist füüsiline isik tulumaksu kõigilt Eestis ja

välisriigis saadud tuludelt olenemata sellest, kas need on seaduses konkreetselt loetletud. TuMS

§ 12 lõikes 1 on sätestatud näitlik loetelu peamistest tululiikidest: palgatulu, ettevõtlustulu, kasu

vara võõrandamisest, renditulu, litsentsitasud, intressid, dividendid, pensionid, stipendiumid,

toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud, kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist

ning maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu (mis

omistatakse sellise juriidilise isiku osanikule).

5

Täpsemad reeglid nimetatud tululiikide maksustamise kohta on sätestatud TuMS §-des 13–22,

millest lähtutakse ka julgeolekumaksuga maksustamisel.

TuMS § 12 lõike 2 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksustatava tulu hulka TuMS §-de 48–53

alusel maksustatavad erisoodustused (mis oma olemuselt on küll füüsilise isiku tulu, kuid mida

maksustatakse tööandja tasandil), kingitused, annetused ja dividendid4, niisiis ei maksustata

neid ka julgeolekumaksuga.

Kuna julgeolekumaks on kavandatud olema laiapõhjaline maks, maksustatakse sellega tulu

n-ö alates esimesest eurost, võtmata arvesse tulumaksuga maksustamisel teha lubatud

mahaarvamisi – maksuvaba tulu, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi ega vabatahtliku

kogumispensioni (nn III sammas) sissemakseid. Tasutava julgeolekumaksu summa arvutamisel

ei saa maha arvata ka kohustusliku kogumispensioni (nn II sammas) sissemakseid, töötasult

kinni peetud töötuskindlustusmakseid ega välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse makse või

makseid.

Näide tulumaksu ja julgeolekumaksu arvutamise kohta 1000 eurose brutotulu (töötasu) korral

2026. aastal.

Brutopalk 1000 eurot, maksuvaba tulu 654 eurot, töötaja töötuskindlustusmakse 1,6% = 16

eurot, kohustusliku kogumispensioni makse 20 eurot.

Tulumaksu arvutuskäik: (1000 – 654 – 16 – 20 = 310) x 0,22 = 68,2 eurot.

Julgeolekumaksu arvutuskäik: 1000 x 0,2 = 20 eurot.

Laiapõhjalisuse kaalutlusel maksustatakse julgeolekumaksuga ka mõned tulumaksust

vabastatud tululiigid: TuMS § 201 lõikes 3 ja § 21 lõikes 4 nimetatud teatud tingimustele

vastavad kohustusliku ja vabatahtliku pensionisamba väljamaksed.

Julgeolekumaksuga maksustatakse ka Eesti residendi välisriigis saadud tulu, mis on

tulumaksust vabastatud topeltmaksustamise vältimise eesmärgil (nn vabastusmeetodit

kasutades) – TuMS § 13 lõikes 4 sätestatud välisriigis töötamise eest saadud tulu, TuMS § 14

lõikes 10 sätestatud füüsilisest isikust ettevõtja välisriigis teenitud ettevõtlustulu ja TuMS § 18

lõikes 11 sätestatud välisriigis saadud dividend. Eesti sõlmitud maksulepingutest võib tuleneda

kohustus vältida sellise tulu topeltmaksustamist ka julgeolekumaksuga.

Julgeolekumaksuga maksustatakse ka TuMS § 13 lõigete 5 ja 6 alusel de facto tulumaksust

vabastatud (0% määraga maksustatav) tulu, mida laevapere liige saab töötamise eest Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigi lippu kandval laeval (välja arvatud Euroopa

Majanduspiirkonnas regulaarreise tegev laev), mille kogumahutavus on vähemalt 500 ning

mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol.

Julgeolekumaksu kohustuse arvutamisel ei saa kasutada järgmiseid TuMSis ette nähtud

soodustusi:

- TuMS § 32 lõikes 4 sätestatud füüsilisest isikust ettevõtja õigus arvata omatoodetud

põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust lisaks ettevõtluskuludele aastas

täiendavalt maha kuni 5000 eurot;

- TuMS § 32 lõikes 41 sätestatud füüsilisest isikust ettevõtja õigus arvata talle kuuluvalt

kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud

4 Välja arvatud kuni 2024. aasta lõpuni kehtiva TuMS § 501 alusel maksustatud kasumist füüsilisele

isikule makstavalt dividendilt kinnipeetav tulumaks

6

tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest lisaks ettevõtluskuludele aastas täiendavalt

maha kuni 5000 eurot ;

- TuMS § 36 lõikes 7 sätestatud füüsilisest isikust ettevõtja õigus lükata erikontot kasutades

ettevõtlustulu maksustamist edasi;

- TuMS § 37 lõikes 1 sätestatud füüsilise isiku õigus arvata talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud

metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000

erametsamaa toetusest aastas täiendavalt maha kuni 5000 eurot;

- TuMS §-s 391 sätestatud füüsilise isiku õigus arvata üüritulust 20% maha üürimisega seotud

kulude katteks.

TuMS §-des 171 ja 172 sätestatud investeerimiskonto süsteem, mis võimaldab teatud

finantsvaradelt saadava tulu maksustamist edasi lükata, jääb kasutatavaks ka julgeolekumaksu

puhul, seega maksustatakse julgeolekumaksuga investeerimiskontolt tehtavate väljamaksete

osa, mis ületab kontole tehtud sissemakseid.

Muus osas kehtivad kõik tulumaksuseaduses sätestatud maksustatava tulu (näiteks

ettevõtlustulu ja vara võõrandamisest saadud kasu) arvutamise reeglid ka julgeolekumaksu

puhul.

Paragrahvis 10 on sätestatud Eestis tulu saava mitteresidendi (v.a Eestis püsiva tegevuskoha

kaudu tegutsev mitteresidendist äriühing, kelle maksustamise kord on sätestatud 3. peatükis)

maksustamise alus. Mitteresident maksab julgeolekumaksu tulumaksuseaduse § 29 alusel

tulumaksuga maksustatavalt tulult, arvestamata nimetatud seaduse §-s 311 lubatud

mahaarvamisi. Seega hakkab kõigile tulumaksuseaduse alusel maksustatavatele mitteresidendi

tuludele lisaks tulumaksule kohalduma ka 2%line julgeolekumaks.

Ka mitteresident võib saada Eestis TuMS § 201 lõike 3 ja § 21 lõike 4 alusel vabastatud tulu II

ja III pensionisambast, seetõttu lisatakse vastav maksustamise alus ka siia paragrahvi.

Mitteresidendi tulu Eestis maksustamise õigust piiravad suuresti Eesti sõlmitud

topeltmaksustamise vältimise lepingud. Kui maksulepingu kohaselt võib mitteresidendi Eestis

saadud tulu maksustada üksnes tema residentsusriik, siis sellist tulu Eestis julgeolekumaksuga

ei maksustata. Kui maksuleping piirab tuluallikariigi maksustamisõigust, sätestades

kinnipeetava maksu maksimaalse määra, siis tuleb sellega arvestada ka julgeolekumaksu

puhul.

Näide. Eesti resident maksab mitteresidendile litsentsitasu. Mitteresident on resident riigis,

millega Eestil on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping ning selle kohaselt on lubatud

Eestis tulumaksu kinni pidada kuni 10% litsentsitasu brutosummalt. Tulumaksuseaduse (§ 29

lõike 6 punkti 4, § 41 punkti 8 ja § 43 lõike 1 punkti 2) kohaselt peetakse mitteresidendile

makstavalt litsentsitasult kinni 10% tulumaksu. Enne julgeolekumaksu kehtima hakkamist ei

ole mitteresidendil põhjust maksulepingu kohaldamist taotleda, kuna tulumaksuseaduses ja

maksulepingus on kõrgeima lubatud kinnipeetava maksu määr sama. Maksuleping ei piira Eesti

maksustamise õigust. Julgeolekumaksu seaduse jõustumisel on sama tulu aga täiendavalt

maksustatav 2% julgeolekumaksuga. Kuna julgeolekumaks on oma olemuselt sama laadi maks,

siis on mitteresidendil õigus taotleda maksu kinnipidajalt maksulepingu määra kohaldamist

ning täiendavat 2% maksta ei tule. Maksu kinnipidaja peab Maksu- ja Tolliametile esitama tulu

saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi (v.a juhul kui need andmed on juba kantud

maksukohustuslaste registrisse).

7

Paragrahvis 11 sätestatakse julgeolekumaksu kinnipidamise kord. Julgeolekumaks peetakse

maksustatavalt väljamakselt kinni tulumaksuga paralleelselt ja selle kinni pidamisel lähtutakse

tulumaksu kinnipidamisel kehtivatest reeglitest.

Lõike 1 kohaselt on julgeolekumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku

omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja, füüsilisest isikust tööandja ja Eestis

püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule

või mitteresidendile julgeolekumaksuga maksustatavaid väljamakseid, millelt peetakse TuMS

§ 41 kohaselt kinni tulumaksu, samuti tulumaksuseaduse § 201 lõikes 3 ja § 21 lõikes 4

nimetatud väljamakseid, millelt tulumaksu kinni ei peeta. Tegu on sama isikute ringiga, kes

peavad residendist füüsilisele isikule või mitteresidendile väljamakseid tehes neilt kinni

tulumaksu.

Lõike 2 kohaselt ei peeta julgeolekumaksu kinni mitteresidendi Eestis registreeritud püsivale

tegevuskohale tehtavatelt väljamaksetelt ega äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale tehtud väljamakselt, kui väljamakse

on tema ettevõtlustulu. Need väljamakse saajad on kohustatud tasuma julgeolekumaksu ise.

Julgeolekumaksu ei peeta kinni ka residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt ja

kindlustushüvitiselt, kui sellise väljamakse saaja on tulumaksu kinnipidajat teavitanud, et

väljamakse on saadud tulumaksuseaduse §-s 171 sätestatud investeerimiskontol või

kogumispensionide seaduse kohaselt avatud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest

soetatud finantsvaralt (TuMS § 40 lõike 2 punkt 4).

Lõikes 3 tehakse viide tulumaksuseaduse § 40 lõigetele 3 ja 32. Nimetatud lõigetes on sätestatud

mõned töötasult tulumaksu kinni pidamisel kehtivad reeglid, mis peaksid kehtima ka

julgeolekumaksu puhul, ent on piisavalt erandlikud, et nende julgeolekumaksu seaduses eraldi

välja toomine ei oleks otstarbekas.

Lõike 4 kohaselt on julgeolekumaksu kinnipidaja kohustatud pidama maksustatavatelt

väljamaksetelt kinni 2% julgeolekumaksu ja kandma kinnipeetud maksu Maksu- ja Tolliameti

pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuu 10. kuupäevaks (koos kinnipeetud

tulumaksuga).

Lõike 5 kohaselt peab julgeolekumaksu kinnipidaja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja

Tolliametile maksudeklaratsiooni, mille vormi kehtestab lõikes 6 oleva volitusnormi alusel

rahandusminister määrusega. Kuna tegemist on ajutise iseloomuga maksuga, mille maksubaas

langeb suures osas kokku tulumaksu baasiga, ei ole plaanis kehtestada uut maksudeklaratsiooni,

vaid täiendada olemasoleva deklaratsioonivormi TSD5 lisasid 1 ja 2.

Lõikes 5 sätestatakse lisaks mõned TuMS § 40 lõikes 5 ette nähtud reeglid, mis on asjakohased

ka julgeolekumaksu puhul. Eesti residendist julgeolekumaksu kinnipidaja, samuti riigi- või

kohaliku omavalitsuse üksuse asutus peab esitama deklaratsiooni elektrooniliselt, kui sellel

näidatakse rohkem kui viis väljamakse saajat. Samuti ei või deklaratsiooni parandamise korral

residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt kalendriaasta jooksul kinni peetud

julgeolekumaksu summat pärast kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruari väiksemaks

parandada.

5 Rahandusministri 29.11.2010. a. määrus nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“.

8

Paragrahvis 12 sätestatakse julgeolekumaksu deklareerimise ja tasumise kord. Üldjuhul – kui

maksusumma on juba tuluallikal õigesti kinni peetud – maksumaksjal julgeolekumaksu

deklareerimise ja tasumise kohustust ei teki (lõige 1). See kohustus puudutab seega eelkõige

füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes peavad oma ettevõtlustulult julgeolekumaksu ise tasuma.

Deklaratsioon tuleb esitada hiljemalt tulu saamise aastale järgneva aasta 30. aprilliks.

Lõige 2 näeb ette, et Maksu- ja Tolliamet eeltäidab enda käsutuses olevate andmete alusel

residendist füüsilise isiku julgeolekumaksu deklaratsiooni ja teeb selle inimesele

kättesaadavaks tulu saamise aastale järgneva aasta 15. veebruariks koos eeltäidetud

tuludeklaratsiooniga. Maksumaksja peab deklaratsiooni esitamise vajaduse korral kontrollima

selles toodud andmete õigsust ning vajadusel andmeid parandama või täiendama.

Kuna tegemist on ajutise iseloomuga maksuga, mille maksubaas langeb suures osas kokku

tulumaksubaasiga, ei ole plaanis kehtestada uut maksudeklaratsiooni, vaid täiendada

olemasolevat residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni.6 Volitusnormi selleks näeb ette lõige

3.

Lõike 4 kohaselt määrab Maksu- ja Tolliamet vajaduse korral juurde maksmisele kuuluva

julgeolekumaksu summa tulumaksuseaduse § 46 lõikes 1 sätestatud korras. Maksumaksja on

kohustatud tasuma juurdemakse hiljemalt sama aasta 1. oktoobriks.

3. peatükk – Residendist äriühingu kasumi ja mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale

püsivale tegevuskohale omistatud kasumi maksustamine

Paragrahv 13. Residendist äriühingu maksustatav kasum

Lõike 1 kohaselt maksustatakse julgeolekumaksuga residendist äriühingu, välja arvatud lõikes

2 nimetatud äriühing, majandusaasta maksueelne kasum, millest on tehtud lõigetes 3 ja 4

sätestatud mahaarvamised ning arvestades lõigetes 5 ja 6 sätestatut (erisused, kui majandusaasta

ei ole kalendriaasta). Majandusaasta maksueelne kasum tähendab raamatupidamise

aastaaruande osana esitatud kasumiaruandel kajastatud kasumit enne tulumaksustamist. Kui

residendist äriühing on kahjumis, siis julgeolekumaksukohustust ei teki. Eelmiste perioodide

kahjumit ei saa edasi ega tagasi kanda. Maksueelset kasumit ei korrigeerita, välja arvatud

lõigetes 3 ja 4 lubatud mahaarvamised.

Lõikes 2 on sätestatud erisus raamatupidamise seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud äriühingule, kes

saab sihtfinantseerimist. Sel juhul maksustatakse julgeolekumaksuga aruandeaasta maksueelne

kasum sihtfinantseerimise netomeetodi korral, millest on tehtud käesoleva paragrahvi lõigetes

3 ja 4 sätestatud mahaarvamised ning arvestades lõigetes 5 ja 6 sätestatut.

Vastavalt raamatupidamise seaduse § 35 lõikele 2 kehtestatakse avaliku sektori finantsarvestuse

ja -aruandluse juhendis arvestuspõhimõtted, aruannete vormid ja nende esitamise kord

riigiraamatupidamiskohustuslastele, kohaliku omavalitsuse üksustele, muudele avalik-

õiguslikele juriidilistele isikutele ja teistele raamatupidamiskohustuslastele, kelle üle

eelnimetatud isikutel on otseselt või kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all olevate

isikute kaudu valitsev mõju. See tähendab, et kui äriühing on riigi või KOVi või muu avalik-

õigusliku juriidilise isiku valitseva mõju all otse või nende ühise valitseva mõju all, siis see

äriühing peab arvestuspõhimõtete valikul lähtuma nimetatud juhendist.

6 Rahandusministri 14.06.2011. a. määrus nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“.

9

Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend on kehtestatud rahandusministri

määrusega nr 105. Selle juhendi § 27 lõike 1 kohaselt peavad avalikku sektorisse kuuluvad

äriühingud, kui nad koostavad raamatupidamise aastaaruandeid Eesti finantsaruandluse

standardi alusel, kajastama (valitsusepoolset) sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks

kasumiaruandes tuluna sel perioodil, kui nad soetavad põhivara. Seetõttu tekib neil põhivara

soetamise aastal suur kasum. Hilisematel aastatel, kui nad põhivara kasutavad ja sellelt

amortisatsiooni arvestavad, tekib kahjum. Erasektori äriühingutele selline erisus ei kehti, vaid

nemad järgivad tulude ja kulude vastavuse printsiipi.

Selleks, et oleks võimalik avaliku sektori äriühingute kasumiaruandes näidata infot selle kohta,

kui suur oleks nende kasum nn netomeetodi korral (tulude ja kulude vastavuse korral), on nende

kasumiaruandes võimalik esitada peale aruandeaasta kasumi (kahjumi) rida veel täiendavad

read (taksonoomias neile avatud kirjed):

Sealhulgas

Tulu varade sihtfinantseerimisest

Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse langus

Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise netomeetodi

korral

Eeltoodud põhjustel maksustatakse julgeolekumaksuga raamatupidamise seaduse § 35 lõikes 2

nimetatud sihtfinantseerimist saanud äriühingu puhul aruandeaasta maksueelne kasum

sihtfinantseerimise netomeetodi korral, millest on tehtud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4

sätestatud mahaarvamised ning arvestades lõigetes 5 ja 6 sätestatut.

Lõike 3 kohaselt saab residendist äriühing vähendada majandusaasta maksueelset kasumit

teiselt äriühingult saadud dividendi võrra tingimusel, et maksueelne kasum sisaldab dividendi,

mille aluseks olev kasum on julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga maksustatud ja mis

on saadud selliselt äriühingult, kelle aktsiatest, osadest või häältest kuulus maksumaksjale

dividendi saamise ajal vähemalt kümme protsenti.

Kõnealuse sätte eesmärk on vältida topeltmaksustamist. Kuna julgeolekumaksuga

maksustatakse äriühingute kasumit, on tegemist tulumaksuga nii ema- ja tütarühingute

direktiivi7 kui ka topeltmaksustamise vältimise lepingute mõistes. Seega on Eestil

topeltmaksustamise vältimise kohustus välismaalt saadud dividendi puhul, kui dividendi

maksja asub Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik), Šveitsis või

välisriigis, millega Eesti on sõlminud maksulepingu. Võrdse kohtlemise ja lihtsuse tagamiseks

välditakse eelnõu kohaselt topeltmaksustamist mis tahes välisriigist saadud dividendi puhul

sõltumata sellest, kas tegemist on lepinguriigiga või kas Eestil on selle välisriigiga maksuleping

sõlmitud. Eesti sisese dividendi puhul ei ole Eestil küll kohustust topeltmaksustamist vältida,

kuid võrdse kohtlemise tagamiseks lubatakse aruandeperioodi maksueelsest kasumist maha

arvata ka Eesti äriühingult saadud dividend, mille aluseks olev kasum on julgeolekumaksuga

maksustatud, kui on täidetud 10% osaluse nõue.

Saadud dividendi on lubatud maha arvata vaid juhul, kui aruandeperioodi maksueelne kasum

seda sisaldab, mis sõltub sellest, kuidas saadud dividend on raamatupidamisarvestuses

kajastatud. Kui osalus on kajastatud kapitaliosaluse meetodil, ei käsitata saadud dividendi

kasumiaruandes tuluna. Sel juhul ei saa saadud dividendi maksueelsest kasumist maha arvata.

7 Nõukogu direktiiv 2011/96/EL, 30. november 2011, eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes

kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta, ELT 29.12.2011 L 345/8

10

Lõike 4 kohaselt arvatakse maksueelsest kasumist maha residendist äriühingu välisriigis

asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum, kui äriühingu maksueelne kasum seda

sisaldab. Kõnealune mahaarvamine on vajalik, et vältida välisriigis asuvale püsivale

tegevuskohale omistatud kasumi topeltmaksustamist. Püsivale tegevuskohale kasumi

omistamine toimub § 14 juures selgitatud viisil.

Lõikes 5 on sätestatud erisus olukorraks, kus majandusaasta ei ole kalendriaasta. Sel juhul

maksustatakse julgeolekumaksuga residendist äriühingu 2026. aastal lõppenud majandusaasta

maksueelne kasum proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad aastasse 2026.

Maksustatavast kasumist arvatakse maha majandusaastal saadud käesoleva paragrahvi lõigetes

2 ja 3 nimetatud tulu proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad aastasse 2026.

Kõnealuse sätte eesmärk on tagada, et kogu aastatel 2026–2028 teenitud kasum on maksustatud

julgeolekumaksuga ka juhul, kui majandusaasta erineb kalendriaastast.

Näiteks, kui majandusaasta on 01.07–30.06, siis maksustatakse 01.07.2025–30.06.2026

majandusaasta puhul pool nimetatud majandusaastal teenitud kasumist, kuna kuus kuud ehk

täpselt pool kõnealusest majandusaastast jäävad aastasse 2026 (01.01.2026–30.06.2026).

Majandusaastatel 01.07.2026–30.06.2027 ja 01.07.2027–30.06.2028 teenitud kasum

maksustatakse lõikes 1 sätestatud üldreegli alusel. Perioodil 01.07.2028–31.12.2028 teenitud

kasum maksustatakse lõikes 5 sätestatud erireegli alusel.

Lõikes 6 on sätestatud erisus olukorraks, kus majandusaasta ei ole kalendriaasta. Sel juhul

maksustatakse julgeolekumaksuga residendist äriühingu 2028. aastal alanud majandusaasta

maksueelne kasum proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad aastasse 2028.

Maksustatavast kasumist arvatakse maha majandusaastal saadud käesoleva paragrahvi lõigetes

2 ja 3 nimetatud tulu proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad aastasse 2026.

Näiteks, kui majandusaasta on 01.07–30.06, siis maksustatakse 01.07.2028–30.06.2029

majandusaasta puhul pool nimetatud majandusaastal teenitud kasumist, kuna kuus kuud ehk

pool kõnealusest majandusaastast jäävad aastasse 2028 (01.07.2028–31.12.2028). Kuna

julgeolekumaksuseadus kehtib kuni 31.12.2028, ei maksustata 2029. aastal teenitud kasumit

julgeolekumaksuga.

Paragrahv 14. Mitteresidendist äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale

omistatud kasum

Lõike 1 kohaselt maksustatakse julgeolekumaksuga mitteresidendist äriühingu kasumit, mis on

omistatud Eestis asuvale püsivale tegevuskohale kooskõlas turuväärtuse põhimõttega ja millest

on tehtud lõikes 2 sätestatud mahaarvamised ning arvestades lõigetes 3 ja 4 sätestatut (erisused,

kui majandusaasta ei ole kalendriaasta). Sisuliselt maksab mitteresidendist äriühing, kellel on

Eestis püsiv tegevuskoht, julgeolekumaksu Eestis teenitud kasumilt. Püsivale tegevuskohale

kasumi omistamisel tuleb lähtuda Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi

OECD) mudellepingu kommentaaridest8, OECD püsivale tegevuskohale kasumi omistamise

raportist9, OECD siirdehinna suunistest hargmaistele kontsernidele ja maksuhalduritele10 ning

8 The OECD Commentary on the Model Tax Convention on Income and on Capital Model Tax Convention on

Income and on Capital 2017 (Full Version) | OECD 9 OECD Report on the Attribution of Profits to Permanent Establishments, 2008 REPORT-ON-THE-

ATTRIBUTION-OF-PROFITS-TO-PE-2008.pdf (tpcases.com) and 2010 45689524.pdf (financnisprava.cz) 10 OECD Transfer Pricing Guidelines for Multinational Enterprises and Tax Administrations OECD Transfer Pricing Guidelines for Multinational Enterprises and Tax Administrations 2022 | OECD

11

täiendavast maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamise (edaspidi BEPS)

raportist11.

Püsivale tegevuskohale kasumi omistamiseks tehakse esimese sammuna funktsionaalne ja

faktiline analüüs, mille käigus määratakse kindlaks püsiva tegevuskoha tegevused ja

kohustused, et püsivat tegevuskohta saaks käsitada maksustamisel eraldiseisva ettevõtjana.

Teise sammuna tehakse võrreldavusanalüüs, et omistada püsivale tegevuskohale kasum

lähtudes turuväärtuse põhimõttest.

Turuväärtuse põhimõte tähendab, et seotud isikud ja peakontor ning selle püsiv tegevuskoht

peavad järgima omavahelistes tehingutes sarnaseid tingimusi kui need, milles oleksid sarnases

olukorras kokku leppinud sõltumatud osapooled. Seega omistatakse püsivale tegevuskohale see

osa tuludest ja kuludest, mis tekiksid, kui tegemist oleks eraldiseisva äriühinguga, kes tegeleks

sama tegevusega sarnastel tingimustel.

Lõike 2 kohaselt arvatakse Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumist maha

püsivale tegevuskohale omistatud dividend, kui selle aluseks olev kasum on julgeolekumaksuga

või välisriigis tulumaksuga maksustatud ning kui dividend on saadud selliselt äriühingult, kelle

aktsiatest, osadest või häältest kuulub mitteresidendist äriühingule, kellel on Eestis püsiv

tegevuskoht, dividendi saamise ajal vähemalt 10%. Kõnealuse mahaarvamise eesmärk on

vältida topeltmaksustamist.

Lõikes 3 on sätestatud erisus olukorraks, kus mitteresidendist äriühingu, kellel on Eestis püsiv

tegevuskoht, majandusaasta ei ole kalendriaasta. Sel juhul maksustatakse julgeolekumaksuga

mitteresidendist äriühingu 2026. aastal lõppenud majandusaastal püsivale tegevuskohale

omistatud kasum proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad aastasse 2026.

Maksustatavast kasumist arvatakse maha majandusaastal saadud käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud tulu proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad aastasse 2026. Kõnealuse

sätte eesmärk on tagada, et kogu aastatel 2026–2028 teenitud kasum on maksustatud

julgeolekumaksuga ka juhul, kui majandusaasta erineb kalendriaastast.

Näiteks, kui majandusaasta on 01.07–30.06, siis maksustatakse 01.07.2025–30.06.2026

majandusaasta puhul pool nimetatud majandusaastal püsivale tegevuskohale omistatud

kasumist, kuna kuus kuud ehk täpselt pool kõnealusest majandusaastast jäävad aastasse 2026

(01.01.2026–30.06.2026). Majandusaastatel 01.07.2026–30.06.2027 ja 01.07.2027–

30.06.2028 püsivale tegevuskohale omistatud kasum maksustatakse lõikes 1 sätestatud

üldreegli alusel. Perioodil 01.07.2028–31.12.2028 püsivale tegevuskohale omistatud kasum

maksustatakse lõikes 4 sätestatud erireegli alusel.

Lõikes 4 on sätestatud erisus olukorraks, kus mitteresidendist äriühingu, kellel on Eestis püsiv

tegevuskoht, majandusaasta ei ole kalendriaasta. Sel juhul maksustatakse julgeolekumaksuga

mitteresidendist äriühingu 2028. aastal alanud majandusaastal püsivale tegevuskohale

omistatud kasum proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad aastasse 2028.

Maksustatavast kasumist arvatakse maha majandusaastal saadud käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud tulu proportsionaalselt nende kuude arvuga, mis jäävad aastasse 2028. Kõnealuse

sätte eesmärk on tagada, et kogu aastatel 2026–2028 teenitud kasum on maksustatud

julgeolekumaksuga ka juhul, kui majandusaasta erineb kalendriaastast.

Näiteks, kui majandusaasta on 01.07–30.06, siis maksustatakse 01.07.2028–30.06.2029

majandusaasta puhul pool nimetatud majandusaastal püsivale tegevuskohale omistatud

11 OECD temporary archive

12

kasumist, kuna kuus kuud ehk täpselt pool kõnealusest majandusaastast jäävad aastasse 2028

(01.07.2028–31.12.2028). Kuna julgeolekumaksuseadus kehtib kuni 31.12.2028, ei maksustata

2029. aastal teenitud kasumit julgeolekumaksuga.

Paragrahv 15. Avansilised maksed

Lõike 1 kohaselt maksab residendist äriühing ning mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis

püsiv tegevuskoht, iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti

pangakontole julgeolekumaksu avansilise makse § 3 lõikes 1 sätestatud määraga:

1) ühelt neljandikult eelmisel majandusaastal teenitud maksueelsest kasumist, Eestis asuvale

püsivale tegevuskohale omistatud kasumist või § 13 lõikes 2 nimetatud äriühingu puhul

aruandeaasta maksueelsest kasumist sihtfinantseerimise netomeetodi korral, kui avansilise

makse tasumise tähtaeg on pärast 1. juulit;

2) ühelt neljandikult üle-eelmisel majandusaastal teenitud maksueelsest kasumist, Eestis

asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumist või § 13 lõikes 2 nimetatud äriühingu puhul

aruandeaasta maksueelselt kasumist sihtfinantseerimise netomeetodi korral, kui avansilise

makse tasumise tähtaeg on enne 1. juulit, välja arvatud juhul, kui eelmise majandusaasta

aruanne on esitatud;

3) ühelt neljandikult eelmisel majandusaastal teenitud maksueelsest kasumist, Eestis asuvale

püsivale tegevuskohale omistatud kasumist või § 13 lõikes 2 nimetatud äriühingu puhul

aruandeaasta maksueelsest kasumist sihtfinantseerimise netomeetodi korral, kui avansilise

makse tasumise tähtaeg on enne 1. juulit ja eelmise majandusaasta aruanne on esitatud.

Kui majandusaasta on kalendriaasta, siis avansiliste maksete tasumise tähtajad on 10. juuni, 10.

september, 10. detsember ja 10. märts. 10. septembril ja 10. detsembril makstava avansilise

makse aluseks on eelmise majandusaasta maksueelne kasum, kuid 10. märtsil ja 10. juunil

makstava avansilise makse aluseks on üle-eelmise majandusaasta maksueelne kasum, kuna

eelmise majandusaasta kasum ei ole veel teada. Punkti 3 kohaselt lähtutakse eelmise

majandusaasta maksueelsest kasumist, kui eelmise majandusaasta aruanne on juba esitatud,

näiteks kui maksumaksja esitab majandusaasta aruande enne tähtaega.

2026. aastal makstakse avansilisi makseid §-s 17 sätestatud rakendussätte alusel kolmanda ja

neljanda kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole §-s 3

sätestatud määraga poolelt 2025. aastal lõppenud majandusaastal teenitud maksueelsest

kasumist, Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumist või § 13 lõikes 2 nimetatud

äriühingu puhul aruandeaasta maksueelsest kasumist sihtfinantseerimise netomeetodi korral.

Kuna 2025. aasta maksueelne kasum selgub alles siis, kui on esitatud majandusaasta aruanne,

mille esitamise tähtaeg on 2026. aasta 30. juuni, ei saa 2026. aastal koguda avansilisi makseid

enne 1. juulit.

Näide

2025. aasta maksustatav kasum on 100 000, st üks avansiline makse on 25 000 x 0,02 = 500

eurot. Seega maksab äriühing 500 eurot 10. septembriks 2026 ja 10. detsembriks 2026. Lisaks

võetakse 2025. aasta kasum aluseks ka 10. märtsiks 2027 ja 10. juuniks 2027 tasutavate

avansiliste maksete suuruse määramisel. Seega on ka nende avansiliste maksete suurus 500

eurot. 2025. aasta kasumi alusel on kokku makstud 2000 eurot avansilisi makseid (10.09.2026,

10.12.2026, 10.03.2027 ja 10.06.2027).

30. juuniks 2027 esitatakse 2026. aasta majandusaasta aruanne, millest nähtub, et 2026. aasta

maksustatav kasum oli 120 000 eurot. Selle alusel arvutatakse järgmise nelja avansilise makse

suurus: 30 000 x 0,02 = 600 eurot. Seega 10.09.2027, 10.12.2027, 10.03.2028 ja 10.06.2028

13

tasutav avansiline makse on 600 eurot. 10.09.2027 esitatakse ka esimene julgeolekumaksu

deklaratsioon, kus deklareeritakse 2026. aasta kasum 120 000 eurot ning sellelt tasutav

julgeolekumaks 2400 eurot. Avansiliste maksetena on selleks ajaks makstud 2000 eurot, seega

tuleb 2027. aasta 10. septembriks juurde maksta 400 eurot. Samuti tuleb maksta 2027. aasta 10.

septembriks avansiline makse 600 eurot, kuid seda saab tasumisele kuuluvast

julgeolekumaksust maha arvata. Seega on 2027. aasta 10. septembriks tasumisele kuuluv

summa 200 eurot (400 – 600 = –200).

Lõige 1 ei kohaldu residendist krediidiasutusele, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaalile

ja börsiühingutele, kes maksavad avansilisi makseid lõike 4 alusel.

Lõike 2 kohaselt vähendatakse residendist äriühingu maksueelset kasumit ning mitteresidendist

äriühingu Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumit enne avansilise makse

suuruse arvutamist § 13 lõigetes 3 ja 4 ning § 14 lõikes 2 nimetatud samal majandusaastal

saadud tulu võrra. Seega saab äriühingu maksueelsest kasumist ja püsivale tegevuskohale

omistatud kasumist maha arvata saadud dividendi, kui see on eelnevalt maksustatud

julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga ning on täidetud 10% osaluse tingimus. Lisaks

saab maha arvata püsivale tegevuskohale omistatud kasumi. Kuna nimetatud tulu võrra saab

vähendada maksueelset kasumit ja Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumit

lõpliku maksukohustuse arvutamisel, lubatakse samad mahaarvamised teha ka avansiliste

maksete suuruse arvutamisel.

Lõike 3 kohaselt ei maksta residendist äriühingu asutamise ja mitteresidendist äriühingu Eestis

asuva püsiva tegevuskoha tekkimise korral julgeolekumaksu avansilisi makseid esimese

maksustamisperioodi ja teise maksustamisperioodi esimese poole kestel, kuna puudub eelmise

majandusaasta kasum, mille alusel avansilise makse suurust arvutada.

Lõike 4 kohaselt tasub residendist krediidiasutus, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal

ja äriühing, kelle aktsiad on kauplemisele võetud reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi ka

börsiaktsiaselts), iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti

pangakontole julgeolekumaksu avansilise makse §-s 3 sätestatud määraga eelmises kvartalis

teenitud maksueelselt kasumilt, millest on maha arvatud § 13 lõigetes 3 ja 4 ning § 14 lõikes 2

nimetatud samas kvartalis saadud tulu.

Kuna krediidiasutused maksavad tulumaksu avansilisi makseid eelmises kvartalis teenitud

kasumi alusel, tuleb neil samal alusel maksta ka julgeolekumaksu avansilisi makseid. Lisaks

krediidiasutustele arvutavad vastavalt Nasdaq börsi reglemendile kvartaalselt kasumit ka

äriühingud, kelle väärtpaberid on reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud. Seega

tuleb ka börsiaktsiaseltsidel arvutada avansilise makse suurus lähtudes eelmises kvartalis

teenitud maksueelsest kasumist. Kvartalipõhine lähenemine tagab, et avansilise makse suurus

on võimalikult lähedal lõpliku maksukohustuse suurusele. Väiksemad äriühingud ei arvuta

kasumit kvartalipõhiselt, mistõttu ei ole võimalik kehtestada kõikidele äriühingutele kohustust

arvutada avansilise makse suurus eelmises kvartalis teenitud maksueelse kasumi põhjal.

Ka residendist krediidiasutus, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal ja börsiaktsiaselts

saavad eelmise kvartali maksueelsest kasumist maha arvata saadud dividendi, kui selle aluseks

olev kasum on julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga maksustatud ja on täidetud 10%

osaluse nõue. Lisaks saab maha arvata ka eelmises kvartalis püsivale tegevuskohale omistatud

kasumi.

Lõike 5 kohaselt tasub residendist äriühing või mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv

tegevuskoht, ning kellel on majandusaasta aruanne või tulumaksuseaduse § 55 lõikes 2

14

nimetatud aruanne tähtajaks esitamata, iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja

Tolliameti pangakontole julgeolekumaksu avansilise makse § 3-s sätestatud määraga 1/4

viimase esitatud majandusaasta aruande maksueelsest kasumist, Eestis asuvale püsivale

tegevuskohale omistatud kasumist või § 13 lõikes 2 nimetatud äriühingu puhul aruandeaasta

maksueelsest kasumist sihtfinantseerimise netomeetodi korral. Kõnealuse sätte eesmärk on

tagada, et residendist äriühingul on kohustus tasuda julgeolekumaksu avansilisi makseid ka

olukorras, kus ta jätab majandusaasta aruande tähtajaks esitamata. Sel juhul võetakse avansiliste

maksete suuruse arvutamisel aluseks maksueelne kasum viimasest esitatud majandusaasta

aruandest.

Paragrahv 16. Julgeolekumaksu deklareerimine ja tasumine

Lõike 1 kohaselt on residendist äriühing ja mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv

tegevuskoht, kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima majandusaastal teenitud

julgeolekumaksuga maksustatava kasumi või püsivale tegevuskohale omistatud kasumi ning

tasuma sellelt julgeolekumaksu hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10.

kuupäevaks. Kui majandusaasta on kalendriaasta, siis deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 10.

september. Esimene julgeolekumaksu deklaratsioon tuleb esitada 2027. aastal 2026. aasta

kasumi kohta.

Maksumaksjal tuleb deklareerida maksueelne kasum, mis tuleneb majandusaasta aruande

kasumiaruandest, mille esitamise tähtaeg on 30. juuni, kui majandusaasta on kalendriaasta.

Lisaks tuleb maksumaksjal deklareerida dividend, mille aluseks olev kasum on

julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga maksustatud ja mis on saadud selliselt

äriühingult, kelle aktsiatest, osadest või häältest kuulub maksumaksjale dividendi saamise ajal

vähemalt kümme protsenti, kuna sellise dividendi saab maksueelsest kasumist maha arvata.

Samuti tuleb deklareerida välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum, kuna ka

selle saab maksueelsest kasumist maha arvata.

Raamatupidamise seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud äriühing, kes saab sihtfinantseerimist,

deklareerib aruandeaasta maksueelse kasumi sihtfinantseerimise netomeetodi korral, millest on

tehtud § 13 lõigetes 3 ja 4 sätestatud mahaarvamised (saadud dividend 10% osaluse puhul ja

püsivale tegevuskohale omistatud kasum) ning arvestades § 13 lõigetes 5 ja 6 sätestatut (erisus,

kui majandusaasta erineb kalendriaastast).

Lõike 2 kohaselt on residendist äriühing ja mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv

tegevuskoht, välja arvatud krediidiasutus, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal ja

börsiühing, kohustatud esitama iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja

Tolliametile maksudeklaratsiooni eelmise kvartali avansilise makse kohta. Seega esitatakse

deklaratsioon esimese kvartali kohta 10. juuniks, teise kvartali kohta 10. septembriks, kolmanda

kvartali kohta 10. detsembriks ja neljanda kvartali kohta 10. märtsiks. Samadeks kuupäevadeks

peab olema avansiline makse ka tasutud.

Lõike 3 kohaselt on residendist krediidiasutus, mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal ja

börsiühing kohustatud esitama iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja

Tolliametile maksudeklaratsiooni eelmise kvartali kasumi kohta. Kuna krediidiasutused ja

börsiühingud maksavad avansilisi makseid eelmises kvartalis teenitud kasumi alusel, siis

erinevalt teistest äriühingutest peavad nad deklareerima ka eelmises kvartalis teenitud kasumi.

Kui krediidiasutus või börsiühing teenis kvartali jooksul kahjumit, siis ei pea selle kvartali kohta

deklaratsiooni esitama. Kui krediidiasutus või börsiühing teenis kvartali jooksul kasumit, siis

eelmise kvartali kasum ja avansiline makse deklareeritakse järgmiselt:

I kvartali kasum – 10. juuniks;

15

II kvartali kasum – 10. septemberiks;

III kvartali kasum – 10. detsemberiks;

IV kvartali kasum – 10. märtsiks.

Lisaks eelmise kvartali kasumile deklareeritakse samas kvartalis saadud dividend, kui selle

aluseks olev kasum on julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga maksustatud ja on

täidetud 10% osaluse nõue. Lisaks deklareeritakse ka eelmises kvartalis püsivale tegevuskohale

omistatud kasum.

Lõike 4 kohaselt kehtestab julgeolekumaksu deklaratsiooni ja selle lisade vormid ning nende

täitmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Lõike 5 kohaselt võib residendist äriühing ja mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv

tegevuskoht, tasumisele kuuluvast julgeolekumaksust maha arvata §-de 15 ja 17 alusel makstud

avansilised maksed. Kõnealune säte kohaldub ka residendist krediidiasutusele, mitteresidendist

krediidiasutuse Eesti filiaalile ja börsiühingule. Maha saab arvata ka jooksval kalendriaastal

makstud avansilised maksed ulatuses, milles neid pole varem maha arvatud. Enammakstud

avansilised maksed kantakse äriühingu ettemaksukontole.

4. peatükk – rakendussätted

4. peatükk koosneb kahes jaost. Esimeses jaos on üleminekusätted, mis on seotud

julgeolekumaksu kohaldamisega äriühingutele julgeolekumaksuseaduse kehtimise esimesel ja

viimasel aastal. Teises jaos nähakse ette julgeolekumaksu kehtestamisega seotud ettevõtlustulu

lihtsustatud maksustamise seaduse, käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse

muudatused.

Paragrahv 17. 2026. aasta avansilised maksed

Paragrahvi 17 kohaselt maksab residendist äriühing ja mitteresidendist äriühing, kellel on

Eestis püsiv tegevuskoht, välja arvatud § 15 lõikes 4 nimetatud äriühing, 2026. aasta avansilise

makse 2026. aasta kolmanda ja neljanda kvartali 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti

pangakontole §-s 3 sätestatud määraga 1/2 2025. aastal lõppenud majandusaastal teenitud

maksueelsest kasumist, Eestis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumist või § 13

lõikes 2 nimetatud äriühingu puhul aruandeaasta maksueelsest kasumist sihtfinantseerimise

netomeetodi korral. Kuna 2025. aasta maksueelne kasum selgub majandusaasta aruande

kasumiaruandest, mille esitamise tähtaeg on 30. juuni 2026, ei saa 2026. aasta avansiliste

maksete suurust arvutada enne 1. juulit 2026. Seega makstakse 2026. aastal ainult kaks

avansilist makset kolmanda ja neljanda kvartali 10. kuupäevaks. Avansiliste maksete tasumise

tähtaeg on 10. september ja 10. detsember.

Kõnealune rakendussäte ei kohaldu residendist krediidiasutuse, mitteresidendist

krediidiasutuse Eesti filiaali ja börsiühingu suhtes, kuna nad arvutavad kasumit kvartalipõhiselt.

Seega saavad nad maksta avansilisi makseid ka 2026. aastal üldreegli alusel. 2026. aasta

esimese kvartali avansiline makse tuleb tasuda 10. juuniks 2026. a, teise kvartali avansiline

makse 10. septembriks 2026. a, kolmanda kvartali avansiline makse 10. detsembriks 2026. a ja

neljanda kvartali avansiline makse 10. märtsiks 2027. a.

Paragrahv 18. 2028. aasta eest makstav julgeolekumaks

Paragrahvis 18 on sätestatud, et julgeolekumaksu deklareerimisel ja tasumisel 2028. aasta eest

kohaldatakse 2028. aastal kehtinud julgeolekumaksu seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte.

16

Rakendussäte on vajalik, kuna julgeolekumaksukohustus 2028. aasta eest tekib alles 2029.

aastal ning teatud juhtudel, kui majandusaasta ei ole kalendriaasta, 2030. aastal, kui

julgeolekumaksuseadus enam ei kehti.

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmine

Paragrahviga 19 muudetakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadust (edaspidi

ELMS). Sarnaselt muu füüsilise isiku tuluga maksustatakse julgeolekumaksuga ka see tulu, mis

on kantud ettevõtluskontole.

Paragrahvi 19 punktiga 1 tehakse muudatus ELMS-i §-s 4, mis sätestab ettevõtlustulu maksu

määrad. Selle paragrahvi punkti 1 alusel on maksumäär 20%, kui kalendriaastas on teenitud

kuni 25 000 eurot. Tulult, mis ületab 25 000 eurot, on maksumäär 40% (§ 4 p 2). Sätte senine

tekst loetakse lõikeks 1 ja sätet täiendatakse lõikega 2, mille kohaselt suureneb ettevõtlustulu

maksu määr julgeolekumaksu seaduse §-s 3 sätestatud määra võrra. Seega on ettevõtlustulu

maksu määr edaspidi 22%, kui tulud ei ületa 25 000 eurot aastas.

Paragrahvi 19 punktidega 2 ja 3 muudetakse ELMS-i § 8, mis kehtestab ettevõtlustulu maksu

jaotamise põhimõtted. Muudatus on seotud ELMS-i §-s 4 tehtavate muudatusega, mille

kohaselt suureneb maksumäär.

Paragrahvi 19 punktiga 2 lisatakse ELMS § 8 lõikes 1 toodud seaduste loetellu viide

julgeolekumaksu seadusele, kuna edaspidi kantakse osa ettevõtlustulu maksust selles seaduses

kehtestatud reeglite kohaselt.

Paragrahvi 19 punktiga 3 täiendatakse ELMS § 8 lõikega 31. Lõikes täpsustatakse

julgeolekumaksu osa suurus ettevõtlustulu maksust. Lõikes sätestatu kohaselt on selleks see

osa, mis lisandub ettevõtlustulu maksu määrale ELMS § 4 lõike 2 alusel ehk 2 protsendipunkti.

Seega edaspidi kantakse ettevõtluskonto kasutaja puhul 2 protsendipunkti laekunud

ettevõtlustulu maksust vastavalt julgeolekumaksu seaduses sätestatud reeglitele.

Käibemaksuseaduse muutmine

Paragrahvis 20 sätestatud käibemaksuseaduse muudatustega kavandatakse alates 2025. aasta

1. juulist kehtestada ajutiselt kuni 2028. aasta 31. detsembrini käibemaksu standardmääraks 24

protsenti senise 22 protsendi asemel.

Paragrahvi 20 punktid 1–4 – KMS § 15 lõige 1, § 27 lõige 12 ja § 432 lõige 5

Eelnõu kohaselt kehtestatakse käibemaksu standardmääraks 24 protsenti senise 22 protsendi

asemel ning sellest tulenevalt asendatakse käibemaksuseaduses (edaspidi KMS) läbivalt

maksumäär 22 protsenti 24 protsendiga (punktid 1 ja 3). 24-protsendine standardmäär kehtib

kuni 2028. aasta 31. detsembrini. Alates 2029. aasta 1. jaanuarist taastub hetkel kehtiv

standardmäär 22 protsenti (punktid 2 ja 4).

Käibemaksumäära tõusuga seoses ei nähta KMS-s ette üleminekusätteid, kuna ettevõtja peab

kokkulepete sõlmimisel arvestama kõikvõimalike riskidega ja neid minimeerima.

Paragrahvi 20 punkt 5 – KMS § 46 lõiked 24 ja 25

Riigikogus 2023. aasta 19. juunil vastu võetud KMS muutmise seadusega lisati KMS

rakendussätetesse (§ 46) lõige 25, mille kohaselt on kuni 2025. aasta 31. detsembrini

17

käibemaksukohustuslasel õigus maksustada 20-protsendise määraga selline käive, mida

teostatakse enne 2023. aasta 1. maid sõlmitud lepingute, sealhulgas võlaõiguslike lepingute,

alusel tingimusel, et lepingu kohaselt on konkreetse kauba või teenuse hind arvestatud 20-

protsendise käibemaksumääraga, võimaluseta seda tingimust maksumäära muudatusest

tulenevalt ümber vaadata. Seoses julgeolekumaksuga lühendatakse nimetatud tingimustele

vastava pikaajalise lepingu korral 20-protsendise käibemaksumäära rakendamise periood 2025.

aasta 30. juunini, et oleks tagatud julgeolekusse panustamise eesmärgil kehtestatava maksu

ühetaoline kohaldamine kõikidele standardmääraga maksustatavatele tehingutele.

Maksukorralduse seaduse muudatused

Paragrahviga 21 tehakse seoses julgeolekumaksu kehtestamisega maksukorralduse seaduses

kaks muudatust.

Paragrahvi 21 punktiga 1 täiendatakse maksukorralduse seaduse § 3 lõiget 2 uue punktiga 11,

millega sätestatakse uue maksuna julgeolekumaks. Maksukorralduse seaduse § 3 lõike 1

kohaselt koosneb Eesti maksusüsteem maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest

maksudest ning sama seaduse § 4 kohaselt on maksuseadus seadus, millega sätestatakse maks.

Maksukorralduse seaduse § 3 lõikes 2 on sätestatud riiklikud maksud ning uue maksu

lisandumisel tuleb see nimistusse lisada.

Paragrahvi 21 punktiga 2 täiendatakse maksukorralduse seaduse § 105 lõiget 6, mis sätestab

maksukohustuslase ühe ja sama tähtpäevaga rahaliste kohustuste tasumise või tasaarvestamise

järjekorra, uue punktiga 121, millega julgeolekumaks paigutatakse kohustuste täitmise

järjekorras käibemaksu järele.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi, varem kasutamata termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja põhiseadusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu käibemaksuseaduse

muudatuste osa vastab Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist

käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1—118), muudetud direktiiviga (EL)

2022/890 (ELT L 155, 08.06.2022, lk 1—2)12 artiklitele 96 ja 97, mille kohaselt liikmesriigid

kohaldavad harilikku käibemaksumäära, mis ei või olla madalam kui 15 protsenti.

Põhiseaduse § 113 kohaselt sätestab riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja

sundkindlustuse maksed seadus. Julgeolekumaks on riiklik maks, mille kehtestamisel tuleb

seaduses sätestada kõik maksukohustuse elemendid, mille tulemusel tekib seaduse vahetu

toimena maksukohustus. Maksukorralduse seaduse § 4 lõike 3 kohaselt sätestatakse

maksuseaduses maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või

laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu korral ka

maksustamisperiood, maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad

lisakohustused ning võimalikud maksusoodustused.

12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02006L0112- 20220701&qid=1683049137727

18

Julgeolekumaksu eesmärk on riigieelarvelise maksutulu kogumine riigi kaitsevõime

tugevdamiseks. Maksuliste tulude osakaal riigi kõikides tuludes on ca 84%. Seega on maksud

peamine riigi käsutuses olev eelarvetulude kogumise vahend.

Maksutõusudega kaasnev põhiseaduslik omandiõiguse riive on õigustatud, kui maksutõus on

eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik. Kuna eesmärk on eelarvelise tulu saamine, pole

maksukoormust suurendav meede mitte ainult sobiv ja vajalik, vaid praktiliselt ainuvõimalik

valik eesmärgi saavutamiseks. Riigikohus on hinnanud, et riigieelarve tulude suurendamine on

legitiimne eesmärk; maksutulude suunamine kaitsevõime tõhustamisse aitab kaasa Eesti

iseseisvuse säilimisele.

6. Seaduse mõjud

Seaduse rakendamisega ei ole ette näha mõju välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale,

regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Ette on näha mõju majandusele ja

riigiasutuste korraldusele. Koondmõju tuuakse välja seletuskirja lisas.

Kaudselt avaldab seadus positiivselt mõju riigi julgeolekule. Nagu märgitud koalitsioonileppes,

kaetakse julgeolekumaksu tuludega kulusid, mida on vaja ühiselt teha Eesti kaitsevõime

kasvuks ja muude sõjast tulenevate negatiivsete sotsiaalmajanduslike mõjudega toimetulekuks.

Kulude täpsem sihtotstarve ja jaotus nähakse ette 2025. aasta riigieelarve seaduses ja

riigieelarve strateegias 2025-2028, mille menetlus toimub paralleelselt käesoleva

seaduseelnõuga.

Kavandatav muudatus: julgeolekumaksu kehtestamine residendist füüsilise isiku tulule

Mõju valdkond: mõju majandusele ja sotsiaalne mõju

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: julgeolekumaksu kehtestamine vähendab

residendist füüsiliste isikute netotulu.

Sihtrühm: julgeolekumaksu kehtestamine mõjutab kõiki maksustamisele kuuluvat tulu saavaid

residendist füüsilisi isikuid. Sihtrühm on füüsilise isiku tulumaksu maksvate maksumaksjate

arvust (2023. aasta eest esitas füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 778 832 inimest) suurem, kuna

julgeolekumaksu baasi ei vähendata maksuvaba tulu ega muude mahaarvamiste võrra.

Allolevad tabelid näitavad julgeolekumaksu kehtestamise mõju vastavalt tööealiste ja

vanaduspensioniealiste inimeste tulule tuludetsiilide kaupa.

Tabel 1. Tööealiste inimeste julgeolekumaksu mõju detsiiliti

Detsiil

Tööealiste

arv

detsiilis

Detsiili

keskmine

brutotulu

2026, € kuus

Julgeolekumaksu

mõju inimeste

tuludele, € kuus

I 77 578 120 -2

II 62 005 469 -9

III 25 760 722 -14

IV 26 466 826 -17

V 44 878 953 -19

VI 76 894 1 224 -24

VII 81 918 1 610 -32

19

VIII 84 744 2 093 -42

IX 86 018 2 766 -55

X 88 271 5 639 -113

Kokku 654 532 1 926

Tabel 2. Vanaduspensioniealiste inimeste julgeolekumaksu mõju detsiiliti

Detsiil

Vanaduspension

i-ealiste arv

detsiilis

Detsiili

keskmine

brutotulu

2026, € kuus

Julgeolekumaks

u mõju inimeste

tuludele, € kuus

I 7 380 160 -3

II 34 792 590 -12

III 71 217 769 -15

IV 70 505 871 -17

V 52 053 985 -20

VI 20 035 1 261 -25

VII 15 031 1 665 -33

VIII 12 212 2 132 -43

IX 10 924 2 819 -56

X 8 535 5 992 -120

Kokku 302 684 1 148

Mõju ulatus: kuna julgeolekumaksu määr on madal, väheneb netotulu vaid vähesel määral

(madalamates tuludetsiilides on mõju suhteliselt tuntavam).

Mõju avaldumise sagedus: julgeolekumaks peetakse kinni maksustatava väljamakse

tegemisel, seega avaldub mõju vastavalt tulu saamise regulaarsusele.

Ebasoovitavate mõjude risk: täiendav maksustamine võib mingil määral suurendada

maksumaksjate motivatsiooni tulusid varjata.

Kavandatav muudatus: julgeolekumaksu kehtestamine mitteresidendi tulule

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: julgeolekumaksu kehtestamine vähendab

mitteresidentide Eestis saadavat netotulu.

Sihtrühm: julgeolekumaksu kehtestamine mõjutab kõiki mitteresidendist füüsilisi isikuid ja

Eestis püsiva tegevuskoha kaudu mitte tegutsevaid mitteresidendist juriidilisi isikuid, kes

saavad Eestis maksustatavat tulu. 2023. aastal oli mitteresidente, kelle tulult peeti Eestis

tulumaksu kinni, 22 177 (sh 21 422 füüsilist ja 755 juriidilist isikut). Neile tehtud tulumaksuga

maksustatavate väljamaksete kogusumma jäi veidi alla 21 mln euro. Sellele lisanduvad

mitteresidendid, kes said Eestis sellist tulu, millelt tulumaksu kinni ei peeta (ettevõtlustulu, kasu

vara võõrandamisest) ja kelle arv ei ole praeguseks selge.

20

Mõju ulatus: kuna julgeolekumaksu määr on madal, väheneb mitteresidentide netotulu

ebaolulisel määral.

Mõju avaldumise sagedus: julgeolekumaks peetakse kinni maksustatava väljamakse

tegemisel, seega avaldub mõju vastavalt tulu saamise regulaarsusele.

Ebasoovitavate mõjude risk: täiendav maksustamine võib mingil määral vähendada

mitteresidentide soovi Eestis tulu saada, kuid arvestades julgeolekumaksu madalat määra, võib

seda riski pidada väikeseks.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: seaduse jõustumine avaldab mõju Maksu- ja Tolliametile.

Mõju ulatus on väike. Julgeolekumaksu kehtestamine ja haldamine nõuab Maksu- ja

Tolliametilt eelkõige täiendavaid IT-arendusi, mille vajadust on kirjeldatud allpool. Kuna

füüsilise isiku julgeolekumaksu haldamine on kavandatud koos tulumaksuga, ei eelda see

maksuhaldurilt täiendava tööjõu palkamist ega koolitamist ning mõju suurust võib hinnata

pigem tagasihoidlikuks.

Mõju avaldumise sagedus on igakuine, kuna kinnipeetud julgeolekumaks deklareeritakse ja

tasutakse iga maksustatava väljamakse tegemise kuule järgneval kuul.

Ebasoovitavate mõjude riski pole ette näha.

Kavandatav muudatus: II ja III sambast tehtavate tulumaksuvabade väljamaksete

maksustamine julgeolekumaksuga

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: julgeolekumaksu laiapõhjalisuse tagamiseks

maksustatakse sellega ka sellised kohustusliku ja vabatahtliku kogumispensioni väljamaksed,

mis tulumaksuseaduse kohaselt on maksuvabad.

Sihtrühm: 2023. aastal tehti selliseid kohustusliku ja vabatahtliku kogumispensioni

väljamakseid, mida tulumaksuga ei maksustata13, vastavalt ligi 4500 (II sammas) ja 300–500

(III sammas) inimesele kokku ligi 3,5 mln euro ulatuses.

Kaudsemalt puudutab muudatus ka selliseid väljamakseid tegevaid kindlustusseltse (neid on

Eestis kuus), Pensionikeskust ja Sotsiaalkindlustusametit, kellel tekib kohustus väljamaksetelt

julgeolekumaks kinni pidada ja nende kohta maksuhaldurile deklaratsioon esitada.

Mõju ulatus: kuna julgeolekumaksu määr on madal, väheneb II ja III sambast saadav pension

ebaolulisel määral.

Mõju avaldumise sagedus: julgeolekumaks peetakse kinni maksustatava väljamakse

tegemisel, seega avaldub mõju vastavalt pensionilepingus või fondipensioni tingimustes

kokkulepitud väljamaksete sagedusele.

13 TuMS § 20 lg 3, TuMS § 21 lg 4

21

Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuid julgeolekumaksu kehtestamine laiemalt võib

tekitada II ja III sambas pensioni koguvates inimestes soovi võtta raha välja enne uue maksu

kehtima hakkamist. See puudutab eelkõige inimesi, kel on õigus julgeolekumaksu kehtivuse

ajal pensionile minna, kuid kes olid kavatsenud selle õiguse kasutamise edasi lükata või kes on

niigi pensionisambast lahkumist kaalunud. Juba väljamakseid (v.a eluaegsed väljamaksed)

saavatel inimestel võib tekkida kiusatus olemasolev pensioniskeem (nt fondipension) ära

lõpetada ja järelejäänud raha enne 2026. aasta algust korraga välja võtta.

Kavandatav muudatus: julgeolekumaksu kehtestamine äriühingu kasumile

Kaasnev mõju: mõju majandusele

Sihtrühmaks on kõik residendist äriühingud ning mitteresidendist äriühingu Eestis asuvad

püsivad tegevuskohad. 2023. aasta seisuga oli Eestis Statistikaameti andmetel 134 696

äriühingut.14 Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2023. aasta seisuga 329 mitteresidendist

äriühingu Eestis registreeritud püsivat tegevuskohta. Seega sihtrühm on väga suur.

Mõju ulatus on suur. Julgeolekumaksu määr 2% on madal, kuid äriühingud maksavad praegu

ja lähiaastatel ligi 900 miljonit juriidilise isiku tulumaksu aastas. Seega on maksutõus 16%, kui

oodatav täiendav maksutulu on 145 miljonit eurot aastas.

Mõju avaldumise sagedus on kvartaalne, kuna äriühingutel tuleb maksta julgeolekumaksu

avansilisi makseid iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks.

Ebasoovitavate mõjude risk on suur, kuna julgeolekumaks kasumilt motiveerib äriühinguid

kasumeid peitma või kulusid suuremana näitama. Kuna eraldi maksuarvestust ei kehtestata ja

lähtutakse majandusaasta aruande kasumist ning raamatupidamise reeglid on üsna paindlikud,

võimaldavad need äriühingutel kasumit väiksemana näidata. Samas kuna maksumäär on madal

(2%), siis enamik äriühinguid ei hakka ilmselt siiski oma kasumeid peitma. Näiteks, kui

laenulepingute tingimustes on kirjas ka finantsnäitajad, siis ei ole ettevõtjatel motivatsiooni

kasumeid väiksemana näidata.

Samuti on probleemiks kehv majandusaasta aruannete esitamise distsipliin ning esitatud

andmete kvaliteet, kuna andmed on kontrollitud vaid auditikohustusega äriühingutel. Et

majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ei jääks julgeolekumaksu kohustus täitmata,

lähtutakse eelnõu kohaselt viimase esitatud majandusaasta aruande kasumist, kui uus aruanne

ei ole õigeks ajaks esitatud.

Lisaks on riskikohaks tulevaste Eestisse tehtavate otseste välisinvesteeringute mahu

vähenemine ja laiemalt Eesti ettevõtjate rahvusvaheline konkurentsivõime.

Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: seaduse jõustumine avaldab eelkõige mõju Maksu- ja Tolliametile. Sihtrühma

suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike.

Mõju ulatus on suur, kuna kasumilt makstava julgeolekumaksu järelevalve on väga mahukas,

nõuab kontrollijalt raamatupidamise teadmisi ning tõstab Maksu- ja Tolliameti halduskoormust.

14 Majandusüksused | Statistikaamet

22

Mõju avaldumise sagedus on iga-aastane, kuna maksuhalduril tuleb kontrollida, kas

julgeolekumaks on makstud õigelt maksubaasilt.

Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine, kuna on oluline tagada, et järelevalve ja ressurssi

kulu ei ületaks eeldatavat maksulaekumist.

Kavandatav muudatus: ettevõtlustulu maksu määra muutmine

Mõju valdkond: mõju majandusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: maksumäära suurendamine vähendab

ettevõtluskonto kasutaja netotulu. Maksukoormuse kasv võib avaldada mõju väikeettevõtjate

tegevusele. See võib vähendada nende soovi tegeleda ettevõtlusega.

Sihtrühm: ettevõtlustulu maksu määra muutmine mõjutab kõiki ettevõtluskonto kasutajaid,

keda on 2024. aasta 4. septembri seisuga 27 056.

Mõju ulatus: mõju ulatus on pigem väike, kuna see vähendab ettevõtluskonto kasutaja netotulu

2,5–3,3%. Maksumäära tõusu tulemusel suurenevad vähesel määral ettevõtluskonto kasutaja

maksukulud. Muudatus võib mõjutada sihtrühma otsust jätkata ettevõtluskonto kasutamist.

Kuna maksumäära tõus ja netotulu vähenemine on siiski marginaalsed, siis mõju sihtrühma

tegevusele on tõenäoliselt väike.

Mõju avaldamise sagedus: kõrgem maksumäär rakendub iga kord, kui tulud laekuvad

ettevõtluskontole. Samas on eelnõu kohaselt julgeolekumaks tähtajalise kehtivusega, mistõttu

pärast selle kehtivuse lõppu taastuvad hetkel kehtivad reeglid ehk maksumäär on vastavalt kas

20% või 40%.

Ebasoovitavate mõjude risk: muudatuse tulemusel võivad ettevõtluskonto kasutajad lõpetada

ettevõtluskonto kasutamise. Arvestades eelkirjeldatud mõju ulatust, on ebasoovitavate mõjude

risk väike.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Mõju

riigiasutuste töökorraldusele

Mõju avaldumisega seotud asjaolude kirjeldus: ettevõtlustulu maksu suuruse arvutab

Maksu- ja Tolliamet ning seda vahetult pärast krediidiasutusest ettevõtluskontole raha

laekumise kohta info saamist. Maksumäära muutmine ja uue jagamisskeemi rakendamine

eeldab Maksu- ja Tolliametilt uusi IT-arendusi.

Sihtrühm: muudatus avaldab mõju üksnes Maksu- ja Tolliametile. Sihtrühma suurus on väike,

kuna muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust. Tegemist on ameti jaoks tavapärase

muudatusega, mis lahendatakse olemasoleva tööjõu abil.

Mõju ulatus: mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab suhteliselt väikest töölõiku Maksu-

ja Tolliameti töös.

Mõju avaldamise sagedus: mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tegemist on ühekordse

muudatusega. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

23

Kavandatav muudatus: käibemaksumäära tõstmine 24-le protsendile alates 2025. aasta

1. juulist.

Mõju valdkond: majanduslik mõju.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) peab efektiivse käibemaksusüsteemi

olulisteks elementideks laia maksubaasi, ühte kindlat määra, milles puuduvad või on vähe

soodustusi ehk erandeid, mis teeb käibemaksusüsteemi võimalikult lihtsaks ja väheste kuludega

administreeritavaks maksutulu allikaks. Samuti on OECD seisukohast käibemaksu- ja teiste

tarbimismaksude tõusu mõju majandusele väiksem ehk pärsib majanduskasvu vähem kui samas

mahus tulumaksu tõusud. Ajaliselt toimub käibemaksumäära tõstmine vaid poolteist aastat

hiljem eelmisest tõusust, mis on riigi suurenenud kulutuste üks katteallikas. Käibemaksu kahe

protsendipunktine tõus langeb ajale, mil majandus on Rahandusministeeriumi suvise prognoosi

kohaselt tagasi kasvufaasis. Seoses sellega on nii tarbija kui ka ettevõtete kindlustunne

taastumise kursil ning tarbimiskulutused taas suurenemas. Järk-järgult tugevnema hakkavas

majanduskonjunktuuris ei ole põhjust arvata, et ettevõtted ja kaupmehed peaksid osa määra

tõusust enda kanda võtma. Rahandusministeerium on arvestanud, et käibemaksumäära tõus

lisatakse kogu ulatuses lõpphinda, seega tegevuskulude tõusu kaudu ning kasumi arvel

ettevõtete kanda see ei jääks. Käibemaksu standardmäära tõstmine 24 protsendile toob kaasa

1,64%se käibemaksu standardmääraga maksustatud kaupade ja teenuste (v.a käibemaksu

erisused15) kallinemise ning mõju tarbijahinnaindeksile ehk rahalisele eratarbimisele ulatub

2025. aastal 0,70%ni ja 2026. aastal 0,70%-ni.

Joonis 1. Euroopa riikide käibemaksu standardmäärad, seisuga jaanuar 2024.

15 Raamatutele, töövihikutele ja ajakirjandusväljaannetele; ravimitele ja meditsiiniseadmetele

ning majutusteenustele

24

Käibemaksu standardmäära tõus 24 protsendini on valitsuse planeeritud laiapindse

julgeolekumaksu üks osa ning riigi lisatulu allikas. Kuigi Eesti tänane käibemaksu

standardmäär on juba praegu üle EL keskmise (22% vs 21,5%), jäävad Skandinaavia maade

määrad 2025. aastal Eesti 24%-st kõrgemaks (vt Joonis 1). Samuti tõstis Eesti suurim

majanduspartner Soome käesoleva aasta septembrist alates käibemaksu standardmäära 25,5%-

ni, mis on Euroopa Liidus suuruselt teine. Seega ka naaberriigis kallineb suur osa kaupadest ja

teenustest nii kohalike majapidamiste kui ka turistide jaoks.

Käibemaksu osakaal SKP-st küündib Eestis 9,2%-ni (käibemaksukoormus), mis on ELi

võrdluses üheksandal kohal (vt. Joonis 2).

Joonis 2. Käibemaksu osakaal SKP-st Euroopa Liidus, 2022

Eesti tarbimise efektiivne maksumäär küündis 2022. aastal 22% lähedale, võrreldes ligi 17%-

ga, mis oli Euroopa Liidu keskmine. Seega, Euroopa Liidu võrdluses oli Eesti juba tunamullu

üsna tipus ehk Taani, Ungari ja Rootsi järel neljandal kohal. See tuleneb Eesti vähestest

käibemaksu eranditest ja suhteliselt kõrgetest aktsiisimääradest. Tarbimismaksude osakaal

(41%) kogu maksulaekumisest on Eestis samuti kõrge. See tähendab seda, et Eesti kogub juba

praegu (Eurostat, 2022) suhteliselt rohkem maksutulu kokku tarbimismaksudelt. Sellest

tulenevalt on risk, et tarbimise üha kõrgem maksustamine võib viia maksubaasi tasakaalust ning

suurendada maksulaekumise kõikuvust.

Mõju sihtrühm 1: käibemaksukohustuslased

25

Mõju kirjeldus: Eelnõu kohaselt tõstetakse alates 2025. aasta 1. juulist käibemaksumäär 22-lt

protsendilt 24-le protsendile. Sellest tulenevalt alates 2025. aasta 1. juulist maksustatakse käive

24-protsendise määraga, juhul kui ei kohaldu käibemaksuseadusest tulenevad erisused nagu

näiteks vähendatud maksumäär või maksuvabastus. Seega toob muudatus kaasa vajaduse muuta

maksumäära käibemaksukohustuslase raamatupidamis- ja müügisüsteemides. Peamine

aruandluskohustus on käibedeklaratsiooni esitamine, milles deklareeritakse käibemaksusumma

ja selle alusel tasutakse käibemaks. See kohustus tekib käibemaksukohustuslastel

maksustamisperioodile (kalendrikuu) järgneva kuu 20. kuupäeval. Seega esimene

käibedeklaratsioon, millel deklareeritakse käive 24-protsendise maksumääraga tuleb esitada

2025. aasta 20. augustil.

Käibemaksu 20% standardmäära rakendamise üleminekuperioodi lühendamisega tekib

olukord, kus käive maksustatakse alates 2025. aasta 1. juulist 24%-ga, ehk tõus on 4

protsendipunkti. Tänase seisuga on pikaajaliste lepingutega seotud ettevõtete (eeskätt ehituse

tegevusalal) arv kaks kuni kolm tuhat kuus, sealjuures ulatub 20%-se määraga käive viimastel

kuudel keskmiselt 10 mln euroni. Nii vastavate isikute kui ka käivete summa on selges

langustrendis. Seega, 2025 II poolaastal on selliste ettevõtete arv, mis on pikaajaliste

lepingutega seotud, ning ka käive tõenäoliselt veelgi langenud. Samas jääb maksumäära tõus,

mis on tingitud pikaajalise lepingu perioodi lühendamisest, siiski ettevõtja kanda, kuna keegi

ei tohiks julgeolekusse panustamisest välja jääda.

Mõju ulatust ja avaldumise sagedust võib pidada väikeseks, kuna maksumäära muutumine

ei too kaasa vajadust teha olulisel määral muudatusi ettevõtete tegevuses.

Mõjutatud sihtrühma suurus: ligi sada tuhat käibemaksukohustuslast.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on seotud võimaliku vajadusega hindu korrigeerida,

mis võib mõjutada nõudlust.

Mõju sihtrühm 2: lõpptarbijad

Mõju kirjeldus: Käibemaksumäära tõus avaldub standardmääraga maksustatud kaupade ja

teenuste hinnas. Käibemaksu standardmäär tõuseb 2 protsendipunkti võrra, mis kogu

maksutõusu kandumisel hinda tähendab hinnatõusu kuni 1,64 protsenti (näiteks 100 eurose

toote omahinna puhul on lõpphind 22-protsendise käibemaksumääraga 122 eurot ja 24-

protsendise käibemaksumäära puhul on hind käibemaksuga 124 eurot, hinnatõus

2/122*100=1,64 protsenti). Iga tarbimiseks kulutatud 100 euro kohta suureneks inimeste kulu

standardmäära tõusu korral 1,64 euro võrra, olenemata palgatasemest. Seega, näiteks 500

eurone kuine toidu- ja majapidamiskaupade eelarve kallineb 8,2 euro võrra. Alates 2025. a

juulist tuleb tarbijal käibemaksutõusu ja kerkinud hindadega kohaneda, kas säästude arvel või

tarbimiskorvi kohandades.

Käibemaks on regressiivse mõjuga maks – madalama sissetulekuga grupid kulutavad suurema

protsendi oma sissetulekust käibemaksule. Esimeses tuludetsiilis ehk kõige väiksema

sissetulekuga inimestel on käibemaksu osakaal sissetulekus 17,7 protsenti, samas jõukaimas

ehk kümnendas detsiilis üle kahe korra väiksem 7,8 protsenti. Keskmine brutopalk oli 2021.

aastal esimeses detsiilis ligi 399 eurot/kuus, kümnendas detsiilis 3800 eurot/kuus. Sarnaselt

2024. aasta käibemaksu standardmäära tõusule võib eeldada, et 2025. a keskpaigas toimuv

käibemaksu tõstmine kandub kogu ulatuses kaupade ja teenuste hindadesse. Hinnakasvu aitab

osadele tarbijatele kompenseerida ühtse maksuvaba tulu kehtestamisest saadav rahaline võit,

kuid madalama sissetulekuga leibkonnad sellest meetmest ei võida. Alampalk kasvab prognoosi

26

kohaselt 2025–2026 5% ja 5,2%. Sealjuures on 2026. aastast alampalga kasv hinnatõusust

kiirem. Keskmiselt jõukama tarbija jaoks on positiivne järgnevate aastate Euribori järk-

järguline langus, kuid tarbimisvõimet jääb see piirama, kuna see siiski vähendab kasutatavat

tulu.

Käibemaksumäära tõusuga suureneb risk leibkondade toimetulekule. Selle leevendamiseks on

kerkib esile küsimus soodusmäärade kehtestamisest sundkuluga seotud kaupadele, nt

toidukaupadele. Soodustused ja erandid on ebaefektiivsed, maksubaasi moonutavad ja ka

administratiivselt kulukad. Selliste üldiste erisuste kehtestamine on väga suure eelarve kuluga

ning sisuliselt nulliks käibemaksu standardmäära tõusu mõju. Käibemaksu standardmäära tõusu

rakendamise järgselt võib olla vajadus analüüsida seda, kas on vajalik korvata muudatuse

regressiivset mõju madalama sissetulekuga leibkondadele. Olukorras, kus haavatavamatel

gruppidel (leibkonnad, kus on rohkem mittetöötavaid inimesi) kaupade hinnad tõusevad, võib

tekkida vajadus hinnatõusu kompenseerimiseks, et vältida toimetuleku liigset halvenemist.

Leibkondade toimetuleku ning madala sissetulekuga perede lisakoormuse jaoks on olemasolev

toetuste süsteem ning täiendavate meetmete vajalikkuse hindamine on Sotsiaalministeeriumi

pädevuses.

Jõukamates sissetulekugruppides võib käibemaksumäära tõusul olla negatiivne efekt

luksuskaupade ja -teenuste tarbimisele, mis omakorda vähendab oodatavat maksutulu. 2023. a

käibemaksulaekumise kasv (5,1 protsenti) oli madalam kui hinnatõus (THI: 9,2 protsenti), mis

tähendab seda, et kaupade ja teenuste reaalne tarbimine on vähenenud või on hakatud eelistama

varasemaga võrreldes odavamaid kaupu ja teenuseid. Siiski on sellest aastast alates eratarbija

ostujõud paranemise kursil, sealjuures ületas I poolaastal palgakasv hinnatõusu üle kahe korra,

ehkki palga ostujõud on kiire hinnatõusu eelse perioodiga võrreldes ligi 5 protsenti madalam.

Keerulisemaks teeb maksumuudatuse praktikas asjaolu, et käibemaksu standardmäära

muudatus leiab aset aasta keskel, millega kohalikud omavalitsused või teised lõpptarbijad veel

oma eelarve plaanides arvestada ei osanud. Seetõttu tuleb asutustel uue olukorra ning kasvanud

kuludega kohaneda, millest võib tekkida ka riigipoolse toetuse vajadus.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on suur, kuna mõjutab kõiki lõpptarbijaid iga

standardmääraga maksustatud ostu ja teenuse tarbimise korral.

Mõjutatud sihtrühma suurus: kõik lõpptarbijad, sealhulgas käibemaksukohustuslasena

registreerimata ettevõtjad Eestis16.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on seotud käibemaksumäära tõusust tuleneva

hinnatõusu ja toimetulekuga.

Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele.

Mõju sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet.

Mõju kirjeldus: Maksumäära muudatus maksuhalduri töökorralduses muudatusi ei eelda.

Lühiajaline töökoormuse tõus on seotud muudatusest tuleneva teavitus- ja selgitustöö

vajadusega, mis puudutab võimalikele päringutele vastamist. Antud muudatus ei puuduta

maksuobjekti, et sellega seoses oleks vajadust korraldada infopäevi või koostada ettevõtjatele

selgitavat juhendit.

16 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused

27

Mõju ulatus on väike, kuna maksumäära muudatus ei eelda muudatusi maksuhalduri töös.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna maksumaksjate teavitustöö ja kontrollitegevus

on maksuhalduri igapäevane töö, kuid seoses kehtima hakkavate muudatustega on vahetult

muudatustele eelneval ja järgneval perioodil teavitustegevuse vajadus suurem. IT-lahenduste

väljatöötamisega seotud töökoormuse tõus on ühekordne. Nimetatud kulud on välja toodud

punktis 7.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõust tulenevate muudatustega seonduvad maksuhalduri eeldatavad majanduskulud on

168 700 eurot aasta kohta aastatel 2026–2028.

Julgeolekumaksu rakendamisega seotud maksuhalduri IT-arenduste kulud on hinnanguliselt 1 030 000 eurot 2025. aastal, 735 000 eurot 2026. aastal17, 385 000 eurot 2027. aastal ja 260

000 eurot 2028. aastal. IT arenduste kogukulu aastatel 2025-2028 on 2,4 miljonit eurot. 2025.

aasta kulud on planeeritud maksuhalduri eelarvesse; järgnevate aastate kulud võetakse arvesse

riigieelarve strateegias 2025-28.

7.1 Julgeolekumaksu kehtestamine

Füüsilise isiku julgeolekumaksu prognoositav laekumine

Julgeolekumaksu kehtestamisel kõigile füüsilise isiku tuludele on eeldatav maksulaekumine

2026. aastal 359 mln eurot 2026. aastal, 378 mln eurot 2027. aastal ja 397 mln eurot 2028.

aastal.

Äriühingute julgeolekumaksu prognoositav laekumine

Äriühingute julgeolekumaksu kehtestamisel kasumile 2%-lise maksumääraga alates 2026.

aastast on eeldatav maksulaekumine 2026. aastal 157 mln eurot, 2027. aastal 163 mln eurot ja

2028. aastal 174 mln eurot. Antud mõjuhinnangus on eeldatud tänase tulumaksu 5%-list

vähenemist ja raamatupidamisliku kasumi 20%-list peitmist. Lisaks lähtutakse eeldusest, et

2000ndate algusega võrreldes on maksuhaldur efektiivsem ja ettevõtluskultuur parem. Samuti

aduvad ettevõtjad, et eesmärk on julgeolekuks vajalike kulutuste tegemine, st kaudselt ka

ettevõtjate vara kaitsmine.

7.2 Ettevõtlustulu maksu määra suurendamine 2% võrra

Ettevõtlustulu maksu määra tõstmine 20%-lt 22%-le suurendab ettevõtlustulu maksu laekumist.

2025 2026 2027 2028

Ettevõtlustulu maksu baas, mln € 43,0 45,2 47,3 49,5

17 Sisaldab ka muid 2026. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga seotud arendusi, arvestusega, et julgeolekumaks deklareeritakse samal deklaratsioonil.

28

Ettevõtlustulu maksu summa (20%), mln € 8,6 9,0 9,5 9,9

Ettevõtlustulu maksu summa (22%), mln € 9,9 10,4 10,9

Mõju valitsussektori positsioonile, mln € 0,9 0,9 1,0

7.3. Käibemaksumäära tõstmine 22 protsendilt 24 protsendile

Suurima tarbimismaksu ehk käibemaksu tulu ulatus 2023. aastal 3,48 miljardi euroni, mis

moodustab kogu mullusest maksutulust ligi 27 protsenti ja on seega oluliseks riigi tulu allikaks.

Kehtiv käibemaksu standardmäär või üldine määr on 22 protsenti kauba või teenuse

maksustatavast väärtusest. 2025. aasta II poolest alates kehtima hakkava uue 24-protsendise

käibemaksu standardmäära mõju on hinnanguliselt 113 miljonit eurot, mis on 0,3 protsenti

2025. aastaks prognoositud SKP-st. 2026–2028. a. suureneb käibemaksutulu vastavalt 235 mln,

242 mln ja 252 mln euro võrra võrreldes Rahandusministeeriumi 2024. aasta suveprognoosiga.

Mõjuhinnangu eeldusena on kasutatud seda, et standardmäära tõus kandub täisulatuses

tarbijahindadesse ehk ettevõtete kanda see ei jääks (st kasumi arvel). Samuti on kasutatud

tulujaotuse (palga- ja dividenditulu) ja säästude statistikat, sealjuures arvestades eeldusega, et

veidi üle kolmandiku tarbijatest ei suudaks hinnatõusuga kohaneda. Kasutatud käibemaksutulu

elastsuse näitaja 0,65. Arvestatud ei ole võimalike, kuid praegusel hetkel ebakindlate

ristmõjudega ehk erinevate valitsuskoalitsiooni maksumuudatuste koondmõju sh

käibemaksumuudatuste ning samuti aktsiisitõusude ja tulumaksumuudatuste kombinatsiooni.

Riskid: Lõunanaabritel Lätis ja Leedus kehtib järgmisel aastal 21-protsendine standardmäär.

Samuti on Läti ja Leedu inflatsioon ja hinnakasv juba täna Eestist madalam, seega peaks lisaks

piirikaubanduse hoogustumise riskile võtma arvesse majanduskeskkonna üldise

konkurentsieelise kadu, mille Eesti kõrge hinnatase võib kaasa tuua.

8. Rakendusaktid

Julgeolekumaksu kehtestamisega seoses ei ole kavas kehtestada uusi rakendusakte, vaid

täiendada järgmiseid tulumaksuseaduse rakendusakte:

1) rahandusministri 14.06.2011. a. määrus nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu

deklareerimine“;

2) rahandusministri 29.11.2010. a. määrus nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest,

kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja

tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“.

Lisaks tuleb täiendada Vabariigi Valitsuse 07.03.2019. a. määrust nr 21 „Maksukohustuslaste

registri põhimäärus“ ja rahandusministri 06.10.2008. a. määrust nr 29 “Maksu- ja Tolliameti

põhimäärus”.

Käibemaksuseaduse muudatused toovad kaasa vajaduse muuta järgmiseid rakendusakte:

1) rahandusministri 28. detsembri 2005. a määrus nr 92 „Keskmist marginaali kasutava

maksukohustuslase poolt reisiteenuse maksustatava väärtuse korrigeerimise kord“ (RT I,

03.11.2023, 9);

2) rahandusministri 10. juuni 2014. a määrus nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“ (RT I,

03.11.2023, 5);

3) rahandusministri 19. juuni 2017. a määrus nr 37 „Täpsustavad juhised tollideklaratsiooni

esitamiseks ning muutmiseks ja kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks” (RT I, 03.11.2023,

6).

29

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril ja see kehtib kuni 2028. aasta 31. detsembrini. Seaduse

§ 18 kehtib kuni 2033. aasta 31. detsembrini. Paragrahvis 18 on sätestatud, et julgeolekumaksu

deklareerimisel ja tasumisel 2028. aasta eest kohaldatakse kuni 2028. aasta 31. detsembrini

kehtinud julgeolekumaksu seadust. Rakendussäte on vajalik, kuna julgeolekumaksukohustus

2028. aasta eest tekib alles 2029. aastal ning teatud juhtudel, kui maksustamisperiood ei ole

kalendriaasta, 2030. aastal, kui julgeolekumaksuseadus enam ei kehti. Maksukorralduse

seaduse §-de 89 ja 98 alus

Koalitsioonileppest tulenevalt jõustub 24-protsendine käibemaksumäär 2025. aasta 1. juulil ja

kehtib tähtajaliselt kuni 2028. aasta 31. detsembrini. Seaduse vastuvõtmisest selle jõustumiseni

jääb piisav aeg vajalikeks eeltöödeks ja normidega tutvumiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Tulenevalt eelnõu kiireloomulisusest ei ole seda esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Julgeolekumaksu seaduse eelnõu

esitamine Vabariigi Valitsuse

istungile

Austatud härra riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse 25. septembri istungile julgeolekumaksu seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) Julgeolekumaksu seaduse eelnõu;

2) Julgeolekumaksu seaduse seletuskiri;

3) Julgeolekumaksu seaduse seletuskirja lisa (maksumeetmete koondmõju).

Inga Klauson 5885 1357

[email protected]

Meie 25.09.2024 nr 1.1-10.1/4226-1

1

Julgeolekumaksu seaduse eelnõu

seletuskirja lisa

1. Maksumuudatuste mõju majandusele

Plaanitavad eelarveseisu parandavad maksudega seotud muudatused mõjutavad Eesti

majandusarengu väljavaadet. Muudatused mõjutavad näiteks majapidamiste

netosissetulekuid, hindasid ja SKPd. Eraisikute tulude maksustamisega seotud muudatused,

ettevõtete maksustamisega seotud muudatused ja tarbimismaksudega seotud muudatused

vähendavad SKP reaalkasvu 2025. aastal hinnanguliselt 1,1 protsendipunkti võrra, 2026. aastal

0,1 protsendipunkti võrra ja 2027. aastal 0,1 protsendipunkti võrra (vt allolev joonis 1). 2028.

aastal vähendavad maksudega seotud muudatused kokku SKP reaalkasvu vähem kui 0,1

protsendipunkti võrra. Kõige suurem mõju SKPle on hinnanguliselt eraisikute tulude

maksustamisega seotud muudatustel. Tarbijahindade tõus kiireneb käibemaksu ja aktsiiside

tõusu tõttu 2025. aastal 0,8 ning 2026. aastal 1 protsendipunkti võrra.

Hinnangus arvestatakse nii julgeolekumaksu seaduse eelnõus kavandatuid kui ka sellega

seonduvaid meetmeid (ühtse maksuvaba tulu edasilükkamine ja kiirendatud aktsiisitõus).

Joonis 1. Maksumeetmete hinnanguline mõju SKP reaalkasvule (reaalkasvu muutus

võrreldes baasprognoosiga protsendipunktides)

Allikas: Rahandusministeerium.

Eeltoodud hinnangud mõjust SKPle lähtuvad meetmete laiemast majanduslikust mõjust,

s.t arvesse võetakse nii otsesed, kaudsed kui ka tingitud efektid. Meetmete laiema

majandusliku mõju hindamiseks on kasutatud sisend-väljundraamistikul põhinevat

makromudelit1, mille tulemusi on Rahandusministeerium eksperthinnangu korras mõnel juhul

korrigeerinud. Eraisikute tulude suurem maksustamine vähendab eraisikute netosissetulekuid,

mistõttu väheneb nõudlus majanduses eratarbimiskulutuste vähenemise tõttu.

1 Anspal, S., Järve, J., Kallaste, E., Kivi, L., Sõmer, M. (2022). C-19 makromudel. Eesti Rakendusuuringute Keskus

CentAR.

2

Tarbimismaksude tõstmine tõstab hinnataset majanduses ja vähendab reaalhindades

eratarbimiskulutusi. Julgeolekumaksuna ettevõtete kasumite maksustamine mõjutab SKPd

investeeringute vähenemise kaudu, mis omakorda vähendab hõivet ja tarbimist.

Maksumuudatuste mõju kohalikule lisandväärtusele on väiksem kui meetmete maht, kuna

eratarbimine ja investeeringud sisaldavad importkaupu ja -teenuseid.

Majanduslike mõjuhinnangute taust

Alljärgnevalt on toodud viited mõnedele uurimistöödele ja analüüsidele, mida on

kasutatud taustainfona eelnõudega plaanitavate maksumuudatuste majandusliku mõju

hindamisel.

Bušs ja Grüning (2023)2 on töötanud välja dünaamilise stohhastilise üldise tasakaalu (DSGE)

mudeli Läti majanduse jaoks erinevate fiskaalsete meetmete mõjude analüüsimiseks. Mudelist nähtub, et sama eelarvemõjuga, kuid erinevate maksutõusustsenaariumide korral on

kõige suurem negatiivne mõju SKPle tööjõumaksude tõstmisel. 40 kvartali jooksul võib

negatiivne mõju SKPle olla hinnanguliselt vahemikus 0,4 kuni 1,1 korda maksumuudatusega

täiendavalt kogutud tööjõumaksude suurusest. Tarbimismaksude puhul on see vahemik -0,1

kuni 0,4 korda. Kapitalitulu maksude tõstmisel on küll pikemaajalisem mõju SKPle kui teistel

maksudel, kuid negatiivne mõju esimestel aastatel ei ole nii suur kui tööjõumaksudel.

Eelkirjeldatud mudeli hinnanguid Läti majanduse kohta võib tõenäoliselt üldiselt silmas

pidada ka Eesti majandust analüüsides. Kuna Eestis on ettevõtete ligipääs rahastamisele aga

parem kui Lätis ning meie ettevõtte tulumaksusüsteem võib olla tekitanud investeeringute

ebaefektiivsust, võivad kapitalitulu maksude tõstmise mõjud Eestis olla väiksemad.

Konkurentsivõime eksperdikogu3 on analüüsinud praegust ettevõtete tulumaksu Eestis

(s.t jaotatud kasumi maksustamist) ja leidnud (lk 26–27), et „Senised teadusuuringud on

näidanud, et selline tulumaksusüsteem on suurendanud Eesti ettevõtete likviidseid varasid,

vähendanud võlapõhist finantseerimist ning suurendanud jaotamata kasumi osakaalu (vt Hazak

2009; Masso ja Meriküll 2011; Masso jt 2013). See on ühtlasi kasvatanud ettevõtete

investeeringuid ja tootlikkust, kuigi positiivne mõju kogutoodangule on olnud tagasihoidlik.”

Lisaks toob konkurentsivõime eksperdikogu välja, et jaotamata kasumi akumuleerumine võib

viia laenukapitali alakasutamiseni ja tekitada mitteoptimaalse kapitalistruktuuri ning piirata

kapitali ümberpaiknemist.

Konkurentsivõime eksperdikogu on analüüsinud ka kapitali kättesaadavust ettevõtete

jaoks ning välja toonud, et üldiselt peavad Eesti ettevõtjad oma võimalust pankadest või

kapitaliturult laenu saada keskpäraseks, kuid ettevõtete hinnang laenukeskkonnale on

viimastel aastatel oluliselt halvenenud4. Sarnane hinnang on toodud ka Eesti Panga analüüsis,

kus tuuakse välja, et enim on halvenenud transpordi- ja tööstusettevõtete hinnangud

laenukeskkonnale5. Eeltoodust lähtuvalt võib arvata, et ettevõtete kasumite maksustamisel on

teatud negatiivne mõju ettevõtete investeeringutele, kuid mõju ei ole tõenäoliselt väga suur.

2 Ginters Bušs & Patrick Grüning (2023) Fiscal DSGE model for Latvia, Baltic Journal of Economics, 23:1, 1-44,

DOI: 10.1080/1406099X.2023.2173915 3 Kaasik, Ü., Männasoo, K., Vahter, P., Varblane, U. (2024). Eesti majanduse olukord ja väljavaated.

Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule. Tallinn: Riigikogu Kantselei. 4 Kaasik, Ü., Männasoo, K., Vahter, P., Varblane, U. (2024). Eesti majanduse olukord ja väljavaated.

Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule. Tallinn: Riigikogu Kantselei. 5 Eesti Pank. (2024). Majanduse Rahastamise Ülevaade. Märts 2024.

3

Pikemas perspektiivis on eelarve tasakaalu poole liikumine ning riigi võlakoormuse kasvu

stabiliseerimine makromajandusele positiivse mõjuga, sest see vähendab riigivõla kasvust

tulenevate probleemide riski ja riigi intressikulusid ning loob riigi jaoks fiskaalpoliitilist ruumi

tulevaste kriisidega toimetulekuks.

2. Mõju maksukoormusele

2.1 Maksukoormuse üldhinnang

Võrreldes Rahandusministeeriumi 2024.a suveprognoosis toodud koalitsioonileppe

stsenaariumi mõjuga on täpsustatud nii maksude kui maksumeetmete mõju (vt Tabel 1).

Tabel 1. Muudatused võrreldes suveprognoosi koalitsioonileppe stsenaariumiga

2024 2025 2026 2027 2028

KL stsenaariumi SKP, mln € 39 214 41 627 43 917 45 988 48 165

Kokku mõju, % SKPst -0,1% -0,1% -0,2% -0,2% -0,2%

Maksukoormus, % SKPst 35,2% 35,3% 35,4% 35,4% 35,4%

Koalitsioonileppe kohase makroprognoosiga arvestades vähenes maksukoormus võrreldes

suveprognoosiga. See mõju sisaldab ka meetmete mõjuhinnangu täpsustust 0,1% SKPst

ulatuses eelkõige äriühingute julgeolekumaksu osas. Kokku vähenes maksukoormus võrreldes

suveprognoosi koalitsioonileppe stsenaariumiga kuni 0,2% SKPst (vt 2).

Joonis 2. Maksukoormus erinevates stsenaariumites (% SKPst)

2.2. Tööjõu ja tarbimise efektiivne maksumäär

Tööjõu efektiivne maksumäär (kõikide tööjõumaksude suhe tööjõukuludesse) püsib

Rahandusministeeriumi 2024. aasta suveprognoosi kohaselt alates 2025. aastast mõnevõrra

allpool 33% taset. Füüsiliste isikute julgeolekumaks suurendab näitajat ca 1,6 protsendipunkti

võrra. Arvestades ka ühtse maksuvaba tulu kehtestamise edasi lükkamisega aasta võrra ning

makroprognoosi koalitsioonileppe stsenaariumiga püsib tööjõu efektiivne maksumäär aastatel

2026-2028 perioodi 2000-2023 keskmise taseme lähedal (vt Joonis 3).

26%

27%

28%

29%

30%

31%

32%

33%

34%

35%

36%

` 9 5

` 9 6

` 9 7

` 9 8

` 9 9

` 0 0

` 0 1

` 0 2

` 0 3

` 0 4

` 0 5

` 0 6

` 0 7

` 0 8

` 0 9

` 1 0

` 1 1

` 1 2

` 1 3

` 1 4

` 1 5

` 1 6

` 1 7

` 1 8

` 1 9

` 2 0

` 2 1

` 2 2

` 2 3

` 2 4

` 2 5

` 2 6

` 2 7

` 2 8

Suvi24 KL sts suveprognoosis Lõplik KL sts

4

Joonis 3. Tööjõu efektiivne maksumäär (% maksubaasist)

Tarbimise efektiivne maksumäär (kõikide tarbimismaksude suhe tarbimiskulutustesse) püsib

Rahandusministeeriumi 2024. aasta suveprognoosi kohaselt prognoosiperioodil 22% taseme

lähedal. Käibemaksu tõstmine julgeolekumaksuna suurendab näitajat 2025. aastal 0,4 ja aastatel

2026-28 0,9 protsendipunkti võrra. Arvestades ka aktsiisitõusude ja meetmetest tuleneva

käibemaksu vähenemisega ning makroprognoosi koalitsioonileppe stsenaariumiga tõuseb

tarbimise efektiivne maksumäär prognoosiperioodil üle 23%, mis ületab perioodi 2000-2023

keskmist ligi 3 protsendipunkti võrra (vt Joonis 4).

Joonis 4. Tarbimise efektiivne maksumäär (% maksubaasist)

Tööjõu maksukiil on erinevus tööandja tööjõukulude ja töötaja netosissetuleku vahel, mis

sisaldab ka rahalisi toetusi (nt lapsetoetused). Liiga kõrge maksukiil võib vähendada huvi

töötada ning mõjuda seetõttu negatiivselt tööturu- ja seega majandusarengule.

Üksiku lasteta 67% keskmisest palgast teeniva inimese maksukiil suureneb füüsiliste

isikute julgeolekumaksu mõjul aastatel 2026-2028 1,5 protsendipunkti võrra jäädes siiski alla

perioodi 2000-2023 keskmisele tasemele (vt Joonis 5).

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45% ` 9 5

` 9 6

` 9 7

` 9 8

` 9 9

` 0 0

` 0 1

` 0 2

` 0 3

` 0 4

` 0 5

` 0 6

` 0 7

` 0 8

` 0 9

` 1 0

` 1 1

` 1 2

` 1 3

` 1 4

` 1 5

` 1 6

` 1 7

` 1 8

` 1 9

` 2 0

` 2 1

` 2 2

` 2 3

` 2 4

` 2 5

` 2 6

` 2 7

` 2 8

Suveprognoos 2024 KL meetmetega

0%

5%

10%

15%

20%

25%

` 9 5

` 9 6

` 9 7

` 9 8

` 9 9

` 0 0

` 0 1

` 0 2

` 0 3

` 0 4

` 0 5

` 0 6

` 0 7

` 0 8

` 0 9

` 1 0

` 1 1

` 1 2

` 1 3

` 1 4

` 1 5

` 1 6

` 1 7

` 1 8

` 1 9

` 2 0

` 2 1

` 2 2

` 2 3

` 2 4

` 2 5

` 2 6

` 2 7

` 2 8

Suveprognoos 2024 KL meetmetega

5

Joonis 5. Maksukiil, üksik lasteta inimene, kes teenib 67% keskmisest palgast (%

tööjõukuludest)

Abielus kahe lapsega paari, kus üks vanem teenib 100% keskmisest palgast, maksukiil

suureneb füüsiliste isikute julgeolekumaksu mõjul aastatel 2026-2028 1,5 protsendipunkti võrra

(vt Joonis 6).

Joonis 6. Maksukiil, abielus kahe lapsega paar, üks vanem teenib 100% keskmisest palgast (%

tööjõukuludest)

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

` 0 0

` 0 1

` 0 2

` 0 3

` 0 4

` 0 5

` 0 6

` 0 7

` 0 8

` 0 9

` 1 0

` 1 1

` 1 2

` 1 3

` 1 4

` 1 5

` 1 6

` 1 7

` 1 8

` 1 9

` 2 0

` 2 1

` 2 2

` 2 3

` 2 4

` 2 5

` 2 6

` 2 7

` 2 8

Maksukiil Julgeolekumaksuga

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

` 0 0

` 0 1

` 0 2

` 0 3

` 0 4

` 0 5

` 0 6

` 0 7

` 0 8

` 0 9

` 1 0

` 1 1

` 1 2

` 1 3

` 1 4

` 1 5

` 1 6

` 1 7

` 1 8

` 1 9

` 2 0

` 2 1

` 2 2

` 2 3

` 2 4

` 2 5

` 2 6

` 2 7

` 2 8

Maksukiil Julgeolekumaksuga