Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Tulumaksuseaduse ja

kaitseväeteenistuse seaduse

muutmise seaduse ning

tulumaksuseaduse muutmise

seaduse eelnõu eelnõu esitamine

Vabariigi Valitsuse istungile

Austatud härra riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse 25. septembri istungile tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse

seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning

tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu;

2) tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning

tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri;

3) rakendusakti kavand;

4) kooskõlastustabel.

Kersti Kivistik 5885 1390

[email protected]

Meie 25.09.2024 nr 1.1-10.1/4225-1

Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse

ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu eelnõu

lisa

Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu eelnõu

Märkuse esitaja Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine, sh

mittearvestamise või osalise

arvestamise põhjus

Ambla Metsaühistu Lisada eelnõu paragrahvi 2 punkt 13 järgmise tekstiga:

13) Tulumaksuseaduse paragrahvi 1 lõige 3 teksti muudetakse ja sõnastatakse see

järgmiselt:

“(3) Paragrahvides 49–52 ja 541 ja 545 sätestatud tulumaksuga maksustatakse

residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse kasum selle jaotamisel, sõltumata

kasumi jaotamise viisist ja vormist, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud,

ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud sh põllumajandusmaa ning

metsamaa ostuks tehtud kulud ja väljamaksed ning püsivasse tegevuskohta väljaviidav

vara.”

Mittearvestatud. Tegemist oleks

olulise muudatusega

maksumaksjate jaoks. Enne

vastava muudatuse seadusesse

viimist on vaja läbi viia põhjalik

analüüs muudatuse eesmärgi ja

vajalikkuse osas.

Ambla Metsaühistu Lisada eelnõu paragrahvi 2 uus punkt 14 järgmise tekstiga:

14) Tulumaksuseaduse paragrahvi 34 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

“16) kulusid, mis on tehtud põllumajandusmaa ning metsamaa ostuks.”

Mittearvestatud. Tegemist oleks

olulise muudatustega

maksumaksjate jaoks. Enne

vastava muudatuse seadusesse

viimist on vaja läbi viia põhjalik

analüüs muudatuse eesmärgi ja

vajalikkuse osas.

Ambla Metsaühistu Lisada eelnõu paragrahvi 2 uus punkt 15 järgmise tekstiga:

15) paragrahvi 51 lõige 2 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“1) paragrahvi 34 punktides 3–6, 11, 13 ja 16 nimetatud kulud või väljamaksed;”

Mittearvestatud. Tegemist oleks

olulise muudatustega

maksumaksjate jaoks. Enne

vastava muudatuse seadusesse

viimist on vaja läbi viia põhjalik

analüüs muudatuse eesmärgi ja

vajalikkuse osas.

EVEA Töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutuste juures muudetakse eelnõus kvartaalne

arvestus aastapõhiseks. Probleem seisneb aga selles, et ka kulutuste piirmäära väärtust

on inflatsioon alates 2018. aastast vähendanud ja asjakohane oleks seaduses sätestada

tervise edendamise kulutusteks 400 eurost oluliselt suurem summa.

Mittearvestatud. 2023. aastal

kasutas viis protsenti kõigist

tööandjatest töötajate tervise

edendamise kulude hüvitamise

võimalust. Nendest omakorda

kõigest kümme protsenti kasutas

ära kogu 400 eurot ning üle 400

euro aastas hüvitas 11 protsenti

nendest tööandjatest. Seega on

töötajate tervist edendavate

tööandjate osakaal on hetkel väike

ning veel väiksem on kogu 400

euro ära kasutanud tööandjate arv.

Leiame, et probleem ei seisne

piirmäära suuruses, vaid pigem

selles, et ainult vähesed tööandjad

soovivad töötajate tervise

edendamisse panustada. Kui hüve

hakkaksid pakkuma oluliselt

rohkem tööandjaid, siis vajadusel

tuleks analüüsida ka piirmäära

suurendamise võimalusi ja

vajalikkust.

EVEA Eelnõuga on seaduse tekstist välja võetud töötaja tervise edendamiseks teenuseid

osutavate spetsialistide nimekiri (taastusarst, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed

ja kliiniline psühholoog). Iseenesest on hea, kui seaduses ei ole ammendavat loetelu,

aga samas oleks vaja täpsemalt sätestada, milliste erialast pädevust omavate

spetsialistide poolt teenuste osutamist silmas peetakse ja kuidas selle pädevuse omamist

tuleb tõendada. Eelnõust ei selgu üheselt, kas tegemist peaks olema

tervishoiuteenusega ja kas seda teenust võiks osutada ainult tervishoiutöötaja või

tervishoiutöötajaga võrdsustatud isik. Eelnõusse võiks jääda tervisespetsialistide

näidisnimekiri ehk avatud loetelu või mõni muu laiem erialast pädevust

Mittearvestatud. Eelnõuga on

soovitud teha punkti sõnastus

üldisemaks ja avaramaks. On

selgitatud, et teenust osutaval

spetsialistil peab olema

kutsetunnistus või hariduslikult

omandatud pädevus. Säte ütleb, et

teenust võib osutada

tervishoiutöötaja või erialase

täpsustavpiiritlus. EVEA arvates on oluline ka hambaravi kulude maksuvaba katmine

ja see tundub eelnõu järgi olevat edaspidi võimalik.

pädevusega spetsialist.

Näidisnimekirja loomist ei ole

eelnõu koostajad vajalikuks

pidanud, kuna vastavate teenuste

loetelu võib olla lai ning ei soovita

jätta muljet piiritletud nimekirjast.

EVEA EVEA hinnangul tuleks töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutuste loetelu

laiendada. Erisoodustusena ei peaks maksustama näiteks spordivahendite

soetamiseks tehtud kulutusi. Eriti oluline on see nende töötajate jaoks, kes elavad

spordirajatistest ja –saalidest eemal.

Mittearvestatud. Eelnõu

eesmärk ei ole hüvitada

inimestele nende poolt soetatud

spordivahendeid, vaid toetada

erinevaid kehaliselt aktiivseid

tegevusi. Kui spordirajatised ja -

saalid asuvad töötajate elukohast

eemal on tööandjal võimalik ka

ise spordirajatis (näiteks

treeningsaal) luua ning

maksuvabalt katta selle

ülalpidamiseks tehtavad kulud.

EVEA Kehtiva seaduse kohaselt ei maksustata erisoodustusena tööandja ettevõtlusega seotud

kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja

elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab

transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta, või bussiga liiklusseaduse

tähenduses. EVEA teeb ettepaneku, et tööandja korraldatud transport tööle ja koju

tuleks vabastada erisoodustusmaksust sõltumata sõiduki suurusest ja töökoha

kaugusest.

Mittearvestatud. Enne vastava

muudatuse seadusesse viimist on

vaja läbi viia põhjalik analüüs

muudatuse eesmärgi ja

vajalikkuse osas.

EVEA Kõik töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud kohustused on samuti

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Eelnõus sätestatud täiendus, et ettevõtlusega on

seotud ka kõik tööandja tehtud mõistlikud ja vajalikud kulud töötervishoiu ja

tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks, on seega liigne kordus.

Mittearvestatud. Leiame, et

töötervishoiu ja tööohutuse

seadusele viitamine on selguse

huvides vajalik.

EVEA Ühtlasi juhime tähelepanu, et TuMS §48 võiks täiendada nii, et lisaks terviseedenduse

kuludele saaksid tööandjad panustada näiteks ka töötajate pensioni kogumisse – nn

tööandjapension. Kuna terviseedendusega seotud kulutuste tegemisel on nagunii väga

Mittearvestatud. Kõnealuse sätte

eesmärk on edendada ja toetada

töötajate sportlikke eluviise ja

suur regionaalne ebavõrdsus – väljaspool suuremaid linnu ei pruugi olla ligipääsu neile

teenustele, mida seadus võimaldab erisoodustusmaksuvabalt teha. Seega teeme

ettepaneku, et loetelusse lisataks ka tööandja maksed töötajatele III sambasse – st

tööandja makset töötaja eest vabatahtlikku pensionifondi. Tööandjapension on Eestis

vähe levinud, isegi Lätis ja Leedus on tööandjad palju varmamad seda kasutama. Üheks

põhjuseks on, et tööandja vaatest on tööandjapensioni maksed samasugune hüvis nagu

terviseedenduse kulud. Samas maksustatakse neid sotsiaalmaksuga. Tulumaksuseaduse

muutmine aitaks takistust leevendada. Muudatus ei võtaks tööandjatelt ära võimalust

pakkuda töötajatele tervisekindlustust või tegeleda tervisedendusega, kuid annaks

huvitatud tööandjatele (ning nende valmisoleku korral töötajatele) täiendava võimaluse

kasutada maksuvabastust. Tööandjapensioni maksetel on sarnaselt terviseedenduse

kuludele ka sotsiaalne mõju.

tervist. Pensioni kogumine ei ole

seotud sportlike eluviiside ega

tervisega.

EVEA Juhime ka tähelepanu, et koos tulumaksuseaduse täiendamisega on asjakohane ja

mõistlik tõsta piirmäära, mille ületamisel tekib ettevõtjal kohustus end

maksukohustuslasena registreerida. Hetkel on sellise käibe suuruseks 40 000 eurot.

Probleem puudutab enim väikeseid ettevõtjaid, kes osutavad teenuseid väljaspool

suuremaid asustusüksusi. Käibemaksuvaba väikeettevõtlus aitaks leevendusmeetmena

säilitada teenuste osutamist maapiirkondades ja väikelinnades. See võimaldaks näiteks

säilitada oma tegevust 1-2 töökohaga mikroettevõtetel, sh maaturismi ettevõtetel, kes

müüvad otse lõpptarbijatele ja kelle sisendis ei domineeri käibemaksuga maksustatud

kaup, vaid hoopis erinevad isikuteenused ning käsitöö.

Mittearvestatud.

Rahandusministeerium palus

huvirühmadelt arvamusi

tulumaksuseaduse ja

kaitseväeteenistuse seaduse

muutmise seaduse

ning tulumaksuseaduse muutmise

seaduse eelnõu kohta. Tehtud

ettepanek ei ole kõnealuse

eelnõuga seotud.

Kaubandus-Tööstuskoda Eelnõu seletuskirjas (lk 19) on toodud välja, et eelnõu rakendamiseks ei ole vaja muuta

rakendusakte. Juhime tähelepanu, et välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on

sätestatud ka Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 „Töölähetuse kulude

hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused

ja kord“ § 7 lg 1 punktis 3. Seetõttu palume muuta ka viidatud määruse sättes

välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära.

Mittearvestatud. Eelnõu

eesmärk on muuta lähetuse

päevaraha maksimaalseid

tulumaksuvabasid määrasid.

Alammäära muutmine avaldaks

liigselt survet ettevõtjatele, kes

maksavad lähetuse päevaraha

väiksemas määras kui on lubatud

maksimummäär.

Kaubandus-Tööstuskoda Kuna isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär on sätestatud ka Arvestatud.

Vabariigi Valitsuse määruse „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku

sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ §-s 5, siis

palume lisaks tulumaksuseadusele muuta ka viidatud sättes maksuvabasid

piirmäärasid.

Kaubandus-Tööstuskoda Samas oleme jätkuvalt seisukohal, et lisaks tervise edendamiseks tehtavate

maksuvabade kulutuste nimekirja laiendamisele tuleb tõsta ka maksuvaba piirmäära.

Peamine põhjus seisneb selles, et võrreldes piirmäära jõustumise ajaga (2018. aasta

jaanuar) on tarbijahinnaindeks kasvanud Statistikaameti andmetel tänaseks üle 48

protsendi. Lisaks tuleb arvestada sellega, et ilmselt ei hakata piirmäära järgmisel või

ülejärgmisel aastal muutma ning seetõttu on põhjendatud, et piirmäär kasvab rohkem

kui on olnud eelneva perioodi tarbijahinnaindeksi kasv. Kui laiendada maksuvaba

piirarvu alla minevate kulutuste loetelu tervishoiuteenuste kulutustega, siis on

piirmäära tõstmine vajalik ka selleks, et tööandjad saaksid hüvitada täiendavaid

kulutusi, mis täna ei lähe piirmäära arvestusse. Eeltoodud põhjustel teeme taaskord

ettepaneku tõsta tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvaba piirmäära

praeguselt 400 eurolt 1000 euroni aastas.

Mittearvestatud. 2023. aastal

kasutas viis protsenti kõigist

tööandjatest töötajate tervise

edendamise kulude hüvitamise

võimalust. Nendest omakorda

kõigest kümme protsenti kasutas

ära kogu 400 eurot ning üle 400

euro aastas hüvitas 11 protsenti

nendest tööandjatest. Seega on

töötajate tervist edendavate

tööandjate osakaal on hetkel väike

ning veel väiksem on kogu 400

euro ära kasutanud tööandjate arv.

Leiame, et probleem ei seisne

piirmäära suuruses, vaid pigem

selles, et ainult vähesed tööandjad

soovivad töötajate tervise

edendamisse panustada. Kui hüve

hakkaksid pakkuma oluliselt

rohkem tööandjaid, siis vajadusel

tuleks analüüsida ka piirmäära

suurendamise võimalusi ja

vajalikkust.

Eesti Autorite Ühing

Eesti Etendusasutuste Liit

Eesti Filmi Instituut

Eesti Muuseumide Liit

Eesti Muuseumiühing

Teeme ettepaneku lisada tulumaksuseaduse § 48 lõike 55 erisoodustusmaksuvabade

kulude juurde ka kultuuri tarbimisega seotud kulud, võimaldades hüvitada ka kulutusi,

mis on tehtud seoses muuseumi, teatri, kino või kontserdi külastamisega.

Muudatuse ettepanek lähtub kultuurivaldkonna arengukavast Kultuur 2030 ning see

soodustaks meetme paindlikumat kasutamist ja suurendaks kasusaajate hulka.

Mittearvestatud. Eelnõu

eesmärk on edendada ja toetada

töötajate sportlikke eluviise ja

tervist. Muuseumis, teatris, kinos

või kontserdil käimine ei ole

Music Estonia

Muuseumikaart

Kultuurivaldkond saab panustada vaimse tervise probleemide ennetamisse ning

olemasoleva meetme laiendamisel kultuurivaldkonda on tugev töötajate ja tööandjate

tugi, eriti suur (85%) on toetus nende seas, kel on praegu võimalik meedet

sportimiskulude hüvitamiseks kasutada, kuid seda eri põhjustel ei tee.

seotud sportlike eluviiside ega

tervisega. Nõustume, et vastavad

tegevused võivad panustada

vaimsesse tervisesse, kuid antud

juhul on otsustatud tõmmata piir

vastavalt eelnõus sätestatule.

Eelnõus olevat nimekirja ei ole

mõistlik liigselt laiendada, kuna

vastasel juhul hakkab sätte

eesmärk ja vajalikkus hägustuma.

Juhime tähelepanu, et olenevalt

inimestest ja nende vajadustest

võib vaimsesse tervisesse

panustada ka reisimine,

poodlemine, sõpradega aja

veetmine ja pidudel käimine.

Lisades pakutud tegevused

maksuvabade hüvitiste nimekirja

võib tekitada küsimuse, miks ei

ole lisatud muid töötajale

meelepäraseid tegevusi antud

loetelusse.

Sotsiaalministeerium teeme ettepaneku eelnõud täiendada ja teha selles järgmised muudatused:

I. sõnastada eelnõu § 2 punkt 8 järgmiselt:

„8) paragrahvi 48 lõike 5.5 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kulutusi tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud või vastavat kutsetunnistust

omava taastusarsti, hambaarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, logopeedi või

psühholoogi teenustele;“;“.

Mittearvestatud. Juhime

tähelepanu, et vastav eelnõu

sõnastus on pakutud välja

Sotsiaalministeeriumi poolt, kelle

juhendamisel eelnõu koostasime.

Kui Sotsiaalministeerium leiab, et

tulumaksuseadusesse tuleks teha

põhjalikumaid muudatusi, saame

vajadusel neid tulevikus ühiselt

analüüsida ja arutada. Antud juhul

Nagu eelpool markeeritud, leiame, et tööandja täiendav panus on tervitatav just

ennetusliku-edendusliku iseloomuga teenuste soodustamiseks ning neis aspektides,

mida sotsiaalmaksust rahastatav riiklik ravikindlustus ei kata või kus on põhimõttelisi

ületamist vajavaid probleeme. Teeme seetõttu ettepaneku jätkata paragrahvi 48 lõike

5.5 punktis 4 suletud loeteluga, kuid täiendada seda kahes aspektis. Esiteks palume

lisada loetellu seetõttu hambaarsti osutatavad teenused ning teiseks laiendada

psühholoogide rolli ja laiendada maksuvabastust kõigi kutsega psühholoogide

pakutavatele teenustele. Nimelt on inimeste halb suutervis oluline riskitegur südame-

veresoonkonna haiguste tekkimisel, kuid hambaravis on inimeste omaosaluskoormus

väga kõrge ning riigieelarve tänases olukorras on lähitulevikus hambaravi omaosaluse

kahandamise võimalused pärsitud. Kui tööandjad on valmis panustama töötajate

suutervisesse, siis on põhjust seda ka maksusoodustustega toetada. Kliiniliste

psühholoogide kõrval ja asemel saavad olulisel määral toetada inimeste vaimset tervist

ka psühholoog-nõustajad. Näiteks on psühholoog-nõustaja vastuvõtt hõlmatud juba ka

Tervisekassa rahastatavate tervishoiuteenuste loetellu, kuid paljud psühholoog-

nõustajad töötavad väljaspool ravisüsteemi. Nii treenerid kui ka professionaalsed

sportlased, kes on oma klubiga sõlminud töölepinguga võivad vajada spetsiifiliselt

spordipsühholoogide tuge, mistõttu on kohane hõlmata suletud loetellu ka

spordipsühholoogid.

ei ole pakutud muudatusi

võimalik nii lühikese

etteteatamisega ilma põhjalikuma

analüüsita eelnõusse sisse viia.

Lisaks leiame, et punkti 4

sõnastus ei ole liigselt lai, kuna

400 euro suurune piirmäär on

piisavaks piiriks ees ning seetõttu

ei ole vajalik koostada suletud

loetelu.

Sotsiaalministeerium II. lisada eelnõusse § 2 uus punkt 9 allolevas sõnastuses ning muuta sama §

järgnevate punktide numeratsiooni:

„9) paragrahvi 48 lõike 5.5 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;“.

Sotsiaalministeerium on seisukohal, et tulumaksuseaduse säte, mis jätab

„ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed“ erisoodustusena maksustatavate tegevuste

alt välja, on ebaõnnestunud ja seda mitmes aspektis. Esiteks on „ravikindlustusleping“

määratlemata õigusmõiste ning selle piirid jäävad erisoodustuse lubamisel lubamatult

ebamääraseks. Ravikindlustuslepingute detailsed tingimused ei ole enamasti avalikud

ning sellises vormistuses on kõrge risk, et ravikindlustuse teenuste paketti hõlmatakse

teenuseid, sh nt heaoluteenuseid, mille osas ei ole riigi tasandil konsensust, et need

Mittearvestatud. Juhime

tähelepanu, et vastav eelnõu

sõnastus on pakutud välja

Sotsiaalministeeriumi poolt, kelle

juhendamisel eelnõu koostasime.

Kui Sotsiaalministeerium leiab, et

tulumaksuseadusesse tuleks teha

põhjalikumaid muudatusi, saame

vajadusel neid tulevikus ühiselt

analüüsida ja arutada. Antud juhul

ei ole pakutud muudatusi

võimalik nii lühikese

peavad olema erisoodustuse erandite seas. Seega leiame, et seadus peab olema väga

konkreetne, mis tegevused on erisoodustuse alt välja jäetud. Head näited on sama lõike

eelnevad punktid, mis jätavad vähe ruumi loovaks tõlgendamiseks.

etteteatamisega ilma põhjalikuma

analüüsita eelnõusse sisse viia.

Statistikaamet

Statistikaamet on tutvunud nimetatud eelnõuga ja teeb ettepaneku lisada eelnõusse

järgmine muudatus.

Eelnõu § 2 punktiga 12 (TuMS § 49 lõige 6 punktid 4 ja 5) muudetakse

tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud isiku poolt tulumaksuvabalt

põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingituste piirmäärasid. Samas on kehtivas

tulumaksuseaduse § 49 lg 6 punktis 3 2006.aastal tulumaksuseaduse,

sotsiaalmaksuseaduse, hasartmängumaksu seaduse ja krediidiasutuste seaduse

muudatusega lisatud viide leibkonna kuu keskmisele väljaminekule, kuigi

Statistikaamet avaldas nimetatud näitajat leibkonna kulutusi väljendavana iga-aastase

leibkonna uuringu (LEU) andmete alusel üksnes kuni 2007.aastani igakuiselt. Sellele

järgnevalt uuringu metoodika muutus ja seda viiakse läbi iga 5 aasta tagant. Seega on

tekkinud olukord, kus nimetatud sätet ei ole võimalik kohasel moel rakendada, kuna

puuduvad tegelikkust ajakohaselt peegeldavad näitajad.

2006.aasta muudatuste eesmärk oli toetada senisest enam heategevuslike ürituste

raames kogutava raha abivajajatele jagamist, mistõttu sooviti sätestada maksuvabalt

tehtava rahalise annetuse piirmäär füüsilisele isikule, kellel on raskusi toimetulekuga.

Erisuseks võrreldes varasema olukorraga oli see, et seni liigitati toimetuleku eesmärgil

antavaks abiks summasid, mis ei ületa Statistikaameti arvutatavat ühe inimese

arvestuslikku keskmist elatusmiinimumi (2004.aastal veidi vähem kui 1500 krooni).

Muudatusega seoti annetuse maksuvaba piirmäär leibkonnaliikme kuukeskmise

väljaminekuga, kuivõrd leiti, et see peegeldab enam perekonnaliikmete vajadusi ning

on rahalise annetuse maksuvabastuse piiritlemiseks seetõttu kohasem. Tookord toetas

muudatust ka asjaolu, et Statistikaamet avaldas nimetatud näitajat pressiteatena

üldjuhul aprilli esimestel päevadel (2006.aastal 6.aprillil) ning oma kuubülletäänis

"Eesti põhilised sotsiaal- ja majandusnäitajad"). Seega aasta alguse ja näitaja

avaldamise kuupäeva vahelisel perioodil tehtavate väljamaksete puhul võeti

maksuvabastuse rakendamisel aluseks üle-eelmise kalendriaasta kohta arvutatud

näitaja ning pärast nimetatud kuupäeva eelmise kalendriaasta vastav näitaja.

Arvestatud.

Tuginedes eelnevale palume kaaluda tulumaksuseaduse § 49 lg 6 punktis 3

leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku asendamist kas arvestusliku

elatusmiinimumiga (väikseim summa, millega on võimalik katta 1-liikmelise leibkonna

30 päeva minimaalsed igapäevavajadused), mida avaldatakse Riigi Teatajas igal aastal

ja mida Statistikaamet avaldab jaanuari lõpus, või Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava

miinimumpalgaga.

Tuleva Tulundusühistu Tulundusühistu Tuleva teeb ettepaneku lisada tulumaksuseaduse § 48 lg 55 loetellu

senistel tingimustel ka tööandja maksed vabatahtlikku pensionifondi. Tööandja ja

töötaja saaksid valida, kas soovivad kasutada 100 eurot kvartalis erisoodustuse vabalt

tervisekindlustuseks, sporditoetuseks või tööandja vabatahtliku pensionifondi

makseteks. Maksusoodustuse kasutamise eelduseks oleks jätkuvalt, et hüve pakutakse

kõikidele töötajatele.

Mittearvestatud. Eelnõu

eesmärk on edendada ja toetada

töötajate sportlikke eluviise ja

tervist. Pensioni kogumine ei ole

seotud sportlike eluviiside ega

tervisega.

Eesti Tööandjate Keskliit Positiivne, et valitsus on lõpuks otsustanud ellu viia terve rea erisoodustuste

maksuvabastuste laiendamisi, mida oleme pikalt soovitanud: terviseedendus,

päevarahad ja isikliku sõiduauto kompensatsioon. Need soodustused võimaldavad

tööandjatel vabatahtlikkuse ja võimaluste alusel toetada inimeste tervist, hõivet,

liikuvust, avaldamata olulist negatiivset mõju riigieelarvele. Töötingimustesse ja -

tervishoidu aitab senisest rohkem panustada muudatus, millega kaotatakse tööohutuse

ja tervishoiuga seotud kulutuste ettevõtlusega seotuks (ja seega maksuvabaks) lugemise

eeldusena riskianalüüsi või töötervishoiuarsti ettekirjutuse olemasolu. Teeme

ettepaneku tervishoiuteenused ka koguselise piirmäära alt välja viia.

Täpsustus: Me eelistaks, kui 400 eurone piirang jääks alles sportimisele jms, aga

tervishoiuteenused läheksid eraldi lõikena, kas eraldi piiranguga v siis ilma piiranguta.

Samas selle 400 euro tükkideks jagamist enam ei pooldaks.

Mittearvestatud. Antud juhul ei

ole pakutud muudatusi võimalik

ilma põhjalikuma analüüsita

eelnõusse sisse viia.

Eesti Tööandjate Keskliit Me ei toeta tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 700 euroni, kuivõrd see on väga

kulukas meede.

Mittearvestatud. Ühtse

maksuvaba tulu kehtestamine

tuleneb Vabariigi Valitsuse

koalitsioonilepingust ehk

valitsusliidu programmist

aastateks 2024–2027.

Justiitsministeerium Justiitsministeerium esitas 23.09 mitmeid kommentaare mõjuanalüüside

täiendamiseks.

Osaliselt arvestatud.

Ajapuuduse tõttu ei olnud

võimalik kõiki soovitusi arvesse

võtta, kuid võtsime arvesse nii

palju soovitusi kui võimalik oli.

EELNÕU

23.09.2024

Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise

seaduse

ning tulumaksuseaduse muutmise seadus

§ 1. Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmine

Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduses (RT I, 30.06.2023, 107)

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse § 2 punktid 1–7, 12, 13, 16, 21–26, 31 ja 34 jõustuvad 2025. aasta 1.

jaanuaril.“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva seaduse § 2 punktid 8, 9, 14, 15, 19 ja 20 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

§ 2. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 asendatakse arv „50“ arvuga „75“ ja arv „32“ arvuga „40“;

2) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 2 asendatakse arv „0,30“ arvuga „0,50“ ja arv „335“ arvuga

„550“;

3) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 6 asendatakse arv „10“ arvuga „20“;

4) paragrahvi 32 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu

saamise eesmärgil või kui see on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või

arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Ettevõtlusega on seotud ka

kõik mõistlikud ja vajalikud kulud, mida tööandja teeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks

ja tagamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks, sealhulgas töötervishoiu ja

tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.“;

5) paragrahvi 48 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „30–31 kohaselt“ tekstiosaga „või mis

on käsitatavad ettevõtlusega seotud kuluna § 32 lõike 2 kohaselt.“;

6) paragrahvi 48 lõike 55 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 400

euro ulatuses töötaja kohta aastas, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele:“;

7) paragrahvi 48 lõike 55 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud

kulutusi;“;

8) paragrahvi 48 lõike 55 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kulutusi tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud tervishoiutöötaja või kutset või erialast

pädevust omava spetsialisti osutatud teenustele;“;

9) paragrahvi 48 lõike 56 punktis 2 asendatakse arv „200“ arvuga „500“ ja arv „100“ arvuga

„250“;

10) paragrahvi 49 lõike 1 teises lauses asendatakse arv „10“ arvuga „21“;

11) paragrahvi 49 lõike 4 teises lauses asendatakse arv „32“ arvuga „50“;

12) paragrahvi 49 lõike 6 punktides 4 ja 5 asendatakse arv „32“ arvuga „85“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise

seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Erakond Eesti 200 sõlmisid 22. juulil

2024. a koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2024–20271. Sellega täiendati

kolme erakonna vahel 2023. aastal sõlmitud valitsusliidu programmi ning Vabariigi Valitsuse

tööplaani.

Vabariigi President kuulutas 27. juunil 2023. a välja tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse

seaduse muutmise seaduse (eelnõu 148 SE), millega muuhulgas kaotati kahanev maksuvaba

tulu ja kehtestati ühtne maksuvaba tulu (700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas), välja arvatud

vanaduspensioniealistele, kellele kehtib kõrgem maksuvaba tulu. Ühtne maksuvaba tulu

määrati jõustuma 1. jaanuaril 2025. a. Käesoleva eelnõuga ühtse maksuvaba tulu kehtestamise

kuupäev muudetakse ja see jõustatakse 1. jaanuaril 2026. a. Muudatuse eesmärgiks on hoida

2025. aasta riigieelarve puudujääk alla 3%, mis on Euroopa Liidus kokku lepitud eelarve

puudujäägi piiriks.

Eelnõuga uuendatakse lähetuse päevaraha, laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise,

vastuvõtukulude, reklaamkingituste, töötaja majutamise, töötaja tervise edendamiseks tehtavate

kulutuste, mittetulundusühingute poolt kingitud meenete ja isikliku auto kasutamise hüvitise

sätteid. Seaduse eesmärk on ajakohastada maksuvabade hüvitiste piirmäärasid, mida ei ole 6–

24 aastat muudetud ning mis ei ole enam kooskõlas tarbekaupade ja teenuste hinnamuutustega.

Tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvabastuse regulatsioon vähendab ettevõtjate

halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu koostasid Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialistid

Kersti Kivistik ([email protected], tel 5885 1390) ja Helena Lehtis ([email protected],

tel 5860 0704) ja nõunik Inga Klauson ([email protected], tel 5885 1357) ning mõjuanalüüsi

tegi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Miko Tammik ([email protected]; tel 5885

1450) ning analüütik Margus Tuvikene ([email protected], tel 5885 1428). Eelnõu

valmimisele aitas kaasa Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna

osakonnajuhataja Kersti Esnar ([email protected], tel 6269 728).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel 5885 1493). Eelnõu toimetas

keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], tel

5885 1468).

1.3. Märkused

1 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2024-2027

Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) 1. jaanuaril 2025. a jõustuvat

redaktsiooni (RT I, 19.06.2024, 2). Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise

seadust (RT I, 30.06.2023, 107) muudetakse, et selles edasi lükata osade 1. jaanuarile 2025.

kavandatud muudatuste jõustumine.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 1 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav,

kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Kuna muudatused on kavandatud

jõustuma 2025. aastal, on vajalik seadus vastu võtta hiljemalt 2024. aastal. Muudatuste

kiireloomulisuse tingib vajadus pidada juba 2025. aastal kinni Euroopa Liidus kokku lepitud

riigieelarve reeglitest.

Tulumaksuseaduse muudatusele, millega muudetakse erinevaid piirmäärasid, ei ole koostatud

väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist

õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Muudatuste sisuks on eelkõige piirmäärade

vastavusse viimine eriti viimastel aastatel järsult tõusnud elukalliduse indeksiga, millega

luuakse ettevõtjatele ja asutustele avaramad võimalused seniste soodustuste edaspidiseks

kasutamiseks.

Muudatused on kooskõlas Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku

Erakonna valitsusliidu programmiga aastateks 2024–2027. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu

õigusega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga muudetake kahaneva maksuvaba tulu kaotamise tähtaega, lükates selle jõustumine

ühe aasta võrra edasi. Eelnõu kohaselt jõustub ühtne maksuvaba tulu 2026. aasta 1. jaanuaril.

Seaduse eesmärk on piiratud riigieelarve võimaluste juures säästa riigi rahalisi vahendeid.

Eelnõuga ettenähtud muudatusi tegemata oleks äärmiselt keeruline hoida riigieelarve

puudujääk alla 3%, mis on Euroopa Liidus kokku lepitud eelarve puudujäägi piiriks.

Lisaks muudetakse eelnõuga ka lähetuse päevaraha, laeva ja lennuki meeskonna toitlustamise,

vastuvõtukulude, reklaamkingituste, töötaja majutamise, töötaja tervise edendamiseks tehtavate

kulutuste, mittetulundusühingute poolt kingitud meenete ja isikliku sõiduauto kasutamise

hüvitise regulatsiooni. Seaduse eesmärk on ajakohastada maksuvabade hüvitiste piirmäärasid,

mida ei ole mitmeid aastaid muudetud ning mis ei ole enam kooskõlas tarbekaupade ja teenuste

hinnamuutustega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimese paragrahviga sätestatakse tulumaksuseaduse ja

kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muudatused. Teisega sätestatakse

tulumaksuseaduse muudatused ja kolmanda paragrahviga seaduse jõustumine.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse

muutmise seaduse jõustumist.

Punktis 1 muudetakse 2025. aasta 1. jaanuaril jõustuvate muudatuste loetelu, jättes välja sätted,

mis reguleerivad ühtset maksuvaba tulu. Edasi lükatakse tulumaksuseaduse ja

kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduses (RT I, 30.06.2023, 107) punktid 8, 9, 14, 15,

19 ja 20. Nimetatud punktid reguleerivad maksuvaba tulu suurust ja selle arvestamise

põhimõtteid.

Endiselt jõustuvad 2025. aastal tulumaksuseaduse muudatused, millega tõstetakse senist

füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksu määra kahe protsendipunkti võrra 22%-ni. Lisaks kaotab

alates 1.01.2025 kehtivuse soodusmäär 14% äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja

sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav 7%-line tulumaks. Samuti

tõstetakse krediidiasutuste avansiliste maksete maksumäära 15%-lt 18%-le.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise

seadust punktiga 4. Sellega lükatakse edasi kahaneva maksuvaba tulu kaotamine ja ühtse

maksuvaba tulu tõus ühe aasta võrra. Kui seni pidid maksuvaba tulu arvestamise uued reeglid

jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril, siis nüüd on uueks jõustumise ajaks 2026. aasta 1. jaanuar.

Eelnõuga muudetakse vastuvõetud seaduse sätete, mis ei ole veel kehtima hakanud,

jõustumistähtaega. Seetõttu võib tekkida küsimus, kas võib esineda põhiseadusest tuleneva

õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte riive.

Õiguskindluse põhimõte tuleneb õigusriigi põhimõttest ning see on sätestatud Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) §-s 10. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas

(õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes

(õiguspärase ootuse põhimõte). Õiguskindluse põhimõtte eesmärk on tagada, et isikud saavad

olla kindlad kehtivas õiguslikus olukorras, mis tähendab, et isikutele peavad olema nende suhtes

kehtivad õigusnormid selged ja avalikustatud ning isikutel peab tekkima kindlus kehtestatud

normide püsimajäämise suhtes.2 Õiguspärase ootuse põhimõte annab isikutele võimaluse

kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga loodud õigused ja kohustused on

stabiilsed ja ei muutu oluliselt isikule ebasoodsas suunas.3

Õiguspärane ootus ei tähenda aga, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on

lubamatu. Riigikohus on mitmes lahendis sedastanud, et seadusandja võib õigussuhteid

vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ja sellega paratamatult halvendada mõnede

ühiskonnaliikmete olukorda.

Riigikohus on lahendis 3-4-1-27-13 märkinud, et õiguspärase ootuse põhimõtet piirab

demokraatia põhimõte. Otseselt või kaudselt rahva mandaadile tuginevad poliitilised organid

on põhimõtteliselt õigustatud oma varasemaid valikuid ajakohastama, kui sellega ei kahjustata

ülemäära kehtivat regulatsiooni usaldanud isikuid.4 Õiguspärase ootuse põhimõte laieneb ka

vastuvõetud ja avaldatud, kuid veel mitte kohalduvale regulatsioonile.5

2 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2020, § 13 p 37-38 3 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2020, § 10 p 50 4 3-4-1-27-13, p 69 5 3-4-1-27-13. p 55

Otsus selle kohta, milliseid reforme teha ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega

eelistada, on seadusandja pädevuses.6 Seadusandjal on eelarve- ja maksukoormust

puudutavates küsimustes ulatuslik otsustusõigus.

Õiguspärase ootuse piiramisel peab normi kehtestaja kaaluma ühelt poolt avalikku huvi ja

teisalt sellega põrkuvat erahuvi. Vastanduvaid huve kaaludes tuleb arvestada ka sellega, et

regulatsiooni muutmisel ei kahjustataks ülemääraselt nende isikute õigusi, kes on kehtivat

normi usaldades enda elu selle järgi korraldanud.7

Riigikohus on lahendis 5-20-7/12 leidnud, et isiku õiguspärane ootus on seda tugevam, mida

kauem on kehtinud õigusakt, mille alusel on isikul tekkinud õigus oodata riigi sooritust ning

mida kauem on isik õigusaktile tuginedes oma tegevust korraldanud.8 Kokkuvõttes on

seadusandjal õigus otsustada, milliseid vajalikke ja põhjendatud muudatusi on vaja

regulatsioonides teha, et tagada riigi jätkusuutlik toimimine, arvestades samal ajal isikutel

kujunenud õiguspärase ootusega.

Lahendis 5-17-13 on Riigikohus selgitanud, et õiguslikku regulatsiooni, mille kehtima jäämist

kaitseb isiku õiguspärane ootus, on võimalik põhiseaduspärasel viisil muuta, kui muudatustel

on eesmärk, mis kaalub üles kaebaja õiguspärase ootuse regulatsiooni kehtima jäämiseks.

Samuti peab uue regulatsiooni jõustumiseks olema ette nähtud mõistlik aeg, mille jooksul normi

adressaadid saavad oma tegevuse vajadusel ümber korraldada, ehk peab järgima vacatio legis’e

põhimõtet.9

Vacatio legis on seaduse avaldamise ja selle jõustumise vahele jääv ajavahemik ning

piisava vacatio legis’e nõue on samuti osa PS §-s 10 tagatud õiguskindlusest. Riigikohus on

leidnud, et õiguskindlusele vastab olukord, kus riik ei kehtesta uusi regulatsioone

meelevaldselt. Uue õigusliku olukorra loomisel peab seadusandja kindlustama, et õiguse

adressaadil oleks oma tegevuse ümberkorraldamiseks mõistlikul määral aega. PS § 108

kohaselt jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, ent Riigikogu võib

sama sätte koheselt iga kord seadusele jõustumisaja määrata. Kui seadusemuudatuse mõju on

ulatuslik, siis sellega kohanemiseks tuleb Riigikogul jõustumisaja reeglit pikendada.

Piisavust ehk mõistlikkust saab hinnata arvestades vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu,

õigussuhte muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberkorraldusteks

normiadressaatide tegevuses, samuti hinnates, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav

või ootamatu.10

Õiguskindluse riive on õigusvastane eelkõige juhul, kui isik on oma tegevusega täitnud

eeldused, millest tulenevalt on tal tulevikus õigus eeldada enda suhtes soodsa regulatsiooni

kohaldamist. Kui õigusakt on andnud talle õiguse või kohustuse, kui ta saab loota regulatsiooni

püsimisele ja on asunud neid õiguseid kasutama või kohustusi täitma.11 Antud juhul ei ole antud

isikule õigusi või kohustusi ning isik ei ole saanud hakata õiguseid kasutama, kuivõrd

muudetakse veel mittekohaldunud maksumuudatust.

6 5-17-13, p 39 7 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2020, § 10 p 51; 5-17-13, p 40 8 5-20-7/12, p 39 9 5-17-13, p 41 10 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2020, § 10 p 55 11 3-4-1-27-13, p 50

Õiguspärase ootuse ja vacatio legise põhimõtetest ei tulene, et seadusi ei tohi kiirelt muuta, kui

selleks esinevad olulised ja kaalukas põhjused. Õigusalases kirjanduses on leitud, et olulisteks

põhjusteks võivad olla keerulised ajad majanduses, mis õigustab maksude või maksupoliitika

ootamatut või äkilist muutmist. Eelnõuga kavandatud muudatusega soovitakse piiratud

riigieelarve võimaluste juures säästa riigi rahalisi vahendeid. Euroopa eelarvereeglid sisaldavad

nõuet hoida eelarve puudujääk madalamal kui 3% ning võlakoormust madalamal kui 60%

SKPst. Ka sisaldavad reeglid iga-aastaseid nõudeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks juhul,

kui see on nõutust kõrgem.

Rahandusministeeriumi 2024. aasta suveprognoosi kohaselt suureneb valitsussektori

eelarvepositsiooni 2025. aasta puudujääk koalitsioonilepet arvestamata 4,4%ni SKPst.

Prognoosiperioodi lõpuks 2028. aastal väheneb eelarvepuudujääk 3,8%ni SKPst.

Riigi eelarvestrateegia kohaselt 2024–2027 on Vabariigi Valitsuse eelarvepoliitika eesmärgiks

koroonakriisi ning Venemaa-Ukraina sõja tõttu süvenenud eelarvepuudujäägi vähendamine.

Valitsussektori struktuurse eelarvetasakaalu suunas liikumiseks tuleb otsida kulude

kokkuhoiukohti ning kerkinud kuluvajadustele tuleb leida püsivad katteallikad.

Kuigi ühtse maksuvaba tulu kehtestamise ühe aasta võrra edasi lükkamine ei ole püsiv

katteallikas, aitab see oluliselt (1,1% SKPst) parandada 2025. aasta eelarvepositsiooni ja on

kiiresti teostatav eelarvemeede.

Rahandusministeeriumi 2024. aasta suveprognoosis on ka koalitsioonileppe meetmetega

arvestav prognoosistsenaarium. Selle kohaselt vähendavad koalitsioonileppes kokkulepitud

katteallikad valitsussektori eelarvepuudujääki 2025. aastal 1,6% võrra SKPst ning 2028. aastaks

juba 2,6% võrra SKPst. Selle tulemusel jääb puudujääk püsivalt alla 3% SKP-st langedes 2028.

aastaks 1,2%ni SKPst. Puudujäägi vähenemine aeglustab oluliselt ka võlakoormuse kasvu, mis

stabiliseerub tasemel 24–25% SKPst.

Eelpool mainitud põhjused on piisavalt kaalukad, et õigustavad õiguspärase ootuse ja vacatio

legise riivet. Antud juhul ei muudetud ebasoodsamaks juba olemasolevat olukorda, vaid lükati

ühe aasta võrra edasi veel mittekohaldunud maksumuudatus.

Õigusvastased on sellised õiguspärase ootuse riived, mida avalik huvi üles ei kaalu. Riive

intensiivsus sõltub isikutele laieneva mõju ulatusest. Riigikohus on lahendis 3-4-1-7-03

leidnud, et ülemäärane koormus riigieelarvele on argument, mis on arvestatav sotsiaalabi

ulatuse üle otsustamisel, kuid sellega ei saa õigustada puudustkannatavate inimeste ja

perekondade ebavõrdset kohtlemist.

Eelnõul on suurim mõju isikutele, kelle igakuine sissetulek ületab Eesti keskmist.12 Kuivõrd

kõige rohkem puudutatud isikute sissetulek ületab Eesti keskmist, siis saab järeldada, et

muudatuse negatiivne mõju puudust kannatavatele inimestele või perekondadele on suhteliselt

väike. Eelnõuga ei panda kellelegi uusi kohustusi ja kellegi olukord ei muutu võrreldes kehtiva

olukorraga ebasoodsamaks. Samuti ei võeta kelleltki ära õigust rakendada kehtivat maksuvaba

tulu, kuna muudatus oleks pidanud jõustuma alles 2025. aasta 1. jaanuaril. Seega võib ühtse

maksuvaba tulu kehtestamise õiguspärase ootuse riivet pidada väheintensiivseks.

12 Statistikaameti andmetel on 2024. aasta teise kvartali keskmine brutokuupalk 2007 €.

Eelnevat kokku võttes võib öelda, et eelnõuga kavandatav regulatsioon on kooskõlas

põhiseadusega, arvestades muudatuste eesmärki, muudatustega seotud avalikku huvi ja

isikutele kavandatud kohanemisaega, mistõttu muudatustega saavutatav legitiimne kasu kaalub

üles riivest tingitud kahju.

Eelnõu § 2 punktiga 1 (TuMS § 13 lõige 3 punkt 1) muudetakse välislähetuse päevaraha

maksuvaba piirmäära. Hetkel on maksimaalne maksuvaba piirmäär 50 eurot välislähetuse

esimese 15 päeva kohta ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Eelnõu kohaselt on maksimaalne

maksuvaba piirmäär 75 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta ja 40 eurot iga järgneva

päeva kohta.

Muudatus on vajalik, kuna viimati muudeti lähetuse päevaraha piirmäärasid 2016. aastal, ehk

8 aastat tagasi, ning sellest ajast saadik on maailma tarbijahinnaindeks (THI) kokku tõusnud

47,3%13. Maailma THI’le tuginemine on põhjendatud, kuna Eestist toimuvad lähetused kogu

maailma, mitte ainult Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Seega ei ole Euroopa THI kasutamine

kohane. 2024. aastal peaks maailma THI prognoosi kohaselt olema lähetuse päevaraha piirmäär

73,6 eurot (47,1 eurot järgneva 15 päeva eest) ning 2025. aastal 77 eurot (49,3 eurot järgneva

15 päeva eest). Võttes arvesse, et piirmäärasid ei uuendata igal aastal, tõstetakse lähetuse

päevaraha piirmäär 75 eurole ning järgneva 15 päeva piirmäär 45 eurole.

Vajadust kohandada päevaraha määra inflatsiooniga ilmestab ka lähiriikide näide. Näiteks

Soome uuendab päevaraha maksuvabu piirmäärasid igal aastal, mis tagab ettevõtjatele

kindluse, et päevaraha piirmäärad on vastavuses tegeliku hinnatasemega. Soomes on 2024.

aastal maksimaalne päevaraha piirmäär näiteks Saksamaa lähetuse puhul 75 eurot ja Rootsi

puhul 64 eurot. 2023. aastal olid piirmäärad samades riikides vastavalt 71 eurot ja 66 eurot.

Lisaks on näiteks Rootsis 2024. aastal maksimaalne päevaraha piirmäär Saksamaa lähetuse

puhul 70,44 eurot (2023 aastal 63,22 eurot) ja Soome lähetuse puhul 83,47 eurot (2023 oli 69,21

eurot).

Eelnõu § 2 punktiga 2 (TuMS § 13 lõige 3 punkt 2) muudetakse ametnikule, töötajale või

juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku

sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Hetkel on ühele isikule

makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot

kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja

kohta. Eelnõu kohaselt on ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär 0,50 eurot

kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja

kohta.

Muudatus on vajalik, kuna viimati muudeti hüvitise piirmäärasid seoses isikliku sõiduauto

kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel 2011. aastal ehk 13 aastat tagasi.

Sellest ajast saadik on Eestis THI kokku tõusnud 63,8%. 2024. aastal peaks Eesti THI prognoosi

kohaselt olema isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise piirmäär 0,49 eurot kilomeetri kohta

(maksimaalselt 549 eurot kuus) ning 2025. aastal 0,51 eurot kilomeetri kohta (maksimaalselt

572 eurot kuus). Võttes arvesse, et piirmäärasid ei uuendata igal aastal, tõstetakse isikliku

sõiduauto kasutamise hüvitise piirmäär 0,50 eurole kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550

eurot kuus.

13 Allikas: Eurostat.

Eelnõu § 2 punktiga 3 (TuMS § 13 lõige 3 punkt 6) muudetakse laevapere liikmele ja

tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmele reisil viibimise ajal antava toitlustamise maksuvaba

piirmäära. Hetkel on maksimaalne maksuvaba piirmäär 10 eurot päevas. Eelnõu kohaselt oleks

maksimaalne maksuvaba piirmäär 20 eurot päevas.

Muudatus on vajalik, kuna viimati muudeti laevapere liikmele ja tsiviilõhusõiduki

meeskonnaliikmele reisil viibimise ajal antava toitlustamise maksuvaba piirmäära 2015. aastal

ehk 9 aastat tagasi. Sellest ajast saadik on Eesti toidu THI kokku tõusnud 67%. 2024. aastal

peaks Eesti THI kohaselt olema laevapere liikmele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmele

reisil viibimise ajal antava toitlustamise maksuvaba piirmäär 16,7 eurot päevas ning 2025.

aastal 17,3 eurot päevas. Võttes arvesse, et piirmäärasid ei uuendata igal aastal, muudetakse

toitlustamise maksuvaba piirmäär 20 eurole päevas.

Eelnõu § 2 punktidega 4 ja 5 (TuMS § 32 lõige 2 ja TuMS § 48 lg 5) muudetakse senist

praktikat, mille kohaselt on töötervishoiuga seotud kulud maksuvabad ainult siis, kui tööandja

on läbinud kõik seaduses nõutud protseduurid nagu näiteks kirjaliku riskianalüüsi koostamine

või töötervishoiuarsti ettekirjutuse olemasolu.

Kehtiva sõnastuse kohaselt on kulu ettevõtlusega seotud, kui see tuleneb töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 13 lõikest 1. Uue sõnastuse kohaselt on ettevõtlusega

seotud (st maksuvabad) ka kõik mõistlikud ja vajalikud kulud, mida tööandja teeb tervisele

ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete

täitmiseks, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Sõna „sealhulgas“ rõhutab, et maksuvaba võib olla ka selline kulu, mille tegemist TTOS otseselt

ette ei näe, kuid mis on konteksti arvestades mõistlik ja vajalik.

Punkti 5 eesmärk on parema õigusselguse tagamine. Praktikas aetakse tihti segi mõistete

„erisoodustus“ ja „ettevõtlusega seotud kulu“ omavaheline seos. Kulude seotus ettevõtlusega

on reegel, mis on suunatud eraõiguslikele isikutele, kes maksavad tulumaksu oma kasumilt (FIE

ja äriühingud), samas kui erisoodustuse mõiste koos sellega kaasnevate erandite ja vabastustega

on oluliselt laiema rakendusalaga, hõlmates kõiki tööandjaid, mh ka MTÜ-sid ja avalikku

sektorit. Kuna TuMS § 32 lõikes 2 sisalduv viide TTOSile on sisuliselt ka erisoodustuste

maksustamist reguleeriv norm, siis õigusselguse huvides on vaja lisada TuMS § 48 lõikesse 5

asjakohane viide.

Eelnõu § 2 punktidega 6, 7 ja 8 (TuMS § 48 lõige 55) muudetakse töötaja tervise edendamiseks

tehtavate kulutuste maksuvabastuse regulatsiooni.

Kehtiva seaduse kohaselt on piirmäär 100 eurot töötaja kohta kvartalis, muudatuse kohaselt on

piirmäär 400 eurot aastas.

Aasta kokkuvõttes jääb piirmäär samaks, kuid tööandja ja ka töötaja saavad rohkem vabadust

piirmäära kasutamisel ning ühtlasi väheneb halduskoormus. Praktikas on tekkinud näiteks

arusaamatusi sellest, kas piirmäära tuleks arvutada kassapõhiselt või tekkepõhiselt (kas

spordiürituse toimumise aja järgi, arve väljastamise või selle tasumise aja järgi). Praktikas on

ka selgunud, et erinevat tüüpi töötajad vajavad erinevaid tervise edendamise meetmeid, eriti

suur erisus on peamiselt füüsilise töö ja peamiselt kontoritöö tegijate puhul. Näiteks füüsilise

töö tegijatel võib pigem vaja minna ühekordseid suuremaid summasid, kuna nende keha talub

töö tegemise ajal rohkem koormust ja võimalike pingete tõhusaks leevendamiseks tuleb läbida

erinevaid protseduure korduvalt.

Aastapõhine arvestus tagab ka spordialade vahel võrdsema kohtlemise, sest näiteks erinevatel

aastaaegadel kulub erinevate spordialade harrastamiseks raha erinevalt. Lisaks on aastapõhise

arvestuse puhul võimalik töötajal soetada spordiklubi aastane pakett või tööandjal töötaja eest

tasuda ühekordselt ravikindlustuslepingu kindlustusmakse kogu aasta eest, mis võib

kokkuvõttes tulla soodsam kui kvartaalsete maksete tasumisel.

Maksuvabade kulude loetelus tehakse mõned muudatused, mis vastavad reaalsetele tervise

edendamiseks tehtavate kulude katmise vajadustele. Eelnõuga ei muudeta lisatingimust, mille

kohaselt peab tööandja võimaldama neid hüvesid kõikidele töötajatele.

Kulud, mida saab maksuvabalt katta, on järgmised:

1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;

2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud

kulutused;

3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused;

4) kulutused tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud tervishoiutöötajate või kutset või erialast

pädevust omava spetsialisti osutatud teenustele;

5) ravikindlustuslepingu kindlustusmakse.“

Kulutuste loetelusse lisatakse massaažiga otseselt seotud kulutused. Massaaži kulutuste

maksuvaba hüvitamine on olnud maksumaksjate sooviks juba aastaid, kuna massaaž on üks

kättesaadavamaid ja lihtsamaid viise, kuidas nii kontoritöötajate kui ka füüsilise töö tegijate

tervist edendada. Samuti soovitavad massaaži sageli töötervishoiu arstid, märkides selle ka

tervishoiu otsusele. Massaaži abil on võimalik ennetada või leevendada töö tõttu tekkinud

kergemaid vaevuseid. Massaaži all antud seaduse tähenduses käsitletakse ka seadmega või

seadme abil tehtavaid massaaže, näiteks rullmassaaž või LPG massaaž.

Hetkel on kehtiva regulatsiooni kohaselt võimalik maksuvabalt katta kulutusi

tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti,

füsioterapeudi, tegevusterapeudi, logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele. Eelnõu

muudatuse kohaselt on võimalik maksuvabalt katta kulutusi tervishoiukorralduse infosüsteemi

kantud tervishoiutöötaja või kutset või erialast pädevust omava spetsialisti osutatud teenustele.

Muudatusega tehakse punkti sõnastus üldisemaks ning avaramaks. Selle kohaselt on võimalik

lisaks taastusraviarsti jt teenustele katta ka teiste tervishoiutöötajate poolt osutatud teenuseid,

mis on inimese tervislikust seisundist tulenevalt vajalikud, näiteks meditsiiniõe poolt pakutavat

nõustamisteenust, ja teenust, mis on osutatud erialaspetsialisti poolt. On oluline, et teenuse

osutamisel oleks spetsialistil olemas kutsetunnistus, mis on registreeritud Kutseregistris

vastavalt seal kinnitatud kutsele või tõendab hariduslikult omandatud pädevust. Näiteks on

viimasel juhul võimalik kulutusi katta ka füsioterapeudi poolt osutatud teenuste puhul.

Eelnõu § 2 punktiga 9 (TuMS § 48 lõige 56 punkt 2) muudetakse tööandja poolt töölepingu

alusel töötava töötaja majutamiseks tehtud kulutuste maksuvaba määra. Hetkel ei loeta

erisoodustuseks, kui kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kalendrikuus

majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 100 eurot muudel juhtudel. Eelnõu kohaselt ei

loeta erisoodustuseks kui kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 500 eurot kalendrikuus

majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 250 eurot muudel juhtudel.

Muudatus on vajalik, kuna viimati muudeti töötaja maksuvaba majutamise piirmäärasid 2006.

aastal ehk 18 aastat tagasi. Sellest ajast saadik on Eesti THI kokku tõusnud 133,3%. 2024. aastal

peaks Eesti THI prognoosi kohaselt olema kulutused isiku majutamise kohta kalendrikuus

Tallinnas ja Tartus 467 eurot ning muudel juhtudel 223 eurot. 2025. aastal peaksid need kulud

olema prognoosi kohaselt Tallinnas ja Tartus 491 eurot ning muudel juhtudel 246 eurot. Võttes

arvesse, et piirmäärasid ei uuendata igal aastal, tõstetakse töötaja majutamise maksuvaba

piirmäära kalendrikuus Tallinnas ja Tartus 500 eurole ja muudel juhtudel 250 eurole.

Eelnõu § 2 punktiga 10 (TuMS § 49 lõige 1) muudetakse reklaami eesmärgil üle antud kauba

ja teenuse osutamise tulumaksuga maksustamist. Hetkel ei maksustata tulumaksuga reklaami

eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni

10 eurot. Eelnõu kohaselt võib kauba või teenuse maksimaalne maksuvaba piirmäär olla ilma

käibemaksuta kuni 21 eurot.

Muudatus on vajalik, kuna viimati muudeti reklaami eesmärgil üle antud kauba ja teenuse

osutamise tulumaksuga maksustamise piirmäärasid 2006. aastal ehk 18 aastat tagasi. Sellest

ajast saadik on Eesti THI kokku tõusnud 108,3%. 2024. aastal peaks Eesti THI prognoosi

kohaselt olema tulumaksuvabalt reklaami eesmärgil võimalik üle anda kaupa või osutada

teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 21 eurot ning 2025. aastal kuni 22 eurot.

Võttes arvesse, et piirmäärasid ei uuendata igal aastal, võib eelnõu kohaselt reklaami eesmärgil

tulumaksuvabalt üle anda kaupa või osutada teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni

21 eurot.

Eelnõu § 2 punktiga 11 (TuMS § 49 lõige 4) muudetakse residendist juriidilise isiku poolt

tehtud väljamaksete tulumaksuga maksustamist, mis on seotud külaliste või koostööpartnerite

toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega. Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi ei

maksustata tulumaksuga tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud ühingu

väljamakseid seoses külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või

meelelahutusega. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata neid väljamakseid kuni

32 euro ulatuses kalendrikuus. Eelnõu kohaselt võib neid väljamakseid teha muu residendist

juriidiline isik tulumaksuvabalt kuni 50 euro ulatuses kalendrikuus.

Muudatus on vajalik, kuna viimati muudeti külaliste või koostööpartnerite toitlustamise,

majutamise, transpordi või meelelahutusega seotud tulumaksuvabade väljamaksete

piirmäärasid 2018. aastal ehk kuus aastat tagasi. Sellest ajast saadik on Eesti THI kokku tõusnud

44,2%. 2024. aastal peaks Eesti THI prognoosi kohaselt olema tulumaksuvabalt võimalik teha

neid väljamakseid kuni 46 euro eest ning 2025. aastal kuni 48 euro eest kalendrikuus. Võttes

arvesse, et piirmäärasid ei uuendata igal aastal, võib eelnõu kohaselt külaliste või

koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega seotud

tulumaksuvabasid väljamakseid teha kuni 50 euro ulatuses kalendrikuus.

Eelnõu § 2 punktiga 12 (TuMS § 49 lõige 6 punkt 4 ja 5) muudetakse tulumaksusoodustusega

ühingute nimekirja kantud isiku poolt tulumaksuvabalt põhikirjalistel eesmärkidel tehtud

kingituste piirmäärasid. Hetkel on nimetatud isiku poolt noorte püsilaagris või noorte

projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 32 euro ulatuses laagris osaleja kohta ning

spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 32 euro ulatuses võistlusel osaleja

kohta tulumaksust vabastatud. Eelnõu kohaselt tõstetakse mõlemad piirmäärad 85 eurole.

Muudatus on vajalik, kuna viimati muudeti nimetatud piirmäärasid 2000. aastal ehk 24 aastat

tagasi. Sellest ajast saadik on Eesti THI kokku tõusnud 158,9%. 2024. aastal peaks Eesti THI

prognoosi kohaselt olema tulumaksuvabalt võimalik kinkida meeneid, mille väärtus on kuni 83

eurot ning 2025. aastal kuni 86 eurot. Võttes arvesse, et piirmäärasid ei uuendata igal aastal,

võib eelnõu kohaselt tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kuuluv ühing kinkida noorte

laagris või spordivõistlusel osalejale tulumaksuvabalt meeneid, mille väärtus on kuni 85 eurot

osaleja kohta.

Eelnõu §-ga 3 on sätestatud seaduse jõustumine.

Eelnõu § 1 jõustub üldises korras. Maksukorralduse seadus näeb ette, et maksuseaduse, selle

muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma kuus kuud. Seda ennekõike

seepärast, et maksumuudatustel on reeglina ulatuslik mõju, puudutades suurt hulka inimesi.

Sestap on Riigikogu kehtestanud MKS §-s 41 reegli, mille järgi tuleb üldjuhul jätta

maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele kuus kuud.

Õiguspärase ootuse põhimõtte eiramine on teatud juhtudel lubatav. Samuti ei ole absoluutne

MKS-i nõue, kui selleks on väga kaalukad põhjused. Seda näiteks olukorras, kus esinevad

erakordsed asjaolud, mille tekkimise riskiga ei saanud seadusandja varem arvestada. Kuue kuu

mõte on, et anda maksukohustuslastele piisavalt aega oma tegevuse ümberkorraldamiseks.

Kuid seekord muudetakse sätteid, mis ei ole veel jõustunud, mistõttu on mõistlik eeldada, et

maksumaksjad ei ole veel asunud ümberkorraldusi tegema.

Eelnõu esimesel paragrahvil on märkimisväärne mõju 2025. aasta riigieelarvele ja seeläbi riigi

toimimisele, mistõttu on tegu äärmiselt kiireloomulise eelnõuga. Sellest tulenevalt on vajalik

teha käesoleval juhul maksuseaduse muudatuse jõustumisel erand ja seaduse vastuvõtmise ning

jõustumise vahele jääb vähem kui kuus kuud.

Eelnõu § 2 jõustub 1. jaanuaril 2025. a, kuna eelnõu muudab erinevate maksuvabastuste

piirmäärasid, mis on olnud kuni 24 aastat muutmata. Muudatused on maksumaksjale soodsad

ja nende rakendamine ei nõua ettevalmistusperioodi.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.

6. Seaduse mõjud

6.1. Kavandatav muudatus: kahaneva maksuvaba tulu kaotamise ja ühtse maksuvaba

tulu tõusu ühe aasta võrra edasi lükkamine

Sihtrühmaks on kõik füüsilised isikud, kelle maksustatav tulu ületab 654 eurot kuus või 7848

eurot aastas.

Mõju ulatus sõltub füüsilise isiku sissetuleku suurusest. Kui inimese igakuine sissetulek jääb

alla 1200 €, saab ta maha arvata maksuvaba tulu 654 € kuus. Kui isiku igakuine sissetulek jääb

vahemikku 1200–2100 €, siis sõltub tema maksuvaba tulu suurus sissetuleku suurusest.

Maksuvaba tulu suurus arvutatakse järgmise valemi kohaselt: 7848 – 7848 / 10 800 ×

(tulu summa – 14 400). Isik, kelle sissetulek on suurem kui 2100 €, maksuvaba tulu kasutada

ei saa.

Kuna 2025. aastal jääb kehtima kahanev maksuvaba tulu, on allolevas tabelis 1 näidatud, millist

mõju omab see erinevate sissetulekutega inimestele.

Tabel 1. Kahaneva maksuvaba tulu mõju

2025

Igakuine

sissetulek

1200 1400 1800 2200

Maksuvaba tulu 654 509 218 0

Tulumaksu määr 22%

Tulumaksu

kohustus

111 185 334 467

Tulumaksu osa

palgast

9,2% 13,2% 18,5% 21,2%

2026. aastast jõustub ühtne maksuvaba tulu ehk kaotatakse kahanev maksuvaba tulu. Allolevast

tabelist 2 on näha, et võrreldes 2025. aastaga omab muudatus madalama sissetulekuga

inimestele väiksemat mõju. Nende tulumaksukohustuse suurus ei muutu märkimisväärselt.

Eelnõu mõju on keskmine üle keskmise sissetulekuga inimeste puhul.14

Tabel 2. Ühtse maksuvaba tulu mõju

2026

Igakuine

sissetulek

1200 1400 1800 2200

Maksuvaba tulu 700 700 700 700

Tulumaksu määr 22%

Tulumaksu

kohustus

100 143 228 313

Tulumaksu osa

palgast

10,4% 12,2% 14,7% 16,2%

Mõju avaldumise sagedus on igakuine. Kuivõrd füüsilise isiku kahaneva maksuvaba tulu

kaotamine ja maksuvaba tulu tõus lükkub aasta võrra edasi, arvatakse väiksem maksuvaba tulu

füüsiliste isikute maksustatavast tulust maha jooksvalt enne tulumaksu kinnipidamist. Seega

avaldavad kahaneva maksuvaba tulu kaotamise ja maksuvaba tulu tõusu edasilükkamine mõju

füüsilise isiku tulule igakuiselt.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna säilib kehtiv olukord ühe aasta võrra kauem kui

eelmise, veel jõustumata, seadusemuudatusega plaanis oli.

6.2. Kavandatav muudatus: välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära muutmine

Kaasnev mõju: mõju majandusele (maksumaksjate kulud)

14 Arvutuste juures ei ole arvestatud 2026. aastal jõustuva julgeolekumaksuga (2%).

Sihtrühm. Tööandjad, kes lähetavad töötajaid välisriikidesse.

Mõju ulatust ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuna muudetakse üksnes välislähetuse

päevaraha ülemist piirmäära. Iga tööandja otsustab vastavalt päevaraha määra vahemikule ise,

kui suurt päevaraha soovib oma töötajaid välisriiki lähetades maksta.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna tööandjal on võimalik valida, kas ta soovib

välislähetuses käivatele töötajatele suuremat päevaraha maksta. Välislähetused võivad olla nii

reeglipäraselt aset leidvad kui ebareeglipärased ja sõltuvad tööandja tegevusalast. Mõju avaldub

aga üksnes siis, kui töötaja lähetatakse riiki, mille puhul tööandja leiab, et senisest kõrgem

päevamäär on õigustatud. Seetõttu on mõju avaldumise sagedus pigem raskesti ennustatav ning

sõltub tööandjate tehtavatest valikutest.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Kaasnev mõju: mõju majandusele (välislähetuses käivad töötajad)

Sihtrühm. Töötajad, kellele tööandja maksab välislähetuses käijale senisest suuremat

päevaraha.

Mõju ulatust ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuna välislähetuse päevaraha suurendamine

on tööandja valik. Küll aga võib eeldada, et muudatus võimaldab senisest paremini arvestada

töötajate erinevatesse riikidesse saatmise korral nende võimalikke lisakulutusi ja võib

suurendada töötajate üldist rahulolu oma tööga.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tööandjal on võimalik otsustada, kui suures summas

ta soovib välislähetuses käivatele töötajatele päevaraha maksta. Mõju avaldub üksnes siis, kui

töötaja lähetatakse riiki, mille puhul tööandja leiab, et senisest kõrgem päevamäär on

õigustatud. Kuna välislähetused on üldjuhul ebareeglipärased ning konkreetse muudatuse mõju

avaldub üksnes juhul, kui kõrgemat määra ka tegelikult rakendataks, siis pigem avaldub mõju

keskmise töötaja vaatest siiski ebareeglipäraselt ehk harva.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Kaasnev mõju: mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Riigiasutused, kelle töötajad käivad välislähetuses.

Mõju ulatust ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuna välislähetuse päevaraha suurendamine

on tööandja valik ning ei ole teada kui paljud riigiasutused soovivad päevaraha suurendada.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna riigiasutusel on võimalik valida, kas ta soovib

välislähetuses käivatele töötajatele suuremat päevaraha maksta. On keeruline mõju avaldumise

sagedust täpsemalt prognoosida. Kuigi riigiasutused keskmiselt saadavad oma töötajaid

lähetusse pigem reeglipäraselt, pole teada, kas eelnõuga kehtestatavat suuremat piirmäära

hakataks ka kasutama.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.3. Kavandatav muudatus: isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis tööülesannete

täitmisel

Kaasnev mõju: mõju majandusele (tööandjate kulud)

Sihtrühm. Tööandjad, kelle töötajad teevad tööga seotud sõite isikliku sõiduautoga.

Mõju ulatus on keskmine, kuna puudutab kõiki tööandjaid, kelle töötajad teevad töösõite

isikliku sõiduautoga. Seejuures ei kohusta piirmäära tõstmine maksma suuremat hüvitist ehk

see on tööandja vaba valik.

Mõju avaldumise sagedust on raske prognoosida, kuna sõltub konkreetsest ettevõttest ja

sellest, kas ettevõte hakkab kõrgemat määra ka reaalselt rakendama.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna paljudel tööandjatel ei ole ettevõttele kuuluvaid

sõiduautosid ning seega on neil võimalus lasta töötajal teha isikliku sõiduautoga töösõite ning

maksta selle eest hüvitist. Selle asemel võib ettevõtja otsustada osta või rentida ettevõttele auto,

kui see kulu on hüvitisest väiksem.

Kaasnev mõju: mõju majandusele (isiklikku sõiduautot kasutavad töötajad)

Sihtrühm. Töötajad, kes teevad tööga seotud sõite isikliku sõiduautoga.

Mõju ulatust ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuna ei ole teada, kui paljud tööandjad

jätkuvalt soovivad, et töötajad teeksid töösõite oma isikuliku autoga. Küll aga võib eeldada, et

töötajad on rohkem motiveeritud oma isiklikku autot töösõitudeks kasutama, kuna suurem

hüvitis katab paremini kütusekulu ning auto igapäevase kulumise töösõitude ajal.

Mõju avaldumise sagedust on raske prognoosida, see sõltub nii töötaja võimalusest isiklikku

sõiduautot töösõitudeks kasutada kui ka sellest, kas tööandja seda võimaldab. Lisaks on raske

prognoosida, kas ja kuivõrd tööandjad kõrgemat piirmäära rakendama hakkavad.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Kaasnev mõju: mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused, kelle töötajad kasutavad töösõitude

tegemiseks isiklikku autot.

Mõju ulatus on väike, kuna puudutab neid riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi, kes soovivad

rakendada kõrgemat piirmäära ning kelle töötajad teevad töösõite isikliku sõiduautoga.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna riigiasutusel on võimalik valida, kas ta soovib,

et töötaja kasutaks ka edaspidi töösõitude tegemiseks isiklikku autot või antakse talle vajalike

sõitude tegemiseks riigiasutusele kuuluv auto või lahendatakse transpordivajadus muul viisil.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna kõigil riigiasutustel ei ole piisavalt neile kuuluvaid

sõiduautosid ning seega on nendel asutustel võimalik töötajale isikliku sõiduauto kasutamise

eest suuremat hüvitist maksta.

6.4. Kavandatav muudatus: laevapere liikme ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikme reisil

viibimise ajal antava toitlustamise maksuvaba piirmäära muutmine

Kaasnev mõju: mõju majandusele (ettevõtete kulud)

Sihtrühm. Tööandjad, kelle töötajad on laevapere liikmed või tsiviilõhusõiduki

meeskonnaliikmed.

Mõju ulatus on keskmine, kuna puudutab neid tööandjaid, kes soovivad suurendada

maksuvaba piirmäära oma laevapere liikmete või tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmete

toitlustamisel. Tööandjal on võimalik valida, kas ta soovib võimaldada oma töötajatele paremat

ja kallimat toitu. Kuna toidu hinnad on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, siis

ilmselt on tööandjatel suurema maksuvaba piirmääraga võimalik lihtsamalt oma töötajaid

toitlustada.

Mõju avaldumise sagedus on igapäevane, kuna laevapere ja tsiviilõhusõiduki

meeskonnaliikmete toitlustamine on igapäevane tegevus ning on suur tõenäosus, et seda

võimalust seetõttu ka kasutatakse.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.5. Kavandatav muudatus: tervise edendamiseks tehtavate kulutuste hüvitamine

Kaasnev mõju: Majanduslikud mõjud – mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele

Sihtrühm. Muudatus avaldab mõju tööandjatele, kes on maksnud töötajate eest või hüvitanud

neile tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi, mille hüvitamine ei ole seni olnud maksust

vabastatud.

Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt kasutas 2021. aastal neli protsenti kõigist

tööandjatest töötajate tervise edendamise kulude hüvitamise võimalust. Nendest omakorda

kõigest viis protsenti kasutas ära kogu 400 eurot ning üle 400 euro aastas hüvitas kümme

protsenti nendest tööandjatest. Keskmine hüvitise suurus töötaja kohta oli 93 eurot aastas.

2022. aastal kasutas viis protsenti kõigist tööandjatest töötajate tervise edendamise kulude

hüvitamise võimalust. Nendest omakorda kõigest 8 protsenti kasutas ära kogu 400 eurot ning

üle 400 euro aastas hüvitas 11 protsenti nendest tööandjatest. Keskmine hüvitise suurus töötaja

kohta oli 183 eurot aastas.

2021. aastal kasutas viis protsenti kõigist tööandjatest töötajate tervise edendamise kulude

hüvitamise võimalust. Nendest omakorda kõigest kümme protsenti kasutas ära kogu 400 eurot

ning üle 400 euro aastas hüvitas 11 protsenti nendest tööandjatest. Keskmine hüvitise suurus

töötaja kohta oli 215 eurot aastas.

Kuna töötajate tervist edendavate tööandjate osakaal näib väike, peaks pärast muudatuste

jõustumist see arv suurenema.

Lisaks avaldab muudatus mõju ettevõtjatele, kes tervist edendavaid teenuseid pakuvad.

Mõju ulatus on keskmine, kuna enne muudatuste jõustumist osad tööandjad juba võimaldavad

töötajatele tervise edendamise kulude hüvitamist ning nende puhul hüvitatavate teenuste ring

üksnes laieneb. Nende tööandjate puhul, kes hetkel kulutuste hüvitamist võimaldanud ei ole,

peaks maksusoodustuse kasutamise aktiivsus tõusma.

Muudatus vähendab soodustust rakendavate maksumaksjate halduskoormust, kuna hüvitise

kasutamist ei pea enam kvartaalselt jälgima, vaid piisab aasta lõikes jälgimisest.

Ettevõtted, kes pakuvad teenuseid, mis kvalifitseeruvad tervise edendamisega seotud

maksuvabastuse alla, võivad maksusoodustusest saada olulist kasu eelkõige klientide arvu

tõusu tõttu. Kui tööandjatel on edaspidi võimalik töötajaid motiveerida ka tervise edendamiseks

ette nähtud rahaliselt hinnatava hüvega, kandmata seejuures maksukoormust, võib see

kasvatada töötajate huvi oma tervise eest hoolitseda. Lisanduvad rahalised vahendid võivad

tekitada ettevõtetele motivatsiooni investeerida, luues uusi sportimisvõimalusi piirkondadesse,

kus on vastava teenuse jaoks olemas nõudlus, misläbi võib erinevates piirkondades elavatel

inimestel tekkida senisest rohkem vaba aja veetmise võimalusi.

Mõju avaldumise sagedus soodustust kasutavate tööandjate jaoks on keskmine, kuna

maksusoodustuse kasutamist töötajate lõikes tuleb deklareerida vaid üks kord aastas 1.

veebruariks. Tööandjal lasub kohustus pidada aasta jooksul kasutatud piirmäära osas töötajate

lõikes detailset arvestust.

Ebasoovitavate mõjude riski sihtrühmale ei tuvastatud, kuna muudatus tehakse eelkõige

tööandjate ettepanekul ja maksusoodustuse kasutamise üle otsustab tööandja.

Kaasnev mõju: Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud – mõju tervisele ja tervishoiule; mõju

tööhõivele, töösuhte olemusele ja sisule ning töötingimustele, sh töötervishoid ja tööohutus.

Sihtrühm. Töötajad, kellele tööandja võimaldab tervise edendamise maksusoodustuse hulka

kuuluvaid tegevusi.

Mõju ulatust ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuna maksusoodustuse näol on tegemist

tööandja valikuga. Samas, kuna töötajad on alates 2018. aastast just enim tundnud huvi

võimaluse vastu hüvitada maksuvabalt massaažile tehtud kulutused, võib eeldada, et mõju

ulatus laieneb võrreldes kehtiva seadusega. Võib ka eeldada, et töötajad, nähes, et tööandja on

valmis kulusid katma, on motiveeritumad oma tervise eest ka ise enam hoolitsema, mis toob

kaasa positiivse mõju rahvatervisele. Samuti võib töötajal tekkida soov ühineda teiste

töötajatega näiteks meeskonnaspordi üritustel, mis kokkuvõttes arendab meeskonnatööoskusi.

Mõju avaldumise sagedus sõltub nii tööandja otsusest kui ka iga töötaja enda valikutest ja

soovidest, mistõttu sagedust ei ole võimalik üheselt hinnata.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm. Muudatus avaldab mõju Maksu- ja Tolliametile.

Mõju ulatus on väike, kuna tervise edendamise maksusoodustuse kasutamine tuleb

deklareerida ühe korra aasta kohta järgneva aasta veebruarikuus ning märkida tuleb soodustust

kasutanud töötajate arv ja summa. Muudatus ei mõjuta Maksu- ja Tolliameti halduskoormust,

kuna andmete töötlemine on automatsiseeritud.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna deklareerimiskohustus on vaid üks kord aastas.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Eelduslikult jääb muudatuse tulemusel maksudena

laekumata kuni 0,5 miljonit eurot.

6.6. Kavandatav muudatus: tööandja ettevõtlusega seotud kulutuste tegemine töölepingu

alusel töötava töötaja majutamiseks

Kaasnev mõju: mõju majandusele (maksumaksjate kulud, Eesti majutusasutused)

Sihtrühm. Tööandjad, kelle töötajad vajavad majutust, kuna nende töökoht asub kodust

kaugemal kui 50 kilomeetrit ja poleks otstarbekas nii pikki vahemaid iga päev läbida. Lisaks

ka Eesti majutusasutused, mis pakuvad majutusteenust.

Mõju ulatust ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuna muudetakse üksnes töötaja majutamise

kulu piirmäära. Iga tööandja otsustab vastavalt määra ülempiirile ise, mis hinnaga majutust

soovitakse töötajale pakkuda. Seejuures on piirmäära märkimisväärne suurenemine abiks

majutuse pakkumisel, kuna seni kehtinud piirmäärad ei ole vastavuses üüriturul kehtivate

hindadega. Seetõttu mõjub muudatus positiivselt ka Eesti majutusasutusi.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna tööandjal on edaspidi oluliselt lihtsam mahutada

töötaja majutuse kulud maksuvaba piirmäära sisse. On võimalik, et Eesti majutusasutuste

teenust hakatakse rohkem kasutama.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.7. Kavandatav muudatus: reklaami eesmärgil üle antud kauba ja teenuse osutamise

maksuvaba piirmäära tõstmine

Kaasnev mõju: mõju majandusele (ettevõtete kulud)

Sihtrühm. Ettevõtted, kes soovivad reklaami eesmärgil üle anda kaupu või osutada teenuseid.

Mõju ulatus on keskmine, kuna puudutab neid tööandjaid, kes soovivad reklaami eesmärgil

kallemaid kingitusi teha. Ettevõtjal on märkimisväärselt suurem piirmäär, mille ulatuses on

võimalik maksuvabalt reklaami eesmärgil kingitusi teha. Seega suureneb valikuvõimalus,

milliseid kingitusi teha. Seejuures ei ole kohustust reklaami eesmärgil kingitusi teha või

kasutada ära kogu piirmäär.

Mõju avaldumise sagedust on keeruline hinnata, kuna tegemist on ettevõtja

valikuvabadusega.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.8. Kavandatav muudatus: külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise,

transpordi või meelelahutusega seotud kulutuste maksuvaba piirmäära tõstmine

Kaasnev mõju: mõju majandusele (ettevõtete kulud)

Sihtrühm. Ettevõtjad, kes soovivad külalisi või koostööpartnereid võõrustada.

Mõju ulatus on väike, kuna ettevõtjale kohaldatav maksuvaba piirmäär külaliste või

koostööpartnerite võõrustamiseks suureneb minimaalselt ning ei oma suurt mõju arvestades

THI tõusu viimaste aastate jooksul.

Mõju avaldumise sagedus sõltub konkreetsest ettevõtjast ning tema tehtavatest valikutest.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.9. Kavandatav muudatus: tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kuuluva isiku

poolt noorte laagris või spordivõistlusel osalejale tulumaksuvabalt kingitud meenete

maksuvaba piirmäära tõstmine

Kaasnev mõju: mõju majandusele (MTÜde kulud)

Sihtrühm. MTÜd, kes soovivad noortelaagris või spordivõistlusel osalejale tulumaksuvabalt

meeneid kinkida. Tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas on 2727 ühingut, kuid sihtrühm

on oluliselt väiksem, kuna enamus neist ei tegele noorte laagrite või spordivõistluste

korraldamisega ega kingi noorte laagris või spordivõistlusel osalejatele meeneid.

Mõju ulatus on väike, kuna kõrgema määra rakendamine on vabatahtlik ehk sõltub MTÜde

soovist. Muudatus ei kohusta neid kinkima kallimaid meeneid kui praegu.

Mõju avaldumise sagedus on väike või keskmine, kuna oleneb meenete kinkimise sagedusest.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

7.1. Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmine

Eelnõu rakendamine eeldab muudatusi Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti infosüsteemis.

Eeldatav IT kulu jääb alla 10 000 euro. Maksu- ja Tolliameti hinnangul saavad nad vajalikud

arendustööde kulud katta oma eelarvest. Sestap ei ole vaja täiendavaid ressursse.

Tabelis 3 on näidatud eelnõu mõju riigieelarve tuludele. Tabelis on võrreldud veel jõustumata

seaduse muudatust käesoleva eelnõuga tehtava muudatusega.

Tabel 3. Mõju riigieelarve tuludele – kahaneva maksuvaba tulu kaotamine ja ühtne

maksuvaba tulu 700€ (välja arvatud vanaduspensioniealistele) alates 2026. aastast

2025 2026 2027 2028

Maksuküüru kaotamine ja ühtne maksuvaba tulu 700€

tööealistele alates 2025 -476 -446 -466 -484

Maksuküüru kaotamine ja ühtne maksuvaba tulu 700€

tööealistele alates 2026 0 -495 -466 -484

Maksuküüru kaotamise ühe aasta võrra edasi

lükkamise mõju, mln € 476 -49 0 0

Allikas: Rahandusministeerium

Tabel 4. Mõju valitsussektori eelarvepositsioonile

2024 2025 2026 2027 2028

Valitsussektori eelarvepositsioon

(Rahandusministeeriumi 2024.a suveprognoosi

kohaselt), % SKPst -3,0 -4,4 -4,2 -4,4 -3,8

Maksuküüru kaotamise edasi lükkamise mõju, %

SKPst 1,1 -0,1

Allikas: Rahandusministeerium

7.2. Tulumaksuseaduse muutmine

7.2.1. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära muutmine

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides.

Kohaliku omavalitsuse üksuse töökoormus ei muutu.

Muudatuse mõju riigieelarvele on marginaalne.

7.2.2. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis tööülesannete täitmisel

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides.

Kohaliku omavalitsuse üksuse töökoormus ei muutu.

Eelduslikult jääb muudatuse tulemusel maksudena laekumata kuni 1,5 miljonit eurot.

7.2.3. Laevapere liikme ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikme reisil viibimise ajal antava

toitlustamise maksuvaba piirmäära muutmine

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides.

Kohaliku omavalitsuse üksuse töökoormus ei muutu.

Muudatuse mõju riigieelarvele on marginaalne.

7.2.4. Tervise edendamiseks tehtavate kulutuste hüvitamine

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides.

Kohaliku omavalitsuse üksuse töökoormus ei muutu.

Eelduslikult jääb muudatuse tulemusel maksudena laekumata kuni 0,5 miljonit eurot.

Samas on ka võimalik, et osa tööandjaid võib anda töötajatele palgatõusu asemel võimaluse

kasutada maksuvaba soodustust, mille tõttu võib väheneda potentsiaalne maksulaekumine.

Alates aastast 2015 kogutakse andmeid tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni TSD alusel

töötajate tervise edendamiseks tehtud kulutuste kohta, mis on maksustatavad kui erisoodustus.

2021. aastal deklareeriti selliseid kulutusi kogusummas 2,1 miljonit eurot, mille pealt tasuti 0,85

miljonit eurot sotsiaalmaksu ja 0,5 miljonit eurot tulumaksu. 2022. aastal deklareeriti selliseid

kulutusi kogusummas 3 miljonit eurot, mille pealt tasuti 1,2 miljonit eurot sotsiaalmaksu ja 0,75

miljonit eurot tulumaksu. 2023. aastal deklareeriti selliseid kulutusi kogusummas 3,5 miljonit

eurot, mille pealt tasuti 1,5 miljonit eurot sotsiaalmaksu ja 0,9 miljonit eurot tulumaksu.

7.2.5. Tööandja ettevõtlusega seotud kulutuste tegemine töölepingu alusel töötava

töötaja majutamiseks

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides.

Kohaliku omavalitsuse üksuse töökoormus ei muutu.

Muudatuse mõju riigieelarvele on marginaalne.

7.2.6. Reklaami eesmärgil üle antud kauba ja teenuse osutamise tulumaksuga

maksustamine

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides.

Kohaliku omavalitsuse üksuse töökoormus ei muutu.

Muudatuse mõju riigieelarvele on marginaalne.

7.2.7. Residendist juriidilise isiku tehtud väljamaksete tulumaksuga maksustamine, mis

on seotud külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või

meelelahutusega

Eelnõu rakendamiseks on vaja teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides. Kohaliku

omavalitsuse üksuse töökoormus ei muutu.

Muudatuse mõju riigieelarvele on ligikaudu 10 000 eurot, mis kulub Maksu- ja Tolliameti

infosüsteemides muudatuste tegemisele.

7.2.8. Tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kuuluva isiku poolt noorte laagris või

spordivõistlusel osalejale tulumaksuvabalt meenete kinkimine

Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemides.

Kohaliku omavalitsuse üksuse töökoormus ei muutu.

Muudatuse mõju riigieelarvele on marginaalne.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta 14.07.2006 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrust

number nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise

kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 jõustub üldises korras ning § 2 jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ja

arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ja

Ametiühingute Keskliidule.

Märkustega arvestamise tabel on eelnõu lisas.

EELNÕU

23.09.2024

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164

„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta

arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete

täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 5 asendatakse arv „0,30“ arvuga „0,50“ ja arv „335“ arvuga „550“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop

Riigisekretär