Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.2-2/85-2 |
Registreeritud | 25.09.2024 |
Sünkroonitud | 26.09.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 1.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Vabaühenduste Liit |
Saabumis/saatmisviis | Vabaühenduste Liit |
Vastutaja | Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Välisvahendite osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Marcus Ehasoo
Huvikaitse juht / head of advocacy
5343 2142
Network of Estonian Nonprofit Organizations
Marcus Ehasoo
Huvikaitse juht / head of advocacy
5343 2142
Network of Estonian Nonprofit Organizations
Lp Riina Sikkut Lp Signe Riisalo Sotsiaalministeerium Vabaühenduste Liidu arvamus Sotsiaalkaitse- ja terviseministri määruse ,,Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine” eelnõu kohta Lugupeetud ministrid Vabaühenduste Liit on tutvunud määrusega, millega muudetakse varasemat strateegiliste partnerite toetamise süsteemi. Tervitame, et uus süsteem muutub läbipaistvamaks, õiglasemaks ning vähendab bürokraatiat. Samuti tunnustame, et määruse ettevalmistamise etapis edastatud vabaühenduste ettepanekud on leidnud määruse eelnõus sisulist arvestamist. Järgnevalt esitame oma tähelepanekud ja küsimused seonduvalt määrusega. Palume täpsustada, miks on kindlasummalise makse suurus just 20 000 eurot. Kuivõrd seletuskiri sellele otsest vastust ei anna, siis on keeruline anda kindlasummalise makse suurusele hinnangut vaatamata sellele, et kindlasummalise makse suurus ei piira koondsummana suurema summa väljamaksmist. § 7 lg-s 3 mainitakse, et tulemuste osalisel saavutamisel tehakse makse proportsionaalselt tulemusega. Kuigi tegemist on mõistliku sättega, siis soovime rõhutada, et sätte rakendamine oleks paindlik, st ei lähtuks pelgalt kvantitatiivsetest näitajatest ning hindaks mõju pigem laiemalt kui kitsamalt. Nt olukorras, kus kvantitatiivne näitaja jäi täitmata, kuid sellegipoolest on võimalik tõestada, et mõju suudeti saavutada, võib olla ülekohtune kulude hüvitamist kärpida. § 11 lg 4 p 5 eeldusena on loetletud tähtaegse majandusaaasta aruande esitamise nõue. Taaskord, nõue sisuliselt on arusaadav, kuid praktikas teab Vabaühenduste Liit, et auditikohustusega MTÜdel ja SAdel on viimastel aastatel olnud ülimalt keeruline leida audiitoreid, kes on valmis nende ühinguid auditeerima ning seetõttu on juhtunud, et majandusaastaaruande esitamine on jäänud tähtaja järgsesse perioodi. Sellistes olukordades peab jääma paindlikkus, et ühing ei jää voorust kõrvale neist mitteolenevatel põhjustel. Soovime täpsustada, kas uus määrus hakkab automaatselt kehtima ka nendele strateegilise partnerluse lepingutele, mis on määruse jõustumise ajal veel kehtivad. Juhul, kui see nii on, siis peaks ministeerium strateegilise partneriga kokku leppima, kas ühing on nõus olemasoleva strateegilise partnerluse lepingu
üle viia uue määruse loogikasse või jätkama lepingu lõpuni varem kehtestatud määruse alusel. Juhime tähelepanu, et kuigi sisuliselt on määrus ja sellega seonduvad dokumendid strateegilise partnerluse mudeli jätkamiseks, räägitakse dokumentides läbivalt projektidest ja projektitaotlustest. Projektide kirjutamine ja strateegiline partnerlus on aga eraldiseisvad koostöövormid ning neid eristab ka nt ühenduste rahastamise juhendmaterjal. Kokkuvõtvalt tunnustame, et uuendatud määrus vastab rohkem vabaühenduste ootustele ning soodustab ministeeriumi ja ühingute vahel paremat koostööd. Lugupidamisega Marcus Ehasoo Vabaühenduste Liidu huvikaitse juht
Lp Riina Sikkut Lp Signe Riisalo Sotsiaalministeerium Vabaühenduste Liidu arvamus Sotsiaalkaitse- ja terviseministri määruse ,,Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine” eelnõu kohta Lugupeetud ministrid Vabaühenduste Liit on tutvunud määrusega, millega muudetakse varasemat strateegiliste partnerite toetamise süsteemi. Tervitame, et uus süsteem muutub läbipaistvamaks, õiglasemaks ning vähendab bürokraatiat. Samuti tunnustame, et määruse ettevalmistamise etapis edastatud vabaühenduste ettepanekud on leidnud määruse eelnõus sisulist arvestamist. Järgnevalt esitame oma tähelepanekud ja küsimused seonduvalt määrusega. Palume täpsustada, miks on kindlasummalise makse suurus just 20 000 eurot. Kuivõrd seletuskiri sellele otsest vastust ei anna, siis on keeruline anda kindlasummalise makse suurusele hinnangut vaatamata sellele, et kindlasummalise makse suurus ei piira koondsummana suurema summa väljamaksmist. § 7 lg-s 3 mainitakse, et tulemuste osalisel saavutamisel tehakse makse proportsionaalselt tulemusega. Kuigi tegemist on mõistliku sättega, siis soovime rõhutada, et sätte rakendamine oleks paindlik, st ei lähtuks pelgalt kvantitatiivsetest näitajatest ning hindaks mõju pigem laiemalt kui kitsamalt. Nt olukorras, kus kvantitatiivne näitaja jäi täitmata, kuid sellegipoolest on võimalik tõestada, et mõju suudeti saavutada, võib olla ülekohtune kulude hüvitamist kärpida. § 11 lg 4 p 5 eeldusena on loetletud tähtaegse majandusaaasta aruande esitamise nõue. Taaskord, nõue sisuliselt on arusaadav, kuid praktikas teab Vabaühenduste Liit, et auditikohustusega MTÜdel ja SAdel on viimastel aastatel olnud ülimalt keeruline leida audiitoreid, kes on valmis nende ühinguid auditeerima ning seetõttu on juhtunud, et majandusaastaaruande esitamine on jäänud tähtaja järgsesse perioodi. Sellistes olukordades peab jääma paindlikkus, et ühing ei jää voorust kõrvale neist mitteolenevatel põhjustel. Soovime täpsustada, kas uus määrus hakkab automaatselt kehtima ka nendele strateegilise partnerluse lepingutele, mis on määruse jõustumise ajal veel kehtivad. Juhul, kui see nii on, siis peaks ministeerium strateegilise partneriga kokku leppima, kas ühing on nõus olemasoleva strateegilise partnerluse lepingu
üle viia uue määruse loogikasse või jätkama lepingu lõpuni varem kehtestatud määruse alusel. Juhime tähelepanu, et kuigi sisuliselt on määrus ja sellega seonduvad dokumendid strateegilise partnerluse mudeli jätkamiseks, räägitakse dokumentides läbivalt projektidest ja projektitaotlustest. Projektide kirjutamine ja strateegiline partnerlus on aga eraldiseisvad koostöövormid ning neid eristab ka nt ühenduste rahastamise juhendmaterjal. Kokkuvõtvalt tunnustame, et uuendatud määrus vastab rohkem vabaühenduste ootustele ning soodustab ministeeriumi ja ühingute vahel paremat koostööd. Lugupidamisega Marcus Ehasoo Vabaühenduste Liidu huvikaitse juht