Riigikogu liikme kirjalik küsimus sotsiaalkaitseministrile

Pr. Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister

Kirjalik küsimus
Eestkostetava lapse toetusest

Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo!

Lastega perede heaolu mõjutab suurel määral majanduslik toimetulek, eriti kui peres on ülalpidajaid vähem kui ülalpeetavaid, nt ühe vanemaga pered. Eesti perepoliitilised meetmed on Euroopas ühed eesrindlikumad ning peaks laste vaesuse ennetamisel ja vähendamisel olema tõhusad. Viimasel ajal on hakanud laste eestkostjad pöörduma kohaliku omavalitsuse poole seoses sellega, et on saanud Sotsiaalkindlustusametilt otsused perehüvitise maksmise lõpetamise kohta, kus tegemist on just eestkostetava lapse toetusega. Mõned konkreetsed näited.
Ühel juhul on kohtumäärusega lapsele määratud eestkostja 2023. aasta lõpus ja kaheksa kuu jooksul on Sotsiaalkindlustusamet maksnud ka eestkostetava lapse toetust. Nüüd põhjendatakse toetuse maksmise lõpetamist sellega, et eeskostetava lapse toetuse määramine saab olla õigustatud üksnes siis, kui hooldusõigus lapse eest ei kehti (mitte ei ole ainult peatatud) ja lapse kasvatamisest vanem osa ei võta. Käesoleval juhul lapse isa suhtleb lastega pidevalt ja kohtub lastega. Seega ei ole alust järeldada, et lapsevanem ei võta osa lapse kasvatamisest.
Aga lastega kohtumine ei tähenda laste kasvatamist ja panustamist laste toimetulekusse! 
Teisel juhul on lapse mõlemad vanemad Ukrainas ja isa on ka sõjaväekohuslane. Lapsele on esialgse õiguskaitse korras määratud eestkostjaks vanaema 2022. aasta augustis ja lõpplahendi võttis kohus vastu 2023. aasta mais. Vanemad viibivad teises riigis ja seetõttu on nende poolt hooldusõiguse teostamine takistatud. Arvestades, et Ukrainas on sõjategevus, ei saa ka vanematelt oodata, et nad oleksid alati alaealisega ühenduses ja saaks kasvõi elektrooniliselt alaealisega seotud asju lahendada. Ei saa eeldada, et nad suudavad ka lapse toimetulekusse panustada, kuid 2024. aasta septembris tegi Sotsiaalkindlustusamet otsuse mitte maksta eestkostetava lapse toetust.
Sarnaseid näiteid on veel, aga mõlemal eelpool toodud juhul ei ole asjaolud muutunud, kuid mingil põhjusel eestkostjatele enam toetust ei maksta.

Palun vastake järgmistele küsimustele:

1. Kas Te näete probleemi selles, et ametnikud võivad muuta oma otsust eestkostetava lapse toetuse määramisel?
2. Kuidas tagada ametnike objektiivsus, järjekindlus ja piisav põhjendatus eestkostetava lapse toetuse määramisel?
3. Kas Teie arvates eestkostetava lapse toetuste maksmine võib mõjutada inimeste valmidust saada eestkostjaks või jätkata selles rollis?

Lugupidamisega
[allkirjastatud digitaalselt] 
Aleksei Jevgrafov
Riigikogu liige