Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/88-3 |
| Registreeritud | 25.09.2024 |
| Sünkroonitud | 26.09.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Haiglate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Haiglate Liit |
| Vastutaja | Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
URMAS SULE
PNOEE-36310062728
2024-09-25 07:09:34
Riina Sikkut
terviseminister
Sotsiaalministeerium Teie: 11.09.2024 Meie: 25.09.2024 nr 93-2B
Arvamus terviseministri määruste eelnõude kohta
Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks terviseministri määruste „Kindlustusandja esitatav tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruanne“ ja „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ eelnõud.
EHL esitab määruste eelnõudele järgmised märkused:
1) Määruses „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ kasutatakse mõistet „potentsiaalselt välditav ravitüsistus“. Samas tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (edaspidi TOKVS) sellist mõistet ei kasuta.
TOKVS § 10 lg 1 p 2 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse alusel. Võlaõigusseaduse § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja oma kohustuste süülise rikkumise eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. § 770 lg 4 kohaselt, kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Kasutatud on mõistet „terviserike“, mitte „tüsistus“, „ravitüsistus“.
TOKVS § 10 defineerib kindlustusjuhtumid. Tüsistused siia alla ei kuulu.
Leiame, et määruses teistes õigusaktides kasutamata ning samal ajal tervishoius laialt kasutusel oleva ning üldjuhul vastutust mitte kaasa toova mõiste „tüsistus“ kasutamine tekitab määruse tõlgendamisel olulisi probleeme. Samuti ei vasta määruses uue, seaduses kajastamata mõiste sissetoomine õigusloome heale tavale.
Märgime ka, et seletuskirja kohaselt: „Õiglast ning tervishoiutöötaja „süüdi“ mõistmist mitte eeldavat hüvitamise süsteemi omakorda peetakse oluliseks osaks patsiendiohutuse olukorra parandamisel riigi tervishoiusüsteemis.“ Seega seletuskirja kohaselt küll süüd ei eeldata, kuid TOKVS kohaselt kuulub kahjujuhtum hüvitamisele võlaõigusseaduse alusel ehk süü olemasolul.
2) Määruses „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ kasutatakse tervisekahjustuse raskusastmete ühe määratlusena „tagajärgede likvideerimine on madala/keskmise/suure riskiga“. Palume täpsustada, kas ja millistes allikates (nt meditsiinilises kirjanduses) on kasutatud mõisteid avatud? Millele tuginedes toimub nende riskide hindamine? Õigusselguse huvides peame vajalikuks määruses kasutatud mõistete täiendavat avamist.
Lõpetuseks soovime Eesti Haiglate Liidu nimel väljendada jätkuvat muret seoses 1.novembrist 2024. a jõustuva tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega. Kindlustusseltside poolse madala huvi tõttu oleme põhjendatult murelikud mõistlike kindlustusvõimaluste leidmise osas.
Eeltoodust tulenevalt palume tagasisidet, milline on Sotsiaalministeeriumi edasine tegevusplaan tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse rakendamisega seonduvalt tekkinud kitsaskohtade lahendamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Riina Sikkut
terviseminister
Sotsiaalministeerium Teie: 11.09.2024 Meie: 25.09.2024 nr 93-2B
Arvamus terviseministri määruste eelnõude kohta
Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks terviseministri määruste „Kindlustusandja esitatav tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruanne“ ja „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ eelnõud.
EHL esitab määruste eelnõudele järgmised märkused:
1) Määruses „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ kasutatakse mõistet „potentsiaalselt välditav ravitüsistus“. Samas tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (edaspidi TOKVS) sellist mõistet ei kasuta.
TOKVS § 10 lg 1 p 2 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse alusel. Võlaõigusseaduse § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja oma kohustuste süülise rikkumise eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. § 770 lg 4 kohaselt, kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Kasutatud on mõistet „terviserike“, mitte „tüsistus“, „ravitüsistus“.
TOKVS § 10 defineerib kindlustusjuhtumid. Tüsistused siia alla ei kuulu.
Leiame, et määruses teistes õigusaktides kasutamata ning samal ajal tervishoius laialt kasutusel oleva ning üldjuhul vastutust mitte kaasa toova mõiste „tüsistus“ kasutamine tekitab määruse tõlgendamisel olulisi probleeme. Samuti ei vasta määruses uue, seaduses kajastamata mõiste sissetoomine õigusloome heale tavale.
Märgime ka, et seletuskirja kohaselt: „Õiglast ning tervishoiutöötaja „süüdi“ mõistmist mitte eeldavat hüvitamise süsteemi omakorda peetakse oluliseks osaks patsiendiohutuse olukorra parandamisel riigi tervishoiusüsteemis.“ Seega seletuskirja kohaselt küll süüd ei eeldata, kuid TOKVS kohaselt kuulub kahjujuhtum hüvitamisele võlaõigusseaduse alusel ehk süü olemasolul.
2) Määruses „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ kasutatakse tervisekahjustuse raskusastmete ühe määratlusena „tagajärgede likvideerimine on madala/keskmise/suure riskiga“. Palume täpsustada, kas ja millistes allikates (nt meditsiinilises kirjanduses) on kasutatud mõisteid avatud? Millele tuginedes toimub nende riskide hindamine? Õigusselguse huvides peame vajalikuks määruses kasutatud mõistete täiendavat avamist.
Lõpetuseks soovime Eesti Haiglate Liidu nimel väljendada jätkuvat muret seoses 1.novembrist 2024. a jõustuva tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega. Kindlustusseltside poolse madala huvi tõttu oleme põhjendatult murelikud mõistlike kindlustusvõimaluste leidmise osas.
Eeltoodust tulenevalt palume tagasisidet, milline on Sotsiaalministeeriumi edasine tegevusplaan tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse rakendamisega seonduvalt tekkinud kitsaskohtade lahendamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Tere
Edastame Eesti Haiglate Liidu tagasiside tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse seaduse rakendusmääruste eelnõudele.
Lugupidamisega
Epp-Triin Võsu
Tegevjuht
50 46 398 | [email protected]
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Wednesday, September 11, 2024 1:27 PM
To: Eesti Kindlustusseltside Liit <[email protected]>; Eesti Arstide Liit <[email protected]>; Eesti Haiglate Liit <[email protected]>; Eesti Perearstide Selts <[email protected]>; Eesti Hambaarstide Liit <[email protected]>; Eesti Õdede Liit <[email protected]>; Eesti Ämmaemandate Ühing <[email protected]>; Eesti Eratervishoiuasutuste Liit <[email protected]>; Eesti Kiirabi Liit <[email protected]>
Subject: TTO kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse rakendusmääruste kooskõlastamine
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
URMAS SULE
PNOEE-36310062728
2024-09-25 07:09:34
Riina Sikkut
terviseminister
Sotsiaalministeerium Teie: 11.09.2024 Meie: 25.09.2024 nr 93-2B
Arvamus terviseministri määruste eelnõude kohta
Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks terviseministri määruste „Kindlustusandja esitatav tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruanne“ ja „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ eelnõud.
EHL esitab määruste eelnõudele järgmised märkused:
1) Määruses „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ kasutatakse mõistet „potentsiaalselt välditav ravitüsistus“. Samas tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (edaspidi TOKVS) sellist mõistet ei kasuta.
TOKVS § 10 lg 1 p 2 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse alusel. Võlaõigusseaduse § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja oma kohustuste süülise rikkumise eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. § 770 lg 4 kohaselt, kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Kasutatud on mõistet „terviserike“, mitte „tüsistus“, „ravitüsistus“.
TOKVS § 10 defineerib kindlustusjuhtumid. Tüsistused siia alla ei kuulu.
Leiame, et määruses teistes õigusaktides kasutamata ning samal ajal tervishoius laialt kasutusel oleva ning üldjuhul vastutust mitte kaasa toova mõiste „tüsistus“ kasutamine tekitab määruse tõlgendamisel olulisi probleeme. Samuti ei vasta määruses uue, seaduses kajastamata mõiste sissetoomine õigusloome heale tavale.
Märgime ka, et seletuskirja kohaselt: „Õiglast ning tervishoiutöötaja „süüdi“ mõistmist mitte eeldavat hüvitamise süsteemi omakorda peetakse oluliseks osaks patsiendiohutuse olukorra parandamisel riigi tervishoiusüsteemis.“ Seega seletuskirja kohaselt küll süüd ei eeldata, kuid TOKVS kohaselt kuulub kahjujuhtum hüvitamisele võlaõigusseaduse alusel ehk süü olemasolul.
2) Määruses „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ kasutatakse tervisekahjustuse raskusastmete ühe määratlusena „tagajärgede likvideerimine on madala/keskmise/suure riskiga“. Palume täpsustada, kas ja millistes allikates (nt meditsiinilises kirjanduses) on kasutatud mõisteid avatud? Millele tuginedes toimub nende riskide hindamine? Õigusselguse huvides peame vajalikuks määruses kasutatud mõistete täiendavat avamist.
Lõpetuseks soovime Eesti Haiglate Liidu nimel väljendada jätkuvat muret seoses 1.novembrist 2024. a jõustuva tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega. Kindlustusseltside poolse madala huvi tõttu oleme põhjendatult murelikud mõistlike kindlustusvõimaluste leidmise osas.
Eeltoodust tulenevalt palume tagasisidet, milline on Sotsiaalministeeriumi edasine tegevusplaan tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse rakendamisega seonduvalt tekkinud kitsaskohtade lahendamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Riina Sikkut
terviseminister
Sotsiaalministeerium Teie: 11.09.2024 Meie: 25.09.2024 nr 93-2B
Arvamus terviseministri määruste eelnõude kohta
Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks terviseministri määruste „Kindlustusandja esitatav tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruanne“ ja „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ eelnõud.
EHL esitab määruste eelnõudele järgmised märkused:
1) Määruses „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ kasutatakse mõistet „potentsiaalselt välditav ravitüsistus“. Samas tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (edaspidi TOKVS) sellist mõistet ei kasuta.
TOKVS § 10 lg 1 p 2 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse alusel. Võlaõigusseaduse § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja oma kohustuste süülise rikkumise eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. § 770 lg 4 kohaselt, kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Kasutatud on mõistet „terviserike“, mitte „tüsistus“, „ravitüsistus“.
TOKVS § 10 defineerib kindlustusjuhtumid. Tüsistused siia alla ei kuulu.
Leiame, et määruses teistes õigusaktides kasutamata ning samal ajal tervishoius laialt kasutusel oleva ning üldjuhul vastutust mitte kaasa toova mõiste „tüsistus“ kasutamine tekitab määruse tõlgendamisel olulisi probleeme. Samuti ei vasta määruses uue, seaduses kajastamata mõiste sissetoomine õigusloome heale tavale.
Märgime ka, et seletuskirja kohaselt: „Õiglast ning tervishoiutöötaja „süüdi“ mõistmist mitte eeldavat hüvitamise süsteemi omakorda peetakse oluliseks osaks patsiendiohutuse olukorra parandamisel riigi tervishoiusüsteemis.“ Seega seletuskirja kohaselt küll süüd ei eeldata, kuid TOKVS kohaselt kuulub kahjujuhtum hüvitamisele võlaõigusseaduse alusel ehk süü olemasolul.
2) Määruses „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused“ kasutatakse tervisekahjustuse raskusastmete ühe määratlusena „tagajärgede likvideerimine on madala/keskmise/suure riskiga“. Palume täpsustada, kas ja millistes allikates (nt meditsiinilises kirjanduses) on kasutatud mõisteid avatud? Millele tuginedes toimub nende riskide hindamine? Õigusselguse huvides peame vajalikuks määruses kasutatud mõistete täiendavat avamist.
Lõpetuseks soovime Eesti Haiglate Liidu nimel väljendada jätkuvat muret seoses 1.novembrist 2024. a jõustuva tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega. Kindlustusseltside poolse madala huvi tõttu oleme põhjendatult murelikud mõistlike kindlustusvõimaluste leidmise osas.
Eeltoodust tulenevalt palume tagasisidet, milline on Sotsiaalministeeriumi edasine tegevusplaan tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse rakendamisega seonduvalt tekkinud kitsaskohtade lahendamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
