Kiri

Adeele Vesingi
ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist
+372 667 2135 | [email protected]
www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla tn 10A, 10122 Tallinn

ATT00001.png

Adressaatide nimekiri.pdf

Adressaatide nimekiri

Kaitseministeerium [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected]

Keskkonnaagentuur [email protected]

Saaremaa Vallavalitsus [email protected]

Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected]

MTÜ Eesti Kalurite Liit [email protected]

MTÜ Saarte Kalandus [email protected]

Saare Wind Energy OÜ [email protected]

Sunly Wind OÜ [email protected]

Eolus Offshore Estonia OÜ [email protected]

CI NMF Estonia Sea I OÜ [email protected]

MTÜ Elurikkuse Kaitse [email protected]

MTÜ Koovi Külaselts [email protected]

MTÜ Karala-Pilguse Hoiuala Selts [email protected]

MTÜ Saare Rannarahva Selts [email protected]

Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi hoonestusloa andmise otsuse eelnõu.pdf

EELNÕU

Hoonestusloa andmine

Korraldus kehtestatakse 14.03.–30.06.2015 kehtinud veeseaduse redaktsiooni § 229 ja § 2211 lõike 1

alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikega 1.

Asjaolud ja menetluskäik

1. Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare

linn, Tallinna tn 1, 93819; edaspidi SWE) esitas 7. aprillil 2015. a Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) hoonestusloa taotluse koos ekspertarvamusega

avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saaremaa läänerannikul Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a korraldusega nr 146 kehtestatud Eesti mereala planeeringus (edaspidi Eesti mereala planeering)

tuuleenergeetika arendamiseks sobivaks määratletud alal. Meretuulepargi rajamise eesmärgiks on

taastuvatest energiaallikatest keskkonnasõbralikul viisil elektrienergia tootmine ja selle suunamine

üldisesse elektrisüsteemi. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

2. Tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse 01.07.–31.08.2015

redaktsiooni § 25 lõike 1 lausest 1 menetletakse enne 1. juulit 2015. a esitatud hoonestusloa taotlus

lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse 01.09.2015–15.06.2016 redaktsiooni § 25 lõike 2 alusel andis MKM 30.

septembril 2015. a hoonestusloa taotluse menetlemise üle Tehnilise Järelevalve Ametile (alates

01.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; edaspidi TTJA). Hoonestusloa taotluse

esitamise hetkel kehtinud veeseaduse 14.03.–30.06.2015 redaktsiooni (edaspidi VeeS2015) § 227 lõike 1

kohaselt otsustab hoonestusloa menetluse algatamise Vabariigi Valitsus, välja arvatud sama paragrahvi

lõikes 11 sätestatud juhul (kui hoonestusluba taotletakse avaliku veekogu ala koormamiseks supelranda

teenindava kaldaga püsivalt ühendamata kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga spordi- või puhkerajatisega,

siis otsustab hoonestusloa menetluse algatamise majandus- ja kommunikatsiooniminister). VeeS2015

§ 229 lõikest 1 tulenevalt annab hoonestusloa Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister

ning ettepaneku hoonestusloa andmiseks või andmata jätmiseks teeb menetleja. Kuivõrd hoonestusluba

taotletakse avaliku veekogu koormamiseks meretulepargiga, siis viidatud sätetest tulenevalt on

hoonestusloa andjaks Vabariigi Valitsus ja menetlejaks TTJA.

3. Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) algatas 28. mai 2020. a korraldusega nr 183 „Hoonestusloa

menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ (edaspidi VV korraldus nr 183) hoonestusloa

menetluse SWE esitatud hoonestusloa taotluse alusel. Sama korraldusega algatati avalikku veekogusse

meretuulepargi rajamiseks keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH), mille käigus tuli välja selgitada

tuuleelektrijaama püstitamise, käitamise ja kasutuselt eemaldamisega kaasnevad mõjud, mh võimalikud

piiriülesed mõjud ja analüüsida neid. Uuringud kohustati tegema viie aasta jooksul KMH programmi

heakskiitmisest arvates.

4. Keskkonnaministeerium (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium, edaspidi KliM) kiitis SWE

meretuulepargi KMH programmi heaks 18. oktoobril 2021. a kirjaga nr 7-12/20/2555-35.

5. SWE esitas 7. oktoobril 2022. a hoonestusloa alal ja seda ümbritseval alal tehtud uuringute tulemustest

lähtuvalt taotluse hoonestusloa ala korrigeerimiseks ja laiendamiseks summaarse kogupindalaga kuni

197,5 km2, s.o suurenemine maksimaalselt ca 18,6% ulatuses.

6. VV muutis 22. veebruari 2024. a korraldusega nr 50 „Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korralduse

nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ muutmine“ (edaspidi VV

korraldus nr 50) VV korraldust nr 183. VV korraldusega nr 50 määrati hoonestusloa menetlusega

hõlmatud meretuulepargi rajamiseks vajaliku avaliku veekogu koormatava ala suuruseks 197,5 km2 ning

otsustati meretuulepargi rajamiseks vajalikul täiendaval avaliku veekogu koormataval alal

keskkonnamõju hinnata VV korraldusega nr 183 algatatud keskkonnamõju hindamise menetluses.

7. SWE esitas 16. augustil 2023. a TTJA-le töö „Saare Wind Energy meretuulepargi Keskkonnamõju

hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne avalikustamisele. 14.08.2023“ (edaspidi KMH aruanne)

avaliku väljapaneku korraldamiseks. KMH läbiviijaks oli OÜ Roheplaan ning KMH juhteksperdiks Riin

Kutsar (KMH litsents nr KMH0131). KMH aruanne koostati koostöös laiapõhjalise ekspertrühmaga.

KMH käigus viidi läbi vähemalt 20 erinevat uuringut ja modelleerimist ning ei tuvastanud ühegi

EELNÕU

hinnatud keskkonnaaspekti suhtes olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH aruande järeldus on, et

kõige väiksema mõjuga keskkonnale oleks tuulikute puhul vaivundamentide rajamine, seda nii

väiksema merepõhja kao ja häiringu kui setete ja heljumi leviku tõttu. KMH-s hinnati alternatiivina

lisaks gravitatsioonivundamendi ja sõrestikvundamendi võimalikku kasutamist (viimane on tõenäoline

pigem alajaama puhul). KMH aruanne kirjeldab põhjalikult meretuulepargi rajamise, käituse ning

demonteerimise võimalikke mõjusid.

7.1. TTJA edastas 23. augustil 2023. a kirjaga nr 16-7/21-07967-010 KliM-ile tõlgitud meretuulepargi

KMH aruande materjalid. KliM edastas materjalid 28. augustil 2023. a kirjaga nr 7-12/23/3830-2

piiriülese keskkonnamõju hindamise raames Rootsile, Lätile ning Leedule, kes kõik esitasid omapoolsed

seisukohad. Nimetatud seisukohtades ei esitatud ettepanekuid KMH aruande täiendamiseks, kuid esitati

soovitusi seoses olulisemate teemavaldkondadega (linnustik, kalastik, hülged, müra jms).

7.2. KMH aruande avalik väljapanek toimus 30.08.–29.09.2023 ning avalik arutelu toimus 12. oktoobril

2023. a Kuressaares Thule Kojas. KMH aruandele esitasid avaliku väljapaneku vältel oma arvamuse 8

äri- ja vabaühingut ning 75 eraisikut. Eraisikute ning vabaühenduste poolt toodi vastuväidetena

peamiselt välja meretuulepargi otsene mõju inimese tervisele ja heaolule. Samuti leiti, et KMH aruanne

ei käsitle piisavalt visuaalse häiringu ja madalsagedusliku müra mõjusid ning meretuulepargil on oluline

negatiivne mõju Saaremaa loodus- ja merekeskkonnale.

7.3. TTJA teavitas 30.08.2023 kirjaga nr 16-7/20-06558-099 asjaomaseid asutusi ja teisi menetlusosalisi

KMH aruande avalikust väljapanekust ning võimalusest esitada ettepanekuid. Avaliku väljapaneku

raames esitasid oma seisukohad Keskkonnaamet, Kliimaministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Transpordiamet, Muinsuskaitseamet ning Siseministeerium .

7.3.1. Keskkonnaamet palus täiendada KMH aruandes uuringute kirjeldusi, leevendusmeetmete ja

järelseire peatükke, impulssmüra häiringu ja merevee kvaliteedi käsitlust, kaablitrasside alternatiivide

analüüsi ning hinnangut kaablite paigaldamise osas Riksu lahe linnualal ja Riksu ranniku loodusalal.

Kliimaministeerium palus täpsemalt hinnata meresõiduohutuse asjaolusid, merekaablite randumiskoha

alternatiive, kavandatava tegevuse kooskõla Saaremaa valla energia- ja kliimakavaga 2030, sealhulgas

selles seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja/või sidumise eesmärkidega ning eristada selgelt

kohustuslikud leevendus- ja seiremeetmed ning võimalikud täiendavad meetmed. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium tegi ettepaneku käsitleda KMH aruandes võimalikku eralduvat

soojusenergiat ja vibratsiooni ning täiendada linnustiku uuringut. Transpordiamet märkis, et KMH

aruandes tuleb täpsustada meresõiduohutusega seotud riske, meretuulepargi mõju maismaal olevatele

mereseireradaritele ning laevaliikluse ohutuks liiklemiseks vajaliku koridori ja puhvrite laiust ning

võimalikke leevendavaid meetmeid. Muinsuskaitseamet palus täpsemalt hinnata mõju veealusele

kultuuripärandile ja käsitleda selle säilimist tagava puhverala suurust tuulikute ja kaablitrassi rajamisel.

Siseministeerium küsis täiendavat infot meretuulepargi mõju osas ESTER raadiosidele ning palus SWE-

l kirjeldada kuidas võiks maandada õnnetuste riske ja teha koostööd merepääste valdkonnas.

7.3.2. Politsei - ja Piirivalveamet, Terviseamet ja Saaremaa Vallavalitsus andsid teada, et ei esita

omapoolseid ettepanekuid KMH aruande täiendamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Kaitseministeerium, Keskkonnaagentuur, Põllumajandus- ja Toiduamet, Päästeamet, Lääneranna

Vallavalitsus, Häädemeeste Vallavalitsus, Saarde Vallavalitsus, Kihnu Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus

Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Kalurite Liit MTÜ, Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ ning Saarte

Kalandus MTÜ avaliku väljapaneku vältel oma arvamust ei esitanud.

7.4. SWE esitas 09. veebruaril 2024. a KliM-ile parandatud ning täiendatud KMH aruande

heakskiitmiseks. KMH aruannet korrigeeriti lisaks 21. märtsil 2024. a ja 22.mail 2024. a. Täiendused

tehti peamiselt merevee kvaliteedi, merepõhja elupaikade, kaablite paigaldustehnoloogia kirjelduse,

allveemüra uuringu, vibratsiooni- ja soojusenergia eraldumise, infraheli ja madalsageduslikku müra,

sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamise, alternatiivide paremusjärjestuse kirjelduse,

seiremeetmete ning kohustuslike ja soovituslike leevendusmeetmete seadmise peatükkides.

Ettepanekutega mitte arvestamise osas esitati asjaomastele asutustele, äri- ja vabaühendustele ning

eraisikutele vastavad selgitused. Arvestamata jäeti ettepanekud esitada KMH aruandes täpne seirekava

ning julgeolekuohtude hindamine, lisada detailne informatsioon mereseire- ja operatiivside süsteemide

osas, arvestada ELWIND projekti kumulatiivsete mõjudega, hinnata madalsagedusliku müra mõju

EELNÕU

koduloomadele ja putukatele, kavandada Karala-Pilguse hoiuala rannale lähemal kui 30 km asuvate

tuulikute kõrgused poole madalamaks, analüüsida öise valgustusega tuulepargi visuaalset häiringut ning

lisada öise valgustusega illustratsioonid. Terviklik ülevaade tagasisidega arvestamise osas on esitatud

KMH aruande lisas 4.

7.5. KliM kiitis 10. juuni 2024. a kirjaga nr 7-12/24/781-11 heaks SWE Roheplaan OÜ töö „Saare Wind

Energy meretuulepargi Keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne

heakskiitmisele. 22.05.2024“ ning seadis kohustuseks, et kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb

arvestada KMH aruandes toodud keskkonnameetmeid, sealhulgas peatükis 7.2. toodud

leevendusmeetmeid ja peatükis 7.4.1. toodud seiremeetmeid. KliM leidis, et avalikustamise käigus

esitatud seisukohti on KMH aruande koostamisel analüüsitud ning nendega on asjakohaselt arvestatud

või on nendega arvestamata jätmist piisavalt põhjendatud. KliM on seisukohal, et läbi viidud KMH

tulemustest nähtuvalt otsest piiriülest mõju kavandatava meretuulepargiga ei kaasne.

Kavandatav tegevus

8. Hoonestusloa taotluse kohaselt koosneb meretuulepark elektrituulikutest, neist merel paiknevasse

alajaama ühendatud elektrikaablitest, merel paiknevast alajaamast ning elektri ülekandesüsteemist.

Algselt kavandati 100 tuulikuga meretuuleparki koguvõimsusega 600 MW, üksiku avamere tuuliku

võimsusega 6 MW.

9. KMH aruandest tulenevalt on lõplikuks kavandatavaks tegevuseks kuni 100 tuulikuga meretuulepargi

võimsusega kuni 1400 MW püstitamine. Suurendatud 1400 MW tootmisvõimsuse liitmiseks

põhivõrguga väljastas Elering AS täpsustatud tehnilised tingimused 19. aprillil 2022. a kirjaga nr 2-

7/2022/216-2. Üksiku avamere tuuliku võimsus on kavandatud kuni 18 MW. Meretuulepargi aastane

tootmisvõimekus on ca 6000 GWh. Tuuliku rootori diameeter on eeldatavalt 250–280 m, mis tingib

tuuliku maksimaalse kõrguse kuni 310 m. Tuulikute vaheline kaugus on vähemalt 4-6 korda rootori

diameetrit. Koormatava ala suurus on ca 197,5 km2.

9.1. SWE meretuulepargis kasutatavat konkreetset elektrituuliku marki ning vundamenditüüpi ei ole

veel valitud. Lõplik vundamendi konstruktsioon ja rakendatavus selgub alles meretuulepargi tehnilise

tööprojekti koostamise käigus. Kõige tõenäolisem on tuulikute puhul vaivundamendi kasutamine ning

alajaamade puhul sõrestikvundamendi kasutamine. Iga vundamendi põhjapindala on suurusjärgus kuni

500 m2. Meretuuleparki rajatavate alajaamades tõstetakse tuulikutes toodetud elekter kõrgmale pingele

(eeldatavasti 110–150 kV). Meretuulepargi käitamiseks ja toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku

rajatakse ca 240 km kogupikkusega meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem ning ca 25 km

kogupikkusega (sellest 8 km tuulepargi sees) ühenduskaabel põhivõrgu liitumispunktini Saaremaal

paiknevas alajaamas. Merekaablid süvistatakse merepõhja setetesse või vajadusel maetakse

kivimaterjaliga orienteeruvalt 1 meetri sügavusele. Ühenduskaabli ca 16 km pikkuse osa, mis jääb

väljaspoole meretuulepargi hoonestusloa ala, jaoks vajaliku avaliku veekogu koormamine lahendatakse

eraldiseisva hoonestusloa menetlusega. Meretuulepargi ehitiste detailsed parameetrid ja võimalikud

tehnilised lahendused on täpsemalt lahti kirjutatud KMH aruandes.

Õiguslikud põhjendused

10. VeeS2015 § 229 lõike 1 kohaselt annab hoonestusloa Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav

minister. Ettepaneku hoonestusloa andmiseks või andmata jätmiseks teeb hoonestusloa menetleja.

11. Tulenevalt VeeS2015 § 2210 lõikest 1 keeldub Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister

hoonestusloa andmisest, kui: hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise

otsuses määratud tingimusi ega taotlenud täiendavat tähtaega nende täitmiseks (punkt 1); taotletava

hoonestusloa tingimused on vastuolus mõne kehtiva hoonestusloaga (punkt 2); taotletava hoonestusloa

tingimused on vastuolus kehtiva maakonnaplaneeringuga (punkt 3); taotletava hoonestusloa tingimused

on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega (punkt 4); taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus

keskkonnakaitse nõuetega (punkt 5); hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust,

laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist (punkt 6);

hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele (punkt 7). Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt võib hoonestusloa andmisest keelduda ka juhul, kui taotleja puhul esineb kahtlus, et ta

võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut.

EELNÕU

12. Vastavalt VeeS2015 § 229 lõikele 2 tuleb hoonestusloa andmisel määrata: hoonestusloa omaja (punkt

1); avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja suuruse ruutmeetrites (punkt 2); ehitise kasutamise

otstarve ja töörežiim (punkt 3); ehitise olulised tehnilised andmed (punkt 4); hoonestusloa kehtivuse

tähtaeg (punkt 5) ja muud vajalikud tingimused (punkt 6).

13. Tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) § 11321 lõikest 1 peab ehitise omanik avaliku veekogu

koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega maksma igal aastal hoonestustasu.

Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on EhS § 11321 lõike 31

kohaselt 1,5 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest: 1) tuuleelektrijaama toodetud, nii võrku antud

kui ka võrguga ühendamata, elektrienergia kogus, aga mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama

nimivõimsusest korrutatuna 4000-ga; 2) vastava aasta Nord Pooli keskmine Eesti hinnapiirkonna

järgmise päeva elektrienergia börsihind.

Hoonestusloa andmise kaalutlused

14. Tulenevalt punktis 2 kirjeldatust ja arvestades asjaolu, et hoonestusluba taotletakse avaliku veekogu

koormamiseks meretuulepargiga, otsustab hoonestusloa andmise Vabariigi Valitsus hoonestusloa

menetluse läbiviija Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettepanekul.

15. SWE-le hoonestusloa andmisel tuleb kaaluda, miks ning millistel tingimustel on põhjendatud

avaliku veekogu koormamine meretuulepargiga.

16. Hoonestusloa menetluse eesmärgiks on eelkõige Eesti mereala kui piiratud avaliku ressursi

otstarbekas kasutuselevõtt. Meretuuleenergia arendamine on oluline avalik huvi ning meretuuleparkide

rajamise vajadus tuleneb peamiselt Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkidest suurendada taastuvate

energiaallikate, sh avamere tuuleenergia tootmist, energiatõhusust ja muude kestlike lahenduste

kasutusele võtmist, mis aitaks vähendada süsinikuheiteid. SWE kavandatud meretuulepargi arendus on

kooskõlas Eesti riigi taastuvenergeetika eesmärkidega ning riigi ja avalikes huvides on

taastuvenergeetika võimalikult kiire kasutusele võtmine.

16.1. Meretuuleenergia suures mahus kasutusele võtmine võimaldab oluliselt vähendada biomassi ja

fossiilkütuste kasutamist energiatootmises, mistõttu panustab SWE kavandatav meretuulepark

kliimamuutuste leevendamisse ja kliimaneutraalsuse saavutamisse. Samuti on 6000 GWh aastase

tootmisvõimekusega meretuulepargi rajamine väga oluline riikliku energiajulgeoleku ja

varustuskindluse tagamiseks. Kuivõrd SWE on tänaseks ainus meretuulepargi hoonestusloa menetluse

lõppastmesse jõudnud arendaja, on hoonestusloa andmine otsustava tähtsusega Vabariigi Valitsuse

seatud 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide saavutamise jaoks.

16.2. Saaremaa läänerannikule rajatav meretuulepark on eelduseks ka Elering AS-i 330 kV põhivõrgu

taristu arendusele, mis tagaks kõrge elektri varustuskindluse ja Saare maakonna ettevõtetele

majanduslikuks edukuseks mõistliku hinna. Rajatav 330 kV põhivõrk koos 330/110 kV alajaamaga

rahuldaks nii tänase töötleva tööstuse vajaduse Saaremaal kui annaks võimalused ka uutele väga suure

tarbimismahuga liitujatele ja avaks võimalused täiendavateks investeeringuteks, sh energiamahukatele

sektoritele nagu vesinikutootmine.

16.3. Meretuulepargi rajamisel on lisaks mitmeid sotsiaalseid hüvesid. KMH aruande kohaselt loob

meretuulepargi opereerimine ja hooldus Saaremaale ligikaudu 100 otsest ning 200-300 kaudset

keskmisest kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvat kõrgepalgalist töökohta. Lisanduvad töökohad aitavad

kaasa väljarände vähendamisele ning mõjutavad positiivselt rahvastikuprotsesse. Perspektiivselt

vajatakse Saaremaa läänerannikul meretuulepargi käitamiseks ka meeskonda transportivatele laevadele

(CTV, crew transport vessel) sadamat süvisega ca 2,5 meetrit. Uus sadam aktiveeriks Saaremaast läände

jääva mereala kasutust lisaks ka väikelaevade poolt, parandades samal ajal olulisel määral merepääste

võimekuse potentsiaali piirkonnas. Eeldatavalt avab meretuulepark ka Lääne-Saaremaal uusi võimalusi

turismiteenuste pakkumiseks ning mõjutab positiivselt äri- ja elamusturismi valdkonda.

16.4. SWE kavandatava meretuulepargi realiseerumise korral lisandub elektriturule 1400 MW

võimsusega taastuvelektri tootja, kes avalikkuse taastuvelektriga varustamisele lisaks tasub Eesti riigile

ka hoonestustasu. Näiteks juhul, kui eelneva aasta keskmine järgmise päeva elektrihind on 100 €/MWh,

on 1400 MW võimsusega meretulepargi käitamise järgne hoonestustasu minimaalselt 5,9 miljonit eurot

aastas ja käitamise eelne (periood ehitusloast kuni käitamiseni) hoonestustasu on 8820 eurot aastas.

EELNÕU

Otsus hoonestustasu määramiseks tuleb teha hoonestusloa andmise ajal kehtiva EhS-i redaktsiooni

alusel, kuivõrd hoonestustasu määramise toiming on eraldiseisev hoonestusloa menetlusest ja sellele ei

kohaldu hoonestusloa taotluse esitamise aja regulatsioon.

16.4.1. Keskkonnatasude seaduse alusel makstakse meretuulepargi poolt keskkonnahäiringu tekitamisel

ka keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ehk tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Saaremaa vallale

hakkaks samade tegurite korral laekuma keskkonnatasude seaduse alusel tasu 750 000 eurot kvartalis,

ehk 3 miljonit eurot aastas. Saaremaa valla praeguse eelarve suuruse juures (ca 73 miljonit eurot)

kasvataks see valla eelarvet ca 4%.

16.5. KMH aruanne järeldab, et meretuulepargi rajamisel puudub negatiivne mõju

sotsiaalmajanduslikele aspektidele rannikukogukondades. Ei ole ette näha, et kavandatav meretuulepark

mõjutaks negatiivselt eluhoonetega hoonestatud kinnistute väärtust piirkonnas ning kuivõrd kavandatav

meretuulepark asub väljaspool rannapüügiala ning kalastiku uuringuga ei ole tuvastatud selle piirkonnas

olulisi kude- või toitealasid, võib mõju kalandusele pidada neutraalseks.

16.6. Hoonestusloa andmine ei riiva teiste samas piirkonnas hoonestusluba taotlevate arendajate õigusi,

kuivõrd piirkonnas on piisavalt meretuulepargi rajamiseks sobivaid vabasid alasid. Teiste arendajate

õiguspärast ootust ei ole riivatud, kuivõrd neil on õiguspärane ootus üksnes nende taotluse

lahendamisele, aga mitte hoonestusloa andmise menetluse algatamisele nende taotletud alal.

16.7. Eeltoodust tulenevalt on võimalik asuda seisukohale, et meretuulepargi rajamisest ja käitamisest

tulenev kohalik ning üleriigiline kasu on märkimisväärne ja olulisi püsivaid häiringuid ei ole tuvastatud,

mistõttu on hoonestusloa andmine põhjendatud.

17. KMH raames ei tuvastatud ühegi hinnatud keskkonnaaspekti suhtes olulist ebasoodsat mõju. KMH

aruandes seatud keskkonnameetmete rakendamine, sealhulgas peatükis 7.2. toodud leevendusmeetmeid

ja peatükis 7.4.1. toodud seiremeetmed on kavandatava tegevuse elluviimisel asjakohased ning

vajalikud, mistõttu on põhjendatud ja otstarbekas nende tingimuste kehtestamine hoonestusloa

tingimustena.

17.1. Leevendusmeetmed esitatakse nii tuulepargi projekteerimise etapis arvestamiseks kui ehituse ja

opereerimise etapis rakendamiseks. KMH aruandes esitatud leevendusmeetmed on antud seniseid

uuringute tulemusi ning meretuuleparkide kohta olemasolevaid teadmisi silmas pidades. Juhul, kui

järelseire käigus lisandub uut või täiendavat teadmist, et KMH aruandes toodud prognoosid on

eeldatavalt kaasnevat mõju alahinnanud, tuleb seire tulemustest lähtuvalt rakendada täiendavaid

võimalikke leevendusmeetmeid, mis tagaksid eeldatava negatiivse mõju vältimise või vähendamise.

17.2. KMH aruande tabel 7.2-2 loetleb lisaks soovituslikud leevendusmeetmed meretuulepargi

ehitamisel ja käitamisel. Kuivõrd antud leevendusmeetmed aitavad täiendavalt minimeerida

kavandatava tuulepargi ning selle taristuga kaasnevaid keskkonnamõjusid ja -häiringuid nii tuulepargi

ehituse eelselt, ehituse aegselt kui tuulepargi opereerimisel, on nende rakendamine siiski tungivalt

oodatud.

17.3. Arvestades keskkonnameetmete suurt hulka ja projekti keerukust on keskkonnameetmete

haldamiseks asjakohane määrata hoonestusloaga kohustus koostada ehitusloa menetluse etapiks

projektile keskkonnakorralduskava, mis on keskne täiendav andmekogu ja kommunikatsioonivahend

projekti erinevate etappide keskkonnakorralduslike tegevuste ja erinevate osapoolte (arendaja, ekspert,

järelevalvaja, avalikkus) vahel. Keskkonnakorralduskavaga tuleb esitada kogu ehitusobjekti hõlmav

keskkonnategevus, mis käsitleb kõiki keskkonnameetmeid, mis on seatud täitmiseks ehitusetapis.

Samuti peab kava käsitlema keskkonnameetmete täitmise kirjeldust ning kontrolltegevuse läbiviimist.

Keskkonnakorralduskava tuleb uuendada regulaarselt lisades või täpsustades meetmeid vastavalt

keskkonnainfo muutumisele või muude täienenud teadmiste tekkele.

18. Hoonestusloa esemeks olevatele ehitistele tuleb seada tingimused ning piirväärtused KMH raames

hinnatud suurima võimaliku mõjuga stsenaariumi põhialternatiiv 2 alusel. Mõju hindamise eesmärk oli

selgitada põhialternatiivi 2 sobivus maksimaalses kavandatavas mahus, hinnates kavandatava

hoonestusloa ala keskkonnataluvust, millest lähtuvalt määrata tuulikute võimalikud parameetrid ja arv.

EELNÕU

18.1. Meretuulepark on keerukas tehnoloogiline kompleks, mis liitub keeruka ja mitmetahulise

elektrisüsteemiga ning kavandataval arendusel on mitmeid tehnilisi ja ruumilisi alternatiive

hoonestusloa ala sees. Meretuulepargi täpne lahendus, sh lõplik tuulikute ning kaabelliinide arv, nende

asukohad, paigalduslahendused ja sellest tulenevalt ka ehitistealune pindala selguvad pärast

hoonestusloa andmist edasise projekteerimise käigus. Arvestades meretuulepargi kavandamise

keerukust ning elementide kogumi suurust on asjakohane jätta suurim lubatud ehitistealune pindala

hoonestusloaga määramata.

19. Hoonestusloa menetluse käigus ei ole tuvastatud hoonestusloa andmisest keeldumise aluseid. SWE

on täitnud hoonestusloa menetluse ja KMH algatamisel seatud tingimused ning kavandatud tegevus ei

ole vastuolus ühegi teise kehtiva hoonestusloaga ega Eesti mereala planeeringuga, riigi

julgeolekuhuvidega ega keskkonnakaitse nõuetega. Hoonestusloa oluliseks osaks olevad ehitised ei häiri

leevendusmeetmete rakendamisel lennuliiklust, laevaliiklust laevateel, sadama akvatooriumis ega

veesõidukite ohutut sildumist. SWE tuleb lugeda hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele vastavaks,

kuna ükski kehtiv seadus hoonestusloa omajale nõudeid ei kehtesta. KMH ja uuringute käigus ei

tuvastatud vastuolu keskkonnakaitse nõuetega.

20. Kõigest eeltoodust tulenevalt ja KMH tulemustele tuginedes on põhjendatud Saare Wind Energy

OÜ-le hoonestusloa andmine ja resolutsioonis toodud tingimuste määramine.

21. Korralduse on ette valmistanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes on teinud ka

Vabariigi Valitsusele ettepaneku hoonestusloa andmiseks Saare Wind Energy OÜ-le korralduse

resolutsioonis toodud tingimustel.

Ärakuulamine

22. TTJA saatis XX.XX.2024 kirjaga nr X hoonestusloa andmise korralduse eelnõu tutvumiseks ning

arvamuse ja seisukoha andmiseks asjaomastele asutustele ning Saare Wind Energy OÜ-le, Sunly Wind

OÜ-le , Eolus Offshore Estonia OÜ-le, CI NMF Estonia Sea I OÜ-le, MTÜ-le Eesti Kalurite Liit, MTÜ-

le Saarte Kalandus, MTÜ-le Elurikkuse Kaitse, MTÜ-le Koovi Külaselts, MTÜ-le Karala-Pilguse

Hoiuala Selts ja MTÜ-le Saare Rannarahva Selts.

OTSUS

1. Anda hoonestusluba avaliku veekogu põhja koormamiseks meretuulepargiga Saaremaa läänerannikul.

2. Määrata hoonestusloa omajaks Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106).

3. Määrata hoonestusloa kehtivusajaks 50 aastat.

4. Määrata avaliku veekogu koormatava ala koordinaatideks:

1) X1: 6456675 Y1: 349600

2) X2: 6456650 Y2: 353000

3) X3: 6453650 Y3: 358325

4) X4: 6450650 Y4: 362100

5) X5: 6450650 Y5: 368225

6) X6: 6449000 Y6: 370125

7) X7: 6445975 Y7: 372425

8) X8: 6442800 Y8: 373125

9) X9: 6442825 Y9: 353025

Koormatava ala pindala on kokku 197 458 750 m2.

5. Määrata ehitiste kasutamise otstarveteks: 23023 - Tuuleelektrijaama rajatis; 22144 - Veekaabelliin;

22245 - Side õhu- või kaabelliin; 22145 - 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam; 22149 - Muu

elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatis.

6. Määrata ehitistele järgmised tingimused:

6.1. suurim lubatud tuulikute arv: 100;

6.2. suurim lubatud alajaamade arv: 2;

EELNÕU

6.3. suurim lubatud meretuulepargi võimsus: 1400 MW;

6.4. suurim lubatud tuuliku nimivõimsus:18 MW;

6.5. suurim lubatud kõrgus merepinnast: 310 m;

6.6. suurim lubatud rootori diameeter: 280 m;

6.7. väikseim lubatud tuulikute vaheline kaugus: 4 rootori diameetrit;

6.8. vundamentide suurim lubatud sügavus merepõhja setetes: 20 m;

6.9. suurim lubatud ehitisealune pindala: selgub ehitusprojekti koostamise käigus.

7. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada järgmiste kohustuslike leevendusmeetmetega:

1) Välistada projekteerimisel tuulikute asukohtadena alad, kus lubjakivil lasuvate merepõhja setete

paksus on üle 4 meetri.

2) Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks tuleb koostada reostustõrje plaan.

3) Välistada ehitus ja kaadamine karide elupaigatüübi levikualal madalamal kui 20 m. Erandina on

tuulepargi sisekaabeldust lubatud kavandada ja rajada kuni 20 m sügavusel paiknevatele karidele juhul,

kui alternatiivne lahendus oleks merepõhjale kokkuvõttes veel koormavam (nt tekitab ülemääraselt

setteid ja heljumit). Kõik erandjuhtumid tuleb kooskõlastada mereelustiku ekspertidega. Hoonestusala

piires madalamal kui 20 m paiknevatest karidest on lubatud kadu kaabelduse näol kuni 5% nimetatud

karide pindalast kogu hoonestusalal.

4) Lindude intensiivsema rände ajal vähendada kokkupõrkeriski rootorite pöörlemissageduse

vähendamise või peatamisega. Täpsuse ja efektiivsuse huvides tuleks meetme rakendamist vajavate

aegade tuvastamiseks kasutada kõrgtehnoloogilisi vahendeid.

5) Kui järelhindamine leiab, et mõju nahkhiirtele on tuulepargi opereerimise käigus suur, tuleb

rakendada asjakohaseid leevendusmeetmeid. Hetkeseisuga saab meretuuleparkide puhul pidada ainsaks

tõhusaks leevendusmeetmeks tuulikute seiskamist nahkhiirte rändeperioodil tuulekiirusel alla 5 m/s.

6) Välistada tuulepargi alal (põhialternatiiv 2) tuulikute vundamentide ehitamine ja kaadaamine kõrge

ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladele ehk loodusdirektiivi elupaigatüübi karide levikualale

sügavusega kuni 20 m, mis on ühtlasi oluline kalaliikide elupaigana. Tuulepargi sisese kaabelduse

rajamisel tuleb karisid sügavusel kuni 20 m võimalusel vältida. Kui see ei ole tehniliselt või/ja

majanduslikult otstarbekas, tuleb kaablitrassi valikul karide alal teha koostööd mereelustiku

ekspertidega.

7) Peale hoonestusloa väljastamist, kui on selgunud tuulepargi ehitiste täpsed asukohad, tuleb vajadusel

sukeldujate või allveeroboti abil kontrollida arheoloogiaväärtusega objekte, mida tuulepargi ehitustööd

otseselt võivad mõjutada. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata objektidele - Saa_0027, Saa_0028,

Saa_0029, Saa_0067 ja Saa_0071. Objektide kontrollimine on vajalik juhul, kui need jäävad

kavandatavatele ehitistele lähemale kui 500 m. Uuringute kavandamisel tuleb teha koostööd

Muinsuskaitseametiga.

8) Meresõiduohutuse tagamiseks ja riskide maandamiseks tuleb nii tuulepargi ehituse kui opereerimise

ajal tagada avamere rajatiste märgistamine nõuetele vastavate ja Transpordiametiga kooskõlastatud

meremärgistustega.

9) Kui tuulikud ei ole paigaldatud ruudustikku, siis tuleb lennuliikluse jaoks tagada minimaalne otsingu

ja päästetööde ligipääsu koridori (SAR access lane) laius 1 km ning see eraldi markeerida. Kasutada

tuleb selget tuulikute märgistussüsteemi, mis on nähtav vee- ja õhusõidukitele. Tuleb muuta Kuressaare

lennuvälja lähenemisprotseduure.

10) Ehitusfaasis tuleb kehtestada ehitusalale lendamiseks piiratud ala. Piiratud ala teave võimaldab

õhuruumi kasutajatel ala vältida, mis suurendab lennuohutust. Teha piirangu osas koostööd

Siseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveametiga.

11) Teha mereside ja operatiivside vallas koostööd asjaomaste asutustega.

EELNÕU

8. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada järgmiste kohustuslike seiremeetmetega:

1) Meretuuleparkides, kus esineb tõus ja mõõn ning märkimisväärsed hoovused, võib toimuda

vundamendi jalamilt setete (liiva) erodeerimine, mis pika aja jooksul võib vähendada vundamendi

püsivust meresetetes. Erosiooni vältimiseks paigutatakse sel juhul vundamendi jalamile kividest kaitse.

SWE meretuulepargis ei ole eeldada märkimisväärse erosioonikaitse rajamise vajadust, kuid see

täpsustatakse ehitusliku projekteerimise käigus.

2) Meretuulepargi opereerimise ajal peab toimuma tuulikute vundamentide ja kaablitrasside regulaarne

tehnilise seisukorra seire.

3) Uue substraadi tekkimisest veesambasse kaasneva võimaliku mõju ulatuse selgitamiseks ja

leevendusmeetmete rakendamiseks on vaja seireprogrammi. Selleks tuleks jälgida tuulepargi erinevates

osades (näiteks kõige läänepoolsemas ja idapoolsemas osas) tuulikuvundamentide koloniseerimist kogu

sügavusvahemiku ulatuses. Kuna uue substraadi koloniseerimine on pikaajaline protsess, mis sisaldab

eri etappe ja koosluse tüüpe, tuleks seiret läbi viia vähemalt 10 aasta jooksul. Esimesel kolmel aastal

kuni neli korda aastas ja hiljem sagedusega üks kord aastas. Jälgitavateks parameetriteks oleks

kinnitunud elustiku liigiline koosseis, katvus (taimestik ja loomastik) ja arvukus (loomastik).

4) Tuulepargi arendamisel ja edasisel opereerimisel tuleb teostada lisaks muu ehitusaegne, ehitusjärgne

ja opereerimise aegne seire, mis peaks sisaldama merepõhja kooslusi, - elustikku ja

veesamba/veekvaliteedi osa. See peab koosnema regulaarsetest vaatlustest ehituse vahetute mõjude

dokumenteerimiseks kui edasise ekspluateerimise puhul häiritud koosluste taastumise jälgimiseks.

Juhul, kui ühenduskaableid paigaldatakse produktiivseimal vegetatsiooniperioodil, on vajalik

paigaldamisel tekkiva heljumi leviku jälgimine reaalajas 15. aprill kuni august. Heljumipilve, milles

heljumi kontsentratsioon ületab looduslikku fooni vähemalt 50%, levikul väljaspoole kaablikoridori

puhvertsooni (50 m äärmistest kaablitest) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m tuleb tööd ajutiselt

peatada. Heljumi kontsentratsiooni looduslik foon tuleb määrata ja fikseerida ehitustegevuse eelselt.

5) Koguda andmeid ülelendavate lindude käitumise kohta suurtest tuulikutest koosneva tuulepargiga

kohtumisel. Väärtuslikku informatsiooni järelhindamiseks annaksid ka andmed tegelike kokkupõrgete

arvu kohta.

6) Pärast tuulepargi valmimist tuleks läbi viia vähemalt ekspluatatsiooniaegse ülelendavate lindude

seire. Seire metoodika osas on soovitav võtta aluseks STUK4 metoodika, mida on kohandatult kasutatud

juba ehituseelse seire ajal. Ülelendavate lindude seire peaks hõlmama nii radar- kui ka visuaalvaatlusi

ankrus seisvalt laevalt, täiendavalt on soovitav kasutada kaameraid kokkupõrgete automaatseks

fikseerimiseks. Seire mahuks on Saksa standardis soovitatud vaatlused vähemalt 3 aasta jooksul, 7

ööpäeva kuus peamistel rändeperioodidel (märts - mai ja juuli 2. pool – november). Seire kavandamisel

tuleb arvestada et tuulepargi valmimine võtab veel aastaid, mistõttu ei alga järelseire periood ilmselt

enne aastat 2030. Seetõttu on mõistlik lähtuda sel ajal kasutatavast tehnoloogiast ja vajadusel

kaasajastada seiremetoodikat

7) Tuulepargi järelseire käigus tuleb meretuuleparkides kahe aasta vältel läbi viia akustiline uuring, mis

võimaldab võrrelda nahkhiirte lennuaktiivsust tuulikute ümber enne ja pärast tuulepargi püstitamist.

Vältimaks registraatorite asukohast tulenevaid kaasmõjusid, tuleks seadmed paigaldada planeeringuala

samadesse piirkondadesse. Ajutiste poide asemel on järelmonitooringuks otstarbekas paigaldada

registraatorid tuulikute hooldusplatvormidele. Meretuulepargi valmimine võtab veel aastaid, mistõttu ei

alga järelseire periood ilmselt enne aastat 2030. Seetõttu on mõistlik lähtuda sel ajal kasutatavast seire

tehnoloogiast ja vajadusel kaasajastada seiremetoodikat

8) Allveemüra uuringus seatud eelduste kontrollimiseks on vaja edaspidi ehitamisel ja opereerimisel

täiendavalt mõõta heli levikukadu. Heliallikas võib olla kas impulsiivne või pidev lairibaline ja see

tuleks asetada tulevase vaia paigaldamise kohta. Heli edastamise mõõtmised tuleks teha detsidekaadide

kaupa, pöörates erilist tähelepanu madalatele sagedustele 100-300 Hz, kus on märkimisväärne

helikiirgus nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Parem aeg mõõtmisteks on kevad, sest sel perioodil on heli

levikadu kõige väiksem, mis annab konservatiivsema helilevi hinnangu.

9) Ehitusperioodil on oluline mõõta müra vaiade paigaldamisel tekkivat allikataset. Mõõtmised tuleks

teostada vastavalt standardile ISO 18406 ja eelistatavalt samades mõõtmispunktides kui ehituseelses

EELNÕU

etapis. Tuleb jälgida, et hüdrofonide dünaamiline mõõteulatus oleks piisav, et võimaldada kõrgeima

eeldatava helirõhu registreerimist ilma moonutusteta. Tuleks jälgida vähemalt nelja vaia paigaldamist

kogu nende paigaldusperioodi jooksul.

10) Kasutusperioodil tuleb müra kohta andmeid koguda pisteliselt tuulepargi üksikute tuulikute kohta.

Helimõõtmised tuleks teha umbes 100 m kaugusel heliallikast ja tuulepargi keskpunktis. Lisaks sellele

tuleb mõõtmisi teha väljaspool tuuleparki 1000 m kaugusel ja lähimal looduskaitsealal, tingimusel, et

see ei ole rohkem kui 5 km kaugusel projekti asukohast.

11) Ehitusetapi aegseks kalastiku operatiivseireks tuleb välja töötada detailne seireprogramm, mis on

vajalik kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste jooksvaks seiramiseks ehitustööde ajal. Seire

peab hõlmama nii arendusalasid kui ka kaablikoridoride ala. Kalade seire peaks toimuma esimeste

tuulikute paigaldamisel ja kaablitöödel.

12) Kasutusetapi aegseks kalastiku seireks tuleb välja töötada seireprogramm, mis on vajalik kalastiku

liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste seiramiseks tuulepargi tööfaasis. Seire tuleb läbi viia igal aastal

esimese viie aasta jooksul, pärast mida tuleks anda hinnang seirega jätkamise kohta. Täpne uuringute

plaan tuleb formuleerida arendaja, otsustaja ja uurimisasutuse koostöös

13) Tuulepargi rajamise järgselt on soovitatav teostada müra (sh madalsageduslik müra) seiret (müra

mõõtmisi) rannikul asuvate lähimate elamupiirkondade juures. Mõõtepunktideks on soovitatav valida

erinevaid alasid, nt Karala küla, Austla küla aga ka tuulikutest mõnevõrra kaugemal idasuunas (Sõrve

poolsaarel) asuvad külad.

14) KMH raames analüüsitud tuulikutüüpide puhul (samuti teiste modernsete tuulikute korral) ei ole

teada, et need tekitaksid tonaalset heli (müra). Võimalikku tonaalsust on samuti soovitatav hinnata

tuulepargi rajamise järgselt kavandatava seire raames (samuti juhul, kui peaksid ilmnema häiringud).

15) Peale tuulepargi töö käivitamist tuleb teostada raadiosidesüsteemide ja AIS süsteemi mõõdistused,

et kontrollida nõutud levi tagatust ja määrata kindlaks täiendavate rannikuraadiojaamade või AIS-

baasjaamade rajamise vajadus.

16) Koostada pärast hoonestusloa andmist täpne järelhindamise kava koostöös vastava valdkonna

ekspertidega rakendades konkreetsel ajahetkel saadaolevaid parimaid tehnoloogilisi lahendusi ja

järelseire põhimõtteid.

9. Esitada ehitusloa taotlemisel projekti keskkonnakorralduskava. Keskkonnakorralduskavasse tuleb

kanda nii hoonestusloa väljastamisel kohustuslikuks tehtud keskkonnameetmed kui arendaja poolt

vabatahtlikult seatud keskkonnameetmed.

10. Hoonestusloa omajal tuleb alates hoonestusloa alusel ehitusloa väljaandmise päevale järgnevast

päevast maksta iga-aastast hoonestustasu vastavalt ehitusseadustiku § 11321 lõigetes 1, 31 ning § 11322

lõigetes 1, 21, 31 ja 4 sätestatule. Hoonestustasu maksmiseks esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet hoonestusloa omajale vastava makseteatise.

11. Hoonestusloa omajal tuleb hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks olev

ehitis avalikust veekogust eemaldada.

12. Käesolev hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa

oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks.

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva

jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

Korralduse teatavaks tegemine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil teha korraldus teatavaks Saare Wind Energy OÜ-le,

asjaomastele asutustele ning Sunly Wind OÜ-le, Eolus Offshore Estonia OÜ-le, CI NMF Estonia Sea I

OÜ-le, MTÜ-le Eesti Kalurite Liit, MTÜ-le Saarte Kalandus, MTÜ-le Elurikkuse Kaitse, MTÜ-le

Koovi Külaselts, MTÜ-le Karala-Pilguse Hoiuala Selts ja MTÜ-le Saare Rannarahva Selts.

kiri_digiallkirjaga_16-7_20-06558-244.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LIINA ROOSIMÄGI PNOEE-48606172214 2024-09-24 12:48:28