Leping

LISA 1

Projekti ajakava ja etapid

TEGEVUSETAPP Sept Okt Nov Dets

I etapp > Projekti algatamine  Lepingu sõlmimine.

 Projekti avakoosolek tippjuhtkonnaga.

 Projekti lühitutvustus Terviseameti infokoosolekul

II > Sisemine eelanalüüs

 Olemasoleva juhtimissüsteemi kohta info ja dokumentide kogumine.

 Intervjuud protsessi võtmetegijatega ja info kogumine nõuete

rakendatused taseme kohta.

 Kliendi mõiste täpsustamine ja sõnastamine.

 Organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi ulatuse määratlemine ja

käsitlusala sõnastus.

 Organisatsiooni huvipoolte ja nende ootuste kirjeldamine.

 Juhtimissüsteemi dokumentidest esialgse nimekirja koostamine.

 Kvaliteedieesmärkide teemade sõnastamine.

 Organisatsiooni juhtpõhimõtete/poliitikate kirjeldamine.

 Juhtimissüsteemi käsiraamatu ülesehituse põhimõtete koostamine. Tulem: Tähelepanekute loend; Ülevaade ISO9001 standardi

nõuetest.

III > Juhtimissüsteemi käsiraamatu koostamine  Käsiraamatu koostamise põhimõtete tutvustamine võtmeisikutele

 Põhiprotsessi protseduuri kirjelduse koostamine ja nõuete

fikseerimine.

 Partnerite/tarnijate hindamiskriteeriumide kirjeldamine.

 Juhtimissüsteemi käsiraamatu versiooni vormistamine.

 Kvaliteedialaste juhtpõhimõtete sõnastamine ja kinnitamine.

Tulem: Asjakohane kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat;

Suunised kvaliteedieesmärkidele 2025 aastaks.

IV > Siseauditi õppe läbiviimine ja juhkonnapoolse ülevaatuse

mustandi ettevalmistamine  Juhtimissüsteemi siseauditi ehk enesehindamise tegevusplaani ja

ajakava koostamine.

 Organisatsiooni töötajate informeerimine auditi protseduurist ning

siseaudiitorite koolitamine.

 Siseauditite teostamine koostöös koolitatavate siseaudiitoritega.

 Juhtaudiitori poolt koondraporti koostamine auditi leidudest.

 Siseauditi käigus avastatud võimalike puuduste likvideerimine ja

parendustegevuste planeerimine.

 Juhtkonnapoolse ülevaatuse läbiviimine, tulemuste näidisprotokolli

koostamine ning organisatsiooni juhtgrupis nõuete tutvustamine.

Tulem: Siseauditi koondplaan ja auditi kokkuvõte; Siseaudiitorite

koolitusmaterjalid; Juhtkonnapoolse ülevaatuse raporti mustand.

Lp. Jelena Pipper

Terviseamet

+372 5851 5568 [email protected] 1. august 2024

Teie poolt 4.06.2024 saadetud infopäringu ja 30.07.2024 peetud videokohtumiselt saadud teabe põhjal

esitan ettepaneku ISO 9001:2015 standardite nõuete juurutamiseks Terviseameti juhtimissüsteemis.

Teen ettepaneku vaadelda standardi nõuete juurutamise tegevustele teie organisatsioonis kolmes etapis.

I ETAPP: SISEMINE EELHINDAMINE JA TEGEVUSKAVA Eelhindamine toimuks Terviseametis peamiselt kohapeal, kus tutvuksime olemasolevate dokumentidega,

vestleksime protsessi võtmetöötajatega ning teeksime ringkägu ameti haldusalal. Tegevused kohapeal toimuksid hinnanguliselt 2-3 tööpäeva jooksul. Eelhindamise käigus ei ole vajalik külastada kõiki tegevuskohti

ja vastutusalade juhte.

Juhtimissüsteemi sisemise eelhindamise käigus otsime eelkõige tõendusi ISO9001:2015 põhinõuete

rakendatuse kohta, mis on sõnasatud siinkohal järgmiste väidetena:

Väide 1: Sisemised reeglid on piisavalt dokumenteeritud ja neid on vajadusel lihtne leida.

Väide 2: Organisatsiooni kvaliteedialased eesmärgid on püstitatud ja neid seiratakse järjepidevalt.

Väide 3: Teadvustatakse oma tegevusala riske, mis võivad organisatsiooni sihtide saavutamist takistada.

Väide 4: Organisatsioonis on töökohad täidetud kompetentsete isikutega.

Väide 5: Tippjuhtkond toetab osakondi nendele pandud ülesannete saavutamisel.

Väide 6: Klientide esitatud reklamatsioonid saavad kiire lahenduse ja organisatsioonis mõistetakse, miks

need juhtusid.

Väide 7: Toodete/teenuste nõuded on fikseeritud ning saavutatud tulemust hinnatakse enne kliendile üle

andmist.

Väide 8: Kliendid on rahul organisatsiooni tegevuse ja tehtud tööde tulemustega.

Väide 9: Organisatsiooni jaoks olulised koostööpartnerid ja tarnijad on hoitud ning informeeritud.

Esimene etapp on väga oluline konsultantide ja Terviseameti meeskonna jaoks, saamaks täpne ühine pilti

organisatsiooni püüdlustest ja kvaliteedijuhtimissüsteemi parendamise vajadustest. TULEMUSED:

1) Tähelepanekute loend teemadest, millised osad juhtimissüsteemis vajavad väljatöötamist või

edasist korrigeerimist standardiga ISO9001:2015 vastavuse saavutamiseks.

2) Ülevaade võtmetöötajatele standardi ISO9001:2015 põhinõuetest ja olemusest.

3) Täpsustatud tegevusplaan ja esmane dokumentide loend, mida ja mis järjekorras organisatsioonis

tuleks teha juhtimissüsteemi standardi nõuete juurutamiseks.

II ETAPP: JUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMATU KOOSTAMINE JA STANDARDINÕUETE JUURUTAMINE Esimese etapi tulemuste põhjal koostatud tegevusplaani elluviimine. Tänase arusaama kohaselt tulevad

elluviidavate tegevuste valik ja initsiatiiv Terviseameti kvaliteedispetsialisti ning koostööpartneri koostöös,

kus vastavalt käsitletavale teemale kaastakse valdkonnajuhte ning tippjuhtkonda. Tegevused toimuvad

valdavalt digitaalsete kanalite (nt e-mail, Teamsi koosolek) ja telefonivestuste kaudu. Vajadusel (nt koolitus,

siseaudit) korraldatakse kohtumistena kohapeal (vt ka LISA 2 - Sumoor OÜ nõustamisteenuse põhialused).

Kvaliteedikäsiraamatu ülesehitusel juhindutakse organisatsiooni tegevusest ja struktuurist, mitte ISO 9001

standardi peatükkidest, mis on töötajatele lihtsamini kasutatav. Käsiraamatu põhiolemus on anda

struktureeritud ülevaade organisatsiooni tegevusest ja siduda juhtimissüsteemi dokumentatsioon läbi viidete

ühtseks tervikuks.

TULEMUSED:

1) Asjakohane juhtimissüsteemi käsiraamat on koostatud koostöös valdkondade võtmeisikutega (vt ka

LISA 4 – Juhtimissüsteemi käsiraamatu stiilinäide).

2) Kvaliteedieesmärgid 2025 aastaks on väljatöötatud ja esmase mõõdikute kokkulepitud.

III ETAPP: SISEAUDIT TEOSTAMINE JA JUHTKONNAPOOLSE ÜLEVAATUSE ETTEVALMISTAMINE Siseauditi kavandatakse etappidena ning teostatakse koostöös Terviseameti poolsete siseaudiitoritega, mis

toimub Sumoori eestvedamisel (juhtaudiitorina) ning on ühtlasi üks osa siseaudiitorite väljaõppest. Auditi

koondplaan on koostatakse teemade kaupa kolme aastaseks perioodiks, selliselt mida oleks järgmistel

aastatel meeskonnal lihtne edasi kasutada. Koolitused toimuvad Terviseameti ruumides (vt ka LISA 4 –

Siseaudiitorite väljaõpe).

Juhtkonnapoolne ülevaatuse teemad tutvustatakse Terviseameti poolt määratud juhtgrupis ning selleks ajaks on koostatud ülevaatuse raporti mustand, mida juhtgrupi liikmed saavad edaspidi täpsema sisuga täiendada.

Tegevuse idee on selles, et proovime juhtgrupis läbimängida juhtkonnapoolse ülevaatuse tegevused ning

anname selliselt tegevuste tulemuslikkusele hinnangu (vt ka LISA 5 - Juhtkonnapoolsed ülevaatuse nõuded

9001).

TULEMUSED:

1) Siseauditi koondplaan on koostatud ning väljavalitud potentsiaalsed siseaudiitorid.

2) Siseaudiitorite koolitus, mis sisaldab *.pptx vormis materjale ning koolituse läbinud isikutele

väljastatakse vastav digitaalnetunnistus.

3) Korraline siseaudit on läbi viidud ning asjakohane kokkuvõte juhtkonnale esitatud.

4) Juhtkonnapoolne ülevaatuse raporti mustand on standardi nõuetekohaselt koostatud ja dokument

kirjalikult vormistatud.

IV ETAPP: SERTIFITSEERIMISAUDIT KOLMANDA OSAPOOLE POOLT Juhtimissüsteemi sertifitseerimine on standardi nõuete juurutamise viimane etapp, mis on oma olemuselt

sarnane enesehindamise protsessiga, kuid mille teostab kolmas osapool (nt Bureau Veritas Estonia OÜ,

Metrosert AS).

Antud IV etapp ei ole käesoleva pakkumuse osa, kuid omalt poolt oleme valmis osalema hindamisprotsessis

Terviseameti partneritena või vaatlejatena. Protsessis osalemine annaks võimaluse välisauditite käigus

koguda väärtuslikku taustateavet suheldes välisaudiitoritega, kuna kõik mõtted ja ideed peetud aruteludest ei jõua alati lõppraportitesse. Soovikorral saame tulla antud teema juurde tagasi nt III etapi lõpus ning leida

vajadusel sobiva viisi ning võimalused täiendavaks koostööks.

MAKSUMUS JA TÖÖMAHT

TEGEVUSETAPP Aug Sept Okt Nov Dets

I > Sisemine eelanalüüs ja tegevuskava

II > Juhtimissüsteemi käsiraamatu koostamine ja standardinõuete juurutamine

III > Siseauditi läbiviimine ja juhkonnapoolse ülevaatuse ettevalmistamine

IV > Sertifitseerimisaudit kolmanda osapoole poolt*

* Väline sertifitseerimisauditis osalemine ei sisaldunud pakkumiskutses, kuid juhtimissüsteemi ja meeskonna tänast olukorda hinnates töötame algse eesmärgiga saavutada Terviseameti valmisolek ISO9001 väliseks hindamiseks märtsis 2025.

Kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamine lähtuvalt ISO 9001 nõuetest on 8330 €+km.

I etapp: Maksumus: 2070 €+km, töömaht 40-60 tundi. II etapp: Maksumus: 3920 € +km, töömaht 80-90 tundi.

III etapp: Maksumus: 2340€+km, töömaht 40-50 tundi.

NB! Täiendavate tegevused lisandumisel on vajadusel võimalik kasutada tunnipõhist arvestust so 45 €/h+km.

NB! Juhime tähelepanu, et nõustamisteenuse investeeringule lisandub 1) organisatsiooni enda töötajate

poolt kulutatud aeg intervjuudele, sisemistele aruteludele ja süsteemi korrastamisele, 2) aeg audiitorile ja koostööpartnerile sisendite andmisele ning 3) tasud juhtimissüsteemide välist sertifitseerimist teostavale

kolmandale ettevõttele.

Ettepanek on arveldada võrdsete osamaksetena Sumoor OÜ poolt esitatud arvete alusel 5 kuu jooksul.

Lõplik maksegraafik ja tingimused lepitakse kokku esimestel koostöökohtumistel.

Igakuiselt koostame tehtud tööde kohta vahekokkuvõtte ja täpsustame järgmiste perioodide oodatavad

tulemused.

Pakkumus kehtib 30 (kolmkümmend) kalendripäeva alates pakkumuse esitamise tähtpäevast.

Olen rõõmuga valmis täpsemalt selgitama pakkumises kirjeldatud plaane ning tekkinud küsimustele vastama.

LISA 1 – ISO 9001 standardi juurutamise etapid ja eeldatavad tegevused

LISA 2 – Sumoor OÜ nõustamisteenuse põhialused

LISA 3 – Sumoor OÜ kogemused

LISA 4 – Siseaudiitorite väljaõpe

LISA 5 – Juhtkonnapoolsed ülevaatuse nõuded 9001

LISA 6 – Juhtimissüsteemi käsiraamatu stiilinäide

Meeldivat koostööd soovides

Tõnu Randaru

juhataja-kvaliteeditreener

Sumoor OÜ mob 50 57 395

LISA 1 > ISO 9001 STANDARDI JUURUTAMISE ETAPID JA TEGEVUSED

I etapp: Sisemine eelanalüüs ja tegevuskava (1.-2. kuu)

TULEMUS: Meeskonnal on ühine teadmine, miks meil seda kõike vaja on ja milline on edasine

tegevusplaan. Võtmetöötajad on teadlikud standardite ISO9001 nõuetest.

• Olemasoleva juhtimissüsteemi kohta info ja dokumentide kogumine ning põhiprotsessiga tutvumine.

• Ise küsime, ise vastame – Miks organisatsioonile seda kõike vaja on?

• Organisatsiooni huvipoolte ja nende ootuste kirjeldamine.

• Juhtimissüsteemi dokumentidest esialgse nimekirja koostamine.

• Kvaliteedieesmärkide sõnastamine ja vastutajate määramisega.

• Organisatsiooni juhtpõhimõtete/poliitikate kirjeldamine.

• Juhtimissüsteemi käsiraamatu ülesehituse põhimõtete koostamine.

• Projekti soovitud lõpptulemuste ja tööde ajagraafiku fikseerimine.

• Sertifitseerimispartneri valimine ja välisauditite toimumise aja plaanimine (vajadusel).

II etapp: Juhtimissüsteemi käsiraamatu koostamine ja standardinõuete juurutamine (2.-4. kuu)

TULEMUS: Juhtimissüsteemi käsiraamat koostöös valdkonnajuhtidega koostatud ja võtmetöötajad oskavad

seda kasutada.

• Intervjuud protsessi võtmetegijatega ja info kogumine täna kasutuses olevate dokumentide ja nõuete kohta.

• Tegevuste tervikpildi koostamine ja kirjeldamine käsiraamatus.

• Põhiprotsessi protseduuri kirjelduse koostamine ja nõuete fikseerimine.

• Partnerite/tarnijate hindamiskriteeriumide kirjeldamine.

• Juhtimissüsteemi käsiraamatu versiooni vormistamine.

• Kvaliteedialaste juhtpõhimõtete sõnastamine ja kinnitamine.

• Juhtimissüsteemi nõuete rakendamine igapäevatöösse koos kohustuslike tõendusdokumentide säilitamisega.

• NB! Töötajate kohapealne juhendamine on valdkonnajuhtide vastutusala.

III etapp: Siseauditi läbiviimine ja juhkonnapoolse ülevaatuse ettevalmistamine (4. ja 5. kuu)

TULEMUS: Siseaudit ja juhtkonnapoolne ülevaatus on nõuetekohaselt tehtud. Organisatsiooni

juhtimissüsteem vastab ISO9001 nõuetele.

• Juhtimissüsteemi siseauditi ehk enesehindamise tegevusplaani ja ajakava koostamine.

• Organisatsiooni töötajate informeerimine auditi protseduurist ning siseaudiitorite koolitamine.

• Siseauditite teostamine koostöös koolitatavate siseaudiitoritega.

• Juhtaudiitori poolt koondraporti koostamine auditi leidudest.

• Siseauditi käigus avastatud võimalike puuduste likvideerimine ja parendustegevuste planeerimine.

• Juhtkonnapoolse ülevaatuse läbiviimine, tulemuste näidisprotokolli koostamine ning organisatsiooni

juhtgrupis nõuete tutvustamine.

IV etapp: Sertifitseerimisaudit kolmanda osapoole poolt*

TULEMUS: Organisatsioon on saanud ISO9001:2015 sertifikaadi.

• Ettevalmistused sertifitseerimise protsessiks. Ajakava täpsustamine, auditeeritavate valdkondade

kokkuleppimine, töötajate teavitamine.

• Esmane sertifitseerimine toimub reeglina 2 päeval, mille vahele jääb reeglina 1-4 nädalat.

• Sertifitseerimisauditi käigus avastatud võimalike mittevastavuste likvideerimine.

* IV etapp ei ole käesoleva pakkumuse osa.

LISA 2 > SUMOOR OÜ NÕUSTAMISTEENUSE PÕHIALUSED

1) Koostöö põhineb regulaarsetel töökohtumistel, mille toimumise asukoht, vorm ja teema on

eelnevalt kokku lepitud. Tegevuses juhindutakse eelnevalt kooskõlastatud projekti eesmärkidest

ja oodatavatest tulemustest.

2) Kohtumiste vahelisel ajal viivad pooled iseseisvalt ellu kokkulepitud tegevusi, mille täitmise eest

võtab kumbki pool kohustuse. Tellija võib töö käigus jooksvalt küsida lisatuge Sumoorilt.

3) Kohtumised valmistatakse ette Sumoor poolt koostöös Tellija esindajaga, viimane omakorda

korraldab organisatsioonisisest infovahetust.

4) Juurutusprojekti aktiivse liikmena juhendatakse ja vajadusel koostatakse alusdokumendid ning

vormid. Omame väga suurt kogemust Word-Excel ning GoogleDrive vahenditega töötamisel.

5) Projekti Tellija poolsetel juhtrühma liikmetel on kohustus anda tagasisidet töö käigus loodud

juhenddokumentide sisu asjakohasuse kohta. Projekti meeskond nimetatakse projekti alustades

ning räägitakse lahti igaühe roll hea tulemuse saamiseks.

6) Projekti maksumusele ei lisandu Tellija jaoks täiendavaid kulusid, mida Sumoor teeb teemade

ettevalmistamiseks või transpordikulusid Tellija esindustesse jõudmiseks.

7) Tellijal on õigus projekti igas etapis muuta tööjaotust teavitades sellest kirjalikult üks kuu ette.

Tööjaotuse iseloomu olulise muutumise korral vaadatakse üle tööde maksumus.

8) Tellija korraldab internetipõhise ligipääsu oma juhtimissüsteemi dokumentidele, nt Dropbox,

GoogleDrive, OneDrive, VPN, FTP vms ühiskausta kasutamise viisil.

9) Konsultantidena lähtutakse nõustatava organisatsiooni eripärast ja olemasolevast

juhtimissüsteemist ning aidatakse organisatsioonil mõista juurutatavate standardite olemust ja

nendest saadavat kasu.

10) Konsultandina mõistame, et läbi nõustamise on meie töö eesmärgiks aidata kaasa Tellija

jätkusuutlikule arengule.

11) Sumoori põhivastutuseks on jälgida, et organisatsiooni juhtimissüsteem vastaks ISO

standarditele ja muudele seadustest tulenevatele nõuetele. See saavutatakse läbi regulaarse

koostöö, koolitamise ja üldise nõustamise.

12) Lõpptulemuse saavutamise eest on vastutavad Sumoor OÜ konsultandid, kes võivad tööde

täitmiseks kaasata väliseid partnereid eelneval kokkuleppel Tellija esindajaga.

LISA 3 > SUMOOR OÜ KOGEMUSED

Kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001:2015 rakendamiseks nõustatud firmade referentsid 2016-2024* 1) Weerec OÜ (ISO9001, 2024 juurutamine)

2) Klotoid OÜ (ISO9001, 2023 upgrade ja hoidmine tänaseni)

3) Tervix OÜ (ISO9001, 2023 juurutamine)

4) Newin OÜ (ISO9001, 2022 upgrade ja hoidmine tänaseni)

5) Deckol OÜ (ISO9001, 2022 juurutamine ja hoidmine tänaseni) 6) TNC-Components OÜ (ISO9001, 2021 upgrade ja hoidmine tänaseni)

7) Art ML OÜ (ISO9001, 2021 juurutamine ja hoidmine tänaseni)

8) Tartu Üliõpilasküla MTÜ (ISO9001 juurutamine, 2021)

9) KatMetal Estonia OÜ (ISO9001 loomine, 2018 juurutamine ja hoidmine tänaseni)

10) Astel OÜ (ISO9001, 2018 loomine ja hoidmine tänaseni)

11) Jalax AS (ISO9001, 2016 upgrade ja siseauditid 2020)

12) Tref AS (ISO9001 siseaudiitorite koolitus, 2018 ja 2023)

13) Regio OÜ (ISO9001, 2016 juurutamine ja hoidmine tänaseni)

14) Räpina Paberivabrik AS (ISO9001, 2015 juurutamine ja hoidmine tänaseni)

15) W.EG. Eesti OÜ (ISO9001, 2015 upgrade) * - siin väljatoodud valik ISO9001 ettevõtetest ning lisaks oleme nõustanud ka ISO14001, EMAS, ISO45001, ISO50001 standardite

alal.

Sumoor OÜ poolt oleme ISO nõuete osas konsulteerinud alates 2015 aastast keskmiselt 3-6 uut klienti,

kelledest ca 40% kestab koostöö juhtimissüsteemide hoidmise (st käsiraamatu ajakohastamine, siseauditite

teostamine ja juhtkonnapoolse ülevaatuse protokollimine) osas tänaseni.

KÄESOLEVAGA KINNITAN, ET VÕITE OTSE PÖÖRDUDA ÜLALMAINITUD ETTEVÕTETE POOLE NING KÜSIDA SUMOOR OÜ TEGEVUSE KOHTA TAGASISIDET.

Konsultant Tõnu Randaru pädevus Haridus

• Kõrgharidus Tartu Ülikool (1988-1993) Bio-geo, kartograafia + geograafia õpetaja kutse

(võrdsustatud magistrikraadiga)

• Regio AS/Reach-U AS (1993-2013, kartograaf, kvaliteedijuht, tootmisjuht, tarkvara osakonna juht)

Valik läbitud koolitusi

• ISO9001 siseaudiitori ja kvaliteedijuhi pädevus (alates 2005, Business Grain)

• ISO9001 IRCA juhtaudiitori pädevus (2015, Bureau Veritas)

• Keskkonnajuhtimissüsteemide Hea Tava konsultant (alates 2016, vt https://ekja.ee/)

• Andmekaitsespetsialisti pädevus (2017, Tallinna Ülikool, 94 tundi)

• Energia- ja ressursitõhususe audiitori pädevus (2017-2018, Tallinna Tehnikaülikool, 164 tundi)

• Organisatsiooni riskide hindamine (2018, Addenda, 2 tundi)

• Ärimudeli praktikum (2018, BDA Consulting OÜ, 32 tundi)

• TTO täiendõpe (2019, Tondihobu OÜ, 8 tundi)

• Esmaabikoolitus (2021, Ropka Autokool, 8 tundi)

• Rahapesu tõkestamise (AML/KYC) spetsialisti õpe (2023, Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskus OÜ,

50 tundi)

• Ringmajanduse Baaskoolitus (2024, Teeme Ära SA, 9.5 tundi)

LISA 4 > SISEAUDIITORITE VÄLJAÕPE Ettepanek teostada siseaudiitorite ettevalmistav koolituse kahel päeval, kokku 6-7 tundi. Esimene päev on üldhariv. Päeva sisse võiks jääda arutelu siseaudiitorite vahel, kus vaatame kuidas ettevõttes seni on siseauditeid tehtud ja veidi ka kuidas välisaudiitorid oma tööd teevad. Selliselt tekib

reaalseid küsimusi, millele koos saame vastused leida. Teise päeva pühendame ainult audiitori tööle. Vaataksime Sumoori poolt konkreetseid erinevaid näiteid elust enesest, kuidas audiitori on töötanud ja leide fikseerinud.

Kolmas väljaõppe osas tehakse siseaudiitorite meeskondlik praktiline õppus nn siseauditite teostamise ettevalmistusel ning individuaalne siseauditite läbiviimine. Samas on Sumoori poolt tagatud sisuline tugi küsimuste tekkimisel.

1. Sissejuhatus teemasse

• SISSEJUHATUS: ISO standardi olemusse. Ülevaade ettevõtte juhtimissüsteemi dokumentidest. Siseauditi olemus ja audiitori roll.

• SISEAUDITI PROTSESS: Ettevalmistamine. Dokumenteeritud teabega tutvumine ja intervjuud. Leidude dokumenteerimine.

• SISEAUDITI NÕUDED: Arutelu TREF siseauditite üle. Protseduur meie ettevõttes.

2. Siseauditi põhitegevused

• Auditiks valmistumine: nõuetega tutvumine, kontrollküsimustikud, kohtumiste kokkuleppimine.

• Auditi läbiviimise tehnikad: intervjuu, valikuline uuring, tegevuste vaatlus.

• Auditi lõpetamine: Auditi leidude dokumenteerimine ja aruande kokku kirjutamine.

• Näited elus koos plusside ja miinuste analüüsiga: Auditite raportid. Auditite plaanid

• Terviseameti siseaudit koondplaaniga tutvumine ja siseauditi teemade omavaheline jagamine. 3. Siseauditite teostamine

• Siseauditi kavandamine ja teemade ettevalmistus juhtimissüsteemi dokumentatsiooni põhjal.

• Leidude fikseerimine juhtaudiitori (loe: Tõnu) koostatud koondtabelis.

Koolituse toimumise eeldatav aeg november 2024. Koolitused toimuks Terviseameti ruumides.

Juhend: Juhtkonnapoolse ülevaatuse nõuded Versioon: 00

Lk. 1 / 3

LISA 5 – JUHTKONNAPOOLSED ÜLEVAATUSE NÕUDED

JUHENDI EESMÄRK

1) Vaadata regulaarselt üle FIRMA juhtimissüsteem ja otsustada muutmist vajavad asjad. 2) Täita ISO 9001standardinõudeid juhtkonnapoolse ülevaatuse kohta.

(Standardi nõuded: Tippjuhtkond peab organisatsiooni kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi plaanitud ajavahemike järel üle vaatama, et tagada selle jätkuv sobivus, piisavus ja mõjusus ning joondumine ettevõtte strateegilise suunaga.)

3) Tutvustada juhtkonnapoolse ülevaatuse protseduuri toimumise korda.

JUHTKONNAPOOLSE ÜLEVAATUSE PÕHITEEMAD

1. Eelnevate juhtkonnapoolsete ülevaatuste plaanitud tegevuste hindamine.

Milline on eelmistel ülevaatustel plaanitud tegevuste ja otsuste seis täna? Vaade vahepealsetele juhtkonna kvartalikoosolekutele.

• ISO9001: a) tegevuste seis võrreldes eelmiste juhtkonnapoolsete ülevaatustega,

2. Ettevõtte kontekst, käsitlusala, vastavuskohustus ja juhtpõhimõtted ning nende arengud.

Kontekst: Millised on muutused kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi jaoks asjakohaste välistes ja sisemistes teemades? Sisemised teemad nt väärtused, töökultuur, teadmised,

tulemuslikkus, keskkonnatingimused. Välised teemad nt õiguslikud, konkurents, turu olukord, tehnoloogia, sotsiaalmajanduskeskkond. Kas teemad on kindlaks määratud, mis mõjutavad

ettevõtte võimet saavutada kavatsetud tulemusi? Kas on teada lähitulevikus oodatavaid muutusi? Käsitlusala: Kas käsitlusala osas tuleks teha muudatusi? Kirjeldatud käsiraamatus. Vastavuskohustus: Millised on suundumused organisatsiooni vastavuskohuse (õiguslike nõuete)

täitmisel? Kas huvipoolte ja nende nõuetes on muutusi? Mil määral juhtpõhimõtted toimivad ja millised

muutusi vajavad? • ISO9001: b) kvaliteedijuhtimissüsteemi jaoks asjakohased väliste ja sisemiste teemade muutused;

3. Arengud auditite ja hindamiste tulemustes.

Milline on eelmistel ülevaatustel plaanitud tegevuste ja otsuste seis täna? Vaade vahepealsetele juhtkonna kvartalikoosolekutele.

• ISO9001: c6) auditite tulemused;

4. Tarnijate tagasiside ja koostöö tulemuslikkus.

Millised on organisatsiooniväliste tarnijate tulemuslikkus? Millised on muudatused huvipoolte (klient, töötajad, omanikud, naabrid) vajadustes ja ootustes? Kas toimus või on toimumas muutusi

ettevõtte vastavuskohustused (st õigusaktid jm nõuded)? • ISO9001: c7) organisatsiooniväliste tarnijate tulemuslikkus;

5. Toodete/teenuse vastavus kliendi vajadustele. Klientide rahulolu.

Milline on kliendirahulolu ja asjakohaste huvipoolte tagasiside meie toodetele ja teenustele? Kas

on tulnud asjakohased teated huvipooltelt või esinenud kaebusi meie tegevuse kohta? Lisada protokolli KINDLASTI juhtkonna hinnang klientide rahulolule!

• ISO9001: c1) kliendirahulolu ja asjakohaste huvipoolte tagasiside;

Juhend: Juhtkonnapoolse ülevaatuse nõuded Versioon: 00

Lk. 2 / 3

6. Protseduuride toimivus.

Milline protsesside tulemuslikkus? Kas meie nõudeid on piisavat, et tagada toodete/teenuste vastavus? Kuidas toimib seire ja mida näitavad mõõtmistulemused? Suundumused seire- ja

mõõtmise teemades laiemalt. Mis toimus juhtimissüsteemi dokumentide haldamise ja dokumenteeritud teabe osas? Kas on kohti mida peame uuendama või juurde looma või teist moodi tegema jms.

• ISO9001: c3) protsesside tulemuslikkus ning toodete ja teenuste vastavus;

• ISO9001: c5) seire- ja mõõtmistulemused;

7. Mittevastavused ja korrigeerivate tegevuste olukord.

Kuidas edeneb jamadega tegelemine st mittevastavused ja korrigeerivad tegevused? Millised on

üldised suundumused nendes tegevustes? Nt peamised jamade põhjused? • ISO9001: c4) mittevastavused ja korrigeerivad tegevused;

8. Ressursside piisavus (töötajad, taristu, töökeskkond, teadmus).

Ülevaade ettevõtte ressurssidest. Kas on piisavalt, et suudaksime tagada oma juhtimissüsteemi plaanipärase toimimise? Millistes teemades on kõige enam vajaka jäämisi? Milda oleme viimasel

aastal ära teinud? Kas on teemasid, mida tasuks väliselt veel sisse osta või 100% ise tegelda? • ISO9001: d) ressursside piisavus;

9. Riskide ja võimaluste käsitlemise meetmed.

Kuidas meie ennetavtegevus st riskide ja võimaluste teadvustamisel on toimunud? Millised on

tulemused meie riskide ja võimaluste käsitlemisel? Kas tegevused on olnud piisavad ja mõjusad? Millised olulisemad muudatused on toimunud meie riskides ja võimalustes?

Hädaolukordade kindlaks määramine ja tegutsemine nende puhul? • ISO9001: e) riskide ja võimaluste käsitlemiseks rakendatud mõjusus;

10. Parendusettepanekute tegemise toimimine.

Millised on olnud olulisemad muutused (klientide nõuet paremaks täitmisel, keskkonnanõuete täitmisel)? Kuidas toimib parendamisvõimaluste kindlakstegemine? Nii juhtimissüsteemi, kui

toodete ja teenuste osas. Millise on meie juhtimissüsteemi järjepideva parendamise võimalused? • ISO9001: f) parendamisvõimalused.

11. Juhtimissüsteemi üldine toimimine ja eesmärkide täitmine.

Milline on kvaliteedi- ja keskkonnaalaste eesmärkide täitmise olukord?

Ettevõetus tegevuste mõjusus st mõjususe puhul võrreldakse tulemusi eesmärkidega ja suhestatakse tulemused eesmärkide saavutamiseks kasutatud ressurssidega. Mõjusus eeldab plaani olemasolu: ei saa mõõta mõjusust, kui ei ole kehtestatud eesmärki.

• ISO9001: c2) kvaliteedi eesmärkide saavutamise määr;

12. Muud asjakohased ettevõtte tegevust puudutavad teemad.

• Vajadusel.

Juhend: Juhtkonnapoolse ülevaatuse nõuded Versioon: 00

Lk. 3 / 3

ABIKS JKPÜ koostajale

Ülevaatuse tulemusena anname hinnangu süsteemi toimimise tulemuslikkusele ning otsustame, kas see täidab oma eesmärke st on sobiv, on jätkuvalt piisav st asjakohane ning aitab saavutada

kavatsetud tulemusi st on mõjus.

• „Sobiv“ käsitleb seda, kuidas juhtimissüsteem sobib ettevõtte tegevuse, kultuuri ja ärisüsteemidega.

• „Piisavus“ käsitleb seda, kas juhtimissüsteem vastab standardite nõuetele ja seda rakendatakse.

• „Mõjusus“ viitab, kas soovitud tulemused saavutatakse või mitte. Juhtkonnapoolse ülevaatuse protokollis fikseeritakse (vabas vormis) otsused ja tegevused.

Juhtkonnapoolse ülevaatuse tulemused peavad hõlmama:

• Järeldusi juhtimissüsteemi jätkuva sobivuse, piisavuse ja mõjususe kohta;

• Otsuseid, mis on seotud järjepideva parendamise võimalustega;

• Otsuseid, mis on seotud juhtimissüsteemi mis tahes muutmisvajadustega

• Otsused vajatavate ressurssidega;

• Vajadusel tegevused, kui eesmärgid ei ole saavutatud;

• Viiteid, mis tahes mõju organisatsiooni strateegilisele suundumusele.

JUHTIMISSÜSTEEMI

KÄSIRAAMAT

Terviseamet Ver.x

31.07.2024

Juhtimissüsteemi käsiraamat ver. x

lk. 2 / 8

SISUKORD 1 JUHTPÕHIMÕTTED (seisuga 31.07.2024) ......................................................................................... 3

2 ETTEVÕTTE PÕHIANDMED ................................................................................................................ 4

3 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS .................................................................................................................... 4

4 ETTEVÕTTE HUVIPOOLED JA NENDE OOTUSED ............................................................................... 4

5 EESMÄRGID ....................................................................................................................................... 5

6 STRUKTUUR JA VASTUTUSALAD ....................................................................................................... 5

7 PÕHIPROTSESS .................................................................................................................................. 5

7.1 Sisseostmine ehk hankimine ..................................................................................................................... 5

7.2 Tootmine ................................................................................................................................................... 5

7.3 Müügitegevused........................................................................................................................................ 6

7.4 Tootearendus ............................................................................................................................................ 6

8 PÕHITEGEVUST TOETAVAD TUGIPROTSESSID .................................................................................. 6

8.1 Dokumendihaldus ..................................................................................................................................... 6

8.2 Riskide haldus ............................................................................................................................................ 6

8.3 Töötajate pädevus ja koolitamine ............................................................................................................. 6

8.4 Töökeskkond ja valmisolek hädaolukordadeks ......................................................................................... 6

8.5 Mittevastavuste käsitlemine ..................................................................................................................... 6

8.6 Mõõtevahendite kontroll .......................................................................................................................... 7

8.7 Kliendi ja teiste huvipoolte rahulolu hindamine ....................................................................................... 7

8.8 Õiguslikele ja muudele nõuetele vastavuse hindamine ............................................................................ 7

8.9 Siseaudit .................................................................................................................................................... 7

8.10 Juhtkonnapoolne ülevaatus ...................................................................................................................... 8

8.11 Teabevahetus ............................................................................................................................................ 8

Juhtimissüsteemi käsiraamat ver. x

lk. 3 / 8

JUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMAT

Käsiraamat on suunatud: a) ettevõtte uutele töötajatele, et organisatsiooniga liitudes oleks lihtsam mõista, kuidas ettevõte töötab ja mis on oluline, b) ettevõtte töötajatele, et aegajalt meelde tuletada, kuidas ettevõtte töötab ja mis on oluline c) kolmandatele osapooltele, kellel on õigustatud huvi saada teada, et kuidas ettevõte

toimib, nt. ISO audiitorid.

Juhtimissüsteemi käsiraamat on teejuht igapäevatöös, mis aitab meil paremini mõista ettevõttes toimuvat ning

seeläbi toetab seatud eesmärkide saavutamist.

Käsiraamatuga on võimalik huvi korral tutvuda kõigil huvipooltel (kliendid, töötajad, omanikud, tarnijad,

partnerid, kohalik) ettevõtte kontoris (Vana-Narva mnt 16, Kiiu, Kuusalu vald) kooskõlastatult juhtkonnaga.

WeeRec juhtimissüsteem juhindub standardi ISO 9001:2015 nõuetest.

Käsiraamatu aja- ja asjakohasuse eest vastutab tegevjuht.

1 JUHTPÕHIMÕTTED (SEISUGA 31.07.2024) Juhtpõhimõtted (kvaliteedipoliitika) on tippjuhtkonna poolt ametlikult väljendatud organisatsiooni kvaliteedialase vm tulemuslikkusega seonduvad kavatsused ja suunad. Standardi ISO9001 nõue, st. juhtpõhimõtted, peavad olema dokumenteeritud, teatavaks tehtud ja huvipooltele kättesaadavad. Juhtpõhimõtteid võime nimetada ka põhiväärtusteks või tõekspidamisteks, mis juhivad meie mõtteid ja tegusid igapäevatöös.

Meie igapäevaseid tegevusi iseloomustavad järgmised põhimõtted:

1. Töötajate heaolu ja rahulolu ning loome sõbralikku ja toetavat meeskonnavaimu

• Korraldame ühisüritusi ning loome tingimusi, et meie kõige väärtuslikumal „põhivaral“ oleks head ja mugavad tingimused oma tööülesannete täitmiseks.

• Austame üksteist ja üritame hoida töiselt lõbusat õhkkonda, mis aitab meil nautida oma tööd, et lihtsamini raskuseid ületada.

2. Teenuste kvaliteet

• Oleme ausad ning soovime olla pikaajalised partnerid meie klientidele.

• Me ütleme mida teeme, kuidas teeme ning teeme seda mida ütleme.

• Üritame pakkuda klientidele terviklahendusi ka seal, kus meil ärihuve ei ole! 3. Toorme/materjalide/toodangu kõrgem kvaliteet

• Soovime tagada head kvaliteet koostöös klientidega. Eesmärk on, et kliendid saaksid ja sooviksid kasutada meie toodangut maksimaalselt kõrgel tasemele. Lahendame alati tekkinud probleemid koos kliendiga.

• Taaskasutatud materjal peab olema alati odavam kui esmane tooraine.

4. Ettevõtte tegevuste järjepidev parendamine

• Parandame järjepidevalt ettevõtte efektiivsust, protsesside toimimist ja keskkonnaalast tulemust.

• Tegeleme sihikindlalt võimalike hädaolukordade ja kriiside tekkimise tõenäosuse vähendamisega ning suutlikkuse neid vajadusel kiiresti lahendada.

5. Töötame looduskeskkonna parendamise ja kaitsmise nimel – ringmajandust arendades

• Otsime uusi keskkonnalasid lahendusi või parendusvõimalusi olemasolevatele ning potentsiaalsetele uutele tegevustele, mille tulemusel lakkaks või väheneks jäätmeteke ja väheneks saastamine.

• Otsime toimivaid lahendusi kogutud jäätmete maksimaalseks ringlussevõtuks ja koostöös kolmandate osapooltega, suurendamaks taaskasutavate jäätmete hulka.

6. Täidame sotsiaalseid huve

• Üritame leida lahendusi vähenenud töövõimega inimestele tööd pakkuda. 7. Pingutame parema ühiskonna nimel – teadlikkuse tõstmine

Juhtimissüsteemi käsiraamat ver. x

lk. 4 / 8

• Võtame vastu koole, ametiasutusi ja muid organisatsioone, et tutvustada ja harida ning pakkuda selget arusaama ringmajandusest ning kuidas asjad käivad.

8. Järgime erinevaid tegevust reguleerivaid õigusakte ning norme

• Meil on asjakohane ülevaade kehtivatest seadustest ning oleme teadlikud kuidas neid mõistlikult rakendada.

Kõigile huvipooltele on juhtpõhimõtted kättesaadavad veebilehel …

2 ETTEVÕTTE PÕHIANDMED Ettevõtte tegevusala ütleb lühidalt, millega tegeleme ning see on ühtlasi tekst, mis pannakse ISO sertifikaatide nn. käsitlusalasse. Vahepeal see ettevõtetel muutub, seega oleks see ametlik koht, kust vajadusel vaadata. Käsitlusala määramisel tuleb arvesse võtta ettevõtte konteksti (4.1), huvipoolte nõudeid (4.2.) ning ettevõtte tooteid ja teenuseid. Käsitlusala miinimum on kirjeldatud tekstina sertifikaadil st milliste ettevõtte valdkondade kohta standardi nõuded kehtivad st millises valdkonnas ettevõte tegeleb (sertifitseerimisulatus).

Ettevõtte nimetus WeeRec OÜ (reg.11382007)

Tegevuskoha aadress Vana-Narva mnt 16, 74604 Kiiu, Kuusalu vald

Kodulehekülg

Juhtimissüsteemi käsitlusala Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmete käitlemine. Plastijäätmete ümbertöötlemine ja taaskasutusse suunamine.

Recycling of waste electrical and electronic equipment. Recycling and recovery of plastic waste.

Ettevõtte tegevusala (EMTAK) Ohtlike jäätmete töötlus ja kõrvaldus (38221)

Sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine (38321)

Ettevõtte tegevusala (NACE) E38 - Jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine; Materjalide taaskasutamine. // Waste collection, treatment and disposal activities;

Materials recovery.

Olemasolevad load Keskkonnaluba L.JÄ/328311 - Jäätmete käitlemine.

3 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS

Weerec OÜ puhul on tegemist kontserni ettevõttega, mida võib nimetada Eesti üheks suurimaks

eeltöötlemine (jäätmekäitlus) on praktiliselt jäätmevaba ning taaskasutusse suunatakse 80-95% ettevõttesse toodud jäätmete kogu massist.

Plastijäätmetest töötleme peamiselt ümber PE ja PP materjale, mis suunatakse sekundaarmaterjalina uuesti materjali ringlussesse. Aegajalt teeme plastitootjatele ka alltöövõtu teenust, mis tähendab tootmise jääkide ümber granuleerimist. Uute materjalidena toodame ka ABS ja LLDPE ning vähesel määral LDPE graanulit!

OÜ WeeRec omab kehtivat keskkonnaluba jäätmete käitluseks.

Ettevõtte klientideks on põhiliselt eraettevõtted, tootjavastutusorganisatsioonid ja teised jäätmekäitlusettevõtted, kelle jaoks on oluline, et plastiku- ning elektri- ja elektroonikajäätmed saaksid käideldud vastavalt õigusaktidele, kahjustamata keskkonda ja inimesi. WeeRec OÜ-s töötab keskmiselt 26

töötajat.

4 ETTEVÕTTE HUVIPOOLED JA NENDE OOTUSED Huvipooled ehk need kellest meie ettevõtte tegutsemine võib kõige enam sõltuda või keda meie oma ettevõtte tegutsemisega võime kõige enam mõjutada. Kirjeldab asjakohaseid huvipooli (ISO9001 ja 14001 p.4.2) st määra kindlaks asjakohased huvitatud osapooled ja nende nõuded, millised mõjutavad kliendi nõudeid ja nende rahulolu. Huvipool: isik või organisatsioon, kes võib otsust või tegevust mõjutada, sellest mõjutatud olla või end sellest mõjutatuna tunda

Kliendid – toodete püsiv kvaliteet ja lubadustest kinnipidamine.

Juhtimissüsteemi käsiraamat ver. x

lk. 5 / 8

Töötajad – selged tööülesanded, kindel pikaajaline koostöö ja tervislik töökeskkond.

Naabrid ja kohalikud elanikud – elukeskkonna säilitamine (hetkel otsesteks naabriteks GalvEst AS ja üks eramu).

Tooraine (materjalide) tarnijad – püsiv tellimusvoog ja hea infovahetus vajaduste muutumisel.

Teenusepakkujad – püsiv tellimusvoog, tõhus infovahetus kliendi nõuete osas.

Omanikud – ettevõtte efektiivne ja tulemuslik majandamine. Investeeringuid mõjutada võivate riskide ja võimaluste juhtimine.

Riiklikud järelevalve asutused – seadustest tulenevate nõuete täitmine (nt. Keskkonnaamet, Tööinspektsioon).

Kohalik omavalitsus – seadustest (nt valla üldplaneering) tulenevate kohustuste täitmine, elukeskkonna parandamine ja töökohtade loomine.

5 EESMÄRGID Kvaliteedialased eesmärgid püstitatakse ettevõttes asjakohaste üksuste, tasemete ja protsesside jaoks. Eesmärgid peavad olema sobival viisil dokumenteeritud. Siinkohal ei piisa vaid finantseesmärkide püstitamisest. Peab olema vähemalt üks kvaliteedieesmärk st midagi, mis on suunatud toote/teenuse nõuete täitmise või parendamise valdkonda (nt seotud tööde tähtaegadega, toote/teenuse näitajate parandamisega vms). Kvaliteedialased eesmärgid peavad olema: a) Kooskõlas kvaliteedialaste juhtpõhimõtetega; b) Mõõdetavad; c) Asjakohased ja arvestama kliendirahuolu suurendamise mõtet; e) Seiratud; f) Osapoolele teatavaks tehtud; g) Kaasajastatud.

Lähtudes ettevõtte tegevusvaldkonnast ja kehtestatud juhtpõhimõtetest, püstitatakse endale mõõdetavad eesmärgid ning määratakse võtmetegevused ja vastutajad tulemuste saavutamiseks (vt Eesmärgid & tegevuskava).

Jooksvalt koondatakse ettevõtte igapäevase tegevuse käigus kvaliteedi- ja keskkonnaalaste tegevuste

hindamiseks vajalikud näitajad/andmed ning vähemalt kord aastas antakse hinnang tegevuse tulemuslikkusele juhtkonnapoolse ülevaatuse käigus.

Juhtkond tagab eesmärkide hindamise ning informeerib oma töötajaid ja vajadusel teisi huvipooli eesmärkide täitmise edenemisest.

Teostamaks ettevõtte põhitegevusi klientide ja keskkonnahoiu nõuetele vastavalt on eesmärkide võtmevaldkondadeks:

1) Kliendirahulolu;

2) Tegevuse majanduslik mõtekus; 3) Ressursitõhus tootmine; 4) Turvaline ja tervislik töökeskkond.

6 STRUKTUUR JA VASTUTUSALAD

7 PÕHIPROTSESS

7.1 Sisseostmine ehk hankimine

Ostutegevus jaguneb a) teenuste ostmiseks ja b) materjalide hankimiseks. Koostööpartnerite

hindamistulemuste haldamiseks kasutatakse registrit Ostu nimekiri, kuhu on kantud olulised koostööpartnerite loend, kehtivad hinnatasemed ja hindamistulemused. Hindamine viiakse läbi mitte harvemini kui üks kord aastas.

Laoväärtused ja laoarvestus – kasutame tarkvara SAF, mis on otseselt seotud raamatupidamisega. Selline

lahendus minimiseerib vigade arvu arvestuste pidamisele.

Kogu ostuprotsessi üldise toimimise eest vastutab müügi- ja ostujuht.

7.2 Tootmine

Juhtimissüsteemi käsiraamat ver. x

lk. 6 / 8

7.3 Müügitegevused

7.4 Tootearendus

Tootearendus on protsess, mille käigus parendatakse olemasolevaid või töötatakse välja täiesti uusi tooteid.

Tootearenduse üldise juhtimise eest vastutab tegevjuht.

8 PÕHITEGEVUST TOETAVAD TUGIPROTSESSID

8.1 Dokumendihaldus

8.2 Riskide haldus Kvaliteedijuhtimissüsteemi üks oluline eesmärk on toimida ennetava vahendina, mis standardis väljendubki riskipõhise mõtlemise kaudu. Juhtimissüsteemi loomisel peab ettevõte lähtuvalt tegevusalast määrama kindlaks riskid ja võimalused, millega on vaja tegelda (nn „olulised riskid“). Otsest dokumenteerimiskohustust standardis ei ole, kuid meeskond peab olema riskidest ja võimalustest teadlik ning suutma tõendada teemadega tegelemist. Tuleb planeerida oluliste riskide ja võimaluste osas rakendatavaid tegevuses ning nende mõjusust mõõta. Tuleb dokumenteerida riskide hindamise teemad ulatuses, mis annab kindlustunde, et need protsessid viiakse läbi plaanitud viisil.

Ettevõtlusega, äriprotsessidega, müügiga, personaliga, keskkonnaga seotud võimalikke ohtusid/riske ja

võimalusi hinnatakse meeskonnatööna SWOT-meetodil vt Riskianalüüs SWOT. Riskide maandamisega või võimaluste ära kasutamisega seotud tegevused sõnastatakse analüüsi käigus ning võimalusel lisatakse need võtmetegevustena ettevõtte eesmärkidega (vt tabel Eesmärgid & tegevuskava).

Riskihindamise tulemused vaadatakse üle mitte harvemini kui kord aastas.

Riskide ja võimaluste hindamise läbiviimiste eest vastutab tegevjuht.

8.3 Töötajate pädevus ja koolitamine

Töötajate üldine vajalik kompetents ja pädevus tuleneb ettevõtte tegevusvaldkonnast ning arenguplaanidest. Kompetents ja pädevus määratletud vastavalt ametikohale ametijuhendis.

Värbamisel, uuele töökohale või tööülesandele liikumisel hindame inimese teadmiste ja oskuste (asjakohane

haridus, koolitus, kogemus) vastavust soovitule ning määrame vajadusel vajaliku täiendõppe vajadused. Vajaduste hindamise, mõjususe analüüsimise, täiendõppe ja koolituste planeerimisel on abivahendiks register Töötajate koolitusregister.

Kompetentsi ja pädevust määratlevate dokumentide asjakohasuse eest vastutab juhiabi.

8.4 Töökeskkond ja valmisolek hädaolukordadeks

8.5 Mittevastavuste käsitlemine Mittevastavustega või reklamatsioonidega tegelemise juures on sageli ettevõtete jaoks üks keerulisemaid teemasid, et kuidas dokumenteerida igapäeva tegevuse käigus avastatud mittevastavused/reklamatsioonid/jamad. Üks võimalus, on enda tarvis sõnastad, et mida me oma ettevõttes loeme mittevastavuseks. Standardi järgi peab meil kirja saama: a) Mittevastavuste olemus st milles viga seisnes, b) Rakendatud meetmeid st kuidas mittevastavus likvideeriti, c) Mistahes korrigeeriva tegevuse kohta st mida tehti, et minimeerida võimalusi sarnaste mittevastavuste uuesti tekkimise kohta.

Mittevastavuse avastamisel rakendavad juhtumiga seotud töötajad asjakohaseid meetmed, nagu konkreetse

valdkonna tööprotsess ette näeb. Selleks võib olla kliendilt nõusoleku hankimine tähtaja või nõuete muutmise kohta, vigaste toodete märgistamine või kõrvaldamine, probleemi lahendamine jne. Kui töötajad ei suuda ise kõiki asjakohaseid meetmeid rakendada, siis suunavad nad probleemi viivitamatult järgmisele tasemele.

Mittevastavuseks loeme nõuete mittetäitmist a) lubaduse täitmisel, mille oleme andnud kliendile, b) tarnija poolt meile toote või teenuse müümisel või c) meie endi poolt protseduurides, riigi seaduste ja kohustuslike standardite järgimisel.

Olulised mittevastavuse registreerimine sisemises süsteemis (Parenduste registris), mis esitatakse ettevõttele

taasesitataval kujul.

Mittevastavuste käitlemise käigus on oluline:

Juhtimissüsteemi käsiraamat ver. x

lk. 7 / 8

1) kirjeldada esinenud olulised mittevastavused ja jäädvustada vastav teave; 2) võtta kasutusele meetmed esinenud mittevastavuste operatiivseks kõrvaldamiseks; 3) leida esinenud mittevastavuste põhjused;

4) analüüsida mittevastavuste esinemise sagedust ja põhjuseid ning rakendada võimalusel meetmeid nende taasesinemise vältimiseks.

Mittevastavuste põhjuste haldamiseks on loodud Parenduste register. Mittevastavuste põhjuseid analüüsitakse jooksvalt nn tekkepõhiliselt ning põhjalikumalt kogu registri ulatuses kaks korda aastas. Põhjuste analüüsi käigus tehtud korrigeerivad tegevused lisatakse võtmetegevustena ettevõtte eesmärkide tabelisse (vt Eesmärgid & tegevuskava), millega tagatakse otsuste elluviimine.

Mittevastavuste teabe registreerimise eest vastutavad valdkonnajuhid ja sellega seonduvate tegevuste

toimimise eest vastutab kvalideedispetsialist.

8.6 Mõõtevahendite kontroll

8.7 Kliendi ja teiste huvipoolte rahulolu hindamine

8.8 Õiguslikele ja muudele nõuetele vastavuse hindamine Soovitav on läbi mõelda ja kirja panna, millise ettevõtte tegevusega on nimetatud õiguslikud nõuded seotud või kuidas nõuded väljenduvad igapäeva töös. Välise päritoluga dokumenteeritud teave, mida ettevõte peab (kvaliteedi)juhtimissüsteemi planeerimiseks ja toimimiseks vajalikuks, tuleb asjakohaselt tuvastada ja hoida ohjatuna. Vastavuskohustus = õigusaktide ja teised nõuded 

Tuleb dokumenteerida vastavuskohustuste teemad ulatuses, mis annab kindlustunde, et need protsessid viiakse läbi plaanitud viisil.

Ettevõtte tegevustega kohanduvate väliste nõuete teabe haldamiseks on kasutusel Väliste nõuete register, mida vastavalt vajadusele kaasajastatakse, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.

Väliste nõuete registri ajakohastamise eest vastutab tegevjuht.

Ettevõtte tegevuste vastavust kohaldatavate õigusaktide ja muudele aktsepteeritud nõuetele hinnatakse

siseaudiitorite poolt nende pädevuse piires ka siseauditi käigus. Üldine hinnang ettevõtte tegevuste vastavustele õigusaktidele ja muudele nõuetele antakse iga-aastaste juhtkonnapoolsete ülevaatuste käigus.

Väliste õigusaktide tundmise, haldamise ja nõuete rakendamise eest vastutavad valdkonnajuhid olenevalt oma tegevusvaldkonnast.

8.9 Siseaudit

Siseaudit on ettevõttesisene juhtimissüsteemi vastavuse ja toimimise hindamine. Siseaudit on perioodiline, sõltumatu ja dokumenteeritud tegevus. Auditi käigus kontrollitakse juhtimissüsteemi osasid vastavalt auditi aastaplaanile, hinnatakse vastavust kohalduvatele nõuetele ja tehakse ettepanekuid juhtimissüsteemi täiendamiseks.

Siseauditi käigus otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele:

• kas juhtimissüsteemi on rakendatud, on toimiv ja on tulemuslik?

• kas juhtimissüsteem vastab ISO14001 ja ISO 9001 standardite nõuetele?

• kas protsesside ja nende alusel toimunud tegevused vastavad õiguslikele nõuetele?

• kas tegevus järgib keskkonnakaitse, sh saastamise ärahoidmise kohustumust?

Auditiplaani koostamisel lähtutakse, et

• kõik juhtimissüsteemi osad saaksid 3 aastase sertifitseerimistsükli jooksul vähemalt 1x auditeeritud,

• sagedamini auditeeritakse teemasid, mis on ettevõtte jaoks kliendiaspektist olulisemad,

• kontrollime varem läbi viidud auditite tulemusi (nt välisaudit, evakuatsiooniõppus, siseaudit jms),

• siseaudiitorite määramisel oleks sõltumatuse printsiipi arvestatud.

Siseauditi aruande koostamisel arvestatakse, et see sisaldaks muu hulgas ka

• auditi liiki ja kriteeriume, auditis osalejaid, auditeeritavat valdkondi, auditi eesmärki,

• auditi tulemusi (tähelepanekud, parendusettepanekud, mittevastavused),

Juhtimissüsteemi käsiraamat ver. x

lk. 8 / 8

• vajadusel ka korrigeerivaid tegevusi tähtaegadega.

Siseauditi planeerimise ja teostamise eest on vastutab tegevjuht.

Siseauditil läbiviimisel loetakse vaadeldud leide „mittevastavuseks“, „tähelepanekuks“ või „parendusettepanekuks“ vastavalt järgnevatele kriteeriumitele:

• Mittevastavus – ettevõttele kohalduvad nõuded ei ole täidetud (näiteks õigusaktidele vastavuskohustus, ISO standardi nõude vastu eksimine) või korduvalt on teema tähelepanekuna figureerinud.

• Tähelepanek – tuvastatud üksik leid/probleem, mis on vastuolus ettevõtte poliitika, protseduuride, juhenditega vms. ning mille kordumine võib põhjustada mittevastavuse.

• Parendusettepanek – ettepanek, idee juhtkonnale vastava teema arenduseks või süsteemi paremaks toimimiseks.

8.10 Juhtkonnapoolne ülevaatus Juhtkonna ülevaatuse protokollis fikseeritakse (vabas vormis) otsused ja tegevused, mis on seotud a) parendamisvõimalustega (nt juhtimissüsteemi, protsessides, eesmärkide täitmise jms), b) järeldused juhtimissüsteemi sobivuse ja piisavuse kohta, c) mis tahes vajadustega kvaliteedijuhtimissüsteemi muudatusteks, d) vajatavate ressurssidega.

Juhtkonnapoolset ülevaatust kasutatakse töövahendina, et a) mõista ettevõttes ja väliskeskkonnas toimuvaid muutusi ning b) hinnata nende mõju ettevõtte juhtimissüsteemile ja c) vajadusel planeerida vastutegevusi

negatiivsete mõjude/tagajärgede esile kerkimiseks.

Juhtkonna poolt vaadatakse vähemalt üks kord aastas üle kogu ettevõtte juhtimissüsteem. Ülevaatuse

tulemusena antakse hinnang juhtimissüsteemi toimimise tulemuslikkusele ning otsustatakse, kas see täidab oma eesmärke st on sobiv, on jätkuvalt piisav st asjakohane ning aitab saavutada kavatsetud tulemusi st on mõjus. Ülevaatuse tulemused protokollitakse.

Juhtkonnapoolsete ülevaatuste läbiviimiste eest vastutab tegevjuht.

8.11 Teabevahetus

1 / 4

KONSULTATSIOONITEENUSE LEPING nr 4.2-1/1256-1

Lepingu sõlmimise kuupäev digitaalallkirjas

Terviseamet, registrikood 70008799, aadress Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn, mida esindab

peadirektor Birgit Lao (edaspidi: Tellija / Käsundiandja),

ja

Sumoor OÜ, registrikoodi 12812016, aadress Veskitammi, Tääksi küla, Põhja-Sakala vald,

70402 Viljandi maakond, mida esindab juhatuse liige Tõnu Randaru (edaspidi: Nõustaja /

Käsundisaaja),

edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, sõlmisid Lepingu (edaspidi Leping)

juhtimissüsteemide konsultatsiooniteenuse (edaspidi Teenuse) osutamiseks.

Poolte koostööprojekti (edaspidi Projekt) eesmärk on Tellija integreeritud juhtimissüsteemi

käsiraamatu koostamine, mis on piisaval määral vastavuses ISO 9001:2015 standardi nõuetega

ja toetaks Tellija valmisolekut sertifitseerimiseks rahvusvaheliselt tunnustatud

sertifitseerimisorgani poolt.

Pooled on leppinud kokku alljärgnevas:

1 Projekti sisu

1.1 Nõustaja ülesanded on:

1.1.1 viib läbi intervjuud, arutelud, nõustamised, koolitused ja muud vajalikud tegevused, mis

on seotud Projekti elluviimisega;

1.1.2 analüüsib Tellija juhtimissüsteemi nõuetele vastavust ning teeb ettepanekuid süsteemi ja

dokumentatsiooni lihtsustamiseks ja toimivuse parandamiseks, et Tellija juhtimissüsteem

oleks kooskõlas Projekti eesmärgiga;

1.1.3 hindab iseseisvalt etteantud juhtimissüsteemi dokumentatsiooni nõuetekohasust ja teeb

parendusettepanekuid lähtuvalt eesmärgist;

1.1.4 osaleb lahenduste väljatöötamises ja juhtimissüsteemi väljaarendamises;

1.1.5 osaleb Projekti juhtgrupi koosolekutel ning jälgib tulemuste vastavust standardite

nõuetele, koostab vajadusel memosid ja projektikoosolekute kokkuvõtteid;

1.1.6 esitab kokkulepitud ajal või kokkulepitud regulaarsusega vahearuande Projekti tegevuste

kohta Tellijaga kooskõlastatud aruandlusvormidele, vastavalt Tellija soovile;

1.1.7 osaleb ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteemi siseaudiitorite ettevalmistamises ja siseauditi

teostamises juhtaudiitorina

1.1.8 koostab koostöös Tellija teenistujatega juhtimissüsteemi käsiraamatu.

1.2 Projekt põhineb regulaarsetel töökohtumistel, mille toimumise asukoht, vorm ja teema on

eelnevalt Poolte vahel kokku lepitud. Tegevuses juhindutakse Projekti eesmärgist.

1.3 Projekti kohtumised valmistab ette Nõustaja koostöös Tellija esindajaga, viimane

omakorda korraldab Tellija organisatsioonisisest infovahetust.

1.4 Projekti käigus teevad Pooled iseseisvalt omavahel kokkulepitud tegevusi, mille täitmise

eest võtab kumbki Pool kohustuse.

1.5 Oma tegevuses juhindub Nõustaja kehtivatest õigusaktidest, Lepingust ja Lepingu

Lisadest.

2 Poolte kohustused

2 / 4

2.1 Nõustaja kohustub:

2.1.1 osutama Teenust Lepingu kehtivuse ajal järgides kokkulepitud tingimusi ja tähtaegu,

Tellija jaoks parimal võimalikul viisil, kasutades selleks oma professionaalseid teadmisi

ja kogemusi;

2.1.2 osutama Tellijale Teenuseid oma töötajate kaudu ning mitte kasutama Teenuste

osutamisel kolmandate osapoolte abi;

2.1.3 kasutama Tellijalt saadud informatsiooni ja materjale ainult Teenuse osutamiseks

kooskõlas kehtivate andmetöötluse ja -kaitse nõuetega ning informatsiooni mitte

avalikustama või kolmandatele isikutele kättesaadavaks või teatavaks tegema ilma Tellija

kirjaliku nõusolekuta;

2.1.4 järgima Tellija kehtestatud andmekaitse alaseid juhiseid ja nendega eelnevalt tutvuma;

2.1.5 teavitama viivitamatult Tellijat asjaoludest, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada

kokkulepitud Teenuste osutamist või sunnivad Nõustajat saadud juhistest kõrvale

kalduma või võivad ajendada Tellijat muutma Teenuste osutamiseks antud juhiseid;

2.1.6 Lepingu lõppemisel viivitamatult tagastama Tellijale tema poolt Nõustajale Teenuste

osutamiseks üleantud ja Lepingu täitmise käigus loodud dokumendid.

2.2 Tellija kohustub:

2.2.1 tagama Nõustajale ligipääsu materjalidele ja andmetele, kui tööülesannetest tuleneb

selleks vajadus ning tutvustama vajalikke ettevõttesiseseid töökorraldusi, kasutatavaid

tarkvaraprogramme jmt. Andmete jagamiseks kasutatakse vajadusel eraldi keskkonda;

2.2.2 üle andma 14 kalendripäeva jooksul arvates Lepingu sõlmimisest Nõustajale Teenuste

osutamiseks vajalikud algdokumendid digitaalselt;

2.2.3 teavitama Nõustajat nii Lepingu sõlmimisel kui ka Lepingu täitmise käigus asjaoludest,

mis mõjutavad või võivad mõjutada Teenuste osutamist Nõustaja poolt;

2.2.4 andma Nõustajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis juhiseid Teenuste

osutamiseks, kui Nõustaja neid nõutab;

2.2.5 tutvustama Nõustajale Tellija kehtestatud andmekaitse alaseid juhiseid;

2.2.6 maksma Nõustajale Lepingus sätestatud tasu.

3 Poolte õigused

3.1 Nõustajal on õigus:

3.1.1 määrata kindlaks Teenuste osutamise kord ja viis, arvestades Tellija juhiseid pakkumuse

esitamise ettepanekus või kohtumisel taasesitatavas vormis antuna;

3.1.2 peatada Teenuse osutamine juhul, kui Tellija ei tasu Nõustaja poolt esitatud arveid

tähtaegselt;

3.1.3 saada Teenuste osutamise eest Lepingus kokkulepitud tasu;

3.1.4 Tellijapoolsel tasumisega viivitamisel on Nõustajal õigus nõuda Tellijalt viivitusintressi

0,2 % Lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest.

3.2 Tellijal on õigus:

3.2.1 saada vastavalt Lepingu Lisale või muu kokkuleppe alusel mõistliku aja jooksul

Nõustajalt informatsiooni Teenuste osutamise käigu kohta vastavalt Tellija poolt esitatud

taotlusele;

3.2.2 anda Nõustajale vajadusel Lepingu täitmise käigus täiendavaid ja/või täpsustavaid

juhiseid Teenuste osutamise kohta;

3.2.3 juhtimissüsteemi käsiraamatu koostamisega viivitamisel on Tellijal õigus nõuda

Nõustajalt leppetrahvi 0,2 % Lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest.

4 Lepingu tähtaeg ja ajakava

4.1 Projekti ajaraam on 24.09.2024-31.12.2024. Pooled on kokku leppinud, et Nõustaja

alustab Projektiga 24.09.2024. Täpsem teenuse osutamise ajagraafik on fikseeritud

Lepingu Lisana 1.

4.2 Võimalikud muudatused Lepingu kestuse ja muude tingimuste osas lepitakse Poolte vahel

kirjalikult kokku.

3 / 4

5 Lepingu tasu

5.1 Nõustaja esitab Tellijale iga kuu 25. kuupäevaks Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akti,

milles märgitakse perioodi jooksul osutatud Teenuse kirjeldus.

5.2 Juhul, kui Teenuse osutamisel või akti esitamisel on Tellijal pretensioone teenuse

kvaliteedi ja/või lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija akti ning edastab 10

tööpäeva jooksul käsundisaajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teenuse

osutamisel ilmnenud vead ning puudused. Nõustaja kohustub viivitamata teostama

vajalikud parandused.

5.3 Juhul, kui Nõustaja ei nõustu Tellija pretensioonidega teenuse kvaliteedi kohta, võib ta

nõuda ekspertiisi määramist. Ekspertiisi kulud kannab vaidluses kaotajaks jäänud pool.

5.4 Teenuse osutamise eest tasub Tellija Nõustajale kokku 8330 (kaheksa tuhat kolmsada

kolmkümmend) eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi: Tasu). Tasu makstakse

neljas osas võrdsete osamaksetena:

5.1.1. I osa - 25. oktoobril 2024. a esitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud e-arve

alusel 14 kalendripäeva jooksul arve esitamisest;

5.1.2. II osa - 25. novembril 2024. a esitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud e-

arve alusel 14 kalendripäeva jooksul arve esitamisest;

5.1.3. III osa - 25. detsembril 2024. a esitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud e-

arve alusel 14 kalendripäeva jooksul arve esitamisest;

5.1.4. IV osa - pärast Juhtimissüsteemi käsiraamatu esitamist üleandmise-vastuvõtmise akti

alusel esitatud e-arve alusel 14 kalendripäeva jooksul arve esitamisest.

5.5 Tasu hõlmab kõiki Teenuste osutamisega seotud Nõustaja kulusid, olenemata kulude

tekkimise ajast. Lisaks Tasule võib Nõustaja nõuda üksnes nende dokumentaalselt

tõestatud kulude hüvitamist, milles Pooled on eelnevalt kirjalikult kokku leppinud.

5.6 Kui Tellija on Lepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud, kuid Nõustaja ütleb

Lepingu erakorraliselt üles enne Teenuste osutamise lõpuleviimist, on Nõustaja

õigustatud saama Tasu ülesütlemise hetkeks osutatud ja Tellijale Lepingu kohaselt

üleantud Teenuste eest, välja arvatud, kui üleantud Teenuseid ei saa iseseisvalt kasutada

ilma osutamata jäänud Teenuste osaga. Lepingust taganemise või ülesütlemise korral

Nõustajast tulenevatel põhjustel, kohustub Nõustaja tasuma Tellijale leppetrahvi 20 %

Lepingu maksumusest.

6 Informatsioon

6.1 Tellija annab Nõustajale õiguse kasutada tema poolt Nõustaja käsutusse antud

informatsiooni seoses Lepingu alusel osutatava Teenusega.

6.2 Tellija teeb kõik endast sõltuva ja kohustub tagama, et Nõustajal oleks juurdepääs

Lepingu täitmisega seotud informatsioonile, mis on Nõustajale vajalik kvaliteetse

Teenuse osutamiseks.

6.3 Nõustaja on õigustatud tuginema Tellija poolt edastatud informatsioonile, Nõustaja ei ole

kohustatud kontrollima sellise informatsiooni õigsust ega ole vastutav sellise

informatsiooni õigsuse ja täielikkuse eest.

7 Konfidentsiaalsus

7.1 Pooled kohustuvad Lepingu täitmisel saadud informatsiooni käsitlema konfidentsiaalsena

ning mitte avaldama konfidentsiaalset informatsiooni kolmandatele isikutele.

7.2 Konfidentsiaalsuse säilitamise nõue ei laiene juhtudele, kus konfidentsiaalne

informatsioon on saanud avalikuks või kättesaadavaks kolmandatele isikutele muul viisil

kui Poolte tegevuse läbi, mis on vastuolus käesolevas punktis sätestatuga või Pooled on

kohustatud avaldama konfidentsiaalse iseloomuga informatsiooni seaduse alusel.

7.3 Punktides 7.1. ja 7.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustus kehtib lepingu kehtivuse ajal

ja pärast lepingu lõppemist tähtajatult.

7.4 Tellija annab Nõustajale õiguse viidata pärast Projekti teostamist Tellijale Nõustaja

tegevust kajastavates materjalides, sh on Nõustaja õigustatud kasutama oma

4 / 4

infomaterjalides Tellija logo, tehingut iseloomustavat põhiinfot. Avaldatav info

kooskõlastatakse Tellija poolse kontaktisikuga.

8 Vastutus

8.1 Nõustaja vastutab oma kohustuste rikkumisega Tellijale tekitatud kahju eest. Nõustaja ei

vastuta Teenuse täitmisest tuleneva võimaliku Tellija saamatajäänud tulu eest.

9 Teated

9.1 Kõik pooltevahelised Lepinguga seotud teated ja dokumendid saadetakse teisele Poolele

lepingus märgitud kontaktandmetel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, v.a

juhul, kui sellised teated on informatiivse sisuga ja ei too teisele Poolele kaasa kohustusi.

9.2 Nõustaja poolseks esindajaks ja kontaktisikuks on Tõnu Randaru, telefon +372 505

7395, e-post [email protected].

9.3 Tellija poolseks esindajaks koos õigusega kontrollida Teenuse kvaliteeti ja allkirjastada

üleandmise-vastuvõtmise akti on Mait Kask, e-post [email protected]. Tellija

poolseks kontaktisikuks on Jelena Pipper, telefon +372 5568 9895, e-post

[email protected].

9.4 Kontaktisikute muudatusest teavitatakse teist Lepingu poolt e-posti teel.

10 Jõustumine, kehtivus ja lõppemine

10.1 Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest Poolte esindajate poolt ning loetakse

lõppenuks kõigi Lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohasel täitmisel mõlema Poole

pool.

10.2 Mõlemal Poolel on õigus Leping ühepoolselt üles öelda, kui teine Pool ei täida oma

Lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja Lepingu rikkumise kohta esitatud

pretensioonist olenemata jätkab Lepingu rikkumist.

10.3 Lepingu lõpetamise korral, välja arvatud Lepingu ülesütlemisel Nõustaja poolsest

Lepingu rikkumisest tulenevalt, on Tellija kohustatud tasuma Nõustajale Lepingu

lõppemise ajaks faktiliste teostatud tööde ja kantud kulude eest. Lepingu lõpetamisele

vaatamata jääb kehtima punktis 7 nimetatud konfidentsiaalsuskohustus.

10.4 Leping on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt.

10.5 Lepingut võib muuta üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel.

10.6 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu Lisadest ja Lepingu muudatustest,

milles lepitakse kokku pärast Lepingu jõustumist. Kõik Lepingu dokumendid täiendavad

üksteist.

10.7 Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised Lisad:

10.7.1. Lisa 1 – Projekti ajakava ja etapid;

10.7.2. Lisa 2 – Pakkumuse esitamise ettepanek;

10.7.3. Lisa 3 – Pakkumus.

11 Seadus- ja kohtualluvus

11.1 Lepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtuvad Pooled kõigil juhtudel Lepingust ja Eesti

Vabariigi õigusaktidest.

11.2 Kõik Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kostja asukohajärgses kohtus.

Tellija Nõustaja

Terviseamet Sumoor OÜ

Birgit Lao Tõnu Randaru

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/