Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kliimaministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

24.09.2024 nr 2-2/2408-1

Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamine

Austatud minister, peadirektor

Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks majandus- ja tööstusministri käskkirja „Jõhvi Äripargiteise etapi taristu rajamine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri koos lisadega.

Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Euroopa Komisjon

Perioodi 2021–2027 seirekomisjon

Õiglase Ülemineku juhtkomisjon

Kaarel Lehtsalu

+372 715 3414 [email protected]

1

EELNÕU

20.09.2024

Käskkiri

Jõhvi Äripargi taristu rajamine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja

4 alusel.

1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane üleminek“

erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja

kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu

kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse

mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise 21.6.1.41 „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi;

Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse

andmise tingimusi ja korda.

1.2. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksmise, toetuse tagasinõudmise

ning toetatavate tegevuste elluviija kohustuste suhtes kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaale Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamine, et

võimaldada Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ning loometööstuse inkubaatori täiemahuline

toimimine, mis omakorda võimaldab luua eeldused piirkonna majandusstruktuuri

muutumiseks.

2.2. Toetuse andmise tulemusel rajatakse Jõhvi Äripargi teise etapi arendamiseks vajalik

tehniline taristu.

3. Seosed Euroopa Liidu õigusaktide ja strateegiadokumentidega

3.1. Käskkirja alusel antav toetus panustab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud

teadus- ja arendustegevuse ning majandus- ja infotehnoloogiaministri 31.01.2024 käskkirjaga

nr 16 „Ettevõtluskeskkonna programmi 2024-2027“ (TAIE) kinnitatud meetmete

„Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide

saavutamisse.

3.2. Käskkirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

2

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus-ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L231, 30.06.2021, lk159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete

põhimõtetega.

3.3 Toetus aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele tasakaalustatud

regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna-

ja kliimaeesmärke toetaval moel.

3.4. Toetus panustab Eesti 2035 mõõdikute „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta

EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ saavutamisse ning Vabariigi Valitsuse

15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse.

4. Toetatavad tegevused

4.1. Toetatakse Jõhvi Äripargi teise etapi taristu ehitamist käskkirja punktis 11 nimetatud

tegevuste kaudu.

4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 nimetatud tegevusi.

4.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevus on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille

kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L198, 22.06.2020, lk13–43), artiklis17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis

9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

4.4. Punktis 4.1 nimetatud Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamisel on tagatud kliimakindlus

lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2021/1060 artikkel 73 lõige 2

punkt j.

5. Toetatava tegevuse näitaja

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Sihttase Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitaja

Väljund-

näitaja

Inkubaatorite rajamist toetavad

äripargid

Mõõtühik: äripark

1 (2026) Valminud on äripargi taristu,

mis hakkab teenima

kinnistule ehitatud

inkubaatoreid. Näitaja

täitmist võib raporteerida

pärast äripargi valmimist

lõpparuandega.

3

6. Rakendusasutus ja rakendusüksus

6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

7. Elluviija

Toetatavate tegevuste elluviija on sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi

elluviija).

8. Sihtgrupp

Toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud juriidilised isikud.

9. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.

10. Tegevuste eelarve

Toetatavate tegevuste eelarve on 1 272 522 eurot, mis eraldatakse 100 protsendi ulatuses

Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.

11. Kulude abikõlblikkus

11.1. Abikõlblikud on punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks vajalikud

materiaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud:

11.1.1. ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi kulud;

11.1.2. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud;

11.1.3. muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud;

11.1.4. taristu ehitamise kulud, sealhulgas avalik teedevõrgustik koos sadeveekraavidega,

tänavavalgustus, vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrassid.

12. Riigiabi

Toetus ei ole riigiabi.

13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

13.1. Toetus makstakse elluviijale ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 ja 2 ning lõigete 2 ja 3

alusel lähtuvalt elluviija esitatud maksetaotlusest.

13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele koos maksetaotlusega ka kuludokumendid või kulu

tekkimist tõendavad dokumendid või kulu tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning

hankelepingud. Rakendusüksuse nõudmisel esitab elluviija ka riigihanke alusdokumendid.

13.3. Elluviija esitab maksetaotluse maksimaalselt kord kuus.

4

14. Elluviija õigused ja kohustused

Elluviija peab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele täitma ka järgmisi

kohustusi:

14.1. tagama taristule juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival moel ning

taristu kasutamise tasu vastavuse turuhinnale;

14.2. vastutama punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse ning näitaja sihttaseme saavutamise

eest ja tagama panustamise punktis 3.2. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse;

14.3. tagama taristu projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustikus toodud nõuete täitmise;

14.4. tagama taristu kliimakindluse, võttes arvesse kliimakindluse hindamise tulemusi;

14.5. järgima tegevuste elluviimisel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet ja hindamise tulemustes

toodud leevendusmeetmeid;

14.6. tagama taristu eesmärgipärase kasutamise ja varade säilimise viia aasta jooksul lõppmakse

saamisest arvates.

15. Teabevahetus ja aruandlus

15.1. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning

aruandlusvormid ja -juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud

toetuse haldamise registri e-toetuse keskkonna kaudu. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastava

dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonilises vormis

rakendusüksusele.

15.2. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt,

31. detsembri seisuga järgmise aasta 30. jaanuariks. Elluviija esitab rakendusüksusele

lõpparuande kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Aruanded

esitatakse rakendusüksuse kehtestatud vormil.

15.3. Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid

tegevuste edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil.

15.4. Lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut

abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta ja väljundnäitaja saavutustaset.

Lõpparuandes esitatakse panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse ning

horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse ning teave kliimakindluse tagamiseks

kasutusele võetud lahenduste kohta.

15.5. Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle täiendamiseks 30

tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des

28–30 ning ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

16.2. Finantskorrektsiooni otsuses mitteabikõlblikuks loetud kulude võrra vähendatakse

käskkirja punktis 10 esitatud eelarvet. Mitteabikõlblikuks loetud kulud jäävad elluviija tasuda.

5

17. Vaidemenetlus

17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse vaidlustamisel esitatakse vaie rakendusüksusele

vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31 ja § 32 lõikele 3.

17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse vaidlustamisel esitatakse vaie rakendusasutusele

vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31 ja § 32 lõikele 2.

18. Käskkirja rakendamine

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

1

20.09.2024

Majandus- ja tööstusministri käskkirja „Jõhvi Äripargi taristu rajamine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja „Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse

perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ET L 231/1, 30.06.2021, lk 1-22)

artikli 8 lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega „investeeringud uute ettevõtete

loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad

kaasa töökohtade loomise".

Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatavate toetatavate tegevustega panustatakse

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 (edaspidi rakenduskava)

prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel

tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel

2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“.

Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida

kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja

seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega

töökohti.

Ida-Viru ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamise meetme kogumaht on kokku 29 miljonit

eurot, millest 5 miljonit eurot on suunatud Ida-Virumaal inkubatsiooniteenuste pakkumisele

(edaspidi tugiteenused) rahastatavates inkubaatorites ning 24 miljonit eurot Narva ja Jõhvi

inkubaatorite ehitamisele.

Kogu meetme elluviimiseks kinnitatakse toetuse tingimused käskkirjadega (kokku 5, sh 1

tugiteenustele ja 4 investeeringutele). Majandus- ja kommunikatsiooniminister on kinnitanud

28.01.2024 käskkirja nr 13 “Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine”

(tugiteenused) ning 23.04.20244 käskkiri nr 30 „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ ning

majandus- ja tööstusminister on kinnitanud 27.08.2024 käskkiri nr 67 „Jõhvi digi- ja

multimeediainkubaatori rajamine“. Lisaks käesolevale käskkirjale valmistatakse veel ette

toetuse andmise tingimusi Jõhvi loometööstuse inkubaatori tarvis. Inkubaatorite

spetsialiseerumise valdkondades on kliendid unikaalsed ehk ei kattu teiste inkubaatorite

klientidega.

Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka

olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade

loomisest ning teadmuste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru

maakonnas.

2

Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne

ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

(EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9

toodud horisontaalseid põhimõtteid (vt seletuskirja lisa 2).

Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on käskkirja

rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (vt seletuskirja lisa 3).

Käskkirja alusel toetatavad tegevused avaldavad positiivset mõju samuti:

 tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“

programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisele;

 Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi

TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus

suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja

suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab

ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema

lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis

Eesti piirkondades“ saavutamisele.

Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab

Allikas: TAIE

Eelnõu punktis 2 toodud teenuste osutamisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid

eesmärke.

Eelnõuga sätestatakse toetuse andmise tingimused ja menetlusnormid ning elluviija ning

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) õigused ning kohustused.

Toetatavate tegevuste eelarve on 1 272 522 eurot, millega toetatakse Jõhvi Äripargi teise etapi

taristu rajamist. Toetust antakse programmi elluviijana sihtasutusele Ida-Viru Investeeringute

Agentuur (edaspidi IVIA).

TAIE mõõdik Sihttase aastal 2035 Viimane teadaolev

tase ja aasta

1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 77,5% (2023)

2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 29,5 mld eurot (2023)

3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL-27 keskmisest

59% 62,4% (2022)

4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete

arv, mille käive on suurem kui 200 000 €

(kolme aasta keskmisena)

1650 1244 (2021)

3

Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i majandusarengu osakonna ekspert Kaarel Lehtsalu

(e-post: [email protected], telefon: 715 3414), EIS-i toetuste keskuse

ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas EIS-i jurist Age Rebane (e-post: [email protected],

telefon: 627 9401). Õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i strateegiaosakonna välisvahendite

õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon: 631 3609).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkiri koosneb 17 punktist, mis selguse mõttes on liigendatud alapunktideks.

Punkt 1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava

prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel

tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel

2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4

„Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja

Jõhvi; Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks

toetuse andmise tingimusi ja korda.

Punktis 2 on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust.

Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse

kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit

muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus

kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad

põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes (mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada).

Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda

põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. a

läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega“ viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu

vähenemine põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku

omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid,

samuti füüsilise isiku tulumaksu.

Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaale Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamise kaudu

luua eeldused piirkonna majandusstruktuuri muutumiseks. Jõhvi Äripargi teise etapi tehnilise

taristu rajamine on Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ning Jõhvi loometööstuse inkubaatori

rajamise eelduseks. Jõhvi Äripargi teise etapi ala on välja ehitamata ja käesoleva projekti

rahastamine on otseselt seotud nende kahe projekti elluviimisega. Kõiki kolme projekti, sh

ehitustegevust, viiakse ellu paralleelselt. Toetuse andmise täiendav eesmärk on rajada Jõhvi

digi- ja multimeediainkubaator ning loometööstuseinkubaator ja nende rakendamise kaudu

tekitada eeldused uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste

väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-

Virumaal.

4

Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamisega luuakse täiendavalt eeldused kuni 9 erasektori

investeeringu ellu kutsumiseks kokku suurusjärgus 40 mln eurot. Investeeringute tulemusena

rajatavad tootmisüksused loovad 200–250 uut töökohta järgneva 15 aasta jooksul piirkonnas.

Jõhvi Äripargi teise etapi taristu ja inkubaatorite rajamise peamiseks ajendiks on viimaste

aastate põlevkivisektorist väljumise ning õiglase ülemineku fondi rakendamise tulemusel kiire

areng Ida-Virumaal. Inkubaatorite rajamine äripargi alale loob soodsa pinnase iduettevõtluse

hüppeliseks arenguks Ida-Virumaal tervikuna ning saavutab sünergia nii piirkonna teiste

ettevõtetega (eelkõige läbi brändingu, tootedisaini, e-platvormide jms lisandväärtuse

pakkumise) kui ka Ida-Virumaal tegutsevate kõrg- ja kutseharidust pakkuvate asutuste (näiteks

kolledžid, kõrgkoolide filiaalid ja kutsehariduskeskus) ning ka eraalgatustega (näiteks

kood/Jõhvi).

Äripargi rentnik (sh inkubaatorid, aga ka kõik teised äripargi teise etapi potentsiaalsed

kasutajad) ei tohi tegeleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9

sätestatud toetuse kohaldamisalast väljajäetud tegevustega.

Rajatav äripargi taristu ja seal paiknevad inkubaatorid kokku moodustavad terviku, toetades

majandusstruktuuri muutmist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate toodete

ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimist Ida-

Virumaal.

Punktis 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega.

Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja

ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete

konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisega.

Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse eelnõu alusel

toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab.

Programmi mõõdikud 2022*

(tegelik)

2024

(sihtase)

2025

(sihtase)

2026

(sihtase)

2027

(sihtase)

Eesti positsioon Doing

Business indeksis (koht

edetabelis)

Allikas: Maailmapank

18.

(2020)

N/A** N/A** N/A* N/A**

Kaupade ja teenuste

eksport (mlrd eurot)

Allikas: Statistikaamet

30,9 30 31 32 33

Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta

EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat

62,4

(2022)

62,05 62,5 62,95 63,4

* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta

** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane

tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning

sihttasemed tulevikuks.

*** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate väärtustega

tulenevalt mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti tõetamme metoodikaga.

5

Samuti arvestavad toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse,

sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide

saavutamisse.

Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27

keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja

punktides 5, 6 ja 7.

Punkt 4. Toetatavad tegevused

Käskkirja punktis 4 on välja toodud toetatavad tegevused, milleks on Jõhvi Äripargi teise etapi

taristu ehitamine. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada käskkirja punktis 2 toodud

eesmärke ning tulemust.

Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena viis Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus

Praxis läbi uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega“1.

Uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa põlevkivisektori

tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi

16 000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv oluliselt vähenenud

ning 2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese. Põlevkivisektorit iseloomustab

maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk (1700 eurot). Töötajaskonnast

80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja käsitöölise või

masinaoperaatorina./…/“

Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad

olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel

põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“

Punktis 4.2. loetletud eraldi välistustega seotud tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad ei saa

kasutada tööstusinkubaatorit. Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata:

a) tuumajaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist;

b) tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ega turustamist;

c) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid

ettevõtjaid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on

kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis, et toetada

energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid

investeeringuid;

1 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M.,

Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn:

Poliitikauuringute Keskus Praxis. Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K.,

Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

6

d) investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse,

ladustamise või põletamisega.

Viimasest punktist tulenevalt on välistatud maagaasi torustiku rajamine Jõhvi Äripargi teise osa

tehnilise taristus osana. Varasemalt kirjeldatud maagaasil töötavad individuaalsed

küttelahendused on asendatud liitumisega keskkütte teenusega.

Punktis 4.1 nimetatud Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamisel tagatakse taristu kliimakindlus,

mis projekti arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside

jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi.

IVIA on koostanud analüüsi taristu kliimakindluse tagamiseks ning „ei kahjusta oluliselt”

põhimõtete analüüsi. Mõlemad analüüsid on valdkondlike ekspertide poolt teostatud

ekspertiisid, mille kohaselt vastab kliimakindluse analüüs Euroopa Komisjoni teatises „Taristu

kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ esitatud nõuetele. „Ei

kahjusta oluliselt“ analüüs on kooskõlas rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendiga, mis

põhineb Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused" lisal 2.

„Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusena tõid eksperdid Jõhvi Äripargi teise etapi taristu

puhul välja, et üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul

ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks

2021–2027“ suuniste alusel nõutud. Eksperdid järeldasid, et planeeritava taristu haavatavus on

kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks

piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav.

Samuti ei kahjusta projekti tegevused veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit

või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit ja kokkuvõttes projekt

ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast

olulist keskkonnakahju ning projekti tegevused ei suurenda kokkuvõttes märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Eksperdid leidsid, et projekti tegevus (ettevõtte

tegevuse absoluutset mõju silmas pidades) ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide

kaitsestaatust.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi

Äripargi teise etapi taristu rajamine ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab

Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal

uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest

sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest

sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei

ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele

ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti

järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on

„väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide

edasiseks hindamiseks.“

7

Punkt 5. Näitaja

Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale ettevõtluse

toetamiseks Jõhvi Äripargi teise etapi taristu, mis võimaldab rajada inkubaatoreid ning pakkuda

teenuseid ja inkubatsiooniprogrammi Eestis registreeritud juriidilistele isikutele.

Tegemist on sekkumise elluviimiseks vajalike tegevuste analüüsi käigus välja töötatud uue

mõõdikuga, mis on vajalik lisada valitsuse tasandi mõõdikuna ühtlasi meetmete nimekirja ning

vastav metoodika näitajate koondmetoodikasse.

Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmise näitajaga:

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Sihttase Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitaja

Väljund-

näitaja

Inkubaatorite rajamist toetavad

äripargid

Mõõtühik: äripark

1 (2026) Valminud on äripargi taristu,

mis hakkab teenima kinnistule

ehitatud inkubaatoreid.

Näitaja täitmist võib

raporteerida pärast äripargi

valmimist lõpparuandega.

Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus

Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Punkt 7. Elluviija

ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 kohaselt määrab elluviija minister käskkirjaga. Nimetatud seaduse

seletuskirja kohaselt võib eraõigusliku isiku määrata elluviijaks vastavalt halduskoostöö

seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise

volitus olla ka seaduse alusel antud haldusaktis. Seletuskirja kohaselt võib elluviija

määramisele eelnevalt korraldada avaliku konkursi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse

alusel.

Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur. IVIA on

2009. aastal asutatud sihtasutus, mille asutajad on Eesti Vabariik (asutajaõigusi teostab

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ning Lüganuse vald, Kohtla-Järve linn, Jõhvi

vald ja Narva linn. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida-Viru

maakonnas, mille alameesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis- ja logistikasektori

välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara – tööstusparke, pakkudes

tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust turutingimustel.

Elluviija roll on Jõhvi Äripargi teise etapi taristu ehitamine, selleks ehitustegevuse

korraldamine ning loodud rajatise haldamine tulevikus.

IVIA põhikirja järgi on IVIA põhieesmärk ettevõtluskeskkonna arendamine ja

majanduskeskkonna mitmekesistamine Ida-Virumaal; (välis-) otseinvesteeringute toomine Ida-

8

Virumaale ja selleks Ida-Viru maakonnas arendusprojektide ehk tööstusalade aktiivne

väljaarendamine.

IVIA on avaliku sektori hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 5 lõike 2 punkti 4

tähenduses. Elluviija tagab projekteerimise ja ehitamise teenust ostes kooskõlas riigihangete

seadusega.

Ühendmääruse § 43 lõike 5 kohaselt võib elluviidava tegevuse volitada eraõiguslikule

juriidilisele isikule, kellel on nende teostamiseks ja tulemi saavutamiseks vastav suutlikkus,

mida hinnatakse järgmiste asjaolude põhjal:

1) eraõiguslikul juriidilisel isikul on koostatud ülesannete täitmiseks tööprotseduurid ja -

reeglid:

2) tal on võimalik kasutada ülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, on

nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad, sealhulgas riigiabi ning riigihangete küsimustes,

ning ta täidab ülesande täitmiseks vajalikud muud eeldused:

3) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;

4) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse

lõpetamise;

5) tema kohta puuduvad andmed karistusregistris;

6) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks

sõlmitud lepinguid;

7) tal puudub maksuvõlg, samuti lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevus.

IVIA vastab kõigile välja toodud seitsmele punktile. Rakendusasutus on veendunud, et IVIA

suudab väljundnäitaja saavutamiseks toetatava tegevuse ellu viia.

Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVIA ja SA Ida-Viru

Ettevõtluskeskus sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll2 , milles lepiti kokku Ida-Virumaa

ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste arendamise tööjaotus. IVIAl on pikaajaline kogemus

tööstusalade väljaarendamisel ning investeeringute (sh välisinvesteeringud) kaasamisel, samuti

välja arendatud objektide haldamisel. 2021. aasta seisuga on IVIA poolt välja arendatud ca 250

ha tootmis- ja ärimaad (koostatud detailplaneeringud, projekteeritud taristu, infrastruktuur välja

ehitatud). 250 hektarist maast (134 kinnistut) on 80 hektarit (58 kinnistut) võõrandatud

investeerimiskohustusega erasektori tootmis- ja logistikaettevõtetele. Kokku on sõlmitud

lepingud 40 ettevõtjaga.

Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest

kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVIA on olnud pikaajaliseks

koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud

eeldused tegevuste kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks.

Punkt 8. Sihtgrupp

Käskkirjaga toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud juriidilised isikud.

Äripargis võivad omandada kinnistuid mistahes juriidilised isikud sõltumata tüübist.

2

https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+viimiseks_0.pdf/730

5d58c-12e1-4f68-8b63-006267016269

9

Punkt 9. Tegevuse abikõlblikkuse periood

Abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.

Punkt 10. Tegevuse eelarve

Tegevuste elluviimise ÕÜFist rahastatav eelarve on 1 272 522 eurot ning toetuse määr on

100%.

Tegelik taristu maksumus selgub pärast riigihanke läbiviimist ja hanke võitnud pakkumise

selgumist. Vastavalt sellele korrigeeritakse tegevuste eelarvet.

Punkt 11. Kulude abikõlblikkus

Käskkirja punktis 4.1 tegevuste toetamisel on abikõlblikud materiaalsesse varasse tehtud

investeeringute kulud sealhulgas ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi kulud,

ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud, muud projekti ettevalmistustöödega

seotud põhjendatud ja vajalikud kulud ning taristu ehitamise kulud, milleks on avalik

teedevõrgustik koos sadeveekraavidega, tänavavalgustus, vee-, kanalisatsiooni- ja sidetrassid.

Abikõlbmatud on riiklikud maksud, sh käibemaks.

Punkt 12. Riigiabi

Eelnõu alusel antav toetus ei ole riigiabi.

Alljärgnev analüüs on koostatud hindamaks, kas eelnõukohase käskkirja alusel antav toetus on

käsitletav riigiabina ning kas toetuste andmine on siseturuga kokkusobiv. Analüüs põhineb

projekti materjalidel, teostatavus- ja tasuvusanalüüsil ning on koostatud lähtuvalt kohalduvast

EL õigusest, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu praktikast.

Kohalduv õigus

Euroopa Liidu Toimimise Leping3 (ELTL), Euroopa Komisjoni 17.06.2014 määrus

nr 651/20144 (üldise grupierandi määrus), Euroopa Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01)5.

Õiguslik analüüs

Riigiabi mõiste

ELTL art 107 lg 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik

missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades

teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see

kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Tulenevalt ELTL art 107 lg-st 1 on riigiabiga tegemist juhul, kui riigipoolne toetuse andmine

vastab järgnevale neljale eeldusele:

3 ELT C 326, 26.10.2012, lk 47–390. 4 ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78. 5 ELT C 262, 19.07.2016, lk 1–50.

10

1. toetust makstakse riigi vahenditest või riigi poolt,

2. toetus tekitab eelise toetuse saajast ettevõtjale,

3. toetus soosib kindlaid ettevõtjaid ja teatud majandustegevust (abi valikulisuse kriteerium)

ning

4. toetus mõjutab tõenäoliselt liikmesriikide vahelist kaubandust ja kahjustab konkurentsi.

Selleks, et abi kvalifitseeruks riigiabiks, peavad kumulatiivselt olema täidetud kõik neli

eeltoodud tingimust.

Riigiabiks loetakse ka kaudset riigiabi, mis antakse riigi vahendeid vahetult saavatest

ettevõtjatest erinevatele ettevõtjatele,6 kui abi andmine vastab eeltoodud neljale tingimusele.

Euroopa Komisjoni riigiabi teatise punkti 116 kohaselt tuleb kaudse riigiabi andmise puhul

uurida meetme ettenähtavaid mõjusid ex ante vaatepunktist. Kaudne eelis on olemas siis, kui

meede on kujundatud nii, et teisesed mõjud suunatakse tuvastatavatele ettevõtjatele või

ettevõtjate gruppidele.7 Seega on kaudsete eeliste puhul tegemist objektiivselt ettenähtavate

eeliste andmisega ettevõtjatele. Antud käskkirja raames tuleb aga kaudse riigiabi andmist

eitada, kuna elluviija rendib enda poolt arendatavate arendusalade krunte kõikidele soovijatele

turuhinnaga ning meetme raames eeliseid ettevõtjatele kaudse riigiabina ei anta. Seetõttu

kaudse riigiabi andmist antud analüüsis ei käsitleta.

Samuti tuleb riigiabi andmisel arvestada sellega, et siseturuga kokkusobivaks loetakse riigiabi,

mis on antud horisontaalsete grupierandite alusel ning nende tingimustega kooskõlas.

Toetust makstakse riigi vahenditest

Esimese tingimuse täitmiseks peab abi olema antud riigi ressurssidest. Struktuuritoetused

loetakse kehtiva praktika kohaselt riigi ressursiks niipea, kui liikmesriik on need saanud enda

kontrolli alla8. Seega on antud juhul tegemist riigi ressurssidest antud abiga ja esimene

kriteerium on täidetud IVIAle toetuste andmise puhul.

Toetus annab eelise toetuse saajast ettevõtjale

Selleks et antud abi oleks käsitletav riigiabina, peab see andma abisaajast ettevõtjale

majandusliku eelise, mida ettevõtja poleks oma igapäevases majandustegevuses ilma abita

saanud ehk abi kahjustab või potentsiaalselt võib kahjustada konkurentsi.9 Eelis on seejuures

antud iga kord, kui ettevõtja finantsseisund on riigi sekkumise tagajärjel paranenud10 ning eelise

andmine hõlmab kõiki olukordi, kus ettevõtjad vabastatakse oma majandustegevusega vahetult

seotud kuludest.11 Lisaks, eelise all peetakse silmas majanduslikku eelist, mida abisaaja ei saaks

tavapärastel turutingimustel.12

Võtmekriteeriumiks antud tingimuse kontekstis on seega nn „erainvestori printsiip“ (ingl k the

market economy investor principle (MEIP)). Selle printsiibi kohaldamise kontekstis tuleb

küsida, kas toetuse andja käitub toetust andes erainvestorina, kes teeks ratsionaalselt käitudes

6 Nt otsus kohtuasjas C-156/98 Saksamaa vs Komisjon [2000], EKL I-6857, p-d 26 ja 27. 7 Ibid, p 116. 8 Vt Euroopa Komisjoni 22.11.2006 otsus N157/2006, p 29. 9 Kohtuasjas C-730/79 Philip Morris Holland BV v Euroopa Komisjon [1980], EKL 1980 02671, p 11. 10 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta, p 67. 11 Kohtuasjas C-126/01 GEMO SA [2003], EKL I-13769, p-d 28-31. 12 Kohtuasjas C-280/00 Altmark Trans GmbH and Regierungspräsidium Magdeburg v Nahverkehrsgesellschaft

Altmark GmbH [2003], EKL I-7747, p 84.

11

samasuguse investeeringu normaalsetes turutingimustes. Kui vastus on jaatav, ei saa abisaajat

käsitleda eelise saajana ning abi andmise näol pole seega tegemist riigiabiga.

Elluviijale toetuste andmise puhul tuleb aga esmalt antud kriteeriumi hindamisel vastata sellele,

kas elluviija on käsitletav ettevõtjana. Euroopa Kohus on määratlenud ettevõtjaid

majandustegevusega tegelevate üksustena, sõltumata nende õiguslikust seisundist või nende

rahastamise viisist.13 Seega juhul, kui elluviija konkreetseid tegevusi saaks pidada

majandustegevuseks, mis konkureerivad turul teiste ettevõtjate tegevustega, tuleb elluviijat

pidada ettevõtjaks. Oluline on antud kriteeriumi puhul tuvastada, kas elluviija tegevus on

käsitletav majandustegevusena ehk kas turul pakutakse kaupu või teenuseid.14

Elluviija on asutatud riigi ja Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste poolt sihtasutusena täitmaks

avalikke ülesandeid, mis on mittemajandusliku iseloomuga ehk elluviija tegeleb tasuta

avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja tehnovõrkude rajamisega avaliku sektori omandis

olevatel maatükkidel moodustades tööstus- ja ettevõtlusalasid. Kui asutajad oleksid eeldanud

teistsuguste ülesannet täitmist oleks valitud ka teistsugune vorm, nt aktsiaselts või riigiamet.

Elluviija ei ole käsitletav ettevõtjana riigiabi mõistes, sest ta on loodud avaliku sektori poolt

eesmärgiga taaselustada avalikule sektorile kuuluvad maatükid ja arendada

sotsiaalmajanduslikku keskkonda Ida-Virumaal, mis on Eesti ühe suurima tööpuudusega

piirkondi15 ja Õiglase Ülemineku Fondi vahendite rakendamise sihtpiirkond Eestis. Avalikule

sektorile kuuluva maa arendamine ja taaselustamine avaliku sektori poolt ei ole

majandustegevus, vaid avaliku ülesande täitmine16,17.

Ehkki elluviija ei ole juriidiliselt kohaliku omavalitsuse üksus, vaid kohaliku omavalitsuse

üksuste ja riigi ühendus, kehtib riigiabi puhul põhimõte, et oluline ei ole isiku juriidiline vorm,

vaid tema tegevuse sisu. Hõlbustamaks ühistegevust, on kohalikud omavalitsused ning riik

asutanud eraldiseisva juriidilise isiku, kuid see asjaolu ei muuda elluviija poolt tehtava tegevuse

iseloomu ega selle omistatavust avalikule sektorile

IVIA on asutatud riigi ja kohalike omavalitsuste poolt tööstusalade arendamiseks Ida-Virumaal.

Õiglase ülemineku fondi eesmärgist lähtuvalt teenib loodav taristu kogukonna huve, kuna

luuakse uusi töökohti Ida-Virumaale, mis aitavad kaasa majanduse mitmekesistamisele.

Käesoleva käskkirja alusel antav toetus on suunatud regionaalse arengu ning sotsiaalse ja

territoriaalse sidususe edendamisele. Toetatavaks tegevuseks avaliku tugitaristu loomine

olemasolevate või uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde ning abikõlblikuks kuluks on avalikult

kasutatavate teede, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide, elektrivõrkude ning sidevõrkude

rajamise ja rekonstrueerimise kulu.

Toetus ei ole riigiabi ka tööstusala kruntide rentnikele, kuna elluviija müüb/rendib/seab

hoonestusõiguse tööstusalade krunte vaid eelnevalt maade hindamisaktides kindlaks tehtud

turuhinnaga. Iga müügitehingu puhul võetakse maa müügi-/hoonestusõiguse-/rendihinna

kindlaksmääramiseks kinnisvara turuväärtuse eksperthinnang vastavat kompetentsi omavalt

kinnisvarabüroolt.

13 Liidetud kohtuasjades C-180/98 kuni C-184/98 Pavlov jt [2000], EKL I-6451, p 74. 14 Kohtuasjas C-118/85 Komisjon vs Itaalia [1987], EKL 2599, p 7. 15 Ida-Virumaal oli 2011. aastal tööga hõivatud vaid ligikaudu 50% tööealisest elanikkonnast 16 Euroopa Komisjoni otsus asjas SA.36346, p 34 17 Euroopa Komisjoni otsus asjas SA.36147, p 147

12

Seega saab elluviija toetust avalike ülesannete täitmiseks, st tegemist ei ole ettevõtjaga EL

konkurentsiõiguse tähenduses, mistõttu on täitmata riigiabi teine kumulatiivne kriteerium ning

toetust ei saa lugeda riigiabiks.

Punkt 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 ja 2

ning lõike 2 ja 3 alusel.

Punkt 14. Elluviija õigused ja kohustused

Elluviijale kohalduvad ÜSS2021_2027 § 2 punktis 4 ja ühendmääruse § 10 ja 11 toetuse saajale

sätestatud kohustused.

Lisaks eespool toodule on elluviija tulenevalt riigiabi nõuetest kohustatud tagama huvitatud

kasutajatele juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise

tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Samuti peab jälgima, et mis tahes kontsessioon

või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja

mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Toetuse

saaja on nimetatud põhimõtet arvestanud ja analüüsinud puhastulu analüüsis.

Elluviija kohustub tagama, et käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke kulusid ei hüvitata

samaaegselt muudest meetmetest ega riigi toetustest.

Punkt 15. Aruandlus Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab

tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe- ja lõpparuande vormi.

Toetuse saaja esitab 30. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne

sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta

vastaval aruandlusperioodil. Projekti viimase kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus Eesti

2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega

seotud näitajatesse, esitatakse projekti lõpparuandes.

Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning

hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta.

Kui elluviija teeb vabatahtlikus korras ligipääsetavuse auditi, siis lisatakse audit lõpparuandele.

Punkt 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja

ühendmääruse § 34–38 sätestatule. Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad

mitteabikõlblikud kulud elluviija tasuda, peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra

väheneb käesoleva käskkirjaga kinnitatud eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikes 5

sätestatule.

Punkt 17. Vaiete lahendamine

Punktis määratletakse vaiete esitamise viis ja vaiete läbivaatajad.

13

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid ning komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks.

Eelnõu arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond.

4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga

Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava

poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele.

Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning

sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele.

4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele:

Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 6 “Eelnõu seotus teiste

meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos

käskkirja eesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava

TAIE-ga.

Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja

punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste

panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt

erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse.

4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega.

MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad

peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028

maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6%

ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh

mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on

Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem

tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute

tegevusalade ja ettevõtetega.

14

Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad.

Statistikaameti prognoosi18 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10

aastaga (2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019

keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga

viiendiku ehk ligi 13 000 võrra19. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv

ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral

ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul, kui

tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul

aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra.

Arvestades neid prognoose võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse vahel

Ida-Virumaa majanduses. Eelnõu panustab siin uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse,

kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste pakkumise mitmekesistamise tagamiseks Jõhvi

äripagi teise osa taristu välja ehitamisega loodavat kaasaegset keskkonda digi- ja multimeedia

ning loometööstuse inkubaatori rajamiseks. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja

elulisuse tõstmiseks hakkab taristu ja inkubaatorite valmimise järel inkubatsiooniprogrammi

kahe valdkonna tegevus toimuma nendes inkubaatoritesse.

Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid

ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi rakenduskava

ja riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava

rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning nii

teadmismahukate kui ka loome- ja filmitööstuse ettevõtete loomisele ja kasvule, sh suurema

lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste

puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks.

Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud

käskkirja punktis 5 ja seletuskirja punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret.

Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitaja saavutamine käskkirjaga hõlmatud alategevuste

abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh alategevuste omavahelisi seoseid ja

ajalist järgnevust.

4.3 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega

Käskkirjaga ettenähtud tegevus on kuluefektiivne viis planeeritud väljundi ja tulemuse

saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 ellu viidud sarnaste

sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2027 rakenduskava

koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks

täitmaks riiklikult seatud eesmärke.

Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku

fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuse

eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning tasuvus- ja

teostatavusanalüüsile. Täpsem näitaja arvestuskäik on toodud rakenduskava näitajate

metoodikas.

18 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI

(ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 19 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete

põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused.

15

Tegevuse kujundamisel, sh alategevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse

varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja elluviijal on põhjalikud kogemused

muu hulgas sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning

usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade

muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude

puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel).

4.4 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia

Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 7.

Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga

määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab

toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja

tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud

käskkirjas on elluviijaks IVIA, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta.

Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna IVIA on riigihangete seaduse § 5 lõike 2

punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. IVIA

puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega. Lõppsaajale kehtivatest

riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 12 ning punkti selgituses seletuskirja punktis

10.

4.5 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks

on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete

näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega (vt ka

seletuskirja punkti 7). Tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad

määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.

Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamise vastavuskontrolli on EIS teostanud, sh on läbi viidud

eraldi „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse analüüsid.

5. Eelnõu mõjud

Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset

mõju eeskätt järgneva osas:

a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad

tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud

keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale

vähemalt neutraalne;

b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu

toetamine – eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks VKEdele ka alustavaid

ettevõtjaid) ning selliste eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse

abil mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust, tekitades eeldused uute

audiovisuaalse tehnoloogia valdkonna iduettevõtete loomise filmitööstuse

tegevusvaldkondade üleselt ning soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega

töökohtade loomist;

c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine – uute kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete loomise

toetamine võimaldab asutada piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt

16

atraktiivsed (eeskätt) Ida-Viru maakonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või

kaaluvatele töötutele ja mittetöötutele.

Mõjusid on täiendavalt analüüsitud punktis 7. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste

konventsiooni arvestamise kontroll-leht on lisas 2 ning riske on hinnatud lisas 3.

6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu sätestab käskkirja tegevuste seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme

sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva

käskkirja tegevustele või millesse tegevused panustavad.

Seosed sama erieesmärgi teiste toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega:

 meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse

sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega

alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka

arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks

Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,

rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise

„Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist, aidates kaasa

Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käesoleva

käskkirja tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja koostöövõimalusi

turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia teavitus-

ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda

oluline ka turisminõudluse suurendamiseks.

 seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja

investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine

ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“.

Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide

finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet

(sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele

kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks

mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine

täiendab käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate

teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse

võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks.

 Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmega, kuid kõige otsesem

seos on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-Viru

maakond on rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning

mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust

on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi

kõrgema lisandväärtusega töökohti.

Käskkiri panustab samasse eesmärki, luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste

rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete

17

tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks,

välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.

Seos valdkondlike arengukavadega:

 „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 –

2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: loob

ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused

majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele

vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning

uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal

 „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada

ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik

kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab

elukestva õppe strateegiat, edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates

sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi.

 Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti

maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja

võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna

arendamisele.

7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele

Toetuse andmise tingimuste, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning

ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs.

„Eesti 2035“ siht : Eesti majandus on uuendusmeelne ja teaduspõhine

Selleks rakendatavad horisontaalsed põhimõtted on järgmised

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine). Praxise uuringu kohaselt on

põlevkivisektori kiire kahanemise korral ohustatud ametikohtadel töötavatest inimestest

40% ehk 1130 üle 50- aastaseid ning 1730 inimest alla 50-aastaseid ehk osalevad

potentsiaalselt tööturul ka 2035 aastal. Põlevkivisektori kahanemine võib tuua väljarände

täiendava suurenemise, kusjuures väljarändajateks on eeskätt nooremas eas inimesed.

Kõrge lisandväärtusega tooteid ja/või teenuseid pakkuvate ettevõtete ja kõrgepalgaliste

töökohtade tekkimine loovad eeldused noorte jäämisele Ida-Virumaale ja avaldavad

kaudset positiivset mõju noorte tööhõive kasvule Ida-Virumaal.

Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik.

Sooline võrdõiguslikkus

Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosi kohaselt on oodata Ida-Virumaal perioodil

2017/19–2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Statistikaameti

andmetel on Ida-Virumaal maakondade lõikes kõige madalam naiste ja meeste tööhõive

määr (55%). Lisaks väheneb elanike arv väljarände tõttu, kusjuures rändavad välja pigem

naised ja noored. Samuti iseloomustab Ida-Virumaad suur sooline palgalõhe, sh

põlevkivisektoris.

18

Rajatav taristu ja lisanduvad inkubatsiooniteenused loovad eeldused majandusstruktuuri

muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste

väljaarendamiseks.

Uute kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine nii meestele kui naistele avaldab

eeldatavalt kaudset positiivset mõju ka naiste ja meeste tööhõive kasvule Ida-Virumaal ja

soolise palgalõhe vähenemisele.

Üüripindade rajamisel pööratakse tähelepanu, et tootmis- ja bürootaristu (sh riietusruumid,

tualetid, personaliruumid jms) oleksid kujundatud nii naiste kui meeste vajadustele

vastavaks.

Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks

Ligipääsetavus

Hooneid rajades arvestatakse Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruses

28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" toodud nõuetega ning

tagatakse ligipääsetavus kõikides projektiga seonduvates tegevusest. Sealhulgas on

ligipääsetavad sihtrühmadele mõeldud üüripinnad, arvestades, et sihtrühma võivad

kuuluda ka erivajadusega inimesed.

Meetmel on seos ligipääsetavuse teemadega. Meetme tasemel ei ole võimalik antud teemat

analüüsida, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote

arendamise toetamist.

Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

Regionaalne tasakaalustus

Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused

ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline

on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat

tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja

innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus oli, et

toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad piirkondlikud

erinevused.

Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal võimaldab meetme puhul

täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka Eesti ja välismaiste ettevõtete võimalustesse

tegutseda ja areneda maakonnas ning inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse

saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat või uut.

Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna

inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on ettevõtjatel

võimalik oma äritegevuses ära kasutada.

Sekkumisvõimaluste analüüs:

1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud meetme eelarves ei ole ette

nähtud täiendavaid vahendeid lisaks toetusele. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi

ja rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot

jagada ja potentsiaalseid taotlejaid nõustada.

19

2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi meede planeeritud,

kuid ka tugiteenuste meetme eelarves on sellisteks tegevusteks inkubatsiooniprogrammis

oma koht.

3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe

maakonna piires, Ida-Virumaal.

4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – tugiteenuste meede rakendubki vaid

ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne, kuid

siiski tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – tugiteenuste meede toetab

eriprojekte vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste meede on mõnes mõttes ka

piloot, mis rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna

piires, Ida-Virumaal.

9) Teatud piirkondadele reserveeritud toetusvahendid – tugiteenuste meede rakendub vaid

ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.

10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – tugiteenuste meede

rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal .

11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe

maakonna piires, Ida-Virumaal.

Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on pigem suunatud

ühe piirkonna kesksete ettevõtlusetugiteenuste arendamisele, siis pole täiendavaid

sekkumisvõimalusi vaja ette näha.

Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i

võrdluses.

Keskkond/Kliima

Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad,

põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel

tekkivaid jäätmeid.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi

Äripargi teise etapi taristu rajamine ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja

tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse

hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang

kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt

puudub vajadus antud taristuprojekti juures kliimariskide edasiseks hindamiseks

Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus.

20

8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid.

Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on

pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja

kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises.

9. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub üldises korras selle allkirjastamisest.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Õiglase ülemineku juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027

seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse

avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

(Kooskõlastamisel esitatud arvamuste arvestamise kohta leiab infot seletuskirja lisast 1.)

Lisad: Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel (tabel lisandub pärast ametlikku kooskõlastamist);

Lisa 2 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht;

Lisa 3 Riskihindamise tabel.