inimene on kambris liikumatult, tuvastada, kas ta hingab ja vähimagi kahtluse korral kohe saata
kambrisse keegi kontrollima. Kui kambriukse vaateaknast ei ole toimuv näha, on vaja avada uks või
toiduluuk kambri ja selle sees oleva inimese kontrollimiseks.
Vanglateenistus otsib lisaks tehnilisi lahendusi, mis oleksid vangla töö eripärasid arvestades
kasutatavad ja millega oleks võimalik tõhustada järelevalvet ka ringkäikude vahelisel ajal. Mõnel pool
maailmas on näiteks tervishoiuasutustes juba kasutusel erinevad seadmed, millega on võimalik jälgida
hingamissagedust anduriga. Tunneme suurt huvi sarnaste uute seadmete vastu, mis suurendavad
inimeste turvalisust vanglas ja analüüsime nende kasutamisvõimalusi.
Toote veel välja, et surmajuhtumite uurimisest selgus, et vanglas viibivatele voodihaigetele ei ole antud
kutsunginuppe. Oleme Viru Vanglas ja Tallinna Vanglas voodihaigetele kutsunginupud paigaldanud
voodite kõrvale, seina külge. Tartu Vanglas veel ei ole kutsungipuppe, kuid kõikides kambrites
meditsiiniosakonnas on voodi kõrval stentofon, millega isik saab meditsiiniõele otse helistada.
Täiendavalt toome välja, et Tartu Vangla kamber nr 1192 ei ole enam kasutuses.
Lisaks eeltoodule on sügisel plaanis alustada koostöös tervishoiuteenuse osutajatega enesetappude
ennetamise juhendi üle vaatamist ja täiendamist. Ühtlasi tagame sellega, et vangla ja
tervishoiuteenuse osutaja koostöö oleks suitsiidi ennetusel senisest parem, standardid oleksid
teaduspõhised ja vastaksid meditsiini kaasaegsele praktikale.
Tõite oma kirjas välja, et võiksime rohkem tegeleda töötajate vaimse tervisega. Sellel aastal on
valminud koostöös MTÜ-ga Peaasjad vaimset tervist toetavad videod, mis on loodud just
vanglateenistujate jaoks. Need on kohustuslikuks vaatamiseks kõigile teenistujatele vanglas ning
samuti on need Sisekaitseakadeemia õppekavade kohustuslikuks osaks, et ka kõik meie tulevased
teenistujad oleksid nendega tutvunud. Videodes keskendume sellele, kuidas tulla toime olukordades,
kui kinnipeetav on agressiivne, soovib end vigastada, esineb suitsiidile viitavaid ohumärke või esineb
ametniku ründamise risk. Igale videovaatamisele järgneb ka kovisioon, mille käigus analüüsitakse ja
arutatakse erinevaid tööalaseid olukordi, et jagada kogemusi ja oskuseid ning leida uusi lahendusi.
Käesoleva aasta sügisel läbivad kõik juhid ja korrapidajad, kes puutuvad traumeerivate ja
kriisisituatsioonidega kokku, psühholoogilise esmaabi andmise oskuse koolituse. Koolitusel antakse
teadmisi ja oskusi selle kohta, kuidas toetada inimest, kes on mõjutatud kriisisündmusest vahetult.
Neid sündmusi võib vanglas ja kriminaalhoolduses esineda ja on oluline, et juhtidel on oskused
kriisisituatsioonis oma inimesi toetada ja psühholoogilist esmaabi anda. Soov on anda tulevikus neid
oskusi kõigile teenistujatele. Teenistujate vaimse tervise toetamiseks pakkusime käesoleva aasta
kevadel ka enesehooleoskuste praktikate jagamise kursust (kolm gruppi), mille eesmärk oli pakkuda
vanglateenistujatele tööriistu tööl tekkivate pingetega toimetulemiseks, stressi ja läbipõlemise
ennetamiseks. Täiendavalt saavad kõik teenistujad kasutada psühholoogilise nõustamise ja
supervisiooni teenust tööandja kulul. Psühholoogilise nõustamise eesmärk on toetada töötajate
vaimset tervist, vähendada ja ennetada tööstressi ja läbipõlemist ning parendada üldist
psühhosotsiaalset töökeskkonda. Supervisiooni käigus analüüsitakse ja leitakse lahendusi koos
superviisoriga eelkõige tööalastele keerulistele olukordadele. Superviisori toel luuakse selgust ja
teadvustatakse oma ressursse, et seeläbi olla oma töös efektiivsem. Samuti võimaldatakse
vägivallajuhtumeid vahetult kogenud ametnikel soovi korral osaleda lisanõustamisel, peegeldamaks
sündmusega seotud kogemusi ja reaktsioone, et seeläbi ennetada hilisemat, posttraumaatilise stressi
tõttu tekkida võivat töövõime langust.
Seoses valvemeeskondade koosseisudega selgitan, et igale vanglale on kehtestatud
miinimumkoosseisud, alla mille ei tohi valvureid vahetusse määrata. See on oluline, et tagada
järelevalvetoimingute teostamine ning turvalisus vanglas. Alla miinimumkoosseisude ei ole ükski
vangla valvemeeskondi moodustanud. Hetkel vaadatakse ka Justiitsministeeriumis üle vanglate
optimaalseid koosseise ja seoses sellega hinnatakse kas vanglad on korraldanud töö efektiivselt ja
ühetaoliselt.
Lisate ka, et vanglatel tuleb läbi mõelda, kuidas tagada surijale tema vajadustele vastavad tingimused,
ravi ja hooldus ning vajadusel palliatiiv- ja hospiitsravi. Leiame, et kui isik vajab palliatiiv- ja hospiitsravi,
siis selle pakkumiseks ei ole mõistlik vanglates luua eraldi raviasutust ja neile sellist ravi pakkuda.
Kuivõrd seadus võimaldab hospiitsravi vajava isiku vabastada, et isik ei peaks enda viimaseid elupäevi
veetma haiglas, taotleb vangla sellisel juhul isiku vabastamist terviseseisundi tõttu.