Liikmeõiguste teostamisest

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Rahandusministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Liikmeõiguste teostamise aruanne Austatud rahandusminister Vastavalt riigivaraseaduse § 98 lõigetele 4 ja 6 ning rahandusministri 10.06.2022 määrusele nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“ esitame aruande liikmeõiguste teostamise kohta välisriigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes 2022. aastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisa: Aruanne liikmeõiguste teostamisest 2022. aastal Deili Jurjev 58510408 [email protected]

Meie 17.07.2023 nr 4-1/4989

Aruanne liikmeõiguste teostamisest 2022. aastal

1) Rahvusvaheline sihtasutus Euroopa Õigusakadeemia (Academy of European Law, ERA, varem ka Europäische Rechtsakademie)

ERA on Euroopa Parlamendi algatusel 1992. aastal Saksamaal asutatud avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik sihtasutus. ERA põhikirjaline eesmärk on edendada EL-i õiguse mõistmist ja parimat tava, pakkudes Euroopas tegutsevatele õigusala töötajatele koolitusi ning olles arutelude ja teadmiste vahetamise foorumiks. Eesti liitus ERA-ga 11.10.2018. Liitumisel tasuti ühekordne liikmemaks ERA põhikapitali suurusega 50 000 eurot. Liikmemaksu tasumise vajaduse katteks eraldati vahendid Eesti EL Nõukogu eesistumise kesksest eelarvest. Täiendavaid kohustusi Eestile ERA liikmelisusega ei kaasne. Justiitsministeerium määrati Eesti Vabariigi täieõiguslikuks esindajaks ja riigi liikmeõiguste teostajaks Vabariigi Valitsuse 04.10.2018 korraldusega nr 251 „Riigi liikmeõiguste teostaja määramine rahvusvahelises sihtasutuses Euroopa Õigusakadeemia ja volituse andmine“.

2) Euroopa kriminaalhooldusorganisatsioon (Confederation of European Probation, CEP)

CEP koondab kriminaalhooldusorganisatsioone, valdkonnast huvitatud teadlasi ja uuringute läbiviijaid üle kogu Euroopa. CEP algatab ja viib koos oma liikmetega ellu kriminaalhooldusteemalisi uurimusi ja praktikat arendavaid projekte ning peab rahvusvaheliste ekspertide andmebaasi. Samuti korraldatakse konverentse ja seminare ning antakse välja regulaarset uudiskirja, milles kajastatakse aktuaalseid uuendusi, parimaid praktikaid ja uuringukokkuvõtteid. CEP ühendab 40 Euroopa riigi esindusi. CEP loodi aastal 1981. Justiitsministeerium on organisatsiooni liige alates 01.01.2003. Liikmemaks põhineb CEP arvutusel, mis võtab arvesse riigi heaolu, sisemajanduse koguprodukti ning inflatsiooninäitajaid. Aastal 2022 oli Eesti liikmemaks 3056 eurot. Seisukoht liikmesuse jätkamise kohta: Eesti jaoks on oluline sellesse ühendusse kuuluda.

3) Euroopa ohvrite õiguste võrgustiku assotsiatsioon (Association of the European

Network on Victims' Rights, AENVR)

Rahvusvahelise mittetulundusühingu Association of the European Network on Victims’ Rights eesmärk

on tagada 2015. aastal loodud Euroopa ohvrite õiguste võrgustiku püsiv toimimine. ENVR on

mitteametlik võrgustik, mis koosneb ohvrite õiguste valdkonnas tegutsevatest Euroopa Liidu

liikmesriikide ekspertidest. Võrgustiku eesmärk on toetada EL õiguse (peamiselt ohvrite direktiiv ja

terrorismivastane direktiiv) rakendamist läbi koostöö, koolituste ja infovahetuse. Võrgustiku kaudu on

praktilist abi saanud ka terrorismi ohvrid. Assotsiatsioonil on 17 liiget. Perioodil 2022-2025 on osalustasu

8837 eurot.

Seisukoht liikmelisuse jätkamise kohta: Eesti liikmelisuse jätkamine on vajalik.

4) Euroopa vanglate ja korrektsiooniasutuste organisatsioon (European Organisation of

Prison and Correctional Services, EuroPris)

EuroPris on Euroopa vanglate ja korrektsiooniasutuste organisatsioon, kuhu kuulub 33 riiki, sh Eesti.

EuroPrisi eesmärk on arendada korrektsioonivaldkonda ja üleeuroopalist koostööd, et muuta ühiskond

turvalisemaks. EuroPris on asutatud 2011. aastal, Eesti liitus EuroPris-iga 2015. aasta jaanuaris. Alates

2023. a juunist on vanglateenistuse juht Rait Kuuse EuroPrisi juhatuse liige. EuroPrisi liikmemaks

kujuneb vastavalt riigi SKT-le. Alates 2024. aastast on liikmemaks 5000 eurot aastas.

Seisukohad liikmelisuse jätkamise kohta: Eesti liikmelisuse jätkamine on vajalik.

5) Rahvusvaheline mittetulundusühing Euroopa Äriregistrite Ühendus (European Business Registry Association, EBRA)

Vabariigi Valitsuse 31.01.2019 korraldusega nr 32 „Riigi liikmeõiguste teostaja määramine rahvusvahelises mittetulundusühingus Euroopa Äriregistrite Ühendus ja volituse andmine“ määrati

Justiitsministeeriumi Eesti Vabariigi täieõiguslikuks esindajaks ja riigi liikmeõiguste teostajaks rahvusvahelises mittetulundusühingus Euroopa Äriregistrite Ühendus. Rahvusvaheline mittetulundusühing European Business Registry Association (EBRA, Euroopa Äriregistrite Ühendus) on European Commerce Registers’ Forum (ECRF) ja European Business Register (EBR) ühinemise tulemusel Belgias asutatud mittetulundusühing, mis registreeriti 16. aprillil 2019. EBRA peamisteks eesmärkideks on olla tugevaks äriregistreid ühendavaks võrgustikuks, edendada registrite vahelist koostööd, jagada informatsiooni ja parimaid praktikaid, korraldada uurimis- ja arendustegevust äriregistri valdkonnas ning pakkuda lahendusi elektrooniliseks andmevahetuseks. Liikmemaks on 3000 eurot aastas.

6) Euroopa Mälestamise ja Solidaarsuse Võrgustik (European Network Remembrance and Solidarity, ENRS)

Rahvusvaheline mittetulundusühing European Network Rememberance asutati 2005. aastal Euroopa 20. sajandi ajalugu puudutavaks uurimis- ja haridustööks. Vaatlejatena osalevad Tšehhi, Austria, Albaania, Gruusia, Läti, Leedu ja Eesti. Võrgustikku kuulub rohkem kui 360 partnerorganisatsiooni üle Euroopa, mis viivad iga-aastaselt ellu arvukaid 20. sajandi ajaloo selgitus- ja uurimistööd toetavaid projekte. Vaatleja staatuse omandamise läbirääkimisi pidas Justiitsministeerium 06.02.2020 valitsuskabineti otsuse alusel. Võrgustiku täisliikme staatuse taotlemist ei ole Vabariigi Valitsus veel otsustanud. Eesti esindajaks ENRS-is oli nimetatud Eesti Mälu Instituut. Vaatleja staatusega ei kaasnenud Eestile rahalisi kohustusi, kuid vaatleja staatuses saab riik olla maksimaalselt kaks aastat. Eesti vaatleja staatus lõppes 30.11.22. Võrgustiku täisliikme staatus avardab Eesti võimalusi tutvustada senisest suuremas mahus nii Eesti kui Baltikumi ajaloolist mälu, võimaldab teha rahvusvahelist koostööd ajaloo uurimis- ja haridusvaldkonnas ning tugevdab Eesti ajaloolaste võimalusi teadmiste ja kogemuste vahetamisel Euroopa kolleegidega. Liikmelisusega kaasnev kulu oleks iga-aastaselt makstav liikmemaks summas 50 000 eurot.