Kiri

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

MTÜ Balti Uuringute Instituut (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Määratlemata kodakondsusega elanike (MKE) uuring

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või X

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

X

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlus esitatud (TAIEK),

hetkel läbivaatamisel

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

X

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Kultuuriministeerium, 7000094, Suur-Karja tn

23 Tallinn Harjumaa 15076, Eda Silberg,

kultuurilise mitmekesisuse asekantsler,

[email protected], 6282204

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Balti Uuringute Instituut, 80046950, Lai tn 30

Tartu Tartumaa 51005, kontaktisik Kristjan

Kaldur [email protected] 5050364

Integratsiooni Sihtasutus, 90000788, Linda tn 2

Narva Ida-Virumaa 20309, kontaktisik

Jekaterina Gvozdeva

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

[email protected] 6599021

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Integratsiooni Sihtasutus, 90000788, Rävala 5

Tallinn Harjumaa 10143

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Andmete pärimise ja saamise õiguslik alus on

uuringu poliitikakujundamise eesmärgil

eriliigiliste isikuandmetega.

Avaldusele on lisatud Balti Uuringute

Instituudi ja Integratsiooni Sihtasutuse vaheline

töövõtuleping uuringu läbiviimiseks (lisa 2).

Avaldusele on lisatud Kultuuriministeeriumi

volitus Integratsiooni Sihtasutusele uuringu

läbiviimiseks (lisa 7).

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Andmekaitse Inspektsiooni ja eetikakomitee kooskõlastust taotletakse uuringu ankeetküsitluse läbiviimise

osale. Ankeetküsitluse täitmine toimub uuritava nõusoleku alusel (ilma nõusolekut andmata ei pääse

ankeeti täitma); kontaktid ankeetküsitluse läbiviimiseks päritakse Rahvastikuregistrist ilma uuritava

nõusolekuta.

Määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamine Eestis on olnud üks olulistest poliitilistest

prioriteetidest Eestis, olles läbivalt olnud kirjas ka erinevate valitsuste koalitsioonilepetes.

Antud läbiviidaval uuringul on neli peamist eesmärki, mis on välja toodud allpool punktidena A-D.

A. Valideerida peamised takistused, mis hoiavad/takistavad määratlemata kodakondsusega inimesi

taotlemast Eesti kodakondsust ja selgitada välja peamised põhjused nende tekkimisel. Takistused

võivad olla mh tehnilised (nt finantsvõimekus, geograafiline asukoht jm), informatsioonilised (nt

info kättesaadavus, müüdid jm) ja emotsionaalsed (nt hoiakud ja usaldus Eesti riigi suunal jm).

Potentsiaalsed takistused tuvastatakse eelnevate temaatiliste uuringute abil, näiteks Eesti ühiskonna

integratsiooni monitooringud, varasemad määratlemata kodakondsusega inimeste analüüsid ja teised

temaatiliselt seotud teadusuuringud. Sekundaarallikate analüüsi põhjal koostatakse ankeetküsitluse

küsimustik, mille kaudu kogutakse sihtrühmalt küsitlusandmed, veebiküsitluse vormis.

B. Selgitada välja peamised rühmad/profiilid, mis iseloomustavad määratlemata kodakondsusega

inimesi sellel alusel, mis põhjustel nad Eesti kodakondsust ei taotle või taotleda võiksid. Selle alusel

pakutakse välja kõrgema potentsiaaliga sihtrühmad, kellele on esmajärjekorras mõistlik suunata

meetmed ja tegevused Eesti kodakondsuse saamiseks.

Määratlemata kodanike profiilid koostatakse küsitlusankeedi tulemuste põhjal kasutades k-keskmiste ja k-

prototüübi klasterdamise meetodeid. Kahe meetodi kasutamine on otstarbekas, sest klasterdamisel

kasutatakse nii pideval kui ka kategoorilisel skaalal mõõdetud muutujaid. Profiili olulisim tunnus põhineb

muutujatel, mis näitavad soovi Eesti kodakondsust omandada. Selle tunnuse alusel pakutakse välja

sihtrühm, keda Eesti kodakondsuse saamise toetus- ja tugimeetmetega prioriseerida. Klasteranalüüsi

põhjal selgitatakse välja, milline on selle sihtrühm tüüpiline esindaja demograafiliste tunnuste, poliitiliste

hoiakute ja isiksuseomaduste põhjal. Kuigi määratlemata isikute profiil üldiste demograafiliste tunnuste

alusel on teada (Statistikaamet, 2023), ei ole põhjalikumalt uuritud nende isikute kodakondsuse

omandamise soovi, poliitilisi hoiakuid ja isiksuseomadusi, et toetada neid Eesti kodakondsuse

omandamisel. Sellised profiilid ei aita aga mitte ainult kirjeldada sihtrühma, vaid ka suunata meetmeid ja

eelarveressursse, et määratlemata kodanike osakaal Eesti elanikkonnast väheneks.

C. Pakkuda praktilisi lahendusi, mida saavad viia ellu Eesti riigiasutused ning mis soodustaksid

sihtrühmal kodakondsuse taotlemist, sh saada sihtrühma esindajate tagasisidet võimalikele

lahendustele.

Profiilide koostamise järel viiakse sihtrühma esindajatega läbi individuaal- ja fookusrühma intervjuud, et

koosloomelisel meetodil arutada sihtrühmaga läbi võimalused (takistused ja toetavad tegurid) Eesti

kodakondsuse taotlemiseks. Intervjuud täiendavad küsitlustulemusi. Fookusrühma intervjuudes osalejate

arv on minimaalselt 32 inimest ja ühe fookusrühma suuruseks on eeldatavasti kuus inimest.

Väljavalimine foookusrühma aruteludesse toimub kahel moel: võrgustikuvärbamise kaudu ning

potentsiaalselt küsitlusankeedi täitjate kaudu. Fookusrühma intervjuudes osalemine on täiesti vabatahtlik.

Fookusrühma intervjuude valimi tüüp on mugavusvalim: küsitluses osalejalt küsitakse ankeedi lõpus, kas

ta on nõus osalema ka fookusgrupi arutelus (Lisa 4, küsimus 52). Juhul, kui potentsiaalseid osalejaid (oma

kontakti jätjaid) koguneb rohkem kui vaja, valitakse fookusrühma intervjuus osalejad juhuslikkuse alusel.

Fookusrühma intervjuus osalejatega võetakse ühendust nende jäetud kontakti alusel ja kontakt

kustutatakse andmebaasist fookusrühma intervjuus osalemise järel.

D. Tuvastada vajalikud riigi sõnumid ja kommunikatsioonilahendused, mis võivad soodustada Eesti

kodakondsuse taotlemist määratlemata kodakondsusega inimeste poolt üldisemalt või konkreetsete

sihtrühmade poolt.

Kodakondsuse omandamist toetavad meetmed, kommunikatsioonilahendused jmt töötatakse välja kogu

uuringus kogutud sisendi analüüsimise järel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu sihtrühm on täiskasvanud alaliselt Eestis elavad määratlemata kodakondsusega inimesed. Nende

koguarv on ligikaudu 60 000 inimest. Ankeetküsitlusega plaanime koguda 650 inimese (respondendi)

suuruse valimi, mis on esinduslik vanuse, soo ja piirkondliku paiknemise lõikes. Valimi esinduslikkuse

tagamiseks tuleb tagada, et inimesed satuksid valimisse juhuslikkuse alusel, mis tähendab, et konkreetse

sihtrühma puhul on ainsaks realistlikuks võimaluseks sihtrühma kontaktide pärimine Rahvastikuregistrist.

Soovitud valimi tingimuste täitmiseks päritakse Rahvastikuregistrist 15000 populatsiooni esindajate

kontakti. Kontaktid päritakse juhuslikkuse alusel, et tagada võimalikult suur tõenäosus valimi

esinduslikkuseks. Päritavate kontaktide hulk on tavapärasest mõnevõrra suurem, kuna selle sihtrühma

puhul on eeldada keskmisest (10%–30%) madalamat vastajate aktiivsust. Sihtrühma vähesem aktiivsus on

varem olnud märgatav näiteks Eesti integratsiooni monitooringute (EIM) läbiviimisel, kuid täpset

eeldatavat osalusmäära ei saa prognoosida, sest teadaolevalt ei ole sellises mahus andmeid sihtrühma

kohta varem kogutud.

15000 kontaktiga tähendaks prognoositav 650 suurune valim ligikaudu 4%-list vastajate osalusmäära

(vastamismäär). Varasematest uuringutest on aga teada, et Rahvastikuregistri andmete kvaliteet varieerub

ja kehtivad kontaktid võivad olla ligi 85%–90%l inimestest. Sellisel juhul peaks vastamismäär olema

ligikaudu 5%, mis on selle sihtrühma puhul kõige realistlikum ootus.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Läbiiviidava uuringu tellija on Integratsiooni Sihtasutus (INSA). INSA on Kultuuriministeeriumi

haldusalasse kuuluv rakendusasutus, kes teostab Eesti lõimumispoliitikast tulenevate tegevuste ja

meetmete rakendamist ning elluviimist. Uuringu läbiviimiseks viidi Integratsiooni Sihtasutuse poolt läbi

avalik hange, mille võitjaks osutus Balti Uuringute Instituut. Kultuuriministeeriumi ja INSA vahel on

sõlmitud volitus ja kokkulepe selle uuringu läbiviimiseks.

Lõimumispoliitika raames elluviidava tegevuskava „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja

kodanikuõpe“ rakendamise perioodi 01.01 – 31.12.2024 eesmärk on eesti keele oskuse, Eesti riigi ja Eesti

kultuuriruumiga sideme suurendamine ning eesti keele oskuse ja ühiskonnas toimetuleku

konkurentsivõime parandamine. Selle tegevuskava sihtrühmaks on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed,

uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud. Läbiviidava uuringu eesmärgiks on saada sisend

töötamaks välja konkreetsed meetmed tegevuskava ühele kitsale sihtrühmale (Eestis elavate eri keele- ja

kultuuritaustaga määratlemata kodakondsusega inimestele), kes on Eesti püsielanikud kuid kes on

kodakondsusetud ehk määratlemata kodakondsusega, aga kes võiksid taotleda Eesti kodakondsust.

Varasemad uuringud viitavad, et määratlemata kodakondsusega isikute sihtrühm erineb olulisel määral

teistest eri keele, kultuuri- ja kodakondsuse taustaga Eesti püsielanikest - nii sotsiaal-majandusliku

olukorra aga ka muude tingimuste poolest (nt hoiakud), mis soodustavad või takistavad neil Eesti

kodakondsuse omandamist. Varem läbiviidud uuringud võimaldavad anda aga vaid üldise ülevaate

määratlemata kodakondsusega isikute sihtrühma eripäradest, motiividest ja takistustest kodakondsuse

omandamisel (või mitte-omandamisel). Seetõttu on vajalik antud uuringu läbiviimine, kasutades selleks

Rahvastikuregistrist päritavaid andmeid ning viies nende põhiselt ellu ankeetküsitluse nimetatud

sihtrühma hulgas.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

- Rahvastikuregistrist väljastatakse ainult andmesubjektide kontaktandmed (e-maili aadress).

- Rahvastikuregistrist väljastatud kontaktandmeid kasutatakse vaid uuringu küsitluse osalemise kutse ning

vajadusel meeldetuletuse edastamiseks. Lisaks kutsele uuringus osaleda, saadetakse vastajatele saadetakse

vastajatele maksimaalselt kaks meeldetuletuskirja juhul, kui nad ei ole juba vastanud. Kokku saadetakse

maksimaalselt kolm kirja. Küsitluskutse päisesse on lisatud klikitav link (nn unsubscribe link) selleks, et

kutsutu saaks edasistest meeldetuletustest loobuda ning lasta eemaldada enda kontakt küsitluse andmebaa-

sist.

- Küsitluses osalemine on vabatahtlik – kõik kutse saajad teevad ise valiku, kas küsitluses osaleda või

mitte. Küsitluse kaaskirjas ning avalehel tutvustatakse kõiki andmekaitsega seotud aspekte (kes andmeid

töötleb, kes neile ligi pääseb, kuidas saab enda andmed kustutada jm).

- Küsitluse kaaskirjades ja avalehel on olemas informatsioon, kelle poole saab uuritav pöörduda, kui tal

tekib uuringuga seoses küsimusi (kontaktid: Kristjan Kaldur), sealhulgas viide, kontakt ja soovitus soovi

korral pöörduda AKI poole.

- Küsitluse avalehel, kuid vajadusel täiendavalt ka ankeedi täitmise keskel selgitatakse, et vastajal on õigus

küsitluse täitmisest loobuda igal ajahetkel, sh juhtudel kui küsimustiku täitmise ajal tekitavad küsimused

vastajas emotsionaalset ebamugavust (nt võib see ilmneda poliitiliste hoiakute või usaldusega seotud küsi-

muste juures).

- Vastajatelt ei koguta andmeid, mis ei ole kooskõlas uuringu eesmärgiga.

- Andmeid ei töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas uuringu eesmärgiga.

- Andmete töötlemine toimub konfidentsiaalselt ja privaatselt ning ilma teiste osapoolte sekkumiseta. Sa-

mal ajal tagatakse kogu uuringuga seotud läbipaistvus, nii eesmärkide, rahastaja, andmete töötlemise ja

säilitamise, läbiviijate jm osas.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

- Andmetöötluse läbiviimiseks on sõlmitud töövõtuleping andmete koguja ja töötlejaga, kelleks on Balti

Uuringute Instituut (IBS).

- Andmete edastamiseks sõlmitakse üleandmise-vastuvõtmise akt, kus sätestatakse andmete töötlemise

kord, sealhulgas kasutatavad turvameetmed ja andmete hävitamise tähtaeg.

- Rahvastikuregister edastab rahvastikuregistrist saadud isikute kontaktandmed krüpteeritud kujul volita-

tud töötlejale (Balti Uuringute Instituut) e-posti teel. Krüpteerimiseks kasutatakse RIA DigiDoc rakendust

ja ID kaarti.

- Volitatud töötleja sõlmib andmeid töötlevate töötajatega konfidentsiaalsuskokkulepped, kus sätestatakse

andmete töötlemise kord, sealhulgas kasutatavad turvameetmed.

- Edastatud andmeid töödeldakse elektrooniliselt tagades juurdepääsu andmetele vaid selleks volitatud isi-

kutele.

- Isikuandmeid ei edastada kolmandatele isikutele ega ei edastada välisriiki.

- Rahvastikuregistris päritud andmed (kontaktandmed) kustututakse hiljemalt üks kuu pärast küsitluse lõp-

pemist nii küsitluskeskkonnast kui ka andmetöötleja seadmetest (serverist jm).

- Päritud andmetele on ligipääs ainult küsitlust läbiviivale meeskonnaliikmetele (kaks isikut). Ligipääs

andmetele tagatakse Microsoft Sharepoint keskkonnas, mis on turvatud kaheastmelise autentimise (2FA)

süsteemiga. Ligipääs tagatakse läbi ligipääsu õiguste (access rights) vaid kahele meeskonnaliikmele. And-

mete töötlemine ja säilitamine toimub turvaliselt, jälgides kõiki vajalikke turvameetmeid. Balti Uuringute

Instituut omab selleks organisatsioonisisest andmekaitse ja andmete turvalise töötlemise eeskirja, mida on

allkirjaga kohustatud järgima kõik IBS töötajad.

- Küsitlus viiakse läbi veebipõhise küsitlusplatvormi (www.alchemer.eu) kaudu, mille kaudu saadetakse

Rahvastikuregistrist päritud e-posti aadressidele e-kiri (küsitluskutse) veebilingiga. Juurdepääs küsitlsplat-

vormile ning kogutud andmetele on mitmeastmelise autentimise põhjal kättesaadav ainult selle uuringu

andmeid analüüsivale Balti Uuringute Instituudi analüütikule. Kõik kogutavad andmed asuvad küsitlus-

keskkonna www.alchemer.eu Euroopa Liidu (EL) serveris.

- Kogutud andmeid töödeldakse, st analüüsitakse, sh puhastatakse ja anonümiseeritakse, statistilise ana-

lüüsi tarkvaraga (R). Analüüsitavad andmed majutatakse Euroopa Liidu riigis (Eesti).

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Määratlemata kodakondsusega isikud, kes elavad Eestis alalise elamisloa alusel.

Kogupopulatsiooni suurus on hinnanguliselt 60000. Rahvastikuregistrist päritavate kontaktide hulk on

15000. Eeldatava netovalimi suurus ehk vastajate (respondentide) arv on 650.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Isikuandmed päritakse peale positiivsete otsuste saamist eetikakomiteelt ja AKI-lt, orienteeruvalt

september-oktoober 2024.

Isikuandmed päritakse september-oktoober 2024 seisuga nende isikute kohta, kes vastavad sihtrühma

tunnustele (määratlemata kodakondsus, Eesti püsielanik, vanus 18-64 jm).

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Isiku kontaktandmed: 1. e-posti aadress.

Isikute nimede väljastamist ei soovita.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Rahvastikuregister (RR).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Andmekogu vastutava töötlejaga ei ole veel konsulteeritud. Seda tehakse august 2024 teises pooles.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmeid ei pseudonümiseerita. Rahvastikuregistrist päritavaid e-posti aadresse kasutatakse vaid

küsimustiku levitamiseks ja neid ei seota uuringus osalejate vastustega. Kogutud andmed

anonümiseeritakse ning kogu andmestik puhastatakse sellisel moel, et ükski vastaja ei oleks otseselt ega

kaudselt tuvastatav. Kaudse tuvastamise vältimiseks puhastatakse andmestik sellisel moel, et nt alla viie

vastajaga rühma teatud tunnuste lõikes, nt vanus, elukohapiirkond jmt agregeeritakse. Andmestiku

anonümiseerimise teostab andmete koguja (volitatud töötleja), Balti Uuringute Instituut.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Andmeid ei pseudonümiseerita.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Andmeid ei pseudonümiseerita.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.

Andmeid ei pseudonümiseerita. Päritud Rahvastikuregistri kontaktid kustutatakse kohe pärast

andmekogumise lõppu, kuid mitte hiljem kui 2024. aasta neljanda kvartali lõpuks.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse valimi

moodustamiseks. Brutovalimi moodustamisel

(esmane juhuslik väljavõte rahvastikuregistrist)

teavitatakse andmesubjekte nende isikuandmete

töötlemisest nii otseselt kui ka kaudselt.

Otseselt saab teavitus täidetud läbi selle, et

kõikidele rahvastikuregistrist saadud kontaktidele

saadetakse e-kiri küsitluses osalemiseks. Selles

kaaskirjas on mh selgitatud, kust isiku

kontaktandmed saadi ning millisel eesmärgil tema

andmeid töödeldakse, sh kuidas järgitakse

andmekaitse reegleid. Vt küsitluse kutset lisas 5.

Kaudselt saab teavitus täidetud avalikkuse ehk

avaliku info jagamise kaudu. Selleks on

Integratsiooni Sihtasutus (kui

Kultuuriministeeriumi poolt uuringu volitatud

töötleja) postitanud enda veebilehele informatsiooni

uuringu läbiviimise kohta – eesmärgid ning üldine

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

info isikuandmete töötlemise kohta

(https://integratsioon.ee/kaardistame-peamised-

takistused-eesti-vabariigi-kodakondsuse-

taotlemisel).

Kõikidel küsitluse saanud isikutel on

andmesubjektidena võimalik keelduda edasisest

andmete töötlemisest, s.t. väljendades soovimatust

uuringus osaleda kas läbi vastava lingi vajutamise

(nn unsubscribe link) kaudu küsitluskutses või

vastamatajätmise kaudu.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse. Küsitluse kaaskirjas ning küsitluse avalehel tuuakse

välja respondendi kontakti saamise koht (RR) ja

põhjus/eesmärk (uuring poliitikakujundamise

eesmärgil).

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6? Küsitluse avalehel, enne ankeedi täitmise

alustamist.

Ankeedi täitmist saab alustada ainult juhul, kui

vastaja teeb „jah“ valiku/linnukese enda

nõustumisega uuringus osalemiseks.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Marek Tiits

juhatuse esimees

Balti Uuringute Instituut /allkirjastatud digitaalselt/

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad9:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui taotlemisel

6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

on olemas)

Lisa 2: Hankeleping X

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm X

Lisa 4: Küsimustik X

Lisa 5: Küsitluskutse X

Lisa 6: Ankeetküsitluse avaleht X

Lisa 7: Vastutava töötleja volitus volitatud töötlejale X

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/24/16-6 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Agnes Järvela

Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2024 Tallinnas

Taotluse esitaja

Kristjan Kaldur

Balti Uuringute Instituut [email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 alusel otsustan:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine uuringus

„Määratlemata kodakondsusega elanike uuring“ 13.08.2024 esitatud ja 13.09.2024

täiendatud taotluses tingimustel ja mahus;

2. Kultuuriministeeriumil tagada algandmete hävitamisakti esitamine hiljemalt

06.01.2025 vastavalt taotluse punktile 10.3.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“ (lisatud). Uuringu

vastutav töötleja on Kultuuriministeerium ning volitatud töötlejad Balti Uuringute Instituut ja

Integratsiooni Sihtasutus.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu

analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on

täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse

ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud

isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud

juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus

tulenevad õigusaktist.

2 (2)

Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse

eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud

ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute

kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Otsuse

tegemisel olen arvestanud Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee 25.09.2024

otsusega nr 1376.

Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib

tingimustel, mis on 13.08.2024 esitatud ja 13.09.2024 täiendatud taotluses ja selle lisades. Kui

uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni

teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Agnes Järvela

jurist

peadirektori volitusel

Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus