| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-14/4 |
| Registreeritud | 25.09.2024 |
| Sünkroonitud | 27.09.2024 |
| Liik | Aruanne (siseaudit) |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-14 Siseauditi lõpparuanded (sh ministeerium ja valitsemisala) |
| Toimik | 1-14/2024 Siseauditi lõpparuanded |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Helen Heiter |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1
1
IV AUDITI TULEMUSED
4.1. Etendustegevuse korralduse optimaalsus
Eesmärk oli hinnata, kas ja kuidas on võimalik teatris muuta protsesse tõhusamaks ja tagada
kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine (näitlejate töökoormus ja palgamudel, saalide hõivatus jmt).
Etendustegevuse korralduse optimaalsust näitab ka võrdlus teiste riigi asutatud etendusasutustega.
4.1.1. Võrdlus teiste teatritega (sarnased riigi asutatud sihtasutused)
Aluseks võeti äriregistrist avalikult kättesaadavad 2022 ja 2023 majandusaasta aruanded ning arvutati
välja järgmised näitajad, mis on universaalsed ja võimaldab võrrelda riigi SA omavahel, sõltumata kas
muuseumid, teatrid, kontsertorganisatsioonid vmt. Näitajad on tulemusindikaatorid KuM seatavates
asutaja ootustes:
a) ettevõtlustulu töötaja kohta (lisandväärtus 1 töötaja kohta), väljendatuna EUR;
b) tegevuskulu külastaja kohta aastas – väljendatuna EUR;
c) omatulu osakaal kogutuludest – väljendatuna %.
I Ettevõtlustulu töötaja kohta vs etendused
10615
15688 17542
10678
18650
14266
0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
0
100
200
300
400
500
600
Vene Teater Rakvere Teater Ugala Teater Eesti Noorsooteater
Eesti Draamateater
Endla Teater
EU R
Et en
d u
st e
ar v
2022
Etenduste arv ettevõtlustulu töötaja kohta (lisandväärtus 1 töötaja kohta) * EUR
13475
22119 20550
13658
28101
19680
0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
0
100
200
300
400
500
600
Vene Teater Rakvere Teater Ugala Teater Eesti Noorsooteater
Eesti Draamateater
Endla Teater
EU R
Et en
d u
st e
ar v
2023
Etenduste arv ettevõtlustulu töötaja kohta (lisandväärtus 1 töötaja kohta) * EUR
Lisa 1
2
Saab välja tuua, et:
a) kõikides teatrites oli 2023 edukas aasta, kasvas nii teenitav tulu töötaja kohta ning ka etenduste
arv aasta lõikes. Edukaim teater nii etenduste arvu kui teenitava ettevõtlustulu osas töötaja kohta
on Eesti Draamateater. Kõikides teatrites saab tulude kasvu oodata, juhul kui tõsta piletihinda
ja/või saavutada saalide maksimaalne hõivatus;
b) Vene Teatri näitajad on võrreldavad Noorsooteatriga (mõlemad on kitsale sihtrühmale
suunatud);
c) Rakvere Teatri näitajad on võrreldavad teiste regionaalselt paiknevate Ugala ja Endla Teatriga.
II Tegevuskulud külastaja kohta
10615
15688 17542
10678
18650
1426613475
22119 20550
13658
28101
19680
0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
Vene Teater Rakvere Teater Ugala Teater Eesti Noorsooteater
Eesti Draamateater
Endla Teater
EU R
Axis Title
Ettevõtlustulu töötaja kohta (lisandväärtus 1 töötaja kohta) EUR
2022 2023
53
71
45
65
45 51
0
10
20
30
40
50
60
70
80
0
20000
40000
60000
80000
100000
120000
140000
Vene Teater Rakvere Teater Ugala Teater Eesti Noorsooteater
Eesti Draamateater
Endla Teater
EU R
K ü
la st
aj at
e ar
v
2022
Külastajate arv Tegevuskulu/külastaja kohta aastas* EUR
Lisa 1
3
Saab välja tuua, et:
• kõige suurem langus kuludes 1 külastaja kohta oli Rakvere Teatris (-12 EUR per külastaja), vähesel
määral ka Endlas ja Vene Teatris (-4 EUR per külastaja). Teistel püsivad tegevuskulud külastaja
kohta enam vähem samad;
• mida rohkem külastajaid sama tegevuskulu mahu juures, seda parem näitaja. Optimaalne teatrite
võrdluses on 50 EUR/külastaja kohta ja alla selle.
50 59
46
66
46 47
0
10
20
30
40
50
60
70
80
0
20000
40000
60000
80000
100000
120000
140000
Vene Teater Rakvere Teater Ugala Teater Eesti Noorsooteater
Eesti Draamateater
Endla Teater
EU R
K ü
la st
aj at
e ar
v 2023
Külastajate arv Tegevuskulu/külastaja kohta aastas* EUR
50 59
46
66
46 47
0
10
20
30
40
50
60
70
80
Vene Teater Rakvere Teater Ugala Teater Eesti Noorsooteater
Eesti Draamateater
Endla Teater
EU R
Tegevuskulu/külastaja kohta aastas EUR
2022 2023
Lisa 1
4
III Tegevuskulud külastaja kohta vs teenitud omatulu %
• Head tasakaalu kulude ja teenitud omatulu vahel hoiavad Ugala, Draamateater ja Endla.
• Noorsooteatri kulud külastaja kohta on kõrgemad kui teistel, kuna kulud sisaldavad ka makseid
RKASle, mis on oluliselt suuremad kui on kulud hooneid ise hallates (sisaldab remondifondi
komponenti, mis teistel puudub);
• Rakvere Teatri kulud külastaja kohta muudavad kõrgemaks väljasõiduetendused, kus
külastajate arv reeglina väiksem (väikesed maakohad) vs suured linnad.
53 71 45
65 45
51
31 39 48
21
47
42
0
10
20
30
40
50
60
0
20
40
60
80
Vene Teater Rakvere Teater Ugala Teater Eesti Noorsooteater
Eesti Draamateater
Endla Teater
%EU R
Axis Title
2022
Tegevuskulu/külastaja kohta aastas* EUR Omatulu osakaal kogutuludest %
50 59 46 66 46 47
32
45 49
22
53
46
0
10
20
30
40
50
60
0
10
20
30
40
50
60
70
Vene Teater Rakvere Teater Ugala Teater Eesti Noorsooteater
Eesti Draamateater
Endla Teater
%EU R
2023
Tegevuskulu/külastaja kohta aastas* EUR Omatulu osakaal kogutuludest %
Lisa 1
5
4.1.2. Rakvere Teatri tulud/kulud
Vaatluse all olid SAPst saadava info kohaselt 2022 ja 2023.
Saab välja tuua, et:
• omatuludest moodustab etendustegevus vastavalt kuni 58%. Ülejäänud tulud on seotud kino ja
kohvikuga;
• etendustegevuse tuludest on suurim ja tõusva osakaaluga kuni 43,3 % väljasõiduetenduste tulu,
millest üle 23,4 % on etendused rahvamajades. 36-39 % juures püsivad etendused statsionaaris ehk
Rakveres. Suveetendused moodustavad etendustegevusest ca 17%.
• omatulud on kasvanud, moodustades ca 45% (2023), kuid oli 39% (2022);
• Kohvik ja Kino on majanduslikult isetasuvad ehk hinnatakse nende tulusust (tulud-kulud). Kohviku
tulusus on 2023 kasvanud, 7530 eur (2023), varasema 317 eur(2022). Sama on ka Kinol, teenides
85 795 eur (2023) puhastulu vs 22 919 eur (2022).
• Kogukulud jagunevad suhtarvuna 40% majandamiskulud vs 60% personalikulud.
4.1.3. Väljasõiduetendused – Eesti vs Lääne-Viru maakond
Kui vaadata väljasõiduetendusi eraldi, selgub, et:
• maakondade lõikes aastatel 2018 – 2023 suuri kõikumisi ei ole. Hiiumaal ei käida, kõige enam
käiakse Harju maakonnas (üle 60% on Tallinnas, ka Viimsi, Keila, Aruküla, Kiisa);
• koroona mõjul on vahepeal väljasõiduetenduste arv langenud, kui nüüd on taastunud 2018 tase.
Enim on teatri väljasõiduetendused vähenenud Viljandi ja Võru maakonnas (-6 etendust vähem kui
2018);
• Ootuspärane on, et peamine tegevuspiirkond on Lääne-Viru maakond.
1 302 127 1 835 916
697 386 1 066 879
1 524 817 1 485 945
555 914 607 691
0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
2022,000 2023,000
Rakvere Teater etendustega seotud tulu vs kulu
Omatulu kokku Tulud etendustegevusest
Majandamiskulud kokku sh lavastustega seonduv kulu kokku
Lisa 1
6
168
149 149 147 150
2 4 0 0 0
184 169
150 147
183
0
50
100
150
200
0
50
100
150
200
2023 2022 2021 2020 2018
Etendused Lääne-Viru maakonnas
sh Rakvere linn sh Tamsalu linn Lääne-Viru maakond
0
10
20
30
40
50
60
Rakvere Teatri etendused Eestis v.a kodumaakond Lääne- Viru
2023 2022 2021 2020 2018
Lisa 1
7
• Väljasõiduetendused moodustavad Rakvere Teatri etenduste koguarvust ca ½. 2018
moodustasid väljasõiduetendused 54,8 % etenduste koguarvust, 2022 oli see 47,3%, 2023
juba 49,2%.
• kui vaadata repertuaaris olevaid lavastusi, siis 85% - 90% lavastustest, on kasutusel ka
väljasõitudel.
• 10 ja enam korda mängitakse neist u 4-5 lavastust, mis väljendub nii kõrgemas piletitulus
kui ka külastajate arvus. Väljasõiduetenduste piletitulu ja külastajate arvuga on seotud saali
suurus ehk suuremates linnades on suuremad saalid ja seetõttu ka piletitulu/külastajate arv
kõrgem võrdlusena maakondade rahvamajadega.
Allikas: Eesti Teatri Agentuuri ja teatri enda statistika
94
2138
121
1469
817
290 174
3164
1159 932
344
3277
1151
590 197
1110
49
3408
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
0 5000
10000 15000 20000 25000 30000 35000 40000 45000 50000
K ü
la st
aj at
e ar
v
EU R
Väljasõiduetendused 2022
Piletitulu (ilma km-ta) EUR Etenduse külastajate arv
1308
667
4036
2770
105
1160
2910
1444
631 653
3765
1148
2656
1247
70
1099
1958
1086
2007
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
0
10000
20000
30000
40000
50000
60000
70000 K
ü la
st aj
at e
ar v
EU R
Väljasõiduetendused 2023
Piletitulu (ilma km-ta) EUR Etenduse külastajate arv
Lisa 1
8
4.1.4. Etendused statsionaaris ja nende külastatavus 2022 vs 2023
Rakvere Teatris on 2 saali: Suur Saal (411 kohta) ja Väike Saal (108 kohta).
Teatri Agentuuri esitatud statistikast oli võimalik välja arvestada etenduse keskmine külastatavus =
külastajate arv kokku/etenduste arv). Seejärel arvestada antud etenduse külastatavus kokku ehk saali
hõivatuse % = 100* etenduse keskmine külastatavus / saalides olev kohtade arv kokku. Maha on
arvestatud väljasõiduetendused.
Saab välja tuua, et:
• suure saali keskmine hõivatus oli 45,3% (2022) ja 52,5% (2023). Sõltuvalt lavastusest ja selle
menust.
• Väikese saali etenduste hõivatus oli keskmiselt 70,1% (2022) ja 79% (2023).
• Teater jälgib publikuhuvi ehk saalide hõivatust ning madala külastatavusega etendused võetakse
mingi aeg mängukavast maha.
• Etendused jaotuvad saalide vahel võrdselt suhtarvuna 11/12 väikses ja u 9/10 etendust suures saalis.
76,85
61,44
17,03
77,89
57,77
18,73
44,12
23,03 26,38 33,38
61,52
0,00 10,00 20,00 30,00 40,00 50,00 60,00 70,00 80,00 90,00 100,00
0 5000
10000 15000 20000 25000 30000 35000 40000 45000 50000
%
EU R
( ilm
a km
-t a)
Suure Saali etendused 2022
Piletitulu (ilma km-ta) Hõivatus (arvestatud saali kohtade arvuga) = publikuhuvi
43,80
86,66
47,62
80,09
35,04
68,56
41,61
16,55
53,28
0,00 10,00 20,00 30,00 40,00 50,00 60,00 70,00 80,00 90,00 100,00
0
10000
20000
30000
40000
50000
60000
70000
%EU R
Suur Saal - etendused 2023
Piletitulu (ilma km-ta) Saali hõivatus %
Lisa 1
9
Allikas: Eesti Teatri Agentuuri statistika
• Saalide hõivatus on seotud teatri mängukavaga. Juunis toimus teatri suvelavastus Lammasmäel,
juulis-augustis kollektiivpuhkus. Sel ajale ajastatakse kas saalide remont või suuremat tööd
majas (fassaadiremont, akende-uste vahetus vmt). Teiste teatrite etendused saalide hõivatusest
on 8-13% suures saalis ja ca kuni 8% väikses saalis. Rendiürituste osakaal on väga väike-
ulatudes 3% suures saalis. Väikest saali renditakse harva.
• Aasta keskmine saalide hõivatuse % (arvestatuna, et kalendrikuus on 30 päeva) on veidi üle 50
% (ulatused 52% kuni 56%) ehk keskmiselt 15/16 (suur/väike saal) kalendripäeva kuus. Kui
kollektiivpuhkus välja jätta on keskmine hõivatus 17/21 (suur/väike saal) kalendripäeva kuus.
76,06 76,99 59,26
73,46 79,63 89,47
48,15
89,81
23,15
84,98
0,00
20,00
40,00
60,00
80,00
100,00
0
5000
10000
15000
20000
%EU R
Väike Saal - etendused 2022
Piletitulu (ilma km-ta) Saali hõivatus ehk külastatavus%
61,03
76,30 81,71
63,89
82,72
66,51
86,93 77,93
91,25
68,98
83,56
100,00
0,00 10,00 20,00 30,00 40,00 50,00 60,00 70,00 80,00 90,00 1 0,00
0 2000 4000 6000 8000
10000 12000 14000 16000 18000
Väike Saal - etendused 2023
Piletitulu (ilma km-ta) Saali hõivatus % ehk külastatavus arvestatuna saalis olevaid kohti
Lisa 1
10
Allikas: Rakvere Teatri edastatud tabel_ruumide hõivatus 2022_2023
Olulisus Tähelepanek 1
Positiivne Võrdluses teiste teatritega on Rakvere Teater efektiivne s.o teisel kohal pärast
Draamateatrit, teenides enim ettevõtlustulu töötaja kohta (hõlmab nii
etendustegevust +kino, kohvik).
Edaspidiselt võimalik võtta suund vähendada kulutusi külastaja kohta (näiteks vähem
külastusi vähese külastatavusega rahvamajades) ning jälgida/tõsta statsionaaris
toimuvate etenduste külastatavust (iseäranis Suure Saali etendustel).
Suure ja Väikese Saalide keskmine kasutus (välja jäetud kollektiivpuhkus) on 17/21
(suur/väike saal) kalendripäeva 30st kuus, kuid teadmata on kas see on optimaalne tase
või on kasutust võimalik suurendada.
Järeldus/Risk: Maakondade elanike arv jätkab vähenemist. Üsna vältimatu on trend, et teatri etendused
koonduvad suurematesse linnadesse rahvamajade asemel, kuna väikestes maakohtades ei ole enam
optimaalsel määral etenduste külastajaid.
Riigivara optimaalne kasutamine ja kvaliteetsem, optimaalsem avalike teenuste pakkumine.
Soovitus: 1) sõltuvalt asutaja seatud ootustest regionaalsele etendustegevusele, planeerida maakondades
mängitavaid väljasõiduetendusi, lähtudes eeldatavast optimaalsest külastatavusest.
2)töötada välja sisemine metoodika, mis võimaldaks hinnata Rakvere Teatrimaja suure ja väikese saali
aastast kasutust (mis on maksimaalne kasutuskordade arv ühes kalendrikuus), eesmärgiga leida võimalusi
pakkuda vabu aegu erateatritele.
Rakvere teatri kommentaar:
1) Ei nõustu üldse. Riik ei ole seadnud ootust planeerida regionaalset etendustegevust lähtudes külastajate
arvust. See tähendaks, et riik võtab linnastumise trendi kui paratamatust ja käitub vastavalt. Kasvõi tänase
rohepöörde ja kliimaparanduse või vaimse tervise probleemide valguses ei ole perspektiivikas koondada
elanikkonda linnadesse, vaid tuleks otsida võimalusi trendi pööramiseks. Kui see nii ei ole, siis tuleks selline
seisukoht riigi poolt selgesti väljendada. Täna on näiteks erateatrite rahastamise üks kriteeriume teatrikunsti
kättesaadavus maakondades, ja see on nõue, mida rakendati esmakordselt 2024. aasta toetuste määramisel.
Meie arvates näitab see, et riik peab oluliseks kultuuri kättesaadavust elukohast sõltumata. Ligipääsetavuse
kava esitamine on ka üks sihtasutuste rahastustaotluste nõue. Sama põhimõte on kirjeldatud ka valdkonna
arengukavas.
SA Rakvere Teatrimaja on töötanud põhimõttel, et kommertslikud lavastused ja kõrgemad piletihinnad
linnades doteerivad etendusi, mis antakse maapiirkondades ning repertuaari, mis on kunstiliselt nõudlikum
7,92%
13,22%
2,97% 3,17%
0,00%
5,00%
10,00%
15,00%
20,00%
25,00%
0
50
100
150
200
250
2022 2023
%
Ü ri
tu st
e ar
v Suure Saali üritused
Ürituste arv kokku (tk)
Teiste teatrite etenduste osakaal
Rendiürituste osakaal
4,78%
8,12%
0,53% 1,01% 0,00%
5,00%
10,00%
15,00%
20,00%
25,00%
0
50
100
150
200
250
2022 2023
%
Ü ri
tu st
e ar
v
Väike Saal üritused
Ürituste arv kokku (tk)
Teiste teatrite etenduste osakaal
Rendiürituste osakaal
Lisa 1
11
ja ei paelu laiu publikusegmente. Seega piiritleb optimaalse külastatavuse mõiste eelarve tasakaal, aga mitte
konkreetse etenduse jäämine plussi või miinusesse. Rakvere Teatri kogemuse põhjal on vaja erinevates
kohtades endale publik kasvatada, st. tuleb ühes kohas käia regulaarselt ja mitte heituda esialgsest vähesest
publikuarvust. Selliseid näiteid on meil mitu, nimetame hetkel Narvat, Valgat ja Kohtla – Järvet. Muidugi
ei saa me etendusi anda väga väikestes paikades, sellele seab piirid eelarve ja lavastuste tehnilised
nõudmised.
Kulutuste vähendamine külastaja kohta on tänuväärt eesmärk niikaua, kui see ei tekita repertuaari
kommertsialiseerumist ja teatritegevuse allutamist rahalistele eesmärkidele.
2) Nõustume osaliselt. Ruumide kasutamine võimalikult eesmärgipäraselt on kahtlemata ka meie eesmärk,
sest see annab meile lisavahendeid eelarvesse. Metoodika on väga lihtne: saalid on vabad Rakvere Teatri
puhkepäevadel, ja need on teada aasta ette. Pool aastat ette on tehtud ka täpsed etenduste ja proovide
graafikud. Kõikidel vabaks jäänud päevadel on võimalik saale rentida. Täna ületab meie pakkumine
nõudluse, st väiketeatritel ja kommertsüritustel on oluliselt rohkem võimalust ruume rentida kui nad seda
tegelikkuses teevad.
Ruumide kasutamist mõjutavad/selgitavad järgmised asjaolud:
* esitatud numbrites 17/21 kajastuvad ainult konkreetsed sündmused (proovid ja etendused), aga ei kajastu
näiteks need ajad, millal enne esietendust töötavad laval lavastaja ja valguskunstnik, videokunstnik jne.
* mõnel juhul on tööaja kokku hoidmiseks mõistlik jätta lavakujundus üles ka siis, kui seal konkreetselt
etendust või proovi ei toimu. Ka need korrad ei kajastu arvus 17/21.
* saal võib olla vaba, aga puuduvad tehnikud. Proovi - ja etenduste aja kokku hoidmiseks töötame 3
paralleelis, see tähendab, et mõnel päeval toimub 2 väljasõitu ja suures saalis proov. See tähendab, et väike
saal on küll vaba, aga puudub tehniline meeskond sealse külalisetenduse teenindamiseks.
* saali rentimine tähendab alati tehnilise, administratiivse ja publikut teenindava meeskonna osalemist
külalisetenduse ettevalmistamisel ja esitamisel. Siin aga on piiravaks nädalase ja tööpäevade vahelise
puhkeaja andmine, samuti nädalase ja igakuise tööaja normid eriti tehnikutel.
* eriti suured üritused, näiteks mitmepäevased konverentsid, mille puhul lisandub renditulule ka tulu
toitlustamiselt või tellitakse konverents koos etendusega, planeeritakse aasta jagu ette ja sellisel juhul
kohandatakse teatri tööplaan nende üritustega.
KuMi kommentaar: Oleme läbi rääkimas asutajaootusi. Asutajaootuste seisukohalt on väljasõiduetendused
olulised. Tuleb tasakaal leida kasumlikkus vs kättesaadavus. Kasumlikum on kindlasti käia Tallinnas, kuid
regionaalsuse aspekt ei tohiks ära kaduda.
4.1.5. Loomenõukogu, näitlejate töö planeerimine ja töökoormused
Kriteeriumid: Etendusasutuse seadus1, Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Etendusasutuste Liidu vaheline
kollektiivleping2, SA Loomenõukogu põhikiri.
Etendusasutuse seaduse § 2 lg 2 on sihtasutusena tegutseval etendusasutusel ja lisaks loomingulisele
juhile ka loomenõukogu. § 8 järgi etendusasutuse loomenõukogu kavandab ja hindab etendusasutuse
loomingulist tegevust. Loomenõukogu moodustamise kord ja nõukogu pädevus sätestatakse
etendusasutuse põhimääruses või põhikirjas. Loomenõukogusse kuuluvad etendusasutuse loominguline
juht ja loominguliste töötajate esindajad. Loomenõukogusse võivad kuuluda ka etendusasutuse juht ja
1 Etendusasutuse seadus, Riigikogu 11.06.2003, RT I, 06.08.2022, 7
2 Eesti Näitlejate Liidu ja Eesti Etendusasutuste Liidu kollektiivleping, 12. august 2014
Lisa 1
12
asjatundjatena teised isikud. Vastavalt § 5 lg 2 etendusasutuse loomingulist tegevust kavandab ja
koordineerib loominguline juht, kes:
1) korraldab etendusasutuse repertuaarivalikut ning koostab repertuaariplaani või hooajakava ja esitab
selle loomenõukogu olemasolu korral sellele arvamuse andmiseks;
2) korraldab loominguliste töötajate valikut ja rakendamist;
3) tagab etendusasutuse loominguliste eesmärkide täitmise.
Rakvere teatri loominguline juht on alates 2017. aastast Peeter Raudsepp.
Selgus, et:
• SA põhikirja järgi loomenõukogu moodustamise kord, pädevus, töökord ja muud tegevusega
seotud tingimused sätestatakse Loomenõukogu põhikirjas, mille kinnitab Nõukogu.
Loomenõukogu moodustamise kord ja nõukogu pädevus on sätestatud nõukogu poolt kinnitatud
Rakvere teatri loomenõukogu3 põhikirjas.
• Loomenõukogu põhikirja järgi on loomenõukogu koosseisu volituste kestus 1 aasta. Nõukogu
volitused lõppevad hooaja lõppedes. Uue loomenõukogu koosseisu kinnitab teatri nõukogu
hiljemalt üks kuu enne loomenõukogu koosseisu volituste lõppemist. Loomenõukogu on kuni
8-liikmeline ja sinna kuuluvad etendusasutuse juhatuse liige, loominguline juht ning
loominguliste töötajate esindajad jt isikud. 21. märts 2024 tegi teatrijuht nõukogule ettepaneku
kinnitada uus Rakvere Teatri 8-liikmeline loomenõukogu, nõukogu on koosseisu kinnitanud.
• Loomenõukogu koguneb Rakvere teatris 4 korda aastas, protokollidest ilmneb, et nõukogu töö
on sisuline ja tegevus vastab etendusasutuse seaduse §-le 8, st loomenõukogu kavandab ja
hindab etendusasutuse loomingulist tegevust;
• Loomingulise juhi ametijuhendi järgi esitab ta mh repertuaariplaanid ning annab sihtasutuse
juhatajale teada lavastajad, kunstnikud ja külalisnäitlejad, kellega on eelnevalt saavutanud
kokkulepped; teeb ettepanekuid kunstilise koosseisu (näitlejad, lavastaja) tööle võtmise kohta;
analüüsib kunstilise koosseisu töötulemusi vähemalt 1 (üks) kord aastas.
• Rakvere teatris on 18 koosseisulist näitlejat täiskoormusega töölepingute alusel.
• Eesti Näitlejate Liidu (ENL) ja Eesti Etendusasutuste Liidu (EETEAL) vahel sõlmitud
kollektiivleping kohustab teatreid sõlmima täistööajaga töölepinguid. Vastavalt
kollektiivlepingule ainult erandjuhtumitel ning kokkuleppel ENL-i ja/või Usaldusisikuga saab
näitlejaga sõlmida töölepingu osalise tööajaga.
• Näitlejatele kehtib summeeritud tööaja arvestus, mis on tuletatud keskmisest 40- (neljakümne)
tunnisest töönädalast ja mille perioodiks on neli kuud (jaanuar-aprill; mai-august; september-
detsember). Näitlejate täistööaeg tööajatabelites on 10 % tööaja normist väiksem, et teha
iseseisvat tööd. Näiteks kui täistööaeg on 168 h kuus, siis näitlejate tööaja tabelis on tööajana
kirjas 151,2 h. See tähendab, et 151,2 h võib ta olla hõivatud etenduste ja proovidega, 16,8 h on
ette nähtud iseseisvaks tööks.
• Kõikidele näitlejatele makstakse minimaalselt kultuuritöötaja miinimumtasu (2024. a 1600 eur)
olenemata töötatud tundidest.
• Analüüsisime näitlejate töökoormusi aastatel 2022-2023 audiitoritele edastatud tööajatabelite
põhjal ning selgus, et näitlejate keskmine töökoormus Rakvere teatris 2022. a oli 55% ja 2023.
a 51% normtöötundidest ehk täistööajast. Sinna juurde ei ole arvestatud 10% ettenähtud
iseseisvat tööd. Võrreldes 2019 läbiviidud nõuandvas töös, oli Rakvere Teatris, näitlejate
keskmine töökoormus 69%.
3 Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja loomenõukogu põhikiri, kinnitatud SA nõukogu 22.03.2024 koosolekul
Lisa 1
13
• Näitlejate töökoormused trupi sees varieeruvad. 2023. a töötas teatris vähem kui 50%
koormusega 5 näitlejat (ei ole arvestatud iseseisvat tööd). Lisaks varieerub ka töökoormus aasta
sees – olenevalt lavastuste arvust jm. Osaliselt tingib näitleja töö iseloom töömahu kõikumise,
kuna loominguline juht otsustab, keda konkreetses lavastuses vaja on.
• Palgavahemik, mida teater saab näitlejale maksta on minimaalne, st kui kõikidele näitlejatele
on tagatud kultuuritöötaja miinimumpalk jääb teatril üle vähe vahendeid, et teha erisusi
näitlejate palkades sõltuvalt nende koormusest, staažist, pädevusest vms.
• Kui näitleja ei ole hõivatud proovide või etendustega, võivad näitlejad teha kõrvaltegevusi (tööd
teistes teatrites, televisioonis, reklaamis vms) kui on saavutanud kokkulepe teatriga ning see ei
sega nende põhitööd.
Tabel 2. Rakvere teatri näitlejate keskmine töökoormus vs normtööaeg
Aasta Jaanuar-aprill mai-august
september-
detsember
Aasta
keskmine
2022 46% 67% 52% 55%
2023 57% 46% 51% 51%
Allikas: audiitoritele edastatud SA tööajatabelid
• Rakvere teatri juhataja sõnul on keeruline näitlejate palkamist/trupi koosseisu muutmist
paindlikumaks muuta ENL-i ja EETEALi kollektiivlepingu ja riigi rahastamisskeemi raamides.
Teatrite rahastamisel võetakse mh aluseks trupisuurust. Kui nt näitleja koht koondatakse, siis
ütleb riik, et selle tagasiloomisel raha enam antud kohale ei saa. Teatris on juhi sõnul täna
näitlejaid vähem tööl kui võiks olla (Rakvere teatris 18 näitlejat vs Vene Teatris 34,5 täidetud
näitleja ametikohta). Külalisnäitlejaid kasutatakse võimalikult vähe, kuna iga külalisnäitleja on
kallis ja see raha tuleb piletitulust ise teenida.
• Etendusasutuse seaduse § 71 kohaselt, kui loomingulise töötajaga on sõlmitud tähtajaline
tööleping samas töökohas samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või
tähtajalist lepingut on pikendatud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse tema töösuhe
algusest peale tähtajatuks. Loomingulise töötajaga on lubatud sõlmida tähtajaline järjestikune
tööleping rohkem kui kaks järjestikust korda või pikendada seda rohkem kui üks kord viie aasta
jooksul, kui sellises võimaluses on kokku lepitud kollektiivlepingus ning tingimusel, et see on
vajalik loomingulise valdkonna töö eripära tõttu ning järjestikuste tähtajaliste töölepingute
koguarv ei ületa viit töölepingut ja kogukestus kümmet aastat.
• ENLi ja EETEALi kollektiivlepingus on fikseeritud, et pooled peavad tähtajalist töölepingut
näitlejale soodsamaks. Järjestikuste tähtajaliste töölepingute sõlmimisel ei muutu tööleping
tähtajatuks. Seega saavad teatrid maksimaalselt sõlmida 5 tähtajalist töölepingut 10 aasta
jooksul enne kui tööleping muutub tähtajatuks.
• Rakvere teatri juhi sõnul on problemaatiline see, et pärast 10 aastat, läheb leping tähtajatuks.
Juhi hinnangul oleks tähtajalised lepingud kõige parem viis süsteemi paindlikumaks muutmisel.
Sellisel juhul saaks trupi koosseisus paindlikumalt muudatusi teha vastavalt muutuvatele
vajadusele.
Olulisus Tähelepanek 2
Kriitiline
Tegemist on detsember 2020 tehtud siseauditi tähelepanekuga, vahepealsel
ajal muutusi ei ole toimunud.
a. Näitlejate reaalsed töökoormused teatris on võrdlemisi madalad võrreldes
normtööajaga (2022. a 55% normtööajast ja 2023. a 51% vs 2019 oli 69%, ei
Lisa 1
14
ole juurde arvestatud 10% iseseisvat tööd). Kõikidele näitlejatele makstakse
täistöötasu ehk kultuuritöötaja miinimumpalka, osalise koormusega
töölepingute sõlmimine on võimalik vaid erandjuhtudel ENLi ja EETEALi
kollektiivlepingust tingituna. Rakveres osalise töökoormusega näitlejaid trupis
ei ole.
b. Pärast 5 tähtajalise töölepingu sõlmimist või 10 aastat teatris töötamist
muutuvad näitlejate töölepingud tähtajatuks. Tähtajatuid lepinguid on
keerulisem lõpetada kuna näitleja töö iseloom tingib asjaolu, et töömaht
kõigub.
Risk: riigiraha mittesäästlik kasutamine. Riik tasustab näitlejaid täistööaja eest töötatud tundide
alusel ehk maksab kinni ka mittetöötatud töötunnid. Alakoormatud näitlejad peavad arvestama
eelkõige koduteatri repertuaariga, st nad ei saa pikalt ette planeerida koduteatriväliseid rolle kui
repertuaar ei ole veel valminud. Tegemist on paindumatu süsteemiga nii näitleja, teatri kui riigi jaoks.
Soovitus KuMile ja Rakvere teatrile:
1) pidada läbirääkimisi EETEAL-iga, eesmärgiga soodustada enam paindlikuid töövorme,
arvestades muutunud väliskeskkonda, st muuta kollektiivlepingu tingimusi. Nt lubada
teatritel sõlmida ka osalise tööajaga lepinguid, mis kollektiivlepinguga on lubatud vaid
erandtingimustel.
2) Uue näitleja põhitruppi tööle võtmisel rakendada esialgu tähtajalist töölepingut, et tagada
suurem paindlikkus nii teatri kui näitleja jaoks.
3) Vaadata üle tööaja arvestuse metoodika ehk mis liigitub hetkel näitleja tööaja hulka.
Võimalik, et lisaks 10% iseseisvale tööle, tuleb tööaja hulka arvestada ka muud tööga seotud
tegevused, mis hetkel tööaja arvestuses ei sisaldu.
Rakvere teatri kommentaar:
Nõustume osaliselt. Teatrispetsiifiliselt pole võimalik töötajaid koormata normtöötundide ulatuses.
Analoogne olukord on kõigis etendusasutustes. SA Rakvere Teatrimaja töötab kolmes paralleelis ning
näitlejate töötunnid moodustuvad mitmest tegurist kokku mida pole võimalik ainult kalendriga
kontrollida (rollist ja lavastaja soovist lähtuvalt hõivatus igapäevastes proovides, samal ajal
toimuvatest paralleeletenduste võimalikkusest, iganädalastest ning päevade vahelistest
puhketundidest ning kahe uuslavastuse vahele jäävast perioodist, millal uuslavastuse proove pole).
SA Rakvere Teatrimaja on alati rakendanud uute näitlejatega tähtajalisi töölepinguid. Osalise
koormusega lepingud poleks Rakvere puhul lahenduseks, sest osalise koormuse ja vähendatud tasu
eest pole nõus ükski näitleja Rakverre kolima. Kohapeal muud erialast tööd pole võimalik teha.
Külalisnäitlejate pealt näeme, kui keeruline on saada klappima ajagraafikuid nende muude töödega
ning vähetähtis pole ka tõik, et lisaks töötasule tuleb tasuda Rakverega seotud sõidu- ja elamiskulud.
Võibolla oleks võimalik Tallinnas juhtida sihtasutust sarnaselt projektiteatritega, kus puuduvad
täiskoormusega töölepingud näitlejatega. Kahjuks pole Rakveres, Viljandis, Pärnus taoline tegevus
kuidagi võimalik tänu piirkondlikkusele.
KuMi kommentaar: Ootame infot uue töölepingu seaduse muudatuse kohta, kust võib tulla uut infot,
mis on üldse tööaeg ja mida sinna sisse loetakse. Sellest tulenevalt võib edaspidi muutuda ka tööaja
planeerimine ja teatrites.
Lisa 1
15
4.2. Sisekontrollisüsteemi toimimine Rakvere teatris
Eesmärgiks hinnata, kas rakendatakse piisavaid sisekontrollimeetmeid, et tagada teatri tegevuste
õigusaktidele vastavus ja seatud eesmärkide täitmine sh varade ja ressursside kaitse, tegevuse
otstarbekus ja info säilimine.
Kriteerium:
• Sisekontrollisüsteemi toimimist hindasime lähtudes üldtunnustatud sisekontrollisüsteemi
küpsusmudelist (aluseks COSO mudel). Mudel vt sisekontrollisüsteemi hindamine, kooskõlas
Vabariigi Valitsuse seaduse § 92 1 definitsiooniga.
Positiivne: Tähelepanek 3
1. Teatri kõrgem juhtorgan on 5-liikmeline nõukogu, mis teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle
2. Teatril on toimiv struktuur, mida vaadatakse perioodiliselt üle; koostatud on arengukava ja iga-aastased
tegevuskavad, mille täitmist jälgitakse;
3. Infovahetus töötajatele on korraldatud läbi intraneti (Lydian), avalikel stendidel, e-posti teel, koosolekutel;
kehtestatud ja töötajatele on tutvustatud töökorralduse reegleid; regulaarselt viiakse läbi arenguvestlusi;
kehtestatud lisatasude süsteem;
4. Teatri dokumendihaldus ja arhiivindus on süsteemne ja korrastatud, toimib arhivaalide korrastamine ja
üleandmine Rahvusarhiivile.
5. Eelarvestamine ja finantsarvestus toimib nõuetele vastavalt – kehtestatud nõuetekohane SA Rakvere
teatrimaja raamatupidamise sise-eeskiri, sh sularahakäitlemine ja inventeerimine, SA-le osutab
raamatupidamise teenust Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK), käskkirjaga määratud kulujuhid ja
kulude kinnitamisel eARK-is järgitakse 4-silma printsiipi; kehtestatud SA hankekord, kus on reguleeritud ka
väikeostude korral pakkumuste võtmine; põhivara- ja väikevahendite inventuure viiakse regulaarselt läbi;
sularahakassa inventuurid ning ootamatud inventuurid;
Teatri vara lubatud kasutamise põhimõtted on töökorralduse reeglites; puhkuste, lähetuste korraldus, sh
varade haldus (va väikevarad) toimib nõuetekohaselt RTIPis;
6. Kehtestatud asutusesisene infosüsteemide kasutamise kord, kus reguleeritud ka infoturbeintsidentide korral
tegutsemine;
7. Tööohutus on tagatud nii teatri töötajatele kui külastajatele. Viiakse läbi töökeskkonna riskianalüüse,
kehtestatud on tulekahju korral tegutsemise plaan, stendidel üleval esmaabiandjate nimekiri,
esmaabivahendite asukohad ning töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku nimed.
Evakuatsiooniteed on tähistatud ning teed on vabad väljapääsude juures, töökabinetid on korrektsed ja
korrastatud. Viiakse läbi lavastuste riskianalüüse, mida tutvustatakse lavastusega seotud personalile allkirja
vastu.
4.2.1 Juhtimine ja administreerimine sh teabehaldus
Kriteeriumid:
• tõhus ja läbipaistev kontrollikeskkond;
• tõhus strateegiline planeerimine ja planeeritu elluviimine, täitmise ja mittesaavutamise
hindamine;
• vastutuste jaotus, mis ei toeta huvide konflikte ning tagab vajaliku pädevuse;
Lisa 1
16
• regulaarne ja läbipaistev aruandlus, mis tagab juhataja teadlikuse organisatsiooni olukorrast;
• toimiv dokumendihalduse ja teabehalduse funktsioon toetab organisatsiooni tegevust ja on
kooskõlas õigusaktidega;
• sõlmitud lepingute üle omatakse ülevaadet ning on tagatud lepingute õiguslikkus ja
organisatsiooni huvide kaitse;
• organisatsioonil on rakendatud meetmed pettuseriski maandamiseks.
Regulatsioon: Sihtasutuste seadus4, Rakvere teatri põhikiri, Rakvere teatri arengukava, VV 25.05.2017
määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“5; Rahvusarhiivi 28.12.2017 hindamisotsus
nr 5-1/17/69, korruptsioonivastane seadus6
Selgus, et:
I. Strateegiline planeerimine
• SA põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu korralised koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte
harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Viimastel aastatel käib nõukogu koos 3 korda aastas
ehk vähem kui kord 3 kuu jooksul.
• SA-l on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks ja selles nähakse ette SA
missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Rakvere teatri
arengukava on uuendatud ja kinnitatud nõukogu 7.11.2023 koosolekul aastateks 2024-2027.
Arengukavas on määratletud strateegilised eesmärgid, meetmed, olulisemad tegevused ja nende
tulemused. Mõõdikuid või sihttasemeid arengukavas seatud eesmärkide täitmise hindamiseks
ei ole fikseeritud.
• SA arengukavas on kirjas nt et: RT jätkab lavastuste esitamist nii statsionaaris kui väljasõitudes
– tulemus stabiilne publikuhuvi, RT on nähtav ja arvestatav üle Eesti ning teostab kultuuri- ja
regionaalpoliitikat. Stabiilse publikuhuvi mõõdikuid ei ole seatud ning jääb selgusetuks, kas
eesmärk on 2022-2023. a täidetud.
• Ülevaateid teatri arengutest annab sihtasutuse juhataja regulaarselt nõukogule, mida saab lugeda
nõukogu koosoleku protokollidest.
• Arengukavast lähtuvalt valmib aastane tegevuskava, mille ülesandeks on kirjeldada eesmärkide
(arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi. Iga aasta kohta koostatakse tegevuskava
täitmise aruanne. Tulemusi, mida tegevuskava aruandes kirjeldatakse, on keeruline otseselt
siduda arengukava eesmärkidega, st mil määral millised tegevused, millisesse strateegilisse
eesmärki panustasid.
• Riskidega tegeletakse jooksva töö käigus ja mittesüsteemselt. Tervet asutust hõlmavat riskide
hindamist läbi ei ole viidud ega riske fikseeritud. Riskide teadvustamine, mis on seotud
eesmärkide saavutamisega, on vajalik nii juhatusele kui nõukogule ning võimaldab seada
prioriteete ja keskenduda probleemsematele teemadele.
• Asutuse struktuur on uuendatud 2023. a.
4 Sihtasutuste seadus, Riigikogu 5.11.1995, RT I, 23.12.2022, 31 5 Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused, Vabariigi Valitsus 25.05.2017 nr 88, RT I, 19.05.2022, 8 6 Korruptsioonivastane seadus, Riigikogu 06.06.2012, RT I, 06.07.2023, 48
Lisa 1
17
Olulisus Tähelepanek 4
Keskmine KuM on algatanud asutaja ootuste seadmise, mistõttu muutub strateegiline planeerimine
ja teatri eesmärgid seotakse otseselt riigiüleste eesmärkidega sh seatakse mõõdikud.
a) Hetkel on Rakvere teatri arengukavas fikseeritud strateegilised eesmärgid, meetmed,
olulisemad tegevused ja nende tulemused, kuid mõõdikuid või sihttasemed puuduvad.
Eesmärkide saavutamist ei ole võimalik hinnata.
b) Riskidega tegeletakse jooksva töö käigus ja mittesüsteemselt.
Risk: strateegiliste eesmärkide saavutamist ei ole hetkel võimalik hinnata kuna mõõdikuid ei ole. Riske ei
ole teadvustatud ega hinnatud.
Soovitused: 1. Pärast asutaja ootuste seadmist uuendada teatri arengukava (kooskõlas asutaja ootustega).
Nõukogul seirata iga-aastaselt eesmärkide täitmist vastavalt sihttasemetele.
2. Minimaalselt iga-aastaselt enne järgmise aasta eelarve kinnitamist nõukogus, esitada lisaks
rahastamisplaanile ka olulisemate/kriitilisemate riskide ülevaade juhatuse vaatest. Töötada välja asutusele
sobiv riskihindamise juhis/põhimõtted ning rakendada seda iga-aastaselt. Seirata olulisemaid riske ning
määrata neile maandamistegevused.
Rakvere teatri kommentaar:
1) Nõustume. Kui asutaja ootuste dokument saab kinnitatud, siis loomulikult sellest lähtuvalt muudame ka
kõiki vajalikke dokumente.
2) Nõustume. Ei saa öelda, et me ka täna riske pidevalt ei seiraks ja jooksvalt, vastavalt vajadusele,
spetsiifiliselt ka ei reageeriks. Nõustume, et iga sammu kirjeldamiseks pole me täna üleüldiseid dokumente
koostanud.
II. Teabehaldus sh dokumendi ja infohaldus
• Juhataja käskkirjaga on kinnitatud sisemised korrad: infosüsteemide kasutamise kord7,
asjaajamiskord8, hankekord9, isikuandmete kaitse kord10, töökorralduse reeglid11,
raamatupidamise sise-eeskiri12.
• Dokumendihaldus on teabehalduse alategevus, st kehtib Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrus
nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“. Määruse peatükk 4 laieneb kõigile
avalikke ülesandeid täitvatele asutustele ning § 16 reguleerib dokumendihalduse korraldust,
mille lõige 3 sätestab, et „asutus loob, kooskõlastab ja menetleb dokumente elektrooniliselt.“
See tähendab, et asutused peavad kasutama süsteeme, mis on kohandatud dokumentide
korrektseks haldamiseks. Dokumendihaldussüsteemide eripära on nende võime hallata
dokumentide metaandmeid, jälgida dokumentide versioone, luua seoseid dokumentide vahel
ning tagada dokumentide turvalisus ja kooskõla arhiivieeskirjadega. Exceli kasutamine ei suuda
neid funktsioone täita.
• 2018. a kehtestatud SA asjaajamisekorrale vastavalt dokumendid registreeritakse
elektrooniliselt kasutades AS Nortal tarkvara Postipoiss ja käskkirjade, lepingute
registreerimiseks MS Excel. Tegelikkuses lõpetati leping Postipoisiga mõned aastad tagasi,
kuna see ei täitnud teatri vajadusi. Alates 2021. a on Exceli põhine dokumentide registreerimine,
sh sissetulev-väljaminev kirjavahetus, juhataja kk-d, lepingud jm. Dokumentide registreerimisel
7 SA Rakvere Teatrimaja infosüsteemide kasutamise kord, kinnitatud 13.04.2018 juhataja käskkirjaga nr 1-1.5/11 8 SA Rakvere Teatrimaja asjaajamiskord, juhataja 10.12.2018 käskkirjaga nr nr 1.1-5/35 9 Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja hankekord, kinnitatud juhataja 22.12.2017 käskkirjaga nr 1.1-5/37 10 SA Rakvere Teatrimaja isikuandmete kaitse kord, kinnitatud juhataja 24. mai 2018 käskkirjaga nr 1.1-5/15 11 SA Rakvere Teatrimaja töökorralduse reeglid, kinnitatud juhataja 06.01.2023 käskkirjaga nr 1.1-5/2 12 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja raamatupidamise sise-eeskiri, kinnitatud juhataja 26.10.2022 käskkirjaga nr 1-1- 5/28
Lisa 1
18
järgitakse Rahvusarhiiviga kooskõlastatud dokumentide liigitusskeemi, mis koostati 2020. a.
Faile hoiustatakse kaustades digiallkirjastatuna võrgukettal, mis on vastavalt nummerdatud.
Ligipääs kaustadele on juhiabil, juhil ja arhivaaril.
• Protokolle ei ole registrisse kantud. Need on samuti kaustades nummerdatult võrgukettal,
töötajatele lähevad need ka Lydiani infosüsteemi üles, mis toimib kui intraneti keskkond ja
viimase administratsiooni koosoleku protokoll prinditakse ka stendile.
• Lepingud on registreeritud samuti Excelis, failid on eraldi kaustades vastavalt lepingutüübile
võrgukettal digiallkirjastatuna.
• Ühiskasutatavas ruumis on kõigile kättesaadavad prinditud teatri töökorralduse reeglid, Eesti
teatritöötajate kollektiivleping, Näitlejate Liidu ja Etendusasutuste Liidu kollektiivleping,
töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatav juhend jm oluline.
• Dokumentide liigitusskeemis on fikseeritud ka dokumentide säilitustähtajad. Iga aasta
alguses tõstab arhivaar võrgukettalt vastavad dokumendid arhiivikettale. Digitaalselt hoitakse
lavastuste kaupa materjale arhiivikettal, seal on ka aastate kaupa tekstiraamatud. Lisaks on
tekstiraamatud paberil arhiivis. Lavastuse toimikut kui sellist ei komplekteerita kokku - eraldi
hoiustatakse kavad, fotod, tekstiraamatud.
• Digitaalsete objektide ja lavastuste salvestamiseks on teatril eraldi pilvekeskkond, kus hoitakse
digifaile.
• Rahvusarhiivile on üle antud dokumendiarhiiv kuni 2004. a, st paberkandjal juhtimisega seotud
dokumendid. Samuti on üle antud etenduste salvestustest eksemplarid kuni 2021. Loominguline
arhiiv on veel teatri valduses, rahvuskultuurile olulisi teoseid ei ole üle antud. Eesmärk on kuni
2004. aastani koostatud dokumentatsioon üle anda üle Rahvusarhiivile.
• Lydian infosüsteem arendati Rakvere teatri juhtimisel teatrite töö planeerimise infosüsteemiks.
SA kasutab Lydiani ka intranetina teatri töötajatele. Süsteemi kaudu saab ligi mh sisemistele
kordadele, juhi käskkirjadele ning administratsiooni protokollidele.
• Väikeostude pakkumusi hoiustatakse teenuse/asja tellija kaustas, mitte aga ühtses süsteemis.
Teisisõnu tagantjärele on praktiliselt võimatu võetud pakkumusi üles leida;
• Isikuandmete kaitse on reguleeritud SA Rakvere Teatrimaja isikuandmete kaitse korras.
Isikuandmete kaitse eest on vastutav juhiabi.
Olulisus Tähelepanek 5
Keskmine a. Teatri asjaajamise kord on kinnitatud 2018 ning ei ole ajakohane
(dokumendihaldus ei toimu Postipoiss DHS-is, vaid Excelis, võrgukettal ja
Lydianis).
b. Exceli kasutamine dokumendihalduses on ajutine lahendus ning ei ole
kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega nr 88.
c. Väikeostude puhul võetud pakkumusi ei säilitata ühtselt ja koos lepinguga
võrgukettal.
Risk: aegunud sisemine kord, dokumendihaldus ei ole kooskõlas õigusakti nõuetega
Soovitused:
1. Koostada kogu asutuse teavet hõlmav teabehalduskord, mis on ajakohane ja vastab toimivale
praktikale.
2. Rakvere Teatril kaaluda dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõttu, mis vastaks teatri
vajadustele, tagaks dokumendihalduse tõhususe ja õiguspärasuse ning oleks kooskõlas
Vabariigi Valitsuse määrusega nr 88. Üks võimalus on liikuda RTK dokumendi- ja
arhiivihalduse teenusele, millega kaasneb ka elektroonilise dokumendihaldussüsteem.
Rakvere Teater võiks küsida hinnapakkumist ja kaaluda liitumist KUM koostöölepingu
Lisa 1
19
kaudu, mis võib tagada ka eelise või võimaluse hilisemal liitumisel riigi keskse
dokumendihaldussüsteemiga.
3. Säilitada lepingutega seotud pakkumused ja aktid ühtses kaustas võrgukettal.
Rakvere teatri kommentaar:
1) Nõustume. Asutuse asjaajamiskord ongi hetkel uuendamisel.
2) Nõustume osaliselt. VV määrus 88: „Riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vastutav töötleja
dokumenteerib ja rakendab andmekvaliteedi seire ja haldamise protsessi, millega tagatakse riigi
infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete kvaliteet vastavalt õigusaktidele.”
Otseselt ei loe me välja, et seadusega on nõutav üksnes dokumendihalduse programmi kasutamine.
Nõustume, et Excel on aegunud lahendus, kuid vastab teatri vajadustele ja me ei näe, et see oleks
keelatud. Täna ei näe me põhjust osta sisse kommertssüsteemi ja kulutada ebamõistlikult rahalisi
vahendeid. Kasutasime kunagi Postipoissi kuid loobusime just sellel põhjusel, et kasutada rahalisi
vahendeid mõistlikumalt.
Audiitoritega vesteldes selgus, et ministeerium on väljatöötamas allasutustele ühtset DHS, mis oleks
vast parim lahendus.
3) Nõustume osaliselt. Vastavalt hankekorrale säilitatakse lihthangete ja riigihanke piirmäära
ületavate hangete pakkumused ja aktid SA keskses kaustas võrgukettal. Alla lihthanke määra jäävad
pakkumused säilitataksegi vastava eelarvelõigu eest vastutaja võrguketta kaustas. Põhjusel, et esiteks
on neid hankeid tohutult palju ning nende ühte kausta kogumine oleks ebamõistlik. Teiseks pole igal
vastutajal õigust pääseda ligi teise vastutaja dokumentidele ning hinnapakkumistele, mis on
konfidentsiaalsed.
Nõustume, et vastutajad/tellijad peaksid oma võrguketta kaustu, kus need dokumendid on hoitud,
selgemini grupeerima, et need oleksid lihtsamalt leitavad.
III. Korruptsiooni ennetamine
• Rakvere teatri hankekorras sätestatud huvide konflikt, selle ennetamine, tuvastamine ja
kõrvaldamine riigihankel. Selles on sätestatud mh, et riigihanke ettevalmistamisse ja
korraldamisse kaasatud isikud on kohustatud teavitama SA juhatajat ning taandama ennast
viivitamatult riigihanke ettevalmistamisest ja korraldamisest, kui talle saab teatavaks või esineb
huvide konflikt, mis annab alust kahelda tema erapooletuses ja sõltumatuses.
• Teater on viinud läbi 3 hanget 2022. ja 2023 aastal. 2024. a hankeplaan kodulehel üleval, samuti
hankekord.
• Kontrollisime teatri tehinguid töötajatega seotud isikutega Äriregistri andmetel. Selgus, et: a)
Teater on perioodil 2022- mai 2024 kokku ostnud 16-lt töötajaga seonduvalt seotud isikult
(FIEd, äriühingud, nt seotud MTÜd ja OÜd) töid või teenuseid.
2022 2023 Mai 2024
27 159 eur 63 883 eur 11 000 eur
b) Ostetud tööd on seotud peamiselt nn lisatöödega, mis ei ole töötaja ametijuhendijärgne ülesanne.
Nt töötaja on lavastuse juht, kuid tegi tööd mõnes lavastuses kui näitleja, või on näitleja, aga tegi
tööd lavastajana jmt.
c) Tööd on teatrile teinud ka juhataja 2022 (5300 eur) ja 2023 (4050 eur), osaledes lavastuses.
Juhatajaga seotud lepingu tingimused on eelnevalt nõukogu heaks kiitnud ja lepingu on
allkirjastanud nõukogu esimees, mis on korrektne toimimisviis.
• Teater on avalik hankija riigihangete seaduse mõttes. Sisu mõttes kuuluvad teatri ostetud tööd
töötajatega seotud isikutelt sotsiaal- ja eriteenuste hulka (vt CPV koodid sotsiaal- ja eriteenustele),
mis tellitakse lihtsustatud korras ja mille piirmäär algab 300 000 eur. Alla selle tuleb järgida
asutusesisest menetluskorda ja RHS § 3 üldpõhimõtteid.
Lisa 1
20
• RHS mõte on, et avalikku raha kasutavad org-d ostavad asju/teenuseid läbipaistavalt, konkurentsi
edendades, vältides ühegi isiku eelistamist. Kuid, kui oma töötajatelt teenuse tellimine on vajalik,
otstarbekas, konkreetsel olukorras põhjendatud ja turutingimustel (või soodsam), tuleb teenuse
tellimise põhjendus lisada FITEKsse ja säilitada võrdlevad pakkumused (nt vabal turul pakutavate
teenuste korral).
• teenuse tellimisel eraõiguslikult juriidiliselt isikult (OÜd) ei tohi olla töösuhte varjamise eesmärki.
Kui teenuse osutamise sisuks on töö tegemine riigi SAle ja töötaja on lisaks sama SA töötaja ning
OÜ alt endale ise täiendavat töötasu/juhatuse liikme tasu ehk tööjõumakse lisaks ei maksta, võib
olla tegemist tööjõumaksude varjamisega. Õiguslikult on see aktsepteeritud ettevõtlusega
tegelemine ehk maksude optimeerimine. Igat konkreetset juhtumit hindab Maksu- ja Tolliamet, vt
selgitused MTA_tööjõumaksude tasumine. Maksude tasumine on MTA veebis avalikult
jälgitav, mistõttu on ootus, et riigi SA eeldab ka oma partneritelt maksukuulekust. Vt
https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-
statistika/statistika-ja-avaandmed#tasutud-maksud.
Olulisus Tähelepanek 6
Keskmine Tellitud on töid/teenuseid töötajatega seotud isikutelt (OÜ, MTÜd), mis
õiguslikult ei ole keelatud, kuid on teatud piirangud.
a) kuivõrd tegemist on sotsiaal- ja eriteenuste hulka kuuluvate kultuuri- ja
vaba aja teenustega, tuleb lisaks järgida RHS üldpõhimõtteid (vältida
huvide konflikti, tagada konkurents, läbipaistvus);
b) kui tegemist on teatrile töö tegemisega, tuleb tasuda ka tööjõumaksud.
Risk: mittevastavus, maksurisk
Soovitused: 1. Kui oma töötajatelt teenuse tellimine on vajalik, mõistlik ja otstarbekas (nt
loomingulise töö tõttu), lisada põhjendus FITEKisse ja säilitada ka võrdlevad pakkumused kui
seotud vabaturu teenusega;
2. Kui isik on töölepingulises suhtes SA-ga, on korrektsem eelistada lisatasu maksmist täiendavate
tööülesannete eest, tasudes kõik vajalikud tööjõumaksud. Tööjõumaksude korrektne tasumine
tagab töötajale tulevikus ka töötasuga seonduva pensioni.
Rakvere teatri kommentaar:
1) Ei nõustu üldse. Loomingulisi tõid ei saa kunagi tellida võrdlevate pakkumiste alusel.
Loomingulise repertuaari koostab loominguline juht ja seal ei lähtuta põhimõttest „kes teeb
odavama pakkumise”. Loomingulise juhi valitud lavastaja koostab oma soovil konkreetse lavastuse
loomingulise meeskonna. Juhul, kui ta soovib kasutada mõnda Rakvere teatri töötajat, kelle
töökohustuste hulka nimetatud tegevus ei kuulu, siis otsustab töötaja kas ta soovib selle pakkumuse
vastu võtta või mitte. Huvide konflikti ja konkurentsi selles tegevuses pole.
Näide: Kui lavastaja soovib rolli „maitmalmstenit”, siis pole võimalik kuidagi koguda võrdlevaid
pakkumisi ega tagada konkurentsi „maitmalmstenile”.
2) Ei nõustu. Eesti Vabariigis on kõigil õigus asutada OÜ, MTÜ või pakkuda oma teenuseid läbi
FIE. SA Rakvere Teatrimaja ei oma mingit juriidilist õigust kehtestada, et töötajad ei võiks oma
töölepinguga mitte seotud tegevusi teostada läbi oma ettevõtlusvormi. Kui riigil see soov on, siis
tuleb muuta seaduseid. Samuti pole sihtasutusel õigust määrata või kontrollida teise osapoole
maksekäitumist. Juhul, kui teine osapool esitab arve, siis sisaldab see ka kõiki riigimakse. Kuidas
tasub teine osapool oma ettevõtluse maksud saab kontrollida ainult Maksu- ja Tolliamet.
Lisa 1
21
4.2.2. Turundus ja kommunikatsioon
Kriteeriumid:
• sisekommunikatsioon toetab asutuse eesmärkide saavutamist ja kontrollisüsteemi tugevdamist;
• kommunikatsioon ja turundus toetavad asutuse eesmärke ja teenuste osutamist; ressursid on
kasutatud sihipäraselt ning tõhusalt;
• organisatsioon on avalikkuse silmis vajalik ja usaldusväärne, mõjukas partner.
Selgus, et:
• Kord nädalas toimuvad nn administratiivkoosolekud, kus osakonnajuhid tutvustavad oma
teemasid ja probleeme. Protokollid on kättesaadavad Lydianis, väljaprinditult stendil ja
võrgukettal. Aeg-ajalt vastavalt vajadusele toimub ka alajuhtide koosolek, kui keegi teeb
vastava ettepaneku. Kord kuus toimub kogu majale hommikukohv, kus juht selgitab olulisi
teemasid. Kord aastas toimub üldkoosolek kogu kollektiiviga.
• Kõik töötajad saavad ligi Lydiani süsteemile, mis toimib ka kui siseveeb. Selle kaudu saavad
töötajad infot maja uudiste, sünnipäevade, olulisemate sündmuste kohta. Loomingulised tööajad
saavad Lydianist infot oma väljasõitude, proovide, etenduste graafikute kohta ning teavitavad
oma kõrvaltegevustest läbi süsteemi. Samuti on töötajatel süsteemi kaudu ligipääs koosolekute
protokollidele. Trupijuht ja korraldusjuht täidavad peamiselt Lydiani, juhiabi osaliselt.
Trupijuhi sõnul on Lydian mugav ja hea abivahend töö planeerimisel. Töö planeerimine käibki
suuresti seal, asutusesisest meilivahetust püütakse minimaliseerida.
• Kord aastas toimuvad arenguvestlused või nn aastavestlused, kus kõik töötajad vestlevad oma
alajuhiga ning teatrijuht alajuhtidega. Info kogutakse kokku ning probleemkohad
kaardistatakse.
• Sisekommunikatsioonikanalitena kasutatakse lisaks e-posti, avalikke stende, kus on töötajatele
olulisem info üleval, suheldakse näost-näkku.
• Teatril turundus ja/või kommunikatsioonistrateegiat koostatud ei ole, kuid on kujundatud
erinevad tegevused- dokumendid, mis turundamisel läbitakse. Turundamisel ja
kommunikatsioonil on 3 tegevusliini:
1. Hooaja plaanide paika panemine
2. Lavastuste turundamine
3. Jooksva mängukava turundamine
• Kui loomingulised plaanid paigas, hakkab konkreetse turundamisega tegelema
korraldusosakond. Enne iga uuslavastuse prooviprotsessi algust või päris prooviprotsessi
alguses toimub visioonikoosolek ehk korraldusosakonna kohtumine lavastaja, kunstniku,
vajadusel ka teiste loomingulise meeskonna liikmega. Lavastaja räägib oma sisulistest ja
lavastuslikest ideedest, teemadest. Räägitakse läbi reklaamürituste ideed, kavalehe ideed jne.
Visioonikoosolekust lähtuvalt valmib trurundusspetsialistil meediaplaan, mida ühiselt
täiendatakse ja mille täitmist jälgib korraldusjuht. Kirjandustoimetaja koostab räägitu põhjal
kavalehe ja erinevad tekstid sotsiaalmeedia ja maakonnartiklite jaoks.
• Igal nädalal toimub müügikoosolek, millel osalevad SA juhataja, korraldusjuht,
müügiadministraator, trupijuht, turundusspetsialist, reklaamijuht, projektijuht, kohviku
juhataja, kirjandustoimetaja. Koosolekuid protokollitakse. Müügitulemuste jälgimiseks on
Lisa 1
22
kõigile ülalmainitutele ligipääsetav tabel, mida uuendatakse müügiadministraatori poolt iga
nädala neljapäeval - reedel. Turundusspetsialist, reklaamijuht ja trupijuht kannavad tabelisse
(avaneb plussist iga lavastuse eel) konkreetsed tegevused, mis on selle kuupäeva etenduse heaks
tehtud.
• Kõik turundusega seotud materjalid, sh meediaplaan ja protokollid, on asjaosalistele
kättesaadavad Lydianist ja võrgukettalt.
• Kliendirahulolu-uuringuid regulaarselt ei tehta, kuid viiakse läbi umbes üle paari hooaja.
Viimane oli sotsiaalmeedia küsimustik, mis viidi läbi 4.03.-10.03.2024; kus küsiti
sotsiaalmeedias inimestelt, mis on nende ettepanekud või mida võiks teater teisiti teha. Uuringus
osales kokku 425 vastanut. Uuringu tulemusega selgus, et kõige rohkem eelistavad inimesed
infot saada Facebooki, kodulehe, uudiskirja, televisiooni ja Instagrami kaudu. Vastajad on väga
rahul teatri Facebook’i sisuga ning rahul Instagram’i sisuga. Hinnatakse seda, et teatril on palju
loosimisi, sooduskoode ning kampaaniaid, teised teatrid seda nii palju ei tee ja see on vastanute
jaoks Rakvere teatri eripära.
• Avaliku teabe seaduse § 28 on sätestatud, millise teabe peab teabevaldaja avalikustama.
Kontrollisime avalikustatud teavet Rakvere Teatri kodulehel https://www.rakvereteater.ee/
ning ilmnes, et seaduses nõutud info on avalikustatud, va asutuse dokumendiregistri link, kuna
dokumente registreeritakse Excelis, mitte elektroonses dokumendihaldussüsteemis.
Olulisus Tähelepanek 7
Madal a. Kliendi rahulolu-uuringuid süsteemselt läbi ei viida. Praktika on, et üle paari hooaja
küsitakse klientide tagasisidet. Viimati küsiti sotsiaalmeedias inimestelt tagasisidet
ning tulemused viitasid, et vastajad on väga rahul Rakvere teatri Facebook’i sisuga
ning rahul Instagram’i sisuga. Hinnatakse, et teatril on palju loosimisi,
sooduskoode ning kampaaniaid.
b. Kommunikatsiooni- ja/või turundusstrateegiat/põhimõtteid kehtestatud ei ole
(19.09 seisuga strateegia koostatud).
Risk: potentsiaalsete klientide sihtgrupini ei jõuta turundustegevusega, kliendi eelistustega ei arvestata,
mis mõjutab publikunumbreid negatiivselt
Soovitused: 1. Viia iga-aastaselt läbi kliendi rahulolu-uuringuid erinevates sihtgruppides ja erinevatel
teemadel. Kogutud tagasiside põhjal hinnata, kas on vajalik muudatusi sisse viia, et publikuhuvi
säilitada/suurendada.
2.Koostada kommunikatsiooni ja turundusstrateegia (põhimõtted), mis oleks lähtealuseks teatri
turundustegevuse elluviimiseks.
Rakvere teatri kommentaar:
1) Nõustume osaliselt. Trendid teatrimaastikul ei muutu nii kiiresti, et oleks vaja uurida iga - aastaselt.
Iga - aastased küsitlused võivad mõjuda vastajaile tüütavalt, seda enam, et erinevates teatrites käivad
suures osas ühed ja samad inimesed, kes siis peaksid aastas mitmetele ühetaolistele küsitlustele vastama.
Lisaks ei ole teatritöötajad võimelised koostama ja analüüsima küsitlusi selliselt, et erinevad
lähenemised/erinevate publikusegmentide uuringud toetaksid üksteist ja oleksid võrreldavad. Selleks oleks
vaja uuringufirmadega sõlmida pikemaajalised lepingud, aga selle teenuse tellimiseks puuduvad vahendid
eelarves. Probleemi lahendamiseks oleme Rakvere Teatri poolt etenduskunstide arengukava raames
pakkunud kõrgkoolidele mikrokaadi teemat "Publiku - uuringud ja vaatajate arendamine", samuti on
EETEAL andnud märku Kultuuriministeeriumile, et korraldada üle - Eestiline publiku - uuring, mis oleks
võrreldav eelnenutega. Täpsustame, et publiku tagasiside põhjal saame küll viia sisse muudatusi
lavastuste turundamisel, aga kindlasti ei saa see olla repertuaari kujundamise aluseks. Viimast
väidet saab illustreerida mitmete meie poolt läbi viidud publiku - uuringute tulemustega, kus
žanriliselt eelistatakse ülekaalukalt komöödiat ja üldse ei soovita vaadata värsstragöödiat.
Lisa 1
23
2) Nõustume. Täna lähtume iga lavastuse puhul eraldi strateegiast. Paneme paika konkreetselt selle
lavastuse kommunikatsiooni ja turundusstrateegia ning hakkame sellest lähtuvalt neid ellu viima.
Lavastused ja loomingulise meeskonna soovid on nii erinevad, et vajavad iga kord spetsiifilist lähenemist.
Soovitusest lähtuvalt koostame ka üleüldise dokumendi.
4.2.3. Finantsarvestus, varade haldus sh hanked
Kriteeriumid:
• Eelarvestamine/ planeerimine ja finantsarvestus toimib vastavalt nõuetele;
• Varade sh kogude arvestus/inventeerimine toimub vastavalt nõuetele;
• Omatulu teenimine on tulemuslik;
• Sularahakassa töökorraldus vastab nõuetele;
• Hangete planeerimine on korraldatud tõhusalt ja läbipaistvalt sõltumata ostu summast;
• Hanked on läbiviidud asutuse huvides, vastavalt RHS-le, ja on läbipaistvad.
Regulatsioon: Rahandusministri määrus „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“13;,
KuMi riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord14, SA Rakvere Teatrimaja raamatupidamise
sise-eeskiri; Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja hankekord.
Selgus, et:
• Eelarve koostatakse eelseisvaks majandusaastaks eelarvekohustuslike isikute poolt, kelleks on
juhatuse liikme korraldusega määratud eelarvekohustuslikud isikud/vastutajad. Vastutuspõhine
eelarvestamine toimub alt-üles meetodil. Eelarvekohustuslikud isikud esitavad juhatusele oma
eelarvete projektid, valdavalt lähtuvalt eelmiste aastate kogemustest ja eelseisvatest
prognoositavatest vajadustest. Eelarvestamise protsessis jõutakse lõpptulemini järk-järgult,
vajadusel eelarve mitmekordsel lugemisel, mille käigus hinnatakse ja analüüsitakse ning
selgitatakse välja optimaalsed eelarveaasta tulud-kulud. Eesmärgiks on saavutada eelarve tasakaal.
• Kinnitatud eelarve täitmist jälgitakse nii summeeritult kui kuupõhiselt. Koondeelarve koostamise ja
eelarve täitmise eest vastutab pearaamatupidaja. Eelarve täitmine koostatakse hiljemalt, aruande
kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.
• Eraldiseisvat sularaha eeskirja asutuses kinnitatud ei ole, kuid sularaha käitlemine ning
sularahakassa inventeerimine on reguleeritud teatri raamatupidamise sise-eeskirjas.
• Klienditeenindajate kohustused ja volitused on fikseeritud klienditeenindaja ametijuhendis, mh
kohustub ta vastutust võtma tema vastutusel olevate materiaalsete väärtuste eest.
• kehtib 4-silma printsiip arvete kinnitamisel arvekeskuses – kulujuhid juhataja kk-ga määratud (kk
nr 1-1-5/30, kinnitatud 29.10.2019). Juhatajat ei ole kõikides Fiteki kooskõlastusringides. Pikad
kooskõlastusringid, osaliselt kooskõlastavad nii raamatupidaja kui pearaamatupidaja ja lõpus RTK
spetsialist.
• Vastavalt KuMi haldusala raamatupidamise sise-eeskirja p 4.5. asutused märgivad dokumentidele
asutuse finants- ja juhtimisarvestuse pidamiseks vajalikud tunnused (kontolaiendid) ning lisavad
13 Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend, Rahandusminister 11.12.2003 nr 105, RT I,
09.12.2022, 29
14 Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord, kinnitatud kultuuriministri 09.05.2017 käskkirjaga nr 131, muudetud kultuuriministri 14.07.2022 käskkirjaga nr 116
Lisa 1
24
vajadusel muud informatsiooni, mis selgitab kulu majanduslikku sisu või finantseerimisallikate
jaotust vms. Eesmärgiks on, et arved, lepingud ja aktid oleks omavahel seostatavad. Selgus, et
Fitekisse on arvete juurde osaliselt üleandmise-vastuvõtmise aktid lisamata (arve nr 245075, arve
nr L22-53) ja viide lepingule puudu (arve 20240023, arve 4115, arve 2023030).
• Rakvere teatri kuludest 50-60% on tööjõukulud ja 35-45% majandamiskulud. Investeeringud
sõltuvad riigi eraldistest.
• Teater peab eraldi arvestust teatri, kino, kohvik, rahvusvahelise etenduskunstide festivali
Baltoscandal jm tulude-kulude kohta (erinevad kuluüksused).
• Varade moodul on RTIPis kasutuses, põhivarad on sinna kantud ja põhivarade eest vastutajad
määratud, samuti määratud vara kasutajad. Väikevarasid RTIPi kantud ei ole, neid registreeritakse
raamatupidamisprogrammis VERP. Vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjale on väheväärtuslik
vara, mis ei kuulu põhivara hulka ükskõik, millise järgneva tingimuse alusel: vara soetusmaksumus
on vähem kui 2 000 eurot või tema kasutusiga on lühem kui üks aasta. Raamatupidamises arvele
võtmise aluseks on üksuse juhi märge arvele võtmise-, ja vara eest vastutava isiku kohta.
• Kassas sularaha limiit on 7700 eurot. Sularaha hoitakse raamatupidamise seifis. Raha eest vastutab
raamatupidaja. Sularaha tehingute aluseks on tehingud teenindusosakonnas (suure maja ja väikese
maja kohvik), kinos, piletikassas, kostüümilaos, väljasõiduetendustel ja enne etendust
publikuruumides toimuv kavade müük.
• Vara lubatud kasutamise põhimõtted on fikseeritud on töökorralduse reeglites. Sh, et omandikaitse
alla kuulub kogu sihtasutuse haldusalas olev vara, mille all mõistetakse tööandjale kuuluvat
inventari, tehnikat, seadmeid, transpordivahendeid, mööblit, kaupa, töötajate isiklikke esemeid ja
muud rahaliselt hinnatavat, mis on mõeldud tööülesannete täitmiseks või sellega seotud toimingute
läbiviimiseks. Sihtasutuse vara üleandmine töötajale võib toimuda üleandmise-vastuvõtmise aktiga,
mille pooled sõlmivad vara üleandmisel.
• Rakvere teatris põhivara ja väikevara inventuurid läbi viidud 2022-2023 a kohta. Inventuuriaktid on
registreeritud RTIPis.
• Selgus, et inventuurikomisjonid on vähemalt 2-liikmelised (5 liiget 2023 ja 2024 a) ja iga-aastaselt
liikmeid osaliselt muudetakse. Vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjale inventuuriaktile
kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja materiaalselt vastutav isik. Inventuuritulemused kinnitab
pearaamatupidaja. Üle- või puudujäägi korral palutakse kirjutada materiaalselt vastutaval isikul
seletuskiri. Praktikas kinnitab inventuuriaktid pearaamatupidaja või juhataja.
• Rakvere teatril on kinokassa, kohvikukassa ja piletimüük tuleb peakassasse. Kõik kolm kassat
annavad kokku Rakvere teatri kassa. BOOMis kajastub kassainfo. Teatri raamatupidamise sise-
eeskirja järgi kassa ootamatu kontroll viiakse läbi vähemalt kord kvartalis. Inventuuri tulemuste
kohta koostatakse akt. Selgus, et sularahakassa ootamatud inventuurid on viimati läbi viidud
31.05.2024 ja 31.12.2023. Esimeses kvartalis 2024 ootamatut inventuuri läbi viidud ei ole.
Inventuurid koosnesid 2 isikust.
• Omatulu tuleb peamiselt - kohvikust, kino piletimüügist, teatri piletimüük. Kohvik on Rakvere teatri
oma ning toimib ka valvelauana, piletimüügikohana (enne kassa avamist) ja infoletina.
• Rakvere teatril on oma hankekord. Teater on viinud läbi 3 hanget aastatel 2022. ja 2023 aastal.
Hankekorras sätestatud huvide konflikt, selle ennetamine, tuvastamine ja kõrvaldamine riigihankel.
• Teatri hankekorras on sätestatud, et maksumusest alates 5000 eurot võetakse konkurentsi olemasolu
korral ja juhul, kui see on halduskoormust ning konkureerivate pakkujate pakutavate asjade,
teenuste või ehitustööde kvaliteeti arvestades otstarbekas ja võimalik, vähemalt kolm võrreldavat
pakkumust. Pakkumised küsitakse soovituslikult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Maksumusega alla 5000 euro on võrreldavate pakkumuste võtmine soovituslik. Enne asjade ostmist
või teenuse või ehitustöö tellimist peab tellimuse esitaja olema veendunud tehtavate kulutuste
Lisa 1
25
otstarbekuses, sihipärasuses ja ökonoomsuses. Väikeoste teevad reeglina alajuhid. Üldjuhul
võetakse pakkumusi alates 1000 eurost.
• Ametiauto kasutamise korda SA-s kehtestatud ei ole. Selgituste kohaselt toimib süsteem, et
ametiautot kasutatakse ainult ametisõitudeks, keegi isiklikeks sõitudeks autot kasutada ei saa. Auto
pargitakse igal õhtul teatri hoovile. Kasutaja õigused on teatrijuhil, lavastusjuhil ja lavastusjuhi abil.
Teatrisisene vastutav kasutaja on lavastusjuhi abi, kes vastutab ka kehtestatud reeglist kinnipidamise
eest. Isikliku sõiduauto kasutamisel tekkinud kulude hüvitamiseks kohaldatakse seaduses ettenähtud
korda. Vastavalt töökorralduse reeglitele isikliku sõiduauto kasutamisel kompenseeritakse töötajale
kütusekulu kuludokumentide alusel arvestusega 7 liitrit sajale kilomeetrile.
Olulisus Tähelepanek 8
Keskmine a. Väikevarade haldus ei toimu RTIPi keskkonnas, vaid
raamatupidamisprogrammis VERP. Põhivarad on RTIPi kantud.
b. Fitekisse on arvete juurde osaliselt üleandmise-vastuvõtmise aktid lisamata
(arve nr 245075, arve nr L22-53) ja viide lepingule puudu (arve 20240023, arve
4115, arve 2023030.
c. Kehtestatud ei ole asutusesisest ametiauto kasutamise juhist/korda
Risk: dubleerivad infosüsteemid ja varade haldamine ja tehingute tegemine ei ole läbipaistev
Soovitused: 1. Viia ka väikevahendite haldus RTIPi keskkonda, vähendades kasutuses olevate ISde hulka
ja koondades andmed ühte kohta;
2. Kuna arved, lepingud ja aktid ei ole omavahel hetkel seostatavad, lisada suuremate arvete puhul Fitekis
asjade/tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja viide lepingule, mille alusel väljamakse tehakse. Edaspidi
lisatakse aktid/lepingud suuremate summale puhul Fitekisse (19.09.2024 kohtumine).
3. Kehtestada asutusesisene ametiauto kasutamise eeskiri, kus on fikseeritud reeglid auto kasutamisele,
hoiustamisele, kütusekulude kompenseerimisele jm.
Rakvere teatri kommentaar:
1) Nõustume osaliselt. Väikevarade arvestuse eraldi pidamine oli meie ja RTK ühine otsus, et mõned aastad
me vaatame ja kaalume kas on seda mõistlik RTIP-is teha. Meie maja sisemine soov ja vajadus on seda teha
detailsemalt ja põhjalikumalt, kui RTK peab vajalikuks. Topeltarvestust ei pea me mõttekaks. Ei välista, et
tulevikus võiks olla kõik ühes infosüsteemis.
2) Ei nõustu. Kommertssüsteem Fitekin, ei pea täitma DHS funktisoone ja koguma asutuse arvete juurde
käivaid lisadokumente nagu lepingud ja aktid.
Lisadokumendid peavad olema asutuses endas olemas ning vajadusel, õigustatud nõudjatele esitatavad.
3) Nõustume Täna on ainus asutusesisene ametiauto lavastusjuhi abi vastutusel. Tema haldab ja vastutab
selle kasutamise ja hoiustamise eest. Sõidukit kasutatakse vaid kindlatel temaga kooskõlastatud
ametisõitudel ning kütusekulude kompenseerimiste vajadus eraisikutele puudub.
Soovitusest lähtuvalt koostame ka dokumendi.
4.2.4. Personalijuhtimine
Kriteeriumid:
• ametijuhendid aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele;
• värbamise poliitika toetab personali valikut vastavalt asutuse vajadustele;
• töötajate hindamine tagab töötajate arengu ning vastavuse nõuetele;
• personali areng toetab kvaliteetset ja tähtaegset ülesannete täitmist;
• motivatsioonipoliitika tagab vajalikku personali olemasolu ja selle tõhusust;
Lisa 1
26
• tegeletakse võtmetöötajatega, informatsiooni kogumine lahkuvatelt töötajatelt põhjuste kohta;
• tagatud töötajate regulaarne puhkuste korraldus.
Regulatsioon: Rakvere teatri töökorralduse reeglid, lisatasude käskkirjad, töölepingud ja ametijuhendid
Selgus, et:
• Kõikidele asutuse töötajatele on vormistatud ametijuhendid, valdav enamus uuendatud 2022-
2023 aastatel. Ametijuhendites mh fikseeritud ametikoha eesmärk, ametikoha õigused ja
kohustused ning kompetentsinõuded.
• Peamised personalipoliitika põhimõtted on sätestatud töökorralduse reeglites. Korras
reguleeritud mh: töökultuur, töölepingu sõlmimine, teatri juhtkonna ning töötaja
põhikohustused, üldine töökorraldus ja tööaeg, teatritöö etapid, töö tasustamise kord,
töölähetused, puhkuse korraldus, omandikaitse tagamine ja varaline vastutus, isikuandmete
töötlemine, töötervishoiu ja tuleohutuse üldjuhised, töötaja hoiatamise kord. Eeskirjad ei
sätesta, kuidas teavitatakse vabadest ametikohtadest ja kuidas värbamise protsess enne
töölepingu sõlmimist kulgeb. Töökorralduse reeglites ei ole fikseeritud, kes vastutab korra, sh
käitumisreeglistiku täitmise jälgimise eest.
• Personaliteemadega tegelevad SA-s juhiabi ja juhataja. Juhiabi ülesanneteks on mh kogu
personalialase tegevuse korraldamine aidates kaasa teatri eesmärkide saavutamisele, sh selgitab
välja koostöös alajuhtidega töötajate koolitusvajadused ja otsib võimalusi koolituste
läbiviimiseks ning koostab koolituskulude ja personalikulude aastaeelarve ja vastutab nende
täitmise eest.
• Koolitusvajadusi küsitakse aasta lõpus järgmiseks aastaks. Juhiabi vastutab koolituseelarve eest
ning kaitseb koolituseelarvet. Koolitusvajadused tulevad alajuhtidelt ning aastavestluste käigus.
Kui on võimalik vaadatakse ka tasuta koolitusi ja osaletakse KuMi koolitustel. Koolituste
moodul RTIPis on kasutusel.
• Puhkuste vormistamine toimub samuti läbi RTIPi, kus määratakse ka asendaja puhkuse
perioodiks.
• Juhataja on kehtestanud kk-d lisatasude maksmiseks - tööjuubelid, kolleegipreemiad, kvartali
tegija, loomenõukogu preemia. Tööjuubelite puhul on ette nähtud preemiad alates 20. aastast
teatris töötamisest.
• Teatris personali rahulolu uuringut läbi viidud ei ole.
• Kõrvaltegevusest teavitamine näitlejate puhul toimub Lydian süsteemis. Teatrijuhi sõnul kui
näitleja saab pakkumuse, siis ta räägib läbi loomingulise juhiga. Siis tuleb ta korraldusjuhi
juurde, uurib, kas oleks võimalik teha vastavat kõrvaltegevust. Kui see on okei ja tehtav, siis
küsime soovikirja teiselt teatrilt või firmalt. Siis pannakse omavahel graafikud klappima, et
mingeid arusaamatusi ei tekiks. On tulnud ka neid juhtumeid, kus me ei ole olnud teadlikud
töötaja kõrvaltegevusest. Nt suvepuhkusel kõrvaltegevusest ei teavitata.
• Teised teatri töötajad peale näitlejate oma kõrvaltegevusest teatrijuhti ei teavita. See on alajuhi
pädevuses. RTIPi süsteemi kõrvaltegevuste teatiste esitamiseks kasutusele ei ole võetud.
Olulisus Tähelepanek 9
Madal Kõrvaltegevustest teavitamine ei toimu Riigitöötaja Iseteenindusportaalis, vaid töötajad
annavad info oma alajuhile. Näitlejate kõrvaltegevusest teavitamine toimub Lydian
süsteemis, kuna seda kasutatakse loominguliste töötajate töö planeerimise vahendina.
Risk: kõrvaltegevused ei ole läbipaistvad
Lisa 1
27
Soovitused: Loominguliste töötajate kõrvaltegevustest teavitamine võib jääda Lydiani süsteemi, kuna see
on nende tööplaneerimise vahend, st süsteemist on näha, millal keegi on hõivatud. Muude töötajate
kõrvaltegevustest teavitamine viia RTIPi keskkonda, kus on vastav moodul olemas..
Rakvere teatri kommentaar:
Nõustume. Me ei olnud RTIPi keskkonna kõrvaltegevuste moodulist teadlikud. Võtame teadmiseks ja
rakendame.
Olulisus Tähelepanek 10
Madal Personali rahulolu uuringuid ei ole läbi viidud. Viiakse läbi nn aastavestluseid kõikide
töötajatega, kus saadakse tagasisidet mh probleemkohtadele.
Risk: töötajatel puudub võimalus anonüümselt teada anda probleemidest või kitsaskohtadest töökohal.
Soovitused: Viia läbi personali rahulolu-uuring ning analüüsida tulemusi ja vajadusel rakendada meetmeid
probleemkohtade lahendamiseks.
Rakvere teatri kommentaar:
Nõustume. Sihtasutuses oli aastakümneid majasisene postkast, kuhu töötajad said anonüümselt jätta kirja
probleemidest ja kitsaskohtadest. Viimase remondi ajal seda tagasi ei pandud, sest üle 20 aasta, millal see
võimalus eksisteeris, ei postitatud sinna ühtegi kirja. Kui töötajad ei soovi isiklikult probleeme avaldada,
siis on neil võimalus pöörduda töötajate ametiühingu esindaja poole, kes probleemiga tegeleb. Personali
rahulolu-uuring on kirjas ka asutajaootuste dokumendis ning viime selle läbi.
4.2.5. Infotehnoloogia
Kriteeriumid:
• IT süsteemide haldus on selgelt reguleeritud;
• jätkuv ja tõhusalt kontrollitud toetades organisatsiooni eesmärke saavutamist;
• IT süsteemides on organisatsiooni info kaitstud, kasutatud ainult määratud volituse piires ja
info kaotamise risk on maandatud efektiivselt;
• organisatsiooni varad ja informatsioon on efektiivselt kaitstud varguste ja kahjustamise eest;
• IT süsteemid on varundatud, andmeid on võimalik taastada vajaliku perioodi jooksul mahus,
mis tagab organisatsiooni tegevuse jätkamise ilma olulise kahjuta;
• kasutuses olevad IS-d aitavad kaasa asutuse eesmärkide saavutamisele ning on kasulik/vajalik
töövahend.
Regulatsioon: SA Rakvere Teatrimaja infosüsteemide kasutamise kord
Selgus, et:
• Kehtestatud Infosüsteemide kasutamise kord, sh infosüsteemide kasutamise põhimõtted,
piirangud, IT-vahendi taotlemine ja kasutamine, intsidentide lahendamine, tingimused
võõrarvuti lubamiseks sisevõrku jm.
• Infosüsteemide kasutamise korras on sätestatud, et tööajal peavad sihtasutuse töötajad teavitama
infoturbeintsidendist alajuhti või juhi abi. Kiiruse huvides tuleb infoturbeintsidendist teatada
koheselt telefoni teel. Korras puuduvad vastavad telefoninumbrid ja e-posti aadressid
intsidendist teavitamiseks.
Lisa 1
28
• SA ei ole veel RIT-i IT teenusele üle läinud, hetkel kaardistatakse vajadusi, käivad
läbirääkimised ja on alanud üleminek kesksele töökohahaldusele. IT spetsialist vastutab teatris
IT süsteemide toimimise eest.
• Kasutatakse SAPi, FITEKit ja RTIPi Lydiani, VERP raamatupidamisprogrammi. Lydian on
teatri vajaduste põhiselt arendatud, süsteemil on oma kasutajatugi, kes reageerib probleemide
korral kiiresti.
• Kasutuses on Zimbra e-postisüsteem. Ei ole veendumust, et süsteem vastab kõikidele
infoturbenõuetele, mis riigis on nõutud.
Olulisus Tähelepanek 11
Madal 1. Jätkata kesksele arvutitöökoha teenusele üleminekut, eesmärgiga parandada
teatri IT süsteemide turvalisust.
2. Infosüsteemide kasutamise korras puuduvad telefoninumbrid ja e-posti
aadressid infoturbe intsidendist teavitamiseks.
Risk: turvarisk, IT risk
Soovitused: uuendada asutusesisest infosüsteemide kasutamise korda, lisada sinna olulised kontaktid, kuhu
pöörduda küsimuste või intsidentide korral.
Rakvere teatri kommentaar:
1) Nõustume osaliselt. Oleme aastatega ehitanud välja oma IT süsteemi ja ehitanud selle võimalikult
turvaliseks. SA Rakvere Teatrimaja jätkab arvutitöökoha teenusele üleminekut. See ei tulene meie
turvalisuse parandamise eesmärkidest vaid riiklikest poliitotsustest.
2) Nõustume. Kuigi kõik töötajad teavad niigi peast neid kontakte, siis lisame Infosüsteemide kasutamise
korda ka puuduvad kontaktid.
4.2.6. Töökeskkond ja turvalisus
Kriteeriumid:
• organisatsiooni töötajad ja kliendid on kaitstud nõuetekohaselt;
• töötajate turvalisus on tagatud.
Regulatsioon: SA töökorralduse reeglid, SA Rakvere Teatrimaja tulekahju korral tegutsemise plaan15,
SA Rakvere Teatrimaja töökeskkonna riskianalüüs16
Selgus, et:
• Töökorralduse reeglites on fikseeritud töötervishoiu ja tuleohutuse üldjuhised. Vastavalt korrale
töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist korraldab töökeskkonna spetsialist ja väljaõpet
vastavaid seadmeid tundev alajuht. Töökeskkonna spetsialist määratud. Viimane töökeskkonna
riskianalüüs läbi viidud 2021. a. Plaanis uus riskianalüüs lähiajal läbi viia.
• Lisaks on kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatav juhend17, mida töötajatele tööle
asumisel tutvustatakse ja mis on kättesaadav prinditult ühiskasutatavas ruumis.
• Viiakse regulaarselt läbi tuleohutusõppuseid. Kehtestatud tulekahju korral tegutsemise plaan,
kus kirjeldatud tulekahju või plahvatuse olukorras käitumine. Laiemat hädaolukorra plaani
koostatud ei ole.
15 SA Rakvere Teatrimaja tulekahju korral tegutsemise plaan, kinnitatud juhataja 25.01.2022 käskkirjaga nr 1- 1.5/4 16 SA Rakvere Teatrimaja töökeskkonna riskianalüüs, uuendatud 10.09.2021 17 SA Rakvere Teatrimaja Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutusalane juhend, kinnitatud SA juhataja 02.09.2015 käskkirjaga nr 1.1-5/20
Lisa 1
29
• Stendidel üleval esmaabiandjate nimekiri, esmaabivahendite asukohad ning
töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku nimed.
• Viiakse läbi lavastuste riskianalüüse. St iga lavastuse kohta koostatakse riskide loend ja viiakse
läbi riskide hindamine, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või
vähendamiseks. Seejärel võetakse kõikidelt lavastusest osalevatelt näitlejatelt allkirjad, et nad
on teadlikud võimalikest ohtudest.
• Töötajatel majja sisenemiseks elektroonsed läbipääsukaardid, mis ei tööta ajavahemikus kella
01-08 kui suletakse maja kaardiuksed, pannakse valve alla ja avatakse taas hommikul. Töötaja
sõlmib läbipääsukaardi saamiseks kohviku infoletis lepingu, milles on loetletud kaardi
kasutamise nõuded ja kohustused. Omandikaitse tagamiseks on sihtasutus paigaldanud oma
haldusala ruumidesse või territooriumile videovalvesüsteemi ning teatrimaja ametikäikude
välis- ja siseustele elektroonilise läbipääsusüsteemi, s.t uksed on avatavad elektroonilise
läbipääsukaardiga.
• Teatri evakuatsiooniteed on märgistatud ja vabad (st ligipääs ei ole piiratud).
AUDIT nr 2_2024/KuM
SA Rakvere Teatrimaja
sisekontrollisüsteemi toimimine
Siseauditi lõpparuanne
September 2024
AUDIT nr 2_2024/KuM
Kultuuriministeeriumi siseauditi osakond
2
SISUKORD
I KOKKUVÕTE ....................................................................................................................... 3
II VALDKONNA ÜLEVAADE .............................................................................................. 6
III AUDITI ISELOOMUSTUS ............................................................................................... 8
AUDIT nr 2_2024/KuM
Kultuuriministeeriumi siseauditi osakond
3
I KOKKUVÕTE
SA Rakvere Teatrimaja sisekontrollisüsteem on auditeeritud ulatuses mõjus (küpsustasemel
„Juhitud“), pideva parendustegevusega jätkatakse.
Auditi käigus tehti kokku 11 tähelepanekut, millest 1 oli kriitilise, 4 keskmise ja 4 madala olulisusega
ning 2 positiivset tähelepanekut.
Audiitorid tuginesid oma tähelepanekutes neile kättesaadavaks tehtud infole ning töötajate selgitustele.
Täiendava info korral oleksid audiitori järeldused võinud olla teistsugused.
4,5
5,0
4,5
4,0 4,5
5,1
6,0
0
1
2
3
4
5
6
Juhtimine ja administ-
reerimine sh teabehaldus
Finants/Haldus
Personal
IT Hanked ja ostud
Turundus ja Kommunikatsioon
Töökeskkond
Sisekontrollisüsteemi toimimine Rakvere Teatris valdkondade lõikes
Sisekontrollisüsteem on mõjus (hinnang) Tegelik
AUDIT nr 2_2024/KuM
Kultuuriministeeriumi siseauditi osakond
4
Positiivne praktika
1. Võrdluses teiste teatritega on Rakvere Teater efektiivne s.o teisel kohal pärast Draamateatrit, teenides
enim ettevõtlustulu töötaja kohta (hõlmab nii etendustegevust kui kino, kohvikut).
2. Teatri kõrgem juhtorgan on 5-liikmeline nõukogu, mis teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle;
3. Teatril on toimiv struktuur, mida vaadatakse perioodiliselt üle; koostatud on arengukava ja iga-aastased tege-
vuskavad, mille täitmist jälgitakse;
4. Infovahetus töötajatele on korraldatud läbi intraneti (Lydian), avalikel stendidel, e-posti teel, koosolekutel;
kehtestatud ja töötajatele on tutvustatud töökorralduse reegleid; regulaarselt viiakse läbi arenguvestlusi; keh-
testatud lisatasude süsteem;
5. Teatri dokumendihaldus ja arhiivindus on süsteemne ja korrastatud, toimib arhivaalide korrastamine ja
üleandmine Rahvusarhiivile;
6. Eelarvestamine ja finantsarvestus toimib nõuetele vastavalt – kehtestatud nõuetekohane SA Rakvere teatri-
maja raamatupidamise sise-eeskiri, sh sularahakäitlemine ja inventeerimine, SA-le osutab raamatupidamise
teenust Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK), käskkirjaga määratud kulujuhid ja kulude kinnitamisel
eARK-is järgitakse 4-silma printsiipi; kehtestatud SA hankekord, kus on reguleeritud ka väikeostude korral
pakkumuste võtmine; põhivara- ja väikevahendite inventuure viiakse regulaarselt läbi; sularahakassa inven-
tuurid ning ootamatud inventuurid;
7. Teatri vara lubatud kasutamise põhimõtted on töökorralduse reeglites; puhkuste, lähetuste korraldus, sh va-
rade haldus (va väikevarad) toimib nõuetekohaselt RTIPis;
8. Kehtestatud asutusesisene infosüsteemide kasutamise kord, kus reguleeritud ka infoturbeintsidentide korral
tegutsemine;
9. Tööohutus on tagatud nii teatri töötajatele kui külastajatele. Viiakse läbi töökeskkonna riskianalüüse, kehtes-
tatud on tulekahju korral tegutsemise plaan, stendidel üleval esmaabiandjate nimekiri, esmaabivahendite asu-
kohad ning töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku nimed. Evakuatsiooniteed on tähistatud ning
teed on vabad väljapääsude juures, töökabinetid on korrektsed ja korrastatud. Viiakse läbi lavastuste riskia-
nalüüse, mida tutvustatakse lavastusega seotud personalile allkirja vastu.
Kriitilise olulisusega tähelepanek
1. Tegemist on detsember 2020 tehtud siseauditi tähelepanekuga, vahepealsel ajal muutusi ei ole toimunud. a. Näitlejate reaalsed töökoormused teatris on võrdlemisi madalad võrreldes normtööajaga (2022. a 55% norm-
tööajast ja 2023. a 51% vs 2019 oli 69%, ei ole juurde arvestatud 10% iseseisvat tööd). Kõikidele näitlejatele
makstakse täistöötasu ehk kultuuritöötaja miinimumpalka, osalise koormusega töölepingute sõlmimine on või-
malik vaid erandjuhtudel ENLi ja EETEALi kollektiivlepingust tingituna. Rakveres osalise töökoormusega
näitlejaid trupis ei ole.
b. Pärast 5 tähtajalise töölepingu sõlmimist või 10 aastat teatris töötamist muutuvad näitlejate töölepingud tähta-
jatuks. Tähtajatuid lepinguid on keerulisem lõpetada kuna näitleja töö iseloom tingib asjaolu, et töömaht kõi-
gub.
Soovitused KuMile ja Rakvere teatrile: 1. pidada läbirääkimisi EETEAL-iga, eesmärgiga soodustada enam
paindlikuid töövorme, arvestades muutunud väliskeskkonda, st muuta kollektiivlepingu tingimusi. Nt lubada teat-
ritel sõlmida ka osalise tööajaga lepinguid, mis kollektiivlepinguga on lubatud vaid erandtingimustel. 2. Uue näit-
leja põhitruppi tööle võtmisel rakendada esialgu tähtajalist töölepingut, et tagada suurem paindlikkus nii teatri kui
näitleja jaoks. 3. Vaadata üle tööaja arvestuse metoodika ehk mis liigitub hetkel näitleja tööaja hulka. Võimalik,
et lisaks 10% iseseisvale tööle, tuleb tööaja hulka arvestada ka muud tööga seotud tegevused, mis hetkel tööaja
arvestuses ei sisaldu.
Rakvere teater nõustus osaliselt, vt TP 2
Keskmise olulisusega tähelepanekud
1. Strateegiline planeerimine
KuM on algatanud asutaja ootuste seadmise, mistõttu muutub strateegiline planeerimine ja teatri eesmärgid seo-
takse otseselt riigiüleste eesmärkidega sh seatakse mõõdikud.
a) Hetkel on Rakvere teatri arengukavas fikseeritud strateegilised eesmärgid, meetmed, olulisemad tegevused ja
nende tulemused, kuid mõõdikuid või sihttasemed puuduvad. Eesmärkide saavutamist ei ole võimalik hinnata.
b) Riskidega tegeletakse jooksva töö käigus ja mittesüsteemselt.
AUDIT nr 2_2024/KuM
Kultuuriministeeriumi siseauditi osakond
5
Soovitus Rakvere teatrile: 1. Pärast asutaja ootuste seadmist uuendada teatri arengukava (kooskõlas asutaja
ootustega). Nõukogul seirata iga-aastaselt eesmärkide täitmist vastavalt sihttasemetele. 2. Minimaalselt iga-aasta-
selt enne järgmise aasta eelarve kinnitamist nõukogus, esitada lisaks rahastamisplaanile ka olulisemate/kriitilise-
mate riskide ülevaade juhatuse vaatest. Töötada välja asutusele sobiv riskihindamise juhis/põhimõtted ning raken-
dada seda iga-aastaselt. Seirata olulisemaid riske ning määrata neile maandamistegevused.
Rakvere teater nõustus, vt TP 4
2. Teabehaldus sh dokumendi ja infohaldus
a. Teatri asjaajamise kord on kinnitatud 2018 ning ei ole ajakohane (dokumendihaldus ei toimu Postipoiss
DHS-is, vaid Excelis, võrgukettal ja Lydianis).
b. Exceli kasutamine dokumendihalduses on ajutine lahendus ning ei ole kooskõlas Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 88.
c. Väikeostude puhul võetud pakkumusi ei säilitata ühtselt ja koos lepinguga võrgukettal.
1. Soovitused Rakvere teatrile: 1. Koostada kogu asutuse teavet hõlmav teabehalduskord, mis on ajakohane ja
vastab toimivale praktikale. 2. Rakvere Teatril kaaluda dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõttu, mis vastaks
teatri vajadustele ning oleks kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega nr 88. 3. Säilitada lepingutega seotud
pakkumused ja aktid ühtses kaustas võrgukettal. Rakvere teater nõustus osaliselt, vt TP 5
3. Korruptsiooni ennetamine
Tellitud on töid/teenuseid töötajatega seotud isikutelt (OÜ, MTÜd), mis õiguslikult ei ole keelatud, kuid on
teatud piirangud.
a) kuivõrd tegemist on sotsiaal- ja eriteenuste hulka kuuluvate kultuuri- ja vaba aja teenustega, tuleb lisaks
järgida RHS üldpõhimõtteid (vältida huvide konflikti, tagada konkurents, läbipaistvus);
b) kui tegemist on teatrile töö tegemisega, tuleb tasuda ka tööjõumaksud.
Soovitused Rakvere teatrile: 1. Kui oma töötajatelt teenuse tellimine on vajalik, mõistlik ja otstarbekas (nt loo-
mingulise töö tõttu), lisada põhjendus FITEKisse ja säilitada ka võrdlevad pakkumused kui seotud vabaturu tee-
nusega; 2.Kui isik on töölepingulises suhtes SA-ga, on korrektsem eelistada lisatasu maksmist täiendavate tööüle-
sannete eest, tasudes kõik vajalikud tööjõumaksud. Tööjõumaksude korrektne tasumine tagab töötajale tulevikus
ka töötasuga seonduva pensioni. Rakvere teater ei nõustunud, vt TP 6
4. Finantsarvestus, varade haldus sh hanked
a. Väikevarade haldus ei toimu RTIPi keskkonnas, vaid raamatupidamisprogrammis VERP. Põhivarad on
RTIPi kantud.
b. Fitekisse on arvete juurde osaliselt üleandmise-vastuvõtmise aktid lisamata (arve nr 245075, arve nr
L22-53) ja viide lepingule puudu (arve 20240023, arve 4115, arve 2023030. Edaspidi lisatakse
aktid/lepingud suuremate summale puhul Fitekisse (19.09.2024 kohtumine).
c. Kehtestatud ei ole asutusesisest ametiauto kasutamise juhist/korda
Soovitused Rakvere teatrile: 1. Viia ka väikevahendite haldus RTIPi keskkonda, vähendades kasutuses olevate
ISde hulka ja koondades andmed ühte kohta. 2. Lisada suuremate arvete puhul Fitekis asjade/tööde üleandmise-
vastuvõtmise aktid ja viide lepingule, mille alusel väljamakse tehakse. 3. Kehtestada asutusesisene ametiauto ka-
sutamise kord, kus on fikseeritud reeglid auto kasutamisele, hoiustamisele, kütusekulude kompenseerimisele jm.
Rakvere teater nõustus osaliselt, vt TP 8
AUDIT nr 2_2024/KuM
Kultuuriministeeriumi siseauditi osakond
6
II VALDKONNA ÜLEVAADE
28.09.1882 mängiti Rakveres esimest korda eestikeelset näitemängu. Viru Eesti Selts “Kalevipoeg”
mängis Pikk tänav 7 Juhan Kunderi “Mulgi mõistus ja tartlaste tarkus”. Sellest sündmusest sai alguse
eestikeelne järjepidev teatritegemine Rakveres.
1927 Rakvere Rahvamaja ja Hariduse Selts võttis plaani ajakohase teatrimaja ehitamise. Teatrimaja
projekteeriti Rakvere mõisa peahoone kõrvale.
24.02.1940 avati Rakvere Teater aktuse, kontserdi ja «pitsballiga».
2004. aastast tegutseb Rakvere teater sihtasutuse Rakvere Teatrimaja nime all. Varasemalt oli teater
KuMi hallatav riigiasutus.
2013 on SA juhataja Velvo Väli. Teatril on 5-liikmeline nõukogu, mille esimees on KuMi esindajana
Katre Väli. Töötajaid on teatris kokku 83 (töötajate arv taandatult täistööajale).
Rakvere teatril on kino, mis 2023. aastal oli avatud 5 päeva nädalas ja koolivaheaegadel 6 päeva. Kogu
aasta jooksul linastus 198 erinevat filmi, mida külastas kokku 57 344 inimest, moodustades 2,05% (kõik
Apollo kinod kokku moodustasid 73,78%) vaatajate turuosast üle Eesti. Lisaks korraldatakse iga-aastast
rahvusvaheliste etenduskunstide festivali Baltoscandal.
Rakvere teater peab teatrikohvikut, mille peamine funktsioon on teatrile lisaväärtuste pakkumine,
esmatähtis on etenduste publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa
toetamine piletimüügiga.
Teatril on põhikiri1, arengukava2 ja iga-aastased tegevuskavad.
1 Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja põhikiri, muudetud 5.09.2023
2 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja strateegiline arengukava 2024-2027, kinnitatud sihtasutuse nõukogu 7.11.2023
koosolekul
AUDIT nr 2_2024/KuM
Kultuuriministeeriumi siseauditi osakond
7
Rakvere teatri missioon on väärtustada inimlikkust. Teatri visiooniks on, et SA on teatrikunsti keskus,
mille looming kutsub üles kaasa elama ja kaasa tundma võõrale ning erinevale elusaatusele, nägema elu
võimalikult avarast vaatepunktist, millest ei jäeta kedagi välja, väärtustama teatrit kui rahva kultuurilise
järjepidevuse kandjat. SA Rakvere Teatrimaja on teiste kultuurivaldkondadega pidevalt kontaktis olev
ja neid rikastav kaasaegne kultuurikeskus, sellisena omalaadne Eestis ja atraktiivne maailmas.
Teatri väärtused on loomingulisus, soojus, hoolivus ja intrigeerivus. Arengukavas on seatud aastateks
2024-2027 strateegilised eesmärgid ja meetmed nende saavutamiseks, vt
https://www.rakvereteater.ee/SA_Rakvere_Teatrimaja_arengukava_2024-2027.
Sisseostetud teenused: Finants- ja personaliarvestuse teenus – Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK.
Valdkondlikud õigusaktid, sisemised korrad ja infosüsteemid:
• etendusasutuse seadus;
• sihtasutuste seadus;
• riigivaraseadus ja riigihangete seadus;
• avaliku teabe seadus, isikuandmete kaitse seadus ja arhiiviseadus;
• korruptsioonivastane seadus ja autoriõiguse seadus;
• Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja põhikiri
• VV 25.05.2017 määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“;
• Rahandusministri määrus „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“;
• SA sisemiselt kehtivad juhendid ja korrad, töölepingud ja ametijuhendid, käskkirjad jmt.
• IT: SAP (raamatupidamistarkvara), Fitek arvete menetlemise süsteem; RTIP (lähetused, puhkused,
majanduskulud, varad, sh inventuurid), Lydian tööplaneerimise süsteem ja intranet.
Tabel 1. Rakvere teatri tulud ja kulud aastatel 2022-2023
2022. a 2023. a
Tegevustulud 3 311 100 4 097 942
Kaupade ja teenuste müük 1 302 127 1 835 916
Tulud majandustegevusest 1 302 127 1 835 916
Saadud toetused 1 978 452 2 258 673
Muud tulud 30 521 3 353
Kasum/kahjum põhivara ja varude müügist 8 333 1 300
Eespool nimetamata muud tulud 22 188 2 053
Tegevuskulud -3 665 639 -3 970 271
Tööjõukulud -1 927 449 -2 286 960
Majandamiskulud -1 523 449 -1 483 634
Muud kulud -1 368 -2 311
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -213 364 -197 366
Aruandeperioodi tegevustulem -354 529 127 671
Finantstulud ja -kulud 2 837 86 090
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 2 837 86 090
Aruandeperioodi tulem -351 692 213 761
Aruandeperioodi tulem ja siirded kokku -351 692 213 761
Allikas: Saldoandmike infosüsteem
AUDIT nr 2_2024/KuM
Kultuuriministeeriumi siseauditi osakond
8
III AUDITI ISELOOMUSTUS
Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) siseauditi (edaspidi SAO) 2024. aasta tööplaani (kinnitatud
kultuuriministri 20.02.2024 käskkirjaga nr 30) alusel viisime läbi auditi, milles hindame sihtasutuse
Rakvere Teatrimaja (edaspidi SA või Rakvere teater või teater) sisekontrollisüsteemi toimimist.
Hindamisel lähtume järgmistest alaküsimustest:
1. kas rakendatakse piisavaid sisekontrollimeetmeid, et tagada teatri tegevuste õigusaktidele vastavus ja
seatud eesmärkide täitmine sh varade ja ressursside kaitse, tegevuse otstarbekus ja info säilimine?
Sisekontrollisüsteemi toimimist hinnatakse lähtudes üldtunnustatud sisekontrollisüsteemi
küpsusmudelist (aluseks COSO mudel). Mudel vt sisekontrollisüsteemi hindamine
2. kas ja kuidas on võimalik teatris muuta protsesse tõhusamaks ja tagada kvaliteetsem avalike teenuste
pakkumine (näitlejate töökoormus ja palgamudel, etendused Rakveres vs väljasõidud jmt)?
Auditeeritav periood: 2022. a kuni auditi toimingute lõpetamiseni
Auditi ulatus: Rakvere teateri sisekontrollisüsteem, näitlejate töökoormus ja etendustegevuse
korraldamise optimaalsus
Auditi läbiviimise aeg: 13.03.2024 – 28.06.2024.
Auditi eest vastutav isik on SAO juhataja Krista Nelson. Auditi viisid läbi siseaudiitor Helen Heiter ja
Siseauditi juht Krista Nelson.
Valdkonna eest on vastutavad:
• Velvo Väli – SA Rakvere Teatrimaja juhatuse liige;
• Märt Volmer – ministeeriumi nõunik, kultuuriväärtuste asekantsleri ülesannetes;
• Katre Väli - SA Rakvere Teatrimaja nõukogu esimees ja KuM kunstide osakonna juhataja.
Auditi metoodika: auditi läbiviimisel järgisime rahvusvahelisi siseaudiitori kutsetegevuse
standardeid. Auditi toimingute käigus viidi läbi järgmised tegevused:
• analüüsisime Rakvere teatri tulemusi-saavutusi, töökorraldust, sh töö planeerimise süsteemi ja
loomenõukogu töökorralduse nõuetele vastavust, saalide täituvust, sh väljasõiduetenduste
külastatavust;
• analüüsisime SA kehtivaid sisemisi kordasid ja strateegilisi dokumente, kuidas toimib eelarve
planeerimine ja täitmine;
• viisime läbi täpsustavad intervjuud teatri töötajatega;
• testisime eArvekeskuses kulujuhtimise ja Riigitöötaja Iseteenindusportaalis lähetuste korralduse
toimimist, majanduskulude deklareerimist, inventuuride korraldust;
• kontrollisime seotud isikutega tehtud tehinguid ja hindasime tehingute nõuetele vastavust;
• hindasime Rakvere teatri sisekontrollisüsteemi toimimist.
AUDIT nr 2_2024/KuM
Kultuuriministeeriumi siseauditi osakond
9
Aruande A-osa tähelepanekute/parendusvaldkondade olulisuse määramisel on lähtutud järgmisest
skaalast:
Tähelepaneku
olulisus Risk Riski maandamine
Kriitiline
on kõrge ilmnemise tõenäosusega ja/olulise
negatiivse mõjuga organisatsiooni tegevusele ja/või
eelarvele
järgneva 6 kuu jooksul
Keskmine võib muutuda oluliseks, kui neile ei pöörata lähemas
tulevikus tähelepanu ja sarnased eksimused
hakkavad korduma.
järgneva 6 kuu kuni 1. aasta
jooksul
Madal
realiseerumine on vähetõenäoline, kuid
tähelepanekus toodud riskide maandamise korral
loob asutus võimalusi protsessi efektiivistamiseks ja
töö kvaliteedi parandamiseks
järgneva 1. aasta jooksul
Positiivne
tähelepanek
positiivne hinnang ja tunnustus valdkonna korraldusele; tõhusale tegevusele; toob
välja parima praktika
Hinnangu andmisel on lähtutud 4-astmelisest skaalast, mis põhineb rahvusvahelise ühingu IIA (Institute
of Internal Auditors) tegevussuunisel „Siseaudiitori arvamuse koostamine ja avaldamine“.
Hinnang Sisekontrollimeetmed Riskid Jääkriski tase Juhtkonna tegevus
mõjus on adekvaatsed,
sobivad ja mõjusad
on juhitud madal puudub oluline vajadus, kuid
parendused võivad olla
võimalikud
parendamist
vajav
tuvastatud ükskikud
kontrollinõrkused
on juhitud madal kuni
keskmine
mõningane vajadus
tegutsemiseks
oluliselt
parandamist
vajav
tuvastatud mitmed
kontrollinõrkused
ei ole juhitud keskmine
kuni kõrge
vajadus oluliseks ja erandjuhul
kiireloomuliseks
tegutsemiseks
mitterahulda
v
ei ole adekvaatsed,
sobivad ja mõjusad
ei ole juhitud kõrge vajadus oluliseks ja üldjuhul
kiireloomuliseks
tegutsemiseks
Täname Rakvere teatri töötajaid, KuMi teenistujaid auditi käigus osutatud abi ja meeldiva koostöö eest.