Pöördumise edastamine

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium

Meie: 26.09.2024 nr 7-5.1/24-01465-2

      Pöördumise edastamine

      Edastame peaministrile saabunud pöördumise nutiseadmete kasutamise reguleerimiseks koolides. Palume vastuse koopia saata ka Riigikantseleile.   Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik  

.

Lugupeetud peaminister Kristen Michal,

Edastan teile avaliku kirja, mis on üleval ka Ees Koolipsühholoogide Ühingu kodulehel:

hps://koolipsyhholoogid.ee/kasulikku-infot/nuseadmete-moju-lastele/

Parimat!

Vivian Puusepp

Pöördumise algataja

Avalik kiri nuseadmete kasutamise reguleerimiseks koolides

Austatud Ees Vabariigi president Alar Karis, peaminister Kristen Michal, haridus- ja teadusminister

Krisna Kallas, terviseminister Riina Sikkut!

Väljendame muret olukorra pärast, kus paljudes Ees koolides puuduvad reeglid isiklike nuseadmete

kasutamiseks või ei suudeta olemasolevaid reegleid jõustada. Üha kasvav hulk teadusuuringuid näitab

seoseid nuseadmete piiramatu kasutamise ning laste vaimse ja füüsilise tervise halvenemise,

õpiraskuste ning sotsiaalsete probleemide, sealhulgas küberkiusamise, vahel. Olukorra tõsidust rõhutab

ka U NESCO mullune üleskutse (28) loobuda ülemaailmselt koolides isiklike nuseadmete kasutamisest.

Peame oluliseks õppetöö käigus laste digipädevuste arendamist. Samas soovime juhda tähelepanu

asjaolule, et vaatamata koolide pingutustele jäävad paljud lapsed koolivahetundides digitaalselt

hooletusse.

Haridusministeerium on seni antud valdkonna täpsemalt reguleerimata jätmist põhjendanud koolide

autonoomiaga (13). Kuigi paljudes õppetööd puudutavates küsimustes on koolide autonoomia oluline,

kutsume teid üles seoses õpilaste probleemse nuseadmekasutusega tõsiselt kaaluma üleriigilisi

meetmeid.

Palume, et riik töötaks hiljemalt järgmiseks õppeaastaks välja selged reeglid nuseadmete

kasutamiseks koolikeskkonnas, et toetada meie laste vaimset ja füüsilist tervist, arengut, heaolu,

õppeedukust ja turvalisust.

Samu peame oluliseks, et riik toetaks ja nõustaks koole meetmete rakendamisel ning panustaks rohkem

digihügieeni ja digipädevuste õpetamise arendamisse. Lisaks tuleks riigil tegeleda ühiskonna teadlikkuse

tõstmisega nuseadmekasutuse ohtude osas.

Omalt poolt julgustame koole keelustama õpilaste isiklike nuseadmete kasutamise koolipäeva jooksul

(välja arvatud õppeotstarbel või erandjuhtudel, näiteks tervislikel põhjustel), et vahetundides saaksid

lapsed puhata, omavahel suhelda, liikuda ja mängida ning tundides keskenduda õppimisele.

Allakirjutajad:

1. Vivian Puusepp, lapsevanem, Tartu Ülikooli teoreelise filosoofia teadur

2. Karmen Maikalu, Ees Koolipsühholoogide Ühingu juht, lapsevanem

3. Anne Kleinberg, Ees Psühhiaatrite Seltsi juht, Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse

juhataja, lapsevanem

4. Kenn Konstabel, Tervise Arengu Instuudi juhvteadur, Ees Psühholoogide Liidu president,

arvukasutaja, lapsevanem

5. Kätlin Konstabel, psühholoog, lapsevanem

6. Krisina Tõnnisson, Tartu Ülikooli Johan Sky$e poliikauuringute instuudi juhataja, lapsevanem

7. Lemme Haldre, Tartu Laste tugikeskuse pediaater, kliiniline psühholoog

8. Kris Aria, Tõrvandi kooli direktor

9. Jonas Nahkor, Tõrvandi kooli õppejuht

10. Chris Pruunsild, Ees Lastearsde Seltsi president, lastehaiguste kaasprofessor

11. Tanel Tammet, Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku tehisintellek professor, lapsevanem

12. Jaan Aru, Tartu Ülikooli arvuteaduse instuudi kaasprofessor, lapsevanem

13. Margit Korotkova, ema, vanaema ja Sillamäe Ees Põhikooli õpetaja

14. Reigo Reppo, Ees Psühhiaatrite Seltsi lastepsühhiaatria sektsiooni juhataja, SA TÜK Laste ja

noorukite vaimse tervise keskuse juhataja, lapsevanem

15. Riina Pauklin, Tartu Kesklinna Kooli õppejuht, lapsevanem

16. Kadri Simm, Tartu Ülikooli praklise filosoofia kaasprofessor

17. Riin Sirkel, Tartu Ülikooli anikfilosoofia kaasprofessor, lapsevanem

18. Tiia Tulviste, TÜ arengupsühholoogia professor

19. Liina Õmblus, Ees Eripedagoogide Liidu juhatuse esimees, Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli

õppealajuhataja

20. Karin Täht, TÜ psühhomeetria kaasprofessor

21. Dmitri Rozgonjuk, psühholoogiateadlane

22. Triinu Purru, SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht, lapsevanem

23. Krisina Treial, SA Kiusamisvaba Kool Arendus- ja kvaliteedijuht, lapsevanem

24. Külli Teder, Lüllemäe Põhikooli õpetaja, lapsevanem

25. Mart Kase, Lüllemäe Põhikooli direktor

26. Riin Seema, TLÜ, HTI, pedagoogilise nõustamise dotsent

27. Piret Visnapuu-Bernadt, Ees Väikelaste Vaimse Tervise Liidu president, Marienthali Kliiniku laste- ja

noorukite psühhiaater, psühhoterapeut

28. Katrin Pruulmann, SA TÜK kliiniline lapsepsühholoog-psühhoterapeut, Ees Psühhoanalüülise

Lasteteraapia Seltsi juhatuse liige, vanaema

29. Grete Arro, TLÜ HTI, hariduspsühholoogia teadur

30. Meili Läänemets, Tartu Mart Reiniku Kooli õpetaja, lapsevanem

31. Krisna Viin, lapsevanem, kunstnik, luuletaja

32. Krisina Ehin, kirjanik ja lapsevanem

33. Silver Sepp, muusik ja lapsevanem

34. Airiin Demir, kliiniline lastepsühholoog

35. Liis Sipsaka, SA TÜK kliiniline psühholoog, Lastepsühholoogide Ühingu juhatuse liige

Pöördumise taust

Üha kasvav hulk teadusuuringuid näitab, et piiramatu nuseadmete kasutamine mõjutab negaivselt

laste ja noorte vaimset ja füüsilist tervist, sotsiaalseid oskusi, suhteid ja õppeedukust (vt nt 1; 3; 4; 8; 9;

11; 19; 22; 23; 24; 25; 28)

Erinevad uuringud näitavad, et nuseadmete kasutamine võib kiires muutuda probleemseks, nii et

mõned autorid on nuseadmeid võrrelnud uue narkookumiga (12; 22). Lapsed on haavatavamas

olukorras kui täiskasvanud, arvestades, et nende aju kontrollmehhanismid pole veel välja kujunenud.

Lisaks ohustab laste nuseadmetega üksi jätmine nende privaatsust ja küberturvalisust ja soodustab

küberkiusamist ning kokkupuuteid alaealistele sobimatu sisuga, näiteks pornograafiaga. Selle kõige

valguses ei saa jäa vastutust nuseadmete kasutamise ning sellega kaasnevate ohtude maandamise üle

lastele – on ühiskonna roll lapsi kaitsta ja toetada.

Võrdlevad uuringud näitavad, et koolides, kus on olemas selged reeglid nuseadmete kasutamiseks ja kus

neid reegleid tõepoolest järgitakse, on laste vaimne ja füüsiline tervis, suhted ning õppeedukus parem kui

koolides, kus selliseid reegleid ei järgita (2; 4; 7; 10) Näiteks Haidt (8) kirjeldab eksperimente U SA

koolides, kus nuseadmete keelustamine on laste vaimse tervise ja õppeedukuse toetamisel ning

kiusamise vähendamisel andnud paremaid tulemusi kui eksperde (nt psühholoogide, eripedagoogide,

sotsiaaltöötajate jne) osakaalu suurendamine, olles seejuures odavam lahendus.

Valdav osa eksperte soovitab piirata koolilaste meelelahutuslikku nuaega päevas 0,5-2 tunnile, sõltuvalt

vanusest (16; 17;30). Koolides, kus nuseadmete kasutamine on reguleerimata, mööduvad lastel

vahetunnid paraku sageli nuseadmes, mistõu saavad lapsed päevase “nuseadme doosi" käe juba

koolis. Samas ei kontrolli vahetundides keegi, mida lapsed nuseadmetes teevad.

Ka lapsed ise väljendavad vahel rahulolematust selle üle, et vahetunnis ollakse peamiselt nuseadmes.

Näiteks märkis üks üheksanda klassi õpilane ERRi uudistes (13): “Kui vaatan selle 15-minulise vahetunni

jooksul Tiktoki videoid, siis mul on tunne, et aju on juba järgmise tunni alguses ülekoormatud." Samas

kirjeldas see õpilane nõiaringi, et kui ta soovib vahetunnis teistega juu ajada, aga kõik sõbrad on

telefonis, siis sukeldub ta ka ise telefoni. Hiljuses New York Times’i küsitluses (26) väljendasid mitmed

U SA õpilased oma poolehoidu nuseadmete keelustamisele koolis. Peamiste põhjustena tõid õpilased

välja, et nuseadmed häirivad õppimist ja omavahelist suhtlemist ning soodustavad küberkiusamist.

Lapsevanema rollis olles oleme h kohanud argumen, et lapsevanem võiks kaitsta oma last sellega, et

lihtsalt ei soeta oma lapsele nuseadet, ei luba lapsel seadet kooli kaasa võa või paneb sellele peale

digitaalsed piirangud. Paraku ei taga need meetmed, et lapsed ei oleks vahetunnis ninapidi kellegi teise

telefonis. Keskkonnas, kus enamikel lastel on nutelefonid vabalt kasutada, on telefonita lapsel oht

sauda üksildusse ja isolatsiooni, mis omakorda mõjutab halvas tema vaimset tervist ja sotsiaalseid

suhteid.

Kuigi Ees õpilaste akadeemilised tulemused on PISA-tesdes head, näitavad PISA-andmed ka seda, et

nuseadmed segavad õppimist ja õpilaste heaolu (6). Ees õpilaste kooli kuuluvustunne ja õpilase-

õpetaja suhete kvaliteet on madalad ja meie õpilased kogevad kiusamist OECD keskmisest sagedamini

(27). TAI 2021/2022. aasta põhikooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (18) teame, et ligi kümnendikul

Ees lastest esineb sotsiaalmeedia sõltuvuse sümptomeid ja see näitaja on kasvutrendis. Kasvanud on ka

õpilaste osakaal, kes eelistavad internesuhtlust silmast silma suhtlusele, kusjuures internesuhtluse

eelistajatel ilmneb sagedamini sotsiaalmeedia sõltuvuse tunnuseid ja nad saavad vähem sõprade toetust

kui need, kes eelistavad silmast silma suhtlemist. Probleemne nuseadmekasutus on muuhulgas seotud

laste ärevuse kasvuga - ka ärevusega Rajaleidjasse pöördumist on varasemast aina rohkem (29).

2023. aasta juulis avaldatud U NESCO raport "Hariduses kasutatav tehnoloogia — tööriist kelle

ngimustel?" (28) kutsub üles ülemaailmselt keelustama nuseadmete kasutamise koolides. Rapors

märgitakse, et umbes iga seitsmes riik maailmas on juba keelustanud koolides nutelefonide kasutamise,

mille tulemusel on neis koolides paranenud õppeedukus, iseäranis õpiraskustega õpilaste puhul. Näiteks

Rootsi ja Holland otsustasid hilju muuta koolid nuseadmevabaks ning Soomes valmistatakse ee

seadust nuseadmete kasutamise piiramiseks koolis.

Riigi roll ja vastutus

Pöördumise algatajad on korduvalt juhnud haridusministeeriumi tähelepanu nuseadmete probleemi

tõsidusele (vt nt 21), kuid Eess pole siiani välja töötatud riiklikul tasandil meetmeid probleemse

nuseadmekasutuse ennetamiseks koolides. Otsused isiklike nuseadmete kasutamise reguleerimise

osas on jäetud iga kooli enda teha ning puudub ülevaade erinevate koolide olukorrast ning prakkatest.

Mitmed koolid on meile tagasisidet andnud, et kuigi nad sooviksid nuseadmete kasutamist paremini

reguleerida, kardetakse reeglite kehtestamisel ja jõustamisel laste ja lapsevanemate vastuseisu.

Probleemiks on ka ebaselgus selle osas, millised meetmed on tõhusad ja lubatud. Koolid vajavad siinkohal

riigi tuge.

Õpetajad on meile väljendanud muret selle üle, et õppetöö ja õpetaja-õpilase suhe kannatab, kui õpetaja

peab tunnis pidevalt "nupolitseinik" olema. Näiteks ühe kooli juhtkond on tabavalt väljendanud

“tungivat soovi välda senist olukorda, mil koridorid on tulvil krevepoosis virtuaalookeani uppunud lapsi

ning ka veel tunni alguses peab õpetaja tegelema sellega, et õpilasi pärismaailma sikutada.”

Riigi taandumine antud valdkonnaga tegelemisest on meie hinnangul vastuolus ka mitmete

õigusnormidega, näiteks mitmete punkdega ÜRO Lapse õiguste konventsioonist (14),

Lastekaitseseadusest (15) ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (20). Nende alusdokumende järgi on

riigi ülesanne hoolitseda selle eest, et koolid ennetaksid lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske ning

tagaksid õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse, rõhutades, et

laps vajab oma ebaküpsuse tõu erilist kaitset ja hoolt. Meie hinnangul ei ole praegune olukord nende

põhimõtetega kooskõlas, mis osutab vajadusele, et riik antud valdkonda selgemalt reguleeriks ja

koordineeriks.

Viited:

1. Abi-Jaoude, E., jt. (2020). Smartphones, social media use and youth mental health. CMAJ, 192(6),

E136-E141. hps://doi.org/10.1503/cmaj.190434

2. Abrahamsson, S. (2024). Smartphone bans, student outcomes and mental health. NHH Dept. of

Economics Discussion Paper No. 01. hps://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=4735240

3. Alotaibi, T. jt. (2020) The Relaonship between Technology U se and Physical Acvity among Typically-

Developing Children. Healthcare: 17;8(4):488. hps://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/arcles/PMC7712844/

4. Aru, J. & Rozgonjuk, D. (2022). The effect of smartphone use on mental effort, learning, and creavity.

Trends in Cognive Sciences, 26(10), 821-823. DOI:10.1016/j.cs.2022.07.002

5. Beneito, P. & Vicente-Chirivella, Ó. (2022). Banning mobile phones in schools: Evidence from regional-

level policies in Spain. Applied Economic Analysis, Vol. 30 No. 90, pp. 153-175.

hps://doi.org/10.1108/AEA-05-2021-0112)

6. Busch, B. (toim.) (2022). 2022 results: The impact of digital distracons on classroom learning.

Educaon resources blog. hps://www.innerdrive.co.uk/blog/pisa-2022-digital-distracons/

7. Böger, T. & Zierer, K. (2024). To ban or not to ban? A rapid review on the impact of smartphone bans

in schools on social well-being and academic performance. Educaon Sciences 14(8): 906.

hps://doi.org/10.3390/educsci14080906

8. Haidt, J. (2024a). Anxious generaon: How the great rewiring of childhood is causing an epidemic of

mental illness. Penguin Books. Vt: hps://www.anxiousgeneraon.com/book

9. Haidt, J. (2024b). End the phone-based childhood now: The environment in which kids grow up today

is hosle to human development. The Atlanc, 13.03.2024.

hps://www.theatlanc.com/technology/archive/2024/03/teen-childhood-smartphone-use-mental-

health-effects/677722/

10. Haidt, J., Rausch, Z. & J. Lebwohl. 2024. The Effects of Phone-Free Schools: A Collaborave Review.

hps://docs.google.com/document/d/1uBKqzszvrU m6eK4-TbcEGKsYBPrvaxO8IbMh3v7JLJU /edit

Külastatud 5.09.2024.

11. Hansen, A. (2020). Ekraaniaju: Kuidas digisõltuvus meie tervist ja heaolu mõjutab. Varrak.

12. Hartogsohn, I. & A. Vudka. (2022). Technology and addicon: What drugs can teach us about digital

media. Transcult Psychiatry. 2023 Aug; 60(4): 651-661. doi: 10.1177/13634615221105116

13. Kangur, M. (2024). Ministeerium nuseadmeid koolis piirama ei hakka. ERR, 07.06.2024.

hps://www.err.ee/1609363463/ministeerium-nuseadmeid-koolis-piirama-ei-hakka

14. Lapse õiguste konventsioon. (1996). Riigi Teataja. Kasutatud 26.08.2024.

hps://www.riigiteataja.ee/akt/24016

15. Lastekaitseseadus. (06.01.2023). Riigi Teataja. Kasutatud 26.08.2024

hps://www.riigiteataja.ee/akt/LasteKS

16. Laste ja noorte digisõltuvus – kuidas seda märgata ja mida teha? tarkvanem.ee 19.05.2016.

hps://tarkvanem.ee/digimaailm-arklid/laste-ja-noorte-digisoltuvus-kuidas-seda-margata-ja-mida-

teha/

17. Marciano, L., & Camerini, A. L. (2021). Recommendaons on screen me, sleep and physical acvity:

Associaons with academic achievement in Swiss adolescents. Public Health, 198, 211-217.

hps://doi.org/10.1016/j.puhe.2021.07.027

18. Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. (2023). Ees kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta

uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instuut.

19. Panje-Madan, Vaishnavi N., and Prakash Ranganathan. (2023). Impact of screen me on children’s

development: Cognive, language, physical, and social and emoonal domains" Mulmodal Technologies

and Interacon 7, no. 5: 52. hps://doi.org/10.3390/m7050052

20. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. 26.04.2024. Riigi Teataja.

hps://www.riigiteataja.ee/akt/13332410

21. Puusepp, V .(2024). Nuseadmete liigtarvitamisest ei tohi mööda vaadata. ERR 07.06.2024

hps://www.err.ee/1609363388/vivian-puusepp-nuseadmete-liigtarvitamisest-ei-tohi-mooda-vaadata

22. Rozgonjuk, D. (2019). Problemac smartphone use: Behavioral, psychopathological, disposional, and

educaonal correlates. (Dissertaones Psychologicae U niversitas Tartuensis 55). U niversity of Tartu

Press. hps://dspace.ut.ee/handle/10062/64579

23. Santos, R. M. S., Mendes, C. G., Bressani, G. Y. S., Ventura, S. A., Nogueira, Y. J. A., Miranda, D. M., &

Romano-Silva, M. A. (2023). The associaons between screen me and mental health in adolescents: A

systemac review. BMC Psychology, 11(127). hps://doi.org/10.1186/s40359-023-01166-7

24. Sohn, S. Y., Rees, P., Wildridge, B., Kalk, N. J., & Carter, B. (2019). Prevalence of problemac

smartphone usage and associated mental health outcomes amongst children and young people: A

systemac review, meta-analysis, and GRADE of the evidence. BMC Psychiatry, 19(356).

hps://doi.org/10.1186/s12888-019-2350-x

25. Sunday, O. J., Adesope, O. O., & Maarhuis, P. L. (2021). The effects of smartphone addicon on

learning: A meta-analysis. Computers in Human Behavior Reports, 4, 100114.

hps://doi.org/10.1016/j.chbr.2021.100114

26. The Learning Network. (2023). What students are saying about school cellphone bans. New York

Times, 30.11.2023. hps://www.nymes.com/2023/11/30/learning/what-students-are-saying-about-

school-cellphone-bans.html

27. Täht, K., & Konstabel, K. (2023). Kuidas tunnevad meie 15aastased õpilased end koolis? Sirp,

22.12.2023. hps://sirp.ee/s1-arklid/c21-teadus/kuidas-tunnevad-meie-15aastased-opilased-end-

koolis/

28. U NESCO raport 2023: Global Educaon Monitoring Report Team. (2023). Global educaon

monitoring report, 2023: Technology in educaon: A tool on whose terms?

hps://doi.org/10.54676/U ZQV8501

29. Vapper, T. (toim.) (2024.) Rajaleidja juht Tiina Kü: “Ärevaid lapsi on varasemast märkimisväärselt

rohkem.” Õpetajate Leht, 03.09.2024. hps://opleht.ee/2024/09/rajaleidja-juht-ina-ku-arevaid-lapsi-

on-varasemast-markimisvaarselt-rohkem/

30. Welch, A. (2018). Health experts say parents need to drascally cut kids' screen me. CBS News,

06.08.2018. hps://www.cbsnews.com/news/parents-need-to-drascally-cut-kids-screen-me-devices-

american-heart-associaon/

_________________________________________________________________________________

From: Vivian Puusepp <[email protected]>

Date: 24. September 2024 at 15:07:55 EEST

Subject: Avalik kiri nuseadmete kasutamise reguleerimiseks koolides

Lugupeetud peaminister Kristen Michal,

Edastan teile avaliku kirja, mis on üleval ka Ees Koolipsühholoogide Ühingu kodulehel:

hps://koolipsyhholoogid.ee/kasulikku-infot/nuseadmete-moju-lastele/

Parimat!

Vivian Puusepp

Pöördumise algataja

tel. 56904855