Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 14/07/2023

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

13/07/23

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus

E-mail : [email protected] Kantselei

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1262879.6 DE

Eelotsuse asi C-329/23

Sozialversicherungsanstalt

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Verwaltungsgerichtshof - Austria)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on

vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada

eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul

alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Euroopa Kohus – Menetlus“.

Maria Krausenböck

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 14/07/2023

Kokkuvõte C-329/23 - 1

Kohtuasi C-329/23

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

25. mai 2023

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Verwaltungsgerichtshof (Austria kõrgeim halduskohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

9. mai 2023

Kassaator:

Sozialversicherungsanstalt der Selbständigen

Menetlusse kaasatud isik:

Dr. W M

Põhikohtuasja ese

Sotsiaalkindlustusõigus – Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine liikmesriigis,

EMP lepingu osalisriigis ja kolmandas riigis – Koordineerimist reguleerivad

õigusaktid – Pädevus

Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus

Liidu õiguse tõlgendamine, ELTL artikkel 267

Eelotsuse küsimused

1. Kas olukorras, kus liidu kodanik töötab samal ajal ELi liikmesriigis, riigis,

kes on nii Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP“) kui ka Euroopa

Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (edaspidi „EFTA“) osalisriik (Liechtenstein), ja

Šveitsis, tuleb kohaldada sotsiaalkindlustuse valdkonnas kohaldatava õiguse

kindlaksmääramist reguleerivaid liidu õigusnorme vastavalt määrusele (EÜ)

nr 883/2004 koostoimes määrusega (EÜ) nr 987/2009?

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-329/23

2

Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:

2. Kas määrust (EÜ) nr 883/2004 koosmõjus määrusega (EÜ) nr 987/2009

tuleb sellisel juhul kohaldada nii, et sotsiaalkindlustust reguleerivate õigusaktide

kohaldatavust tuleb hinnata eraldi ühelt poolt ELi liikmesriigi ja EMP–EFTA

osalisriigi vahelise suhte aspektist ja teiselt poolt ELi liikmesriigi ja Šveitsi

vahelise suhte aspektist, ning seda arvestades tuleb kohaldatavate õigusaktide

kohta väljastada eraldi tõend?

3. Kas tegemist on „asjakohase olukorra“ muutumisega määruse (EÜ)

nr 883/2004 artikli 87 lõike 8 tähenduses, kui füüsilisest isikust ettevõtjana

asutakse tegutsema teises riigis, mille suhtes on nimetatud määrus kohaldatav,

olgugi et see ei too määruse (EÜ) nr 883/2004 ega määruse (EMÜ) nr 1408/71

alusel kaasa kohaldatavate õigusaktide muutumist ja selle tegevuse maht on nii

väike, et sellega saadakse kõigest ligikaudu 3% kogusissetulekust?

Kas seejuures on oluline, kas kahepoolse suhte korral peab koordineerimine teise

küsimuse tähenduses toimuma eraldi ühelt poolt seni asjassepuutuvate riikide

vahel ja teiselt poolt seni asjassepuutuva riigi ja „teise“ riigi vahel?

Viidatud liidu õigusnormid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (edaspidi „määrus (EÜ)

nr 883/2004“)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ)

nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004

(sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord

(edaspidi „määrus (EÜ) nr 987/2009“)

Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1408/71

sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate

ja nende pereliikmete suhtes (edaspidi „määrus (EMÜ) nr 1408/71“)

Asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte

1 Menetlusse kaasatud isikul on Austria ja Liechtensteini kodakondsus, tema

elukoht on Austrias ja menetluses kõne all oleval ajavahemikul (1. jaanuarist 2017

kuni 31. märtsini 2018) tegutses ta füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva arstina

Austrias, Liechtensteinis ja Šveitsis. Ta sai ligikaudu 19% oma sissetulekust

Austrias, 78% Liechtensteinis ja 3% Šveitsis. Šveitsis tegutsemist alustas ta

1. jaanuaril 2017. Tulenevalt Austrias asuvast elukohast olid enne seda kuupäeva

tema suhtes määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 14a lõike 2 alusel vaieldamatult

kohaldatavad sotsiaalkindlustust reguleerivad Austria õigusaktid.

SOZIALVERSICHERUNGSANSTALT

3

2 Menetlusse kaasatud isik esitas 14. aprillil 2020 kassaatoriks olevale

sotsiaalkindlustusasutusele taotluse väljastada ajavahemikuks 1. juulist 2017 kuni

31. märtsini 2018 määruse (EMÜ) nr 1408/71 alusel vorm E 101, millest nähtuks,

et taotleja suhtes on kohaldatavad sotsiaalkindlustust reguleerivad Austria

õigusaktid.

3 Sotsiaalkindlustusasutus tõlgendas taotlust palvena väljastada vorm A1 vastavalt

määrusele (EÜ) nr 883/2004 koostoimes määrusega (EÜ) nr 987/2009 ning jättis

taotluse 21. oktoobri otsusega rahuldamata põhjendusega, et kuigi liikmesriigi ja

Liechtensteini vahelisele suhtele on määrus (EÜ) nr 883/2004 koostoimes

määrusega (EÜ) nr 987/2009 (või vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 87

üleminekusättele määrus (EMÜ) nr 1408/71) kohaldatav EMP lepingu alusel ning

liikmesriigi ja Šveitsi vahelisele suhtele on ELi ja Šveitsi vahel sõlmitud isikute

vaba liikumise lepingu alusel samuti kohaldatav määrus (EÜ) nr 883/2004

koostoimes määrusega (EÜ) nr 987/2009, puudub liidu tasandil koordineeriv

raamleping, mis hõlmaks ühiselt ELi riike, EMP–EFTA osalisriike ja Šveitsi.

Seetõttu tuleb menetlusse kaasatud isiku tegevuse suhtes asjaomasel ajavahemikul

kohaldada eraldi Austria, Liechtensteini ja Šveitsi õigusakte.

4 Menetlusse kaasatud isik esitas otsuse peale kaebuse, mille

Bundesverwaltungsgericht (föderaalne halduskohus) 28. jaanuari 2022. aasta

otsusega rahuldas. Bundesverwaltungsgericht (föderaalne halduskohus) sedastas,

et menetlusse kaasatud isikule tuleb nii seoses tema tegevusega Liechtensteinis

kui seoses tema tegevusega Šveitsis väljastada kõnealuse ajavahemiku kohta vorm

E 101 või A1, mille kohaselt on kõnealuste tegevuste suhtes kohaldatavad

sotsiaalkindlustusõigust reguleerivad Austria õigusaktid.

5 Bundesverwaltungsgericht (föderaalne halduskohus) märgib, et alguses olid

menetlusse kaasatud isiku suhtes vaieldamatult kohaldatavad sotsiaalkindlustust

reguleerivad Austria õigusaktid; tulenevalt tegevuse alustamisest Šveitsis on aga

vaidluse all, kas seni kohaldatavad määruse (EMÜ) nr 1408/71 sätted on jätkuvalt

kohaldatavad. Eraldi raamleping ei ole siiski vajalik. Olukorda „tegutsemine

füüsilisest isikust ettevõtjana Austrias – Liechtensteinis“ tuleb hinnata EMP

lepingu alusel ja olukorda „tegutsemine füüsilist isikust ettevõtjana Austrias –

Šveitsis“ isikute vaba liikumise lepingu alusel.

6 EMP lepingust tulenevalt on käesoleval juhul kohaldatavad määruse (EÜ)

nr 883/2004 sätted ning viidatud määruse üleminekusätete kohaselt olid

menetlusse kaasatud isiku suhtes tulenevalt tema paralleelsest tegutsemisest

füüsilisest isikust ettevõtjana Austrias ja Liechtensteinis seni kohaldatavad

määruse (EMÜ) nr 1408/71 sätted. Tegevuse alustamine Šveitsis ei ole EMP

lepinguga hõlmatud ja ei too kaasa olukorra muutumist määruse (EÜ) nr 883/2004

artikli 87 lõike 8 tähenduses. Seega tuleb menetlusse kaasatud isikule seoses

paralleelse tegutsemisega füüsilisest isikust ettevõtjana Austrias ja Liechtensteinis

väljastada samamoodi nagu siiani tõend E 101, mille kohaselt on isik

sotsiaalkindlustusega kaetud Austrias.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-329/23

4

7 Paralleelset tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana Austrias ja Šveitsis tuleb

vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklile 13 hinnata isikute vaba liikumist

käsitleva lepingu alusel. Kuna oluline osa tegevusest toimus Austrias

(elukohaliikmesriik), siis on ka Šveitsis toimuva tegevuse suhtes kohaldatavad

sotsiaalkindlustust reguleerivad Austria õigusaktid.

8 Sotsiaalkindlustusasutus esitas otsuse peale kassatsioonkaebuse

Verwaltungsgerichtshofile (Austria kõrgeim halduskohus). Ta märkis, et tekib

küsimus, milline on käesoleval juhul määruse (EÜ) nr 883/2004, määruse (EÜ)

nr 987/2009 ja määruse (EMÜ) nr 1408/71 koostoime. Bundesverwaltungsgerichti

(föderaalne halduskohus) hinnang on sotsiaalkindlustusasutuse arvates väär, sest

liidu õigusaktid ei ole kolme asjaomase riigi vahelisele suhtele kohaldatavad.

Menetlusse kaasatud isiku eri riikides toimuva tegevuse suhtes tuleb eraldi

kohaldada Austria, Liechtensteini ja Šveitsi õigusakte.

9 Menetlusse kaasatud isik märkis selle kohta, et Bundesverwaltungsgerichti

(föderaalne halduskohus) otsus on lõppkokkuvõttes õige, kuid olukorda ei tule

jagada Austria ja Liechtensteini vaheliseks suhteks ning Austria ja Šveitsi

vaheliseks suhteks. See, kas kohaldatavad on sotsiaalkindlustust reguleerivad

Austria või Liechtensteini õigusaktid, on oluline üksnes Austria

sotsiaalkindlustusasutuse ja Liechtensteini asutuste vahelise suhte aspektist.

Raamleping ei ole vajalik ja ei ole ka selge, miks ei peaks määrus (EÜ)

nr 883/2004 ilma sellise lepinguta kohaldatav olema. Tegemist on küsimusega,

mis puudutab EMP lepingut ja selle lisasid ning seega määrust (EÜ) nr 883/2004,

mis toob kaasa määruse (EMÜ) nr 1408/71 kohaldatavuse.

10 Menetlusse kaasatud isik väitis ka seda, et tegemist ei ole klassikalise kolme riiki

puudutava olukorraga, sest mõlemad nimetatud määrused on kohaldatavad ka

liikmesriigi ning Liechtensteini ja Šveitsi vahelisele suhtele (viimati nimetatud

riigi puhul isikute vaba liikumise lepingu alusel). Oleks paradoksaalne, kui Šveitsi

ja Liechtensteini kahepoolne suhe takistaks Austrias kehtiva liidu õiguse

kohaldamist. Määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaldamine ei sõltu ka raamlepingu

olemasolust. Kuna Šveitsis tegutsemise tõttu (3% sissetulekust) ei olnud ka

asjakohane olukord muutunud, jääb isik kõnealusel ajavahemikul

sotsiaalkindlustusega kaetuks Austrias.

Eelotsusetaotluse põhjenduste lühikokkuvõte

11 Liidu liikmesriikide puhul reguleerib küsimust, millise riigi

sotsiaalkindlustusõigus on kohaldatav mitmes riigis töötava kodaniku suhtes,

määrus (EÜ) nr 883/2004 koostoimes määrusega (EÜ) nr 987/2009. Kõnealused

koordineerimist reguleerivad liidu õigusaktid on lepingutega, näiteks EMP

lepingu või ELi ja Šveitsi vahelise isikute vaba liikumise lepinguga tunnistatud

kohaldatavaks ka teiste riikide suhtes. Kumbki neist kahest lepingust ei sisalda

alust kaasata koordineerimisse kolmandate riikide kodanikke, samuti ei ole olemas

SOZIALVERSICHERUNGSANSTALT

5

korda, mis reguleeriks vastastikust koordineerimist seoses teise lepinguga, ega

üldist lepingut, mis hõlmaks nii EMP osalisriike kui ka Šveitsi.

Esimene ja teine küsimus

12 Bundesverwaltungsgericht (föderaalne halduskohus) leiab, et kuna selline üldine

leping puudub, tuleb EMP lepingut ja isikute vaba liikumise lepingut käsitleda

eraldi ning kohaldatavate sotsiaalkindlustust reguleerivate õigusaktide kohta tuleb

väljastada kaks eraldi tõendit, nimelt ühelt poolt Austria ja Liechtensteini vahelist

suhet puudutavas osas ning teiselt poolt Austria ja Šveitsi vahelist suhet

puudutavas osas.

13 Menetlusse kaasatud isiku arvates tuleb eraldi hinnata ka Austria ja Liechtensteini

vahelist suhet, samal ajal kui Austria ja Šveitsi vahelise suhte kohta ei ole

käesolevas asjas vaja otsust teha.

14 Sotsiaalkindlustusasutus on seisukohal, et koordineerimine vastavalt

määrusele (EÜ) nr 883/2004 koostoimes määrusega (EÜ) nr 987/2009 peab

käesoleval juhul täielikult ära jääma.

15 Verwaltungsgerichtshofi (Austria kõrgeim halduskohus) arvates näib, et

Bundesverwaltungsgerichti (föderaalne halduskohus) käsitusviis ei ole kooskõlas

koordineerimist reguleerivate õigusaktide eesmärgiga määrata iga isiku puhul

kindlaks ainult üks riik, mille õigusaktid on tema suhtes teatud ajavahemikul

kohaldatavad. Kõnealune ühtsuse põhimõte tähendab ka seda, et kohaldatavate

õigusaktide kindlaksmääramine koordineerimist reguleerivate õigusaktide alusel

ei ole tegevuspõhine, vaid isikupõhine. Sama isiku ja sama ajavahemiku kohta

kahe erineva E 101 või A1 tõendi väljastamine ei tule järelikult algusest peale

kõne alla.

16 Käesolevas asjas oli vaid juhus, et Bundesverwaltungsgerichti (föderaalne

halduskohus) kaks eraldi käsitusviisi tõid mõlemad kaasa tulemuse, et

kohaldatavad on Austria õigusaktid. Kui kohtuasja asjaolud oleksid veidi

teistsugused, võiks üksnes kahepoolse suhte eraldi hindamise korral tulemuseks

olla eri riikide õigusaktide üheaegne kohaldatavus. Ka menetlusse kaasatud isiku

käsitusviis viiks lõpuks sellise tulemuseni. Nimelt niipea, kui vaidlus

kohaldatavate õigusaktide üle tekiks seoses liikmesriigi ja Šveitsi vahelise

suhtega, tuleks teha otsus, mis võib sattuda vastuollu liikmesriigi ja Liechtensteini

vahelises suhtes kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisega.

17 Sellist tulemust saaks vältida ainult siis, kui tõsiasja põhjal, et EMP lepingu ja

Šveitsiga sõlmitud isikute vaba liikumise lepingu alusel on kohaldatav

koordineerimist reguleeriv liidu õigus, järeldataks, et sellises kolmepoolses asjas

nagu käesolev peab koordineerimine toimuma kõigi riikide vahel ühiselt, mitte

eraldi kahepoolsetest olukordadest lähtudes. Kuna üldine kokkulepe puudub, siis

ei ole selleks ilmselt õiguslikku alust.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-329/23

6

18 Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et nimetatud põhjustel ei ole

koordineerimist reguleerivad liidu õigusaktid käesolevas asjas otseselt ega

kaudselt kohaldatavad. See ei tähenda siiski, et Šveitsiga sõlmitud leping ei luba

kohaldada koordineerimist reguleerivaid õigusakte Austria ja Liechtensteini

vahelisele suhtele, kuna leping ei sisalda sätteid, mis välistaksid määruse (EÜ)

nr 883/2004 kohaldatavuse. Niisugune kohaldamatus tuleneb pigem sellest, et

määrus ega leping ei reguleeri kolmepoolset olukorda ja eraldi käsitlemine,

kohaldades kõnealust määrust kahepoolsete olukordade suhtes, on vastuolus

ühtsuse põhimõttega.

19 Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtu tõlgendus ei ole sedavõrd ilmselge, et ei

jääks ruumi mõistlikeks kahtlusteks, tuli esitada kaks esimest eelotsuse küsimust.

Kolmas küsimus

20 Kui määrus (EÜ) nr 883/2004 peaks olema käesoleval juhul kohaldatav, tekib

küsimus, kuidas tuleb tõlgendada artikli 87 lõikes 8 sisalduvat üleminekusätet.

21 Kuni tegevuse alustamiseni Šveitsis kuulus menetlusse kaasatud isik

määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 14a lõike 2 alusel vaieldamatult

sotsiaalkindlustust reguleerivate Austria õigusaktide kohaldamisalasse, kuna tema

elukoht oli Austrias. Määrus (EÜ) nr 883/2004 võrreldavat sätet ei sisalda.

Artikli 13 lõike 2 kohaselt kohaldatakse mitmes liikmesriigis tegutseva füüsilisest

isikust ettevõtja puhul elukohaliikmesriigi õigusakte ainult siis, kui oluline osa

tegevusest toimub selles liikmesriigis; vastasel juhul kohaldatakse selle

liikmesriigi õigusakte, kus asub tema tegevuste huvikese. Käesoleval juhul oleks

selle sätte alusel tegelikult kohaldatavad sotsiaalkindlustust reguleerivad

Liechtensteini õigusaktid, kuid määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 87 lõike 8

üleminekusättest tulenevalt jäi esialgu kohaldatavaks Austria õigus. Tegevuse

alustamine füüsilisest isikust ettevõtjana veel ühes riigis, mille suhtes on

kohaldatavad koordineerimist reguleerivad õigusaktid ja kus saadakse 3%

kogusissetulekust, ei oleks saanud määruse (EMÜ) nr 1408/71 kohaldamisalas

kaasa tuua muu riigi pädevust, kuna viidatud määruse artikli 14a lõike 2 kohaselt

on oluline üksnes elukohariik, kui mingi osa tegevusest toimub seal.

Määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaldamisalas ei saa füüsilisest isikust ettevõtja nii

väikesemahuline tegevus samuti muuta seda, et kohaldatavaks jäävad õigusaktid,

mis kehtivad elukohaliikmesriigis, kus toimub oluline osa tegevusest.

22 Seda arvestades tuleb ilmselt eitada, et „asjakohane olukord“ on määruse (EÜ)

nr 883/2004 artikli 87 lõike 8 tähenduses muutunud, kui lisaks juba

olemasolevatele tegevustele füüsilisest isikust ettevõtjana asutakse füüsilisest

isikust ettevõtjana väikeses mahus tegutsema veel ühes riigis (mis ei ole

elukohariik), mille suhtes on kohaldatavad koordineerimist reguleerivad

õigusaktid, sest see on kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisel nii määruse

(EÜ) nr 883/2004 kui ka määruse (EMÜ) nr 1408/71 alusel ebaoluline.

SOZIALVERSICHERUNGSANSTALT

7

23 Siiski võiks asuda ka seisukohale, et täiendav tegutsemine füüsilisest isikust

ettevõtjana veel ühes riigis, mille suhtes on kohaldatavad koordineerimist

reguleerivad õigusaktid, tähendab igal juhul asjakohase olukorra muutumist, sest

nüüd tuleb koordineerimisse kaasata veel üks riik, isegi kui see ei tooks kaasa

pädeva riigi muutumist. Niisugusele seisukohale asumise korral tekib siiski

küsimus, kas isegi nii väikesemahuline tegevus, nagu on kõne all käesolevas asjas,

toob kaasa asjakohase olukorra muutumise.

24 Kui aga sotsiaalkindlustust reguleerivate õigusaktide kohaldatavust kahe EMP

osalisriigi vahelist suhet puudutavas olukorras tuleb hinnata eraldi liikmesriigi ja

Šveitsi vahelisest suhtest, siis ei tohiks Šveitsis tegutsemise alustamine EMP

riikide vaheliste suhete hindamisel algusest peale mingit rolli mängida. Seega ei

saa see eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul – mis langeb selles osas kokku

Bundesverwaltungsgerichti (föderaalne halduskohus) seisukohaga – samuti kaasa

tuua asjakohase olukorra muutumist määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 87 lõike 8

tähenduses.

25 Ka sellele küsimusele, sealhulgas lisaküsimusele antav vastus ei näi olevat

piisavalt selge, mistõttu tuli see küsimus esitada eelotsuse küsimusena Euroopa

Kohtule.

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 16.08.2023 09:54

Adressaat: <"SM Info">; <[email protected]>

Teema: Meeldetuletus eelotsuse C-329/23 kohta

Tere

Tuletame meelde, et ootame teie arvamust eelotsusetaotluse C-329/23 kohta.

Vastamise tähtaeg oli 28.07.2023.

Palume teid saata oma vastus esimesel võimalusel.

Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil

https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=7154

EL õiguse büroo

Välisministeerium