Arvamuse edastamine

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Teie 04.09.2024 nr 1.2-2/85-1

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 25.09.2024 nr 11.1-8/24/2058-2

Suur-Ameerika tn 1

Tallinn

10122, Harju maakond

Määruse "Sotsiaal- ja tervisevaldkonna

vabaühenduste toetamine" kooskõlastamine

Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab sotsiaalkaitseministri ja terviseministri määruse

„Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine" eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid

alljärgnevate märkustega arvestamisel.

1. Määrusest ja seletuskirjas ei selgu, miks tehakse toetuse andmiseks toetusleping ja taotluse

mitterahuldamise või mittevastavuse korral otsus? Nii rahuldamise, mitterahuldamise kui

mittevastavaks tunnistamiseks tuleks teha otsustena ja alus ette näha määruses.

2. Eelnõu § 2 lisada ettemakse mõiste: „Ettemakse on toetuse väljamakse pärast kohustuse

tekkimist ning enne kulutuse kandmist“.

3. Eelnõu § 5 lg 1, lause osa „… tekivad projekti elluviimisega kaasnevad kulud“ asendada

„… tekivad projekti teostamiseks põhjendatud kulud“.

4. Eelnõu siis § 7 pealkirja on vaja korrigeerida, kuna toetus makstakse välja ettemaksetena.

Ettepanek pealkirjaks: „Kindlasummalise makse alusel kulude tõendamine“.

5. Eelnõu § 7 lg 1 korrigeerida: „Ettemakse vahenditest tehtud projekti abikõlblikud kulud

tõendatakse kindlasummalise makse abil. Minimaalne kindlasummalise makse suurus on

20 000 eurot. Projektis võib põhjendatud juhul olla üks kindlasummaline makse, mis on

väiksem kui minimaalne 20 000 eurot. Projektis võib olla mitu kindlasummalist makset.“.

6. Eelnõu § 7 lg 2 ei pea vajalikuks, sest kindlasummaliste tegevuste arv ja summad on välja

toodud projekti taotluses. Ettemaksete suurust võiksid reguleerida toetuse saajad ise,

esitades ettemaksetaotluse.

7. Eelnõu § 7 lg 3: toetus on välja makstud ettemaksena, siis kulusid ei hüvitata, need tuleb

toetuse saajal tõendada. Palun asendada: „Ettemakse vahenditest tehtud projekti

abikõlblikud kulud on tõendatud, kui toetuse andjale on esitatud projekti eesmärkide

täitmise ja tulemuste saavutamise tõendamise alused ja toetuse andja on neid kinnitanud.“

8. Eelnõu § 8 lg 3: personalikulud ja kaudsed kulud on komponendid igas tegevuses, nö

kindlasummalises makses, siis korrektsem on lause: „Projekti kaudsed kulud moodustavad

kuni 15% abikõlblikest otsestest personalikuludest.“.

9. Eelnõu § 8 lõige 3: Kindlasummalise makse raames loetakse kaudsed kulud 15% ulatuses

abikõlblikuks otsestest personalikuludest. Mida siin on mõeldud? Kas personalikulude

pealt lisandub 15% eelarvesse? Kas seda kajastatakse eraldi kaudse kulu reana? Samas

projektide eelarve tuleb ju ilmselt tegevustepõhine, kus personalikulu on üks komponent

tegevusest ja seega ei saa kaudse kulu rida automaatselt rakendada.

Kas 15% kaudseid lisandub ka nende projektide puhul, kus haldus- ja

administreerimiskulud loetakse otsesteks kuludeks? (§ 8 lõige 5).

10. § 35 lg 1 soovitame bürokraatia vähendamiseks lisada ministri käskkirja hindajad, vt § 38

lg 10.

11. Hindamine - hindamist puudutav § 38 ei nimeta, kes ja millisel eesmärgil hindamisi tegeva

komisjoni moodustab. Seletuskiri viitab 2022. aastal moodustatud komisjonile, kuid see

peaks olema määruses kirjas (sh. SOMi poolt moodustatav). Tegemist ei ole ilmselt sama

komisjoniga, millele viitab § 35 lg 1 (selle komisjoni eesmärk on lg 1 sõnastuses teine).

Komisjonile järgneb omakorda hindamine, määrus võimaldab kasutada ühte hindajat või

mitut hindajat. Määrusest ei selgu, millal kasutakse ühte hindajat ja millal mitut hindajat.

Eelnõu § 38 lg 13 kohaselt tuleb keskmine hinne leida siis, kui on mitu hindajat. Kui

tegemist on ühe hindajaga, kas siis kriteeriumite alusel keskmist ei leita? Need aspektid

vajavad täiendamist.

12. Meetme määruse § 38 lg 15 peab olema kahel korral viide lõikele 11, mitte 10: „Võrdse

koondhindega projektide korral saab pingereas kõrgema koha projekt, mille lõike 11

punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. Kui

punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha projekt, mille lõike 11 punktis 3

nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem.". Palun parandada.

13. Eelnõu § 39 lg 1 p 4 kirjas taotlus pingerida, õige taotluste pingerida - „4) arvestades

valdkondliku programmi taotlusvooru eelarvet ja taotluste pingerida, ei ole võimalik

taotlust rahuldada“. Palun parandada.

14. Iga valdkondliku programmi puhul on nõutud teatav kogemus. Jääb selgusetuks, miks

osade programmide puhul on meetme määrusest tulenevalt vajalik tõendatud kogemus

ning osadel tõendamise kohustust meetme määruses sätestatud ei ole. Seletuskirjas on

kirjas „Kogemuse olemasolu peab taotleja või vastavalt tema partner olema võimeline

tõendama.“ Kuivõrd kogemus on ka ühe hindamiskriteeriumi sisuks, peab selle tõendamise

kohustus olema kõikide programmide puhul ühesugune.

15. Lisaks eelmisele punktile, kui eritingimustes on nõue kogemusele, kuid kogemus puudub,

siis ei vasta toetuse saaja meetme määruse § 11 lg 4 p-s 8 (Taotleja ja partner peavad

taotluse menetlemise hetkel vastama valdkondliku programmi tingimustes sätestatud

täiendavatele nõuetele) sätestatud nõudele. Kui toetuse saaja ei vasta nõuetele, siis ei peaks

jõudma taotlus hindamisele, aga hindamisjuhendis saab hindamiskriteeriumi 1.5 puhul 0

punkti taotlus, mille puhul elluviija kogemusi, projektijuhi rolli ja meeskonna

moodustamise aluseid ei ole kirjeldatud ammendavalt ja/või taotlejal puuduvad teadmised,

oskused ja kogemused projekti elluviimiseks või seda ei ole võimalik tuvastada.

Hindamiskriteeriumi 1.5 punktide kirjelduse järgi ei tohiks ükski projekt saada vähem kui

4 punkti ehk maksimum punktid, sest kui meetme määruses on selge nõue kogemuse kohta

ning see nõue on täidetud suuremas osas (2 punkti saab taotleja, kellel on suurem osa

vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi), siis ei ole määruse nõue täielikult täidetud ja

taotleja ei vasta meetme määruse tingimustele.

16. Eelnõu § 38 hindamiskomisjoni teenindamine pole reguleeritud. Palun välja tuua, et sellega

tegeleb Sotsiaalministeerium.

17. Eelnõu § 40 ei näe otsest vajadust lepingu sõlmimise osas. Kõik eesmärgid, tegevused,

periood on olemas projekti taotluses. Aruannete esitamise kord on samuti määruses

olemas, võib ainult täpsustada § 44 lg 1 „Toetuse saaja esitab toetuse andjale projekti

elluviimise kohta vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20.

jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga“. Ettemakse suurused

võib reguleerida toetuse saaja ise esitades ettemaksetaotluse vastavalt § 43 lg 1 sätestatule.

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Sellest tulenevalt langeb ära § 40 lg 1 (kui ettemaksetaotlust ei esitata, siis järelikult pole

vaja katet tegevuste elluviimiseks).

18. Vastavalt meetme määruse § 41 lg 2 saab projekti muutmise algatada ka toetuse andja või

Sotsiaalministeerium. Meetme määruses ega seletuskirjas ei ole märgitud, mis saab

olukorras, kui toetuse saaja ei nõustu toetuse andja või Sotisaalministeeriumi poolt esitatud

muutmisettepanekuga. Palun täpsustada ja teha vajalikud täiendused.

19. Meetme määruse § 41 lg 6 p 2 järgi on väheoluliste muudatustega tegemist kui tegevuse

sisu ja kindlasummalise makse aluseks olev tulemus ning selle sihttase oluliselt ei muutu.

Olulisuse hindamine on väga subjektiivne ning võib aruannete esitamise järgselt asjatuid

vaidlusi tekitada. Lisaks meetme määruse § 7 lg 3 sätestab, et kindlasummalise makse

alusel hüvitatakse kulud, kui on tõendatud taotluses nimetatud iga kindlasummalise makse

tulemuse saavutamine. Tulemuse osalisel saavutamisel tehakse makse proportsionaalselt

tulemusega. Seletuskirjas on rõhutatud "kulu loetakse tekkinuks, kui kokkulepitud tulemus

on täielikult saavutatud". Kas väheolulise muudatuse korral tehakse makse

proportsionaalselt saavutatud tulemusega? Palun täpsustada.

20. Juhime tähelepanu: tehniliselt ei saa kindlasummalist makset osaliselt välja maksta. § 7 lg

3 on kirjas, et tulemuse osalisel saavutamisel tehakse makse proportsionaalselt tulemusega.

Kui toetuse saaja ei saavuta tulemust 100% ja on vaja teha väljamakse planeeritust

väiksemas mahus, siis tuleb esmalt muuta projekti eelarves vastava kindlasummalise

makse suurust ning seejärel teostada makse. Kirjeldatu tähendab ilmselt toetuse saajaga

sõlmitud lepingu muudatust.

21. Eelnõu § 43 lg soovitame anda vastutuse otsustada ettemakse suuruse üle toetuse saajale.

Nt „Ettemakse saamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale e-toetuse keskkonnas

ettemaksetaotluse. Esimene ettemaksetaotlus esitatakse hiljemalt 10 tööpäeva pärast

taotluse rahuldamise otsuse jõustumist. Järgmised ettemaksetaotlused esitab toetuse saaja

iga aasta jaanuaris ja juulis.“

22. Eelnõu § 43 lg 4 lisada „Ettemakset peab kasutama vaid abikõlblike kulude katmiseks“.

23. Eelnõu § 43 lg 5 lisada „Projekti eesmärkide täitmise ja tulemuste saavutamise tõendamise

alused tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul tegevusete lõppkuupäevast arvates. Kui

toetuse saaja ei esita toetuse andjale projekti eesmärkide täitmise ja tulemuste saavutamise

tõendamise aluseid ettenähtud ajal, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt ettemakse

tagasi ja peatada järgmised ettemaksed“.

24. Eelnõu § 45 lg 1 p 13 teine lause sätestab: Teenuste ja toodete, sealhulgas mööbel,

puhastustooted, kontoritarbed, IT-seadmed, hankimisel lähtutakse soovitavalt

keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate

toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke

alusdokumentides kehtestavad tingimused“ lisas 4 sätestatud põhimõtetest. Lauset tuleb

korrigeerida, sest nimetatud keskkonnaministri määrusest lähtumine on kohustuslik, mitte

soovituslik, kui hankelepingu esemeks on nimetatud tooted ja teenused. Samuti tuleb välja

jätta viide konkreetselt vaid määruse lisale 4, sest lisa 4 kehtestab nõuded vaid koopia- ja

joonestuspaberi riigihangetele.

25. Kuigi projekti kulud hüvitatakse kindlasummalise maksena, siis eelnõu § 46 reguleeritakse

üksikasjalikult, kuidas nn mittehankija peab ostumenetluse tegema. Seletuskirjas

selgitatakse, et kindlasummalise makse puhul kuludokumente ja nende aluseks olevaid

hanke või ostumenetluse dokumente ei kontrollita, kuid kohustuse ettenägemine on vajalik

läbipaistvuse tagamiseks. Mõistlikum on kehtestada täpsemad nõuded kindlasummalise

makse eelarve kujundamisele, mida taotluste menetlemisel kontrollitakse. Kui esitatakse

projektitaotlus, kus tuleb selgitada eelarvet ja kulude säästlikkust, sh parimat hinna ja

kvaliteedi suhet, on ka reaalselt võimalik vaadata, et eelarve oleks kujundatud vastavalt

tegelikule turuolukorrale ja õiglaselt (nt pakkumuste küsimine kvalifitseeritud ettevõtjatelt

ja nende võrdlemine jms).

26. Kuna seletuskirja järgi hankedokumente ei kontrollita, siis eelnõu § 46 lg 1 p 1 tuleb välja

jätta osa "ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega

toetuse andjale koos sõlmitud hankelepinguga".

27. Arvestades toetatavat valdkonda ja tegevusi, siis on üsnagi tõenäoline, et toetuse saajad ja

partnerid korraldavad ka sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusi. Nimetatud teenuste puhul ei

ole lihthanke piirmäära ette nähtud.

Ettepanek sõnastada eelnõu § 46 lg 1 p 1 järgmiselt:

(1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on

hankija riigihangete seaduse tähenduses, ning:

1) küsima riigihanke puhul, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära või

alla riigihanke piirmäära, kui riigihangete seadus selle riigihanke kohta lihthanke

piirmäära ei kehtesta, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava

kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt, kui hankelepingu käibemaksuta summa on suurem kui 20

000 eurot;

28. Parandada eelnõu § 46 lg 2 olev viiteviga: peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks

korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetes 3–6 sätestatud nõuetest. Paragrahvis on viis

lõiget.

29. Täiendada eelnõu § 46 lg 3 p 4 selliselt, et vältima peab olukorda, kus partneri

korraldatavas ostumenetluses osaleksid partneriga seotud isikud.

30. Asendada eelnõu § 46 lg 4 p 6 sõna "rakendusüksuse" sõnaga "toetuse andja".

31. Ettepanek kehtestada ostumenetlustele, mis viiakse läbi riigihangete registris, eelnõu § 46

lg 5 p 5 sarnane kohustus.

32. Juhime tähelepanu: Hindamisjuhendis kirjeldatud hindamiskriteeriumid on väga

subjektiivsed ning eeldavad hindajatelt väga põhjalikku argumentatsiooni hinnete

kujunemisel.

33. Hindamisjuhendi punkti 1.6 alusel saab taotlus punkte vaid juhul, kui kindlasummalise

makse eelarvestamise aluseks olevad kulud on põhjendatud, realistlikud, säästlikud ja

tõendatud. Selle järgi peaksid kõik kulud olema tõendatud, kuid kas see on realistlik?

Lisaks puudub selline nõue meetme määruses toetuse taotlusele sätestatud nõuete loetelust.

Meetme määruse § 12 lg 1 p 8 sätestab, et "taotlus sisaldab iga kindlasummalise makse

aluseks oleva kulu eelarvet, mille koostamisel on lähtutud kulude abikõlblikkuse nõuetest

ja säästlikkusest, sealhulgas parimast hinna ja kvaliteedi suhtest".

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Sell

toetuste arendamise osakonna juhataja

Kaidi Kenkmann 663 2041

[email protected]