Dokumendiregister | Põhja Ringkonnaprokuratuur |
Viit | PRP-15/24/4552 |
Registreeritud | 26.09.2024 |
Sünkroonitud | 27.09.2024 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | PRP-15 Oportuniteedimäärused |
Sari | PRP-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | PRP-15/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kaspar Urmas Oja (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted)) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 26.09.2024, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24231753041
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX
29.08.2024 alustati KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel kriminaalasjas nr 24231753041 menetlust
selles, et xxx on 28. ja 29.08.2024 st korduvalt tunginud kallale oma abikaasale , tekitades
temale valu ja tervisekahjustusi.
Prokuratuur võib menetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata (KrMS § 202), kui
I. menetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest KarS ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
II. kahtlustatava süü ei ole suur
III. kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
IV. kahtlustatav on tasunud või võtnud kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud
V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi
Käesoleval juhul ongi kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Täpsemalt on
esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo
toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistusega.
Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur
kuritegude puhul, kus, arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad
asjaolud sisulises ülekaalus. Käesoleval juhul tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, et
kahtlustatav tunnistas ülekuulamisel, et konflikt ja kähmlus toimus (KarS § 57 lg 1 p 3),
• tema tegutses hetkeemotsiooni ajel
• ta ei tegutsenud kavatsusega kannatanule vigastusi tekitada, vaid soovis vaid kinni hoida
• seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära.
• kannatanu on selgitanud, et ta ei oma kahtlustatava suhtes enam pretensioone,
• suhtlus on olnud sõbralik.
Kannatanule tekitatud kahju summas 400 eurot (III) ja kahtlustatava menetluskulud summas
183 eurot (IV) kuuluvad hüvitamisele kahtlustatava poolt.
Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V).
Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat karistada, kuna puudub põhjus arvata, et
karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt:
• temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused,
• teda pole kordagi varasemalt kriminaalkorras karistatud.
• tema suhtes ei ole varasemalt kohaldatud KrMS §-e 203 või 2031
• tema suhtes on ühel korral lõpetatud menetlus KrMS § 202 alusel, kuid see oli rohkem
kui 15 aastat tagasi.
Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustused: hoiduda
vägivallast, tasuda menetluskulud, tasuda kannatanule tekitatud kahju hüvitis, osaleda
vägivallast loobumise tugiliini nõustamistel. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh
kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes.
Puudub igasugune alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras karistamata isik,
kes tegutses enda hinnangul vastastikuses konfliktis ning kellel arutlusalusele intsidendile
järgnevalt pole uusi konflikte olnud, paneb toime uusi kuritegusid. Avalik huvi käesoleva
kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse
eriline usaldus.
Teiseks: kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse, kuna isik peeti kahtlustatavana kinni, ta kuulati üle, ta on oma tegusid tunnistanud.
Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma
teost aru saanud, on lubanud konflikte vältida ja on seda ka tänaseks teinud. Samuti on isik
vabatahtlikult võtnud eripreventiivsed ning teatavas mõttes karistusliku mõjuga kohustused.
Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse
osas mingeid negatiivseid signaale.
Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise (nr RP-1-2/22/1) p 3.2.2. kohaselt on avalik menetlushuvi
olemas KarS §-dele 120-121 vastava jätkuva perevägivalla puhul. Käesoleval juhul on
kahtlustatav tegu kvalifitseeritud kui korduv lähisuhtes toime pandud vägivald.
Seadus võimaldab aga menetlust siiski ka sellisel juhul KrMS § 202 lg 7 alusel lõpetada ning
käesoleval juhul leiab prokurör - irdudes peaprokuröri juhisest – et avalik menetlushuvi siiski
siinses asjas puudub, ülaltoodud põhjustel. Mh võtab prokurör arvesse, et vaatlusalused
episoodid toimusid järjestikustel päevadel, seega tegemist on küll korduva vägivallaga, kuid
intsidentide vaheline aeg on lühike.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle
järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör
veendunud, et selline vajadus puudub.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi
puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231753041 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on
a) mitte toime panna uusi isikuvastaseid kuritegusid
Tähtajaks määrata 12 kuud alates menetluse lõpetamisest s.o 26.09.2025 (k.a).
b) hüvitada süüteoga tekitatud kahju summas 400 eurot kannatanule xxx.
Tähtajaks määrata 3 kuud alates menetluse lõpetamisest s.o 26.12.2024 (k.a).
c) võtta nõustamisaja broneerimiseks ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga
numbril 6606077 ([email protected]), osaleda 1 kuu jooksul (st
hiljemalt 26.10.2024) esmasel nõustamisel ning seejärel edasistel nõustamistel
nõustaja ette nähtud mahus (kokku mitte vähem kui 5 korda) ning vajaduse
ilmnemisel läbida nõustaja poolt suunatud sotsiaalprogramm.
связаться для бронирования времени консультации с линией поддержки
отказа от применения насилия по номеру 6606077
([email protected]), в течение 1 месяца (то есть не позднее
26.10.2024) принять участие в первичной консультации и затем принимать
участие в дальнейшем консультировании в объёме, предусмотренном
консультантом (не менее 5 раз), и, при появлении необходимости, пройти
социальную программу, на которую направит консультант.
Nõustamiste läbimise tähtajaks määrata 9 kuud alates kriminaalmenetluse
lõpetamisest s.o 26.06.2025 (k.a).
3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad
5. Kriminaalmenetluse kulud: 183 eurot, hüvitada kahtlustatava poolt 3 kuu jooksul
alates menetluse lõpetamisest s.o hiljemalt 26.12.2024 (k.a).
6. Käesolev määrus saata:
• kannatanule või tema esindajale: xxx (KrMS § 206 lg 2)
• kaitsjale Karine Nersesjan
• teadmiseks DELTA kaudu [email protected]
7. Anda luba kriminaalasja materjalidega tutvumiseks määruse p-s 2 toodud programmi
korraldajal (KrMS § 214 lg 1 ja § 2032 lg 6)
8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus
kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.
9. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest
• tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3)
• vaidlustada menetluse lõpetamine Riigiprokuratuuris (KrMS § 207 lg 3)
• taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema
kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1
1 Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания
содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать
ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет.
Kaspar Urmas Oja
prokurör
Kui isik ei täida talle käesoleva määruse p 2 ja 5 toodud kohustusi tähtaegselt, siis
prokurör uuendab kriminaalmenetluse.
Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustusega,
mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia kätte saanud.
Nimi: Allkiri: Kuupäev:
If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination
of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.