Kiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Posti 34 Tel 4725300

90504 HAAPSALU Faks 4725 310

Registrikood 75012802 e-post: [email protected]

www.haapsalu.ee

Keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise teade

Haapsalu Linnavalitsus otsustajana teatab, et on heaks kiitnud Oma 25.09.2024 korraldusega nr.

772 Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju

hindamise (KMH) programmi.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatise KMH algatas Haapsalu Linnavalitsus oma

04.10.2023 korraldusega nr. 910.

Haapsalu Linnavalitsus kontrollis KeHJS § 18 lõike 2 järgi KMH programmi ja leiab, et KMH

programm vastab KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele

Vastavalt KeHJS seaduse § 18 lõikele 4 teavitab menetlusosalisi ja avaldab teate Ametlikes

Teadaannetes.

Käesolevaga esitame Teile Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise

keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitva otsuse ja muud asjasse puutuvad materjalid.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Helen Rammu

Aselinnapea

Koostaja: Briti Klimberg

[email protected] 5389359

Terviseamet

[email protected]

Meie 26.09.2024 nr 5-1/2/24-4

Töö number 24000032

Tellija AS Saarte Liinid

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795;

Kuupäev 6.09.2024

ROHUKÜLA SADAMA LÕUNABASSEINI

SADAMARAJATISTE REKONSTRUEERIMISE

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Programm

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

2 / 55

Versioon 4 (nõuetele vastavaks tunnistamiseks)

Kuupäev 6.09.2024

Koostanud: Aide Kaar, Raimo Pajula, Kaarel Karolin, Marko Lauri

Projekti nr 24000032

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

3 / 55

Sisukord

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5

2. KMH OSAPOOLED .............................................................................................. 7

3. KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................... 8

3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ............................................................................. 8 3.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ........................................................................ 8 3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ........................................ 9

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 12

4.1. Olemasolev Rohuküla sadam ............................................................................... 12 4.2. Looduskeskkond ................................................................................................ 13 4.2.1. Natura 2000 võrgustiku ala ................................................................................. 13 4.2.2. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 13 4.2.3. Kaitstavad liigid ................................................................................................. 15 4.3. Maismaa taimestik ja loomastik ........................................................................... 15 4.4. Merekeskkond ................................................................................................... 16 4.5. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus .................................................................. 17 4.6. Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 18 4.7. Üleujutusalad ja üleujutusalade riskipiirkonnad ...................................................... 19 4.8. Välisõhu kvaliteet ............................................................................................... 21 4.9. Klimaatilised tingimused ja kliima......................................................................... 24 4.10. Kultuuripärand ................................................................................................... 26

5. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 28

5.1. Uuringud ja alusmaterjalid .................................................................................. 28 5.2. Hindamismetoodika ............................................................................................ 29

6. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 31

6.1. Lääne maakonnaplaneering 2030 ......................................................................... 31 6.2. Haapsalu linna üldplaneering ............................................................................... 31 6.3. Rohuküla sadama detailplaneering ....................................................................... 32

7. NATURA 2000 EELHINDAMINE ........................................................................ 33

7.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega .................................. 33 7.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ........................................................... 33 7.3. Mõjuala ulatuse määramine ................................................................................. 33 7.4. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ................................................................. 34 7.4.1. Väinamere loodusala .......................................................................................... 34 7.4.2. Väinamere linnuala ............................................................................................. 35 7.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ..................................... 36 7.5.1. Väinamere loodusala .......................................................................................... 36 7.5.2. Väinamere linnuala ............................................................................................. 38 7.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000 võrgustiku aladega

ning võimalikud koosmõjud kavandatava tegevusega ............................................. 40 7.7. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ........................................................... 40

8. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................... 42

8.1. Mõjuallikad ........................................................................................................ 42 8.2. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala ......................................................................... 42 8.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes mõjuallikatest ...................................... 42 8.3.1. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 42 8.3.2. Merekeskkond ................................................................................................... 42

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

4 / 55

8.3.3. Maismaa taimestik ja loomastik ........................................................................... 43 8.3.4. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale ............................................................ 44 8.3.5. Mõju kliimale ja kavandatava tegevuse tundlikkus kliimamuutuse korral ................... 44 8.3.6. Mõju kultuuripärandile ........................................................................................ 45 8.3.7. Avariiolukordade võimalikkus ............................................................................... 45 8.3.8. Jäätmeteke ....................................................................................................... 45

9. KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA .............................................. 46

10. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST

....................................................................................................................... 48

10.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning

nende teavitamine ............................................................................................. 48 10.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta .................................................... 48 10.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest............................... 54

11. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 55

Lisad

Lisa 1. Ehitusloa taotluse avavaade. Väljavõte ehitusregistrist

Lisa 2. KMH algatamise otsus

Lisa 3. Asjaomaste ametkondade seisukohad KMH programmi kohta

Lisa 4. KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

5 / 55

1. Sissejuhatus

AS Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn,

Rohu tn 5, 93819) eraõiguslik äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Ettevõtte

põhiülesanne on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine. AS-i Saarte Liinid koosseisu

kuulub 18 sadamat seitsmes maakonnas, nende hulgas ka Rohuküla sadam Lääne maakonnas.

Rohuküla sadama kaudu korraldatakse regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega,

kaubavedu ja väikelaevade sildumist.

Olemasolevate sadamarajatiste rekonstrueerimiseks ja lammutamiseks esitas AS Saarte Liinid läbi

ehitusregistri rakenduse Haapsalu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse (vt Lisa 1). Haapsalu

Linnavalitsus algatas 04.10.2023 korraldusega (vt lisa 2) esitatud taotluse põhjal keskkonnamõju

hindamise (KMH) Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise

eelprojektiga kavandatud tegevustele. Projekti eesmärk on rekonstrueerida Rohuküla sadama

lõunabasseini olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad sealt väljuvaid ja sinna suunduvaid

parvlaevu.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt

tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju. Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise puhul

on tegevuslubadeks ehitusluba ja vee erikasutusluba.

Kavandatava tegevusena nähakse ette kuni 180 000 kuupmeetri tahkete ainete uputamine

merepõhja, akvatooriumi süvendamisega mahus kuni 210 000 kuupmeetrit ja hooldussüvendustööd

kogu sadama akvatooriumi ulatuses koos kaadamisega mahus kuni 100 000 kuupmeetrit, mis KeHJS

§ 6 lõike 1 punkti 17 ja 171 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt

algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust

põhjendamata. Lisaks tuleb KeHJS § 3 lg 2 kohaselt keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse

tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või

koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-

eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja

selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks

tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada

ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13:

1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht;

2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;

3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;

4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega;

5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt

kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning

mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;

6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave

keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta;

7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju

hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;

8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja

põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama;

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

6 / 55

9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega;

KMH viiakse läbi eelprojekti koostamisel. KMH läbiviimisel, sh KMH programmi koostamisel,

lähtutakse ka KMH algatamise otsusest (vt lisa 2). KMH programm on lähteülesandeks edasise

keskkonnamõju hindamise läbiviimisel, mille tulemused kajastatakse KMH aruandes. Ka KMH

aruande sisule on KeHJS esitatud nõuded ja maht (KeHJS § 20).

Käesolevas KMH protsessis on otsustaja (pädev asutus) Haapsalu Linnavalitsus ning arendaja (isik,

kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) AS Saarte Liinid. KMH läbiviija on Skepast&Puhkim

OÜ.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

7 / 55

2. KMH osapooled

Tabel 1. KMH osapooled

Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed

Otsustaja Haapsalu

Linnavalitsus

Briti Klimberg Posti 34 90504,

Haapsalu

Tel: 372 472530

[email protected]

Arendaja AS Saarte Liinid Hillar Varik Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn

5, 93819 Tel: 372 507 9875 [email protected]

Ekspert (KMH

läbiviija)

Skepast&Puhkim OÜ Aide Kaar,

projektijuht- keskkonnaekspert

Laki 34, 12915 Tallinn

Tel: 372 698 8365

[email protected]

KMH juhtekspert on Aide Kaar (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123, kehtiv kuni

03.05.2027). Eksperdirühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt

nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele.

Eksperdirühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.

KMH eksperdirühma liikmed on:

− Aide Kaar– valdkonnad: kaitstav loodus, merekeskkond, jäätmeteke ja käitlus,

avariiolukorrad ja ohutus;

− Raimo Pajula –valdkonnad: Natura asjakohane hindamine, elustik, ökoloogia ja kaitstav

loodus;

− Renno Nellis (OÜ Clanga) – linnustik;

− Vivika Väizene – valdkonnad: kultuuriline keskkond, geoloogia, hüdroloogia;

− Kaarel Karolin – valdkonnad: mõju kliimale ja kavandatava tegevuse tundlikkus

kliimamuutuse korral;

− Marko Lauri – GIS analüüs;

− Corson OÜ, vastutav täitja Toomas Liiv- hüdrotehniliste töödega tekkiva heljumi leviku,

lainetuse ja hoovuste matemaatiline modelleerimine;

− OÜ Rei Geotehnika, vastutav täitja Kristjan-Henn Riet – setteproovide võtmine, analüüsimine

ja tõlgendamine.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

8 / 55

3. Kavandatav tegevus

3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk

Kavandatava tegevuse otsene eesmärk on rekonstrueerida Rohuküla sadama lõunabasseini

olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad sealt väljuvaid ja sinna suunduvaid parvlaevu.

Kavandatud on mittetaastavate muulide lammutamine. Rohuküla sadama rajatiste rekonstrueerimise

eesmärk on tagada jätkuvad võimalused mandri ja suursaarte vahelise parvlaevaühenduse sujuvaks

toimimiseks, Rohuküla kaubasadama otstarbekaks ja ohutuks kasutamiseks ning väikelaevadele

mugavate ja ohutute sildumisvõimaluste pakkumiseks.

3.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul,

Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimist Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas Rohuküla

sadam 1 maaüksusel (katastritunnus 67401:001:0738, registriosa nr 862832, pindala 6,84 ha) – vt

Joonis 1.

Kavandatav tegevus näeb ette:

− lõunamuuli rekonstrueerimine, läänemuuli taastamine ja rekonstrueerimine ning ristmuuli

rekonstrueerimine, millega kaasneb kuni 180 000 m3 tahkete ainete uputamine merepõhja;

− kaide nr. 1 ja 8 rekonstrueerimine, kaide nr. 6 ja 7 pikendamine;

− kaldakindlustus 5.kai lõunakülje täiendavaks kaitsmiseks lainetuse eest. Maakividest

kaldakindlustuse hinnanguline maht on 27 000m3;

− nõlvakindlustuse tugimüüri rajamine kinnistu katastritunnusega 67401:001:0738 lõunapiiril;

− betoonist kaldteede rekonstrueerimine (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht);

− sadama vee-ala puhastamine vanade muulide jäänustest ja rajatava muuli vundamendile

ehituskaeviku rajamine koos akvatooriumi süvendamisega mahus kuni 210 000 m3;

− sadama veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse

rekonstrueerimine;

− hooldussüvendustööd koos kaadamisega mahus kuni 100 000 m3. Eelprojekti kohaselt

käsitletakse süvendusalana kogu Rohuküla sadama akvatooriumi.

Kavandatud tööde tegemiseks on koostatud kolm ehitusprojekti:

1) Rohuküla sadama kai nr. 1 ja lõunamuuli rekonstrueerimise ehitusprojekt; Estkonsult OÜ töö

nr. B132

2) Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise eelprojekt; AS

Saarte Liinid töö nr. SL2227

3) Rohuküla sadama reoveepuhasti rekonstrueerimise ehitusprojekt Mativesi OÜ töö nr. 1/6 -

4/221.

Kõik ehitus- ja lammutustööd ning süvendustööd toimuvad parimal tehnoloogilisel ja

keskkonnasäästlikul viisil. Tööde teostamiseks kasutatakse sobivat ja töökorras tehnikat, mis ei

ohusta keskkonda.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

9 / 55

Joonis 1. Kavandatud tegevuste asukohad Rohuküla sadamas

3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused

Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja

majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja

vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima.

Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon

(edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel

rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid

võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema

viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid.

Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb mõju hindamise käigus koostöös projekteerijaga kaaluda

kaadamisele alternatiivseid võimalusi.

HELCOMI1 juhismaterjali punkti 9.1 kohaselt tuleb kaadamiskoha valikul muuhulgas võtta arvesse ka

majanduslikku ja tegevuse otstarbekust. Süvendus- ja kaadamistööde korraldamise seisukohalt on

otstarbekam kaadata pinnas süvendusalale võimalikult lähedal, sest see lühendab töötsükli

läbiviimiseks kuluvat aega ja vähendab tööde tegemise sõltuvust ilmastikuoludest. Lisaks on pargase

lühem veotee majanduslikult otstarbekam. Vältida tuleb kaitstavate loodusobjektide ja muude merel

olevate huvialadele mõjutamist.

Alternatiivsete kaadamisaladena käsitletakse– vt Joonis 2:

− sadama põhjabasseini kirdenurka;

1 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsingi komisjon)

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

10 / 55

− sadama põhjabasseini kagunurka;

− Heltermaa sadama kinnistute DP KSH käigus hinnatavat Heinlaiu kaadamisala. Mõjude

hindamise tulemusena2 jõuti järeldusele, et kaadamisalana tuleb eelistada K1

asukohaalternatiivi. Põhimõtteliselt on võimalik ilma oluliste ebasoodsate mõjudeta kasutada

ka kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud liivamadalatest kaugemale kui 500 m –

vt Joonis 3.

Arendaja kaalub ka võimalust kasutada süvenduspinnast maismaal Kapteni ja Kemo kinnistu

vertikaalpaneerimiseks – vt Joonis 2. AS Saarte Liinid suhtleb kinnistute omanikuga eesmärgiga

sõlmida kokkulepe kinnistu kasutamiseks KMH menetlusest sõltumatult. AS Saarte Liinid kaalub

võimalust segada vertikaalplaneerimiseks kasutatav süvenduspinnas selle stabiliseerimise eesmärgil

põlevkivituhaga. Tegevuse mõju hinnatakse vajadusel KMH käigus.

Joonis 2. Süvenduspinnase paigutamise võimalikud asukohad Rohuküla sadama

piirkonnas

2 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (versioon

18.04.2024). LEMMA OÜ, 2024

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

11 / 55

Joonis 3. Kaadamisala alternatiivsed asukohad. Väljavõte Heltermaa sadama

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõust (LEMMA OÜ

2024)

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

12 / 55

4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Olemasolev Rohuküla sadam

Rohuküla kaubasadam on samas asukohas toiminud vähemalt 20. sajandi algusest saati. Esimese

maailmasõja tulekul kujundati varasemast Rohuküla sadamast Läänemaa mandriosa ainuke

süvaveesadam ja keiserliku Balti laevastiku baas. Sadama põhiplaan on oma praegusel kujul olemas

olnud vähemalt 1915. aastast -vt Joonis 4. Sadam ühendati raudteedevõrguga ning ehitati

raudteejaam. 1918. aastal lasid taganevad Vene väed sadama suures osas õhku. II maailmasõja

järgselt läks sadam NSV Liidu mereväe alluvusse.

Joonis 4. Rohuküla sadama süvendamise erinevate etappide plaan ajavahemikus 1915–

1917. Allikas: „Rohuküla – Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud

arhitektuuripärlid“. Oliver Orro, Monika Eensalu 2013

Tänapäeval on Rohuküla sadam riigile kuuluva AS-i Saarte Liinid haldusalas, sealt korraldatakse

regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega, kaubavedu ja väikelaevade sildumist.

Sadama plaan on toodud Joonis 5.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

13 / 55

Joonis 5. Rohuküla sadama plaan

Keskkonnaotsuste Infosüsteemi KOTKAS andmetel (11.04.2024 seisuga) on Keskkonnaamet AS-ile

Saarte Liinid Rohuküla sadamas tegevuste korraldamiseks väljastanud kolm keskkonnaluba:

− jäätmeluba nr JÄ/334973 jäätmete kogumiseks kehtivusega kuni 28.08.2028;

− vee erikasutusluba nr L.VV/332529 Rohuküla sadama kai nr 7 rekonstrueerimiseks

kehtivusega kuni 01.09.2024;

− tähtajatu vee erikasutusloa nr L.VV/324700 vee võtuks põhjaveehaaretest ja heitvee

suublasse juhtimiseks.

AS-il Saarte Liinid on sertifitseeritud juhtimissüsteemid ISO 9001 ja ISO 14001, Rohuküla sadamal

on kehtiv sadama eeskiri ja reostustõrjeplaan – vt täpsemalt ettevõtte veebilehelt:

https://saarteliinid.ee/

4.2. Looduskeskkond

4.2.1. Natura 2000 võrgustiku ala

Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Väinamete loodus- ja linnuala on kirjeldatud peatükis 7.4.

4.2.2. Kaitstavad loodusobjektid

Kavandatava tegevuse ala kattub osaliselt Väinamere hoiualaga, ulatuses kuni ca 0,5 km sügavuselt

hoiuala sisse. Hoiualale jäävad suuremas osas kavandatav Lõunamuul, läänemuul ja ristmuul ning

osaliselt sadama akvatoorium. Hoiualale jäävad lagunenud muulide (lainemurdjate) jäänused, mis

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

14 / 55

on kavas merepõhjast eemaldada. Väinamere hoiuala on ainus kaitstav ala, mis paikneb piirkonnas

ja jääb kavandatava tegevuse mõjualale.

Väinamere hoiuala (KLO2000241) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140),

rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide

(1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte

ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede

(4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste

niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute

(6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230),

puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide

ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),

madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra),

viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas

aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind

(Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas

clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),

rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani

(Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea

cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina),

tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta

bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo),

karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus),

kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii),

väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-

toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-

loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia

arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas

(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus

ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa

limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus

merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion

haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus

lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü

(Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt

(Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus

aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir

(Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao

tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Väinamere hoiuala kattub kavandatava tegevuse piirkonnas Väinamere linnu- ja loodusalaga (vt ptk

7.4) ning asetseb sellega samades piirides. Hoiuala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid ja liigid

on ühtlasi ka Väinamere linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgiks.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

15 / 55

4.2.3. Kaitstavad liigid

Kaitstavad loomaliigid

Kavandatav tegevuse alal, selle lääneosas on registreeritud II kategooria loomaliigi viigerhülge

elupaik, samuti on tõenäoline III kategooria loomaliigi hallhülge esinemine muuli piirkonnas.

Mõlemad hülgeliigid on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks ning viigerhüljes on Väinamere

loodusala kaitse-eesmärgiks. Mõnevõrra kaugemal, sadama Põhjamuulist põhjas on registreeritud II

kaitsekategooria liigi väikeluige elupaik, mille näol on tegu madala rannikumerega, kus rändel olevad

luiged peatuvad ja toituvad. Väikeluik on Väinamere hoiuala ja Väinamere linnuala kaitse-

eesmärgiks.

Sadama alast ca 0,4-0,6 km kaugusel kagus paiknevatel rannaniitudel on registreeritud nelja III

kategooria kaitstava linnuliigi elupaiku: punaselg-õgija (Lanius collurio), vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria), liivatüll (Charadrius hiaticula) ja punajalg-tilder (Tringa totanus). Nimetatud elupaigad

asuvad Väinamere hoiualal ning kõik neli linnuliiki on hoiuala ja Väinamere linnuala kaitse-

eesmärgiks.

Sadama piirkonna merealadel võivad peatude ja toituda veel mitmed kaitstavad linnuliigid.

eElurikkuse andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse piirkonnas järgmiste kaitse-eesmärgiks

olevate linnuliikide vaatlusi: punakurk-kaur, valgepõsk-lagle, väiketiir, randtiir, jõgitiir, liivatüll,

väiketüll, herilaseviu, raudkull, lõopistrik, mudatilder, suurkoovitaja, väikekoovitaja, kaldapääsuke,

nõmmelõoke, musträhn. Antud liikide jaoks on muuli piirkonna merealad valdavalt toitumis- ja

puhkealadeks või olid linnud läbirändel. Kuna kavandatav tegevuse alal valdavad kunstlikud pinnad

ning toimub aktiivne inimtegevus, siis tõenäoliselt pole alal kaitstavate linnuliikide jaoks sobilikke

pesitsuspaiku.

Kaitstavad taimeliigid

Kaitstavate taimeliikide elupaiku pole kavandatava tegevuse alal registreeritud. Kuna alal valdavad

tehispinna (sadamakaid jms) siis tõenäoliselt ei leidu alal ka kaitstavate taimeliikide jaoks sobilikke

elupaiku.

Kavandatava tegevuse alast (sadama lõunapiirile kavandatavast kaldakindlustusest) 120 m kaugusel

idas asuval rannaniidul on registreeritud suurepindalaline II kategooria kaitstava taimeliigi emaputke

(Angelica palustris) elupaik. Elupaik jääb Väinamere hoiualale ning emaputk on ka hoiuala ning

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks. Samas piirkonnas Väinamere hoiualal kavandatava

tegevuse alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava liigi elupaigad:

balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu-asparhernes (Tetragonolobus maritimus) ja

kahkjaspunane-sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata). Samas piirkonnas 190 m kaugusel asub III

kaitsekategooria liigi lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) elupaik.

4.3. Maismaa taimestik ja loomastik

Kavandatava tegevuse aladeks on merekeskkond, olemasolevad kaid ning tehislikud rannikualad.

Seetõttu maismaataimestik alad valdavaval osal kavandatava tegevuste maismaa-aladest puudub.

Väga vähesel määral leidub maismaataimestikku sadamaala lõunapiiril (kinnistu 67401:001:0738

lõunapiiril) kuhu on kavas rajada nõlvakindlustuse tugimüür. Kuna sadamaala on täidetud ning

puudub looduslik rannik pole antud paigas tegemist loodusliku taimkattega. Looduslikku väärtust

omavaid taimekooslusi kavandatava tegevuse alal ega mõjupiirkonnas ei leidu, samuti pole

kavandatava tegevuse alal registreeritud kaitstavate taimeliikide elupaiku.

EELIS-e andmetel (04.04.2024 seisuga) on põhjamuuli maismaapoolse otsa ja sadama-ala lõunapiiri

läheduses kaardistatud Natura elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (6270*), – vt Joonis 6.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

16 / 55

Joonis 6. Natura elupaikade paiknemine Rohuküla sada piirkonnas. Allikas: EELIS

Kuna kavandatava tegevuse ala hõlmab valdavalt merealasid ja sadamarajatisi, puuduvad alal

looduslikud elupaigad loomastiku jaoks ning alal puudub arvestatav imetajafauna. Erandiks on

tõenäoliselt sadama alal elutseda võivad pisiimetajad, näiteks närilised. Alale võib sattuda ka

väikeimetajaid nagu rebased ja jänesed.

Linnustiku jaoks puuduvad kavandatava tegevuse alal samuti looduslikud elupaigad ning tõenäoliselt

pole alal ka pesitsemiseks sobivaid paiku. Siiski omab sadam linnustiku jaoks teatavat atraktiivsust,

kuna kaid ja sadama alal olevad platsid pakuvad lindudele peatuspaiku. Linde, eeskätt kajakaid,

meelitab sadamatesse ka võimalus püüda pinnale tõusnud kalu, kes on laevade sõukruvis hukkunud

või vigastunud. Sadama alal viibiv ja tegutsev linnustik on sadamaga seotud inimmõjudega hästi

kohanenud.

4.4. Merekeskkond

Rohuküla sadama põhja- ja lõunabasseini akvatoorium on füüsiliselt piiritletud mereala, kui toimub

tihe graafikujärgne parvlaevade ning muude aluste sildumine ja väljumine ning vajadusel kai ääres

käiturite töös hoidmine. Selle käigus tõstavad laevade käiturid pidevalt üles suure hulga peeneteralisi

setteid. Akvatooriumi on korduvalt süvendatud. Selle tõttu ei ole sadama vee-alal arvestatavat

põhjataimestikku ega -loomastikku.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

17 / 55

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 seisundihinnangu3 kohaselt on Väinamere

rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb ja koondseisund halb. Eesti

mereala planeeringu mõjude hindamise aruande (OÜ Hendrikson & Ko, 2021) kohaselt Väinamere

veekvaliteedi seisundihinnang Rohuküla piirkonnas üldlämmastiku alusel hea, üldfosfori, fosfaatide

ja anorgaanilise lämmastiku alusel väga halb. Selle põhjuseks on hinnatud maismaalt tulenev

saastekoormus.

Eesti rannikumere kalavaru uurimise 2021. aasta aruande4 Väinamerd puudutav osa käsitleb

muuhulgas Hiiumaa kagurannikul asuva seireala andmeid. Kokkuvõtte kohaselt on Väinamere

kalavaru olukord viimasel kümnendil oluliselt paranenud. Töönduslikud kalasaagid on aastatel 2013-

2021 püsinud keskmisest kõrgemad ja paljude liikide saagid suurenesid. 2019. aastal püüti

rekordiline ahvenasaak, lisaks rekordiline särje, haugi, säina ja vimmasaak. Töönduskaladel on

tekkinud väga tugevaid põlvkondi, kuid osade liikide (säinas, haug, merisiig) puhul siiski harvem.

Kalavaru paranemisele aitas kindlasti kaasa vähenenud püügisurve, mistõttu kalandussuremus oli

väiksem ja põlvkonnad ei ammendunud enam nii kiiresti kui varem ning kala jõudis kasvada ja

paljuneda. Väinamere kalavaru paranemine aga tõstis kalanduse tulusust ja püügisurvet. 2021. a oli

tähtsamate töönduskalade saak eelneva aastaga võrreldes vähenenud. Erandiks oli vaid räim ja

mõned üksikud juba kalandusliku tähtsuse minetanud liigid, nagu merisiig, koha ja angerjas, kelle

saagid õige pisut suurenesid.

Merelinnustikku ja hülgeid on käsitletud kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude osas ning Natura

eelhindamises (mõjud Väinamere loodusalale).

4.5. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus

Loodusgeograafiliselt asub Rohuküla sadam Lääne-Eesti madalikul. Aluspõhjaliselt jääb ala valdavas

enamuses alamsiluri ladestule, põhjaosas ka ülem-ordoviitsiumi ladestule. Aluspõhja kivimilise

koostise moodustavad lubjakivi, liivakivi, savi ja aleuriit, mis paiknevad kristalsel aluskorral.

Aluspõhja reljeef on liigestatud.

Maa-ala reljeef on Rohuküla piirkonnas valdavalt tasane, kohati nõrgalt lainjas. Maapinna

absoluutkõrgused jäävad enamasti vahemikku 0-9 meetrit. Pinnavormidest on esindatud tasandikud

(sh mere-, moreen-, liiva-, savi-, paetasandikud), madalad rannavallid ja luited, laiud, oosilaadsed

vormid.

Pinnakatte tüüpidest on valdavad moreen, liiv, liivkruus, liivsavi ja biogeensed setted (jääjõe ja

jääjärve setted, mere- ja soosetted). Valdavalt on pinnakate õhuke, paksus kasvab sisemaa suunas

liikudes. Mere- ja fluvioglatsiaalsete liivade vaheline piir on ebaselge, üleminekuline. Jääjärvesetted

on esindatud põhiliselt viirsavi ja saviliivaga. Põhilises osas on savipinnased voolava konsistentsiga,

laiguti ülemises osas ka plastsed. Savi paksus on kuni 13 m.

Maardlaid ega mäeeraldisi Rohuküla sadama sadama-alal Maa-ameti kaardirakenduse andmete

(09.04.2024 seisuga) kohaselt ei ole.

Rohuküla sadama maa- ja vee-alal on erinevate projekteerimis- ja ehitustööde tarbeks tehtud

hulgaliselt ehitusgeoloogilisi uuringuid. Varasemad uuringud on teada 1952. aastast, järgnevad

aastatest 1964, 1972, 1979, 1980, 1989, 1993, 1994, 2000 ja 2008. Joonis 7 on kantud

uuringupunktide asukohad aastatest 1972-2008. 1952. ja 1964. aasta uuringupunktide asukohad ei

ole tuvastatavad. Ehitusgeoloogilsite uuringute käigus ei ole võetud pinnaseproove saasteainete

sisalduse määramiseks.

3 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do (vaadatud

11.04.2024) 4 Eesti Kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.-2021. aastal. Tartu Ülikool 2022. Leitav:

https://kliimaministeerium.ee/kalanduse-uuringud-ja-aruanded (vaadatud 11.04.2024)

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

18 / 55

Joonis 7. Ehitusgeoloogiliste uuringute uuringupunktide asukohad Rohuküla sadama maa-

ja vee-alal

Ehitusgeoloogiliste uuringute aruannete analüüsi kokkuvõtteks saab öelda, et sadama maa-aladel on

toimunud erinevatel aegadel ja materjaliga ulatuslikud täitetööd. Paekivi on piirkonnas 10-15 m

sügavusel. Moreeni pealispind on 5-10 m sügavusel. Moreeni pinda katab enamast omakorda Balti

jääjärve viirsavi, mis oma voolava konsistentsi tõttu on ehitusgeoloogiliselt kõige ebastabiilsem

pinnas. Rannalähedasel alal viirsavi reeglina ei olnud. Viirsavi paksus on enamasti siin 1-3 m,

üksikutes nn „orgudes“ aga kuni 5 m. Viimane, kõige ülemine on settekompleks, kus on segunenud

aleuriit ja savi, mõningal määral ka peenliiv, kruus ja a muda. Selle settekihi tüsedus on üldjuhul 1-

3 meetrit.

4.6. Põhja- ja pinnavesi

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks Rohuküla

piirkonnas maapinnalt lähtuva reostuse suhtes kaitsmata – vt Joonis 8.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

19 / 55

Joonis 8. Põhjavee kaitstuse kaart Rohuküla piirkonnas

Põhjavee kaitset reguleerib veeseadus, põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud vesikondade põhiselt

on sätestatud veemajanduskavades (Rohuküla piirkonnas on asjakohane Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2022-2027). Põhjavee kaitstuse kategooriast sõltuvad näiteks kütusehoidlate

asukohavaliku nõuded ja põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus5.

Põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud on sätestatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga

2022-2027. Veemajanduskava kohaselt on Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi

põhjaveekogumite, millest piirkonna elanikud ammutavad joogivee, koguseline seisund hea.

Põhjaveekogumite keemiline seisund on samuti hea ning vastab kvaliteedinõuetele.6

Pinnaveekogusi Keskkonnaportaali andmete kohaselt Rohuküla sadama territooriumil ega selle

lähipiirkonnas ei ole.

4.7. Üleujutusalad ja üleujutusalade riskipiirkonnad

Maa-ameti kaardirakenduse põhjal on paikneb kavandatava tegevuse ning Rohuküla sadama ala

üleujutusaladel (Joonis 9). Välja on toodud üleujutuste prognoositavad esinemissagedus ning

üleujutuse absoluutkõrgused vastavate sageduste kohta. Joonised on võetud Maa-ameti

kaardirakenduste lehelt.7

5 VeeS, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv 6 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Leitav: https://www.envir.ee/et/veemajanduskavad 7 Maa-amet 2024. Kliimaministeerium. Leitav siit: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

20 / 55

Joonis 9. Üleujutusalade ning prognoositava üleujutuse sagedused ning

absoluutväärtused Rohuküla sadama aladel A) üleujutuse absoluutväärtus 1,58 m, tihedus

korra 10-aasta jooksul; B) üleujutuse absoluutväärtus 1,92 m, tihedus korra 50-aasta

jooksul; C) üleujutuse absoluutväärtus 2,07 m, tihedus korra 100-aasta jooksul. Allikas:

Maa-amet, 2024

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

21 / 55

Kliimamuutuste tingimustes ennustatakse aastaks 2100 0,3 m kuni 0,7 m mereveetasemetõusu,

seega tormide ning tuulte mõjul üleujutuste sagenemine ning ulatus võivad olla tulevikus suuremad

tulenevalt kõrgemast veetasemest.8

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei jää Rohuküla sadama alad üleujutusalade riskipiirkonda.

Arvestada tuleb üleujutusohuga 1,58 m absoluutkõrgust tihedusega korra 10-aasta jooksul.

4.8. Välisõhu kvaliteet

Välisõhk on inimese tervise seisukohast üks olulisemaid keskkonnaelemente. Välisõhu saaste võib

ärritada nahka, silmi ja kopse ning välisõhus leviv müra häirida põhitegevusi nagu magamine,

puhkamine, õppimine ja suhtlemine. Nii saaste kui müra võivad põhjustada väsimust, töövõime

langust ning kopsu-, südame- ja veresoonkonna haigusi.

Inimeste tundlikkus õhusaasteaine ning välisõhus leviva müra suhtes on erinev, sõltudes muuhulgas

tervislikust seisundist. Üldjuhul on tundlikumad lapsed, vanurid ja teatud krooniliste haiguste

põdejad (saasteainete osas nt astmaatikud). Arvestades, kus vastavad elanikkonna grupid

tavapäraselt rohkem viibivad, siis maakasutuse mõttes võib tundlikemateks aladeks pidada

elamualasid ning teatud otstarbega ühiskondlike hoonete (lasteasutuste, koolide, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuste) alasid, aga puhke- ja virgestusalasid, mida intensiivselt kasutatakse.

Välisõhu kvaliteeti reguleerib peaasjalikult atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mis seab välisõhu

mõjutamise kohta esitatavad nõuded ning meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja

parandamiseks. AÕKS alusel piiratakse kolme liiki välisõhu mõjutusi: saasteainete heiteid,

lõhnaaineid ning välisõhus levivat müra.9

Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud

müra, vibratsiooni, tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt

klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu

pidevalt muutuv. Pärast ehitustööde lõppu mõjud lakkavad.

Välisõhu kvaliteet

KOTKAS heiteallikate registri andmetel (seisuga 09.04.2024) ei ole Rohuküla sadama piirkonnas

registreeritud paikseid saasteallikaid.

Piirkonna välisõhu kvaliteedist ülevaate saamiseks saab kasutada aastateks 2020-2030 koostatud

teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi raames koostatud kogu

Eestit hõlmavat välisõhu saastatuse prognoosi. Tegemist on hinnanguga välisõhu kvaliteedile aastal

2020 (mis sisuliselt ilmestab olemasolevat olukorda) ja aastal 2030 olukorras, kus rakendatakse

õhusaasteainete vähendamise meetmeid. Prognoos annab ülevaate viie saasteaine (SO2, NOX,

PM2,5, NH3 ja LOÜ) ning kuue erineva valdkonna (energeetika, tööstus, transport, lahustited,

jäätmed ja põllumajandus) kohta, selles sisalduvad nii paiksed heiteallikad ja hajusheide kui ka

teadaolev piiriülene saaste10. Ülevaate 2020. aasta seisust projektiala piirkonnas annavad Joonis 10

kuni Joonis 14.

8 Kapsi, I., Kall, T. and Liibusk, A., 2023. Sea Level Rise and Future Projections in the Baltic Sea. Journal of

Marine Science and Engineering, 11(8), p.1514. 9 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv 10 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Lisa II.

Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel,

2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

22 / 55

Joonis 10. SO2 24h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020

(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). SO2 sisaldus projektiala

piirkonnas 0,002-0,120 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste

vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Joonis 11. PM2,5 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020

(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). PM2,5 sisaldus projektiala

piirkonnas 0,131-0,872 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste

vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

23 / 55

Joonis 12. NH3 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020

(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). NH3 sisaldus projektiala

piirkonnas 0,010-0,051 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste

vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Joonis 13. NOX 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020

(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). NOx sisaldus projektiala

piirkonnas 0,646-8,760 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste

vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

24 / 55

Joonis 14. LOÜ 1h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020

(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). Allikas: Teatavate

õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Joonistelt nähtub, et kõikide hinnatud saasteainete kontsentratsioonid projektiala piirkonnas jäävad

allapoole kehtestatud piirväärtusi.

Müra

Rohuküla sadama piirkonna peamine müraemissioon tuleneb parvlaevadele ja neil maha sõitvate

sõidukite poolt põhjustatud liiklusmürast. Sellega võrreldes on aluste poolt ja kaupade käitlemisest

tekkivad müratasemed madalamad. Tegemist on pikaajalises kasutuses olnud ja väljakujunenud

sadamaalaga, ning need müratasemed ei sõltu sadamarajatiste rekonstrueerimise vajadusest.

Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusaegne suurenenud müratase. Seda põhjustavad

nii ehitustegevus kui materjale vedavad raskeveokid. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala

lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Kasutusaegselt taastub välisõhu kvaliteedi osas praegune olukord, sest sadamarajatiste hea

tehniline seisukord ei mõjuta oluliselt silduvate aluste arvu, suurust, laaditavate kaupade omadusi

ega hulka. Laevaliikluse intensiivsust ja kaubakäivet sadamas mõjutavad enam üldine

majandusolukord, aastaaeg, riigi poliitika parvlaevaliikluse toetamisel ja muud sadama valdajast

sõltumatud asjaolud. Seetõttu seda teemat KMH käigus täiendavalt ei käsitleta.

4.9. Klimaatilised tingimused ja kliima

Asukoht Lääne-Eesti rannikul põhjustab tugeva merelise mõjuga kliima, mis tähendab keskmiselt

soojemaid talvesid ning jahedamaid suvesid võrreldes Eesti sisemaa aladega. Lisaks tuleb sügis-

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

25 / 55

talvisel perioodil arvestada merejää jäätumisega kuid kliimamuutuste tingimustes on prognoositav

merejää vähenemine tulevikus.11

Rohuküla asukohapõhist temperatuuride ja sademete hulka on keeruline hinnata, kuna seal puudub

Keskkonnaagentuuri pikema andmereaga seirejaam. Seetõttu on varasema kliima ning

kliimamuutuste iseloomustamiseks kasutatud referentsjaamadena geograafiliselt kõige lähemal

olevate Lääne-Nigula ning Virtsu ilmavaatlusjaamade kliimanormide andmeid (põhinevad Eesti

Keskkonnaagentuuri andmetel). Võrdlemisi kauge distantsi tõttu ei kajasta need kindlasti täpseid

Rohukülas esinevaid temperatuure, küll aga võib neid kasutada kliimanormide trendide ning

praeguse üldise kliima kirjeldamiseks Lääne Eestis ning Lääne-Eesti rannikul. Kliimamuutuste

jälgimiseks kasutatakse 30-aastaseid kliimanorme pikemaajaliste temperatuuri ning sademete

trendide arvutamiseks ning näitamiseks, mis on kooskõlas ka Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni

(WMO) praktikaga12. Kliimamuutusi viimaste kümnendite jooksul on võimalik hinnata just taoliste

kogutud andmete põhjal. Lääne-Nigula ning Virtsu kliimanormide andmed näitavad kasvavat

temperatuuri trendi alates 1960. aastast ning kliimanormide aastate keskmine 1961-1990 normist

kuni viimase 1991-2020 normini on tõusnud vastavalt 1.2 °C Lääne-Nigula ning 1.3 °C Virtsu näitel

(Joonis 15). See viitab aastate lõikes kõrgematele temperatuuridele ning kliima soojenemisele.

Sademete hulga kasv on stabiilselt tõusnud kuni 1981-2010 keskmise aastase normini, viimane 30-

aastane kliimanorm näitab aga mõningast langust võrreldes 1981-2010 normiga mõlema jaama

puhul (Joonis 16). Lisaks on joonistel toodud välja Eesti keskmised temperatuurid ja sademed

vastavate kliimanormide kohta.

Joonis 15. Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade temperatuuride kliimanormid alates

1961-1990 normist kuni 1991-2020 normini

11 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal 12 World Meteorological Organization. WMO Climatological Normals. Leitav siit:

https://community.wmo.int/en/wmo-climatological-normals

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

26 / 55

Joonis 16. Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade sademete kliimanormid alates

1961-1990 normist kuni 1991-2020 normini

4.10. Kultuuripärand

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on Rohuküla sadama piirkonnas registreeritud kolm XX

sajandi arhitektuuripärandi objekti -vt Tabel 2.

XX sajandi arhitektuuri eripära seisneb selle mitmepalgelisuses ning arhitektuuris kajastuvates

tehnoloogilistes ja ühiskondlikes protsessides, mis on XX sajandi elukeskkonda radikaalselt muutnud.

Esineb arvukalt uusi hoonetüüpe, lisandusid uued ehitusmaterjalid ja muutusid ehitustavad. Eriti

mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ja maa-asulate ilme teisenemises.13

Tabel 2. Rohukülas asuvad XX sajandi arhitektuuripärandi objektid. Allikas:

Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 09.04.2024

Reg nr Nimi Aadress Dateeringu periood ja

aasta

kasutus

589 Ohvitseride klubi Rohuküla tsaariaeg, 1917 ei kasutata

590 Rohuküla sadama

elektrijaam Rohuküla tsaariaeg, 1914 ei kasutata

591 Rohuküla sadama

veemahuti Rohuküla tsaariaeg, 1916 ei kasutata

XX sajandi arhitektuuri puhul väärtustatakse enamasti seda, et hooned on säilinud valmimisjärgsel

kujul ja neid on hiljem vähe muudetud.

Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või

terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik,

13 Vt täpsemalt: Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti

Kunstiakadeemia, 2012

https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/projekti%20dokumendid/lopparuanne.pdf (vaadatud

09.04.2024)

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

27 / 55

arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. Kultuurimälestisi

Rohuküla piirkonnas registreeritud ei ole.

Arvestades, et Rohuküla sadama kaide ala on 20. sajandil oluliselt täidetud ning sadama vee-alal on

regulaarselt tehtud vajalikke süvendustöid, ei ole alust eeldada, et seal võiks olla allveearheoloogilisi

objekte. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus allvee- ja arheoloogiliste uuringute läbiviimiseks.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

28 / 55

5. Hindamismetoodika kirjeldus

5.1. Uuringud ja alusmaterjalid

KMH koostamisel võetakse arvesse EELIS-es ja Keskkonnaseire infosüsteemis KESE olevad

asjakohased seireandmed ja uuringud:

− Ehitusgeoloogilised uuringud aastatest 1952-2008 – vt täpsemalt ptk 4.5.

− Rohuküla sadama plaanilahenduste lainetuse modelleerimine. Tallinna Tehnikaülikool. 2023.

Käsikiri. Koostanud Rain Männikus;

− Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku

hindamiseks ning mere CO2 sidumispotentsiaali selgitamiseks. Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut;

− Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Pro Mare MTÜ;

− Kesktalvine veelinnuloendus. Eesti Ornitoloogiaühing;

− Kalanduse riiklik andmekogumise programm. Kliimaministeerium;

− Hallhülge lennuloendused 2023. Pro Mare MTÜ;

− Viigerhülge seire 2023. Pro Mare MTÜ;

− Veelindude arvukus pesitsusperioodil, Haudelindude kooslused (väikesed meresaared). Eesti

Ornitoloogiaühing;

− Lindude rändekogumid (haned). Ivar Ojaste.

KMH käigus viiakse läbi järgnevad alusuuringud:

1. Süvendamisel, täitmisel ja Põhjabasseini kirde- või kagunurka kaadamisel tekkiva heljumi leviku,

lainetuse ja hoovuste matemaatiline modelleerimine- teostaja Corson OÜ. Heinlaiu kaadamisalale

kaadamisel tekkiva heljumi leviku ulatuse hindamiseks kasutatakse Heltermaa sadama kinnistute

DP KSH käigus tehtud matemaatilist modelleerimist.

2. Pinnaseproovide võtmine Rohuküla sadama põhja- ja lõunabasseinide vee-aladelt vastavalt

HELCOM14 juhendile Guidelines for Management of Dredged Material at Sea selgitamaks välja

süvendatava pinnase koostis, sealhulgas saasteainete sisaldus. HELCOMI suunised süvendamisel

saadava materjali merre kaadamiseks on vastu võetud 2007. aastal. Kaadata tohib ainult

ökoloogiliselt puhast materjali. Seetõttu tuleb süvendusprojekti koostamise käigus võtta

süvendusalalt HELCOMI nõuetele vastavad reostusproovid. Suuniste kohaselt tuleb kaadamise

mahu 100 000-500 000 m3 korral võtta süvendusalalt 7-15 proovi. Proovide ulatus ja sügavus

peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete

horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. Südamikproovid tuleks võtta

kohtadest, kus süvendamise sügavus ja saasteainete eeldatav vertikaalne jaotus viitavad selle

vajalikkusele. Muudel asjaoludel võib piisata juhuproovidest. Saasteaine koormuse arvutamisel

tuleks arvesse võtta proovivõtmise ja süvendamise sügavust ning tugevalt saastunud kohtade

nõuetekohast kaalumist (suuniste peatükk 7). Suuniste kohaselt tuleb alati määratleda järgmiste

metallide mikroelementide sisaldus: Cd, Cr, Cu, Pb, Hg, Ni, Zn, As, ΣPCB, ΣPAH ja TbT. Viimase

kolme ühendi analüüsimisest saab loobuda, kui on olemas piisav eelnev info, seda analüüsitakse

uuringu koostamise käigus. Lähtuvalt süvendusala asukoha spetsiifikast on oluline lisaks määrata

naftaproduktide sisaldus.

14 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsingi komisjon)

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

29 / 55

5.2. Hindamismetoodika

KMH läbiviimisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest.

Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamine

menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

(KeHJS). KMH aruande koostamisel lähtutakse KeHJS § 20 nõuetest.

Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale: „Keskkonnamõju

hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“15 jt asjakohaseid metoodilisi

juhendeid. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid

teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka

kuuluvad:

− teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;

− varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;

− heljumi leviku, lainetuse ja hoovuste matemaatiline modelleerimine;

− ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;

− konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;

− konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega.

KMH käigus:

− kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi;

− hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (mõju

võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse

KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõjude ulatus;

− pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast

tulenevatele probleemidele ja valdkondadele;

− hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;

− antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KMH aruande koostamise

käigus:

1) hinnati kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale,

keskkonnaseisundile ja elanike tervisele, heaolule ja varale, samuti kultuurilisele

keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt

mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest.

KMH käigus selgitati välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne

mõju.

Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib:

− eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

− põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või

− seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse

keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.

Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse

nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii

soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.

15 Koostaja: K. Peterson; Keskkonnaministeerium 2007; vt Keskkonnaministeeriumi koduleht:

http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_180407_peterson.pdf

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

30 / 55

Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See

võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul.

On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid

ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus

praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse

võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside

olemasolu.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

31 / 55

6. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega

6.1. Lääne maakonnaplaneering 2030

Riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 on kehtestatud „Lääne

maakonnaplaneeringu 2030“, kus on toodud, et Rohuküla sadama tähtsus seisneb eelkõige

reisiparvlaevade, sh kohalike elanike ning turistide teenindamises. Lisaks on sadamal olemas

tingimused ja eeldused kaubalaevade teenindamiseks ja vastava võimekuse arendamiseks. Üldise

põhimõttena on välja toodud vajadus soodustada riikliku tähtsusega Virtsu ja Rohuküla

reisisadamate arengut. Reserveerida täiendavalt maa-alasid sadamate laiendamiseks sh arendamaks

sadamate perspektiivi jahi- ja kaubasadamana ja perspektiivset raudteeühendust Rohuküla

sadamas.

Maakonnaplaneering seab põhimõtted, kuidas üldplaneeringute koostamisel arvestada sadamate

toimimise ja arendamise vajadusega.

6.2. Haapsalu linna üldplaneering

Kehtiv Haapsalu linna üldplaneering16 (Haapsalu linna üldplaneering 2030+) on vastu

võetud 29.06.2023 otsusega nr 115. Üldplaneeringu kohaselt on Rohuküla sadam riiklikult oluline

reisisadam, mis omab strateegiliselt tähtsust regulaarühenduse tagamisel Hiiumaa ning Vormsiga.

Rohuküla sadam omab suurt arengupotentsiaali ka kaubaveo teenindamise võimekuse arendamisel,

ennekõike koosmõjus kavandatava Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamisega.

Üldplaneering arvestab olemasoleva Rohuküla sadama alaga ning annab võimaluse ka sadama ala

ning seal pakutavate teenuste laiendamiseks, sh elamu- ja ärifunktsiooni koosarendamiseks ja

jahisadama kavandamiseks, et mitmekesistada piirkonna ruumikasutust. Üldplaneering arvestab

olemasoleva Rohuküla sadama alaga ning annab võimaluse ka sadama ala ning seal pakutavate

teenuste laiendamiseks, sh elamu- ja ärifunktsiooni koosarendamiseks ja jahisadama

kavandamiseks, et mitmekesistada piirkonna ruumikasutust (vt Joonis 17). Planeeringu tingimuste

kohaselt tuleb Rohuküla sadama arendamise ja laiendamise juures arvestada keskkonnamõju

leevendamise ja reostuse likvideerimise nõuetega, pöörata tähelepanu mürahäiringu vältimisele või

vähendamisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele, ennekõike sadama maa-alaga

külgnevatele eluhoonetele. Selleks jätta piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut

takistav piire. Piirde rajamine tuleb kavandada häiringut põhjustava objekti maa-alale, va juhul kui

häiringut põhjustav objekt rajati varem.

Kavandatav tegevus on kehtiva Haapsalu linna üldplaneeringuga kooskõlas.

16 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0047

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

32 / 55

Joonis 17. Rohuküla sadama ala üks võimalikest perspektiivsetest lahendustest, sh

avalikud funktsioonid. Allikas: Haapsalu linna üldplaneering

6.3. Rohuküla sadama detailplaneering

Kavandatava tegevuse maa-alal kehtib Ridala Vallavolikogu 13.01.2010 otsusega nr 30 kehtestatud

Rohuküla sadama detailplaneering (DP 3055). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli

Rohuküla sadama maa-ala laiendamine ja rekonstrueerimine, määrates ehitusõigused ja

hoonestusalad ning vajaliku infrastruktuuri seoses uue liikluskorralduse planeerimisega.

Detailplaneeringu alale kuuluvad kinnistud:

− Rohuküla sadam 1 (67401:001:0738), millest 65% on transpordimaa ja 35% ärimaa;

− Rohuküla sadam 8 (67401:001:0739), mis on 100% tootmismaa;

− Rohuküla sadam 4 (67401:002:0093), mis on 100% ärimaa;

− Rohuküla sadam 5 (67401:002:0092), mis on 100% ärimaa

Kavandatav tegevus on kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

33 / 55

7. Natura 2000 eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel

taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja

linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.

Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta.

Natura hindamise, sh eelhindamise, juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat

negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest ja tegevuse muid aspekte (nt

majanduslikke sotsiaalseid jms) arvesse ei võeta. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse

elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei

ole võimalik ala kaitsekorralduskavas sätestatud kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks järgmised juhendmaterjalid: „Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2019)17, „Natura 2000 alade

kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)18 ja „Natura 2000 alasid

oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3

ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021)19.

7.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega

Kavandatavaks tegevuseks on Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasolevate sadamarajatise

(Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimine. Kavandatav tegevus ei ole Natura alade

kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse-eesmärkide saavutamisele.

7.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht ja kirjeldus on toodud peatükis 3.

7.3. Mõjuala ulatuse määramine

Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul)

rekonstrueerimise ala paikneb kattub osaliselt Väinamere linnu- ja loodusalaga, ulatuses kuni ca 0,5

km sügavuselt Natura ala sisse – vtJoonis 18. Natura alal on kavas eemaldada kahe lagunenud ja

veepinnast madalamaks jäänud muuli jäänused, samuti jääb pea kogu ulatuses alale kavandatav

Ristmuul ning suuremas osas ka kavandatav Lõunamuul. Natura ala piirile või naabrusesse jäävad

osalt ka rekonstrueeritavad kaid. Natura alaga kattub osaliselt ka kavandatav süvendusala. Seega

on kavandataval tegevusel otsene füüsiline puutumus Väinamere linnu- ja loodusalaga.

Kuna kavandatava tegevuse mõju on võrdlemisi lokaalne ja piirdub ruumis piiraatud alaga, siis ei jää

tegevuse mõjualale teisi Natura alasid peale Väinamere linnu- ja loodusala. Kauguselt järgmine

Natura ala on Ehmja-Turvalepa loodusala, mis paikneb maismaal merest eemal, jäädes kavandatava

tegevuse alast 14 km kaugusele. Seetõttu võib mõjud Ehmja-Turvalepa loodusalale välistada.

17 A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019. „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis“. 18Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES 19 „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6

lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021).

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

34 / 55

Joonis 18. Kavandatava tegevuse ala paiknemine Väinamere linnu- ja loodusala suhtes.

Aluskaart: Maa-ameti fotokaart, 2024

7.4. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus

7.4.1. Väinamere loodusala

Väinamere loodusala (RAH0000605) pindala on 253 958,9 ha, millest maismaa pindala 42442,5 ha

ja veeosa pindala 211516,7 ha. Loodusala piirneb olemasoleva sadama akvatooriumiga ümbritsedes

seda lõunas, läänes ja põhjas ning kattub osaliselt (kuni ca 0,5 km sügavuselt) kavandatava tegevuse

alaga.

Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140),

rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja

liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad

(1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal

mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud

(6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110),

allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad

(*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010),

vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070),

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180),

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

35 / 55

Ala kaitse-eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes

(Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca

hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra

fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas

(Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook

(Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens),

teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna),

paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu

(Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Siseriiklikul tasandil on loodusala Rohuküla sadama piirkonnas kaitstav Väinamere hoiualana

(Läänemaa).

7.4.2. Väinamere linnuala

Väinamere linnuala (RAH0000133) pindala on 273 217 ha. Väinamere linnuala paikneb Rohuküla

sadama piirkonnas Väimamere loodusalaga samades piirides. Linnuala piirneb olemasoleva sadama

akvatooriumiga ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas ning kattub osaliselt (kuni ca 0,5 km

sügavuselt) kavandatava tegevuse alaga.

Ala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-

laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio

flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp

(Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk

(Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius

hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra),

rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas

(Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta

nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus

pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps

cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra

avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna

caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-

põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa

glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus

vanellus).

Siseriiklikul tasandil on linnuala Rohuküla sadama piirkonnas kaitstav Väinamere hoiualana

(Läänemaa).

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

36 / 55

7.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

7.5.1. Väinamere loodusala

Mõju Väinamere loodusalale

Väinamere loodusala piirneb olemasoleva sadama akvatooriumiga ümbritsedes seda lõunas, läänes

ja põhjas. Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul)

rekonstrueerimise ala kattub osaliselt loodusalaga, ulatuses kuni ca 0,5 km sügavuselt ala sisse.

kõige sügavamal loodusala sees asuvad vanda muulijäänused, mis on kavas eemaldada. Loodusalale

jääb pea kogu ulatuses kavandatav Ristmuul ning suuremas osas ka kavandatav Lõunamuul.

Loodusala piirile või naabrusesse jäävad osalt ka rekonstrueeritavad kaid. Loodusalaga kattub

osaliselt ka kavandatav süvendusala. Seega on kavandataval tegevusel otsene füüsiline puutumus

loodusalaga.

Lõunamuuli, Läänemuuli ja Ristmuuli rekonstrueerimise näol toimub ehitustegevus loodusala

merekeskkonnas, mille tagajärjel taastatakse loodusala merepõhi ja veeala muulide alal

tehisrajatistega. Muulid toovad kaasa muutused ka hüdrodünaamikas, seda eriti muulide varju jääval

sadama akvatooriumi alal, mis samuti kattub osaliselt loodusalaga. Süvendamine toob kaasa mõjud

merekeskkonna tingimustes (mere sügavus muutub) ja merepõhja iseloomus. Muulide tõttu väheneb

lainetuse mõju ja muutub hoovuste režiim. Seega avalduvad olulised mõjud loodusala

merekeskkonnas elupaikade kao ja elupaigatingimuste muutumisse näol.

Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse loodusalalt inimtekkelised rajatised. Antud

tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Ühel lagunenud muuli alal on EELIS

andmebaasis kaardistatud elupaigatüüp karid (1170) – vt Joonis 18.

Erinevate tegevustega, nagu süvendustööd, muulide jäänuste eemaldamine ja ehitustegevus

kaasneb heljumi veesambasse paiskamine, heljumi levik loodusalal ning settimine loodusala

merepõhjale. Heljumi võimalik levik sõltub tööde teostamise viisist, ajastusest (sellest kas töid

teostatakse ka tuuliste ilmadega) ning heljumi levikut tõkestavate lahenduste (nt levikut tõkestavad

ekraanid) kasutamisest. Arvestades parima tehnoloogia ja hea praktika kasutamisega on heljumi

levik tõenäoliselt suhteliselt piiratud ning selle mõju pole pikaajaline. Tõenäoliselt toob heljumi levik

kaasa ajutisi negatiivseid mõjusid merekeskkonnale ja elustikule, kuid ei põhjusta kauakestvaid ega

pöördumatuid muutusi merekeskkonnale ning merepõhja tingimustele.

Töödega kaasnev müra ning laevade ja muu tehnika liikumine ja töötamine põhjustab häiringuid

loodusala elustikule. Häiringud ulatuvad tööde alalt ca paarsada meetrit väljapoole. Häiringute näol

on tegu ajutiste mõjudega, mis ei põhjusta elustikus pöördumatuid muutusi.

Teoreetiliseks võimaluseks ja mõjuriks on ehitustegevuse käigus kasutatava tehnikaga toimuv avarii

ja sellest tingitud õlireostus. Arvestades kasutatavaid ettevaatusabinõusid ning reostustõrje plaani

ja vahendeid, on reostuse tõenäosus ning loodusalal levimise võimalus suhteliselt väike.

Kavandatava tegevuse alternatiivideks on süvendustöödel eemaldatud setete kaadamiseks

kasutatavad alad: sadama Põhjabasseini kirde- või kagunurk, Kapteni ja Kemo kinnistu ja Heinlaiu

kaadamisala. Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Hetermaa sadama kinnistute

detailplaneeringu KSH käigus (Lemma OÜ, 2024).

Kokkuvõttes avaldub kavandatav tegevus loodusala merekeskkonnale ja merepõhjale ning loodusala

elupaigatingimustele otseseid füüsilisi mõjusid, samuti kaasneb elustiku elupaikade otsene kadu

rajatiste alal.

Mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele

EELIS andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse alal registreeritud mereline elupaigatüüp karid

(1170), mis on loodusala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüüp on kaardistatud loodusalal lagunenud

muuli jäänuste kohal ning selle ala pindala on 0,07 ha- vt Joonis 18. Kuna elupaigatüüp on määratud

lagunenud inimtekkelise rajatisele on KMH eksperdi hinnangul tegemist inventeerimisel tekkinud

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

37 / 55

veaga, mis tuleks EELIS-es korrigeerida. Otsuse selle kohta teeb Keskkonnaamet KMH menetlusest

sõltumatult.

Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise (Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, 2016)

kohaselt esineb loodusalaga kattuval kavandatava tegevuse alal elupaigatüüp karid (1170)

tõenäoliselt veel kahes kohas. Modelleeritud ehk võimalikud karid paiknevad ka suhteliselt väikesel

alal sadama akvatooriumis ning kavandatava Lõunamuuli alal. Lõunamuuli ehitusega, akvatooriumi

süvendamisega ja muulijäänuste eemaldamisega võib kaasneda võimaliku elupaigatüübi karid

(1170) alade kadu ja mõjutamine tegevuste alade naabruses. Lisaks otsesele kaole võib

elupaigatüüpi mõjutada hüdrodünaamika muutus. Heljumi levik ei too elupaigatüübile kaasa ilmselt

olulisi püsivaid mõjusid, kuna lainetuse mõjul pestakse heljum madalas vees paiknevatel karidelt.

Kokkuvõttes võivad seoses kavandatava tegevusega avalduda elupaigatüübile olulised negatiivsed

mõjud, sh elupaigatüübi kadu.

Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise andmetel hõlmab enamuse sadama

akvatooriumist elupaigatüüp mereveega üleujutatud liivamadalad (1110). Sama elupaigatüüp on

kaardistatud ka rajatavate muulide ja pikendatava kai alal. Antud modelleerimine põhineb merepõhja

substraadi tüübil ega võta arvesse merepõhja elustikku ja koosluste seisundit. Seega hindab

modelleerimine elupaigatüübi esinemise potentsiaali. Kuna sadama veeala on regulaarselt

süvendatav ning merepõhi on laevade sõukruvide tekitatavast vee turbulentsist mõjutatav, siis suure

tõenäosusega ei vasta antud ala elustiku osas nimetatud elupaigatüübi kriteeriumitele. Elupaigatüüp

võib siiski esineda lõunamuulist lõuna pool. Lõunamuuli ehitamine vana lagunenud muuli asemele

võib piirnevat elupaigatüüpi mõjutada ehitusetapis otseselt vähesel määral, kuid elupaigatüübi kadu

tõenäoliselt ei toimu. Kuna lõunamuul tuleb vanast lagunenud muulist pikem, siis võib see mõjutada

hüdrodünaamikat ja setete liikumist võimaliku piirneva elupaigatüübi alal. Seega ei saa välistada

mõjusid elupaigatüübile, kui see levib sadama akvatooriumist ja kavandatavast lõunamuulist lõunas.

Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise andmetel esineb sadama veeala

maismaopoolses servas mitmes paigas elupaigatüüp mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased

laugmadalikud (1140). Lõunapoolses osas on neil aladel kaide äärne sügav akvatoorium, kus antud

elupaigatüüp esineda ei saa, kuid see võib esineda akvatooriumi kirdeservas ehk sadama

põhjabasseini servas, kus on tegemist loodusliku rannikuga. Antud alale rajatisi ei kavandata ning

elupaigatüübile otsesed mõjud seeläbi puuduvad. Mõjud võimalikule elupaigatüübile kaasnevad

juhul, kui piirkonda kasutatakse kaadamiseks. Kaadamine põhjabasseini kirdenurka toob kaasa seal

esineva võimaliku elupaigatüübi kao. Lõunamuuli ehitusest tingitud võimalikud hüdrodünaamika ja

setete liikumise muutused võivad mõjutada elupaigatüübi alasid, mis paiknevad sadamast lõuna

pool.

Loodusala paikneb kavandatava tegevuse piirkonnas valdavalt merealadel, kuid sadamast lõunas ja

veidi kaugemal ka põhjas hõlmab loodusala ka rannikualasid. Otsesed mõjud loodusala maismaa-

aladele ning kaitse-eesmärgiks olevatele maismaa ja ranniku elupaigatüüpidele seoses kavandatava

tegevusega puuduvad. Täiendavate rajatiste, eelkõige Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega võib

kaasneda mõju hüdrodünaamikale, st lainetusele ja hoovuste liikumisele. Samuti ei saa välistada

mõju setete liikumisele. Nimetatud mõjud võivad tingida muutusi rannaprotsessides sadamast põhja

ja lõunasse jäävatel rannikualadele. Seega ei saa välistada mõjusid ka kaitstavale

rannikuelupaigatüübile rannaniidud (*1630). Nimetatud muutused võivad avaldada mõju ka sadama

piirkonnas leiduvatele kaitse-eesmärgiks olevatele mere-elupaigatüüpidele karid (1170), mereveega

üleujutatud liivamadalad (1110) ning mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud

(1140).

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks on mereimetajad hallhüljes ja viigerhüljes, kes mõlemad

võivad elupaigana kasutada ka kavandatava tegevuse alale jäävat loodusala mereala. Viigerhülge

elupaigana on EELIS andmebaasi kantud ulatuslik mereala (2645 ha) Rohuküla sadama naabruses

ja Topu lahes, mis kattub eemaldatavate muulijäänuste aladega ja väga vähesel määral ka

Lõunamuuli lääneosaga. On väga tõenäoline, et viigerhülged liiguvad ka elupaigana kaardistatud

alast väljaspool, ehk kogu loodusalaga kattuval kavandatava tegevuse alal. Hallhülge elupaiku pole

piirkonnas EELIS andmebaasis kaardistatud, kuid nad kasutavad samuti ulatuslikke merealasid

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

38 / 55

sealhulgas ilmselt ka kavandatava tegevuse ala. eElurikkuse andmebaasi on kantud hallhülge vaatlus

kavandatavast Lõunamuulist ca 100 m lõunas.

Ehitustöödega kaasnev müra ja laevade liikumine võib põhjustada nii viigerhülgele kui ka hallhülgele

mõningasi häiringuid. Häiringute tõttu hoiavad loomad tööde tsoonist mõnevõrra eemale. Siinkohal

tuleb arvestada sellega, et Rohuküla sadama näol on tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja

kaubasadamaga, kus toimub laevade liiklus ning sadama maismaa-aladel ka muud tegevused. Kuna

hülged on harjunud sadamas toimuva laevaliiklusega, on häiringute ulatus suhteliselt väikene

piirdudes ilmselt maksimaalselt paarisaja meetriga. Häiringud on ajutised ja suhteliselt lühiajalised

ning ei põhjusta ei viigerhülgele ega ka hallhülgele olulisi negatiivseid mõjusid, kuna hüljestele

toitumiseks sobivad merealad on väga suure ulatusega. Sadama kasutusega kaasneva häiringufooni

tõttu ei kasuta hülged kavandatava tegevuse piirkonda tõenäoliselt jääl poegimiseks, samuti pole

läheduses hüljeste lesilaid ega hallhülgele maismaal poegimiseks sobivaid paiku.

Hülgeliikidele võivad avalduda ajutised negatiivsed mõjud veekeskkonna kvaliteedi kaudu, mis on

tingitud heljumi levikust. Heljumi tekke ja leviku hindamiseks tehakse KMH käigus setete leviku

matemaatiline modelleerimine. Juhul, kui heljum levib sadama vee-alalt välja, põhjustab see

nähtavuse halvenemist ja takistab toiduks kalade püüdmist. Kuna hülged hoiavad sadamast eemale

müra- ja visuaalne häiring, siis tõenäoliselt ei kaasne heljumiga olulist täiendavat mõju või on see

väga lühiajaline. Mõju võib avalduda vaid juhul, kui heljumipilv kandub kaugemale kui muude

häiringute mõju.

Muude loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide osas puuduvad kavandatava tegevuse piirkonnas

ja mõjutsoonis registreeritud ja võimalikud elupaigad ning nende liikide osas on negatiivsed mõjud

välistatud.

Kokkuvõttes võivad seoses kavandatava tegevusega tõenäoliselt avalduda negatiivsed mõjud

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele karid (1170), mereveega

üleujutatud liivamadalad (1110) ja mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140).

Välistada ei saa mõjusid ka elupaigatüübile rannaniidud (*1630). Loodusala kaitse-eesmärgiks

olevatele liikidele tõenäoliselt olulisi negatiivseid mõjusid ei avaldu.

7.5.2. Väinamere linnuala

Mõju Väinamere linnualale

Väinamere linnuala piirneb analoogselt loodusalaga olemasoleva sadama akvatooriumiga

ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas. Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul,

Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimise ala kattub osaliselt linnualaga, ulatuses kuni ca 0,5 km

sügavuselt selle sisse. kõige sügavamal linnuala sees asuvad vanda muulijäänused, mis on kavas

eemaldada. Linnualale jääb pea kogu ulatuses kavandatav Ristmuul ning suuremas osas ka

kavandatav Lõunamuul. Ala piirile või naabrusesse jäävad osalt ka rekonstrueeritavad kaid.

Linnualaga kattub osaliselt ka kavandatav süvendusala. Seega on kavandataval tegevusel otsene

füüsiline puutumus linnualaga.

Lõunamuuli Läänemuuli ja Ristmuuli rekonstrueerimise näol toimub ehitustegevus linnuala

merekeskkonnas, mille tagajärjel asendub ala merepõhi ja veeala muulide alal tehisrajatistega.

Muulid toovad kaasa ka muutused hüdrodünaamikas, seda eriti muulide varju jääval sadama

akvatooriumi alal, mis samuti kattub osaliselt linnualaga. Süvendamine toob kaasa mõjud

merekeskkonna tingimustes (mere sügavus muutub) ja merepõhja iseloomus. Muulide tõttu väheneb

lainetuse mõju ja muutub hoovuste režiim. Seega avalduvad olulised mõjud linnuala

merekeskkonnas elupaikade kao ja elupaigatingimuste muutumise näol.

Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse linnualalt inimtekkelised rajatised. Antud

tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Samas tuleb arvestada, et muulide jäänused

on tõenäoliselt kujunenud elustikule sekundaarseks karidele sarnanevaks elupaigaks.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

39 / 55

Erinevate tegevustega, nagu süvendustööd, muulide jäänuste eemaldamine ja ehitustegevus

kaasneb heljumi veesambasse paiskamine, heljumi levik linnualal ning settimine linnuala

merepõhjale. Heljumi võimalik levik sõltub tööde teostamise viisist, ajastusest (sellest kas töid

teostatakse ka tuuliste ilmadega) ning heljumi levikut tõkestavate lahenduste (nt levikut tõkestavad

ekraanid) kasutamisest. Arvestades parima tehnoloogia ja hea praktika kasutamisega on heljumi

levik tõenäoliselt suhteliselt piiratud ning selle mõju pole pikaajaline. Tõenäoliselt toob heljumi levik

kaasa ajutisi negatiivseid mõjusid merekeskkonnale ja elustikule, kuid ei põhjusta kauakestvaid ega

pöördumatuid muutusi merekeskkonnale ning merepõhja tingimustele.

Töödega kaasnev müra ning laevade ja muu tehnika liikumine ja töötamine põhjustab häiringuid

linnuala elustikule, sh ka linnustikule. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et Rohuküla sadama näol on

tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja kaubasadamaga, kus toimub laevade liiklus ning sadama

maismaa-aladel ka muud tegevused. Seega on piirkonna linnustik sadama mõjude ga ilmselt

kohanenud. Kavandtava tegevusega kaasnevad häiringud võivad ulatuvad tööde alalt kuni ca

paarsada meetrit väljapoole, kuid enamuse tegevuste puhul on häiringute tsoon ilmselt väiksem.

Häiringute näol on tegu ajutiste mõjudega, mis ei põhjusta linnuala elustikus pöördumatuid muutusi.

Teoreetiliseks võimaluseks ja mõjuriks on ehitustegevuse käigus kasutatava tehnikaga toimuv avarii

ja sellest tingitud õlireostus. Arvestades kasutatavaid ettevaatusabinõusid ning reostustõrje plaani

ja vahendeid, on reostuse tõenäosus ning linnualal levimise võimalus suhteliselt väike.

Kavandatava tegevuse alternatiivideks on süvendustöödel eemaldatud setete kaadamiseks

kasutatavad alad: sadama Põhjabasseini kirde- või kagunurk, Kapteni ja Kemo kinnistu ja Heinlaiu

kaadamisala. Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Hetermaa sadama kinnistute

detailplaneeringu KSH käigus (Lemma OÜ 2024). Põhjabasseini kirdenurga kasutamisel kaadamiseks

otsesed mõjud loodusalale puuduvad ning kaadamistöödega seotud võimalikud häiringud kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele (eelkõige väikeluigele) on tõenäoliselt ebaolulised. Setete

kaadamisel Põhjabasseini võib kaasneda heljumi levik tööde ajal ning hiljem lainetuse ning erosiooni

tulemusena. Tõenäoliselt ei avalda see olulist negatiivset mõju linnualale, kuna kaadamisala eraldab

linnualast põhjamuul. Kokkuvõttes on linnualale avalduvate mõjude aspektist eelistatud alternatiiviks

setete ladustamine Kapteni ja Kemo kinnistule. Mõjude aspektist on vastuvõetavaks lahenduseks ka

Põhjabasseini kirdenurga kasutamine kaadamisalana.

Kokkuvõttes avaldub kavandatav tegevus linnuala merekeskkonnale ja merepõhjale ning

elupaigatingimustele otseseid füüsilisi mõjusid, samuti kaasneb elustiku elupaikade otsene kadu

rajatiste alal. Mereliste elupaikade kadu toimub linnuala merealade mastaapi arvestades väga

väikesel alal ning ei avalda linnustikule tõenäoliselt olulist mõju. Kuna muulidel ei viibi reeglina

inimesi, siis on need peatuspaigaks lindudele ning võivad sadama atraktiivsust mitmete linnuliikide

jaoks hoopis suurendada.

Mõju Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele

EELIS andmebaasi on kantud linnuala kaitse-eesmärgiks oleva väikeluige elupaik, mis piirneb

Põhjamuuli maapoolse osa ja keskosaga. Väikeluige elupaigana on kaardistatud 19 ha suurune ja

1,8 km pikkuselt piki rannikut kulgev madal mereala, mis piirneb muuli maapoolse osaga 240 m

pikkusel lõigul. Tegu on rannikumeres oleva elupaigaga, kus rändel olevad luiged peatuvad ja

toituvad. Elupaiga alal loendati 2021 aastal 50 sügisrändel peatuvat luike. Väikeluik on arktiline

linnuliik, kes Eestis ei pesitse. Väikeluige kaitse tegevuskava20 kohaselt on liigi puhul suure mõjuga

ohuteguriks rändel peatuvate isendite häirimine.

Kavandatav tegevuse ala on elupaigast eraldatud Põhjamuuliga. Siiski võivad seoses kaadamisega,

mille üheks alternatiivseks alaks on sadama Põhjabasseini kirdenurk, kaasneda häiringud

väikeluikedele, kes viibivad Põhjamuuli läheduses. Häiringud tulenevad tehnika liikumisega

kaasnevast visuaalsest mõjust ning vähemal määral ka mürast. Samuti pole välistatud kaadamisel

ja hiljem lainetuse ja erosiooni tõttu vabaneva heljumi kandumine loodusalale, kuid antud mõju on

eeldatavalt ebaoluline kuna kaadamisala eraldab loodusalast Põhjamuul. Häiringute ulatus võib olla

20 Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2018.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

40 / 55

maksimaalselt kuni paarsada meetrit. Mõningased, kuid tõenäoliselt väiksema ulatusega häiringud

võivad kaasneda ka seoses süvendustöödega, kui neid tehakse sadama akvatooriumi põhjaosas.

Kuna luikedele sobiv mereala on suure ulatusega ning häiringud on ajutise iseloomuga, siis ei

põhjusta need liigile negatiivset mõju.

EELIS andmebaasis pole muuli piirkonnas registreeritud teiste kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide

elupaiku, sadama piirkonna merealadel võivad siiski peatude ja toituda mitmed eesmärgiks olevad

linnuliigid. eElurikkuse andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse piirkonnas järgmiste kaitse-

eesmärgiks olevate linnuliikide vaatlusi: aul, jääkoskel, sõtkas, hahk, kühmnokk-luik, väiketiir,

liivatüll, kalakajakas, naerukajakas, sinikael-part, randtiir, hallhaigur ja kormoran. Antud liikide jaoks

on muuli piirkonna merealad toitumis- ja puhkealadeks või olid linnud läbirändel. Piirkonnas

viibivatele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele avalduvad ajutised ehitusaegsed häiringud, mis

sunnivad merel olevaid linde tööde tsoonist kuni paarisaja meetri võrra eemalduma. Antud mõju on

suhteliselt lühiajaline ning ei too liikidele kaasa olulisi negatiivseid mõjusid.

Heljumi levik on eeldatavalt piiratud ning ei too kaasa häiringutest kaugemale ulatuvaid mõjusid

kalast toituvatele liikidele. Ei saa välistada heljumi kaugemale kandumist, kuid see toimub pigem

lühiajaliste üksikjuhtumitena, mis linnustikule olulist mõju ei avalda.

Linnualal ei ole muuli piikonnas kaitstavate linnuliikide pesitsuseks sobivaid alasid, kuna loodusala

hõlmab sadama alal ja lähinaabruses praktiliselt vaid merealasid. Lähimad võimalikud pesitsuspaigad

paiknevad sadama maismaa-alast ca 80 m kaugusel kagus. Kuna antud piirkonnas paiknevad

olemasolev laoplats, siis lähtub ka praegu sealt häiringuid tehnika ja inimeste liikumise näol.

Tõenäoliselt ei kaasne ehitustegevusega, mis toimub laoplatsist kaugemal, selliseid häiringuid, mis

halvendaks võimalike pesitsusalade kvaliteeti.

Ehitustööde järgselt ei avaldu rekonstrueeritud muuliga seoses linnustikule mõjusid. Seoses

Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega linnualale väheneb väikesel alal veeala pindala kuid sellega ei

kaasne olulist mõju mereliste elupaikade hulgale linnualal. Kuna muulidel ei viibi reeglina inimesi,

siis on need peatuspaigaks lindudele ning võivad sadama atraktiivsust mõnede liikide jaoks hoopis

suurendada.

Kokkuvõttes ei põhjusta ehitustöödega kaasnevad ajutised ja piiratud ulatusega häiringud linnuala

kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid.

7.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000

võrgustiku aladega ning võimalikud koosmõjud kavandatava tegevusega

AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama põhjamuuli rekonstrueerimist, millega seoses läbi viidud

Natura eelhindamise käigus tuvastati, et muuli rekonstrueerimisega seoses ei avaldu negatiivseid

mõjusid Väinamere loodusalale ja Väinamere linnualale ja alade kaitse-eesmärgiks olevatele

linnuliikidele. Kuna põhjamuulil kavandatava tegevuse ainsaks linnu- ja loodusala mõjutavaks

teguriks on häiringud, siis saavad häiringute mõjud kumuleeruda vaid juhul, kui Põhjamuuli ja muude

rajatiste ehitustööd toimuvad samaaegselt. Häiringute mõjude kumuleerumist reaalselt ei toimu,

kuna põhjamuuli ehitustööd on kavandatud varasemaks kui muude rajatiste ehitustööd.

7.7. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamisel tuvastati, et kavandatava tegevusega avalduvad negatiivseid mõjud Väinamere

linnu- ja loodusalale, kuna alale on kavandatud muulide ehitamine, süvendustööd ning lagunenud

muulide jäänuste eemaldamine merepõhjast. Seoses tegevusega avalduvad negatiivsed mõjud

kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile karid (1170), kuna toimub elupaigatüübi kadu. Välistatud

pole ka negatiivsete mõjude avaldumine elupaigatüüpidele mõõnaga paljanduvad mudased ja

liivased laugmadalikud (1140) ning rannaniidud (*1630) võimalike muutuste tõttu hüdrodünaamikas

ja rannaprotsessides. Seega ei saa välistada ebasoodsate mõjude avaldumist Väinamere loodusala

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

41 / 55

kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Mõjude väljaselgitamiseks tuleb KMH raames läbi viia

Natura asjakohane hindamine, millega täpsustatakse mõjude olulisust ja leevendamise võimalusi.

Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikidele olulisi negatiivseid mõjusid ei avaldu,

kuna võimalikud häiringud on lühiajalised ja piiratud ulatusega ning liikide jaoks oluliste elupaikade

kadu ei toimu.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

42 / 55

8. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju

8.1. Mõjuallikad

Olemasoleva Rohuküla sadama rajatiste rekonstrueerimisel ja süvendamisel on võimalikud

mõjuallikad:

− heljumi teke ja levik süvendus-, täite- ja kaadamistöödest;

− ehitustöödest põhjustatud müra ja õhusaaste teke ja levik;

− häiringud elustikule;

− kliimamõjud;

− jäätmeteke.

8.2. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala

Mõjuala ulatus võib erinevate mõjufaktorite lõikes oluliselt erineda. Näiteks muutused hoovuste või

setete liikumises on piirkondliku mõjuga ja võivad põhjustada rannaprotsesside muutumist, mõjud

kaitse eesmärgiks olevatele liikidele võivad olla populatsioonile olulised üleriigiliselt, ehitustegevusest

tekkiv müra aga on käsitletav lokaalselt ja ajutiselt. Mõju ulatust tuleb seega hinnata iga mõjufaktori

jaoks eraldi.

Mõju hindamisel arvestatakse mõjualana piirkonda kuni sellise kauguseni, nagu kavandatavast

tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju ulatub. Tulemused esitatakse KMH aruandes.

Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust ning tegevuse asukohast ei ole ette näha,

et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõnele naaberriigile.

8.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes mõjuallikatest

Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on

kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada

mõjuallikate (vt ptk 8.1) kaudu.

8.3.1. Kaitstavad loodusobjektid

Mõju hindamisel arvestatakse Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere loodus- ja linnuala ning

Väinamere hoiuala paiknemise ja nende kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaigatüüpidega;

kaitstavate liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

ja nende kaitse-eesmärkidele hinnatakse kogu käsitlusala maa-alal, sadamarajatiste

rekonstrueerimiseks, süvendamiseks ja kaadamiseks vajalikele tegevustele ning sadama edasisel

kasutamisele. Kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ning ehitusprojektidega

ette nähtud tegevused peavad olema omavahel kooskõlas.

8.3.2. Merekeskkond

Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande (OÜ Hendrikson & Ko, 2021) kohaselt on

kalastikule on oluliseks arvestamist vajavaks aspektiks on Eesti mereala planeeringu mõjude

hindamise aruandes välja toodud merepõhja muutmisel tekkiv heljum ja selle levik, mis võib ka

manipuleeritavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides kalade järelkasvu tappa.

Arvestades, et madalamatel merealadel ja rannikualadel (sügavusega kuni 5 m) paiknevad suurema

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

43 / 55

osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid magevette kudema suunduvad

liigid, siis on kalavaru hea seisundi säilimise ja taastootmise seisukohalt oluline nende alade

säästmine (OÜ Hendrikson & Ko, 2021). Ka merepõhja elustikku peamiselt mõjutav tegur in heljumi

poolt põhjustatud vee hägustumine ja selle sadenemine taimedele ja loomadele. Seetõttu pööratakse

KMH koostamisel suurt tähelepanu heljumi tekke ja leviku käsitlusele ning vajadusel pakutakse välja

meetmed, et sadamas toimuva süvendamise ja täitmise käigus tekkiv heljum ei leviks sadamast

välja.

Uuringute tulemustest lähtuvalt analüüsitakse KMH käigus võimalikke hüdrodünaamika muutusi,

muutusi setete liikumises ja rannaprotsessides ja võimalikku mõju piirnevatele rannaaladele.

KMH käigus analüüsitakse, kas kavandatav tegevus ja selle alternatiivid on kooskõlas Eesti

Merestrateegia eesmärkidega. Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit

mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust, hüdrograafilisi tingimusi

ja kaldajoont. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis

tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri ning uueks sihiks on välja pakutud, et loodusliku

merepõhja füüsilise kao, häiringu ja püsivate hüdrograafiliste muutuste pindala väheneb.

KMH käigus analüüsitakse kas süvendus- ja kaadamistööde käigus lisandub veekeskkonda seni

süvenduspinnases settinud olnud toitaineid.

Kaadamise mõjude hindamisel arvestatakse Heltermaa sadama kinnistute DP KSH tulemustega.

Hüljestele avalduvaid mõjusid on põhjalikumalt hinnatud kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude

osas ning Natura eelhindamises (mõjud Väinamere loodusalale).

8.3.3. Maismaa taimestik ja loomastik

Taimestik

Kavandatava tegevuse alal ehk Rohuküla sadamas esineb taimkattega alasid vähe, kuna puudub

taimedele sobiv kasvupinnas ning paljud sadamarajatised on meretegevuse mõjualal. Taimkate

esineb sadamaga piirnevatel aladel. Kaitstavate taimeliikide kasvukohti pole piirkonnas kaardistatud.

EELIS-e andmetel (04.04.2024 seisuga) on muuli maismaapoolse otsa läheduses kaardistatud

Natura elupaigatüübid -vt ptk 4.3. Võimalikke mõjusid elupaigatüüpidele käsitletakse KMH käigus.

Loomastik

Kavandatava tegevusega ei avaldu olulist mõju maismaa imetajatele, kuna sadama alal püsiv

imetajafauna tõenäoliselt puudub. Kavandatav tegevus ei too kaasa imetajate elupaikade kadu ega

olulist mõjutamist. Mereimetajatele ehk viigerhülgele ja hallhülgele võivad avalduda ehitusaegsed

häiringud, kuid olulised negatiivsed mõjud puuduvad. Hüljestele ja nahkhiirtele avalduvaid mõjusid

on põhjalikumalt hinnatud kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude osas ning Natura eelhindamises

(mõjud Väinamere loodusalale).

Ehitustegevus avaldab häiringuid piirkonna linnustikule. Mõjud avalduvad peamiselt veelinnustikule

ehk sadama naabruses paiknevatel merealadel peatuvatele ja toituvatele lindudele. Sadama

maismaapoolses otsas tehtavad tööd võivad avalduda mõjusid ka maismaal ja rannikul viibivatele

lindudele. Häiringute tõttu hoiavad linnud tööde tsoonist mõnevõrra kaugemale.

Rannikulinnustikule sobilikke pesitsuspaiku leidub piirkonna rannikualadel ning tõenäoliselt ka

amortiseerunud sadamarajatistel. Kaitstavatele linnuliikidele avalduvaid mõjusid on käsitletud

kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude osas ja Natura eelhindamises (mõjud Väinamere

linnualale).

Kavandatava tegevuse võimalikku mõju taimestikule ja loomastikule hinnatakse täpsemalt KMH

käigus.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

44 / 55

8.3.4. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale

KMH kontekstis käsitletakse inimese tervist, heaolu või vara mõjutavate mõjuvaldkondadena

kehtivaid norme ületavat müra- või õhusaaste taset ning joogivee kvaliteedi mõjutamist. KMH

programmi koostamise ajal ei ole ette näha, et sadamarajatiste rekonstrueerimine, süvendamine või

süvenduspinnase käitlemine võiksid põhjustada mõjusid inimese tervisele, heaolule või varale. Kui

sellised mõjud KMH käigus ilmnevad, siis neid käsitletakse ja tulemused esitatakse KMH aruandes.

Sealjuures arvestatakse käsitlusalasse (eeldatavasse mõjualasse; vt ptk 8.1) jääva asustusega, kuid

kui oluline mõju võib ulatuda kaugemale, siis käsitletakse mõju niikaugele, kui see osutub vajalikuks.

8.3.5. Mõju kliimale ja kavandatava tegevuse tundlikkus kliimamuutuse korral

Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-

järgult majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja

keskkonnahoidlikumaks. Selleks kiitis Riigikogu aprillis 2017. aastal heaks dokumendi „Kliimapoliitika

põhialused aastani 2050“, milles esmakordselt lepiti kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis

ning tegevussuunad selle poole liikumisel. Eesti on võtnud kohustuse kasvuhoonegaaside (KHG)

heite ja sidumise tasakaalustamise hiljemalt 2050. aastaks, viies KHG netoheide nullini. KMH

koostamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse kliimamõju eelkõige süsiniku jalajälje ehk

CO2ekv heite hindamise kaudu. Maakasutuse heitmete valdkonnas rakendatakse IPCC LULUCF sektori

metoodikat21, kus on arvesse võetud Eesti maakasutuse inventuuri eriheitetegureid 1990-2021.

aasta andmete põhjal (Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory

Report)22. Ülejäänud valdkondades rakendatakse tunnustaud metoodikate elemente lähtuvalt

algandmete kättesaadavusest ning eeldatavalt kõige suurema heitega tegevustest.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani23 kohaselt toob

äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega

seotud loodusõnnetuste sagenemise. Eesti kontekstis tähendab see äärmuslike temperatuuride

sagenemist tulevikus, ekstreemseid põuaperioode ja samuti ekstreemseid sademete hulkasid, mis

võivad põhjustada lokaalseid üleujutusi, seda eriti tehispindadel.

Rohuküla sadama alal asuvad asfalteeritud alad ning tumedad pinnad võivad seega soosida tulevikus

ka lokaalsete kohalike kuumasaarte teket, seda eriti maatuule (ida tuulte) puhul. Lääne tuultega on

tõenäoline meretuulte jahutav efekt ning seeläbi jahedam tajutav temperatuur ka sadamaaladel.

Kuumasaarte puhul peab silmas pidama ka võimalikku ohtu inimeste tervisele.

Lisaks kasvavatele temperatuuridele ning pikemas trendis ka suuremale sademete hulgale

mõjutavad Rohuküla sadamat tõenäoliselt enim talvised tormid: nendega kaasnev suurem

lainekõrgus, suurenenud sademete hulgad ning tugevad tuuled. Üleüldist tuulte trendide muutust on

kliimamuutuste kontekstis aga keeruline välja tuua.24 Üleujutusohtu tulenevalt üldisest

mereveetasemetõusust kui ka tormidest tingituna on käsitletud peatükis 4.7.

21 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories Volume 4 Agriculture, Forestry and Other Land

Use 22 Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory Report, Republic of Estonia Ministry of the

Environment. Dokument leitav:

https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwjB-

YikjPCBAxVQKBAIHac2CdkQFnoECBMQAQ&url=https%3A%2F%2Fkliimaministeerium.ee%2Fmedia%2F9350%2

Fdownload&usg=AOvVaw3RpJUqOr1TJ55Tdzo41vb1&opi=89978449 23 Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030.

Keskkonnaministeerium 24 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

45 / 55

8.3.6. Mõju kultuuripärandile

KMH käigus hinnatakse mõju seoses piirkonnas olevate XX sajandi arhidektuuripärandi objektidega

ja analüüsitakse selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning tehakse vajadusel ettepanekud

sobivaima lahendusvariandi (leevendusmeetme) valikuks.

Ehitus- ja kaevetöödel ning süvenduspinnase paigutamisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega

leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.

8.3.7. Avariiolukordade võimalikkus

Sadamarajatiste tehnilisest seisukorrast, piisavusest ja asjakohasusest sõltub sadama ja sellega

piirneva laevatee navigatsiooniohutus. Mereõnnetused omakorda võivad põhjustada nii

keskkonnareostuse, kujutada ohtu inimeste tervisele, elule ja heaolule ning mõjutada vara väärtust.

Mandri- ja saarevahelised transpordiühendused on esmatähtis teenus. Rohuküla sadama

sadamarajatiste heast seisukorrast sõltub mandri ja Hiiumaa ning Vormsi saare vaheliste

transpordiühenduste sujuv ja ohutu toimimine. Seega on kavandatavast tegevusest sõltuv kõige

tõsisemate tagajärgedega avariiolukord transpordiühenduste lakkamine Hiiumaa ja/või Vormsi

saarega.

8.3.8. Jäätmeteke

Jäätmekäitlus nii ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ja Haapsalu linna

jäätmehoolduseeskirjale (Haapsalu Linnavolikogu määrus nr 45, vastu võetud 03.06.2019), määrata

vastutajad ning tagada asjakohane järelevalve ehitustööde käigus ja aruandlus.

Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon.

Konventsiooni kohaselt on lubatud kaadata ainult merepõhjast väljakaevatud ainet ja haldusorgan

peab kaadamiseks lubade andmisel rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk

on leida kaadamisele alternatiivseid võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid

ning merre kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud

või oleksid ebamõistlikult kallid. Veeseaduse kohaselt võib süvenduspinnast kaadata tingimusel, et

see ei ohusta laevaliiklust. Süvenduspinnase maht on kuni 100 000 m3.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

46 / 55

9. KMH koostamise ja menetlemise ajakava

KMH menetlust korraldab otsustaja ehk Haapsalu Linnavalitsus vastavalt KeHJS-es sätestatud

menetluskorrale. Käesolevas peatükis toodud ajakava on mõeldud peamiselt avalikkusele peamiste

KMH programmi ja aruande koostamist ja kaasamist puudutavate menetlusetappide indikatiivse

ajaperioodi kohta – vt Tabel 3.

Tabel 3. KMH läbiviimise eeldatav ajakava

Tegevus Periood, aeg Täitja

Eksperdirühm koos arendajaga koostavad KMH programmi (eelnõu)

03.05. 2024 Skepast&Puhkim OÜ OÜ,

AS Saarte Liinid

Arendaja esitab KMH programmi eelnõu

otsustajale (Haapsalu Linnavalitsus)

07.05.2024 AS Saarte Liinid

Otsustaja kontrollib KMH programmi

vastavust nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks

21.05.2024 Haapsalu Linnavalitsus

Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma

pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH programmi kohta seisukoha

22.06.2024 Asjaomased asutused (vt

KeHJS § 23)

Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab

arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta

07.07.2024 Haapsalu Linnavalitsus

Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse

korral KMH programmis parandused ja täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist

26.07.2024 Skepast&Puhkim OÜ,

AS Saarte Liinid

Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud programmi

31.07.2024 AS Saarte Liinid

Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja

täiendatud programmi25

14.08.2024 Haapsalu Linnavalitsus

Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust

väljapanekust ja avalikust arutelust

08.08.2024 Haapsalu Linnavalitsus

Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH programmi avaliku arutelu

29.08.2024 AS Saarte Liinid Haapsalu Linnavalitsus

KMH programmi täiendamine lähtudes avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele

vastamine

06.09.2024 Skepast&Puhkim OÜ,

AS Saarte Liinid

Arendaja esitab KMH programmi otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks

09.09.2024 AS Saarte Liinid

Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust nõuetele ja teeb programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse

04.10.2024 Haapsalu Linnavalitsus

25 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral

menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

47 / 55

Tegevus Periood, aeg Täitja

Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes

16.10.2024 Haapsalu Linnavalitsus

Eksperdirühm viib läbi KMH ja koostab KMH aruande

November 2024 Skepast&Puhkim OÜ

Arendaja esitab KMH aruande otsustajale November 2024 AS Saarte Liinid

Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele ja korraldab keskkonnamõju

hindamise aruande vähemalt 30 päeva kestva

avaliku väljapaneku ja edastab aruande asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks

Detsember 2024 Haapsalu Linnavalitsus

Arendaja ja otsustaja korraldavad KMH

aruande avaliku arutelu

Jaanuar 2025 AS Saarte Liinid

Haapsalu Linnavalitsus

Otsustaja vaatab 21 päeva jooksul avalikust

arutelust arvates läbi avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited, küsimused ja asjaomaste asutuste seisukohad ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades

avalikustamise tulemusi ning asjaomaste asutuste seisukohti.

Veebruar 2025 Haapsalu Linnavalitsus

Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral KMH aruandes parandused ja

täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist

Veebruar 2025 Skepast&Puhkim OÜ,

AS Saarte Liinid

Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud

aruande

Märts 2025 AS Saarte Liinid

Otsustaja edastab KMH aruande kaitstava

loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks

Aprill 2025 Haapsalu Linnavalitsus

Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust

nõuetele ja teeb aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse

Mai 2025 Haapsalu Linnavalitsus

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

48 / 55

10. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi

avalikustamisest

10.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused

ja isikud ning nende teavitamine

Vastavalt KeHJS § 13 lõikele 9 esitab KMH ekspert programmis asjaomaste asutuste loetelu koos

menetlusse kaasamise põhjendusega – vt Tabel 4.

Tabel 4. KMH asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega

Huvitatud asutus/isik Kaasamise põhjendus

Haapsalu Linnavalitsus On otsustajana menetlus-protsessiga kursis ning kaasab mõjutatud ja

huvitatud isikud.

Keskkonnaamet Keskkonnakasutamise, looduskaitse ning looduskeskkonna kaitseks

kehtestatud seaduste ja normide täitmise kontrollimise eest vastutav

asutus.

Transpordiamet Ohutu ja turvalise veeliikluse ning laevade ja sadamate ohutus- ja

turvalisusnõuete eest vastutav asutus.

TS Laevad OÜ Mandri ja Hiiumaa vahel parvlaeva liikluse korraldamise eest vastutav

asutus.

AS Kihnu Veeteed Mandri ja Vormsi saare vahel parvlaeva liikluse korraldamise eest

vastutav asutus.

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Vastavalt TTJA põhimäärusele on ameti ülesanne ehitise kasutamise

õiguse andmine ja hoonestuslubade andmine;

Terviseamet Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest vastutav asutus.

Haapsalu Linnavalitsus otsustajana teavitab eelnimetatud ametiasutusi, kavandatava tegevuse ala

ja selle naaberkinnisasjade omanikke, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate

organisatsioonide kaudu KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust

elektrooniliselt.

Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Haapsalu Linnavalitsus KMH

programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt:

- väljaandes Ametlikud Teadaanded;

- ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes;

- kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas26

10.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta

Vastavalt KeHJS-e §-le 151 küsis Haapsalu Linnavalitsus otsustajana programmi sisu kohta

seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 4).

26 Otsustab Haapsalu Linnavalitsus vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

49 / 55

Käesolevas peatükis antakse ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest ja nendega

arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest (vt. Tabel 5). Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti, Terviseameti, Transpordiameti ja Keskkonnaameti seisukohad on KMH

programmile lisatud – vt Lisa 3.

Tabel 5. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest ja nendega

arvestamisest

Jrk nr

Asutus, kirja kuupäev ja

number

Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)

Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta

1. Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet

27.05.2024 nr 16-

6/24-07233-002

KMH programmi tabelis 4 „KMH

asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega“ on kirjas TTJA kaasamise põhjendusena: Ehitustegevuse järelevalve eest

vastutav asutus. Palume see eemaldada, kuna TTJA ei tee ehitusaegset järelevalvet ning lisada õige kaasamise põhjendus.

Vastavalt TTJA põhimäärusele

on ameti ülesanne ehitise kasutamise õiguse andmine ja hoonestuslubade andmine. Tabel 4 on vastavalt korrigeeritud.

2. Terviseamet

04.06.2024 nr 9.3-

4/24/5328-2

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju

hindamise programmiga ning täiendavaid ettepanekuid programmi sisule ametil ei ole.

-

3. Transpordiamet

13.06.2024 nr 7.2- 4/24/8857-2

Transpordiamet on läbi vaadanud Teie poolt esitatud Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi (töö nr. 24000032)

eelnõu ning meil ei ole märkusi selle asjakohasuse, piisavuse ega ekspertrühma koosseisulise piisavuse kohta.

Samas juhime tähelepanu, et KMH programmi peatükis „1. Sissejuhatus“

viidatud KeHJS § 6 lõige 1 punkt 13 ei käsitle olulise keskkonnamõjuga

tegevusena süvendamist ja tahkete ainete uputamist merepõhja.

Peatükk 1. on korrigeeritud vastavalt esitaud märkusele.

3. Keskkonnaamet

1A. KMH programmis on läbivalt välja

toodud, et kavandatakse ka mitte taastatavate muulide (lainemurdjate) lammutamine ning viidatakse, et sellel võiks olla positiivne mõju. Seejuures ei ole selgitatud, kas vanade muulide eemaldamine merest on millekski vajalik või soovitakse

sellega vaid parandada merekeskkonda. Kaaluma peaks

veealuste lainemurdjate eemaldamise mõttekust - nende eemaldamine tekitab asjatut häiringut ning tänaseks päevaks on

nad kujunenud keskkonna loomulikuks osaks ning ühtlasi

AS-i Saarte Liinid hinnangul

segavad muulidest eralduvad konstruktsiooni osad laevaliiklust ja need tuleb navigatsiooniohutuse tagamiseks lammutada.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

50 / 55

Jrk nr

Asutus, kirja kuupäev ja

number

Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)

Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta

pakuvad varjepaiku vee-elustikule. Tuleb uurida nende muuli jäänuste praegust seisundit, kuna sinna võib

olla kujunenud karidele iseloomuliku elustikuga kooslus. Juhul, kui kooslus on kujunenud, siis võiks muuli jäänused alles jätta, kui need ei sega just laevaliiklust ja muulide materjali pole mõeldud mujal kasutada. Muuli

jäänuste alles jätmisel väheneks

heljumi ja häirimise mõju ülejäänud elustikule.

1B. Keskkonnaamet on oma

26.05.2023 kirjas viidanud, et tuleb veenduda ehitusprojektis kavandatud rajatiste kooskõla looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-ga 38. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis uute

ehitiste ja rajatiste ehitamine keelatud. Juhime tähelepanu, et keskkonnaluba vee erikasutuseks ei anta, kui tegevus ei ole kooskõlas kehtiva planeeringuga

(keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 55), ka ehituseadustiku kohaselt

peab olema tegevus kooskõlas planeeringutega (ehitusseadustik § 12 lg 2, § 42 lg 1, § 44 p 1):

1) Ehituskeeluvööndis ei kehti

ehituskeeld kalda kindlustusrajatisele6 ning olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Rohuküla sadama

lõunabasseini kaitserajatised on

kantud ehitisregistrisse olemasolevate ehitistena, seega on võimalik nende rekonstrueerimisel kasutada LKS § 38 lg-s 4 toodud erandeid.

2) Palume projekti lisada täiendavalt informatsioon ehituskeeluvööndis ehitamist võimaldavate erandite kohta.

Märkus puudutab

ehitusprojekti.

Märkus ei sisalda seisukohta KMH programmi kohta, selle alusel ei ole vaja KMH programmi parandada ega täiendada (KeHJS § 151 lg 6).

2A. KMH programmi lk 15 on kirjas:

„Samas piirkonnas Väinamere

hoiualal kavandatava tegevuse alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava

liigi elupaigad: balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu- kuremõõk (Gladiolus imbricatus), Kahkjaspunane-sõrmkäpp

(Dactylorhiza incarnata)“. Juhime tähelepanu, et kaitstavate

KMH programm on korrigeeritud vastavalt

esitatud märkusele.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

51 / 55

Jrk nr

Asutus, kirja kuupäev ja

number

Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)

Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta

taimeliikide loetelus on tehtud viga, alal ei asu niidu-kuremõõga, vaid hoopis niidu-asparherne kasvukoht.

2B. Juhime tähelepanu, et kui

süvenduspinnase paigutamisel soovitakse kasutada Kermo kinnistu maismaa ala, tuleb ka selles osas KMH käigus analüüsida tegevuse mõju ranna kaitse eesmärkidele (LKS § 34) ja Natura elupaigatüüpidele, sh

käsitleda seda tegevust konkreetse alternatiivina.

Võimalus paigutada

süvenduspinnas Kemo kinnistule on kajastatud KMH programmi peatükis 3.3 „Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused“. Seega käsitletakse seda

tegevust KMH-s alternatiivina.

Pinnase paigutamist Kemo kinnistule on käsitletud ka Natura eelhindamises (vt ptk. 7.5.1). Kuna Natura

eelhindamise tulemus on, et mõju Natura aladele ei ole välistatud ja läbi tuleb viia asjakohane hindamine, siis hinnatakse KMH programmi kohaselt pinnase paigutamise

mõju Natura elupaigatüübile ja ranna kaitse eesmärkidele.

3A. Arvestades tegevuse mahtusid tuleb KMH aruandes analüüsida, kuivõrd võib toitaineid lisanduda

süvendus- ja kaadamistööde käigus.

Arvestatakse - KMH programmi ptk 8.3.2 on märkuse põhjal täiendatud.

3B. Keskkonnamõju hindamisel tuleb

käsitleda, kas kavandatav tegevus, sh pinnase paigutamine Kermo kinnistuga piirnevale merealele on kooskõlas Eesti Merestrateegia eesmärkidega. Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala

keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis

mõjutavad merepõhja terviklikkust, hüdrograafilisi tingimusi ja kaldajoont. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja

terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri ning uueks sihiks on välja pakutud, et loodusliku merepõhja füüsilise kao, häiringu ja püsivate hüdrograafiliste muutuste pindala väheneb.

Arvestatakse - KMH

programmi ptk 8.3.2 on märkuse põhjal täiendatud.

4. Asjakohaseks saab lugeda praegu

kehtivat veemajanduskava, palume tekstis teha vastav parandus.

KMH programm on

korrigeeritud vastavalt esitatud märkusele.

5. Täpsustame, et uuringutest

lähtuvalt on KMH aruande käigus vajalik analüüsida võimalikke hüdrodünaamika muutusi, muutusi setete liikumises ja

Arvestatakse - KMH

programmi ptk 8.3.2 on märkuse põhjal täiendatud.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

52 / 55

Jrk nr

Asutus, kirja kuupäev ja

number

Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)

Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta

rannaprotsessides ja võimalikku mõju piirnevatele rannaaladele.

6A. Lk 39 on kirjas: „Kokkuvõttes on linnualale avalduvate mõjude

aspektist eelistatud alternatiiviks setete ladustamine Kapteni ja Kemo kinnistule“. Siiski kaadamiskohtade alternatiivide hulgas (lk 9-10) ei ole seda alternatiivina välja toodud, nimetatakse vaid, et arendaja kaalub

võimalust. Seda peaks käsitlema alternatiivina. Kui kokkuleppe sõlmimine maaomanikuga on vähetõenäoline, on eksitav viidata sellele kui eelistatud alternatiivile.

Võimalus paigutada süvenduspinnas Kemo

kinnistule on kajastatud KMH programmi peatükis 3.3 „Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused“. Seega käsitletakse seda tegevust KMH-s alternatiivina.

Eelistatud on see Natura eelhindamise põhjal Väinamere linnualale. Kuna KMH käigus viiakse läbi Natura asjakohane hindamine, siis selgub alternatiivide lõplik eelistus Natura aladele ja

teisele keskkonnaelementidele alles KMH tulemuste põhjal, mis esitatakse KMH aruandes.

6B. Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes

(Lemma OÜ, 2024) käsitleti Heinlaiu kaadamisala vaid Heltermaa sadama

laiendamise projekti raames ning ei ole selge, kas see sobiks kaadamiseks ka oluliselt suuremate mahtude korral, sh ei ole analüüsitud võimalikku koosmõju. Seda tuleb käsitleda käesolevas KMH aruandes

või täiendada vastavalt Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet.

Arendaja kinnitusel täiendatakse Heltermaa sadama DP KSH aruannet

võimalusega kaadata sinna ka teistes AS Saarte Liinid

sadamates tekkinud süvenduspinnas.

6C. Juhime tähelepanu, et 2024. aastal on täiendatud HELCOM

juhendit Guidelines for Management of Dredged Material at Sea. Juhendi tehnilises lisas I, on osas II toodud primaarsed saasteained: Cd, Cr, Cu,

Pb, Hg, Ni, Zn, As, ΣPCB, ΣPAH ja TbT. Viimase kolme ühendi analüüsimisest saab loobuda, kui on olemas piisav eelnev info. Seega palume täiendada analüüsitavate ainete nimekirja või lisada vastavad selgitused.

KMH programmi ptk. 5.1 on täiendatud vastavalt esitatud

märkusele.

7. Programmi tuleb alusuuringutena lisada ka kalandusalane uuring, sest kalanduse riiklik andmekogumise

programm ei pruugi mõjusid kalastikule täies mahus näidata. Seireprogramm kasutab seirealadena Matsalu ja Saarnaki seirepunkte, mis asuvad planeeritavast kaadamisalast vastavalt 20 ja 10 km kaugusel ning seal teostatakse ainult suvist seiret.

KMH ekspert ei pea vajalikuks kalandusalase uuringu läbiviimist Rohuküla sadama

alal, sest tegemist on inimtegevusest oluliselt mõjutatud piirkonnaga (vt täpsemalt ptk 4.1), kus oluliste kalaliikide koelmualasid esineda ei saa.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

53 / 55

Jrk nr

Asutus, kirja kuupäev ja

number

Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)

Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta

Kuna planeeritavad kaadatavad mahud on väga suured, siis peaks kalandusalased uuringud läbi viima

ka kaadamisala lähistel ning uuring peaks sisaldama nii kevadist kui ka sügisest seiret. Väga oluline on teostada sügisene seire merisiia kudeajal (oktoober-november), sest kaadamisala lähedusse jäävad

ajaloolised siiakoelmud ümber

Heinlaiu ja Kaevatsi.

Kalandusalane uuring kaadamisalade piirkonnas on läbi viidud Heltermaa sadama

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Seirepüükide tulemusena oli kaadamisaladel ülekaalukalt saagikaimaks liigiks

demersaalse eluviisiga

mageveeliik nurg, moodustades nii arvuliselt kui kaaluliselt ca 2/3 saagist. Saagikuselt järgmine liik oli ümarmudil, kes isendite arvu järgi moodustas 20% saagist.

Ühtki siia isendit seirepüükidel ei tabatud. KSH käigus tehtud heljumi leviku matemaatiline modelleerimine tuvastas, et enamiku tuule suundade ja kiiruste korral jääb kaadamisel tekkiva heljumi levik

kaadamisalade piiridesse.

Jälgides tuule suunda ja kiirust on võimalik heljumi levimist kaadamisaladelt välja vältida igal juhul. Neid asjaolusid arvesse võttes ei ole

dubleeriva kalanduse uuringu läbiviimine kaadamisaladel vajalik ega otstarbekas. Heltermaa sadama DP KSH käigus valitud kaadamisaladele kaadatakse ka juhul, kui Rohuküla sadama

süvenduspinnast sinna ei viida, st eelistatuks osutub mõni

teine alternatiiv.

Juhime tähelepanu, et Väinamere loodusala kaitstavatele elupaigatüüpidele (ptk-d 4.2.2 ja 7.5.1) on jäänud käsitlemata alal kaardistatud mereelupaigatüüp

veealused liivamadalad (1110) (Tartu Ülikooli Mereinstituudi andmed, EELIS). Elupaigatüübi 1110 levikualale jääb likvideeritavate muulide piirkond, samuti piirneb sellega lõunamuul ning võib olla

puutumus ka alternatiivse kaadamisalaga (joonis 3). KMH peab

hindama mõju ka veealustele liivamadalatele (1110). Eesti Mereinstituudi Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku hindamiseks

on loetletud ka KMH alusuuringute nimistus (ptk 5.1).

KMH programm on läbivalt täiendatud vastavalt esitatud märkusele.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

54 / 55

10.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest

Haapsalu Linnavalitsus korraldas KMH programmi avaliku väljapaneku perioodil 08.08-28.08.2024.

Programmiga sai tutvuda Haapsalu Linnavalitsuse veebilehel toodud linkide kaudu ja Haapsalu

Linnavalitsuse hoone fuajees. Avaliku väljapaneku jooksul kirjalikke ettepanekuid, küsimusi ega

vastuväiteid KMH programmi kohta ei laekunud.

KMH programmi avalik arutelu toimus 29.08.2024 algusega kell 15.00 Rohuküla sadamahoone II

korrusel. Kõigile avalikul arutelul esitatud küsimustele vastati avaliku arutelu käigus suuliselt. Avaliku

arutelu koosoleku protokoll on KMH programmile lisatud – vt Lisa 4.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

55 / 55

11. Kasutatud materjalid

− „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“. A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019;

− 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories Volume 4 Agriculture,

Forestry and Other Land Use;

− eElurikkuse andmebaas (PlutoF), https://elurikkus.ee/, andmed seisuga 03.04.2024;

− Eesti Kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.-2021. aastal. Tartu Ülikool 2022;

− Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaas, andmed seisuga 25.03.2024;

− Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne, OÜ Hendrikson & Ko, 2021;

− Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal;

− Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti Kunstiakadeemia, 2012;

− Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory Report, Republic of Estonia Ministry of the Environment;

− Haapsalu linna üldplaneering. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0047;

− Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (versioon 18.04.2024). LEMMA OÜ, 2024;

− Kapsi, I., Kall, T. and Liibusk, A., 2023. Sea Level Rise and Future Projections in the

Baltic Sea. Journal of Marine Science and Engineering, 11(8), p.1514;

− Lääne maakonnaplaneering 2030;

− Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027;

− Maa-ameti X-GIS Geoportaali kaardirakendused, seisuga märts 2024;

− Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted

(2019/C 33/01);

− Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021);

− Rohuküla – Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid. Oliver Orro, Monika Eensalu 2013;

− Rohuküla sadama detailplaneering

− Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020– 2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276;

− World Meteorological Organization. WMO Climatological Normals;

− Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2018.

AS Saarte Liinid, registrikood 10216057 Info: +372 453 0140 | [email protected] | https://saarteliinid.ee

Rohu 5, Kuressaare, 93819 Saare maakond SEB Pank, SWIFT: EEUHEE2X | IBAN: EE301010022030455004

Haapsalu Linnavalitsus

[email protected] Kuupäev digitaalallkirjas nr 1-11/250-3

Rohuküla sadama lõunabasseini rekonstrueerimise KMH

AS Saarte Liinid esitab Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste KMH programmi ja selle lisad nr 1-4 otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseks vastavalt KeHJS § 18 sätetele. Otsuse tegemise järgselt avaldada vastav teadaanne ka Ametlikes Teadaannetes.

Juhime otsustaja tähelepanu, et AS-I Saarte Liinid soovil on KMH programmi täiendatud kaadamise võimalusega Rohuküla sadama põhjabasseini kagunurka. Lisandunud kaadamiskohta hinnatakse KMH käigus võrdselt teistega ja tulemused esitatakse KMH aruandes.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hillar Varik

Ehituse projektijuht

Lisad:

• Lisa 1: Ehitusloa taotlus

• Lisa 2: Haapsalu Linnavalitsuse korraldus nr 910; 04. oktoober 2023

• Lisa 3: KMH programmi kohta laekunud seisukohad ametkondadelt

• Lisa 4: KMH programmi avaliku arutelu protokoll

1

1

10 3,0

58 ,5

LÕUNAMUUL PIKKUSEGA L=200,0m

PROJEKTEERITUD ESTKONSULTI TÖÖS NR B132 TRANSPORDIAMETILE 76,8

55,4

58,8

45,5

86,9

1

1

OLEMASOLEVA LAINEMURDJATE JÄÄNUSTE EEMALDAMINE-LAMMUTAMINE140,1

210,6

LÄÄNEMUULI KOGUPIKKUS ON 340 m PIKKI MUULI HARJA, +2,80 m

VEEPIIR, ±0.00 EH2000

NÕLVA JA PÕHJA LÕIKEJOON

RISTMUULI KOGUPIKKUS ON 87 m PIKKI MUULI HARJA, +2,80 m

OTSATULI BETOONIST VUNDAMENDIL

OTSATULI BETOONIST VUNDAMENDIL LAEVADE PÖÖRDERING

Ø280,0

29,6

16,5

Saarte Liinid

JUHISED 1. JOONISE ALUSPLAANINA ON KASUTATUD SAARTE LIINIDELT SAADUD

GEODEETILIST MÕÕDISTUST. 2. SÜGAVUSED ON SAADUD TRANSPORDI AMETI ANDMEBAASIST JA

KUJUNDATUD KÄESOLEVA ESKIISI KOOSTAJA POOLT. 3. KOORDINAADID L-EST 97 SÜSTEEMIS. 4. KÕRGUSED EH2000 SÜSTEEMIS. 5. LÕIKED 1 - 1 JA 2 - 2 ON NÄIDATUD VASTAVALT JOONISTEL 6-01 JA 6-02.

MUUDATUSED v02 - KORRIGEERITUD LÕUNAMUULI JA RISTMUULI MAHUD. LISATUD OLEMASOLEVA PÕHJAMUULI TEHNILISED NÄITAJAD.

A2+A4

LÕUNABASSEINI LÄÄNEMUULI TEHNILISED NÄITAJAD Jrk Näitaja Arv Ühik

1 Ehitisealune pindala 12110 m²

2 Maht 58200 m³

3 Uputatava pinnase maht 50710 m³

4 Veepealse osa maht 7490 m³

5 Laius 35,6 m

6 Pikkus 340,0 m

7 Kõrgus 2,8 m

8 Absoluutne kõrgus 2,8 m

LÕUNABASSEINI RISTMUULI TEHNILISED NÄITAJAD Jrk Näitaja Arv Ühik

1 Ehitisealune pindala 3350 m²

2 Maht 17800 m³

3 Uputatava pinnase maht 15520 m³

4 Veepealse osa maht 2280 m³

5 Laius 35,6 m

6 Pikkus 103,0 m

7 Kõrgus 2,8 m

8 Absoluutne kõrgus 2,8 m

OLEMASOLEVATE PÕHJA- JA LÄÄNEMUULI MAHUD, LAIUS JA EHITISEALUNE PINDALA ON MÄÄRATUD TRANSPORDIAMETI PÕHJASÜGAVUSTE ANDMEBAASI JA GEODEETILISE MÕÕDISTUSE PÕHJAL.

OLEMASOLEV LÄÄNEMUULI TEHNILISED NÄITAJAD Jrk Näitaja Arv Ühik

1 Ehitisealune pindala 4500 m²

2 Maht 3600 m³

3 Uputatud pinnase maht 3600 m³

4 Veepealse osa maht 0 m³

5 Laius 12,0 m

6 Pikkus 340,0 m

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Posti 34 Tel 4725300

90504 HAAPSALU Faks 4725 310

Registrikood 75012802 e-post: [email protected]

www.haapsalu.ee

Keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise teade

Haapsalu Linnavalitsus otsustajana teatab, et on heaks kiitnud Oma 25.09.2024 korraldusega nr.

772 Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju

hindamise (KMH) programmi.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatise KMH algatas Haapsalu Linnavalitsus oma

04.10.2023 korraldusega nr. 910.

Haapsalu Linnavalitsus kontrollis KeHJS § 18 lõike 2 järgi KMH programmi ja leiab, et KMH

programm vastab KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele

Vastavalt KeHJS seaduse § 18 lõikele 4 teavitab menetlusosalisi ja avaldab teate Ametlikes

Teadaannetes.

Käesolevaga esitame Teile Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatise rekonstrueerimise

keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitva otsuse ja muud asjasse puutuvad materjalid.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Helen Rammu

Aselinnapea

Koostaja: Briti Klimberg

[email protected] 5389359

Terviseamet

[email protected]

Meie 26.09.2024 nr 5-1/2/24-4

Töö number 24000032

Tellija AS Saarte Liinid

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795;

Kuupäev 6.09.2024

ROHUKÜLA SADAMA LÕUNABASSEINI

SADAMARAJATISTE REKONSTRUEERIMISE

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Programm

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

2 / 55

Versioon 4 (nõuetele vastavaks tunnistamiseks)

Kuupäev 6.09.2024

Koostanud: Aide Kaar, Raimo Pajula, Kaarel Karolin, Marko Lauri

Projekti nr 24000032

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

3 / 55

Sisukord

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5

2. KMH OSAPOOLED .............................................................................................. 7

3. KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................... 8

3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ............................................................................. 8 3.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ........................................................................ 8 3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ........................................ 9

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 12

4.1. Olemasolev Rohuküla sadam ............................................................................... 12 4.2. Looduskeskkond ................................................................................................ 13 4.2.1. Natura 2000 võrgustiku ala ................................................................................. 13 4.2.2. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 13 4.2.3. Kaitstavad liigid ................................................................................................. 15 4.3. Maismaa taimestik ja loomastik ........................................................................... 15 4.4. Merekeskkond ................................................................................................... 16 4.5. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus .................................................................. 17 4.6. Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 18 4.7. Üleujutusalad ja üleujutusalade riskipiirkonnad ...................................................... 19 4.8. Välisõhu kvaliteet ............................................................................................... 21 4.9. Klimaatilised tingimused ja kliima......................................................................... 24 4.10. Kultuuripärand ................................................................................................... 26

5. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 28

5.1. Uuringud ja alusmaterjalid .................................................................................. 28 5.2. Hindamismetoodika ............................................................................................ 29

6. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 31

6.1. Lääne maakonnaplaneering 2030 ......................................................................... 31 6.2. Haapsalu linna üldplaneering ............................................................................... 31 6.3. Rohuküla sadama detailplaneering ....................................................................... 32

7. NATURA 2000 EELHINDAMINE ........................................................................ 33

7.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega .................................. 33 7.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ........................................................... 33 7.3. Mõjuala ulatuse määramine ................................................................................. 33 7.4. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ................................................................. 34 7.4.1. Väinamere loodusala .......................................................................................... 34 7.4.2. Väinamere linnuala ............................................................................................. 35 7.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ..................................... 36 7.5.1. Väinamere loodusala .......................................................................................... 36 7.5.2. Väinamere linnuala ............................................................................................. 38 7.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000 võrgustiku aladega

ning võimalikud koosmõjud kavandatava tegevusega ............................................. 40 7.7. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ........................................................... 40

8. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................... 42

8.1. Mõjuallikad ........................................................................................................ 42 8.2. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala ......................................................................... 42 8.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes mõjuallikatest ...................................... 42 8.3.1. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 42 8.3.2. Merekeskkond ................................................................................................... 42

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

4 / 55

8.3.3. Maismaa taimestik ja loomastik ........................................................................... 43 8.3.4. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale ............................................................ 44 8.3.5. Mõju kliimale ja kavandatava tegevuse tundlikkus kliimamuutuse korral ................... 44 8.3.6. Mõju kultuuripärandile ........................................................................................ 45 8.3.7. Avariiolukordade võimalikkus ............................................................................... 45 8.3.8. Jäätmeteke ....................................................................................................... 45

9. KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA .............................................. 46

10. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST

....................................................................................................................... 48

10.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning

nende teavitamine ............................................................................................. 48 10.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta .................................................... 48 10.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest............................... 54

11. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 55

Lisad

Lisa 1. Ehitusloa taotluse avavaade. Väljavõte ehitusregistrist

Lisa 2. KMH algatamise otsus

Lisa 3. Asjaomaste ametkondade seisukohad KMH programmi kohta

Lisa 4. KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

5 / 55

1. Sissejuhatus

AS Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn,

Rohu tn 5, 93819) eraõiguslik äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Ettevõtte

põhiülesanne on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine. AS-i Saarte Liinid koosseisu

kuulub 18 sadamat seitsmes maakonnas, nende hulgas ka Rohuküla sadam Lääne maakonnas.

Rohuküla sadama kaudu korraldatakse regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega,

kaubavedu ja väikelaevade sildumist.

Olemasolevate sadamarajatiste rekonstrueerimiseks ja lammutamiseks esitas AS Saarte Liinid läbi

ehitusregistri rakenduse Haapsalu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse (vt Lisa 1). Haapsalu

Linnavalitsus algatas 04.10.2023 korraldusega (vt lisa 2) esitatud taotluse põhjal keskkonnamõju

hindamise (KMH) Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise

eelprojektiga kavandatud tegevustele. Projekti eesmärk on rekonstrueerida Rohuküla sadama

lõunabasseini olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad sealt väljuvaid ja sinna suunduvaid

parvlaevu.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt

tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju. Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise puhul

on tegevuslubadeks ehitusluba ja vee erikasutusluba.

Kavandatava tegevusena nähakse ette kuni 180 000 kuupmeetri tahkete ainete uputamine

merepõhja, akvatooriumi süvendamisega mahus kuni 210 000 kuupmeetrit ja hooldussüvendustööd

kogu sadama akvatooriumi ulatuses koos kaadamisega mahus kuni 100 000 kuupmeetrit, mis KeHJS

§ 6 lõike 1 punkti 17 ja 171 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt

algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust

põhjendamata. Lisaks tuleb KeHJS § 3 lg 2 kohaselt keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse

tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või

koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-

eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja

selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks

tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada

ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13:

1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht;

2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;

3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;

4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega;

5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt

kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning

mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;

6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave

keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta;

7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju

hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;

8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja

põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama;

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

6 / 55

9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega;

KMH viiakse läbi eelprojekti koostamisel. KMH läbiviimisel, sh KMH programmi koostamisel,

lähtutakse ka KMH algatamise otsusest (vt lisa 2). KMH programm on lähteülesandeks edasise

keskkonnamõju hindamise läbiviimisel, mille tulemused kajastatakse KMH aruandes. Ka KMH

aruande sisule on KeHJS esitatud nõuded ja maht (KeHJS § 20).

Käesolevas KMH protsessis on otsustaja (pädev asutus) Haapsalu Linnavalitsus ning arendaja (isik,

kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) AS Saarte Liinid. KMH läbiviija on Skepast&Puhkim

OÜ.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

7 / 55

2. KMH osapooled

Tabel 1. KMH osapooled

Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed

Otsustaja Haapsalu

Linnavalitsus

Briti Klimberg Posti 34 90504,

Haapsalu

Tel: 372 472530

[email protected]

Arendaja AS Saarte Liinid Hillar Varik Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn

5, 93819 Tel: 372 507 9875 [email protected]

Ekspert (KMH

läbiviija)

Skepast&Puhkim OÜ Aide Kaar,

projektijuht- keskkonnaekspert

Laki 34, 12915 Tallinn

Tel: 372 698 8365

[email protected]

KMH juhtekspert on Aide Kaar (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123, kehtiv kuni

03.05.2027). Eksperdirühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt

nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele.

Eksperdirühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.

KMH eksperdirühma liikmed on:

− Aide Kaar– valdkonnad: kaitstav loodus, merekeskkond, jäätmeteke ja käitlus,

avariiolukorrad ja ohutus;

− Raimo Pajula –valdkonnad: Natura asjakohane hindamine, elustik, ökoloogia ja kaitstav

loodus;

− Renno Nellis (OÜ Clanga) – linnustik;

− Vivika Väizene – valdkonnad: kultuuriline keskkond, geoloogia, hüdroloogia;

− Kaarel Karolin – valdkonnad: mõju kliimale ja kavandatava tegevuse tundlikkus

kliimamuutuse korral;

− Marko Lauri – GIS analüüs;

− Corson OÜ, vastutav täitja Toomas Liiv- hüdrotehniliste töödega tekkiva heljumi leviku,

lainetuse ja hoovuste matemaatiline modelleerimine;

− OÜ Rei Geotehnika, vastutav täitja Kristjan-Henn Riet – setteproovide võtmine, analüüsimine

ja tõlgendamine.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

8 / 55

3. Kavandatav tegevus

3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk

Kavandatava tegevuse otsene eesmärk on rekonstrueerida Rohuküla sadama lõunabasseini

olemasolevad kaitserajatised, mis kaitsevad sealt väljuvaid ja sinna suunduvaid parvlaevu.

Kavandatud on mittetaastavate muulide lammutamine. Rohuküla sadama rajatiste rekonstrueerimise

eesmärk on tagada jätkuvad võimalused mandri ja suursaarte vahelise parvlaevaühenduse sujuvaks

toimimiseks, Rohuküla kaubasadama otstarbekaks ja ohutuks kasutamiseks ning väikelaevadele

mugavate ja ohutute sildumisvõimaluste pakkumiseks.

3.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul,

Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimist Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas Rohuküla

sadam 1 maaüksusel (katastritunnus 67401:001:0738, registriosa nr 862832, pindala 6,84 ha) – vt

Joonis 1.

Kavandatav tegevus näeb ette:

− lõunamuuli rekonstrueerimine, läänemuuli taastamine ja rekonstrueerimine ning ristmuuli

rekonstrueerimine, millega kaasneb kuni 180 000 m3 tahkete ainete uputamine merepõhja;

− kaide nr. 1 ja 8 rekonstrueerimine, kaide nr. 6 ja 7 pikendamine;

− kaldakindlustus 5.kai lõunakülje täiendavaks kaitsmiseks lainetuse eest. Maakividest

kaldakindlustuse hinnanguline maht on 27 000m3;

− nõlvakindlustuse tugimüüri rajamine kinnistu katastritunnusega 67401:001:0738 lõunapiiril;

− betoonist kaldteede rekonstrueerimine (jääteele mahasõit ja aluste veeskamiskoht);

− sadama vee-ala puhastamine vanade muulide jäänustest ja rajatava muuli vundamendile

ehituskaeviku rajamine koos akvatooriumi süvendamisega mahus kuni 210 000 m3;

− sadama veevarustuse, kanalisatsiooni, elektrivarustuse ja välisvalgustuse

rekonstrueerimine;

− hooldussüvendustööd koos kaadamisega mahus kuni 100 000 m3. Eelprojekti kohaselt

käsitletakse süvendusalana kogu Rohuküla sadama akvatooriumi.

Kavandatud tööde tegemiseks on koostatud kolm ehitusprojekti:

1) Rohuküla sadama kai nr. 1 ja lõunamuuli rekonstrueerimise ehitusprojekt; Estkonsult OÜ töö

nr. B132

2) Rohuküla sadama lõunabasseini kaitserajatiste kompleksi rekonstrueerimise eelprojekt; AS

Saarte Liinid töö nr. SL2227

3) Rohuküla sadama reoveepuhasti rekonstrueerimise ehitusprojekt Mativesi OÜ töö nr. 1/6 -

4/221.

Kõik ehitus- ja lammutustööd ning süvendustööd toimuvad parimal tehnoloogilisel ja

keskkonnasäästlikul viisil. Tööde teostamiseks kasutatakse sobivat ja töökorras tehnikat, mis ei

ohusta keskkonda.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

9 / 55

Joonis 1. Kavandatud tegevuste asukohad Rohuküla sadamas

3.3. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused

Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja

majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja

vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima.

Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon

(edaspidi konventsioon). Konventsiooni kohaselt peab haldusorgan kaadamiseks lubade andmisel

rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk on leida kaadamisele alternatiivseid

võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid ning merre kaadamine peaks olema

viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud või oleksid ebamõistlikult kallid.

Vastavalt KMH algatamise otsusele tuleb mõju hindamise käigus koostöös projekteerijaga kaaluda

kaadamisele alternatiivseid võimalusi.

HELCOMI1 juhismaterjali punkti 9.1 kohaselt tuleb kaadamiskoha valikul muuhulgas võtta arvesse ka

majanduslikku ja tegevuse otstarbekust. Süvendus- ja kaadamistööde korraldamise seisukohalt on

otstarbekam kaadata pinnas süvendusalale võimalikult lähedal, sest see lühendab töötsükli

läbiviimiseks kuluvat aega ja vähendab tööde tegemise sõltuvust ilmastikuoludest. Lisaks on pargase

lühem veotee majanduslikult otstarbekam. Vältida tuleb kaitstavate loodusobjektide ja muude merel

olevate huvialadele mõjutamist.

Alternatiivsete kaadamisaladena käsitletakse– vt Joonis 2:

− sadama põhjabasseini kirdenurka;

1 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsingi komisjon)

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

10 / 55

− sadama põhjabasseini kagunurka;

− Heltermaa sadama kinnistute DP KSH käigus hinnatavat Heinlaiu kaadamisala. Mõjude

hindamise tulemusena2 jõuti järeldusele, et kaadamisalana tuleb eelistada K1

asukohaalternatiivi. Põhimõtteliselt on võimalik ilma oluliste ebasoodsate mõjudeta kasutada

ka kaadamisala K2 piirkonda, mis jääb kaardistatud liivamadalatest kaugemale kui 500 m –

vt Joonis 3.

Arendaja kaalub ka võimalust kasutada süvenduspinnast maismaal Kapteni ja Kemo kinnistu

vertikaalpaneerimiseks – vt Joonis 2. AS Saarte Liinid suhtleb kinnistute omanikuga eesmärgiga

sõlmida kokkulepe kinnistu kasutamiseks KMH menetlusest sõltumatult. AS Saarte Liinid kaalub

võimalust segada vertikaalplaneerimiseks kasutatav süvenduspinnas selle stabiliseerimise eesmärgil

põlevkivituhaga. Tegevuse mõju hinnatakse vajadusel KMH käigus.

Joonis 2. Süvenduspinnase paigutamise võimalikud asukohad Rohuküla sadama

piirkonnas

2 Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (versioon

18.04.2024). LEMMA OÜ, 2024

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

11 / 55

Joonis 3. Kaadamisala alternatiivsed asukohad. Väljavõte Heltermaa sadama

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõust (LEMMA OÜ

2024)

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

12 / 55

4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Olemasolev Rohuküla sadam

Rohuküla kaubasadam on samas asukohas toiminud vähemalt 20. sajandi algusest saati. Esimese

maailmasõja tulekul kujundati varasemast Rohuküla sadamast Läänemaa mandriosa ainuke

süvaveesadam ja keiserliku Balti laevastiku baas. Sadama põhiplaan on oma praegusel kujul olemas

olnud vähemalt 1915. aastast -vt Joonis 4. Sadam ühendati raudteedevõrguga ning ehitati

raudteejaam. 1918. aastal lasid taganevad Vene väed sadama suures osas õhku. II maailmasõja

järgselt läks sadam NSV Liidu mereväe alluvusse.

Joonis 4. Rohuküla sadama süvendamise erinevate etappide plaan ajavahemikus 1915–

1917. Allikas: „Rohuküla – Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud

arhitektuuripärlid“. Oliver Orro, Monika Eensalu 2013

Tänapäeval on Rohuküla sadam riigile kuuluva AS-i Saarte Liinid haldusalas, sealt korraldatakse

regulaarset parvlaevaliiklust Hiiumaa ja Vormsi saarega, kaubavedu ja väikelaevade sildumist.

Sadama plaan on toodud Joonis 5.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

13 / 55

Joonis 5. Rohuküla sadama plaan

Keskkonnaotsuste Infosüsteemi KOTKAS andmetel (11.04.2024 seisuga) on Keskkonnaamet AS-ile

Saarte Liinid Rohuküla sadamas tegevuste korraldamiseks väljastanud kolm keskkonnaluba:

− jäätmeluba nr JÄ/334973 jäätmete kogumiseks kehtivusega kuni 28.08.2028;

− vee erikasutusluba nr L.VV/332529 Rohuküla sadama kai nr 7 rekonstrueerimiseks

kehtivusega kuni 01.09.2024;

− tähtajatu vee erikasutusloa nr L.VV/324700 vee võtuks põhjaveehaaretest ja heitvee

suublasse juhtimiseks.

AS-il Saarte Liinid on sertifitseeritud juhtimissüsteemid ISO 9001 ja ISO 14001, Rohuküla sadamal

on kehtiv sadama eeskiri ja reostustõrjeplaan – vt täpsemalt ettevõtte veebilehelt:

https://saarteliinid.ee/

4.2. Looduskeskkond

4.2.1. Natura 2000 võrgustiku ala

Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Väinamete loodus- ja linnuala on kirjeldatud peatükis 7.4.

4.2.2. Kaitstavad loodusobjektid

Kavandatava tegevuse ala kattub osaliselt Väinamere hoiualaga, ulatuses kuni ca 0,5 km sügavuselt

hoiuala sisse. Hoiualale jäävad suuremas osas kavandatav Lõunamuul, läänemuul ja ristmuul ning

osaliselt sadama akvatoorium. Hoiualale jäävad lagunenud muulide (lainemurdjate) jäänused, mis

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

14 / 55

on kavas merepõhjast eemaldada. Väinamere hoiuala on ainus kaitstav ala, mis paikneb piirkonnas

ja jääb kavandatava tegevuse mõjualale.

Väinamere hoiuala (KLO2000241) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140),

rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide

(1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte

ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede

(4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste

niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute

(6430), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230),

puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide

ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitse. Liigid, mille elupaiku kaitstakse, on: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),

madal unilook (Sisymbrium supinum), hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra),

viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), võldas (Cottus gobio), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas

aurinia), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), raudkull (Accipiter nisus), rästas-roolind

(Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas

clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),

rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani

(Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea

cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina),

tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta

bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), hiireviu (Buteo buteo),

karvasjalg-viu (Buteo lagopus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus),

kõvernokk-rüdi (Calidris ferruginea), väikerüdi (Calidris minuta), värbrüdi (Calidris temminckii),

väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-

toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-

loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), järvekaur (Gavia

arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas

(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus

ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa

limosa), nõmmelõoke (Lullula arborea), mudanepp (Lymnocryptes minimus), tõmmuvaeras

(Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus

merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion

haliaetus), nurmkana (Perdix perdix), kormoran (Phalacrocorax carbo), veetallaja (Phalaropus

lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), plüü

(Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt

(Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus

aquaticus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir

(Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao

tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Väinamere hoiuala kattub kavandatava tegevuse piirkonnas Väinamere linnu- ja loodusalaga (vt ptk

7.4) ning asetseb sellega samades piirides. Hoiuala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid ja liigid

on ühtlasi ka Väinamere linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgiks.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

15 / 55

4.2.3. Kaitstavad liigid

Kaitstavad loomaliigid

Kavandatav tegevuse alal, selle lääneosas on registreeritud II kategooria loomaliigi viigerhülge

elupaik, samuti on tõenäoline III kategooria loomaliigi hallhülge esinemine muuli piirkonnas.

Mõlemad hülgeliigid on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks ning viigerhüljes on Väinamere

loodusala kaitse-eesmärgiks. Mõnevõrra kaugemal, sadama Põhjamuulist põhjas on registreeritud II

kaitsekategooria liigi väikeluige elupaik, mille näol on tegu madala rannikumerega, kus rändel olevad

luiged peatuvad ja toituvad. Väikeluik on Väinamere hoiuala ja Väinamere linnuala kaitse-

eesmärgiks.

Sadama alast ca 0,4-0,6 km kaugusel kagus paiknevatel rannaniitudel on registreeritud nelja III

kategooria kaitstava linnuliigi elupaiku: punaselg-õgija (Lanius collurio), vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria), liivatüll (Charadrius hiaticula) ja punajalg-tilder (Tringa totanus). Nimetatud elupaigad

asuvad Väinamere hoiualal ning kõik neli linnuliiki on hoiuala ja Väinamere linnuala kaitse-

eesmärgiks.

Sadama piirkonna merealadel võivad peatude ja toituda veel mitmed kaitstavad linnuliigid.

eElurikkuse andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse piirkonnas järgmiste kaitse-eesmärgiks

olevate linnuliikide vaatlusi: punakurk-kaur, valgepõsk-lagle, väiketiir, randtiir, jõgitiir, liivatüll,

väiketüll, herilaseviu, raudkull, lõopistrik, mudatilder, suurkoovitaja, väikekoovitaja, kaldapääsuke,

nõmmelõoke, musträhn. Antud liikide jaoks on muuli piirkonna merealad valdavalt toitumis- ja

puhkealadeks või olid linnud läbirändel. Kuna kavandatav tegevuse alal valdavad kunstlikud pinnad

ning toimub aktiivne inimtegevus, siis tõenäoliselt pole alal kaitstavate linnuliikide jaoks sobilikke

pesitsuspaiku.

Kaitstavad taimeliigid

Kaitstavate taimeliikide elupaiku pole kavandatava tegevuse alal registreeritud. Kuna alal valdavad

tehispinna (sadamakaid jms) siis tõenäoliselt ei leidu alal ka kaitstavate taimeliikide jaoks sobilikke

elupaiku.

Kavandatava tegevuse alast (sadama lõunapiirile kavandatavast kaldakindlustusest) 120 m kaugusel

idas asuval rannaniidul on registreeritud suurepindalaline II kategooria kaitstava taimeliigi emaputke

(Angelica palustris) elupaik. Elupaik jääb Väinamere hoiualale ning emaputk on ka hoiuala ning

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks. Samas piirkonnas Väinamere hoiualal kavandatava

tegevuse alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava liigi elupaigad:

balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu-asparhernes (Tetragonolobus maritimus) ja

kahkjaspunane-sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata). Samas piirkonnas 190 m kaugusel asub III

kaitsekategooria liigi lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) elupaik.

4.3. Maismaa taimestik ja loomastik

Kavandatava tegevuse aladeks on merekeskkond, olemasolevad kaid ning tehislikud rannikualad.

Seetõttu maismaataimestik alad valdavaval osal kavandatava tegevuste maismaa-aladest puudub.

Väga vähesel määral leidub maismaataimestikku sadamaala lõunapiiril (kinnistu 67401:001:0738

lõunapiiril) kuhu on kavas rajada nõlvakindlustuse tugimüür. Kuna sadamaala on täidetud ning

puudub looduslik rannik pole antud paigas tegemist loodusliku taimkattega. Looduslikku väärtust

omavaid taimekooslusi kavandatava tegevuse alal ega mõjupiirkonnas ei leidu, samuti pole

kavandatava tegevuse alal registreeritud kaitstavate taimeliikide elupaiku.

EELIS-e andmetel (04.04.2024 seisuga) on põhjamuuli maismaapoolse otsa ja sadama-ala lõunapiiri

läheduses kaardistatud Natura elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (6270*), – vt Joonis 6.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

16 / 55

Joonis 6. Natura elupaikade paiknemine Rohuküla sada piirkonnas. Allikas: EELIS

Kuna kavandatava tegevuse ala hõlmab valdavalt merealasid ja sadamarajatisi, puuduvad alal

looduslikud elupaigad loomastiku jaoks ning alal puudub arvestatav imetajafauna. Erandiks on

tõenäoliselt sadama alal elutseda võivad pisiimetajad, näiteks närilised. Alale võib sattuda ka

väikeimetajaid nagu rebased ja jänesed.

Linnustiku jaoks puuduvad kavandatava tegevuse alal samuti looduslikud elupaigad ning tõenäoliselt

pole alal ka pesitsemiseks sobivaid paiku. Siiski omab sadam linnustiku jaoks teatavat atraktiivsust,

kuna kaid ja sadama alal olevad platsid pakuvad lindudele peatuspaiku. Linde, eeskätt kajakaid,

meelitab sadamatesse ka võimalus püüda pinnale tõusnud kalu, kes on laevade sõukruvis hukkunud

või vigastunud. Sadama alal viibiv ja tegutsev linnustik on sadamaga seotud inimmõjudega hästi

kohanenud.

4.4. Merekeskkond

Rohuküla sadama põhja- ja lõunabasseini akvatoorium on füüsiliselt piiritletud mereala, kui toimub

tihe graafikujärgne parvlaevade ning muude aluste sildumine ja väljumine ning vajadusel kai ääres

käiturite töös hoidmine. Selle käigus tõstavad laevade käiturid pidevalt üles suure hulga peeneteralisi

setteid. Akvatooriumi on korduvalt süvendatud. Selle tõttu ei ole sadama vee-alal arvestatavat

põhjataimestikku ega -loomastikku.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

17 / 55

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 seisundihinnangu3 kohaselt on Väinamere

rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb ja koondseisund halb. Eesti

mereala planeeringu mõjude hindamise aruande (OÜ Hendrikson & Ko, 2021) kohaselt Väinamere

veekvaliteedi seisundihinnang Rohuküla piirkonnas üldlämmastiku alusel hea, üldfosfori, fosfaatide

ja anorgaanilise lämmastiku alusel väga halb. Selle põhjuseks on hinnatud maismaalt tulenev

saastekoormus.

Eesti rannikumere kalavaru uurimise 2021. aasta aruande4 Väinamerd puudutav osa käsitleb

muuhulgas Hiiumaa kagurannikul asuva seireala andmeid. Kokkuvõtte kohaselt on Väinamere

kalavaru olukord viimasel kümnendil oluliselt paranenud. Töönduslikud kalasaagid on aastatel 2013-

2021 püsinud keskmisest kõrgemad ja paljude liikide saagid suurenesid. 2019. aastal püüti

rekordiline ahvenasaak, lisaks rekordiline särje, haugi, säina ja vimmasaak. Töönduskaladel on

tekkinud väga tugevaid põlvkondi, kuid osade liikide (säinas, haug, merisiig) puhul siiski harvem.

Kalavaru paranemisele aitas kindlasti kaasa vähenenud püügisurve, mistõttu kalandussuremus oli

väiksem ja põlvkonnad ei ammendunud enam nii kiiresti kui varem ning kala jõudis kasvada ja

paljuneda. Väinamere kalavaru paranemine aga tõstis kalanduse tulusust ja püügisurvet. 2021. a oli

tähtsamate töönduskalade saak eelneva aastaga võrreldes vähenenud. Erandiks oli vaid räim ja

mõned üksikud juba kalandusliku tähtsuse minetanud liigid, nagu merisiig, koha ja angerjas, kelle

saagid õige pisut suurenesid.

Merelinnustikku ja hülgeid on käsitletud kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude osas ning Natura

eelhindamises (mõjud Väinamere loodusalale).

4.5. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus

Loodusgeograafiliselt asub Rohuküla sadam Lääne-Eesti madalikul. Aluspõhjaliselt jääb ala valdavas

enamuses alamsiluri ladestule, põhjaosas ka ülem-ordoviitsiumi ladestule. Aluspõhja kivimilise

koostise moodustavad lubjakivi, liivakivi, savi ja aleuriit, mis paiknevad kristalsel aluskorral.

Aluspõhja reljeef on liigestatud.

Maa-ala reljeef on Rohuküla piirkonnas valdavalt tasane, kohati nõrgalt lainjas. Maapinna

absoluutkõrgused jäävad enamasti vahemikku 0-9 meetrit. Pinnavormidest on esindatud tasandikud

(sh mere-, moreen-, liiva-, savi-, paetasandikud), madalad rannavallid ja luited, laiud, oosilaadsed

vormid.

Pinnakatte tüüpidest on valdavad moreen, liiv, liivkruus, liivsavi ja biogeensed setted (jääjõe ja

jääjärve setted, mere- ja soosetted). Valdavalt on pinnakate õhuke, paksus kasvab sisemaa suunas

liikudes. Mere- ja fluvioglatsiaalsete liivade vaheline piir on ebaselge, üleminekuline. Jääjärvesetted

on esindatud põhiliselt viirsavi ja saviliivaga. Põhilises osas on savipinnased voolava konsistentsiga,

laiguti ülemises osas ka plastsed. Savi paksus on kuni 13 m.

Maardlaid ega mäeeraldisi Rohuküla sadama sadama-alal Maa-ameti kaardirakenduse andmete

(09.04.2024 seisuga) kohaselt ei ole.

Rohuküla sadama maa- ja vee-alal on erinevate projekteerimis- ja ehitustööde tarbeks tehtud

hulgaliselt ehitusgeoloogilisi uuringuid. Varasemad uuringud on teada 1952. aastast, järgnevad

aastatest 1964, 1972, 1979, 1980, 1989, 1993, 1994, 2000 ja 2008. Joonis 7 on kantud

uuringupunktide asukohad aastatest 1972-2008. 1952. ja 1964. aasta uuringupunktide asukohad ei

ole tuvastatavad. Ehitusgeoloogilsite uuringute käigus ei ole võetud pinnaseproove saasteainete

sisalduse määramiseks.

3 Leitav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do (vaadatud

11.04.2024) 4 Eesti Kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.-2021. aastal. Tartu Ülikool 2022. Leitav:

https://kliimaministeerium.ee/kalanduse-uuringud-ja-aruanded (vaadatud 11.04.2024)

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

18 / 55

Joonis 7. Ehitusgeoloogiliste uuringute uuringupunktide asukohad Rohuküla sadama maa-

ja vee-alal

Ehitusgeoloogiliste uuringute aruannete analüüsi kokkuvõtteks saab öelda, et sadama maa-aladel on

toimunud erinevatel aegadel ja materjaliga ulatuslikud täitetööd. Paekivi on piirkonnas 10-15 m

sügavusel. Moreeni pealispind on 5-10 m sügavusel. Moreeni pinda katab enamast omakorda Balti

jääjärve viirsavi, mis oma voolava konsistentsi tõttu on ehitusgeoloogiliselt kõige ebastabiilsem

pinnas. Rannalähedasel alal viirsavi reeglina ei olnud. Viirsavi paksus on enamasti siin 1-3 m,

üksikutes nn „orgudes“ aga kuni 5 m. Viimane, kõige ülemine on settekompleks, kus on segunenud

aleuriit ja savi, mõningal määral ka peenliiv, kruus ja a muda. Selle settekihi tüsedus on üldjuhul 1-

3 meetrit.

4.6. Põhja- ja pinnavesi

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks Rohuküla

piirkonnas maapinnalt lähtuva reostuse suhtes kaitsmata – vt Joonis 8.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

19 / 55

Joonis 8. Põhjavee kaitstuse kaart Rohuküla piirkonnas

Põhjavee kaitset reguleerib veeseadus, põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud vesikondade põhiselt

on sätestatud veemajanduskavades (Rohuküla piirkonnas on asjakohane Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2022-2027). Põhjavee kaitstuse kategooriast sõltuvad näiteks kütusehoidlate

asukohavaliku nõuded ja põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus5.

Põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud on sätestatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga

2022-2027. Veemajanduskava kohaselt on Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi

põhjaveekogumite, millest piirkonna elanikud ammutavad joogivee, koguseline seisund hea.

Põhjaveekogumite keemiline seisund on samuti hea ning vastab kvaliteedinõuetele.6

Pinnaveekogusi Keskkonnaportaali andmete kohaselt Rohuküla sadama territooriumil ega selle

lähipiirkonnas ei ole.

4.7. Üleujutusalad ja üleujutusalade riskipiirkonnad

Maa-ameti kaardirakenduse põhjal on paikneb kavandatava tegevuse ning Rohuküla sadama ala

üleujutusaladel (Joonis 9). Välja on toodud üleujutuste prognoositavad esinemissagedus ning

üleujutuse absoluutkõrgused vastavate sageduste kohta. Joonised on võetud Maa-ameti

kaardirakenduste lehelt.7

5 VeeS, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv 6 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Leitav: https://www.envir.ee/et/veemajanduskavad 7 Maa-amet 2024. Kliimaministeerium. Leitav siit: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

20 / 55

Joonis 9. Üleujutusalade ning prognoositava üleujutuse sagedused ning

absoluutväärtused Rohuküla sadama aladel A) üleujutuse absoluutväärtus 1,58 m, tihedus

korra 10-aasta jooksul; B) üleujutuse absoluutväärtus 1,92 m, tihedus korra 50-aasta

jooksul; C) üleujutuse absoluutväärtus 2,07 m, tihedus korra 100-aasta jooksul. Allikas:

Maa-amet, 2024

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

21 / 55

Kliimamuutuste tingimustes ennustatakse aastaks 2100 0,3 m kuni 0,7 m mereveetasemetõusu,

seega tormide ning tuulte mõjul üleujutuste sagenemine ning ulatus võivad olla tulevikus suuremad

tulenevalt kõrgemast veetasemest.8

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei jää Rohuküla sadama alad üleujutusalade riskipiirkonda.

Arvestada tuleb üleujutusohuga 1,58 m absoluutkõrgust tihedusega korra 10-aasta jooksul.

4.8. Välisõhu kvaliteet

Välisõhk on inimese tervise seisukohast üks olulisemaid keskkonnaelemente. Välisõhu saaste võib

ärritada nahka, silmi ja kopse ning välisõhus leviv müra häirida põhitegevusi nagu magamine,

puhkamine, õppimine ja suhtlemine. Nii saaste kui müra võivad põhjustada väsimust, töövõime

langust ning kopsu-, südame- ja veresoonkonna haigusi.

Inimeste tundlikkus õhusaasteaine ning välisõhus leviva müra suhtes on erinev, sõltudes muuhulgas

tervislikust seisundist. Üldjuhul on tundlikumad lapsed, vanurid ja teatud krooniliste haiguste

põdejad (saasteainete osas nt astmaatikud). Arvestades, kus vastavad elanikkonna grupid

tavapäraselt rohkem viibivad, siis maakasutuse mõttes võib tundlikemateks aladeks pidada

elamualasid ning teatud otstarbega ühiskondlike hoonete (lasteasutuste, koolide, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuste) alasid, aga puhke- ja virgestusalasid, mida intensiivselt kasutatakse.

Välisõhu kvaliteeti reguleerib peaasjalikult atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mis seab välisõhu

mõjutamise kohta esitatavad nõuded ning meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja

parandamiseks. AÕKS alusel piiratakse kolme liiki välisõhu mõjutusi: saasteainete heiteid,

lõhnaaineid ning välisõhus levivat müra.9

Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud

müra, vibratsiooni, tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt

klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu

pidevalt muutuv. Pärast ehitustööde lõppu mõjud lakkavad.

Välisõhu kvaliteet

KOTKAS heiteallikate registri andmetel (seisuga 09.04.2024) ei ole Rohuküla sadama piirkonnas

registreeritud paikseid saasteallikaid.

Piirkonna välisõhu kvaliteedist ülevaate saamiseks saab kasutada aastateks 2020-2030 koostatud

teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi raames koostatud kogu

Eestit hõlmavat välisõhu saastatuse prognoosi. Tegemist on hinnanguga välisõhu kvaliteedile aastal

2020 (mis sisuliselt ilmestab olemasolevat olukorda) ja aastal 2030 olukorras, kus rakendatakse

õhusaasteainete vähendamise meetmeid. Prognoos annab ülevaate viie saasteaine (SO2, NOX,

PM2,5, NH3 ja LOÜ) ning kuue erineva valdkonna (energeetika, tööstus, transport, lahustited,

jäätmed ja põllumajandus) kohta, selles sisalduvad nii paiksed heiteallikad ja hajusheide kui ka

teadaolev piiriülene saaste10. Ülevaate 2020. aasta seisust projektiala piirkonnas annavad Joonis 10

kuni Joonis 14.

8 Kapsi, I., Kall, T. and Liibusk, A., 2023. Sea Level Rise and Future Projections in the Baltic Sea. Journal of

Marine Science and Engineering, 11(8), p.1514. 9 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv 10 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Lisa II.

Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel,

2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

22 / 55

Joonis 10. SO2 24h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020

(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). SO2 sisaldus projektiala

piirkonnas 0,002-0,120 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste

vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Joonis 11. PM2,5 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020

(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). PM2,5 sisaldus projektiala

piirkonnas 0,131-0,872 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste

vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

23 / 55

Joonis 12. NH3 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020

(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). NH3 sisaldus projektiala

piirkonnas 0,010-0,051 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste

vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Joonis 13. NOX 1a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020

(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). NOx sisaldus projektiala

piirkonnas 0,646-8,760 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste

vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

24 / 55

Joonis 14. LOÜ 1h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020

(projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ringiga). Allikas: Teatavate

õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030

Joonistelt nähtub, et kõikide hinnatud saasteainete kontsentratsioonid projektiala piirkonnas jäävad

allapoole kehtestatud piirväärtusi.

Müra

Rohuküla sadama piirkonna peamine müraemissioon tuleneb parvlaevadele ja neil maha sõitvate

sõidukite poolt põhjustatud liiklusmürast. Sellega võrreldes on aluste poolt ja kaupade käitlemisest

tekkivad müratasemed madalamad. Tegemist on pikaajalises kasutuses olnud ja väljakujunenud

sadamaalaga, ning need müratasemed ei sõltu sadamarajatiste rekonstrueerimise vajadusest.

Sadamarajatiste rekonstrueerimisega kaasneb ehitusaegne suurenenud müratase. Seda põhjustavad

nii ehitustegevus kui materjale vedavad raskeveokid. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala

lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Kasutusaegselt taastub välisõhu kvaliteedi osas praegune olukord, sest sadamarajatiste hea

tehniline seisukord ei mõjuta oluliselt silduvate aluste arvu, suurust, laaditavate kaupade omadusi

ega hulka. Laevaliikluse intensiivsust ja kaubakäivet sadamas mõjutavad enam üldine

majandusolukord, aastaaeg, riigi poliitika parvlaevaliikluse toetamisel ja muud sadama valdajast

sõltumatud asjaolud. Seetõttu seda teemat KMH käigus täiendavalt ei käsitleta.

4.9. Klimaatilised tingimused ja kliima

Asukoht Lääne-Eesti rannikul põhjustab tugeva merelise mõjuga kliima, mis tähendab keskmiselt

soojemaid talvesid ning jahedamaid suvesid võrreldes Eesti sisemaa aladega. Lisaks tuleb sügis-

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

25 / 55

talvisel perioodil arvestada merejää jäätumisega kuid kliimamuutuste tingimustes on prognoositav

merejää vähenemine tulevikus.11

Rohuküla asukohapõhist temperatuuride ja sademete hulka on keeruline hinnata, kuna seal puudub

Keskkonnaagentuuri pikema andmereaga seirejaam. Seetõttu on varasema kliima ning

kliimamuutuste iseloomustamiseks kasutatud referentsjaamadena geograafiliselt kõige lähemal

olevate Lääne-Nigula ning Virtsu ilmavaatlusjaamade kliimanormide andmeid (põhinevad Eesti

Keskkonnaagentuuri andmetel). Võrdlemisi kauge distantsi tõttu ei kajasta need kindlasti täpseid

Rohukülas esinevaid temperatuure, küll aga võib neid kasutada kliimanormide trendide ning

praeguse üldise kliima kirjeldamiseks Lääne Eestis ning Lääne-Eesti rannikul. Kliimamuutuste

jälgimiseks kasutatakse 30-aastaseid kliimanorme pikemaajaliste temperatuuri ning sademete

trendide arvutamiseks ning näitamiseks, mis on kooskõlas ka Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni

(WMO) praktikaga12. Kliimamuutusi viimaste kümnendite jooksul on võimalik hinnata just taoliste

kogutud andmete põhjal. Lääne-Nigula ning Virtsu kliimanormide andmed näitavad kasvavat

temperatuuri trendi alates 1960. aastast ning kliimanormide aastate keskmine 1961-1990 normist

kuni viimase 1991-2020 normini on tõusnud vastavalt 1.2 °C Lääne-Nigula ning 1.3 °C Virtsu näitel

(Joonis 15). See viitab aastate lõikes kõrgematele temperatuuridele ning kliima soojenemisele.

Sademete hulga kasv on stabiilselt tõusnud kuni 1981-2010 keskmise aastase normini, viimane 30-

aastane kliimanorm näitab aga mõningast langust võrreldes 1981-2010 normiga mõlema jaama

puhul (Joonis 16). Lisaks on joonistel toodud välja Eesti keskmised temperatuurid ja sademed

vastavate kliimanormide kohta.

Joonis 15. Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade temperatuuride kliimanormid alates

1961-1990 normist kuni 1991-2020 normini

11 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal 12 World Meteorological Organization. WMO Climatological Normals. Leitav siit:

https://community.wmo.int/en/wmo-climatological-normals

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

26 / 55

Joonis 16. Lääne-Nigula ja Virtsu ilmavaatlusjaamade sademete kliimanormid alates

1961-1990 normist kuni 1991-2020 normini

4.10. Kultuuripärand

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on Rohuküla sadama piirkonnas registreeritud kolm XX

sajandi arhitektuuripärandi objekti -vt Tabel 2.

XX sajandi arhitektuuri eripära seisneb selle mitmepalgelisuses ning arhitektuuris kajastuvates

tehnoloogilistes ja ühiskondlikes protsessides, mis on XX sajandi elukeskkonda radikaalselt muutnud.

Esineb arvukalt uusi hoonetüüpe, lisandusid uued ehitusmaterjalid ja muutusid ehitustavad. Eriti

mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ja maa-asulate ilme teisenemises.13

Tabel 2. Rohukülas asuvad XX sajandi arhitektuuripärandi objektid. Allikas:

Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 09.04.2024

Reg nr Nimi Aadress Dateeringu periood ja

aasta

kasutus

589 Ohvitseride klubi Rohuküla tsaariaeg, 1917 ei kasutata

590 Rohuküla sadama

elektrijaam Rohuküla tsaariaeg, 1914 ei kasutata

591 Rohuküla sadama

veemahuti Rohuküla tsaariaeg, 1916 ei kasutata

XX sajandi arhitektuuri puhul väärtustatakse enamasti seda, et hooned on säilinud valmimisjärgsel

kujul ja neid on hiljem vähe muudetud.

Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või

terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik,

13 Vt täpsemalt: Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti

Kunstiakadeemia, 2012

https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/projekti%20dokumendid/lopparuanne.pdf (vaadatud

09.04.2024)

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

27 / 55

arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. Kultuurimälestisi

Rohuküla piirkonnas registreeritud ei ole.

Arvestades, et Rohuküla sadama kaide ala on 20. sajandil oluliselt täidetud ning sadama vee-alal on

regulaarselt tehtud vajalikke süvendustöid, ei ole alust eeldada, et seal võiks olla allveearheoloogilisi

objekte. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus allvee- ja arheoloogiliste uuringute läbiviimiseks.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

28 / 55

5. Hindamismetoodika kirjeldus

5.1. Uuringud ja alusmaterjalid

KMH koostamisel võetakse arvesse EELIS-es ja Keskkonnaseire infosüsteemis KESE olevad

asjakohased seireandmed ja uuringud:

− Ehitusgeoloogilised uuringud aastatest 1952-2008 – vt täpsemalt ptk 4.5.

− Rohuküla sadama plaanilahenduste lainetuse modelleerimine. Tallinna Tehnikaülikool. 2023.

Käsikiri. Koostanud Rain Männikus;

− Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku

hindamiseks ning mere CO2 sidumispotentsiaali selgitamiseks. Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut;

− Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Pro Mare MTÜ;

− Kesktalvine veelinnuloendus. Eesti Ornitoloogiaühing;

− Kalanduse riiklik andmekogumise programm. Kliimaministeerium;

− Hallhülge lennuloendused 2023. Pro Mare MTÜ;

− Viigerhülge seire 2023. Pro Mare MTÜ;

− Veelindude arvukus pesitsusperioodil, Haudelindude kooslused (väikesed meresaared). Eesti

Ornitoloogiaühing;

− Lindude rändekogumid (haned). Ivar Ojaste.

KMH käigus viiakse läbi järgnevad alusuuringud:

1. Süvendamisel, täitmisel ja Põhjabasseini kirde- või kagunurka kaadamisel tekkiva heljumi leviku,

lainetuse ja hoovuste matemaatiline modelleerimine- teostaja Corson OÜ. Heinlaiu kaadamisalale

kaadamisel tekkiva heljumi leviku ulatuse hindamiseks kasutatakse Heltermaa sadama kinnistute

DP KSH käigus tehtud matemaatilist modelleerimist.

2. Pinnaseproovide võtmine Rohuküla sadama põhja- ja lõunabasseinide vee-aladelt vastavalt

HELCOM14 juhendile Guidelines for Management of Dredged Material at Sea selgitamaks välja

süvendatava pinnase koostis, sealhulgas saasteainete sisaldus. HELCOMI suunised süvendamisel

saadava materjali merre kaadamiseks on vastu võetud 2007. aastal. Kaadata tohib ainult

ökoloogiliselt puhast materjali. Seetõttu tuleb süvendusprojekti koostamise käigus võtta

süvendusalalt HELCOMI nõuetele vastavad reostusproovid. Suuniste kohaselt tuleb kaadamise

mahu 100 000-500 000 m3 korral võtta süvendusalalt 7-15 proovi. Proovide ulatus ja sügavus

peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete

horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. Südamikproovid tuleks võtta

kohtadest, kus süvendamise sügavus ja saasteainete eeldatav vertikaalne jaotus viitavad selle

vajalikkusele. Muudel asjaoludel võib piisata juhuproovidest. Saasteaine koormuse arvutamisel

tuleks arvesse võtta proovivõtmise ja süvendamise sügavust ning tugevalt saastunud kohtade

nõuetekohast kaalumist (suuniste peatükk 7). Suuniste kohaselt tuleb alati määratleda järgmiste

metallide mikroelementide sisaldus: Cd, Cr, Cu, Pb, Hg, Ni, Zn, As, ΣPCB, ΣPAH ja TbT. Viimase

kolme ühendi analüüsimisest saab loobuda, kui on olemas piisav eelnev info, seda analüüsitakse

uuringu koostamise käigus. Lähtuvalt süvendusala asukoha spetsiifikast on oluline lisaks määrata

naftaproduktide sisaldus.

14 Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsingi komisjon)

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

29 / 55

5.2. Hindamismetoodika

KMH läbiviimisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest.

Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamine

menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

(KeHJS). KMH aruande koostamisel lähtutakse KeHJS § 20 nõuetest.

Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale: „Keskkonnamõju

hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“15 jt asjakohaseid metoodilisi

juhendeid. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid

teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka

kuuluvad:

− teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;

− varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;

− heljumi leviku, lainetuse ja hoovuste matemaatiline modelleerimine;

− ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;

− konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;

− konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega.

KMH käigus:

− kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi;

− hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (mõju

võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse

KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõjude ulatus;

− pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast

tulenevatele probleemidele ja valdkondadele;

− hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;

− antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KMH aruande koostamise

käigus:

1) hinnati kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale,

keskkonnaseisundile ja elanike tervisele, heaolule ja varale, samuti kultuurilisele

keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt

mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest.

KMH käigus selgitati välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne

mõju.

Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib:

− eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

− põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või

− seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse

keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.

Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse

nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii

soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.

15 Koostaja: K. Peterson; Keskkonnaministeerium 2007; vt Keskkonnaministeeriumi koduleht:

http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_180407_peterson.pdf

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

30 / 55

Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See

võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul.

On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid

ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus

praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse

võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside

olemasolu.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

31 / 55

6. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega

6.1. Lääne maakonnaplaneering 2030

Riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 on kehtestatud „Lääne

maakonnaplaneeringu 2030“, kus on toodud, et Rohuküla sadama tähtsus seisneb eelkõige

reisiparvlaevade, sh kohalike elanike ning turistide teenindamises. Lisaks on sadamal olemas

tingimused ja eeldused kaubalaevade teenindamiseks ja vastava võimekuse arendamiseks. Üldise

põhimõttena on välja toodud vajadus soodustada riikliku tähtsusega Virtsu ja Rohuküla

reisisadamate arengut. Reserveerida täiendavalt maa-alasid sadamate laiendamiseks sh arendamaks

sadamate perspektiivi jahi- ja kaubasadamana ja perspektiivset raudteeühendust Rohuküla

sadamas.

Maakonnaplaneering seab põhimõtted, kuidas üldplaneeringute koostamisel arvestada sadamate

toimimise ja arendamise vajadusega.

6.2. Haapsalu linna üldplaneering

Kehtiv Haapsalu linna üldplaneering16 (Haapsalu linna üldplaneering 2030+) on vastu

võetud 29.06.2023 otsusega nr 115. Üldplaneeringu kohaselt on Rohuküla sadam riiklikult oluline

reisisadam, mis omab strateegiliselt tähtsust regulaarühenduse tagamisel Hiiumaa ning Vormsiga.

Rohuküla sadam omab suurt arengupotentsiaali ka kaubaveo teenindamise võimekuse arendamisel,

ennekõike koosmõjus kavandatava Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamisega.

Üldplaneering arvestab olemasoleva Rohuküla sadama alaga ning annab võimaluse ka sadama ala

ning seal pakutavate teenuste laiendamiseks, sh elamu- ja ärifunktsiooni koosarendamiseks ja

jahisadama kavandamiseks, et mitmekesistada piirkonna ruumikasutust. Üldplaneering arvestab

olemasoleva Rohuküla sadama alaga ning annab võimaluse ka sadama ala ning seal pakutavate

teenuste laiendamiseks, sh elamu- ja ärifunktsiooni koosarendamiseks ja jahisadama

kavandamiseks, et mitmekesistada piirkonna ruumikasutust (vt Joonis 17). Planeeringu tingimuste

kohaselt tuleb Rohuküla sadama arendamise ja laiendamise juures arvestada keskkonnamõju

leevendamise ja reostuse likvideerimise nõuetega, pöörata tähelepanu mürahäiringu vältimisele või

vähendamisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele, ennekõike sadama maa-alaga

külgnevatele eluhoonetele. Selleks jätta piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut

takistav piire. Piirde rajamine tuleb kavandada häiringut põhjustava objekti maa-alale, va juhul kui

häiringut põhjustav objekt rajati varem.

Kavandatav tegevus on kehtiva Haapsalu linna üldplaneeringuga kooskõlas.

16 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0047

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

32 / 55

Joonis 17. Rohuküla sadama ala üks võimalikest perspektiivsetest lahendustest, sh

avalikud funktsioonid. Allikas: Haapsalu linna üldplaneering

6.3. Rohuküla sadama detailplaneering

Kavandatava tegevuse maa-alal kehtib Ridala Vallavolikogu 13.01.2010 otsusega nr 30 kehtestatud

Rohuküla sadama detailplaneering (DP 3055). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli

Rohuküla sadama maa-ala laiendamine ja rekonstrueerimine, määrates ehitusõigused ja

hoonestusalad ning vajaliku infrastruktuuri seoses uue liikluskorralduse planeerimisega.

Detailplaneeringu alale kuuluvad kinnistud:

− Rohuküla sadam 1 (67401:001:0738), millest 65% on transpordimaa ja 35% ärimaa;

− Rohuküla sadam 8 (67401:001:0739), mis on 100% tootmismaa;

− Rohuküla sadam 4 (67401:002:0093), mis on 100% ärimaa;

− Rohuküla sadam 5 (67401:002:0092), mis on 100% ärimaa

Kavandatav tegevus on kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

33 / 55

7. Natura 2000 eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel

taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja

linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.

Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta.

Natura hindamise, sh eelhindamise, juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat

negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest ja tegevuse muid aspekte (nt

majanduslikke sotsiaalseid jms) arvesse ei võeta. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse

elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei

ole võimalik ala kaitsekorralduskavas sätestatud kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks järgmised juhendmaterjalid: „Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2019)17, „Natura 2000 alade

kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019)18 ja „Natura 2000 alasid

oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3

ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021)19.

7.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega

Kavandatavaks tegevuseks on Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasolevate sadamarajatise

(Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimine. Kavandatav tegevus ei ole Natura alade

kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse-eesmärkide saavutamisele.

7.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht ja kirjeldus on toodud peatükis 3.

7.3. Mõjuala ulatuse määramine

Rohuküla sadama Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul)

rekonstrueerimise ala paikneb kattub osaliselt Väinamere linnu- ja loodusalaga, ulatuses kuni ca 0,5

km sügavuselt Natura ala sisse – vtJoonis 18. Natura alal on kavas eemaldada kahe lagunenud ja

veepinnast madalamaks jäänud muuli jäänused, samuti jääb pea kogu ulatuses alale kavandatav

Ristmuul ning suuremas osas ka kavandatav Lõunamuul. Natura ala piirile või naabrusesse jäävad

osalt ka rekonstrueeritavad kaid. Natura alaga kattub osaliselt ka kavandatav süvendusala. Seega

on kavandataval tegevusel otsene füüsiline puutumus Väinamere linnu- ja loodusalaga.

Kuna kavandatava tegevuse mõju on võrdlemisi lokaalne ja piirdub ruumis piiraatud alaga, siis ei jää

tegevuse mõjualale teisi Natura alasid peale Väinamere linnu- ja loodusala. Kauguselt järgmine

Natura ala on Ehmja-Turvalepa loodusala, mis paikneb maismaal merest eemal, jäädes kavandatava

tegevuse alast 14 km kaugusele. Seetõttu võib mõjud Ehmja-Turvalepa loodusalale välistada.

17 A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019. „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis“. 18Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES 19 „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6

lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021).

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

34 / 55

Joonis 18. Kavandatava tegevuse ala paiknemine Väinamere linnu- ja loodusala suhtes.

Aluskaart: Maa-ameti fotokaart, 2024

7.4. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus

7.4.1. Väinamere loodusala

Väinamere loodusala (RAH0000605) pindala on 253 958,9 ha, millest maismaa pindala 42442,5 ha

ja veeosa pindala 211516,7 ha. Loodusala piirneb olemasoleva sadama akvatooriumiga ümbritsedes

seda lõunas, läänes ja põhjas ning kattub osaliselt (kuni ca 0,5 km sügavuselt) kavandatava tegevuse

alaga.

Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140),

rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja

liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad

(1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal

mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud

(6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110),

allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad

(*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010),

vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070),

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180),

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

35 / 55

Ala kaitse-eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes

(Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca

hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra

fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas

(Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook

(Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens),

teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna),

paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu

(Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Siseriiklikul tasandil on loodusala Rohuküla sadama piirkonnas kaitstav Väinamere hoiualana

(Läänemaa).

7.4.2. Väinamere linnuala

Väinamere linnuala (RAH0000133) pindala on 273 217 ha. Väinamere linnuala paikneb Rohuküla

sadama piirkonnas Väimamere loodusalaga samades piirides. Linnuala piirneb olemasoleva sadama

akvatooriumiga ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas ning kattub osaliselt (kuni ca 0,5 km

sügavuselt) kavandatava tegevuse alaga.

Ala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-

laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio

flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp

(Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk

(Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius

hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra),

rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas

(Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta

nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus

pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps

cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra

avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna

caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-

põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa

glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus

vanellus).

Siseriiklikul tasandil on linnuala Rohuküla sadama piirkonnas kaitstav Väinamere hoiualana

(Läänemaa).

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

36 / 55

7.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

7.5.1. Väinamere loodusala

Mõju Väinamere loodusalale

Väinamere loodusala piirneb olemasoleva sadama akvatooriumiga ümbritsedes seda lõunas, läänes

ja põhjas. Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul, Lõunamuul ja Ristmuul)

rekonstrueerimise ala kattub osaliselt loodusalaga, ulatuses kuni ca 0,5 km sügavuselt ala sisse.

kõige sügavamal loodusala sees asuvad vanda muulijäänused, mis on kavas eemaldada. Loodusalale

jääb pea kogu ulatuses kavandatav Ristmuul ning suuremas osas ka kavandatav Lõunamuul.

Loodusala piirile või naabrusesse jäävad osalt ka rekonstrueeritavad kaid. Loodusalaga kattub

osaliselt ka kavandatav süvendusala. Seega on kavandataval tegevusel otsene füüsiline puutumus

loodusalaga.

Lõunamuuli, Läänemuuli ja Ristmuuli rekonstrueerimise näol toimub ehitustegevus loodusala

merekeskkonnas, mille tagajärjel taastatakse loodusala merepõhi ja veeala muulide alal

tehisrajatistega. Muulid toovad kaasa muutused ka hüdrodünaamikas, seda eriti muulide varju jääval

sadama akvatooriumi alal, mis samuti kattub osaliselt loodusalaga. Süvendamine toob kaasa mõjud

merekeskkonna tingimustes (mere sügavus muutub) ja merepõhja iseloomus. Muulide tõttu väheneb

lainetuse mõju ja muutub hoovuste režiim. Seega avalduvad olulised mõjud loodusala

merekeskkonnas elupaikade kao ja elupaigatingimuste muutumisse näol.

Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse loodusalalt inimtekkelised rajatised. Antud

tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Ühel lagunenud muuli alal on EELIS

andmebaasis kaardistatud elupaigatüüp karid (1170) – vt Joonis 18.

Erinevate tegevustega, nagu süvendustööd, muulide jäänuste eemaldamine ja ehitustegevus

kaasneb heljumi veesambasse paiskamine, heljumi levik loodusalal ning settimine loodusala

merepõhjale. Heljumi võimalik levik sõltub tööde teostamise viisist, ajastusest (sellest kas töid

teostatakse ka tuuliste ilmadega) ning heljumi levikut tõkestavate lahenduste (nt levikut tõkestavad

ekraanid) kasutamisest. Arvestades parima tehnoloogia ja hea praktika kasutamisega on heljumi

levik tõenäoliselt suhteliselt piiratud ning selle mõju pole pikaajaline. Tõenäoliselt toob heljumi levik

kaasa ajutisi negatiivseid mõjusid merekeskkonnale ja elustikule, kuid ei põhjusta kauakestvaid ega

pöördumatuid muutusi merekeskkonnale ning merepõhja tingimustele.

Töödega kaasnev müra ning laevade ja muu tehnika liikumine ja töötamine põhjustab häiringuid

loodusala elustikule. Häiringud ulatuvad tööde alalt ca paarsada meetrit väljapoole. Häiringute näol

on tegu ajutiste mõjudega, mis ei põhjusta elustikus pöördumatuid muutusi.

Teoreetiliseks võimaluseks ja mõjuriks on ehitustegevuse käigus kasutatava tehnikaga toimuv avarii

ja sellest tingitud õlireostus. Arvestades kasutatavaid ettevaatusabinõusid ning reostustõrje plaani

ja vahendeid, on reostuse tõenäosus ning loodusalal levimise võimalus suhteliselt väike.

Kavandatava tegevuse alternatiivideks on süvendustöödel eemaldatud setete kaadamiseks

kasutatavad alad: sadama Põhjabasseini kirde- või kagunurk, Kapteni ja Kemo kinnistu ja Heinlaiu

kaadamisala. Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Hetermaa sadama kinnistute

detailplaneeringu KSH käigus (Lemma OÜ, 2024).

Kokkuvõttes avaldub kavandatav tegevus loodusala merekeskkonnale ja merepõhjale ning loodusala

elupaigatingimustele otseseid füüsilisi mõjusid, samuti kaasneb elustiku elupaikade otsene kadu

rajatiste alal.

Mõju Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele

EELIS andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse alal registreeritud mereline elupaigatüüp karid

(1170), mis on loodusala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüüp on kaardistatud loodusalal lagunenud

muuli jäänuste kohal ning selle ala pindala on 0,07 ha- vt Joonis 18. Kuna elupaigatüüp on määratud

lagunenud inimtekkelise rajatisele on KMH eksperdi hinnangul tegemist inventeerimisel tekkinud

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

37 / 55

veaga, mis tuleks EELIS-es korrigeerida. Otsuse selle kohta teeb Keskkonnaamet KMH menetlusest

sõltumatult.

Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise (Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, 2016)

kohaselt esineb loodusalaga kattuval kavandatava tegevuse alal elupaigatüüp karid (1170)

tõenäoliselt veel kahes kohas. Modelleeritud ehk võimalikud karid paiknevad ka suhteliselt väikesel

alal sadama akvatooriumis ning kavandatava Lõunamuuli alal. Lõunamuuli ehitusega, akvatooriumi

süvendamisega ja muulijäänuste eemaldamisega võib kaasneda võimaliku elupaigatüübi karid

(1170) alade kadu ja mõjutamine tegevuste alade naabruses. Lisaks otsesele kaole võib

elupaigatüüpi mõjutada hüdrodünaamika muutus. Heljumi levik ei too elupaigatüübile kaasa ilmselt

olulisi püsivaid mõjusid, kuna lainetuse mõjul pestakse heljum madalas vees paiknevatel karidelt.

Kokkuvõttes võivad seoses kavandatava tegevusega avalduda elupaigatüübile olulised negatiivsed

mõjud, sh elupaigatüübi kadu.

Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise andmetel hõlmab enamuse sadama

akvatooriumist elupaigatüüp mereveega üleujutatud liivamadalad (1110). Sama elupaigatüüp on

kaardistatud ka rajatavate muulide ja pikendatava kai alal. Antud modelleerimine põhineb merepõhja

substraadi tüübil ega võta arvesse merepõhja elustikku ja koosluste seisundit. Seega hindab

modelleerimine elupaigatüübi esinemise potentsiaali. Kuna sadama veeala on regulaarselt

süvendatav ning merepõhi on laevade sõukruvide tekitatavast vee turbulentsist mõjutatav, siis suure

tõenäosusega ei vasta antud ala elustiku osas nimetatud elupaigatüübi kriteeriumitele. Elupaigatüüp

võib siiski esineda lõunamuulist lõuna pool. Lõunamuuli ehitamine vana lagunenud muuli asemele

võib piirnevat elupaigatüüpi mõjutada ehitusetapis otseselt vähesel määral, kuid elupaigatüübi kadu

tõenäoliselt ei toimu. Kuna lõunamuul tuleb vanast lagunenud muulist pikem, siis võib see mõjutada

hüdrodünaamikat ja setete liikumist võimaliku piirneva elupaigatüübi alal. Seega ei saa välistada

mõjusid elupaigatüübile, kui see levib sadama akvatooriumist ja kavandatavast lõunamuulist lõunas.

Loodusdirektiivi mereliste elupaigatüüpide modelleerimise andmetel esineb sadama veeala

maismaopoolses servas mitmes paigas elupaigatüüp mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased

laugmadalikud (1140). Lõunapoolses osas on neil aladel kaide äärne sügav akvatoorium, kus antud

elupaigatüüp esineda ei saa, kuid see võib esineda akvatooriumi kirdeservas ehk sadama

põhjabasseini servas, kus on tegemist loodusliku rannikuga. Antud alale rajatisi ei kavandata ning

elupaigatüübile otsesed mõjud seeläbi puuduvad. Mõjud võimalikule elupaigatüübile kaasnevad

juhul, kui piirkonda kasutatakse kaadamiseks. Kaadamine põhjabasseini kirdenurka toob kaasa seal

esineva võimaliku elupaigatüübi kao. Lõunamuuli ehitusest tingitud võimalikud hüdrodünaamika ja

setete liikumise muutused võivad mõjutada elupaigatüübi alasid, mis paiknevad sadamast lõuna

pool.

Loodusala paikneb kavandatava tegevuse piirkonnas valdavalt merealadel, kuid sadamast lõunas ja

veidi kaugemal ka põhjas hõlmab loodusala ka rannikualasid. Otsesed mõjud loodusala maismaa-

aladele ning kaitse-eesmärgiks olevatele maismaa ja ranniku elupaigatüüpidele seoses kavandatava

tegevusega puuduvad. Täiendavate rajatiste, eelkõige Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega võib

kaasneda mõju hüdrodünaamikale, st lainetusele ja hoovuste liikumisele. Samuti ei saa välistada

mõju setete liikumisele. Nimetatud mõjud võivad tingida muutusi rannaprotsessides sadamast põhja

ja lõunasse jäävatel rannikualadele. Seega ei saa välistada mõjusid ka kaitstavale

rannikuelupaigatüübile rannaniidud (*1630). Nimetatud muutused võivad avaldada mõju ka sadama

piirkonnas leiduvatele kaitse-eesmärgiks olevatele mere-elupaigatüüpidele karid (1170), mereveega

üleujutatud liivamadalad (1110) ning mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud

(1140).

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks on mereimetajad hallhüljes ja viigerhüljes, kes mõlemad

võivad elupaigana kasutada ka kavandatava tegevuse alale jäävat loodusala mereala. Viigerhülge

elupaigana on EELIS andmebaasi kantud ulatuslik mereala (2645 ha) Rohuküla sadama naabruses

ja Topu lahes, mis kattub eemaldatavate muulijäänuste aladega ja väga vähesel määral ka

Lõunamuuli lääneosaga. On väga tõenäoline, et viigerhülged liiguvad ka elupaigana kaardistatud

alast väljaspool, ehk kogu loodusalaga kattuval kavandatava tegevuse alal. Hallhülge elupaiku pole

piirkonnas EELIS andmebaasis kaardistatud, kuid nad kasutavad samuti ulatuslikke merealasid

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

38 / 55

sealhulgas ilmselt ka kavandatava tegevuse ala. eElurikkuse andmebaasi on kantud hallhülge vaatlus

kavandatavast Lõunamuulist ca 100 m lõunas.

Ehitustöödega kaasnev müra ja laevade liikumine võib põhjustada nii viigerhülgele kui ka hallhülgele

mõningasi häiringuid. Häiringute tõttu hoiavad loomad tööde tsoonist mõnevõrra eemale. Siinkohal

tuleb arvestada sellega, et Rohuküla sadama näol on tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja

kaubasadamaga, kus toimub laevade liiklus ning sadama maismaa-aladel ka muud tegevused. Kuna

hülged on harjunud sadamas toimuva laevaliiklusega, on häiringute ulatus suhteliselt väikene

piirdudes ilmselt maksimaalselt paarisaja meetriga. Häiringud on ajutised ja suhteliselt lühiajalised

ning ei põhjusta ei viigerhülgele ega ka hallhülgele olulisi negatiivseid mõjusid, kuna hüljestele

toitumiseks sobivad merealad on väga suure ulatusega. Sadama kasutusega kaasneva häiringufooni

tõttu ei kasuta hülged kavandatava tegevuse piirkonda tõenäoliselt jääl poegimiseks, samuti pole

läheduses hüljeste lesilaid ega hallhülgele maismaal poegimiseks sobivaid paiku.

Hülgeliikidele võivad avalduda ajutised negatiivsed mõjud veekeskkonna kvaliteedi kaudu, mis on

tingitud heljumi levikust. Heljumi tekke ja leviku hindamiseks tehakse KMH käigus setete leviku

matemaatiline modelleerimine. Juhul, kui heljum levib sadama vee-alalt välja, põhjustab see

nähtavuse halvenemist ja takistab toiduks kalade püüdmist. Kuna hülged hoiavad sadamast eemale

müra- ja visuaalne häiring, siis tõenäoliselt ei kaasne heljumiga olulist täiendavat mõju või on see

väga lühiajaline. Mõju võib avalduda vaid juhul, kui heljumipilv kandub kaugemale kui muude

häiringute mõju.

Muude loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide osas puuduvad kavandatava tegevuse piirkonnas

ja mõjutsoonis registreeritud ja võimalikud elupaigad ning nende liikide osas on negatiivsed mõjud

välistatud.

Kokkuvõttes võivad seoses kavandatava tegevusega tõenäoliselt avalduda negatiivsed mõjud

Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele karid (1170), mereveega

üleujutatud liivamadalad (1110) ja mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140).

Välistada ei saa mõjusid ka elupaigatüübile rannaniidud (*1630). Loodusala kaitse-eesmärgiks

olevatele liikidele tõenäoliselt olulisi negatiivseid mõjusid ei avaldu.

7.5.2. Väinamere linnuala

Mõju Väinamere linnualale

Väinamere linnuala piirneb analoogselt loodusalaga olemasoleva sadama akvatooriumiga

ümbritsedes seda lõunas, läänes ja põhjas. Lõunabasseini olemasoleva sadamarajatise (Läänemuul,

Lõunamuul ja Ristmuul) rekonstrueerimise ala kattub osaliselt linnualaga, ulatuses kuni ca 0,5 km

sügavuselt selle sisse. kõige sügavamal linnuala sees asuvad vanda muulijäänused, mis on kavas

eemaldada. Linnualale jääb pea kogu ulatuses kavandatav Ristmuul ning suuremas osas ka

kavandatav Lõunamuul. Ala piirile või naabrusesse jäävad osalt ka rekonstrueeritavad kaid.

Linnualaga kattub osaliselt ka kavandatav süvendusala. Seega on kavandataval tegevusel otsene

füüsiline puutumus linnualaga.

Lõunamuuli Läänemuuli ja Ristmuuli rekonstrueerimise näol toimub ehitustegevus linnuala

merekeskkonnas, mille tagajärjel asendub ala merepõhi ja veeala muulide alal tehisrajatistega.

Muulid toovad kaasa ka muutused hüdrodünaamikas, seda eriti muulide varju jääval sadama

akvatooriumi alal, mis samuti kattub osaliselt linnualaga. Süvendamine toob kaasa mõjud

merekeskkonna tingimustes (mere sügavus muutub) ja merepõhja iseloomus. Muulide tõttu väheneb

lainetuse mõju ja muutub hoovuste režiim. Seega avalduvad olulised mõjud linnuala

merekeskkonnas elupaikade kao ja elupaigatingimuste muutumise näol.

Lagunenud muulide jäänuste eemaldamisel eemaldatakse linnualalt inimtekkelised rajatised. Antud

tegevuste mõju võib põhimõtteliselt pidada positiivseks. Samas tuleb arvestada, et muulide jäänused

on tõenäoliselt kujunenud elustikule sekundaarseks karidele sarnanevaks elupaigaks.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

39 / 55

Erinevate tegevustega, nagu süvendustööd, muulide jäänuste eemaldamine ja ehitustegevus

kaasneb heljumi veesambasse paiskamine, heljumi levik linnualal ning settimine linnuala

merepõhjale. Heljumi võimalik levik sõltub tööde teostamise viisist, ajastusest (sellest kas töid

teostatakse ka tuuliste ilmadega) ning heljumi levikut tõkestavate lahenduste (nt levikut tõkestavad

ekraanid) kasutamisest. Arvestades parima tehnoloogia ja hea praktika kasutamisega on heljumi

levik tõenäoliselt suhteliselt piiratud ning selle mõju pole pikaajaline. Tõenäoliselt toob heljumi levik

kaasa ajutisi negatiivseid mõjusid merekeskkonnale ja elustikule, kuid ei põhjusta kauakestvaid ega

pöördumatuid muutusi merekeskkonnale ning merepõhja tingimustele.

Töödega kaasnev müra ning laevade ja muu tehnika liikumine ja töötamine põhjustab häiringuid

linnuala elustikule, sh ka linnustikule. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et Rohuküla sadama näol on

tegemist pikalt tegutsenud reisi- ja kaubasadamaga, kus toimub laevade liiklus ning sadama

maismaa-aladel ka muud tegevused. Seega on piirkonna linnustik sadama mõjude ga ilmselt

kohanenud. Kavandtava tegevusega kaasnevad häiringud võivad ulatuvad tööde alalt kuni ca

paarsada meetrit väljapoole, kuid enamuse tegevuste puhul on häiringute tsoon ilmselt väiksem.

Häiringute näol on tegu ajutiste mõjudega, mis ei põhjusta linnuala elustikus pöördumatuid muutusi.

Teoreetiliseks võimaluseks ja mõjuriks on ehitustegevuse käigus kasutatava tehnikaga toimuv avarii

ja sellest tingitud õlireostus. Arvestades kasutatavaid ettevaatusabinõusid ning reostustõrje plaani

ja vahendeid, on reostuse tõenäosus ning linnualal levimise võimalus suhteliselt väike.

Kavandatava tegevuse alternatiivideks on süvendustöödel eemaldatud setete kaadamiseks

kasutatavad alad: sadama Põhjabasseini kirde- või kagunurk, Kapteni ja Kemo kinnistu ja Heinlaiu

kaadamisala. Heinlaiu kaadamisala kasutamise mõjud on hinnatud Hetermaa sadama kinnistute

detailplaneeringu KSH käigus (Lemma OÜ 2024). Põhjabasseini kirdenurga kasutamisel kaadamiseks

otsesed mõjud loodusalale puuduvad ning kaadamistöödega seotud võimalikud häiringud kaitse-

eesmärgiks olevatele linnuliikidele (eelkõige väikeluigele) on tõenäoliselt ebaolulised. Setete

kaadamisel Põhjabasseini võib kaasneda heljumi levik tööde ajal ning hiljem lainetuse ning erosiooni

tulemusena. Tõenäoliselt ei avalda see olulist negatiivset mõju linnualale, kuna kaadamisala eraldab

linnualast põhjamuul. Kokkuvõttes on linnualale avalduvate mõjude aspektist eelistatud alternatiiviks

setete ladustamine Kapteni ja Kemo kinnistule. Mõjude aspektist on vastuvõetavaks lahenduseks ka

Põhjabasseini kirdenurga kasutamine kaadamisalana.

Kokkuvõttes avaldub kavandatav tegevus linnuala merekeskkonnale ja merepõhjale ning

elupaigatingimustele otseseid füüsilisi mõjusid, samuti kaasneb elustiku elupaikade otsene kadu

rajatiste alal. Mereliste elupaikade kadu toimub linnuala merealade mastaapi arvestades väga

väikesel alal ning ei avalda linnustikule tõenäoliselt olulist mõju. Kuna muulidel ei viibi reeglina

inimesi, siis on need peatuspaigaks lindudele ning võivad sadama atraktiivsust mitmete linnuliikide

jaoks hoopis suurendada.

Mõju Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele

EELIS andmebaasi on kantud linnuala kaitse-eesmärgiks oleva väikeluige elupaik, mis piirneb

Põhjamuuli maapoolse osa ja keskosaga. Väikeluige elupaigana on kaardistatud 19 ha suurune ja

1,8 km pikkuselt piki rannikut kulgev madal mereala, mis piirneb muuli maapoolse osaga 240 m

pikkusel lõigul. Tegu on rannikumeres oleva elupaigaga, kus rändel olevad luiged peatuvad ja

toituvad. Elupaiga alal loendati 2021 aastal 50 sügisrändel peatuvat luike. Väikeluik on arktiline

linnuliik, kes Eestis ei pesitse. Väikeluige kaitse tegevuskava20 kohaselt on liigi puhul suure mõjuga

ohuteguriks rändel peatuvate isendite häirimine.

Kavandatav tegevuse ala on elupaigast eraldatud Põhjamuuliga. Siiski võivad seoses kaadamisega,

mille üheks alternatiivseks alaks on sadama Põhjabasseini kirdenurk, kaasneda häiringud

väikeluikedele, kes viibivad Põhjamuuli läheduses. Häiringud tulenevad tehnika liikumisega

kaasnevast visuaalsest mõjust ning vähemal määral ka mürast. Samuti pole välistatud kaadamisel

ja hiljem lainetuse ja erosiooni tõttu vabaneva heljumi kandumine loodusalale, kuid antud mõju on

eeldatavalt ebaoluline kuna kaadamisala eraldab loodusalast Põhjamuul. Häiringute ulatus võib olla

20 Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2018.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

40 / 55

maksimaalselt kuni paarsada meetrit. Mõningased, kuid tõenäoliselt väiksema ulatusega häiringud

võivad kaasneda ka seoses süvendustöödega, kui neid tehakse sadama akvatooriumi põhjaosas.

Kuna luikedele sobiv mereala on suure ulatusega ning häiringud on ajutise iseloomuga, siis ei

põhjusta need liigile negatiivset mõju.

EELIS andmebaasis pole muuli piirkonnas registreeritud teiste kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide

elupaiku, sadama piirkonna merealadel võivad siiski peatude ja toituda mitmed eesmärgiks olevad

linnuliigid. eElurikkuse andmebaasi on kantud kavandatava tegevuse piirkonnas järgmiste kaitse-

eesmärgiks olevate linnuliikide vaatlusi: aul, jääkoskel, sõtkas, hahk, kühmnokk-luik, väiketiir,

liivatüll, kalakajakas, naerukajakas, sinikael-part, randtiir, hallhaigur ja kormoran. Antud liikide jaoks

on muuli piirkonna merealad toitumis- ja puhkealadeks või olid linnud läbirändel. Piirkonnas

viibivatele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele avalduvad ajutised ehitusaegsed häiringud, mis

sunnivad merel olevaid linde tööde tsoonist kuni paarisaja meetri võrra eemalduma. Antud mõju on

suhteliselt lühiajaline ning ei too liikidele kaasa olulisi negatiivseid mõjusid.

Heljumi levik on eeldatavalt piiratud ning ei too kaasa häiringutest kaugemale ulatuvaid mõjusid

kalast toituvatele liikidele. Ei saa välistada heljumi kaugemale kandumist, kuid see toimub pigem

lühiajaliste üksikjuhtumitena, mis linnustikule olulist mõju ei avalda.

Linnualal ei ole muuli piikonnas kaitstavate linnuliikide pesitsuseks sobivaid alasid, kuna loodusala

hõlmab sadama alal ja lähinaabruses praktiliselt vaid merealasid. Lähimad võimalikud pesitsuspaigad

paiknevad sadama maismaa-alast ca 80 m kaugusel kagus. Kuna antud piirkonnas paiknevad

olemasolev laoplats, siis lähtub ka praegu sealt häiringuid tehnika ja inimeste liikumise näol.

Tõenäoliselt ei kaasne ehitustegevusega, mis toimub laoplatsist kaugemal, selliseid häiringuid, mis

halvendaks võimalike pesitsusalade kvaliteeti.

Ehitustööde järgselt ei avaldu rekonstrueeritud muuliga seoses linnustikule mõjusid. Seoses

Lõunamuuli ja Ristmuuli ehitusega linnualale väheneb väikesel alal veeala pindala kuid sellega ei

kaasne olulist mõju mereliste elupaikade hulgale linnualal. Kuna muulidel ei viibi reeglina inimesi,

siis on need peatuspaigaks lindudele ning võivad sadama atraktiivsust mõnede liikide jaoks hoopis

suurendada.

Kokkuvõttes ei põhjusta ehitustöödega kaasnevad ajutised ja piiratud ulatusega häiringud linnuala

kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid.

7.6. Teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses Natura 2000

võrgustiku aladega ning võimalikud koosmõjud kavandatava tegevusega

AS Saarte Liinid kavandab Rohuküla sadama põhjamuuli rekonstrueerimist, millega seoses läbi viidud

Natura eelhindamise käigus tuvastati, et muuli rekonstrueerimisega seoses ei avaldu negatiivseid

mõjusid Väinamere loodusalale ja Väinamere linnualale ja alade kaitse-eesmärgiks olevatele

linnuliikidele. Kuna põhjamuulil kavandatava tegevuse ainsaks linnu- ja loodusala mõjutavaks

teguriks on häiringud, siis saavad häiringute mõjud kumuleeruda vaid juhul, kui Põhjamuuli ja muude

rajatiste ehitustööd toimuvad samaaegselt. Häiringute mõjude kumuleerumist reaalselt ei toimu,

kuna põhjamuuli ehitustööd on kavandatud varasemaks kui muude rajatiste ehitustööd.

7.7. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamisel tuvastati, et kavandatava tegevusega avalduvad negatiivseid mõjud Väinamere

linnu- ja loodusalale, kuna alale on kavandatud muulide ehitamine, süvendustööd ning lagunenud

muulide jäänuste eemaldamine merepõhjast. Seoses tegevusega avalduvad negatiivsed mõjud

kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile karid (1170), kuna toimub elupaigatüübi kadu. Välistatud

pole ka negatiivsete mõjude avaldumine elupaigatüüpidele mõõnaga paljanduvad mudased ja

liivased laugmadalikud (1140) ning rannaniidud (*1630) võimalike muutuste tõttu hüdrodünaamikas

ja rannaprotsessides. Seega ei saa välistada ebasoodsate mõjude avaldumist Väinamere loodusala

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

41 / 55

kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Mõjude väljaselgitamiseks tuleb KMH raames läbi viia

Natura asjakohane hindamine, millega täpsustatakse mõjude olulisust ja leevendamise võimalusi.

Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikidele olulisi negatiivseid mõjusid ei avaldu,

kuna võimalikud häiringud on lühiajalised ja piiratud ulatusega ning liikide jaoks oluliste elupaikade

kadu ei toimu.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

42 / 55

8. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju

8.1. Mõjuallikad

Olemasoleva Rohuküla sadama rajatiste rekonstrueerimisel ja süvendamisel on võimalikud

mõjuallikad:

− heljumi teke ja levik süvendus-, täite- ja kaadamistöödest;

− ehitustöödest põhjustatud müra ja õhusaaste teke ja levik;

− häiringud elustikule;

− kliimamõjud;

− jäätmeteke.

8.2. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala

Mõjuala ulatus võib erinevate mõjufaktorite lõikes oluliselt erineda. Näiteks muutused hoovuste või

setete liikumises on piirkondliku mõjuga ja võivad põhjustada rannaprotsesside muutumist, mõjud

kaitse eesmärgiks olevatele liikidele võivad olla populatsioonile olulised üleriigiliselt, ehitustegevusest

tekkiv müra aga on käsitletav lokaalselt ja ajutiselt. Mõju ulatust tuleb seega hinnata iga mõjufaktori

jaoks eraldi.

Mõju hindamisel arvestatakse mõjualana piirkonda kuni sellise kauguseni, nagu kavandatavast

tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju ulatub. Tulemused esitatakse KMH aruandes.

Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust ning tegevuse asukohast ei ole ette näha,

et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõnele naaberriigile.

8.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes mõjuallikatest

Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on

kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada

mõjuallikate (vt ptk 8.1) kaudu.

8.3.1. Kaitstavad loodusobjektid

Mõju hindamisel arvestatakse Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere loodus- ja linnuala ning

Väinamere hoiuala paiknemise ja nende kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaigatüüpidega;

kaitstavate liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

ja nende kaitse-eesmärkidele hinnatakse kogu käsitlusala maa-alal, sadamarajatiste

rekonstrueerimiseks, süvendamiseks ja kaadamiseks vajalikele tegevustele ning sadama edasisel

kasutamisele. Kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ning ehitusprojektidega

ette nähtud tegevused peavad olema omavahel kooskõlas.

8.3.2. Merekeskkond

Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande (OÜ Hendrikson & Ko, 2021) kohaselt on

kalastikule on oluliseks arvestamist vajavaks aspektiks on Eesti mereala planeeringu mõjude

hindamise aruandes välja toodud merepõhja muutmisel tekkiv heljum ja selle levik, mis võib ka

manipuleeritavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides kalade järelkasvu tappa.

Arvestades, et madalamatel merealadel ja rannikualadel (sügavusega kuni 5 m) paiknevad suurema

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

43 / 55

osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid magevette kudema suunduvad

liigid, siis on kalavaru hea seisundi säilimise ja taastootmise seisukohalt oluline nende alade

säästmine (OÜ Hendrikson & Ko, 2021). Ka merepõhja elustikku peamiselt mõjutav tegur in heljumi

poolt põhjustatud vee hägustumine ja selle sadenemine taimedele ja loomadele. Seetõttu pööratakse

KMH koostamisel suurt tähelepanu heljumi tekke ja leviku käsitlusele ning vajadusel pakutakse välja

meetmed, et sadamas toimuva süvendamise ja täitmise käigus tekkiv heljum ei leviks sadamast

välja.

Uuringute tulemustest lähtuvalt analüüsitakse KMH käigus võimalikke hüdrodünaamika muutusi,

muutusi setete liikumises ja rannaprotsessides ja võimalikku mõju piirnevatele rannaaladele.

KMH käigus analüüsitakse, kas kavandatav tegevus ja selle alternatiivid on kooskõlas Eesti

Merestrateegia eesmärkidega. Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit

mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust, hüdrograafilisi tingimusi

ja kaldajoont. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis

tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri ning uueks sihiks on välja pakutud, et loodusliku

merepõhja füüsilise kao, häiringu ja püsivate hüdrograafiliste muutuste pindala väheneb.

KMH käigus analüüsitakse kas süvendus- ja kaadamistööde käigus lisandub veekeskkonda seni

süvenduspinnases settinud olnud toitaineid.

Kaadamise mõjude hindamisel arvestatakse Heltermaa sadama kinnistute DP KSH tulemustega.

Hüljestele avalduvaid mõjusid on põhjalikumalt hinnatud kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude

osas ning Natura eelhindamises (mõjud Väinamere loodusalale).

8.3.3. Maismaa taimestik ja loomastik

Taimestik

Kavandatava tegevuse alal ehk Rohuküla sadamas esineb taimkattega alasid vähe, kuna puudub

taimedele sobiv kasvupinnas ning paljud sadamarajatised on meretegevuse mõjualal. Taimkate

esineb sadamaga piirnevatel aladel. Kaitstavate taimeliikide kasvukohti pole piirkonnas kaardistatud.

EELIS-e andmetel (04.04.2024 seisuga) on muuli maismaapoolse otsa läheduses kaardistatud

Natura elupaigatüübid -vt ptk 4.3. Võimalikke mõjusid elupaigatüüpidele käsitletakse KMH käigus.

Loomastik

Kavandatava tegevusega ei avaldu olulist mõju maismaa imetajatele, kuna sadama alal püsiv

imetajafauna tõenäoliselt puudub. Kavandatav tegevus ei too kaasa imetajate elupaikade kadu ega

olulist mõjutamist. Mereimetajatele ehk viigerhülgele ja hallhülgele võivad avalduda ehitusaegsed

häiringud, kuid olulised negatiivsed mõjud puuduvad. Hüljestele ja nahkhiirtele avalduvaid mõjusid

on põhjalikumalt hinnatud kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude osas ning Natura eelhindamises

(mõjud Väinamere loodusalale).

Ehitustegevus avaldab häiringuid piirkonna linnustikule. Mõjud avalduvad peamiselt veelinnustikule

ehk sadama naabruses paiknevatel merealadel peatuvatele ja toituvatele lindudele. Sadama

maismaapoolses otsas tehtavad tööd võivad avalduda mõjusid ka maismaal ja rannikul viibivatele

lindudele. Häiringute tõttu hoiavad linnud tööde tsoonist mõnevõrra kaugemale.

Rannikulinnustikule sobilikke pesitsuspaiku leidub piirkonna rannikualadel ning tõenäoliselt ka

amortiseerunud sadamarajatistel. Kaitstavatele linnuliikidele avalduvaid mõjusid on käsitletud

kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude osas ja Natura eelhindamises (mõjud Väinamere

linnualale).

Kavandatava tegevuse võimalikku mõju taimestikule ja loomastikule hinnatakse täpsemalt KMH

käigus.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

44 / 55

8.3.4. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale

KMH kontekstis käsitletakse inimese tervist, heaolu või vara mõjutavate mõjuvaldkondadena

kehtivaid norme ületavat müra- või õhusaaste taset ning joogivee kvaliteedi mõjutamist. KMH

programmi koostamise ajal ei ole ette näha, et sadamarajatiste rekonstrueerimine, süvendamine või

süvenduspinnase käitlemine võiksid põhjustada mõjusid inimese tervisele, heaolule või varale. Kui

sellised mõjud KMH käigus ilmnevad, siis neid käsitletakse ja tulemused esitatakse KMH aruandes.

Sealjuures arvestatakse käsitlusalasse (eeldatavasse mõjualasse; vt ptk 8.1) jääva asustusega, kuid

kui oluline mõju võib ulatuda kaugemale, siis käsitletakse mõju niikaugele, kui see osutub vajalikuks.

8.3.5. Mõju kliimale ja kavandatava tegevuse tundlikkus kliimamuutuse korral

Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-

järgult majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja

keskkonnahoidlikumaks. Selleks kiitis Riigikogu aprillis 2017. aastal heaks dokumendi „Kliimapoliitika

põhialused aastani 2050“, milles esmakordselt lepiti kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis

ning tegevussuunad selle poole liikumisel. Eesti on võtnud kohustuse kasvuhoonegaaside (KHG)

heite ja sidumise tasakaalustamise hiljemalt 2050. aastaks, viies KHG netoheide nullini. KMH

koostamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse kliimamõju eelkõige süsiniku jalajälje ehk

CO2ekv heite hindamise kaudu. Maakasutuse heitmete valdkonnas rakendatakse IPCC LULUCF sektori

metoodikat21, kus on arvesse võetud Eesti maakasutuse inventuuri eriheitetegureid 1990-2021.

aasta andmete põhjal (Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory

Report)22. Ülejäänud valdkondades rakendatakse tunnustaud metoodikate elemente lähtuvalt

algandmete kättesaadavusest ning eeldatavalt kõige suurema heitega tegevustest.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani23 kohaselt toob

äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega

seotud loodusõnnetuste sagenemise. Eesti kontekstis tähendab see äärmuslike temperatuuride

sagenemist tulevikus, ekstreemseid põuaperioode ja samuti ekstreemseid sademete hulkasid, mis

võivad põhjustada lokaalseid üleujutusi, seda eriti tehispindadel.

Rohuküla sadama alal asuvad asfalteeritud alad ning tumedad pinnad võivad seega soosida tulevikus

ka lokaalsete kohalike kuumasaarte teket, seda eriti maatuule (ida tuulte) puhul. Lääne tuultega on

tõenäoline meretuulte jahutav efekt ning seeläbi jahedam tajutav temperatuur ka sadamaaladel.

Kuumasaarte puhul peab silmas pidama ka võimalikku ohtu inimeste tervisele.

Lisaks kasvavatele temperatuuridele ning pikemas trendis ka suuremale sademete hulgale

mõjutavad Rohuküla sadamat tõenäoliselt enim talvised tormid: nendega kaasnev suurem

lainekõrgus, suurenenud sademete hulgad ning tugevad tuuled. Üleüldist tuulte trendide muutust on

kliimamuutuste kontekstis aga keeruline välja tuua.24 Üleujutusohtu tulenevalt üldisest

mereveetasemetõusust kui ka tormidest tingituna on käsitletud peatükis 4.7.

21 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories Volume 4 Agriculture, Forestry and Other Land

Use 22 Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory Report, Republic of Estonia Ministry of the

Environment. Dokument leitav:

https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwjB-

YikjPCBAxVQKBAIHac2CdkQFnoECBMQAQ&url=https%3A%2F%2Fkliimaministeerium.ee%2Fmedia%2F9350%2

Fdownload&usg=AOvVaw3RpJUqOr1TJ55Tdzo41vb1&opi=89978449 23 Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030.

Keskkonnaministeerium 24 Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

45 / 55

8.3.6. Mõju kultuuripärandile

KMH käigus hinnatakse mõju seoses piirkonnas olevate XX sajandi arhidektuuripärandi objektidega

ja analüüsitakse selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning tehakse vajadusel ettepanekud

sobivaima lahendusvariandi (leevendusmeetme) valikuks.

Ehitus- ja kaevetöödel ning süvenduspinnase paigutamisel tuleb arvestada kultuuriväärtusega

leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.

8.3.7. Avariiolukordade võimalikkus

Sadamarajatiste tehnilisest seisukorrast, piisavusest ja asjakohasusest sõltub sadama ja sellega

piirneva laevatee navigatsiooniohutus. Mereõnnetused omakorda võivad põhjustada nii

keskkonnareostuse, kujutada ohtu inimeste tervisele, elule ja heaolule ning mõjutada vara väärtust.

Mandri- ja saarevahelised transpordiühendused on esmatähtis teenus. Rohuküla sadama

sadamarajatiste heast seisukorrast sõltub mandri ja Hiiumaa ning Vormsi saare vaheliste

transpordiühenduste sujuv ja ohutu toimimine. Seega on kavandatavast tegevusest sõltuv kõige

tõsisemate tagajärgedega avariiolukord transpordiühenduste lakkamine Hiiumaa ja/või Vormsi

saarega.

8.3.8. Jäätmeteke

Jäätmekäitlus nii ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ja Haapsalu linna

jäätmehoolduseeskirjale (Haapsalu Linnavolikogu määrus nr 45, vastu võetud 03.06.2019), määrata

vastutajad ning tagada asjakohane järelevalve ehitustööde käigus ja aruandlus.

Kaadamist Läänemerel reguleerib Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon.

Konventsiooni kohaselt on lubatud kaadata ainult merepõhjast väljakaevatud ainet ja haldusorgan

peab kaadamiseks lubade andmisel rakendama nn jäätmetekke vältimise põhimõtteid, mille eesmärk

on leida kaadamisele alternatiivseid võimalusi maismaal. Kaadatavat ainest käsitletakse kui jäätmeid

ning merre kaadamine peaks olema viimane lahendus, kui kõik muud võimalused on ammendunud

või oleksid ebamõistlikult kallid. Veeseaduse kohaselt võib süvenduspinnast kaadata tingimusel, et

see ei ohusta laevaliiklust. Süvenduspinnase maht on kuni 100 000 m3.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

46 / 55

9. KMH koostamise ja menetlemise ajakava

KMH menetlust korraldab otsustaja ehk Haapsalu Linnavalitsus vastavalt KeHJS-es sätestatud

menetluskorrale. Käesolevas peatükis toodud ajakava on mõeldud peamiselt avalikkusele peamiste

KMH programmi ja aruande koostamist ja kaasamist puudutavate menetlusetappide indikatiivse

ajaperioodi kohta – vt Tabel 3.

Tabel 3. KMH läbiviimise eeldatav ajakava

Tegevus Periood, aeg Täitja

Eksperdirühm koos arendajaga koostavad KMH programmi (eelnõu)

03.05. 2024 Skepast&Puhkim OÜ OÜ,

AS Saarte Liinid

Arendaja esitab KMH programmi eelnõu

otsustajale (Haapsalu Linnavalitsus)

07.05.2024 AS Saarte Liinid

Otsustaja kontrollib KMH programmi

vastavust nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks

21.05.2024 Haapsalu Linnavalitsus

Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma

pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH programmi kohta seisukoha

22.06.2024 Asjaomased asutused (vt

KeHJS § 23)

Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab

arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta

07.07.2024 Haapsalu Linnavalitsus

Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse

korral KMH programmis parandused ja täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist

26.07.2024 Skepast&Puhkim OÜ,

AS Saarte Liinid

Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud programmi

31.07.2024 AS Saarte Liinid

Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja

täiendatud programmi25

14.08.2024 Haapsalu Linnavalitsus

Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust

väljapanekust ja avalikust arutelust

08.08.2024 Haapsalu Linnavalitsus

Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH programmi avaliku arutelu

29.08.2024 AS Saarte Liinid Haapsalu Linnavalitsus

KMH programmi täiendamine lähtudes avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele

vastamine

06.09.2024 Skepast&Puhkim OÜ,

AS Saarte Liinid

Arendaja esitab KMH programmi otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks

09.09.2024 AS Saarte Liinid

Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust nõuetele ja teeb programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse

04.10.2024 Haapsalu Linnavalitsus

25 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral

menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

47 / 55

Tegevus Periood, aeg Täitja

Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes

16.10.2024 Haapsalu Linnavalitsus

Eksperdirühm viib läbi KMH ja koostab KMH aruande

November 2024 Skepast&Puhkim OÜ

Arendaja esitab KMH aruande otsustajale November 2024 AS Saarte Liinid

Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele ja korraldab keskkonnamõju

hindamise aruande vähemalt 30 päeva kestva

avaliku väljapaneku ja edastab aruande asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks

Detsember 2024 Haapsalu Linnavalitsus

Arendaja ja otsustaja korraldavad KMH

aruande avaliku arutelu

Jaanuar 2025 AS Saarte Liinid

Haapsalu Linnavalitsus

Otsustaja vaatab 21 päeva jooksul avalikust

arutelust arvates läbi avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited, küsimused ja asjaomaste asutuste seisukohad ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades

avalikustamise tulemusi ning asjaomaste asutuste seisukohti.

Veebruar 2025 Haapsalu Linnavalitsus

Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral KMH aruandes parandused ja

täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist

Veebruar 2025 Skepast&Puhkim OÜ,

AS Saarte Liinid

Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud

aruande

Märts 2025 AS Saarte Liinid

Otsustaja edastab KMH aruande kaitstava

loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks

Aprill 2025 Haapsalu Linnavalitsus

Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust

nõuetele ja teeb aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse

Mai 2025 Haapsalu Linnavalitsus

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

48 / 55

10. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi

avalikustamisest

10.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused

ja isikud ning nende teavitamine

Vastavalt KeHJS § 13 lõikele 9 esitab KMH ekspert programmis asjaomaste asutuste loetelu koos

menetlusse kaasamise põhjendusega – vt Tabel 4.

Tabel 4. KMH asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega

Huvitatud asutus/isik Kaasamise põhjendus

Haapsalu Linnavalitsus On otsustajana menetlus-protsessiga kursis ning kaasab mõjutatud ja

huvitatud isikud.

Keskkonnaamet Keskkonnakasutamise, looduskaitse ning looduskeskkonna kaitseks

kehtestatud seaduste ja normide täitmise kontrollimise eest vastutav

asutus.

Transpordiamet Ohutu ja turvalise veeliikluse ning laevade ja sadamate ohutus- ja

turvalisusnõuete eest vastutav asutus.

TS Laevad OÜ Mandri ja Hiiumaa vahel parvlaeva liikluse korraldamise eest vastutav

asutus.

AS Kihnu Veeteed Mandri ja Vormsi saare vahel parvlaeva liikluse korraldamise eest

vastutav asutus.

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Vastavalt TTJA põhimäärusele on ameti ülesanne ehitise kasutamise

õiguse andmine ja hoonestuslubade andmine;

Terviseamet Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest vastutav asutus.

Haapsalu Linnavalitsus otsustajana teavitab eelnimetatud ametiasutusi, kavandatava tegevuse ala

ja selle naaberkinnisasjade omanikke, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate

organisatsioonide kaudu KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust

elektrooniliselt.

Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Haapsalu Linnavalitsus KMH

programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt:

- väljaandes Ametlikud Teadaanded;

- ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes;

- kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas26

10.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta

Vastavalt KeHJS-e §-le 151 küsis Haapsalu Linnavalitsus otsustajana programmi sisu kohta

seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 4).

26 Otsustab Haapsalu Linnavalitsus vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

49 / 55

Käesolevas peatükis antakse ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest ja nendega

arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest (vt. Tabel 5). Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti, Terviseameti, Transpordiameti ja Keskkonnaameti seisukohad on KMH

programmile lisatud – vt Lisa 3.

Tabel 5. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest ja nendega

arvestamisest

Jrk nr

Asutus, kirja kuupäev ja

number

Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)

Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta

1. Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet

27.05.2024 nr 16-

6/24-07233-002

KMH programmi tabelis 4 „KMH

asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega“ on kirjas TTJA kaasamise põhjendusena: Ehitustegevuse järelevalve eest

vastutav asutus. Palume see eemaldada, kuna TTJA ei tee ehitusaegset järelevalvet ning lisada õige kaasamise põhjendus.

Vastavalt TTJA põhimäärusele

on ameti ülesanne ehitise kasutamise õiguse andmine ja hoonestuslubade andmine. Tabel 4 on vastavalt korrigeeritud.

2. Terviseamet

04.06.2024 nr 9.3-

4/24/5328-2

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju

hindamise programmiga ning täiendavaid ettepanekuid programmi sisule ametil ei ole.

-

3. Transpordiamet

13.06.2024 nr 7.2- 4/24/8857-2

Transpordiamet on läbi vaadanud Teie poolt esitatud Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi (töö nr. 24000032)

eelnõu ning meil ei ole märkusi selle asjakohasuse, piisavuse ega ekspertrühma koosseisulise piisavuse kohta.

Samas juhime tähelepanu, et KMH programmi peatükis „1. Sissejuhatus“

viidatud KeHJS § 6 lõige 1 punkt 13 ei käsitle olulise keskkonnamõjuga

tegevusena süvendamist ja tahkete ainete uputamist merepõhja.

Peatükk 1. on korrigeeritud vastavalt esitaud märkusele.

3. Keskkonnaamet

1A. KMH programmis on läbivalt välja

toodud, et kavandatakse ka mitte taastatavate muulide (lainemurdjate) lammutamine ning viidatakse, et sellel võiks olla positiivne mõju. Seejuures ei ole selgitatud, kas vanade muulide eemaldamine merest on millekski vajalik või soovitakse

sellega vaid parandada merekeskkonda. Kaaluma peaks

veealuste lainemurdjate eemaldamise mõttekust - nende eemaldamine tekitab asjatut häiringut ning tänaseks päevaks on

nad kujunenud keskkonna loomulikuks osaks ning ühtlasi

AS-i Saarte Liinid hinnangul

segavad muulidest eralduvad konstruktsiooni osad laevaliiklust ja need tuleb navigatsiooniohutuse tagamiseks lammutada.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

50 / 55

Jrk nr

Asutus, kirja kuupäev ja

number

Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)

Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta

pakuvad varjepaiku vee-elustikule. Tuleb uurida nende muuli jäänuste praegust seisundit, kuna sinna võib

olla kujunenud karidele iseloomuliku elustikuga kooslus. Juhul, kui kooslus on kujunenud, siis võiks muuli jäänused alles jätta, kui need ei sega just laevaliiklust ja muulide materjali pole mõeldud mujal kasutada. Muuli

jäänuste alles jätmisel väheneks

heljumi ja häirimise mõju ülejäänud elustikule.

1B. Keskkonnaamet on oma

26.05.2023 kirjas viidanud, et tuleb veenduda ehitusprojektis kavandatud rajatiste kooskõla looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-ga 38. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis uute

ehitiste ja rajatiste ehitamine keelatud. Juhime tähelepanu, et keskkonnaluba vee erikasutuseks ei anta, kui tegevus ei ole kooskõlas kehtiva planeeringuga

(keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 55), ka ehituseadustiku kohaselt

peab olema tegevus kooskõlas planeeringutega (ehitusseadustik § 12 lg 2, § 42 lg 1, § 44 p 1):

1) Ehituskeeluvööndis ei kehti

ehituskeeld kalda kindlustusrajatisele6 ning olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Rohuküla sadama

lõunabasseini kaitserajatised on

kantud ehitisregistrisse olemasolevate ehitistena, seega on võimalik nende rekonstrueerimisel kasutada LKS § 38 lg-s 4 toodud erandeid.

2) Palume projekti lisada täiendavalt informatsioon ehituskeeluvööndis ehitamist võimaldavate erandite kohta.

Märkus puudutab

ehitusprojekti.

Märkus ei sisalda seisukohta KMH programmi kohta, selle alusel ei ole vaja KMH programmi parandada ega täiendada (KeHJS § 151 lg 6).

2A. KMH programmi lk 15 on kirjas:

„Samas piirkonnas Väinamere

hoiualal kavandatava tegevuse alast 140 m kaugusel on registreeritud kolme III kaitsekategooria kaitstava

liigi elupaigad: balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), niidu- kuremõõk (Gladiolus imbricatus), Kahkjaspunane-sõrmkäpp

(Dactylorhiza incarnata)“. Juhime tähelepanu, et kaitstavate

KMH programm on korrigeeritud vastavalt

esitatud märkusele.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

51 / 55

Jrk nr

Asutus, kirja kuupäev ja

number

Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)

Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta

taimeliikide loetelus on tehtud viga, alal ei asu niidu-kuremõõga, vaid hoopis niidu-asparherne kasvukoht.

2B. Juhime tähelepanu, et kui

süvenduspinnase paigutamisel soovitakse kasutada Kermo kinnistu maismaa ala, tuleb ka selles osas KMH käigus analüüsida tegevuse mõju ranna kaitse eesmärkidele (LKS § 34) ja Natura elupaigatüüpidele, sh

käsitleda seda tegevust konkreetse alternatiivina.

Võimalus paigutada

süvenduspinnas Kemo kinnistule on kajastatud KMH programmi peatükis 3.3 „Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused“. Seega käsitletakse seda

tegevust KMH-s alternatiivina.

Pinnase paigutamist Kemo kinnistule on käsitletud ka Natura eelhindamises (vt ptk. 7.5.1). Kuna Natura

eelhindamise tulemus on, et mõju Natura aladele ei ole välistatud ja läbi tuleb viia asjakohane hindamine, siis hinnatakse KMH programmi kohaselt pinnase paigutamise

mõju Natura elupaigatüübile ja ranna kaitse eesmärkidele.

3A. Arvestades tegevuse mahtusid tuleb KMH aruandes analüüsida, kuivõrd võib toitaineid lisanduda

süvendus- ja kaadamistööde käigus.

Arvestatakse - KMH programmi ptk 8.3.2 on märkuse põhjal täiendatud.

3B. Keskkonnamõju hindamisel tuleb

käsitleda, kas kavandatav tegevus, sh pinnase paigutamine Kermo kinnistuga piirnevale merealele on kooskõlas Eesti Merestrateegia eesmärkidega. Eesti Merestrateegia kohaselt on Eesti mereala

keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis

mõjutavad merepõhja terviklikkust, hüdrograafilisi tingimusi ja kaldajoont. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja

terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri ning uueks sihiks on välja pakutud, et loodusliku merepõhja füüsilise kao, häiringu ja püsivate hüdrograafiliste muutuste pindala väheneb.

Arvestatakse - KMH

programmi ptk 8.3.2 on märkuse põhjal täiendatud.

4. Asjakohaseks saab lugeda praegu

kehtivat veemajanduskava, palume tekstis teha vastav parandus.

KMH programm on

korrigeeritud vastavalt esitatud märkusele.

5. Täpsustame, et uuringutest

lähtuvalt on KMH aruande käigus vajalik analüüsida võimalikke hüdrodünaamika muutusi, muutusi setete liikumises ja

Arvestatakse - KMH

programmi ptk 8.3.2 on märkuse põhjal täiendatud.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

52 / 55

Jrk nr

Asutus, kirja kuupäev ja

number

Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)

Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta

rannaprotsessides ja võimalikku mõju piirnevatele rannaaladele.

6A. Lk 39 on kirjas: „Kokkuvõttes on linnualale avalduvate mõjude

aspektist eelistatud alternatiiviks setete ladustamine Kapteni ja Kemo kinnistule“. Siiski kaadamiskohtade alternatiivide hulgas (lk 9-10) ei ole seda alternatiivina välja toodud, nimetatakse vaid, et arendaja kaalub

võimalust. Seda peaks käsitlema alternatiivina. Kui kokkuleppe sõlmimine maaomanikuga on vähetõenäoline, on eksitav viidata sellele kui eelistatud alternatiivile.

Võimalus paigutada süvenduspinnas Kemo

kinnistule on kajastatud KMH programmi peatükis 3.3 „Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused“. Seega käsitletakse seda tegevust KMH-s alternatiivina.

Eelistatud on see Natura eelhindamise põhjal Väinamere linnualale. Kuna KMH käigus viiakse läbi Natura asjakohane hindamine, siis selgub alternatiivide lõplik eelistus Natura aladele ja

teisele keskkonnaelementidele alles KMH tulemuste põhjal, mis esitatakse KMH aruandes.

6B. Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes

(Lemma OÜ, 2024) käsitleti Heinlaiu kaadamisala vaid Heltermaa sadama

laiendamise projekti raames ning ei ole selge, kas see sobiks kaadamiseks ka oluliselt suuremate mahtude korral, sh ei ole analüüsitud võimalikku koosmõju. Seda tuleb käsitleda käesolevas KMH aruandes

või täiendada vastavalt Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet.

Arendaja kinnitusel täiendatakse Heltermaa sadama DP KSH aruannet

võimalusega kaadata sinna ka teistes AS Saarte Liinid

sadamates tekkinud süvenduspinnas.

6C. Juhime tähelepanu, et 2024. aastal on täiendatud HELCOM

juhendit Guidelines for Management of Dredged Material at Sea. Juhendi tehnilises lisas I, on osas II toodud primaarsed saasteained: Cd, Cr, Cu,

Pb, Hg, Ni, Zn, As, ΣPCB, ΣPAH ja TbT. Viimase kolme ühendi analüüsimisest saab loobuda, kui on olemas piisav eelnev info. Seega palume täiendada analüüsitavate ainete nimekirja või lisada vastavad selgitused.

KMH programmi ptk. 5.1 on täiendatud vastavalt esitatud

märkusele.

7. Programmi tuleb alusuuringutena lisada ka kalandusalane uuring, sest kalanduse riiklik andmekogumise

programm ei pruugi mõjusid kalastikule täies mahus näidata. Seireprogramm kasutab seirealadena Matsalu ja Saarnaki seirepunkte, mis asuvad planeeritavast kaadamisalast vastavalt 20 ja 10 km kaugusel ning seal teostatakse ainult suvist seiret.

KMH ekspert ei pea vajalikuks kalandusalase uuringu läbiviimist Rohuküla sadama

alal, sest tegemist on inimtegevusest oluliselt mõjutatud piirkonnaga (vt täpsemalt ptk 4.1), kus oluliste kalaliikide koelmualasid esineda ei saa.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

53 / 55

Jrk nr

Asutus, kirja kuupäev ja

number

Seisukoht KMH programmi kohta (lühendatult)

Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta

Kuna planeeritavad kaadatavad mahud on väga suured, siis peaks kalandusalased uuringud läbi viima

ka kaadamisala lähistel ning uuring peaks sisaldama nii kevadist kui ka sügisest seiret. Väga oluline on teostada sügisene seire merisiia kudeajal (oktoober-november), sest kaadamisala lähedusse jäävad

ajaloolised siiakoelmud ümber

Heinlaiu ja Kaevatsi.

Kalandusalane uuring kaadamisalade piirkonnas on läbi viidud Heltermaa sadama

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Seirepüükide tulemusena oli kaadamisaladel ülekaalukalt saagikaimaks liigiks

demersaalse eluviisiga

mageveeliik nurg, moodustades nii arvuliselt kui kaaluliselt ca 2/3 saagist. Saagikuselt järgmine liik oli ümarmudil, kes isendite arvu järgi moodustas 20% saagist.

Ühtki siia isendit seirepüükidel ei tabatud. KSH käigus tehtud heljumi leviku matemaatiline modelleerimine tuvastas, et enamiku tuule suundade ja kiiruste korral jääb kaadamisel tekkiva heljumi levik

kaadamisalade piiridesse.

Jälgides tuule suunda ja kiirust on võimalik heljumi levimist kaadamisaladelt välja vältida igal juhul. Neid asjaolusid arvesse võttes ei ole

dubleeriva kalanduse uuringu läbiviimine kaadamisaladel vajalik ega otstarbekas. Heltermaa sadama DP KSH käigus valitud kaadamisaladele kaadatakse ka juhul, kui Rohuküla sadama

süvenduspinnast sinna ei viida, st eelistatuks osutub mõni

teine alternatiiv.

Juhime tähelepanu, et Väinamere loodusala kaitstavatele elupaigatüüpidele (ptk-d 4.2.2 ja 7.5.1) on jäänud käsitlemata alal kaardistatud mereelupaigatüüp

veealused liivamadalad (1110) (Tartu Ülikooli Mereinstituudi andmed, EELIS). Elupaigatüübi 1110 levikualale jääb likvideeritavate muulide piirkond, samuti piirneb sellega lõunamuul ning võib olla

puutumus ka alternatiivse kaadamisalaga (joonis 3). KMH peab

hindama mõju ka veealustele liivamadalatele (1110). Eesti Mereinstituudi Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku hindamiseks

on loetletud ka KMH alusuuringute nimistus (ptk 5.1).

KMH programm on läbivalt täiendatud vastavalt esitatud märkusele.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

54 / 55

10.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest

Haapsalu Linnavalitsus korraldas KMH programmi avaliku väljapaneku perioodil 08.08-28.08.2024.

Programmiga sai tutvuda Haapsalu Linnavalitsuse veebilehel toodud linkide kaudu ja Haapsalu

Linnavalitsuse hoone fuajees. Avaliku väljapaneku jooksul kirjalikke ettepanekuid, küsimusi ega

vastuväiteid KMH programmi kohta ei laekunud.

KMH programmi avalik arutelu toimus 29.08.2024 algusega kell 15.00 Rohuküla sadamahoone II

korrusel. Kõigile avalikul arutelul esitatud küsimustele vastati avaliku arutelu käigus suuliselt. Avaliku

arutelu koosoleku protokoll on KMH programmile lisatud – vt Lisa 4.

Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamine

Programm

55 / 55

11. Kasutatud materjalid

− „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“. A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019;

− 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories Volume 4 Agriculture,

Forestry and Other Land Use;

− eElurikkuse andmebaas (PlutoF), https://elurikkus.ee/, andmed seisuga 03.04.2024;

− Eesti Kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.-2021. aastal. Tartu Ülikool 2022;

− Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaas, andmed seisuga 25.03.2024;

− Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruanne, OÜ Hendrikson & Ko, 2021;

− Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100 | Keskkonnaportaal;

− Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti Kunstiakadeemia, 2012;

− Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory Report, Republic of Estonia Ministry of the Environment;

− Haapsalu linna üldplaneering. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0047;

− Heltermaa sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (versioon 18.04.2024). LEMMA OÜ, 2024;

− Kapsi, I., Kall, T. and Liibusk, A., 2023. Sea Level Rise and Future Projections in the

Baltic Sea. Journal of Marine Science and Engineering, 11(8), p.1514;

− Lääne maakonnaplaneering 2030;

− Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027;

− Maa-ameti X-GIS Geoportaali kaardirakendused, seisuga märts 2024;

− Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted

(2019/C 33/01);

− Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (2021);

− Rohuküla – Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid. Oliver Orro, Monika Eensalu 2013;

− Rohuküla sadama detailplaneering

− Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020– 2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276;

− World Meteorological Organization. WMO Climatological Normals;

− Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2018.

AS Saarte Liinid, registrikood 10216057 Info: +372 453 0140 | [email protected] | https://saarteliinid.ee

Rohu 5, Kuressaare, 93819 Saare maakond SEB Pank, SWIFT: EEUHEE2X | IBAN: EE301010022030455004

Haapsalu Linnavalitsus

[email protected] Kuupäev digitaalallkirjas nr 1-11/250-3

Rohuküla sadama lõunabasseini rekonstrueerimise KMH

AS Saarte Liinid esitab Rohuküla sadama lõunabasseini sadamarajatiste KMH programmi ja selle lisad nr 1-4 otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseks vastavalt KeHJS § 18 sätetele. Otsuse tegemise järgselt avaldada vastav teadaanne ka Ametlikes Teadaannetes.

Juhime otsustaja tähelepanu, et AS-I Saarte Liinid soovil on KMH programmi täiendatud kaadamise võimalusega Rohuküla sadama põhjabasseini kagunurka. Lisandunud kaadamiskohta hinnatakse KMH käigus võrdselt teistega ja tulemused esitatakse KMH aruandes.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hillar Varik

Ehituse projektijuht

Lisad:

• Lisa 1: Ehitusloa taotlus

• Lisa 2: Haapsalu Linnavalitsuse korraldus nr 910; 04. oktoober 2023

• Lisa 3: KMH programmi kohta laekunud seisukohad ametkondadelt

• Lisa 4: KMH programmi avaliku arutelu protokoll

1

1

10 3,0

58 ,5

LÕUNAMUUL PIKKUSEGA L=200,0m

PROJEKTEERITUD ESTKONSULTI TÖÖS NR B132 TRANSPORDIAMETILE 76,8

55,4

58,8

45,5

86,9

1

1

OLEMASOLEVA LAINEMURDJATE JÄÄNUSTE EEMALDAMINE-LAMMUTAMINE140,1

210,6

LÄÄNEMUULI KOGUPIKKUS ON 340 m PIKKI MUULI HARJA, +2,80 m

VEEPIIR, ±0.00 EH2000

NÕLVA JA PÕHJA LÕIKEJOON

RISTMUULI KOGUPIKKUS ON 87 m PIKKI MUULI HARJA, +2,80 m

OTSATULI BETOONIST VUNDAMENDIL

OTSATULI BETOONIST VUNDAMENDIL LAEVADE PÖÖRDERING

Ø280,0

29,6

16,5

Saarte Liinid

JUHISED 1. JOONISE ALUSPLAANINA ON KASUTATUD SAARTE LIINIDELT SAADUD

GEODEETILIST MÕÕDISTUST. 2. SÜGAVUSED ON SAADUD TRANSPORDI AMETI ANDMEBAASIST JA

KUJUNDATUD KÄESOLEVA ESKIISI KOOSTAJA POOLT. 3. KOORDINAADID L-EST 97 SÜSTEEMIS. 4. KÕRGUSED EH2000 SÜSTEEMIS. 5. LÕIKED 1 - 1 JA 2 - 2 ON NÄIDATUD VASTAVALT JOONISTEL 6-01 JA 6-02.

MUUDATUSED v02 - KORRIGEERITUD LÕUNAMUULI JA RISTMUULI MAHUD. LISATUD OLEMASOLEVA PÕHJAMUULI TEHNILISED NÄITAJAD.

A2+A4

LÕUNABASSEINI LÄÄNEMUULI TEHNILISED NÄITAJAD Jrk Näitaja Arv Ühik

1 Ehitisealune pindala 12110 m²

2 Maht 58200 m³

3 Uputatava pinnase maht 50710 m³

4 Veepealse osa maht 7490 m³

5 Laius 35,6 m

6 Pikkus 340,0 m

7 Kõrgus 2,8 m

8 Absoluutne kõrgus 2,8 m

LÕUNABASSEINI RISTMUULI TEHNILISED NÄITAJAD Jrk Näitaja Arv Ühik

1 Ehitisealune pindala 3350 m²

2 Maht 17800 m³

3 Uputatava pinnase maht 15520 m³

4 Veepealse osa maht 2280 m³

5 Laius 35,6 m

6 Pikkus 103,0 m

7 Kõrgus 2,8 m

8 Absoluutne kõrgus 2,8 m

OLEMASOLEVATE PÕHJA- JA LÄÄNEMUULI MAHUD, LAIUS JA EHITISEALUNE PINDALA ON MÄÄRATUD TRANSPORDIAMETI PÕHJASÜGAVUSTE ANDMEBAASI JA GEODEETILISE MÕÕDISTUSE PÕHJAL.

OLEMASOLEV LÄÄNEMUULI TEHNILISED NÄITAJAD Jrk Näitaja Arv Ühik

1 Ehitisealune pindala 4500 m²

2 Maht 3600 m³

3 Uputatud pinnase maht 3600 m³

4 Veepealse osa maht 0 m³

5 Laius 12,0 m

6 Pikkus 340,0 m