Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seadus

1

Põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seadus

Põllumajandusloomade aretuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses:

„21. peatükk

Hobuslased

§ 111. Hobuslaste võistlus

Hobuslaste võistlus käesoleva seaduse tähenduses on võistlus hobuslastega, sealhulgas:

1) võidusõit;

2) takistussõit;

3) kolmevõistlus;

4) koolisõit;

5) rakendivõistlus;

6) demonstratsioonklass.

§ 112. Hobuslaste võistlustingimused

(1) Hobuslaste võistlustingimustes ei või vahet teha Eestis registreeritud või sealt pärit

hobuslase ja teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud või sealt pärit hobuslase vahel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata järgmiste hobuslaste võistluste või ürituse

suhtes:

1) tõuraamatusse kantud hobuslastele tõu parandamiseks korraldatav võistlus;

2) hobuslaste valimiseks korraldatav piirkondlik võistlus;

3) ajalooline või traditsiooniline üritus.

§ 113. Hobuslase võistlustest teavitamine

(1) Korraldaja teavitab hiljemalt 15. detsembriks Põllumajandus- ja Toiduametit järgmisel

aastal kavandatavatest käesoleva seaduse § 112 lõikes 2 nimetatud võistlustest ja üritusest, mille

võistlustingimustes tehakse vahet Eestis registreeritud või sealt pärit hobuslase ja teises

Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud või sealt pärit hobuslase vahel, edastades järgmise

teabe:

1) käesoleva seaduse § 112 lõikes 2 nimetatud võistluse või ürituse liik;

2) võistluse või ürituse toimumise aeg ja koht;

3) võistlustingimused, milles tehakse vahet Eestis registreeritud või sealt pärit hobuslase ja

teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud või sealt pärit hobuslase vahel, lisades selle

tegemise vajaduse kohta põhjenduse.

(2) Nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ võistlushobustega kauplemise ja võistlustel osalemise

tingimuste kohta (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 60–61), artikli 4 lõikes 2 nimetatud andmete

EELNÕU

17.09.2024

2

kogumise eest vastutab ja nendest teavitab Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu

liikmesriike Põllumajandus- ja Toiduamet.“;

2) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„1 Nõukogu direktiiv 90/428/EMÜ võistlushobustega kauplemise ja võistlustel osalemise

tingimuste kohta (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 60–61), muudetud direktiiviga 2008/73/EÜ (ELT

L 219, 14.08.2008, lk 40‒54)“.

Algatab Vabariigi Valitsus … …..2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vabariigi Valitsuse nimel

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2024

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiitsministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/983

Põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise

seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu, EN_POLAS_2024.pdf

2. Põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri,

SK_POLAS_2024.pdf

3. Põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1,

SK_POLAS_2024_Lisa_1.pdf

4. Põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2,

SK_POLAS_2024_Lisa_2.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet

Sirje Jalakas

625 6578, [email protected]

Diana Rammul

[email protected]

1

Põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk

on taastada kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Põllumajandusloomade aretuse seadust1

(edaspidi PõLAS) täiendatakse vajalike sätetega nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ2 uuesti üle

võtmiseks ning komisjoni otsuse 92/216/EMÜ3 ja komisjoni rakendusotsuse 2020/3884

rakendamiseks. Nimetatud direktiiv võeti PõLASesse üle ja otsuse 92/216/EMÜ rakendamiseks

kehtestati 2004. aastal PõLASes asjakohane säte loomade ja loomsete saadustega kauplemise

ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadusega5. Eelnimetatud otsuse ja

rakendusotsusega kehtestatakse hobuslaste võistluste korraldamise eelteavituse vorminõuded

ja tähtajad. Paraku jäid need sätted 2018. aastal jõustunud PõLASe terviktekstist ekslikult välja,

sest seaduse põhieesmärk oli rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

2016/10126, mis kohaldub üksnes tõuloomadele. Mainitud direktiiv ja otsused aga puudutavad

lisaks tõuhobuslastele ka muid hobuslasi. Eelnõu eesmärk on parandada see eksimus ja tagada,

et nimetatud direktiiv oleks jätkuvalt Eesti õiguses üle võetud ja otsused oleksid rakendatud.

Eelnõus kavandataval on positiivne mõju Eestile, sest sellega taastatakse kooskõla Euroopa

Liidu õigusega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna nõunik Sirje Jalakas (625 6578, [email protected]). Eelnõule tegi juriidilise

ekspertiisi ja seletuskirja kvaliteeti kontrollis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna nõunik Diana Rammul ([email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja

seletuskirja Heleri Piip.

1.3. Märkused

1 RT I, 02.12.2022, 4 2 Nõukogu direktiiv 90/428/EMÜ võistlushobustega kauplemise ja võistlustel osalemise tingimuste kohta (EÜT

224, 18.08.1990, lk 60–61) 3 Komisjoni otsus 92/216/EMÜ nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ artikli 4 lõikes 2 nimetatud hobustele

korraldatavaid võistlusi käsitlevate andmete kogumise kohta (EÜT L 104, 22.04.1992, lk 77–77) 4 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/388, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ

rakenduseeskirjad seoses ratsavõistluste eeskirjade suhtes tehtavate eranditega ning muudetakse komisjoni otsust

2009/712/EÜ seoses viidetega zootehnilistele õigusaktidele (ELT L 73, 10.03.2020, lk 19‒24) 5 RT I 2004, 34, 236 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja

nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja

genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive

89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse

määrus) (ELT L 171, 29.06.2016, lk 66–143)

KAVAND

11.09.2024

2

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõus kavandatavad erandid on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava

aastani 2030“ tegevussuuna 4 „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ eesmärgiga

„Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus“.

Eelnõu on seotud nõukogu direktiiviga 90/428/EMÜ, komisjoni otsusega 92/216/EMÜ ja

komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/388.

Eelnõus kavandatakse PõLASe redaktsiooni RT I, 02.12.2022, 4 muudatused.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on taastada kooskõla Euroopa Liidu õigusega. PõLASes esitatakse vajalikud

sätted nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ uuesti üle võtmiseks ning komisjoni otsuse

92/216/EMÜ ja komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/388 rakendamiseks. Enne PõLASe

2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni (RT I, 28.12.2018, 35) reguleeris

põllumajandusloomade aretust kuni 2018. aasta 31. detsembrini kehtinud PõLASe redaktsioon

(RT I, 16.06.2017, 22), millega oli käesolevas eelnõus mainitud direktiiv üle võetud ja

rakendatud nimetatud otsust. Sellest tingituna kohaldusid Eesti suhtes normid, mille kohaselt ei

tohtinud hobuslaste võistlustingimustes teha vahet Eestist pärit ja seal registreeritud hobuslastel

ning teisest liikmesriigist pärit ja seal registreeritud hobuslastel. Samuti kehtis direktiivi kohane

erand kindlaks määratud võistluste ja ürituse suhtes, mille puhul ei kohaldatud sellist

vahetegemise keeldu. Samuti oli teabe avaldamise kohta sätestatud kohustus avalikustada see

pädeva asutuse veebilehel. PõLASe 2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsioonis tunnistati

kehtetuks seni kehtinud PõLASe redaktsioon ja koos sellega ekslikult ka seaduse § 23, mille

kehtetuks tunnistamiseks polnud alust ning millega oli üle võetud nõukogu direktiiv 90/428/

EMÜ ja rakendatud komisjoni otsust 92/216/EMÜ. Eelnõus esitatakse vajalikud sätted

nimetatud direktiivi uuesti üle võtmiseks ja mainitud otsuste rakendamiseks.

Põhjusel, et hobuslaste võistluste nõudeid on Euroopa Liidu tasandil täiendatud avaldatava

teabe avaldamise vorminõuete ning konkreetsete tähtaegadega7, siis on õigusselguse eesmärgil

võetud eelnõus täpsemalt üle direktiivi sätted, samuti on otsuseid eelnõus täpsemalt rakendatud.

Varem oli nõukogu direktiiv 90/428/EMÜ üle võetud ja komisjoni otsust 92/216/EMÜ

rakendatud üldiste viidete kaudu nimetatud õigusaktidele.

Võrreldes varasemaga kehtestatakse võistluse korraldajale kohustus teavitada Põllumajandus-

ja Toiduametit (edaspidi PTA) nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ artiklis 3 nimetatud võistlustest,

mille tingimustes tehakse vahet Eestis registreeritud ja sealt pärit hobuslase ning teises

liikmesriigis registreeritud ja sealt pärit hobuslase vahel. PTA-l on seesugust teavet vaja selleks,

et täita komisjoni otsuses 92/216/EMÜ sätestatud kohustust koguda sellesisulist teavet ja

mainitud direktiivi artikli 4 lõikes 2 sätestatud kohustust teavitada sellisest teabest komisjoni ja

teisi liikmesriike. Varasema praktika kohaselt pöördus PTA ise teabe saamiseks võistluste

7Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/388, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ

rakenduseeskirjad seoses ratsavõistluste eeskirjade suhtes tehtavate eranditega ning muudetakse komisjoni otsust

2009/712/EÜ seoses viidetega zootehnilistele õigusaktidele (ELT L 73, 10.03.2020, lk 19‒24) on täiendatud

hobuslaste võistluste nõudeid.

3

korraldajate ja aretusühingute poole, mis ei ole aga piisavalt tõhus Euroopa Liidu õiguse

rakendamiseks, sest sellisel viisil ei pruugi teave kõigi asjakohaste võistluste kohta PTA-ni

jõuda. Niimoodi ei ole PTA-l võimalik täita Euroopa Liidu õigusest tulenevat teavituskohustust

komisjoni ja teiste liikmesriikide suhtes, mis võib lõpuks kaasa tuua komisjoni

rikkumismenetluse Eesti suhtes.

Eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist, täpsemalt varasema eksimuse parandamist

Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel ja sel juhul ei nõuta Vabariigi Valitsuse

22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“8 (edaspidi

HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK)

koostamist. Eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud

olulist mõju ja ka sel juhul ei nõuta HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt VTK koostamist.

Eeltoodud põhjustel ei koostatudki enne eelnõu ettevalmistamist seaduseelnõu VTK-d.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse üks peatükk, mis sisaldab kolme paragrahvi.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse PõLASt peatükiga 21 „Hobuslased“.

Paragrahviga 111 võetakse üle nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ artikkel 2 ja esitatakse

hobuslaste võistluse määratlus, mille kohaselt on selleks võistlus hobuslastega, sealhulgas

võidusõit, takistussõit, kolmevõistlus, koolisõit, rakendivõistlus ja demonstratsioonklass.

Hobuslaste võistluste mõistega on hõlmatud ka lisaks eelnimetatutele traavivõistlused ning

muud hobuslaste võistlused nii sadulas, rakendis kui ka ilma sadulata.

Eelnõu § 112 lõike 1 kohaselt ei tohi hobuslaste võistlustingimustes teha vahet Eestis

registreeritud ja sealt pärit hobuslase ning teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud ja

sealt pärit hobuslase vahel. Selline vahetegemise keeld puudutab eelkõige loomade võistlusele

registreerimist, nende hindamist ja võistluselt saadavat võimalikku auhinnaraha või tulu, s.t.

sellist tüüpi hobuslasi ei tohi diskrimineerida nende päritoluriigi ega registreerimiskoha põhjal.

Registreerimise all peetakse silmas komisjoni delegeeritud määruses 2019/20359 kehtestatud

registreeritud hobuslase määratlust, mille kohaselt on registreeritud hobuslane järgmist liiki ja

järgmistele tingimustele vastav loom:

a) Equus caballus või Equus asinus liiki kuuluv tõupuhas aretusloom, kes on kantud sellise

tõuraamatu põhiosasse, mille on loonud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/1012 artikli 4 või 34 kohaselt tunnustatud aretusühing või aretusasutus, või vastab loom

sellise tõuraamatu põhiosasse kandmise tingimustele;

b) Equus caballus liiki kuuluv peetav loom, kelle on registreerinud võistlus- või

võidusõiduhobustega tegelev rahvusvaheline liit või organisatsioon otse või riigisisese alaliidu

või filiaali kaudu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kehti nimetatud diskrimineerimiskeeld järgmiste samas

lõikes loetletud võistluste ja ürituse suhtes võistlustingimustes:

8 RT I, 29.12.2011, 228 9 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate

maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 05.12.2019, lk 115–169)

4

1) tõuraamatusse kantud hobuslastele tõu parandamiseks korraldatav võistlus (seda erandit

kohaldatakse konkreetse tõu parandamise eesmärki teenivate võistluste puhul, mis panustavad

vastava tõu aretusprogrammi täitmisesse);

2) hobuslaste valimiseks korraldatav piirkondlik võistlus;

3) ajalooline või traditsiooniline üritus.

Loetletud võistluste ja ürituse korraldamiseks tuleb korraldajatel eelnõu § 113 lõike 1 kohaselt

esitada PTA-le 15. detsembriks sellise võistluse või ürituse järgmisel aastal korraldamise

kavatsuse kohane eelteavitus. Mainitud teavituses tuleb esitada ka põhjendus selle kohta, miks

on sellise võistluse või ürituse puhul vaja kohaldada muust liikmesriigist pärit olevatele või seal

registreeritud hobuslastele diskrimineerivaid võistlustingimusi.

Sama paragrahvi lõikega 2 sätestatakse muu hulgas, et hobuslaste võistluste kohta andmete

kogumise eest vastutab ning nendest teavitab Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu

liikmesriike PTA. Nad koguvad ja avalikustavad eelnõus mainitud andmed ka oma kodulehel

komisjoni rakendusotsuses (EL) 2020/388 ettenähtud ajal ja viisil. Nimetatud rakendusotsuse

kohaselt tuleb selliste võistluste ja ürituste toimumise kohta käiv teave esitada pädeva asutuse

kodulehel, mida tuleb uuendada vähemalt iga aasta 31. detsembriks kõigi järgmisel aastal

kavandatavate võistluste ja ürituste põhjal. Kuna pädev asutus vajab esitatud info avaldamiseks

ning vajaduse korral ka lisateabe saamiseks aega, siis on hobuslaste võistluse korraldajal eelnõu

kohaselt ette nähtud kohustus esitada kirjeldatud eelteavitus PTA-le 15. detsembriks.

Nimetatud rakendusotsuses on ette nähtud ka vormid, mida tuleb selliste andmete kogumiseks

kasutada kõikides liikmesriikides. Liikmesriigid peavad Euroopa Komisjonile saatma

asjaomaseid andmeid sisaldavate veebilehtede lingid, mis koondatakse Euroopa Komisjoni

zootehnika komitee veebilehele, kust on nii sektoril kui ka laiemal avalikkusel võimalik leida

andmeid kõikides liikmesriikides toimuvate hobuslaste võistluste kohta, milles on ühel või

teisel moel piiratud juurdepääsu teistest liikmesriikidest pärit või seal registreeritud

hobuslastele.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse PõLASt uuesti viitega nõukogu direktiivile 90/428/EMÜ.

Selle vajadus on tingitud HÕNTE § 27 lõikes 3 sätestatust, mis sätestab, et kui seaduseelnõu

koostatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, siis nimetatakse normitehnilises märkuses

Euroopa Liidu õigusakti andja, akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge.

Sama direktiivi artikli 4 punktis 2 sätestatu kohaselt on liikmesriigil lubatud eraldada hobuslaste

võistluste, mille puhul ei ole lubatud teha vahet Eestist pärit ning Eestis registreeritud ja muust

liikmesriigist pärit ning seal registreeritud hobuslase vahel, auhinnarahast või tuludest kuni

20% tõuaretuse tagamiseks arendamiseks ja parandamiseks. Kuigi direktiivi kohaselt on

lubatud liikmesriigil eraldada kuni 20% nendest auhinnarahadest või tuludest, siis enamikus

liikmesriikides seda erandit enam ei kasutata, või kui kasutatakse, siis vähemal määral. Näiteks

on Saksamaal ratsahobuste puhul sellisteks määradeks 3% ja 1%. Võttes arvesse seda, et Eestis

ei ole selliseid hobuslaste võistlusi väga palju korraldatud ning neis jagatavad auhinnarahad ei

ole niivõrd suured, pole sellise erandi kehtestamine majanduslikult mõttekas. Erandi

kehtestamise halduskoormus ja sellest tingitud kulu riigile, samuti erandiks vajaliku raha

eraldamise korra ja selle kogumise ning raha jaotamiseks vajalike kriteeriumite väljatöötamise

ning nende kehtestamisega seotud kulu oleks üsna suur. Selliste tegevustega kaasnev kulu võib

eeldatavasti ületada ka maksimumsummat, mida liikmesriik võib oma auhinnarahadest

eraldada. Aretuse toetamiseks raha välja maksmiseks ei jääks sellisel juhul põhimõtteliselt

midagi üle. Seega ei kavandata eelnõuga sellise erandi Eestis kasutamist, kuna ka sektorile ei

annaks see midagi juurde, samas suurendab aga oluliselt bürokraatiat ning nõuab riigilt

lisaressursse vajaliku süsteemi väljatöötamiseks, selle tööle rakendamiseks ja töös hoidmiseks.

5

Euroopa Komisjoni koduleheküljele koondatud liikmesriikide teabega tutvudes on näha, et

erandit kasutatakse väga vähe, ka zootehnika komitees on liikmesriigid välja toonud selle erandi

rakendamise liigset halduskoormust, mistõttu polegi paljud liikmesriigid pidanud seda

vajalikuks rakendada.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse terminit „võistlus“, mis tuleb üle võtta nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ

alusel. Võõrsõnadest kasutatakse terminit „demonstratsioonklass“, mis on seotud termini

„võistlus“ määratluse ülevõtmisega sama direktiivi alusel.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud nõukogu

direktiiviga 90/428/EMÜ ning komisjoni otsusega 92/216/EMÜ ja komisjoni rakendusotsusega

(EL) 2020/388. Nimetatud direktiivi ja PÕLASe vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 2.

6. Seaduse mõjud

Seaduse rakendamisega kaasnevad HÕNTE § 46 tähenduses majanduslike mõjudega seotud

muudatused hobuslaste võistluste korraldajatele ja riigiasutuse (PTA) töökorraldusele.

Eelnõu seadusena vastuvõtmine ei too kaasa olulist õiguslikku ega sotsiaalset või regionaalset

mõju. Samuti puudub otsene mõju keskkonnale, haridusele, kultuurile, infotehnoloogiale ja

infoühiskonnale, samuti siseturvalisusele ning riigikaitsele ja välissuhetele.

Kavandatavad muudatused loetletakse veelkord allolevas loetelus ja need on:

1) hobuslaste võistlustel Eestist pärit ja seal registreeritud hobuslaste ning muus Euroopa Liidu

liikmesriigis registreeritud või sealt pärit oleva hobuslase vahel vahetegemise keelu

kehtestamine;

2) direktiivis lubatud erandite ning nende rakendamise tingimuste kehtestamine;

3) pädeva asutuse eelteavitamine punktis 2 nimetatud eranditega lubatud võistluste

korraldamisest.

Kokkuvõte haldus- ja töökoormuse kohta.

Mainitud tüüpi võistluste korraldajate halduskoormus ei kasva oluliselt, kuna selliseid võistlusi

toimub harva ning neid korraldab väike arv võistluste ja ürituste korraldajaid. Samuti seisneb

nende tegevus peamiselt ainult eelteavituse saatmises juba planeeritud võistluste toimumise

kohta.

Avaliku sektori töökoormuse puhul jääb olukord enam-vähem samaks. Eelnõu kohaselt ei ole

ette näha suurt eelteavituste hulka, mille kohta oleks PTA-l vaja põhjendusi ja andmeid oma

kodulehel avaldada. Koormus piirdub eeldatavasti aastas ühekordse andmete uuendamise

toiminguga.

Mõju majandusele käsitletakse punktis 6.1 ja mõju riigiasutuste töökorraldusele punktis 6.2.

Mõju riigi julgeolekule eelnõuga ei kaasne.

Regionaalarengule ja kohalikule omavalitsusele ning elu- ja looduskeskkonnale ei kaasne

samuti mõjusid.

6

6.1. Mõju majandusele, sealhulgas põllumajandusettevõtlusele

Mõju valdkond. Mõju majandusele, sealhulgas põllumajandusettevõtlusele

Sihtrühm. Hobuste võistluste korraldamisega tegelevad aretusühingud ning muud võistluste

korraldajad

Avaldatav mõju, selle ulatus ja sagedus.

Eestis on hobuste aretamise tegevusluba omavaid aretusühinguid 7, kes korraldavad ka hobuste

võistlusi ning muid üritusi. Nii aretusühingud kui ka muud hobuslaste võistlusi korraldavad

isikud (juhul, kui nad korraldavad eespool kirjeldatud võistlusi) peavad võistlushobuste

võistluste korraldamisel arvestama nõukogu direktiivis 90/428/EMÜ sätestatud tingimustega.

Hobuste aretusühingutelt saadud teabe kohaselt ei ole nende poolt eelnevatel aastatel läbiviidud

üritustest sellised, mille kohta kohaldub eelteavituse kohustus ning selliseid üritusi ei kavandata

ka järgnevatel aastatel. Üksnes Eesti Traaviliidult saime tagasiside, mille kohaselt korraldavad

nad mõne võistluse aastas, kus saavad osaleda vaid nende tõuraamatusse kuuluvad hobused.

Lisaks andsid nad teada, et kõigil võistlustel osalejatel peab olema ka vastavalt Eesti Traaviliidu

sõitja või treeneri või mõlema litsents, mille maksumuseks on sõitjatel 10 eurot ning treeneritel

20 eurot aastas. Seega eelnõuga kehtestatav hobuslastel vahetegemise keeld mõjutab praegu

tegutsevatest hobuslaste võistluste korraldajatest vaid ühte aretusühingut, kelleks on Eesti

Traaviliit, kuna nad korraldavad vähesel arvul võistlusi, mille läbiviimiseks on vajalik

põhjendada erandi kasutamise vajadust ning nende korraldamise kavatsusest on vajalik teha

eelteavitus ürituse toimumise aastale eelneva aasta 15. detsembriks.

Mõju olulisus. Mõju on väheoluline, kuna nagu eelnevas lõigus kirjeldatud, on sellest

puudutatud vaid üks aretusühing ning ka nende poolt korraldatud üritustest vaid mõned

üksikud, mille kavandamisest on vajalik eelteavitada PTA-d eelpool kirjeldatud viisil üks kord

aastas.

Hobuste aretusühingutelt saadud teabe kohaselt ei ole enamus eelnevatel aastatel läbiviidud

üritustest sellised, mille kohta kohaldub eelteavituse kohustus ning sellised üritusi ei kavandata

ka järgnevatel aastatel.

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju valdkond. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PTA

Eelnõul ei ole olulist mõju riigiasutuste töökorraldusele, kuna eelnõuga kehtestatav muudatus

kehtestati algselt 2004. aastal jõustunud PõLASis ning sellest alates on pädev asutus Veterinaar-

ja Toiduameti asemel PTA. Eelnõu kehtestamisega seotult kehtestatakse täpsemad nõuded selle

kohta, kuidas ja millal tuleb vajalik teave pädeva asutuse koduleheküljel avaldada.

Sisuliselt puudutab muudatus PTA kahe ametniku tööd. Esiteks ametniku tööd, kelle ülesanded

hõlmavad hobuslaste aretusega seonduvaid teemasid. Selle ametniku ülesandeks on vastavate

eelteavituste vastuvõtmine, esitatud põhjenduste hindamine ning selliste võistluste kohta teabe

koondamine asjakohasele vormile. Ja teise ametniku tööd, kelle ülesandeks on asutuse kodulehe

uuendamine, kes paneb uuendatud teabe ettenähtud vormil ja õigeaegselt ülesse PTA

koduleheküljele.

7

Võimalikud kaasnevad ebasoovitavad mõjud puuduvad, kuna nõukogu direktiiv oli Eesti

õigusesse võetud üle juba 2004. aastal. Kuna puudub oluline mõju, siis ei ole vaja koostada ka

HÕNTE § 46 lõike 3 kohast mõjude analüüsi aruannet.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega pannakse väiksemaid lisakohustusi PTA-le. Kohalikele omavalitsuse

üksusele ega teistele riigiasutustele (peale PTA) ei kaasne seaduse rakendamisega lisategevusi,

kulusid ega tulusid.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa vajadust valmistada ette rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras, kuna tegemist muudatusega, mille eesmärk on

kiiresti taastada kooskõla Euroopa Liidu õigusega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Seaduseelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiitsministeeriumile. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ei ole ettenähtud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või

jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, samuti ei ole taotlenud tähtaja pikendamist, mistõttu

loetakse eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse

reglement” § 7 lõike 4 kohaselt kooskõlastatuks.. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu

märkustega, mis on arvesse võetud. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Sporthobuste

Kasvatajate Seltsile, Eesti Hobusekasvatajate Seltsile, Eesti Tõugu Hobuse Kasvatajate ja

Aretajate Seltsile, Vana-Tori Hobuse Ühingule, Tori Hobuse Seltsile, Eesti Ahhal-Tekiini

Assotsiatsioonile ja Eesti Traaviliidule ning SA-le Maaelumuuseumid. Ettepanekud tulid Eesti

Hobusekasvatajate Seltsilt ning Tori Hobuse Seltsilt ja Eesti Traaviliidult. Ettepanekutega

arvestamise tabel on seletuskirja lisas 2. Kõik ettepanekud puudutasid hobuslaste võistluse

määratlust. Ettepanekud on arvesse võetud ning hobuslaste võistluse määratlus on eelnõus

täpsustatud ja seletuskirjas täiendavalt selgitatud. Samuti on täiendatud seletuskirja mõjude

osas lähtuvalt Eesti Traaviliidult saadud tagasisidest.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2024. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Lisa 1

Põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Märkused, ettepanekud

Märkuste ja ettepanekutega

arvestamine/mittearvestamine

Eesti Hobusekasvatajate Selts

Ettepanek 1

Kui jääda selle juurde, et EU originaalteksti

(EU 90/428 art 2) fraas „equestrial

competition“ tuleb eesti keelde tõlkida kui

„ratsavõistlus“, siis tekib vajadus järgnevaks

muutuseks.

Praegu on: Hobuslaste võistlus käesoleva seaduse

tähenduses on mis tahes ratsavõistlus,

sealhulgas hobuslaste võidusõit, takistussõit,

kolmevõistlus, koolisõit, kaarikusõit ja

demonstratsioonklass.

Ettepanek on muuta see järgmiselt:

Hobuslaste võistlus käesoleva seaduse

tähenduses on mis tahes ratsavõistlus,

sealhulgas hobuslaste takistussõit,

kolmevõistlus, koolisõit ja

demonstratsioonklass, ning hobuslaste

võidusõit rakendis või ilma.

või

Hobuslaste võistlus käesoleva seaduse

tähenduses on mis tahes ratsavõistlus,

sealhulgas hobuslaste võidusõit, takistussõit,

kolmevõistlus, koolisõit ja

demonstratsioonklass, ning traavivõistlus ja

rakendivõistlus.

Põhjendus: Kaarikusõit ei ole olemuselt ratsavõistlus,

seega ei sobi ta loetellu võrdväärsena teiste

ratsavõistluse liikide seas, vaid tuleks

nimetada eraldi loetelu lõpus. Lisaks

nimetatakse Eestis võistlusi, kus hobused on

rakendatud hobusõiduki ette ja võistlevad

raja läbimise täpsuses ja kiiruses, üldiselt

pigem traavivõistluseks või

rakendivõistluseks, mitte kaarikusõiduks.

Selle tõttu on variandis „a.“ loetelust

koondatud „hobuslaste võidusõit rakendis

või ilma“ lause lõppu ja kõik muud

nimetatud võistluse liigid loetletud selle ees

kui ratsavõistluse alaliigid, variandis „b.“ on

loetelus „kaarikusõit“ asendatud terminitega

Arvestatud Eelnõu tekstis on muudetud hobuslaste

võistluse mõistet tulenevalt direktiivi inglise

keelsest tekstist järgnevalt:

§ 111. Hobuslaste võistlus

Hobuslaste võistlus käesoleva seaduse

tähenduses on võistlus hobuslastega,

sealhulgas:

1) võidusõit;

2) takistussõit;

3) kolmevõistlus;

4) koolisõit;

5) rakendivõistlus;

6) demonstratsioonklass.

Samuti on täiendatud seletuskirja järgnevalt:

„Paragrahviga 111 võetakse üle nõukogu

direktiivi 90/428/EMÜ artikkel 2 ja

esitatakse hobuslaste võistluse määratlus,

mille kohaselt on selleks võistlus

hobuslastega, sealhulgas võidusõit,

takistussõit, kolmevõistlus, koolisõit,

rakendivõistlus ja demonstratsioonklass.

Hobuslaste võistluste mõistega on hõlmatud

ka lisaks eelnimetatutele traavivõistlused

ning muud hobuslaste võistlused nii sadulas,

rakendis kui ka ilma sadulata.“

2

„traavivõistlus ja rakendivõistlus“ ja

paigutatud ratsavõistluse alaliikidest

eristuvana lause lõppu.

Ettepanek 2

Praegu on planeeritav sõnastus PõlAS §112

lg(2) p.1 jaoks:

„tõuraamatusse kantud hobuslastele tõu

parandamiseks korraldatav võistlus“.

Ettepanek on muuta see järgmiselt:

„teatud konkreetsesse tõuraamatusse kantud

hobuslastele tõu parandamiseks korraldatav

võistlus“.

Põhjendus: Leiame, et muudatusettepaneku sõnastus

oleks sisuliselt täpsemas vastavuses

EU originaaldokumendi (EU 90/428 art 4

p.2) fraasiga „Competitions reserved for

equidae registered in a specific studbook for

the purpose of permitting the improvement of

the breed“. See sisaldab sõna „specific“

kaudu mõtet, et räägitakse konkreetse tõu

parandamise eesmärki teenivatest

võistlustest vastava teatud tõuraamatu

kontekstis, mitte üldiselt erinevates

tõuraamatutes registreeritud hobuslaste

võistlustest, kus tingimuseks oleks vaid see,

et hobune on mingis mistahes tõuraamatus

registreeritud.

Arvestatud

Seletuskirja on täiendatud järgnevalt:

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kehti

nimetatud diskrimineerimiskeeld järgmiste

samas lõikes loetletud võistluste ja ürituse

suhtes võistlustingimustes:

1) tõuraamatusse kantud hobuslastele tõu

parandamiseks korraldatav võistlus (seda

erandit kohaldatakse konkreetse tõu

parandamise eesmärki teenivate võistluste

puhul mis panustavad vastava tõu

aretusprogrammi täitmisesse);

2) hobuslaste valimiseks korraldatav

piirkondlik võistlus;

3) ajalooline või traditsiooniline üritus.

Eesti Traavliliit

§ 11´. Hobuslaste võistlus

Puudub mõiste traavivõistlus. See peaks

olema eraldi ja see ei ole kohe kindlasti

ratsavõistlus, see on täiesti teine spordiala.

§ 11. Hobuslaste võistlustingimused

Sõnastuses täiendusi ei ole, meil on mõned

korrad aastas ainult meie tõuraamatusse

kuuluvate hobuste võistlusi.

Lisaks peab olema võistlejal Eesti

Traaviliidu treeneri- ja/või sõitjalitsents.

Litsents kehtib ühe kalendriaasta. Tasu on

treenerile 20€ ja sõitjale 10€.

§ 11. Teavituskohustus

Sõnastuses täiendusi pole.

Meil on vaja teid teavitada, mis kuupäevadel

meil toimuvad ainult meie tõuraamatu

võistlused.

Arvestatud Eelnõus sõnastust muudetud

ning täiendatud seletuskirja.

Eelnõus on asendatud sõna „ratsavõistlus“

üldisema sõnaga „võistlus“

§ 111. Hobuslaste võistlus

Hobuslaste võistlus käesoleva seaduse

tähenduses on võistlus hobuslastega,

sealhulgas:

1) võidusõit;

2) takistussõit;

3) kolmevõistlus;

4) koolisõit;

5) rakendivõistlus;

6) demonstratsioonklass.

Samuti on täiendatud seletuskirja järgnevalt:

„Paragrahviga 111 võetakse üle nõukogu

direktiivi 90/428/EMÜ artikkel 2 ja

esitatakse hobuslaste võistluse määratlus,

mille kohaselt on selleks võistlus

hobuslastega, sealhulgas võidusõit,

3

takistussõit, kolmevõistlus, koolisõit,

rakendivõistlus ja demonstratsioonklass.

Hobuslaste võistluste mõistega on hõlmatud

ka lisaks eelnimetatutele traavivõistlused

ning muud hobuslaste võistlused nii

sadulas, rakendis kui ka ilma sadulata.“

Tori Hobuse Selts

§ 11 Hobuslaste võistluse tähendus seaduses

on segadust tekitav. Mis tahes ratsavõistlus ei

saa öelda hobuspordi alade kohta, milles ei

võistelda ratsa.

Kaarikusõit (kaarik on

kaherattaline/üheteljeline sõiduvahend) Kas

on mõeldud traavivõistlust?

Eestis levinud alad, milles korraldatakse

võistlusi, on veel kestvusratsutamine,

orienteerumine (nii ratsa kui rakendiga) ja

rakendisport (võisteldakse vankritel -

neljarattaline/kaheteljeline).

Arvestatud Eelnõus sõnastust muudetud

ning täiendatud seletuskirja.

Eelnõus on asendatud sõna „ratsavõistlus“

üldisema sõnaga „võistlus“

§ 111. Hobuslaste võistlus

Hobuslaste võistlus käesoleva seaduse

tähenduses on võistlus hobuslastega,

sealhulgas:

1) võidusõit;

2) takistussõit;

3) kolmevõistlus;

4) koolisõit;

5) rakendivõistlus;

6) demonstratsioonklass.

Samuti on täiendatud seletuskirja järgnevalt:

„Paragrahviga 111 võetakse üle nõukogu

direktiivi 90/428/EMÜ artikkel 2 ja

esitatakse hobuslaste võistluse määratlus,

mille kohaselt on selleks võistlus

hobuslastega, sealhulgas võidusõit,

takistussõit, kolmevõistlus, koolisõit,

rakendivõistlus ja demonstratsioonklass.

Hobuslaste võistluste mõistega on

hõlmatud ka lisaks eelnimetatutele

traavivõistlused ning muud hobuslaste

võistlused nii sadulas, rakendis kui ka ilma

sadulata.“

Lisa 2

Põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

Direktiivi 90/428/EMÜ ja põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse

eelnõu (PõLAS) vastavustabel

EL-i õigusakti

norm

EL-i

õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

EL-i õigusakti normi sisuliseks

rakendamiseks kehtestatavad

riigisisesed õigusaktid

Kommentaarid

Artikkel, lõige,

punkt

Jah, ei,

valikuline

Paragrahv,

lõige,

punkt

Pealkiri

Direktiiv 90/428

artikkel 1

Jah PõLAS

§ 1

Seaduse

reguleerimis- ja

kohaldamisala

Kuulub PõLASi

reguleerimiselasse.

art 2

Jah PõLAS

§ 111

Hobuslaste

võistlus

Direktiivi 90/427

artiklis 2

sätestatud

määratlusi

(hobuslaste kohta

mõisteid) üle ei

võeta.

Direktiiv 90/427/

on kehtetu, neid

mõisteid eraldi üle

ei võeta, kuna

need sisalduvad

EL tõuaretuse

määruses

1012/2016.

art 3

lg 1 ja lg 2

Jah § 112

lõige 1

Hobuslaste

võistlustingimused

art 4 lg 1 Jah § 112

lõige 1

Hobuslaste

võistlustingimused

art 4 lg 2

taane 1

Jah § 112

lõige 2

Hobuslaste

võistlustingimused

art 4 lg 2 taane 3, 4,

5

valikuline Ei rakendata

vastavat erandit

seletuskirjas

toodud põhjustel.

art 4 lg 3. ei § 113

lõige 1 ja

2

Teavituskohustus

Komisjoni otsus

92/216 ja

rakendusotsus

2020/388 on

suunatud

liikmesriigile.

Rakenduseeskirjad

on vastuvõetud

komisjoni

rakendusotsusega

2020/388, millest

tulenev erandite

avaldamise

kohustuse

täitmiseks on

toodud seadusesse

eelteavituse

esitamise kuupäev.

art 5 Ei

art 6 Ei

art 7 Ei

art 8 Ei