Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks

Majandus- ja tööstusministri … käskkirja nr ... „Toetavad tegevused töötingimuste

edendamiseks“ seletuskirja lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

Ettepanek/märkus Märkustega

arvestamine/mittearvestamine

Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.

Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega arvestamisel.

Seletuskirja ja eelnõu osa 1: viidake

rakenduskavaga kooskõlas olevale

sekkumisele, millega antud TAT on seotud ja

millesse panustab.

Arvestatud, lisatud.

Seletuskirja punkt 2: „ühendmääruse“

esmakordsel mainimisel kirjutage välja

õigusakti täisnimetus (Perioodi 2021-2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused).

Kommentaar puudutab vaid seletuskirja,

käskkirjas on viidatud.

Arvestatud, õigusakti nimetus ja rekvisiidid

seletuskirjas pikalt välja kirjutatud.

Palun rakendusüksusele anda rakendamise

alguseks detailsem info ESF+ andmekorje

kohaldumise ja sihtrühmade kohta, hetkel on

see seletuskirjas vaid üldise viitena punktis

11. Puudub nõue kasutada sündmuste

infosüsteemi (SISi), mis on loodud osalejate

andmete kogumiseks ning mille kaudu

edastatakse andmed statistikaametile.

Andmekorje kohaldumisel tuleb SIS

kasutusele võtta.

Arvestatud. Käskkirja punktis 11.2.

sätestatud, et toetuse saajale ei kohaldu

ühendmääruse § 10 lõike 1 punktis 5

sätestatud kohustus.

Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus) kooskõlastas eelnõu.

Täpsustada käskkirja eelnõu punktis 4.3.2.

toodud sõnastust järgmiselt: "toetatavad

tegevused ei kahjusta oluliselt

keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artikli 17

tähenduses".

Praegu eelnõus oleva sõnastuse eelduseks

oleks justkui vajalik tõendada toetuse saajal,

et tegevused on kooskõlas DNSH

põhimõttega. Kuna KK eelnõu punkt 4.3.3.

kehtestab juba piisavad keskkonnanõuded ja

nende järgimise kohustuse, siis ei ole eraldi

vaja tõendada DNSH põhimõttele vastavust.

Sellest tulenevalt piisaks kui oleks üldine

Arvestatud. Käskkirja punkti 4.3.2.

täpsustatud.

[Tippige siia]

2

põhimõte toodud, et toetatavad tegevused on

kooskõlas DNSH põhimõttega.

Täpsustada seletuskirjas lk 9 toodud lõiku,

viidates ka käskkirja eelnõu punktis 4.3.3.

kehtestatud täiendavatele tingimustele ning

sellega seotud vajadusele ja tulemustele.

Arvestatud. Seletuskirjas on täpsustused osas

IV, kus lk 14 on kirjeldatud käskkirja mõjud

keskkonna ja kliima osas.

Lisada eelnõu p 10.1, et: "Kaudseid kulusid

hüvitatakse punkti 9.2 kohaselt vastavalt

ühendmääruse § 28 lõikele 3.".

Mitteametlikus ringis oli see lause sees, kuid

ametlikus versioonis kaduma läinud.

Arvestatud. Käskkirja lisatud täpsustus, mille

kohaselt hüvitatakse kaudseid kulusid

vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.

Parandada keskkonnanõuetega seotud

riskiskoori Seletuskirja lisas 2. Praegu on

hinnatud riskiskooriks 0, kuid peaks olema 1,

sest käskkirjaga on kehtestatud punktis 4.3.3.

täiendavad keskkonnanõuded.

Arvestatud. Parandatud.

Täiendada kasutusel olevat EL Põhiõiguste

harta ja PIK nõuetega arvestamise kontroll-

lehte ja märkida võrdsete võimaluste ja

keskkonnakaitse teemade osas nõustavate

ministeeriumideks vastavalt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja

Kliimaministeerium.

Arvestatud. Täiendatud.

Käskkirjas puudub vaiete lahendamine,

palun lisada.

Arvestatud, lisatud käskkirja punkt „15.

Vaide esitamine“ ning seletuskirja vastava

punkti selgitus vaide lahendaja ja õigusliku

aluse osas.

Palun lisada näitajate tabel käskkirja

põhiteksti (täiendav info jääb seletuskirja).

Arvestatud. Näitajate tabel lisatud käskkirja

põhiteksti punktina „6.4. Näitajad“.

Euroopa Komisjon kooskõlastas. Esitas päringu.

Tekkis küsimus eelarve kasutamise osas: kui

KK-ga TAT kinnitatakse, siis kuidas see

kehtib aasta 2023 eelarve (39,4 milj)

kasutamise kohta ja sama küsimus 2024.

aasta eelarve (356,4 milj) kohta?

Päringule vastus saadetud 16.08.2024.

Kirjas viidatud käskkirja „Toetavad

tegevused töötingimuste edendamiseks“

eelarve aastateks 2023-2029 on 3 470 414

eurot. ESTA esindaja küsimuses väljatoodud

summad käsitlevad ilmselt kogu meedet,

millest antud käskkirja eelarve moodustab

ühe osa. Samas jääb hetkel siiski ebaselgeks,

kust täpselt kirjas viidatud summad

pärinevad või kuidas need on kujunenud.

Kui selgitada 2023. ja 2024. aastal

toetatavate tegevuste eelarve (tekkepõhised

kulud) koostamist ja täitmist, siis 2023. aasta

kuludeks oli planeeritud 43 750 eurot ja

2024. aasta kuludeks 376 800 eurot.

Kuna tegevuste abikõlblikkuse periood algas

01.07.2023, siis 2023. aasta teise poolel

tehtud kulud koosnesid enamjaolt

personalikuludest, mis olid vajalikud

toetatavate tegevuste ettevalmistamiseks.

[Tippige siia]

3

2024. aasta esimesel poolel tehtud kulud

koosnesid samuti peamiselt

personalikuludest, sh kaasati valdkonnaga

seotud ekspert, kelle ülesandeks oli koostada

analüüs käskkirja rakendamise aja- ja

tegevuskavaga perioodiks 2024–2029.

Käesoleva aasta teiseks poolaastaks on

planeeritud tegevused ja nendele vastav

eelarve töösuhete ja töökeskkonnaalase

teavituse, poliitikauuringute ja ekspertiiside

läbiviimise ning teadus- ja arendustöö

edendamise suunal. Kohustusena võetakse

käskkirjas toodud summad üles peale

käskkirja jõustumist. Väljamakseid jälgitakse

kassapõhiselt (rakendusüksus maksab

toetuse saajale tehtud kulude eest). 2023.

aasta tekkinud kulud ja 2024.a kuni käskkirja

jõustumiseni tekkinud kulud esitatakse

rakendusüksusele esimese maksetaotlusega

2024. aasta IV kvartalis.

18.09.2024

Majandus- ja tööstusministri käskkirja „Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks“

eelnõu seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (d) „Edendada töötajate,

ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning

tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“ meetme 21.4.3.1 „Kõrge

tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ ja sellega seotud sekkumise 21.4.3.11 „Töötervishoiu

ja -ohutuse teenuste kujundamine“ toetuse andmise tingimusi ja korda.

Käskkirjaga toetatakse tegevusi, mille sihiks on töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete

edendamine ning osalemine töötavatele pikaajalise haigusega inimestele toetussüsteemi

kujundamises ja tegevuste koordineerimises.

Tegevusi viiakse ellu ja kulusid tehakse ajavahemikul 01.07.2023–31.12.2029.

Meetme eelarve on 30 675 357 eurot (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 21 472 750 eurot ja riiklik

kaasfinantseering 9 202 607 eurot). Käskkirjas sisalduvate toetuse andmise tingimuste (edaspidi

TAT) eelarve on 3 470 414 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 2 429 289,80 eurot, millele

lisandub riiklik kaasfinantseering 1 041 124,20 eurot.

Käskkirjas sisalduvad toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud isikuandmete

töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem

mõjuanalüüs seletuskirja IV osas. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid,

artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi rakendamise kohta koostatud riskide

hindamise analüüs (seletuskirja lisa 2).

ESF+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks rakenduskava, mis on

koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud

partnerluslepet arvestades ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon.

Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti

1 alusel. TAT kinnitatakse majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga ÜSS2021_2027 § 10

lõigete 2 ja 4 alusel.

2

Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 tuleb rakendusasutusel rakenduskavas ja meetmete

nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks

TAT ja lõikele 4 määrata selle elluviija.

TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma,

tulemusi, seost Eesti pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) sihtide ja

arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

TAT tegevused panustavad Eesti 2035 eesmärkidesse nüüdisajastada töötervishoid tervist

toetavaks ja vähendada inimeste töövõimekadu, mille saavutamiseks tuleb: 1) suurendada tööturu

osaliste teadlikkust ning kujundada tõhus töötervishoiu süsteem ja tööohutuse teenused töötaja

füüsilise ja vaimse tervise probleemide ennetamiseks ja 2) ennetada püsiva töövõimekao

väljakujunemist1. Samuti rõhutab Eesti 2035 vajadust valmistuda tulevikutööks, mille

saavutamiseks tuleb muu hulgas vajaduspõhiselt ajakohastada tööõiguse ja töökeskkonna reegleid,

lähtudes töövormide muutumisest2.

Toetatavad tegevused on kujundatud kooskõlas heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgiga 2,

mille kohaselt tuleb toetada tööandjaid ja töötegijaid tööohutusnõuete täitmisel ja

töökeskkonnariskide maandamisel, arvestades spetsiifiliste töökeskkonna ohtude ja

terviseriskidega (sh vaimne tervis, istuv töö, bioloogilised ja keemilised ohud). Heaolu arengukava

seab eesmärgiks ka tööandjate ja töötegijate teadlikkuse suurendamise töösuhetest ja tööohutusest,

töötegija ja tööandjate ootustele vastavate töötingimuste õigusraamistiku välja kujundamise ning

tööd tegevate isikute kollektiivsetes töösuhetes osalemise võimaluste ja sotsiaaldialoogi ja

kollektiivsete läbirääkimiste toetamise3.

TAT-st rahastatavad tegevused on kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja

puuetega inimeste konventsiooni väärtustega (vt lisa 1).

Samuti peavad toetatavad tegevused silmas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtet 5 (kindel ja

paindlik tööhõive), põhimõtet 8 (sotsiaaldialoog ja töötajate kaasamine) ning põhimõtet 10

(tervislik, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkond ning isikuandmete kaitse)4.

Toetatavad tegevused on vastavuses liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste5 punktiga 7, mille

kohaselt peaksid riigid muu hulgas edendama paindlikke töötingimusi, nt kaugtööd; selgitama

inimestele nende õigusi ja kohustusi ebatüüpiliste töölepingute ja uute töövormide osas (nt

platvormitöö); soodustama sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi ning toetama töötingimuste

järelevalvet (nt koostama juhendeid või korraldama koolitusi uute töövormide teemal).

Toetatavad tegevused on kooskõlas ka ELi 2021−2027 töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise

raamistikuga, mis keskendub rohe-, digi- ja demograafilisele üleminekule ning muutustega

toimetulekule töömaailmas, aga ka tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõhusale ennetusele ning

võimalikeks tulevasteks tervisekriisideks valmisoleku suurendamisele6.

1 https://valitsus.ee/media/6153/download, lk 6 (D. Nüüdisajastame töötervishoiu tervist

toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu). 2 https://valitsus.ee/media/6153/download, lk 4 (C. Valmistume tulevikutööks). 3 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030, lk 12-15. 4 https://commission.europa.eu/system/files/2017-12/social-summit-european-pillar-social-rights-booklet_et.pdf. 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022D2296&qid=1693165413575. 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52021DC0323&qid=1693659138362.

3

Eestis toimub iga 1000 töötaja kohta 5,4 tööõnnetust7. Kannatuste kõrval, mis tööõnnetused

põhjustavad töötegijale ja tema lähedastele, võib õnnetustel olla ka ettevõttele märkimisväärne

mõju, sh tootlikkuse vähenemine, müügi vähenemine, töötajate motivatsiooni langus ja maine

kaotus. Tööõnnetused, kutsehaigused ning tööst põhjustatud haigestumised suurendavad töötajate,

tööandjate ja riigi kulusid. Ainuüksi 2022. aastal kaotati Eestis tööõnnetuste tõttu ca 1,1 miljonit

töötundi ning 5,5 miljonit eurot. Viimasel viiel aastal on registreeritud 145 uut kutsehaigestumist

ja 274 tööst põhjustatud haigestumise juhtumit8.

Töötingimusi mõjutavad suured ühiskondlikud muudatused, sh tehnoloogiline areng, kliimakriis

ja vajadus rohepöördeks ning vananev ja mitmekesistuv rahvastik. Ennetustegevuses on üha

olulisemad psühhosotsiaalsed ohutegurid, kuid endiselt on märkimisväärse tervisemõjuga ka

riskid, mis tulenevad keemilistest, bioloogilistest, füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest.

Töösuhete kujundamisel mängib üha suuremat rolli sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised.

Levivad uued töövormid ja -meetodid, mis nõuavad uut lähenemist poliitikakujundusele ja

järelevalvele ning ka riskide ennetusele ja maandamisele ettevõtete tasandil. Jätkusuutlikkuse

tagamiseks on oluline spetsialistide järelkasv ning erinevate valdkondade koostöö.

Eestis puudub hetkel sekkumis- ja toetussüsteem, et ennetada pikaajaliselt töövõimetuslehel

olevate inimeste püsiva töövõimetuse väljakujunemist, kuna kehtiva ravikindlustusseaduse alusel

on lubatud töövõimetuslehel olemise ajal töötada piiratult (ainult pikaajalise töövõimetuslehe

korral). Pikaajalise haiguse tõttu töölt eemale jäämisega kaasnevad kahjud nii isiku kui riigi

tasandil. Inimese jaoks kaasneb elukvaliteedi halvenemine, sest ajutise töövõimetuse ajal makstav

hüvitis või toetus ei kata kogu saamata jäänud töötasu ning töövõimekaoga kaasnevad lisaks

töötamise takistustele ka tegutsemispiirangud igapäevaelus. Riigi tasandil jääb tööjõu potentsiaal

rakendamata, mis toob kaasa tööhõive vähenemise ja töötusriskide suurenemise, samuti jääb

saamata maksutulu ning tekivad kulud töövõimetusega kaasnevate toetuste maksmise ja teenuste

osutamisega. Tööandja jaoks võib töötaja pikaajalise haiguse tõttu kaasneda tootmise vähenemine

ja asendustöötaja palkamisega seotud kulu. Seetõttu on oluline maandada nende inimeste

majandusliku toimetuleku halvenemise ja vaesuse riski ning toetada tööhõives püsimist. Selle

saavutamiseks muudab Sotsiaalministeerium ravikindlustusseadust ning loob toetussüsteemi

töötavatele pikaajaliselt töövõimetuslehel olevatele inimestele. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi roll on osaleda süsteemi kujundamises ja tegevuste

koordineerimises tööturu vaates, kuna muudatustest lähtuvalt on neil inimestel võimalus ka

töövõimet toetavaid teenuseid Töötukassalt saada.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(edaspidi MKM) strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik Pille Penk ([email protected]),

töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder ([email protected]), töökeskkonna

juht Eva Põldis ([email protected]), töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa

([email protected]), nõunik Annely Salumaa (teenistusest lahkunud), tööhõive osakonna

juhataja Kadi Kanarbik (teenistusest lahkunud), nõunik Reine Hindrekus-Koppel

([email protected]) ja peaspetsialist Tiina Vinkel ([email protected]). Eelnõu

õigusliku ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]).

II Eelnõu struktuur ja sisu

Eelnõu sisaldab 14 punkti:

7 Tööinspektsiooni statistika: https://www.ti.ee/asutus-uudised-ja-kontaktid/statistika. 8 https://www.ti.ee/asutus-uudised-ja-kontaktid/statistika.

4

1. punkt „Reguleerimisala“;

2. punkt „Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija“;

3. punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemused“;

4. punkt „Toetatavad tegevused“;

5. punkt „Sihtrühm“;

6. punkt „Näitajad“;

7. punkt „Tegevuste abikõlblikkuse periood“;

8. punkt „Eelarve“;

9. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

10. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

11. punkt „Elluviija kohustused“;

12. punkt „Aruandlus“;

13. punkt „Käskkirja muutmine“;

14. punkt „Finantskorrektsioonid“;

15. punkt „Vaide esitamine“.

Punkt 1. Reguleerimisala

Punktis 1 sätestatakse käskkirja reguleerimisala, sekkumise seosed TERE-programmiga ning

riigiabi õigusraamistikuga seonduvad sätted.

Riigiabi reguleerivad Euroopa Liidu õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse

6. peatükk. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt

või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul ettevõtjale antav abi, mis kahjustab või ähvardab

kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga

kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Esimeseks

oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on

ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki

üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste

õiguslik seisund ega rahastamise viis, vaid see, kas isik tegeleb teenuste pakkumisega

liberaliseeritud turul või mitte. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on asutatud eesmärgiga

teenida kasumit. Määravaks on vaid asjaolu, kas faktiliselt toetatav tegevus on majandustegevus.

Teisisõnu, kas TAT-i raames pakutakse vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt

potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.

Seega tuleb hinnata, kas TAT tegevuste puhul on tegemist majandusliku või mittemajandusliku

tegevusega. TAT-i raames rahastatavad tegevused ei ole majandustegevused, sest elluviija

(elluviijad on MKMi osakonnad) kui valitsusasutuse ülesanded on avalikud ülesanded, mis ei ole

majandustegevus ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Kui elluviija teenuseid ise ei osuta, võib kaudseks abi saajaks olla ka ettevõtja, kellelt elluviija

eespool nimetatud tegevuste elluviimiseks teenuse tellib. Siinkohal on oluline, et sellistel puhkudel

on teenuseosutajad leitud riigihankemenetlusega, mille tulemusena tekib teenuse hind

turuhinnana, mis välistab eelise andmise ja saamise. Seega ei ole tegemist riigiabiga ka pakkujate

tasandil.

TAT-i raames toetatavad tegevused ei ole majandustegevus ja antav toetus ei ole riigiabi.

Punkt 2. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija

5

Punktis 2 sätestatakse meetme sekkumise eest vastutav rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija.

Toetatavate tegevuste ja elluviija valikul lähtuti Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-

s 7 sätestatud rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on ESF+ist rahastatavale

6. prioriteetse suuna meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“

rakendusasutus MKM (eelkõige strateegiaosakond) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus.

Tegevuse elluviijad on MKM-i töösuhete ja töökeskkonna osakond ning tööhõive osakond.

Punkt 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

Punktis 3 nimetatakse tegevuste toetamise eesmärgid ning tulemused.

Töövõime vähendamise ennetamisele suunatud koolitus-, teavitus- ning arendustegevuste eesmärk

on aidata kaasa töötingimuste ehk töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete parandamisele ning

tervist hoidva töökeskkonna kujundamisele. Samal eesmärgil ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna

loomisele suunatud tegevused parandavad ettevõtetes ohutuskultuuri ning aitavad vähendada

tööõnnetusi ja tööga seotud haigestumisi, mis omakorda vähendab sellega kaasnevaid kulusid nii

tööandjale, riigile kui ka ühiskonnale tervikuna.

Vältimaks pikaajalise töövõimekao väljakujunemist ning soodustamaks tööhõivet, aitavad

pikaajalise haigusega töötajate toetussüsteemi loomisele suunatud tegevused ennetada püsiva

töövõimekao väljakujunemist. Toetussüsteemi põhimõtete väljaarendamist ja õigusruumi

muudatusi juhib Sotsiaalministeerium, tööhõive valdkonna poliitikakujundaja roll selles on

koordineerida ja kujundada loodavat süsteemi MKM-i vaates. Ravikindlustusseaduse

muudatustega võimaldatakse pikaajalisel töövõimetuslehel olevatel töötajatel haiguslehe ajal

(alates 60 päeva pikkune haigusleht) kohandatud tingimustes töötada. Samal ajal on võimalik

saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid Töötukassalt ja töötasu vähenemist kompenseerivat

hüvitist Tervisekassalt. Tööhõive valdkond MKM-is osaleb süsteemi põhimõtete kujundamises ja

arendamises, et toetussüsteem toimiks. Sealjuures võib tekkida vajadus osaleda teavitustegevustes,

mis on suunatud seotud osapooltele. Samuti on oluline toetada toetussüsteemi rakendavate

institutsioonide vahelist koostööd. MKM-i koordinatsiooni tulemusena kujundatakse töövõimet

toetavaid teenuseid pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele, monitooritakse ja analüüsitakse

teenuste osutamist ning osaletakse toetussüsteemi edasistes arendustes.

Toetatavate tegevuste puhul arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

Toetatavad tegevused panustavad Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete

hoidmisesse ning sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Tervist

hoidev inimene“ saavutamisse. Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste

näitajatega: soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik,

ligipääsetavuse näitaja.

6

Punkt 4. Toetatavad tegevused

Punktis 4 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

TAT-i raames viiakse ellu tegevusi, mis on suunatud järgmiste eesmärkide täitmisele: tööohutuse

parandamine Eesti ettevõtetes (sh pöörates tähelepanu füsioloogilistele, füüsikalistele,

keemilistele, bioloogilistele ja psühhosotsiaalsetele ohuteguritele ja nendest põhjustatud

tervisemõjude ennetamisele); vaimse tervise toetamine töökeskkonnas; töötervishoiuteenuse

kvaliteedi parandamine; tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamine; töötajate tervise edendamine

töökeskkonnas; teadlikkuse tõstmine töösuhetest ja tööohutusest; töötajate kaasatuse ja

sotsiaaldialoogi toetamine; kollektiivläbirääkimiste soodustamine; töövaidluste kiire ja kvaliteetse

lahendamise tagamine; riikliku nõustamisteenuse ja järelevalve arendamine; poliitikakujundamise

toetamine; püsiva töövõimekao ennetamine; pikaajalisel töövõimetuslehel olevate inimeste

tööhõivest väljalangemine; toetavate tööturuteenuste kujundamine pikaajalise haigusega

töötajatele; teadlikkuse tõstmine pikaajalise haigusega töötajate toetussüsteemist.

Toetatavateks tegevusteks on koolitus- ja teavitustegevuste ning teiste arendustegevuste välja

töötamine ja ellu viimine, teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamiseks poliitikauuringute ja

ekspertiiside läbiviimine, teadustöö edendamine, poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevuse

suurendamine ning pikaajalise haigusega töötajatele loodava toetussüsteemi kujundamine,

koordineerimine ja edasine arendamine.

TAT tegevuspunkti 4.1 detailse plaani koostamiseks on kaasatud valdkonna ekspert. Koostöös

eksperdiga ja kaasates sihtrühmi kaardistatakse valdkonnas esinevaid probleeme ja võimalikke

lahendusi, mille tulemusel valmib 2024. aasta I poolaastal analüüs koos tegevuste kirjelduse ning

rakendamise aja- ja tegevuskavaga perioodiks 2024–2029. Lähtuvalt eksperdiga koostöös

valmivast analüüsist täpsustub punktis 4.1 nimetatud toetatavate tegevuste fookus.

4.1.1. Koolitus- ja teavitustegevuste ning arendustegevuste välja töötamine ja ellu viimine

Töösuhted ja töövormid mitmekesistuvad, tuues kaasa uued riskid töökeskkonnas, muutuvad

tingimused tööl ja töötegijate suurema vastutuse. Töötegijate töövõime säilitamiseks ja paremate

tingimuste tagamiseks on oluline suurendada teadlikkust töökeskkonna ohtudest ja riskidest,

samuti teadlikkust individuaalseid ja kollektiivseid töösuhteid reguleerivate õigusaktide

võimalustest aidata kaasa töötingimuste parandamisele. Antud tegevuse raames on plaanis üle

kogu Eesti ellu viia erinevaid koolitus-, teavitus- ja arendustegevusi, sh infopäevad, seminarid,

koolitused, nõustamine, kampaaniad, juhendmaterjalid, publikatsioonid, digilahenduste loomine

või arendamine, messidel osalemine jm.

Riigikontroll on viidanud aktiivse sihitatud ennetuse vajadusele ning tööandjate ja töötajate

toetavale nõustamisele eeskätt igapäevaelu küsimustes9. Valdkonna teavitustegevus on jaotunud

erinevate asutuste (Tööinspektsioon, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut) vahel ja kuigi

Tööinspektsioon on järelevalve kõrval jätkuvalt arendanud nõustamis- ja

konsultatsiooniteenuseid, oleks vaja edasi arendada sihitatud ennetustegevusi, suunates tähelepanu

kindlatele riskigruppidele, sektoritele ja ohuteguritele.

Parandamaks tööelus osalejate teadlikkust töötervishoiust, tööohutusest ja töösuhetest,

kaardistatakse TAT tegevuste raames teavitustegevuste vajadused erinevate sotsiaalsete rühmade

9 Riigikontrolli aruanne “Töövõime vähendamise ennetamine”, punkt 100:

https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/5564/language/et-EE/Default.aspx.

7

lõikes ning töötatakse välja teavitustegevuste sisu või sobivusel tõlgitakse võõrkeeles olemasolev

materjal. Ennetustegevuste paremaks sihitamiseks suunatakse tegevused kõrgema riskiga ja

probleemsematesse valdkondadesse ja ettevõtetesse (st valdkondadesse, kus on suurem

tööõnnetuste toimumise risk ning kus järelevalve käigus on ilmnenud enim probleeme).

Valminud infomaterjale levitatakse erinevate kommunikatsioonikanalite kaudu (televisioon,

raadio, ajakirjad, ajalehed, sotsiaalmeedia), aga ka otse sihtrühmadele. Eesmärk on teadlikkuse

tõstmiseks välja töötada innovaatilisi lahendusi, sealhulgas vajadusel digitaalseid.

2024. aastal on kavas ette valmistada ja võimalusel ellu viia töökeskkonnaspetsialistide

täiendkoolitusprogramm. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 16 lõike 1 kohaselt on

töökeskkonnaspetsialist töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on

volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi. TTOS § 16 lõike 4

kohaselt peab töökeskkonnaspetsialist tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid

õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud

töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. Samas ei täpsusta seadus nõudeid

töökeskkonnaspetsialisti teadmistele ja oskustele ning Eesti koolitusturul pakutakse eelkõige 1- ja

3-päevaseid kursuseid. Arvestades kohustuste hulka ja vastutuse määra ettevõtte töötervishoiu ja

tööohutuse korraldamisel, on oluline pakkuda töökeskkonnaspetsialistidele põhjalikumat

koolitust. Seetõttu on vajalik koolitusprogrammi väljatöötamine, läbiviimine ja hindamine.

Koolituse täpsem sisu, maht ja muu korraldusega seonduv täpsustub 2024. aastal. Koolituse

läbiviimine piloodina on planeeritud hiljemalt 2025. aasta esimeses pooles. Tegevuse laiem

eesmärk on välja arendada püsiv lahendus töökeskkonnaspetsialistide koolitamiseks.

Nii töökeskkonnaspetsialisti koolituse kui kõigi muude teavitustegevuste materjalide koostamisel

välditakse tekstides ja kuvandites eelarvamusi ja stereotüüpe kinnistavaid hoiakuid naiste ja

meeste ning tervisest tulenevate takistustega inimeste suhtes. Tegevuste planeerimisel on oluline

pöörata tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse edendamisele tööelu valdkonnas10, sh soolistele

erinevustele töökeskkonna ohutegurites, mis on tingitud asjaolust, et naised ja mehed on

koondunud erinevatele tegevus- ja ametialadele ning nende töökeskkonnad ja töötingimused on

erinevad. Koolitus- ja teavitustegevuste käigus suurendatakse pädevust ka ligipääsetavuse osas, st

kuidas luua erivajadustega inimestele ohutu töökeskkond ja õiglased töötingimused11.

Nii virtuaalsete kui füüsiliste teavitustegevuste läbiviimisel arvestatakse soolise võrdõiguslikkuse,

võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid12. Vajadusel tellitakse sihitatud

teavitustegevuste tõhustamiseks uuringuid ja kaasatakse eksperte, et tegevusi ette valmistada nii

sisu kui ligipääsetavuse vaatest. Füüsiliste teavitustegevuste läbiviimisel jälgitakse, et need

toimuksid Eesti erinevates piirkondades ning oleksid ligipääsetavates asukohtades või kohtades,

kus on vajadusel võimalik kohandusi teha.

4.1.2. Poliitikauuringute ja ekspertiiside läbiviimine ning teadustöö edendamine

Tööpoliitika tegeleb töötingimuste (töötervishoid, tööohutus, töösuhted) edendamiseks soodsa

keskkonna loomisega tööturul, sealhulgas töötingimuste arendamisega ning ohutu, tervisliku ja

10 https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/abiks-rakendajale/2021-2027/toetuse-taotlejale-ja-saajale/digitooriist/kuidas-

projektis-edendada-soolist-vordsust/soolise-vordoiguslikkuse-edendamine-too-ja-tooelu-valdkonnas. 11 https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/abiks-rakendajale/2021-2027/toetuse-taotlejale-ja-saajale/digitooriist/kuidas-

projektis-tagada-ligipaasetavus. 12 https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-

parandamine/ligipaasetavus-sundmustele-ja-uritustele/kuidas-korraldada-ligipaasetavat-uritust.

8

töövõimet edendava töökeskkonna kujundamise ja säilitamisega. Teadmistepõhise

poliitikakujundamise eesmärk on kaasa aidata tervikliku, kaasava ning teadus- ja tõenduspõhisuse

tööpoliitika kujundamisele.

Teadmistel põhineva tööpoliitika kujundamise toetamiseks viiakse läbi valdkonnaga seotud

poliitikauuringuid ning kaasatakse eksperte, et saada lähteandmed poliitika kujundamiseks ja

rakendamiseks. Protsessi käigus selgitatakse välja valdkonna probleemkohad, mille

lahendamiseks on vajalik riigipoolne sekkumine. Võimalike lahenduste leidmiseks uuritakse

välisriikide tööpoliitika meetmeid ja nende tõhusust, samuti selgitatakse välja sihtrühmade

vajadused. Samuti edendatakse teadmistel põhineva tööpoliitika kujundamiseks teadustööd, mis

võib seisneda näiteks konkursi välja kuulutamises ja preemia välja andmises. Nagu eelnevalt

viidatud13, tehakse esmane kaardistustöö ja hinnatakse edasised vajadused TAT meetmeteks 2024

II poolaastal.

Tulenevalt 2022. aasta mais Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja

Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud kokkuleppest on 2024. aastal kavas analüüsida põhimõtteid,

kuidas hüvitada tööst põhjustatud haiguse (sh kutsehaiguse) tõttu tekkinud kahju14. Uue

hüvitamise süsteemi põhimõtete väljatöötamine eeldab põhjalikku analüüsi, sh teiste riikide

regulatsiooni ja praktika uurimist ning erinevate alternatiivide mõjude hindamist. Analüüsida

tuleb, kas ja mil moel oleks otstarbekas praegust tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitise

maksmise süsteemi ümber kujundada, samuti kuidas parandada kutsehaiguste ja tööst põhjustatud

haiguste diagnoosimist. Analüüsi tulemuste alusel kavandatakse arutelud sotsiaalpartnerite ja

teiste huvirühmadega sobivaima lahenduse leidmiseks.

2022. aastal võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu direktiivi (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat

miinimumpalka Euroopa Liidus. Muuhulgas tuleb direktiivi artikkel 4 lõikest 2 liikmesriikidele,

kus kollektiivlepingutega kaetuse määr on alla 80%, kohustus koostada tegevuskava

kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. Tegevuskava uuendatakse iga viie aasta järel.

Kollektiivläbirääkimiste edendamise ettepanekute välja töötamise toetamiseks on kavas tellida

analüüs, mis aitaks välja selgitada põhjused, miks Eestis sõlmitakse vähe kollektiivlepinguid,

milline on välisriikide praktika kollektiivläbirääkimiste soodustamise osas ning millised on

võimalused kollektiivläbirääkimiste edendamiseks Eestis.

4.1.3. Poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevuse suurendamine

Poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevuse tõstmiseks toimuvad koolitused, õppereisid,

osaletakse messidel ja konverentsidel, täiendatakse ligipääsu andmeallikatele ning soetatakse

erialaseid teavikuid. Samuti on põhjendatud poliitikaotsuste tegemisel tähtis teiste riikide parima

praktika kättesaadavus ja kasutamise oskus. Vajadusel arendatakse ka digilahendusi, et saada

lähteandmed teadmistepõhise poliitika kujundamiseks töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete

valdkonnas.

4.2.1. Pikaajalise haigusega töötajate toetussüsteemiga seotud tegevustes osalemine, nende

kujundamine ja koordineerimine

Toetussüsteemi põhimõtete väljaarendamist ja õigusruumi muudatusi juhib Sotsiaalministeerium.

Tööhõive valdkonna poliitikakujundaja roll on kujundada, koordineerida ja edendada loodavat

süsteemi MKM-i vaates. Kuna pikaajalisel töövõimetuslehel viibivad inimesed saavad süsteemi

13 Siinse seletuskirja lk 5. 14 https://sm.ee/uudised/allkirjastati-hea-tahte-kokkulepe-sooduspensionite-reformimiseks.

9

rakendumisel taotleda töövõimet toetavaid tööturuteenuseid Töötukassalt, on vajalik luua

koostöös erinevate osapooltega töövõimet toetavate teenuste osutamise põhimõtted. Samuti tuleb

süsteemi rakendumise toetamiseks teavitada avalikkust ja sihtrühmi neid puudutavatest

võimalustest, muudatustest ja muudatustega kaasnevatest mõjudest. Süsteemi edendamiseks on

vajalik osaleda töörühma kohtumistel, aruteludel, seminaridel. Süsteemi edasiarendusteks vajalike

tegevuste kavandamiseks on vaja osaleda mõju hindamise uuringutes ja omada ülevaadet süsteemi

kasutamise kohta, sh monitoorida töövõimet toetavate teenuste kasutamist koostöös

Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassaga. Vajaduspõhiselt kaasatakse tegevusse ka valdkonnaga

seotud eksperte ja vahetatakse kogemusi teiste EL riikide poliitikakujundajatega õppereisidel,

konverentsidel, seminaridel ning koolitustel.

Kõigi TAT-i tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse, võrdse

kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Jälgitakse, et inimene saaks tegevustes osaleda viisil,

mis tema olukorda ei kahjusta. Tegevuste elluviimisel arvestatakse, et sihtrühma kuuluvad

inimesed võivad olla nt liikumis-, nägemis-, intellekti- või kuulmispuudega. TAT-s nimetatud

tegevuste elluviimisel jälgitakse, et puuetega inimestel oleks võimalus tegevuses osaleda, samuti

et nii enne kui pärast tegevusi oleks tagatud võimalus saada informatsiooni neile sobival viisil.

Abimeetmeid planeeritakse vajadusel kõigi puudeliikide lõikes.

Uuringute ja analüüside läbiviimisel ja arendustegevuste kavandamisel arvestatakse, et tööturu

soolisest segregatsioonist (naiste ja meeste koondumine erinevatele tegevus- ja ametialadele)

tulenevalt töötavad naised ja mehed erinevates töökeskkondades ja neil on erinevad töötingimused.

Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse eri soost ja rahvusest sihtrühma liikmete ning

erivajadusega inimeste erinevate vajadustega ja tagatakse neile võrdsed võimalused tegevustes

osaleda. Poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevuse tõstmisel käsitletakse muuhulgas ka soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse põhimõtteid.

TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste

rassi, usu ega seksuaalse sättumuse kohta.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do

no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist

kahju keskkonnaeesmärkidele, mistõttu puudub vajadus täiendavate nõuete kehtestamiseks.

Lähtutakse ootusest, et rahastatavad tegevused ei suurendaks negatiivset keskkonnamõju,

väärtustaks osapooli, kes tegelevad teadlikult säästliku keskkonnakasutusega, ning teenuste ja

toodete hankimisel lähtutaks keskkonnahoidlike hangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik

riigihange on protsess, mille käigus ametiasutused püüavad hankida selliseid kaupu, teenuseid ja

ehitustöid, mille keskkonnamõju on kogu nende olelusringi jooksul väiksem, kui sama

põhiülesandega kaupadel, teenustel ja ehitustöödel, mida muul juhul hangitaks.

TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste

konventsioonis sätestatuga (vt seletuskirjale lisatud kontroll-lehte).

Punkt 5. Sihtrühm

Punktis 5 nimetatakse tegevuste sihtrühmad. Koolitus- ja teavitustegevuste ning teiste

arendustegevuste sihtrühmaks on tööealine elanikkond, töötegijad (sh noored alates 15. eluaastast,

samuti muu kui töölepingu alusel tööd tegevad isikud, näiteks töövõtulepingu alusel töötavad

isikud), ettevõtted (kui ei ole veel jõutud töötajaid palgata), tööandjad, töötervishoiu ja

tööohutusega valdkonnaga seotud spetsialistid (sh töökeskkonnaspetsialistid, füsioterapeudid,

10

ergonoomid, tööhügieenikud, töö- ja organisatsioonipsühholoogid, töökeskkonna mõõteteenuste

osutajad), poliitikakujundajad ja -rakendajad. Samuti tervishoiuteenuse osutajad (sh

töötervishoiuarstid, töötervishoiuõed, perearstid), sotsiaalpartnerid ja erialaliidud ning muud

huvirühmad.

Teadmistepõhist poliitikat toetavate tegevuste (poliitikauuringute ja ekspertiiside läbiviimine ning

teadustöö edendamine, poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevuse suurendamine) sihtrühmaks

on ministeeriumite ja nende valitsemisalas tegutsevate asutuste ametnikud (nt Tööinspektsiooni

inspektorid, nõustamisjuristid, töövaidluskomisjonide juhatajad, konsultandid, Terviseameti,

Tervise Arengu Instituudi töötajad) ning teised töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete valdkonnaga

ametialaselt kokku puutuvad riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikud ja

töötajad.

Pikaajalise haigusega töötajate toetussüsteemi loomist toetavate tegevuste otseseks sihtrühmaks

on poliitikakujundajad ja -rakendajad ning tegevuste kujundamise ning koordineerimise

tulemusena kaudseks sihtrühmaks tööealine elanikkond, töötavad ravikindlustatud ja tööandjad.

Punkt 6. Näitajad

Punktis 6 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii

kvantitatiivselt kui ajaliselt. Esitatud on meetmete nimekirja väljundnäitaja ja tulemusnäitaja ning

nende alg- ja sihttasemed, mille saavutamist TAT toetab. Samuti on kirjeldatud näitajate sisu.

Meetmete nimekirja väljundnäitajaks on “Toetatud tegevuste arv töötingimuste edendamiseks“ ja

2029. aasta sihttasemeks on 20 ellu viidud tegevust. Vastavateks tegevusteks on planeeritud

teavitustegevuste elluviimine (kampaaniate, koolituste, infoürituste ja konverentside korraldamine

ning teavitus-ja juhendmaterjalide koostamine). Samuti uuringute, ekspertiiside ja analüüside

läbiviimine ning arendustegevuste ja digilahenduste väljatöötamine.

TAT tulemusnäitajaks on „tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal (15-74 a

vanuserühmas)“. Sihttaseme määramisel kasutati Eesti tööjõu uuringu andmeid: 15-aastaste ja

vanemate inimeste seas tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal kõikidest

tööhõivest väljalangenutest. Tuginedes sihttaseme määramise ajale eelnenud aastate (2015-2019)

trendile, võeti eesmärgiks saavutada olukord, kus tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute

osakaal kõikidest tööhõivest väljalangenutest väheneb või ei ületa 12% (vastab 2019. a

osakaalule).

Nii väljund- kui tulemusnäitajate täitmistesse panustavad punkti 4.1 tegevused.

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Vahe-

sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

väljundnäitaja

Toetatud tegevuste arv töötingimuste edendamiseks

Tegevuste arv 0 1 20 Näitajasse panustavad

tegevused on

teavitustegevused

(kampaaniate, koolituste,

infoürituste ja

11

konverentside korraldamine

ning teavitus- ja

juhendmaterjalide

koostamine). Samuti

uuringute, ekspertiiside ja

analüüside läbiviimine ning

arendustegevuste ja

digilahenduste

väljatöötamine. Näitaja

täitmist raporteeritakse

vahearuannetes ja

lõpparuandes.

Tulemusnäitaja Tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal (15-74 a

vanuserühmas)

Tööhõivest

väljalangenute

osakaal

12% 0 ≤ 12% Näitaja täitmist

raporteeritakse

lõpparuandes

Statistikaameti tööjõu-

uuringust saadavate

andmete põhjal.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. juuli 2023. a kuni 31. detsember 2029. a.

Punkt 8. Eelarve

TAT eelarve on 3 470 414 eurot, sh ESF+ toetus 70 protsenti ehk 2 429 289,80 eurot, millele

lisandub riiklik kaasfinantseering 30 protsenti ehk 1 041 124,20 eurot. Tegevuste ja aastate kaupa

on eelarve näidatud TAT lisa finantsplaanis TAT eelarve kulukohtade kaupa.

Punkt 9. Kulude abikõlblikkus

Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude, kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ühendmääruse §-

des 15-17 sätestatust.

TAT-s on lubatud tegevuste elluviimisega kaasnevad personali-, transpordi- ja lähetuskulud.

Abikõlblikud on tegevuste väljatöötamise, piloteerimise, elluviimise ning tegevustest teavitamise

kulud, sealhulgas: punktis 4.1 kirjeldatud koolitus- ja teavitustegevuste, poliitikaanalüüside ja

ekspertiiside läbiviimise ning poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevuse suurendamise

(seminarid, õppereisid, lähetused, teavikud, erialakirjandus) ja teised valdkonna ning tegevuste

elluviimisega seotud arendustegevuste väljatöötamise ja teadustööde edendamise kulud, samuti

tegevuste elluviimiseks vajalikud personalikulud; punktis 4.2 kirjeldatud tegevuste elluviimiseks

vajalikud personalikulud ning vajadusel valdkonna ja tegevuste kujundamise ning

koordineerimisega kaasnevad kulud.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud

hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada

rakendusüksusele koos maksetaotlusega kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist

tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka

12

kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei pea

osalise tööajaga administreeriva personali üle pidama arvestust ega raamatupidamisarvestuses

eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid.

Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT tegevuste otsestest personalikuludest.

Punkt 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude

hüvitamine. Makse aluseks olevaid dokumente võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid

kõige sagedamini üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse

saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti

esitada rakendusüksusele makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa

Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga makset

esitada ei tule.

Punkt 11. Elluviija kohustused

Rakendusasutuse nõudmisel on elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja

eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise

protsessis. Elluviija on kohustatud rakendusasutusele esitama iga kuu eelarve täitmise aruande.

Rakendusasutus on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning

selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas

(aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või

ülekasutamine) TAT-i elluviimisse.

Peale TAT kinnitamist tuleb rakendusüksusele esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva

jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada eelneva aasta

10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused

erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada järelejäänud eelarveaasta kohta uus

väljamaksete prognoos.

Oluline on rõhutada, et lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad tegevuste elluviijale kõik

ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale sätestatud kohustused, välja arvatud § 10 punktis 5

sätestatud kohustused, mis reguleerivad ESF+’ist rahastatud projektis nõutud osalejate andmete

kogumist vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata

riigihangete seaduse järgimisele.

Punkt 12. Aruandlus

Punktis 12 sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning

aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded

aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral

juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Järelaruande esitamise kohustust elluviijal ei ole.

Punkt 13. Käskkirja muutmine

Punktis 13 sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja

aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT

13

muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ja sellega kaasnevat

halduskoormust. TAT-i muutmine peab põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel,

välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema

põhjendatud ning läbi kaalutud.

Punkt 14. Finantskorrektsioonid

Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuseid vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

Punkt 15. Vaide esitamine

Nimetatakse vaide lahendaja ja õiguslik alus.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku

Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

IV Käskkirja mõjud

Eelnõuga luuakse ja viiakse ellu tegevusi, mis panustavad töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete

edendamisele.

Sotsiaalne mõju, sh sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus

Teavitustegevuste läbiviimise kaudu tõuseb nii töötegijate kui tööandjate teadlikkus oma õigustest

ja kohustusest, samuti ülejäänud töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete küsimustega

ametialaselt kokkupuutuva sihtrühma teadlikkus. Samuti aitab teavitustegevuste elluviimine

mõjutada hoiakuid. TAT tegevused parandavad teadlikkust kollektiivseid töösuhteid reguleerivate

õigusaktide võimalustest aidata kaasa töötingimuste parandamisele. Tegevused aitavad ennetada

töövõime vähenemist ja tervisekao tekkimist ohutu töökeskkonna ja töötingimuste arendamise

kaudu. TAT tegevused aitavad ennetada tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangemist. Tervist

hoidva töökeskkonna loomisele suunatud tegevused aitavad parandada tööohutuskultuuri ning

seeläbi vähendada tööõnnetusi ja tööga seotud haigestumisi. See omakorda aitab vähendada

kaasnevaid kulusid nii tööandjale (sh haigestunud töötaja asemel kulutused uute töötajate

otsimisele ja koolitamisele), riigile kui ka ühiskonnale tervikuna. Pikaajalise haigusega töötajate

toetussüsteemi loomisele suunatud tegevused aitavad ennetada püsiva töövõimekao

väljakujunemist.

14

TAT tegevused avaldavad positiivset sotsiaalset mõju tervisest tuleneva takistusega inimeste

tööhõivele läbi ühiskonna ja sihtgrupi teadlikkuse tõstmise ning teadus- ja tõenduspõhiste

tööpoliitika kujundamise. Samuti tõuseb poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevus

töövaldkonnas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse teemades, mis

omakorda avaldab positiivset mõju antud põhimõtetega kooskõlas tööpoliitika kujundamisele ja

rakendamisele.

TAT tegevused aitavad vähendada soolist ebavõrdsust ja sooliste stereotüüpide mõju tööelule.

Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja

ligipääsetavuse põhimõtteid. Uuringute ja analüüside läbiviimisel ja arendustegevuste

kavandamisel arvestatakse, et tööturu soolisest segregatsioonist (naiste ja meeste koondumine

erinevatele tegevus- ja ametialadele) tulenevalt töötavad naised ja mehed erinevates

töökeskkondades ja neil on erinevad töötingimused. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel

arvestatakse eri soost ja rahvusest sihtrühma liikmete ning erivajadusega inimeste erinevate

vajadustega ja tagatakse neile võrdsed võimalused tegevustes osaleda. Poliitikakujundajate ja -

rakendajate pädevuse tõstmisel käsitletakse muuhulgas ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise, sh ligipääsetavuse põhimõtteid.

Eelnõu panus Eesti 2035 näitajatesse: soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik, ligipääsetavuse näitaja.

Regionaalareng

Näitajate metoodika meetmete nimekirjas on antud TAT-i osas märgitud puutumus regionaalse

arengu näitajaga „Tervena elada jäänud aastad“. Samas on TAT elluviija hinnanud, et tegevuste

iseloomust tulenevalt on mõju regionaalarengusse vähene ja pigem kaudne. Lisaks on aja jooksul

osaliselt sekkumised antud meetmes ümberkujundatud ning seega on meetmespetsiifilised näitajad

kaetud teiste meetme sekkumistega, millel on hinnatud otsene panus regionaalarengusse.

Olenemata asjaolust, et TAT-il puudub otsene seos Eesti 2035 näitajaga, mis suurendaks

regionaalset tasakaalustatust, kavandab elluviija TAT tegevused selliselt, et võimalusel saaks

arvesse võtta regionaalseid aspekte. Seega hinnates regionaalarengu mõju kaudseks, ei keskendu

TAT tegevused ühele kindlale regioonile, olgugi et elluviija eeldus on, et tegevuste tulemusena

suureneb teadlikkus töötingimustest ning tervist hoidva töökeskkonna kujundamisest kõigis

piirkondades. Kuna ka TAT sihtrühmade liikmed paiknevad üle Eesti, on tagatud TAT

tegevusvaldkondade regioonide ülene käsitlemine (näiteks töösuhetes tõusetuvad probleemid on

regioonide ülesed). Teavitustegevuste elluviimisel jälgitakse, et kõikide piirkondade inimestel

oleksid võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks (vajadusel digilahenduste kasutamise kaudu).

Samuti võetakse TAT raames läbiviidavate uuringute ja analüüside osas võimalusel arvesse

regionaalseid aspekte, kus need on võimalikud ja asjakohased.

Keskkond/kliima

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do

no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs leidis, et kavaga ette nähtud sekkumistel

hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole.

TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju

keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Ootus on, et rahastatavad tegevused ei suurendaks negatiivset

keskkonnamõju, väärtustaks osapooli, kes tegelevad teadlikult säästliku keskkonnakasutusega,

15

ning teenuste ja toodete hankimisel lähtutaks keskkonnahoidlike hangete kriteeriumitest.

Keskkonnahoidlik riigihange on protsess, mille käigus ametiasutused püüavad hankida selliseid

kaupu, teenuseid ja ehitustöid, mille keskkonnamõju on kogu nende olelusringi jooksul väiksem,

kui sama põhiülesandega kaupadel, teenustel ja ehitustöödel, mida muul juhul hangitaks.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

TAT raames on isikuandmete töötlemine vajalik tegevuse 4.1. raames. Osalevate inimeste kohta

tuleb koguda isikuandmeid, mis on vajalikud TAT tegevuste elluviimisel ning õigusaktides

ettenähtud andmekorje ja TAT järelevalve teostamiseks (ÜSS2021-2027 § 19 lg 1).

Isikuandmed kogutakse tegevustes osalemise nõusoleku alusel ning tegemist on väikese riivega

andmetega ainult toetatavatesse tegevustesse registreerumise korral. Kogutavateks andmeteks on

osaleja nimi, asutuse/organisatsiooni nimetus, ametinimetus, vajadusel kontaktandmed ning

tegevuses osalemist kinnitav (digi)allkiri.

Lisaks on tegevuste elluviijal reeglina kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas vastavalt

ÜSS2021-2027 § 19 lõikes 3 sätestatule ning ta peab need esitama RÜ-le. Kuna TAT tegevused

on suunatud teadlikkuse tõstmisele ning teadmistepõhise tööpoliitika kujundamisele, kus

tegevuste elluviimisel ei ületata 32 kontakttundi, kuulub tegevus erandi alla ning osalejatelt ei ole

tarvis koguda isikuandmeid suuremahuliselt ega detailselt, vaid piisab eelmises lõikes toodud

andmekoosseisust.

V Käskkirja kooskõla valikukriteeriumitega

TAT-i tegevused vastavad perioodil 2021–2027 seirekomisjonis kinnitatud üldistele

valikukriteeriumitele.

1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele

TAT-i mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis ning mõju meetmete nimekirjas nimetatud

näitajasse seletuskirja punktis 4.

2. TAT-i põhjendatus

TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“

eesmärgi saavutamisele. TAT-i eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate

tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus

Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel

lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse

korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse

hindasid turult või töötatakse need ise välja.

16

4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

TAT tegevuste elluviijaks on MKM-i töösuhete ja töökeskkonna osakond ning tööhõive osakond,

mis tegutsevad MKMi põhimääruse kohaselt. Elluviijal on võimekus ja vajalik kompetents TAT-

s planeeritud tegevuste elluviimiseks, sh varasem praktika ESF 2014-2020 projektide näitel.

5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud seletuskirja sissejuhatuses ning IV

osas.

VI Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub üldises korras. Tegevuste abikõlblikkuse perioodi algus on 01.07.2023, st alates

nimetatud kuupäevast tekkinud abikõlblikud kulud on toetusest hüvitatavad.

VII Käskkirja kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumiga, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiga ja Kliimaministeeriumiga ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste

Keskusega ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusega. Samuti

edastati eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027

rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon kooskõlastas, kuid

esitas päringu, millele vastati e-kirja teel 16.08.2024. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu

tähelepanekutega arvestamisel. Kõikide Rahandusministeeriumi tähelepanekutega arvestati. Riigi

Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu, kuid esitas täiendusettepanekud. Kõikide Riigi

Tugiteenuste Keskuse täiendusettepanekutega arvestati. Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu

tähelepanekuteta. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.

Seletuskirja lisad:

1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht;

2. Riskihindamine;

3. Kooskõlastustabel.

KÄSKKIRI

27.09.2024 nr 70

Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2 alusel

Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a istungil protokollilise otsusega heaks kiidetud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (d) „Edendada töötajate, ettevõtete ja

ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi

kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“ meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme

saavutamine ja hoidmine“ ja sellega seotud sekkumise 21.4.3.11 „Töötervishoiu ja -ohutuse

teenuste kujundamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.2. Käskkirjas sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1

tähenduses ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.

1.3. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse maksetaotluse menetlemisele ja

maksmisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija õiguste ja kohustuste osas kohaldatakse

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käskkirjas toodud erisustega.

1.4. Toetuse taotlemiseks ja kasutamiseks vajalikud dokumendid ja teave esitatakse ning

finantskorrektsiooni otsus toimetatakse kätte ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse

keskkonna kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud,

esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

2. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija

2.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

2.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

2

2.3. Elluviijad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna

osakond ning tööhõive osakond.

3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

3.1. Punktis 4.1. nimetatud tegevuste toetamise eesmärk on ennetada töövõime vähenemist ohutu

töökeskkonna kaudu ja edendada töötingimusi.

3.2. Punktis 4.1. nimetatud tegevuste toetamise tulemusena on:

3.2.1. tõusnud punktis 5.1. nimetatud sihtrühma teadlikkus ja oskused ohutu töökeskkonna

loomiseks, õiglaste töötingimuste tagamiseks ja sotsiaaldialoogi arendamiseks;

3.2.2. toetatud teadmistepõhist tööpoliitika kujundamist ja rakendamist.

3.3. Punktis 4.2. nimetatud tegevuste toetamise eesmärk on osaleda pikaajalise haigusega

töötajatele toetussüsteemi kujundamises ja koordineerida toetussüsteemiga seotud tegevusi, et

ennetada pikaajalise töövõimekao väljakujunemist ning vähendada tööhõivest väljalangemise

riski.

3.4. Punktis 4.2. nimetatud tegevuste toetamise tulemusena on panustatud toetussüsteemi

kujundamisse ja toimivusse.

3.5. Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse

ning sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Tervist hoidev

inimene“ saavutamisse.

3.6. Punktis 3.5. nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust,

võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega:

3.6.1. soolise võrdõiguslikkuse indeks;

3.6.2. hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3.6.3. ligipääsetavuse näitaja.

3.7. Toetuse andmisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud

tööturuprogrammi meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ tegevusest „Tööelu

kvaliteedi arendamine“.

4. Toetatavad tegevused

4.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 3.1. nimetatud eesmärki,

punktis 3.2. nimetatud tulemustesse ning punktis 6 nimetatud näitajatesse:

4.1.1. koolitus- ja teavitustegevuste ning arendustegevuste väljatöötamine ja elluviimine;

4.1.2. poliitikauuringute ja ekspertiiside läbiviimine ning teadustöö edendamine;

4.1.3. poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevuse suurendamine.

4.2. Toetust antakse punktis 3.3. nimetatud eesmärki ja punktis 3.4. nimetatud tulemusse

panustavale tegevusele, milleks on pikaajalise haigusega töötajate toetussüsteemiga seotud

tegevustes osalemine, tegevuste kujundamine ja koordineerimine.

4.3. Punktis 4.1. ja 4.2. nimetatud tegevuste puhul tagatakse, et:

4.3.1. tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse, võrdse

kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Uuringute ja analüüside läbiviimisel ning

arendustegevuste kavandamisel arvestatakse, et tööturu soolisest segregatsioonist (naiste ja meeste

3

koondumine erinevatele tegevus- ja ametialadele) tulenevalt töötavad naised ja mehed erinevates

töökeskkondades ning neil on erinevad töötingimused. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel

arvestatakse eri soost ja rahvusest sihtrühma liikmete ning erivajadusega inimeste erinevate

vajadustega ja tagatakse neile võrdsed võimalused tegevustes osaleda. Poliitikakujundajate ja -

rakendajate pädevuse tõstmisel käsitletakse muu hulgas ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Samuti arvestatakse, et digitaalne ja veebisisu peab

vastama avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a

määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust

kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele;

4.3.2. toetatavad tegevused ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17

tähenduses;

4.3.3. tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid, tegevusteks vajalike teenuste ja

toodete hankimisel kasutatakse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume1 ning koolituste,

infopäevade ja sarnaste ürituste korraldamisel kasutatakse keskkonnasäästlikke lahendusi2.

5. Sihtrühm

5.1. Punktis 4.1.1. nimetatud tegevuste sihtrühm on tööealine elanikkond, töötajad, ettevõtjad,

tööandjad, töövaldkonnaga seotud spetsialistid, tervishoiuteenuse osutajad, sotsiaalpartnerid,

erialaliidud ning muud huvirühmad.

5.2. Punktides 4.1.2. ja 4.1.3. nimetatud tegevuste sihtrühm on poliitikakujundajad ja -rakendajad.

5.3. Punktis 4.2. nimetatud tegevuste otsene sihtrühm on poliitikakujundajad ja -rakendajad ning

tegevuste kujundamise ning koordineerimise tulemusena kaudselt tööealine elanikkond,

ravikindlustuse seaduse tähenduses kindlustatud töötajad ja tööandjad.

6. Näitajad

6.1. Punktis 4.1. nimetatud tegevused panustavad rakenduskava väljundnäitajasse „Toetatud

tegevuste arv töötingimuste edendamiseks“, milles arvestatakse tegevuste elluviimise arvu

töötingimuste edendamisel.

6.2. Punktis 4.1. nimetatud tegevused panustavad tulemusnäitajasse „tervislikel põhjustel

tööhõivest väljalangenute osakaal (15–74 a vanuserühmas)“.

6.3. Näitajad

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Vahe-

sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

väljundnäitaja

Toetatud tegevuste arv töötingimuste edendamiseks

Tegevuste arv 0 1 20 Näitajasse panustavad

tegevused on

teavitustegevused

1 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked. 2 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus.

4

(kampaaniate, koolituste,

infoürituste ja

konverentside korraldamine

ning teavitus- ja

juhendmaterjalide

koostamine). Samuti

uuringute, ekspertiiside ja

analüüside läbiviimine ning

arendustegevuste ja

digilahenduste

väljatöötamine. Näitaja

täitmist raporteeritakse

vahearuannetes ja

lõpparuandes.

Tulemusnäitaja Tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal (15–74 a

vanuserühmas)

Tööhõivest

väljalangenute

osakaal

12% 0 ≤ 12% Näitaja täitmist

raporteeritakse

lõpparuandes

Statistikaameti tööjõu-

uuringust saadavate

andmete põhjal.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. juuli 2023. a kuni 31. detsember 2029. a.

8. Eelarve

Toetatavate tegevuste eelarve on 3 470 414 eurot (100 protsenti), millest Euroopa Sotsiaalfond+

toetus on 2 429 289,80 eurot (70 protsenti) ja riiklik kaasfinantseering on 1 041 124,20 eurot

(30 protsenti). Eelarve aastate ja kulukohtade kaupa kehtestatakse käskkirja lisas (lisatud).

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21.

9.2. Tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses, mis on 15 protsenti tegevuste

otsestest personalikuludest.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1.

Kaudseid kulusid hüvitatakse vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.

10.2. Abikõlbliku kulu eest peab elluviija tasuma hiljemalt 31. detsembril 2029. a.

10.3. Enne esimese makse saamist esitab elluviija rakendusüksusele:

10.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas toetusega

seotud kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest elluviija kuludest. Eristamist ei

nõuta kaudsete kulude osas;

10.3.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra;

5

10.3.3. vajadusel volikirja.

10.4. Punktis 10.3. nimetatud dokumente ei esitata, kui elluviija on vastavad kehtivad dokumendid

juba esitanud. Elluviija esitab rakendusüksusele sellekohase kirjaliku kinnituse.

10.5. Makse saamise aluseks olevaid kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavaid dokumente

esitatakse kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.

10.6. Toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva

dokumentide saamisest.

10.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega hiljemalt

17. jaanuariks 2030. a. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning

rakendusüksuse kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

11. Elluviija kohustused

11.1. Elluviija peab:

11.1.1. esitama rakendusasutuse nõudmisel toetuse eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite

kaupa;

11.1.2. rakendama tegevusi vastavalt kinnitatud eelarvele;

11.1.3. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi eelneva aasta

10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul pärast eelarve kinnitamist. Esimese eelarveaasta

väljamaksete prognoos esitatakse 15 tööpäeva jooksul käskkirja jõustumisest;

11.1.4. esitama rakendusüksusele korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui

taotletav toetuse väljamakse erineb rohkem kui 25 protsendi võrra punktis 11.1.3. nimetatud

prognoosist;

11.1.5. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele;

11.1.6. tagama kõikides projektiga seotud avalikkusele suunatud tegevustes, toodetes ja teenustes

nii füüsilise kui ka digitaalse ligipääsetavuse;

11.1.7. lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad tegevuste elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10 ja

11 toetuse saajale sätestatud kohustused.

11.2. Elluviija ei täida ühendmääruse § 10 lõike 1 punktis 5 sätestatud kohustust.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande koos lisadega iga aasta 20. jaanuariks ja 31. juuliks vastavalt 31. detsembri ja

30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem

kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise, eesmärgi, tulemuste ja näitajate

saavutamise kohta lõpparuande hiljemalt 17. jaanuariks 2030. a.

12.3. Kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos aruanne) esitamise vahe on vähem kui kuus

kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonnas etteseadistatud

vormil..

6

12.4. Rakendusüksus kontrollib kümne tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on

nõuetekohaselt täidetud.

12.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande.

12.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud tähtaja jooksul uuesti esitatud nõuetekohase

vahearuande kinnitab rakendusüksus viie tööpäeva jooksul.

12.7. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

12.8. Kui lõpparuandes puudusi ei esine või puudused on kõrvaldatud, teavitab rakendusüksus viie

tööpäeva jooksul rakendusasutust nõuetekohase lõpparuande esitamisest. Kui rakendusasutus

rakendusüksust viie tööpäeva jooksul lõpparuande puudustest ei teavita, kinnitab rakendusüksus

lõpparuande.

12.9. Lõpparuandes esitatakse lisaks vahearuandes nõutavale infole teave tegevuste panustamisest

„Eesti 2035“ näitajatesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.

13. Käskkirja muutmine

13.1. Kui ilmneb vajadus toetatavaid tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija rakendusasutusele põhjendatud taotluse.

13.2. Rakendusasutus edastab taotluse arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele.

Rakendusüksusel on õigus teha ettepanekuid rakendusasutuse näidatud tähtpäevaks.

13.3. Käskkirja muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud

juhul, kui taotluse esitamiseks on rakendusasutuse ja rakendusüksuse nõusolek.

13.4. Eelnevalt rakendusasutusega kirjalikult kooskõlastades ei muudeta käskkirja, kui

muudetakse eelarvet nii, et kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul

kumulatiivselt rohkem kui 15 protsenti ja punktis 8. nimetatud toetuse eelarve ei muutu.

14. Finantskorrektsioonid

Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

15. Vaide esitamine

Vaide esitamine rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse

kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab

rakendusüksus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa