Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 78 „Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus“ muutmine

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 78

„Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse

soodustamise toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 78 „Perioodi 2023–2027 Natura

2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses nr 78 „Perioodi 2023–2027 Natura 2000

erametsades elurikkuse soodustamise toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „loodusliku taimestiku ja loomastiku

kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) lisas 1“ tekstiosaga „loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas“;

2) paragrahvi 3 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „alal“ tekstiosaga „(edaspidi koos

madalama ühikumääraga ala)“;

3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses:

„6) kuni 60 eurot alla 0,30 hektari suurusel Natura 2000 sihtkaitsevööndis asuval metsamaal,

kui see ala piirneb madalama ühikumääraga alaga, moodustades koos sellega kokku vähemalt

0,30 hektari suuruse metsaala;

7) kuni 60 eurot alla 0,30 hektari suurusel Natura 2000 piiranguvööndis asuvas või hoiualal

asuvas nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud metsaelupaigas, kui see ala piirneb

madalama ühikumääraga alaga, moodustades koos sellega kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse

metsaala;

8) kuni 60 eurot alla 0,30 hektari suurusel Natura 2000 alal sihtkaitsevööndiks projekteeritaval

alal, kui see ala piirneb madalama ühikumääraga alaga, moodustades koos sellega kokku

vähemalt 0,30 hektari suuruse metsaala.“;

4) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktis 5 nimetatud toetuse

ühikumäära“ tekstiosaga „punktides 5–8 nimetatud toetuse ühikumäärasid“;

5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

EELNÕU

23.09.2024

2

„(3) Lõikes 2 sätestatud juhul on KIK-l õigus vähendada lõike 1 punktides 5–8 nimetatud üht

või mitut ühikumäära või kõiki ühikumäärasid.“;

6) paragrahvi 6 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) metsamaa kohta, mis kuulub riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/985

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri

23. detsembri 2022. a määruse nr 78 „Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse

soodustamise toetus“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_NATURA_muutmine.pdf

2. Seletuskiri, SK_NATURA_muutmine.pdf

Sama: Keskkonnainvesteeringute Keskus, MTÜ Eesti Erametsaliit ning Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Amet

Teadmiseks: „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–

2027“ seirekomisjon

Kristine Hindriks

625 6187 [email protected]

Ketlyn Roze

625 6127 [email protected]

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 23. detsembri 2022. a

määruse nr 78 „Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise

toetus“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Maaeluministri 23. detsembri 2022 määruse nr 78

„Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus“ muutmine“

(edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

§ 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel.

Maaeluministri 23. detsembri 2022 määruse nr 78 „Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades

elurikkuse soodustamise toetus“ (edaspidi määrus) muudatuste järgselt on võimalik toetust saada

ka ala kohta, mis on väiksem kui minimaalselt nõutud 0,3 hektarit ning mis asub Natura 2000

sihtkaitsevööndis või Natura 2000 piiranguvööndis asuvas või hoiualal asuvas nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L

206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud metsaelupaigas (edaspidi metsaelupaik) või Natura

2000 alal sihtkaitsevööndiks projekteeritaval alal, kui see ala piirneb Natura 2000 piiranguvööndi

või hoiualaga ning moodustab piirneva alaga kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse metsaala.

Sellisel juhul on toetuse ühikumäär 60 eurot hektari kohta.

Samuti täpsustatakse määrust sättega, et riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule toetust

ei anta, kuna toetusega hüvitatakse füüsiliste isikute, füüsilisest isikust ettevõtjate ning riigi

osaluseta eraõiguslike juriidiliste isikute erametsades looduskaitseliste piirangute järgimise eest

saamata jäänud tulu.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja

riigivara osakonna peaspetsialist Kristine Hindriks (625 6187, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

nõunik Ketlyn Roze (625 6127, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja on Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse viidet nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 3 lõike 1 punkti 5 pärast sõna „alal“ tekstiosaga

„(edaspidi koos madalama ühikumääraga ala)“, et järgnevates punktides oleks punktis 5 toodud

vööndile ja aladele viide selgem ja kompaktsem.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 3 lõiget 1 punktidega 6–8. Muudatuse eesmärk

on maksta toetust ka rangemate looduskaitseliste piirangutega alade kohta, mis eraldi on

väiksemad kui 0,3 hektarit, kuid mis piirnevad leebemate piirangutega alaga, nagu näiteks

piiranguvöönd või hoiuala, moodustades ühe vähemalt 0,3 hektari suuruse terviku. Selliseid

alasid (tabelid 1–3) on piiranguvööndis ja hoiualal olevates metsaelupaikades 2285

kogupindalaga 169 hektarit, keskmine pindala 0,074 hektarit; sihtkaitsevööndis 1729

kogupindalaga 98 hektarit, keskmine pindala 0,057 hektarit ning projekteeritavatel aladel 27

kogupindalaga 0,2 hektarit, keskmine pindala 0,0074 hektarit.

Tabel 1 Piiranguvöönd ja hoiuala

Elupaiga

kood Arv Pindala (ha)

2180 57 3.1

9010* 1109 75.7

9020* 155 16

9050 214 15.6

9060 62 3.7

9080* 448 38.9

9180* 12 1.3

91D0* 185 11.9

91E0* 29 2.1

91F0 14 1

Tabel 2 Sihtkaitsevöönd

Elupaiga

kood

Arv Pindala (ha)

2180 23 1.8

9010* 814 44.2

9020* 81 6

9050 124 7.2

9060 46 2

9080* 347 19.9

9180* 17 1

91D0* 246 13.3

91E0* 20 1.6

91F0 11 1

Tabel 3 Projekteeritav ala

Piiranguvöönd ja hoiuala

elupaik arv pindala (ha)

2180

9010* 6 0.1

9020* 1 0

9050 1 0

9060

9080* 2 0

9180*

91D0* 4 0

91E0*

91F0

Sihtkaitsevöönd

Elupaiga

kood

Arv Pindala (ha)

2180 1 0

9010* 6 0.1

9020*

9050

9060

9080* 6 0

9180*

91D0*

91E0*

91F0

Alates 2022. aastast mindi Natura 2000 alade piiranguvööndites ja hoiualadel paiknevatel

metsaelupaikadega aladel leebemalt kaitse-režiimilt üle rangemale kaitse-režiimile

Keskkonnaameti ettepaneku alusel. Kaitse-režiimi rangus sõltub ala kaitsekorrast, mida

eelnõuga muudetav määrus ei reguleeri. Määrus sätestab nende alade kohta rangemale kaitse-

režiimile kohalduva kõrgema toetuse ühikumäära, kui selle ala suurus on vähemalt 0,3 hektarit.

Määruse rakendamisel ilmnes, et piiranguvööndite ja hoiualade eristamisel metsaelupaikadest

tekivad erineva suurusega maa-alad, mis eraldi arvestatuna ei moodusta vajalikku minimaalset

toetusõigusliku metsamaa suurust 0,3 hektarit, kuigi looduses moodustavad ühe terviku. Lisaks

esineb sihtkaitsevööndis alasid, mis ei moodusta vajalikku 0,3 hektarit, kuid mis piirnevad

püsielupaiga piiranguvööndiga, moodustades ühe terviku. Muudatuse järgselt loetakse

looduskaitseliste piirangutega alad, mis piirnevad üksteisega, aga millele rakenduvad erinevad

kaitse-režiimid, tervikuks toetusõiguslikuks erametsamaaks, kui nad kokku moodustavad

vähemalt 0,3 hektarit. Sellisel juhul makstakse nende alade kohta toetust madalama kaitse-režiimi

ühikumäära järgi. Muudatuse tulemusena on toetusõiguslikud ka need alad, mis eraldi ei täida

minimaalse metsamaa toetusõiguslikkuse nõuet, kuid piirnevate aladega kokku moodustavad

vähemalt 0,3 hektari suuruse metsamaa. Muudatus on taotlejatele soodne, sest nad saavad hüvitist

ka väiksemate alade eest, mis muidu eraldiseisvana ja alla 0,3 hektari suurusena ei oleks

toetusõiguslikud.

Punkti 6 lisamisega rakendatakse kuni 60 euro suurust ühikumäära neile alla 0,30 hektari

suurustele Natura 2000 sihtkaitsevööndis paiknevatele metsaaladele, mis piirnevad Natura 2000

piiranguvööndis või hoiualal, kui seal ei asu metsaelupaik, alaga või piiranguvööndiks või

hoiualaks projekteeritava alaga. Need alad peavad moodustama kokku vähemalt 0,30 hektari

suuruse metsaala.

Punkti 7 lisamisega rakendatakse kuni 60 euro suurust ühikumäära neile alla 0,30 hektari

suurustele Natura 2000 piiranguvööndis asuvas või hoiualal asuvas nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ lisas 1 nimetatud metsaelupaikadele, mis piirnevad Natura 2000 piiranguvööndis või

hoiualal, milles ei asu metsaelupaik, alaga või piiranguvööndiks või hoiualaks projekteeritava

alaga. Ka need alad peavad moodustama koos kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse metsaala.

Punkti 8 lisamisega rakendatakse kuni 60 euro suurust ühikumäära neile alla 0,30 hektari

suurustele Natura 2000 alal sihtkaitsevööndiks paiknevatele projekteeritavale aladele, kui need

alad piirnevad Natura 2000 piiranguvööndis või hoiualal, milles ei asu metsaelupaik, alaga või

piiranguvööndiks või hoiualaks projekteeritava alaga. Need alad peavad moodustama koos kokku

vähemalt 0,30 hektari suuruse metsaala.

Tulenevalt eelnõu punktiga 3 tehtavatest muudatustest asendatakse eelnõu § 1 punktiga 4

määruse § 3 lõikes 2 tekstiosa „punktis 5 nimetatud toetuse ühikumäära“ tekstiosaga „punktides

5–8 nimetatud toetuse ühikumäärasid“ ning täiendatakse eelnõu § 1 punktiga 5 määruse § 3

lõikega 3. Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste

otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Sihtasutus

Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) lõike 1 punktides 5–8 nimetatud toetuse

ühikumäära Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti

2 alusel sellises osas, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks

maksimaalsel võimalikul määral. Sellisel juhul on KIK-l õigus vähendada lõike 1 punktides 5–8

nimetatud üht või mitut ühikumäära või kõiki ühikumäärasid. Paindlikkus lõike 1 punktides 5–8

nimetatud ühikumäärade vähendamisel on vajalik, et oleks võimalik suuremal või vähemal

määral arvesse võtta, milliseid rangema kaitse-režiimiga alasid piirnevad alad hõlmavad.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse § 6 lõiget 4 punktiga 5, mille järgi toetust ei anta

sellise metsamaa kohta, mis kuulub riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule. Toetuse

eesmärgiks on toetada elurikkuse soodustamist füüsiliste isikute, füüsilisest isikust ettevõtjate

ning riigi osaluseta eraõiguslike juriidiliste isikute erametsades, seega riigi osalusega

eraõiguslikele juriidilistele isikutele toetus edaspidi ei laiene.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. Määrusega

muudetavad ja lisatavad sätted kohalduvad seega alates 2025. aastast toetuse taotlemise korral.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2021/2115, millega kehtestatakse

liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu

Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused

(EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1—186);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013( ELT L 435, 6.12.2021, lk 187—261);

3) Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille

liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette

nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52—

94);

4) Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises

põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja

arvutamise osas (ELT L 183, 8.7.2022, lk 12—22);

5) Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse

haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 8.7.2022, lk 23—34).

4. Määruse mõjud

Muudatusega laieneb toetusõiguslik ala 267,2 hektari võrra – piiranguvööndis ja hoiualal olevaid

metsaelupaikadega alasid on 169 hektarit, sihtkaitsevööndis olevaid alasid 98 hektarit ning

projekteeritavaid alasid 0,2 hektarit. Muudatus võimaldab anda hüvitist nendele, kelle metsamaa

on killustatud erinevate kaitse-režiimide tõttu, mis üksikuna jäävad alla nõutava 0,3 hektari, kuid

mis piirnedes teise looduskaitse piirangutega aladega moodustavad ühe terviku, mis kokku

moodustab vähemalt 0,3 hektarit. Kuna toetusõiguslik ala (68 000 ha) suureneb vaid 0,4 %, siis

toetuse ühikumäära mõjutab see väga vähe.

Samuti loob muudatus suuremat selgust selles osas, et toetus ei ole mõeldud riigi osalusega

juriidilistele isikutele. Toetuse eesmärgiks on toetada elurikkuse soodustamist füüsiliste isikute,

füüsilisest isikust ettevõtjate ning riigi osaluseta eraõiguslike juriidiliste isikute erametsades,

seega riigi osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele toetus edaspidi ei laiene.

Oluline mõju majandusele, julgeolekule ja välissuhetele ning elukeskkonnale puudub. Samuti

puudub mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega suureneb toetusõiguslik ala 269 hektari võrra ja arvestuslik lisakulu

oleks 16 140 eurot, kuna nendele aladele kohaldub ühikumäär 60 eurot hektari kohta, mis

kaetakse toetusele eraldatud eelarvelistest vahenditest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja Kliimaministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks Keskkonnainvesteeringute Keskusele, Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ametile, MTÜ-le Eesti Erametsaliit, ning informatsiooniks

seirekomisjonile.