Pöördumise edastamine

Saatja: Kaire Karp <[email protected]>

Saadetud: 27.09.2024 16:18

Adressaat: <"RAM Info">; Sotsiaalministeerium <[email protected]>; Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>

Koopia: <"[email protected]">

Teema: Pöördumise edastamine

Tähtsus: Tavaline

Riigikantselei dokumendi viide: 24-01480-2Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Koopia:

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Edastame

Riigikantseleis 27.09.2029 registreeritud Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsiooni pöördumise.

Lugupidamisega RiigikantseleiRahukohtu 3 | 15161 Tallinn693 5555 | |

______________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Vabariigi Valitsuse ministrid 12.09.2024 nr 1209/2024 Reformierakonna parlamendifraktsiooni liikmed Erakonna Eesti 200 parlamendifraktsiooni liikmed Sotsiaaldemokraatliku Erakonna parlamendifraktsiooni liikmed Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed Isamaa fraktsiooni liikmed Fraktsiooni mittekuuluvad saadikud

EVEA seisukohad majanduse olukorra ja plaanitavate maksumuudatuste kohta.

Sotsiaalpartnerlus ja alampalk.

Koalitsioonileppes 2024-2027 on kokku lepitud, et kehtestatakse julgeolekumaks, mis kehtib kuni

31.12.2028 ja mille osadeks on (lisaks eraisikute tulumaksu tõusule) 2%-line lisanduv käibemaks

alates 2025. aasta keskpaigast ning 2%-line maks ettevõtete kasumilt alates 2026. aastast. Samuti

on avalikkusele esitletud alternatiivset ettepanekut maksustada ettevõtte kasumi asemel

täiendavalt ettevõtte palgafondi ning Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on

omapoolse alternatiivina pakkunud välja ettevõtte bilansimahult arvutatava riigilõivu idee.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) mõistab vajadust investeerida sõjalisse

riigikaitsesse ning korrastada riigirahandust. Siiski ei saa riik eelarvetasakaalu taastamisel ning

maksusüsteemi muutmisel käituda kasiinosõltlasest kiirlaenuvõtjana, kes kiire raha saamiseks

lükkab kõrvale kõik ratsionaalsed argumendid.

Alljärgnevalt esitame EVEA seisukohad ettevõtete lisamaksustamise kohta.

1. Mõistame, et riigieelarve vajab täiendavaid tulusid, kuid esmajärjekorras tuleks maksude

tõstmise asemel soodustada maksubaasi kasvu ehk toetada majandust. EVEA hinnangul

pärsib koalitsioonileppes visandatud meetmete kumulatiivne mõju väga tugevalt lähiaastate

majanduskasvu, kiirendab inflatsiooni ning pigem langetab, mitte ei kasvata maksutulu.

Pikemas perspektiivis vajame tasakaalus riigieelarvet, kuid selle poole liikumise tempo ja

meetodid peavad olema valitud selliselt, et mitte põhjustada Eesti ettevõtluskliima järsku

halvenemist. Strateegilises vaates on oluline täpsemalt määratleda valdkondlikud

prioriteedid, kus majanduse kasvu rohkem riiklikult toetada. EVEA koos teiste

ettevõtlusorganisatsioonidega on valmis aktiivselt osalema selles töös, et jõuda selgusele,

millised majandusharud, millise tehnoloogia tasemega, milliste sihtturgudega ja millistes

piirkondades peaksid olema Eesti lähiaastate majandusarengu prioriteedid ja milliste

toetusmeetmetega oleks mõistlik nende kokku lepitud prioriteetide poole liikuda.

2. Riigieelarve kulusid on vaja tegelikult, sisuliselt ja laialdaselt kärpida ning seni avalikkuseni

jõudnud kärpekavad ei ole kaugeltki piisavad. Kokkuhoid tuleb saavutada mitte

politseinike, päästjate ja õpetajate palga arvelt, vaid otseselt riigi bürokraatiamasina arvelt,

lihtsustades ja kaotades erinevaid regulatsioone eesmärgiga vähendada kodanike ja

ettevõtjate halduskoormust ning (üle)reguleerimisega seotud kontrollimehhanisme. Üheks

selliseks valdkonnaks, kus on meie hinnangul võimalik saavutada märkamisväärne

kokkuhoid, on erinevate toetuste, s.h. EL toetuste rakendamisega seotud tegevused, sh

menetlus- ja kontrolliprotsessid. EVEA on valmis osalema arutelus, mille käigus sõelutakse

läbi erinevad regulatsioonid ja nendega seotud riigiametite funktsioonid ning tehakse

reaalsed ettepanekud nende kestlikuks kokkutõmbamiseks.

3. Enne julgeolekmaksu protsendimäära ja maksustamise aluse määramist tuleb avalikustada

konkreetsed, just riigikaitse otstarbeks vajalikud tegevused ja kogusumma, mida sellise

maksuga soovitakse katta.

4. Olenemata sellest, millistest komponentidest tulevane julgeolekumaks koosneb ja kuidas

täpselt seda tehniliselt kogutakse, peab tegemist olema sihtotstarbelise maksuga, mida

kasutatakse vaid kaitsekulutusteks. Mõistame, et riigieelarves on ebamõistlikult paljud

kulud juba täna sihtotstarbelised ja indekseeritud ning vajatakse võimalikult palju tulusid,

mida oleks võimalik vastavalt vajadusele vabalt kasutada erinevate eesmärkida

saavutamiseks, kuid lisakoormus, mida maksumaksjad on patriootlikult valmis kandma

Eesti julgeoleku nimel, ei anna valitsusele mandaati kasutada seda erinevate julgeolekuga

mitteseotud eelarveaukude lappimiseks. Seetõttu on täiesti kaalumist väärt sihitatud

kaitse-võlakirja emiteerimine.

5. Käibe täiendavast maksustamisest mikroettevõtjatele tekkivate probleemide ja

halduskoormuse leevendamiseks tuleb märkimisväärselt tõsta piirmäära, mille ületamisel

tekib ettevõtjal kohustus end maksukohustuslasena registreerida. Hetkel on sellise käibe

suuruseks 40 000 eurot. Probleem puudutab enim väikeseid ettevõtjaid, kes osutavad

teenuseid väljaspool suuremaid asustusüksusi. Käibemaksuvaba väikeettevõtlus aitaks

leevendusmeetmena säilitada teenuste osutamist maapiirkondades ja väikelinnades. See

võimaldaks näiteks säilitada oma tegevust 1-2 töökohaga mikroettevõtetel, sh maaturismi

ettevõtetel, kes müüvad otse lõpptarbijatele ja kelle sisendis ei domineeri käibemaksuga

maksustatud kaup, vaid hoopis erinevad isikuteenused ning käsitöö.

6. Alampalga piirmäära kiire kasv tuleb peatada ning 2025. aastaks kavandatud (mais 2023

sõlmitud raamlepe) alampalga järsk tõus tuleb ära jätta. Palgad on juba pikka aega

kasvanud märksa kiiremini, kui tootlikkus ja selline olukord ei ole jätkusuutlik ning selle mõju

riigi sotsiaalmajanduslikule arengule on negatiivne. Ühtlasi mõistab EVEA hukka olukorra kus

sotsiaalpartnerite kokkulepe, millel valitsuse otsus põhineb, sõlmitakse osapoolte vahel

selliselt, et tööandjaid esindab vaid Eesti Tööandjate Keskliit ning puudub väike- ja keskmiste

ettevõtete esindusorganisatsioon. Enim on töökohti aga just väike- ja keskmistes

ettevõtetes, samuti on sellistes ettevõtetes enam alampalga saajaid (vt Tartu Ülikooli 2021

aasta uuring „Alampalga mõju Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule“ https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-

06/Alampalga%20m%C3%B5ju%20Eesti%20sotsiaalmajanduslikule%20arengule%20-%20l%C3%BChikokkuv%C3%B5te.pdf

Eriti taunitav on, kui ministrid püüavad alampalga läbirääkimisi muuta poliitilise kauplemise

objektiks.

7. Oleme vastu senikehtiva, ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse

kaotamisele. Senine praktika näitab, et tegemist on meie maksusüsteemi unikaalse eelisega

investeeringute ligitõmbamiseks ja sellest kergekäeliselt loobumine oleks EVEA hinnangul

märgilise tähtsusega ränk viga.

6. EVEA ei saa toetada ka tööjõu täiendaavat maksustamist, mida on välja pakutud kasumi

maksustamise alternatiivina. Selline tööjõu lisamaksustamine halvendab tunduvalt Eesti

ettevõtjate konkurentsivõimet ja toob kaasa ettearvamatud tagajärjed kogu meie

majandusele. See seaks raskesse olukorda ettevõtted, mille ärimudel on tööjõumahukas.

Lisaks sellele, et sellise lisamaksu kehtestamine kohtleks ettevõtteid ebavõrdselt, suurendab

see kombinatsioonis maksupaketi teiste komponentidega oluliselt palgatõusu survet

ettevõtjatele ning kiirendab inflatsiooni. Juhul, kui otsustatakse siiski tööjõu

lisamaksustamise kasuks, ei tohiks julgeolekumaksu komponent rakenduda kogu

palgafondile, vaid seda tuleks arvutada brutopalgast analoogselt tulumaksuga. Samuti

tuleks anda tööandjatele vabamad käed töötajate motiveerimiseks muude vahenditega

peale otsese töötasu, tõstes erisoodustuse vaba piirmäära töötajate tervise jms kulutuste

tegemisel.

Olukorras, kus senine majandusmudel enam ei tööta, vajavad Eesti ettevõtted võimalust

investeerida teadus-arendustegevusse ja kaasaegsetesse tehnoloogiatesse. Seetõttu on EVEA

seisukoht, et tänases majandusolukorras ei ole ettevõtetele täiendava maksukoormuse

kehtestamine tuleviku majanduskasvu huvides mõistlik.

EVEA nimel

Ille Nakurt Murumaa

EVEA president

[email protected]; [email protected]

tel. +372 57 80 9806

Leho Verk, [email protected] , tel. +372 50 29 571