SA Eesti Teadusagentuur_avaldus

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Soola 8 Tartu 51004 Tel 730 0324 etag@etag .ee www.etag.ee

Arvamuse küsimine teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse r i iklike uurimistoetuste eraldamise

regulatsiooni põhiseaduspärasuse kohta

Austatud õiguskantsler

Haridus- ja Teadusministeerium on ette valmistanud uue teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu, mis muuhulgas sätestab riiklike uurimistoetuste

eraldamise regulatsiooni. Küsin Teie hinnangut, kas regulatsioon, mille kohaselt riigi sihtasutus,

kellele on pandud ülesandeks eraldada teaduse rahastamiseks uurimistoetuseid, kehtestab

uurimistoetuse andmise tingimused ja korra, on kooskõlas põhiseadusega.

Kehtiva teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 161 lõike 1 kohaselt taotletakse

uurimistoetust avalikul konkursil Eesti Teadusagentuuri kooskõlastatult Haridus- ja

Teadusministeeriumiga kehtestatud tingimustel ja korras. Uue teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu1 väljatöötamisel on tekkinud küsimus, kas selline

lahendus, kus uurimistoetuste taotlemise tingimused ja korra kehtestab riigi sihtasutus ise ja mitte

haridus- ja teadusminister oma määrusega, on põhiseadusega kooskõlas. Viimases eelnõu

versioonis on regulatsioon veel kehtiva seadusega sarnane, küsimus on tõusetunud pärast seda.

Eesti Teadusagentuuri esindajana olen mures, et uurimistoetuste rahastamisel kaldutakse kõrvale

rahastusotsuste tegemise sõltumatuse põhimõtetest ning seetõttu küsin Teie hinnangut, kas

regulatsioon on tõesti põhiseadusega vastuolus.

Põhimõte, et rahastusotsuste langetamine peaks toimuma autonoomselt rahastavate asutuste

poolt, on Euroopas üldtunnustatud põhimõte. Nii on teaduste akadeemiaid koondav ALLEA,

Euroopa ülikoole ühendav EUA ja teaduse rahastajate organisatsioon Science Europe 2019. aasta

aprillis võtnud vastu ühise seisukoha, milles kutsutakse üles, et avalik võim tagaks rahastusotsuste

autonoomse tegemise spetsiaalsete rahastavate kogude ning teadusnõukogude poolt, samuti

rahastatavate teadusprojektide mitmekesisuse („All European Academies (ALLEA), the European

1 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4d550e84-baa7-4a51-ae2a-5fded75f18a0

Õiguskantsler

[email protected] 09.08.2024. a nr 1.1-9/24/6

University Association (EUA) and Science Europe, representing a vast section of Europe’s research

and higher education system, therefore reiterate that academic freedom and institutional

autonomy are of fundamental importance and value to society, and call on: governments and

public authorities to guarantee the autonomy of funding decisions by research councils and funding

bodies and the diversity of the research that is funded; while funding can be prioritised, no discipline

can be excluded as a whole for political reasons;“)2.

Põhimõtet, et uurimistoetuste rahastamiseks vajalikud täpsemad tingimused kehtestab selleks

moodustatud riigi sihtasutus on Eestis rakendatud alates 1997. aastast kui Eesti Teadusfond

reorganiseeriti sihtasutuseks. 2012. aastal kujundati see ümber Eesti Teadusagentuuriks.

Tingimuste väljatöötamisse on kaasatud Eesti tippteadlased, kes kuuluvad hindamisnõukogusse.

Seaduses on kehtestatud peamised uurimistoetuse taotlemise tingimused – tegu peab olema

evalveeritud teadus- ja arendusasutuses või ülikoolis töötava teadlase algatatud ja juhitud

kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projektiga ning uurimistoetust eraldatakse avalikul

konkursil, mille juures tagab asjatundliku ja sõltumatu hindamise korralduse ning

rahastusettepanekute tegemise eri teadus- ja arendustegevuse valdkondade tunnustatud

teadlastest koosnev hindamisnõukogu.

Seega on seaduses ja ka uues eelnõus reguleeritud mitu põhimõttelist tingimust uurimistoetuse

saamiseks ning vajalik raam paika pandud, mis võimaldaks kehtestada uurimistoetuste

rahastamiseks tingimused Eesti Teadusagentuuri üldkorraldusega. See on kooskõlas ka Eesti

Vabariigi põhiseaduse §-ga 3 (seaduslikkuse põhimõte), sest riikliku uurimistoetuse jagamine ja

selleks tingimuste ja korra kehtestamine ei ole riigi tuumikfunktsioon, mida ei tohiks delegeerida.

Eesti Teadusagentuur on riigi asutatud SA ning Eesti Teadusagentuur täidab teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduses sisalduva volituse alusel avalikke ülesandeid.

Seega on minu hinnangul võimalik ka uues eelnõus jätkata kehtiva õiguse regulatsiooniga, mille

kohaselt kehtestab riigi sihtasutus uurimistoetuse andmiseks vajalikud tingimused ja menetlemise

korra. Kuidas aga Teie õiguskantslerina seda tõlgendust vaatate ja kas Teie hinnangul on tegemist

põhiseadusega vastuolus oleva olukorraga?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Noorma

juhatuse esimees

2 Kättesaadav: https://scienceeurope.org/media/xq1l511l/20190410_academic_freedom_joint_statement-1.pdf

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Soola 8 Tartu 51004 Tel 730 0324 etag@etag .ee www.etag.ee

Arvamuse küsimine teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse r i iklike uurimistoetuste eraldamise

regulatsiooni põhiseaduspärasuse kohta

Austatud õiguskantsler

Haridus- ja Teadusministeerium on ette valmistanud uue teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu, mis muuhulgas sätestab riiklike uurimistoetuste

eraldamise regulatsiooni. Küsin Teie hinnangut, kas regulatsioon, mille kohaselt riigi sihtasutus,

kellele on pandud ülesandeks eraldada teaduse rahastamiseks uurimistoetuseid, kehtestab

uurimistoetuse andmise tingimused ja korra, on kooskõlas põhiseadusega.

Kehtiva teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 161 lõike 1 kohaselt taotletakse

uurimistoetust avalikul konkursil Eesti Teadusagentuuri kooskõlastatult Haridus- ja

Teadusministeeriumiga kehtestatud tingimustel ja korras. Uue teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu1 väljatöötamisel on tekkinud küsimus, kas selline

lahendus, kus uurimistoetuste taotlemise tingimused ja korra kehtestab riigi sihtasutus ise ja mitte

haridus- ja teadusminister oma määrusega, on põhiseadusega kooskõlas. Viimases eelnõu

versioonis on regulatsioon veel kehtiva seadusega sarnane, küsimus on tõusetunud pärast seda.

Eesti Teadusagentuuri esindajana olen mures, et uurimistoetuste rahastamisel kaldutakse kõrvale

rahastusotsuste tegemise sõltumatuse põhimõtetest ning seetõttu küsin Teie hinnangut, kas

regulatsioon on tõesti põhiseadusega vastuolus.

Põhimõte, et rahastusotsuste langetamine peaks toimuma autonoomselt rahastavate asutuste

poolt, on Euroopas üldtunnustatud põhimõte. Nii on teaduste akadeemiaid koondav ALLEA,

Euroopa ülikoole ühendav EUA ja teaduse rahastajate organisatsioon Science Europe 2019. aasta

aprillis võtnud vastu ühise seisukoha, milles kutsutakse üles, et avalik võim tagaks rahastusotsuste

autonoomse tegemise spetsiaalsete rahastavate kogude ning teadusnõukogude poolt, samuti

rahastatavate teadusprojektide mitmekesisuse („All European Academies (ALLEA), the European

1 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4d550e84-baa7-4a51-ae2a-5fded75f18a0

Õiguskantsler

[email protected] 09.08.2024. a nr 1.1-9/24/6

University Association (EUA) and Science Europe, representing a vast section of Europe’s research

and higher education system, therefore reiterate that academic freedom and institutional

autonomy are of fundamental importance and value to society, and call on: governments and

public authorities to guarantee the autonomy of funding decisions by research councils and funding

bodies and the diversity of the research that is funded; while funding can be prioritised, no discipline

can be excluded as a whole for political reasons;“)2.

Põhimõtet, et uurimistoetuste rahastamiseks vajalikud täpsemad tingimused kehtestab selleks

moodustatud riigi sihtasutus on Eestis rakendatud alates 1997. aastast kui Eesti Teadusfond

reorganiseeriti sihtasutuseks. 2012. aastal kujundati see ümber Eesti Teadusagentuuriks.

Tingimuste väljatöötamisse on kaasatud Eesti tippteadlased, kes kuuluvad hindamisnõukogusse.

Seaduses on kehtestatud peamised uurimistoetuse taotlemise tingimused – tegu peab olema

evalveeritud teadus- ja arendusasutuses või ülikoolis töötava teadlase algatatud ja juhitud

kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projektiga ning uurimistoetust eraldatakse avalikul

konkursil, mille juures tagab asjatundliku ja sõltumatu hindamise korralduse ning

rahastusettepanekute tegemise eri teadus- ja arendustegevuse valdkondade tunnustatud

teadlastest koosnev hindamisnõukogu.

Seega on seaduses ja ka uues eelnõus reguleeritud mitu põhimõttelist tingimust uurimistoetuse

saamiseks ning vajalik raam paika pandud, mis võimaldaks kehtestada uurimistoetuste

rahastamiseks tingimused Eesti Teadusagentuuri üldkorraldusega. See on kooskõlas ka Eesti

Vabariigi põhiseaduse §-ga 3 (seaduslikkuse põhimõte), sest riikliku uurimistoetuse jagamine ja

selleks tingimuste ja korra kehtestamine ei ole riigi tuumikfunktsioon, mida ei tohiks delegeerida.

Eesti Teadusagentuur on riigi asutatud SA ning Eesti Teadusagentuur täidab teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduses sisalduva volituse alusel avalikke ülesandeid.

Seega on minu hinnangul võimalik ka uues eelnõus jätkata kehtiva õiguse regulatsiooniga, mille

kohaselt kehtestab riigi sihtasutus uurimistoetuse andmiseks vajalikud tingimused ja menetlemise

korra. Kuidas aga Teie õiguskantslerina seda tõlgendust vaatate ja kas Teie hinnangul on tegemist

põhiseadusega vastuolus oleva olukorraga?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Noorma

juhatuse esimees

2 Kättesaadav: https://scienceeurope.org/media/xq1l511l/20190410_academic_freedom_joint_statement-1.pdf