Dokumendiregister | Terviseamet |
Viit | 9.3-1/24/8766-2 |
Registreeritud | 27.09.2024 |
Sünkroonitud | 30.09.2024 |
Liik | Väljaminev dokument |
Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
Toimik | 9.3-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Saue Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Saue Vallavalitsus |
Vastutaja | Ille Tops (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Saue Vallavalitsus
Teie 02.09.2024 nr 5-4/4651-65
Meie 27.09.2024 nr 9.3-1/24/8766-2
Saue vallas Alliku külas Vanamänniku
kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
kooskõlastamine
Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 1, § 133 lõikele
1 ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a. määruse nr 133: „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3, Saue Vallavalitsuse 23.05.2017. aasta
korraldusega nr 365 algatatud Saue vallas Alliku külas Vanamänniku kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu.
Saue Vallavalitsus võttis 31.05.2023. aasta korraldusega nr 527 vastu ja suunas avalikustamisele
Alliku küla Vanamänniku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, põhieesmärgiga maa-alale
ärikeskuse kavandamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks jagada Vanamänniku kinnistu
(katastritunnus 72701:001:0732) äri-, tootmis-, üld- ja transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning
määratakse ehitusõigus ärihoonete püstitamiseks. Vanamänniku kinnistule moodustatakse 3 ärimaa,
1 tootmismaa, 1 üldmaa ja 3 transpordimaa sihtotstarbega krunti. Planeeritava maa-ala suurus on
6,69 ha.
Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:
„Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Ehituse käigus
kaasnevad müra ja vibratsioon on lühiajalised ning keskkonda oluliselt mitte halvendavad.“
„Planeeringu alale ei ole lubatud rajada äriettevõtteid, mis eraldavad ebameeldivat lõhna-
või saasteaineid või tekitavad tavapärasest suuremat müra ja suuremat veetarbimist.
Keskkonda saastavaid ja müra tekitavad tegevused ei ole planeeringualal lubatud.“
„Planeeritava tankla hoone kinnistule tuleb kavandada kõrghaljastus ja müratõkke rajamise
võimalus.“ Amet juhib tähelepanu, et äritegevuse tagajärjel tekkiva laadimismüra ja
laadimisalal töötavate mootoritega seisvate veokite osa tuleks samuti planeerida võimalikud
müraleevendusmeetmed, näiteks müratõkke rajamise võimalus.
Seletuskirjas lk 27 ja 28 on välja toodud: „Arvestada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses
nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“ ( muudetud 01.02.2017 nr 6) kirjeldatud nõuetega ning
rakendada Eesti standardis EVS 812-2:2014 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest“ meetmeid.“; „Eesti Standardi EVS 812-2:2014 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest“ tabelis 6,3 „Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt
välismüratasemest“ toodule, peab kirjeldatud välismürataseme korral olemasoleva
liikluslahenduse korral Laagri-Harku ühendustee poolel äriruumide välispiirde
ühisisolatsiooniks arvestama R´ tr,s,w = 30 dB; teistel hoonetel ja külgedel võib arvestada
R´ tr,s,w = 30 dB.“ ja „Eesti Standardi EVS 812-2:2014 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest“ põhjal tuleb ehitiste välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute
elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui ruumide põranda pindala
on suurem kui 25 m2.“ Amet juhib tähelepanu, et standard EVS 812-2:2014 sätestab
tuleohutusnõuded ehitiste ventilatsioonisüsteemide projekteerimisele, ehitamisele ja
ekspluatatsioonile. Standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
2(2)
eest“ käsitleb ehitiste kaitset müra eest ja kehtestab nõuded piirdekonstruktsioonide
heliisolatsioonile, ruumide järelkõlakestusele ja tehnoseadmete mürale.
Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu. Täiendavalt
juhib amet tähelepanu järgnevale:
Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)
lisas 1 toodud normtasemeid
Planeeritava ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71
lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid.
Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval
85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).
Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi
ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.
Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega
aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega
aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat
tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri
17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes
ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
Seletuskirjas lk 26 on välja toodud: „Lähtuvalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardist, on
planeeritaval alal keskmise või madala radoonisisaldusega pinnas (30-50 kBq/m³). Hoonete
projekteerimisel arvestada Eesti Standardi EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud nõuete ja soovitustega.“
Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud.
Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada
radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt
EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes“ toodule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ille Tops
vaneminspektor
Põhja regionaalosakond
+372 5340 5462
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|