kooskõlastamine

Kõrbjärv

1

8

0

m

²

1

8

0

m

²

1

8

0

m

²

1

8

0

m

²

10

10

10

4

0

4

0

8

9

4

4

0

4

8

3

8

2

9

0

10

8

0

6

5

6

5

3

2

157 489 m²

100 % MP

Pos 7 -

- - -

11 581 m²

75 % EP, 25 % ÄK

Pos 1 -

4 m / 9 m

1 k / 2 k 550 m² 7 hoonet

12 716 m²

100 % LT

Pos 6 -

-

-

- -

5 609 m²

100 % EP

Pos 5 -

4 m / 9 m

1 k / 2 k 300 m² 3 hoonet

5 810 m²

100 % EP

Pos 4 -

4 m / 9 m

1 k / 2 k 300 m² 3 hoonet

6 657 m²

100 % EP

Pos 2 -

4 m / 9 m

1 k / 2 k 300 m² 3 hoonet

6 488 m²

100 % EP

Pos 3 -

4 m / 9 m

1 k / 2 k 300 m² 3 hoonet

12

4

Äglimäe kinnistute detailplaneering

11.02.2021 4 4 1:1500 292015-034

Teele Nigola

Reet Lehtla

Piia Kirsimäe PÕHIJOONIS

olemasolev krundipiir, krundi aadress ja katastritunnus38501:003:0155 Tilsi Kõrbjärv

planeeringuala piir

planeeritud krundipiir

planeeritud hoonestusala

*planeeritud tingimuslik hoonestusala

180 m²

soovituslik hoone asukoht

Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)

olemasolev kalda ehituskeeluvöönd (50 m)

olemasolev kallasrada (4 m)

olemasolev veekaitsevöönd (10 m)

olemasolev kalda piiranguvöönd (100 m)

planeeritud juurdepääs kallasrajale

olemasolev kõrghaljastatud ala (võsa, mets)

olemasolev juurdepääsutee (kruusatee)

planeeritud juurdepääsutee

olemasolev / planeeritud juurdepääs

olemasolev tee kaitsevöönd (30 m)

olemasolevad / planeeritud sõidusuunad

matkarada

TINGMÄRGID

olemasolev sidekanalisatsioonitrass ja kaitsevöönd (1 m)

olemasolev keskpinge õhuliin ja kaitsevöönd (10 m)

olemasolev madalpinge õhuliin ja kaitsevöönd (2 m)

planeeritud juurdepääsuservituudi ettepanek

planeeritud omapuhasti

planeeritud salvkaev/puurkaev hooldusala 10 m

olemasolev puu/põõsas

olemasolev hoone/rajatis

180 m²

mõõt meetrites

Märkus:

* Tuletõrje veevõtukoha rajamise korral on hoonete ehitamine lubatud tingimusliku

hoonestusala ulatuses. Tuletõrje veevõtukoha (hüdrandi) maksimaalne kaugus

eluhoonest, samuti veevõtukohtade (hüdrantide) omavaheline kaugus on

maksimaalselt 150 m (EVS 812-6:2012/A1:2013. Ehitiste tuleohutus. Osa 6:

Tuletõrje veevarustus).

Märkused ja kasutatud materjalid:

1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras AS (litsents 762 MA) poolt koostatud

Äglimäe katastriüksuse geodeetilist alusplaani mõõtkavas 1:500, töö nr

2015-020 (Äglimäe katastriüksuse osaline geodeetiline mõõdistus), mõõdistatud

02.2015.

2. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 5 m väljapoole selle

tegelikust asukohast.

3. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa-ameti

kaardiserveri ortofotode ja Eesti põhikaardi/baaskaardi rasterjoonise põhjal.

4. Laheda valla üldplaneering, 2009.

5. Looduskaitseseaduse § 38 (2) põhjal järve või jõe kaldal metsamaal

metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda

piiranguvööndi piirini.

6. Maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast

on kuni 30 m vastavalt ehitusseadustikule (§ 71 lõige 2).

7. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud

planeeringu osad.

Põlva Vallavalitsus

10

10

Krundi andmete ja ehitusõiguse tabel

* - Maksimaalne näitaja krundi kui terviku kohta, mida ei tohi ületada. Lubatud on ehitada väiksemas mahus.

Detailplaneeringus kasutatav hoonete ehitusalune pind (seaduses definitsioon puudub) on

võrdsustatud ehitusseaduses kasutatava hoone ehitisealuse pinnaga.

Hoonete kasutamise otstarbe esitamisel on aluseks majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus

nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".

Hoonete tulepüsivusklassi määramisel on aluseks võetud majandus- ja taristuministri 30.03.2017

määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele".

Maakasutuse bilansi tabel

likvideeritav objekt

0 3015 75 150 m

Krundi suurus (m²)

Planeeringujärgne krundi kasutamise otstarve (%)

Krundi positsioon

Planeeritud parkimiskohtade arv

Hoonete lubatud kõrgus maapinnast (m)

Hoonete suurim lubatud korruselisus

Hoonete lubatud ehitusalune pind

kokku (m²)

Hoonete suurim lubatud arv

krundil

Krundi ehitusõigus

planeeritud liitumiskilp

planeeritud madalpingekaabel ja kaitsevöönd (1 m)

planeeritud tehnovõrkude servituudi ettepanek

nähtavuskolmnurk

Kõrbjärv

11157

1575

Äglimäe kinnistute detailplaneering

12.02.2021 3 4 1:1500 282015-034

Teele Nigola

Reet Lehtla

Piia Kirsimäe OLEMASOLEV OLUKORD

Märkused ja kasutatud materjalid:

1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras AS (litsents 762 MA) poolt koostatud

Äglimäe katastriüksuse geodeetilist alusplaani mõõtkavas 1:500, töö nr

2015-020 (Äglimäe katastriüksuse osaline geodeetiline mõõdistus), mõõdistatud

02.2015.

2. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 5 m väljapoole selle

tegelikust asukohast.

3. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa-ameti

kaardiserveri ortofotode ja Eesti põhikaardi/baaskaardi rasterjoonise põhjal.

4. Laheda valla üldplaneering, 2009.

5. Looduskaitseseaduse § 38 (2) põhjal järve või jõe kaldal metsamaal

metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda

piiranguvööndi piirini.

6. Maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast

on kuni 30 m vastavalt ehitusseadustikule (§ 71 lõige 2).

7. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud

planeeringu osad.

Põlva Vallavalitsus

0 3015 75 150 m

olemasolev krundipiir, krundi

aadress ja katastritunnus

38501:003:0155 Tilsi Kõrbjärv

planeeringuala piir

Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)

olemasolev kalda ehituskeeluvöönd (50 m)

olemasolev kallasrada (4 m)

olemasolev veekaitsevöönd (10 m)

olemasolev kalda piiranguvöönd (100 m)

olemasolev kõrghaljastatud ala (võsa, mets)

olemasolev juurdepääsutee (kruusatee)

olemasolev tee kaitsevöönd (30 m)

TINGMÄRGID

olemasolev sidekanalisatsioonitrass ja kaitsevöönd (1 m)

olemasolev keskpinge õhuliin ja kaitsevöönd (10 m)

olemasolev madalpinge õhuliin ja kaitsevöönd (2 m)

olemasolev puu/põõsas

olemasolev hoone/rajatis

Asukoht (L-Est’97) X 6429612

Y 676919

Objekti aadress: PÕLVAMAA, PÕLVA VALD, TILSI

KÜLA, ÄGLIMÄE

(KÜ 38501:003:0788) JA

ÄGLIMÄE (KÜ 38501:003:0789)

KATASTRIÜKSUS

Tellija: PÕLVA VALLAVALITSUS

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja: URMAS URI

Planeerija, projektijuht: TEELE NIGOLA Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Planeerija assistent: PIIA KIRSIMÄE

Kontrollija: REET LEHTLA

Veebruar 2021 TARTU

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel 7300 310

[email protected]

TÖÖ NR 2015-034

ÄGLIMÄE KATASTRIÜKSUSTE

DETAILPLANEERING

Seletuskiri, joonised ja lisad

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

2

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

3

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS:

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

OBJEKTI ASUKOHT:

Põlvamaa, Põlva vald, Tilsi küla, Äglimäe kinnistu (kü 38501:003:0788) ja Äglimäe kinnistu (kü 38201:003:0789)

TÖÖ EESMÄRK:

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualal 4 üksikelamumaa, 1 segafunktsiooniga maa (75 % üksikelamumaa, 25 % kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa), 1 transpordimaa ja 1 maatulundusmaa katastriüksuse moodustamine, Ranniku (38501:003:0867), Savi (38501:003:0042), Kõrbjärvepõllu (38501:003:0102), Kraavi (38501:003:0779), Alasilla (38501:003:0064), Liiva (38501:003:0040) ja Järve (38501:003:0101) katastriüksuste ning uute moodustatavate katastriüksuste juurdepääsuteede planeerimine, moodustatavate katastriüksuste sihtotstarbe määramine, planeeringualal ehitusõiguse, kujade, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine, ehitusala piiritlemine, ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine, juurdepääsuteede asukoha ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimisel.

Planeeringuala pindala on ca 20 hektarit.

TÖÖ LIIK: Detailplaneering

TÖÖ TELLIJA: Põlva Vallavalitsus

HUVITATUD ISIK

Hr Rainer Kägo

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee

Projektijuht:

Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected]

Planeeringu koostajad: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Piia Kirsimäe - planeerija assistent Kadri Kattai - maastikuarhitekt-planeerija

Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046), planeeringu keskkonnatingimuste küsimustega tegelev spetsialist Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija

Kontrollija:

Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

4

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert: Urmas Uri

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

Hüdrogeoloogilised uuringud.

Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012,

tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi

nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse

eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel)

maastikuarhitektuuri valdkonnas.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest,

põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr

1535/18.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri;

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R.

Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr

E000482 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr

E004029 – Kert Kartau;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284 – Teele Nigola;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;

• Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;

• Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

5

SISUKORD

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS .................................................................................................................. 7

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ........................................... 7

1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUUD INFOALLIKAD ................................................................................... 7

1.3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAJAD .............................................................................................................. 7

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................................................... 8

2.1. PLANEERITAVA ALA ASUKOHT .................................................................................................................... 8

2.2. PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 9

2.3. KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED ........................................................................................... 10

2.4. SEADUSTIKUST TULENEVAD NÕUDED JA PIIRANGUD .................................................................................... 11

3. PLANEERIMISETTEPANEK ................................................................................................................................. 12

3.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON ............................................................................................................... 12

3.2. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK ................................................................................................. 12

3.3. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS .......................................................... 14

3.4. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE ...................................................................................................... 14

3.5. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE .......................................................................................................... 15

3.6. TÄNAVA MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ................................................................................. 15

3.7. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .................................................................................................. 16

3.8. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD ............................................................................................... 17

3.8.1. SADEMEVEE- JA REOVEEKANALISATSIOON.......................................................................................... 17

3.8.2. VEEVARUSTUS, SH TULETÕRJE VEEVARUSTUS .................................................................................... 18

3.8.3. ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS ........................................................................................... 19

3.8.4. SIDEVARUSTUS ............................................................................................................................... 20

3.8.5. SOOJAVARUSTUS ............................................................................................................................ 20

3.9. SERVITUUDI ETTEPANEKUD NING NENDE ULATUS ........................................................................................ 20

3.10. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ....................................................... 21

3.11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED .................................................................... 22

3.12. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ............................................. 22

3.13. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED ................................................................................................. 22

4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ......................................................................................... 24

5. JOONISED ................................................................................................................................................................. 25

5.1. ASENDISKEEM M 1:15 000 ..................................................................................................................... 26

5.2. FUNKTSIONAALSETE SEOSTE SKEEM M 1:4 000 ........................................................................................ 27

5.3. OLEMASOLEV OLUKORD M 1:1 500 .......................................................................................................... 28

5.4. PÕHIJOONIS M 1:1 500 .......................................................................................................................... 29

6. LISAD ......................................................................................................................................................................... 30

6.1. LAHEDA VALLAVALITSUS, DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS 19.02.2015 ....................................... 31

6.2. ÄGLIMÄE DETAILPLANEERINGU ARUTELU KOOSOLEKU PROTOKOLL 22.01.2016 ............................................. 34

6.3. LAHEDA VALLAVOLIKOGU 13.06.2016 OTSUS NR 17 „DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMINE“........... 36

6.4. DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TEADA AMETLIKES TEADAANNETES 15.06.2016 ...................................... 40

6.5. LAHEDA VALLAVALITSUSE TEATIS 16.06.2016 .......................................................................................... 41

6.6. ELEKTRILEVI OÜ 11.07.2016 TEHNILISED TINGIMUSED NR 242521 ............................................................ 42

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

6

6.7. PÕLVA MAAVALITSUSE 12.07.2016 KIRI NR 12-2/16/1617-2 „ÄGLIMÄE DETAILPLANEERINGU KOOSTAMINE“ ... 44

6.8. MAANTEEAMETI 25.07.17 KIRI NR 15-2/17-00014/454 „SEISUKOHTADE VÄLJASTAMINE ÄGLIMÄE

KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS“ .................................................................................... 45

6.9. ÄGLIMÄE KATASTRIÜKSUSTE ESKIISLAHENDUSE TUTVUSTUS, KOOSOLEKU PROTOKOLL 12.09.2017 ................ 48

6.10. PÕLVA VALLAVALITSUSE 25.10.2018 KIRI NR 7-1/18-117-1 „DETAILPLANEERINGU ESITAMINE ARVAMUSE

ANDMISEKS“ ................................................................................................................................................. 59

6.11. ELEKTRILEVI 09.11.2018 KOOSKÕLASTUS NR 3609400002..................................................................... 61

6.12. KESKKONNAAMETI 22.11.2018 KIRI NR 6-2/18/17692-2 „ARVAMUS ÄGLIMÄE DETAILPLANEERINGU KOHTA“ .. 63

6.13. RAHANDUSMINISTEERIUMI 23.11.2018 KIRI NR 14-11/8069-2 „ÄGLIMÄE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING“ ................................................................................................................................................................... 66

6.14. VARDJA MASINAÜHISTU 27.11.2018 KIRI NR 1-6/80-1 „ARVAMUS ÄGLIMÄE DETAILPLANEERINGU KOHTA“ ..... 69

6.15. MAANTEEAMETI 29.11.2018 KIRI NR 15-2/18/51090-2 „ÄGLIMÄE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERINGU

KOOSKÕLASTAMINE“ ...................................................................................................................................... 72

6.16. TEELE ARUVEE SEISUKOHT ................................................................................................................... 75

6.17. SILVIA RANNIK SEISUKOHT .................................................................................................................... 77

6.18. PÄÄSTEAMETI 03.12.2018 KIRI NR 7.2-3.2/17664-2 „ DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTAMINE“ ................ 78

6.19. SAVI, JÄRVE JA RANNIKU KINNISTUTE ETTEPANEK .................................................................................... 80

6.20. TEADE PLANEERINGULAHENDUSE ESKIISLAHENDUSE AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA ARUTELUST PÕLVA VALLA

KODULEHEL .................................................................................................................................................. 82

6.21. TEADE PLANEERINGULAHENDUSE ESKIISLAHENDUSE AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA ARUTELUST LÕUNALEHES

................................................................................................................................................................... 83

6.22. TEADE PLANEERINGULAHENDUSE ESKIISLAHENDUSE AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA ARUTELUST PÕLVA

TEATAJAS..................................................................................................................................................... 84

6.23. PÕLVA VALLAVOLIKOGU 31.01.2019 OTSUS NR 1-3/3 „KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

ALGATAMATA JÄTMINE“................................................................................................................................... 85

6.24. TEADE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ALGATAMATA JÄTMISEST AMETLIKES TEADAANNETES ..... 88

6.25. PÕLVA VALLAVALITSUSE 06.03.2019 KIRI NR 7-1/18-117-16 „ÄGLIMÄE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING“ ................................................................................................................................................................... 90

6.26. PÕLVA VALLAVALITSUSE 06.03.2019 KIRI NR 7-1/18-117-17 „ÄGLIMÄE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING“ ................................................................................................................................................................... 93

6.27. PÕLVA VALLAVALITSUSE 07.03.2019 KIRI NR 7-1/18-117-19 „ÄGLIMÄE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING“ ................................................................................................................................................................... 96

6.28. PÕLVA VALLAVALITSUSE 07.03.2019 KIRI NR 7-1/18-117-20 „ÄGLIMÄE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING“ ................................................................................................................................................................... 98

6.29. PÕLVA VALLAVALITSUSE 07.03.2019 KIRI NR 7-1/18-117-21 „ÄGLIMÄE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING“ ................................................................................................................................................................. 101

6.30. PÕLVA VALLAVALITSUSE 07.03.2019 KIRI NR 7-1/18-117-18 „ÄGLIMÄE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING“ ................................................................................................................................................................. 103

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

7

1. Planeeringu koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Laheda Vallavolikogu 13.06.2016 otsus nr 17

„Detailplaneeringu koostamise algatamine“ ning otsuse lisa 1 (planeeringuala kaart 1) ja lisa 2

(planeeringuala kaart 2).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks vastavalt algatusotsusele on uute katastriüksuste

moodustamine, moodustatavate üksuste sihtotstarbe määramine, planeeringualal ehitusõiguse, kujade,

tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine, ehitusala piiritlemine, ehitiste olulisemate

arhitektuurinõuete seadmine, juurdepääsuteede asukoha ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete

määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimisel.

Planeeringuga tehakse ettepanek jagada Äglimäe kinnistute maa-ala nelja elamumaa, ühe

segafunktsiooniga maa (75 % üksikelamumaa, 25 % kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa),

ühe transpordimaa ja ühe maatulundusmaa katastriüksuseks ning kavandada Ranniku

(38501:003:0867), Savi (38501:003:0042), Kõrbjärvepõllu (38501:003:0102), Kraavi (38501:003:0779),

Alasilla (38501:003:0064), Liiva (38501:003:0040) ja Järve (38501:003:0101) katastriüksuste ning uute

moodustatavate katastriüksuste juurdepääsuteed. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringut

muutev.

1.1. Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid

• Laheda Vallavolikogu 13.06.2016 otsus nr 17 „Detailplaneeringu koostamise algatamine“

ning otsuse lisa 1 (planeeringuala kaart 1) ja lisa 2 (planeeringuala kaart 2);

• Laheda Vallavolikogu 12.06.2009. a määrusega nr 12 kehtestatud „Laheda valla

üldplaneering“;

• Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2029

• Põlva maakonnaplaneering „Põlva maakonnaplaneering 2030+“, kehtestatud Põlva

maavanema 18.08.2017. a korraldusega nr 1-1/17/676;

• Põlva valla jäätmekava aastateks 2020-2025

1.2. Olemasolevad alusplaanid ja muud infoallikad

Detailplaneeringu alusplaanina on kasutatud Kobras AS poolt koostatud Äglimäe katastriüksuse

geodeetilist alusplaani mõõtkavas 1:500, töö nr 2015-020 (Põlvamaa, Laheda vald, Tilsi küla Äglimäe

katastriüksuse osaline geodeetiline mõõdistus), koostatud 02.2015. Täiendav info tugineb Maa-ameti

Maa-ameti Geoportaali kaardirakendustele (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis) ning EELIS (Eesti

Looduse Infosüsteem– Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur informatsioonile seisuga 01.06.2017.

1.3. Detailplaneeringu koostajad

Käesoleva detailplaneeringu koostamises osalesid Kobras AS-i poolt planeerijad Teele Nigola, Kadri

Kattai ning assistent Piia Kirsimäe, konsultandina Urmas Uri ja Reet Lehtla ja kontrollijana Kadri Kattai

ja Reet Lehtla.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

8

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus

2.1. Planeeritava ala asukoht

Planeeringuala asub Põlva maakonnas Põlva vallas (endine Laheda vald)1 Tilsi külas Kõrbjärve

lõunakaldal. Detailplaneeringu alal paiknevad Äglimäe katastriüksused (katastritunnustega

38501:003:0788 ja 38501:003:0789), mille pindalad on vastavalt 19,4 ha ja 1,10 ha. Katastriüksuste

sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Planeeringuala asukoht on toodud skeemil 1 ja täpsemalt

joonisel 1.

Skeem 1. Planeeringuala asukoht (Aluskaart: Maa-ameti geoportaal)

Planeeringuala piirinaabriteks on järgmised maaüksused:

• põhjas:

Tilsi Kõrbjärv (katastriüksuse tunnus 38501:003:0155, veekogude maa 100%);

• idas:

Rehemäe (katastriüksuse tunnus 38501:003:0812, maatulundusmaa 100%);

• lõunas:

18114 Tilsi-Mustajõe tee (katastriüksuse tunnus 38501:003:0855, transpordimaa 100%);

1 Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määrusest nr 21 " Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla, Põlva valla ja Vastse-

Kuuste valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 03.04.1995 määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine" § 1 moodustati Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla, Põlva valla ja Vastse- Kuuste valla ühinemise teel uus haldusüksus mille nimeks määrati Põlva vald.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

9

• läänes:

Alasilla (katastriüksuse tunnus 38501:003:0064, maatulundusmaa 100%);

Kraavi (katastriüksuse tunnus 38501:003:0779, maatulundusmaa 100%);

Kõrbjärvepõllu (katastriüksuse tunnus 38501:003:0102, maatulundusmaa 100%);

Savi (katastriüksuse tunnus 38501:003:0042, elamumaa 100%).

2.2. Planeeringuala iseloomustus

Planeeringuala lõunapoolne osa ulatub osaliselt Tilsi küla keskuse alale. Tilsi küla keskuse moodustab

Pikkjärve ümbritsev kompaktse hoonestusega ala, mis on ühtlasi Laheda valla üldplaneeringuga

määratud reoveekogumisala ja detailplaneeringu koostamise kohustusega ala. Planeeringuala asub

Pikkjärvest (KKR kood VEE212480) ca 1 km kaugusel läänes, põhja suunast piirneb planeeringuala

Tilsi Kõrbjärvega (KKR kood VEE2124700).

Suurema Äglimäe katastriüksuse 19,4 ha suurusest pindalast moodustab haritav maa 18,41 ha,

metsamaa 0,5 ha, õuemaa 0,14 ha, looduslik rohumaa 0,1 ha ja muu maa 0,25 ha. Väiksema Äglimäe

katastriüksuse 1,10 ha suurusest pindalast moodustab haritav maa 0,74 ha, metsamaa 0,21 ha,

looduslik rohumaa 0,06 ha ja muu maa 0,09 ha. Äglimäe kinnistute sihtotstarve on maatulundusmaa.

Hoonetest asub suuremal Äglimäe kinnistul (kü 38501:003:0788) elamukompleks elumaja ja kahe

kõrvalhoonega. Juurdepääs hoonetele toimub Tilsi-Mustajõe teelt (kõrvalmaantee nr 18114). Väiksema

Äglimäe kinnistu (kü 38501:003:0789) juurdepääs on täna võimalik kohalike teede (Lauluväljaku tee nr

3850049 ja Hoole-Kõrbjärve tee nr 3850046) kaudu, mis viivad Kõrbjärve lõunakallast ääristava teeni,

kuskohast pääseb planeeringualale läbi Rehemäe kinnistu ning reformimata riigimaa. Järveäärset

pinnasteed kasutatakse juurdepääsuks ka Ranniku elamumaale (kü 38501:003:0867) ja Järve

maatulundusmaale (kü 38501:003:0101). Pinnastee on rajatud järve järsule nõlvale ning selle

konstruktsioon on ebapüsiv. Sademevee valgumisel järve toimub järjepidev tee ärakanne. Tee on

osaliselt halvas seisukorras, raskeveokitele (sh päästeauto) võib olla läbimatu.

Järveäärset pinnasteed ääristavad mõlemalt poolt võsa ja puud, mis on liigendatud ka avatud aladega.

Kõrghaljastust on teataval määral ka suuremal Äglimäe kinnistul (kü 38501:003:0788) paikneva

hoonetekompleksi ümbruses.

Lähimad elamud asuvad planeeringualast läänes, naabruses paikneval Kraavi kinnistul (kü

38501:003:0779, 100% maatulundusmaa), planeeringualast loodesse jääval Ranniku kinnistul (kü

38501:003:0867, 100% elamumaa) ja Järve kinnistul (kü 38501:003:0101, 100% maatulundusmaa).

Planeeringuala vahetus läheduses, mõnesaja meetri kaugusel idas on kehtestatud biopuhasti

katastriüksuse detailplaneering (töö nr:DP-18.89, kehtestatud Põlva Vallavalituse 25.07.2018

korraldusega nr 2-3/472), millega planeeritakse alale reoveepuhasti ja puurkaev.

Planeeringuala piirneb Laheda Vallavolikogu 12.06.2009 otsusega nr 22 kehtestatud Tilsi küla

Kõrbjärve puhkeala detailplaneeringuga. Viimane hõlmab Kõrbjärve ja järveäärset maa-ala

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

10

(planeeritava jäätmekäitlusmaa ja järve vahele jäävat ala) (joonis 2).

Planeeringualast lõuna suunas paikneb kõrvalmaantee nr 18114 Tilsi-Mustajõe, planeeringuala

läheduses on tee pinnatud. Maantee ühendab kõrvalmaanteed nr 18240 Puskaru-Väimela ja nr 18154

Tilsi-Naruski ning ühtlasi Mustajõe ja Tilsi küla.

Maastikuliselt asub ala Ugandi lavamaa lõunaosas. Maapinna kõrgus planeeringualal varieerub, jäädes

vahemikku 83,3 m kuni 100 m - seega on kõrguste vahe planeeringualal üle 16 meetri. Maapind langeb

lõuna suunas, suuremad kõrguste erinevused on ala põhjapoolses osas. Äglimäe kinnistute põhjaosa

läbiva pinnastee ja Kõrbjärve vahel on maapinna kõrguste erinevus kohati peaaegu 6 meetrit.

Planeeringuala katab suuremas osas kahkjas leetunud muld (LP), mille lähtekivimiks on valdavalt

punakaspruun või pruun liivsavimoreen. Ala põhjaosas leidub vähemal määral ka keskmiselt

erodeeritud kahkjat leetunud ja leetunud mulda (E2I) ja nõrgalt erodeeritud kahkjat leetunud mulda (LP).

Kõrbjärve kalda ääres on tegemist gleistunud lammimullaga (AG).

Detailplaneeringu ala piirkonna maapinnalt esimese poorsete kivimitega seotud aluspõhjalise

põhjaveekihi looduslikku kaitstust on hinnatud suhteliselt kaitstuks ja reostusohtlikkus madalaks (Eesti

põhjavee kaitstuse kaart; Eesti Geoloogiakeskus, 2001).

Planeeringuala iseloomustus on graafiliselt kujutatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3).

2.3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala piirneb idast Tilsi küla keskasulaga, jäädes osaliselt Laheda valla üldplaneeringuga

määratud Tilsi küla kompaktse hoonestusega alale.

Suuremad piirkonna tõmbekeskused on Põlva linn ja Võru linn, vähemal määral Tartu linn ja Kanepi

alevik. Tilsi küla keskus on Põlva maakonnaplaneeringus fikseeritud kohaliku keskusena.

Detailplaneeringu alast lõuna suunas asub pinnatud kattega Tilsi-Mustajõe kõrvalmaantee nr 18114,

mis on ühendatud suurema Äglimäe kinnistuni viiva juurdepääsuteega.

Planeeringuala piiritleb põhjast Kõrbjärv, ida suunda jääb Pikkjärv, mille ümber on koondunud Tilsi küla

kompaktne hoonestus. Pikkjärve ääres asub ühtlasi Tilsi mõis, mis asub planeeringualast ca

700 m kaugusel. Tilsi mõisa ja mõisapargi kaitseks on moodustatud Tilsi mõisa pargi looduskaitseala

(KKR kood KLO1200142). Pargis kasvab haruldane looduskaitsealuse üksikobjekt Amuuri korgipuu

(KKR kood KLO4000829). Tilsi mõisa park on ühtlasi ehitismälestis (reg nr 23738), milles asuvad

hooned on samuti muinsuskaitsealused objektid. Lähialal muid looduskaitsealuseid objekte või –alasid

ega kultuurimälestisi ei leidu.

Planeeringualast ida suunas paikneb laululava ja Kõrbjärve ääres puhkeala (supluskoht) (joonis 2).

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

11

Tilsi asulat läbib Tilsi-Naruski kõrvalmaantee nr 18154, mille ääres, kaupluse ees, asub Tilsi

bussipeatus.

Maakonna- ja vallakeskus Põlva linn jääb planeeringualast linnulennult ca 10 km kaugusele kirdesse,

maanteed pidi sõites ca 13 km kaugusele.

Maa-ameti geoportaali Maanteeameti kaardirakenduses esitatud detailplaneeringu alale lähimad

bussipeatuste asukohad on näidatud funktsionaalsete seoste joonisel (joonis 2). Liiklussagedus

detailplaneeringu ala läheduses paikneval 2 412 meetri pikkusel riigiteel nr 18114 Tilsi-Mustajõe jääb

vahemikku 0-199 a/ööp (Maa-ameti kaardiserveri Maanteeameti kaardirakendus) ning Maanteeameti

andmetel oli ööpäevane keskmine liiklussagedus 2015. aastal 104 a/ööp (https://teeregister.riik.ee/).

Põlva vald on linna otsene tagamaa ja enamik teenuseid tarbitakse Põlva linnas.

Planeeringualast läänes asuvat põllumaad katab 22,8 ha ulatuses 1958. aastal rajatud

maaparandussüsteem (koodiga 2104880020050). Teisel pool Tilsi-Mustajõe riigiteed nr 18114 asuv

maaparandussüsteem (koodiga 2021248000010) hõlmab 29,6 ha suurust maa-ala.

2.4. Seadustikust tulenevad nõuded ja piirangud

Ehitusseadustiku (Riigikogu 11.02.2015 seadus, jõustunud 01.07.2015; edaspidi EhS) § 71 lg 1 alusel

on avalikult kasutataval teel kaitsevööndiks teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu

korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke

mõjusid. Sama paragrahvi lg 2 põhjal on maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja

välimisest servast kuni 30 meetrit.

Äglimäe katastriüksuste põhjaküljele jääv Tilsi Kõrbjärv (KKR kood VEE2124700) kuulub Ida-Eesti

vesikonna Peipsi alamvesikonda. Kõrbjärv on looduslik eutroofne järv pindalaga 11,9 ha. Kõrbjärv on

avalikult kasutatav veekogu vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.03.2012 korraldusele nr 116 „Avalikult

kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine“. Tegemist on lähtejärvega, mis toitub põhjaallikatest ja

sademete veest ning mille väljavool toimub Mustojasse. (http://www.kalapeedia.ee/korbjarv-tilsi-

korbjarv.html)

Vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (Riigikogu 16.02.2011 seadus) § 37 järgi on avalikust

veekogust lubatud veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ning kalapüük. Seaduse § 38

lg 1 järgi on järvel avaliku kasutamise tagamiseks kallasrada 4 meetrit ning üleujutuse korral ajutine

kallasrada, mis on 2 meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest. Lisaks § 38 sätestab, et kaldaomanik

peab igaühel lubama kallasrada kasutada ja kallasraja sulgemise korral tuleb tagada tõketest läbipääs

või läbipääs mujalt oma kinnisasjal.

Vastavalt veeseaduse1 (vastu võetud 30.01.2019) § 118 on Kõrbjärve veekaitsevööndi ulatus 10 m

tavalisest veepiirist ning looduskaitseseaduse (vastu võetud 21.04.2004) § 38 lähtuvalt

ehituskeeluvööndi ulatus tavalisest veepiirist 50 meetrit ning järve või jõe kaldal metsamaal

metsaseaduse § 3 lg 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. LKS § 37

kohaselt on Kõrbjärve kalda piiranguvöönd 100 m.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

12

LKS § 37 põhjal on kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk vee ja pinnase kaitsmine ja

puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui

2 ha, keelatud on reoveesette laotamine. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 alusel on kalda

ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Lubatud on rajada detailplaneeringuga

kavandatud tehnovõrgud ja -rajatised.

Detailplaneeringuala läbib ida-lääne suunaliselt 0,4 kV elektriõhuliin, mis tagab suuremal Äglimäe

kinnistul olevate hoonete elektrivarustuse. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 § 10

sätestab elektripaigaldise kaitsevööndi ulatused, milleks kuni 1 kV nimipingega liinide korral on

2 meetrit mõlemal pool liini telge. Planeeringuala kagunurka läbib kirde-edela suunaliselt 10 kV

keskpingeliin, mille kaitsevöönd on 10 m mõlemal pool liini telge. Suuremal Äglimäe katastriüksusel (kü

38501:003:0788) kulgeb piki juurdepääsuteed ka sidetrass, mis on viidud olemasolevate hooneteni ja

mille kaitsevööndi laius on 1 m sidekaablist.

3. Planeerimisettepanek

3.1. Planeeringu kontseptsioon

Äglimäe kinnistute planeeringulahenduse puhul lähtutakse eelkõige piirkonna olemasolevast olukorrast,

Laheda valla üldplaneeringust ning maakasutuse kitsendusi põhjustavatest tingimustest. Planeeringuga

luuakse Kõrbjärve äärde nelja elamukompleksiga asustus. Lisaks tehakse planeeringuga ettepanek

moodustada suurema Äglimäe kinnistu keskosas paiknevat elamukompleksi haarav eraldiseisev

elamumaa sihtotstarbega katastriüksus (krunt positsioon 1). Ülejäänud Äglimäe katastriüksustest, mis

jääb välja moodustatavatest elamumaa kruntidest positsioonidega 1-5, moodustatakse

maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus (krunt

positsioon 7).

Planeeringuala juurdepääs lähtub Tilsi-Mustajõe kõrvalmaanteelt nr 18114. Olemasolev mööda

Kõrbjärve lõunakallast kulgev pinnastee, mida praegusel ajal kasutatakse Järve, Kraavi ja Ranniku

kinnistute juurdepääsuks, on planeeritud likvideerida. Juurdepääs eelnimetatud kinnistute

kavandatakse Tilsi-Mustajõe teelt lähtuva olemasoleva mahasõidu baasil. Mahasõidu asukoht

nihutatakse Äglimäe kinnistule ning rajatakse uus tee (krunt positsioon 6). Ehitusõigusega alad

planeeritakse kitsendusest vabale alale selliselt, et oleks võimalik rajada lokaalsed veevarustuse- ja

kanalisatsioonilahendused.

Planeeringulahendus on graafiliselt kujutatud põhijoonisel (joonis 4).

3.2. Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Laheda valla üldplaneeringuga on käesoleva detailplaneeringu maa-ala lõunapoolsele osale (Äglimäe

kinnistul (kü 38501:003:0788) olemasolevast hoonetekompleksi ja Tilsi-Mustajõe maantee vahelisele

alale) määratud pere- ja ridaelamumaa juhtfunktsioon, kuhu võib rajada ühepereelamuid ning

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

13

ridaelamuid (skeem 2). Nimetatud ala on ühtlasi üldplaneeringu järgi kompaktse hoonestusega ala

piiriks. Ehitamise tingimused on määratud valla üldplaneeringus. Detailplaneeringuga tehakse

ettepanek pere- ja ridaelamumaa ning kompaktse hoonestusega ala piiride muutmiseks.

Skeem 2. Vasakul Laheda valla üldplaneeringu järgse maakasutuse juhtfunktsioonid (väljavõte Laheda valla üldplaneeringu kaardist). Paremal üldplaneeringu muutmise ettepanek.

Elamualade ja eluasemekohtade arendamise üldpõhimõtted Laheda valla üldplaneeringus on

järgmised:

• Uute elamualade planeerimiseks on sobivad alad olemasolevates külakeskustes ja nende

lähiümbruses. Olulised on kommunikatsioonide paigaldamise võimalused (läheduses

olemasolevad teed ja tehnotrassid), et uute alade arendamisel võimalikult vähe kahjustada

ümbritsevat looduslikku keskkonda.

• Uute elamualade arendamisel on sobivaks hoonetüübiks ühepereelamu või ridaelamu.

Vajadus korterelamute rajamise järele puudub. Alade arendamisel tuleb järgida madala

hoonestuse põhimõtteid.

Laheda valla üldplaneering sätestab, et Tilsi küla kompaktse hoonestusega alal ja kompaktselt

hoonestatavatel aladel on elamukrundi suurus vähemalt 2000 m2, elamute ehitamisel tuleb lähtuda

ümbritseva keskkonna arhitektuurilisest struktuurist ning arvestada vaatega planeeringualalt ja

planeeringualale. Pere- ja ridaelamumaal on ühele krundile lubatud ehitada 1 elamu ja kuni 2

kõrvalhoonet. Kõikidele maa-aladele ehitamisel tuleb üldplaneeringu järgi hoone esinduslik külg

planeerida avaliku tee ja/või veekogu poole. Olemasolevatel kompaktsetel hoonestusaladel või

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

14

kompaktselt hoonestatavatel aladel tuleb arvestada olemasolevate hoonete mahtude ja kõrgustega, et

tagada olemasoleva asustusstruktuuri säilimine. Olemasolevatel põllu- ja metsamaadel tuleb tagada

alade sihtotstarbeline kasutamine. Erandina on üldplaneeringus ette nähtud perspektiivset pere- ja

ridaelamumaad Tilsi küla keskuses, osaliselt väärtuslikul põllumaal. Detailplaneeringuga tehakse

ettepanek väärtusliku põllumaa piiride muutmiseks.

Vastavalt Laheda valla üldplaneeringule on Tilsi küla keskus ning kõik planeeritud pere- ja

ridaelamumaad detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Antud detailplaneeringuga tehakse

ettepanek muuta pere- ja ridaelamumaade piire ning seetõttu muutub ka detailplaneeringu kohustusega

alade piir.

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse muuta Äglimäe kinnistute sihtotstarve osaliselt

elamumaaks nelja elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse moodustamisega, kuhu moodustub

kompaktne elamugrupp. Lisaks eraldatakse olemasolev talukoht eraldi krundina, millel sihtotstarbed

planeeritakse nii elamu- kui ärimaana. Kavandatav elamugrupp jääb Põlva maakonnaplaneeringu ja

Laheda valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku tuumala T9 (Pragi tuumala) äärealale ning ühtlasi

Kõrbjärve piiranguvööndisse. 20 ha suurusest planeeringualast jääb ca 15,1 ha tuumala koosseisu.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek rohevõrgustiku piiride korrigeerimiseks selliselt, et järveäärne

piirkond sh matkarada jääksid rohevõrgustiku alale, kuid avatud põld ning kavandatud elamud mitte.

3.3. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ja krundi ehitusõigus

Käesoleva planeeringuga on ette nähtud Äglimäe katastriüksustel (senine maakasutuse sihtotstarve

100% maatulundusmaa) seitsme uue krundi moodustamine. Suurema Äglimäe katastriüksuse (kü

38501:003:0788) põhjapoolsest osast ning väiksema Äglimäe katastriüksuse (kü 38501:003:0789)

läänepoolsest osast moodustatakse neli krunti (positsioonid 2-5), mille planeeringujärgseks krundi

kasutamise otstarbeks on planeeritud 100% üksikelamumaa. Äglimäe katastriüksusel (kü

38501:003:0788) moodustatakse olemasolevale hoonetekompleksile eraldiseisev katastriüksus

(positsioon 1), mille sihtotstarve on 75% üksikelamumaa ja 25% kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa. Ranniku, Järve, Kraavi, Savi, Kõrbjärvepõllu, Liiva ja Alasilla katastriüksusteni ja

uute elamukruntide (positsioon 2-5) juurdepääsuks kavandatavale teele moodustatakse 100% teemaa

otstarbega katastriüksus (krunt positsioon 6). Krunt positsioon 7, mis moodustub enamuse senistest

Äglimäe kinnistutest, jääb jätkuvalt põllumajandusmaa kasutusotstarbega.

Krundi ehitusõigus on välja toodud põhijoonisel (joonis 4) krundi andmete, ehitusõiguse ja

arhitektuurinõuete tabelis.

3.4. Krundi hoonestusala piiritlemine

Käesoleva detailplaneeringuga on igale üksikelamumaa krundile kavandatud hoonestusala (planeeritud

hoonestusala ja kruntidel positsioon 2-5 ka tingimuslik hoonestusala). Hoonestusalad paiknevad

Kõrbjärve kalda ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi piiri vahelisel alal. Planeeritud hoonestusalad

kruntidel positsioon 2-5 on kavandatud põhimõttel, et hajaasustuses ei oleks naaberkinnistute

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

15

hoonetevaheline minimaalne kaugus väiksem kui 40 meetrit (EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste

tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus). Tuletõrje veevõtukoha (nt tiik koos veevõtukaevuga) rajamise

korral on hoonete ehitamine kruntidele positsioon 2-5 lubatud ka tingimusliku hoonestusala ulatuses.

Kohustuslikku ehitusjoont planeeringuga ei määrata. Positsioon 1 krundile on kavandatud hoonestusala

olemasolevate hoonete asukohale nii, et oleks võimalik säilitada võimalikult palju olemasoleva

kõrghaljastust.

Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“ tuleb hoonestusalade paigutusega tagada hoonete vahel minimaalselt 8 m

ulatusega tuleohutuskuja. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla

8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

3.5. Arhitektuurinõuded ehitistele

Hoonestuse arhitektuur peab jälgima piirkonna hoonestuslaadi, sobima ümbritsevasse keskkonda,

olema kõrge arhitektuurse tasemega ning välisruumi rikastav.

Eluhooned peavad olema projekteeritud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest tekkida võivate

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) arvestavalt.

Kruntidel positsioon 2-5 ei tohi hoonestamisega tekkida nn tühja vahekrundi efekti, mis saavutatakse

kui ehitatakse väike hoone suure krundi serva ja tundub nagu oleks üks maja vahele jäänud.

Hoonete lubatud minimaalne kõrgus ja ehitusalune pind määratakse edasise projekteerimise käigus.

Täiendavaid arhitektuurinõudeid kruntidele positsioon 2-5 planeeringuga ei määrata, sest tegemist on

suhteliselt eraldiseisvate ja vaatekoridoridest (Tilsi-Mustajõe maanteelt ja Tilsi küla keskusest) välja

jäävate hoonestusaladega, seetõttu on nende kruntide hoonete puhul täpsustatud

arhitektuuritingimused ette nähtud määrata arhitektuurse projekteerimise käigus.

Ehituskeeluvööndi ulatuses ei ole piirete rajamine lubatud, et säiliks loomade vaba liikumise koridor.

Planeeritud krundil positsioon 1 säilib olemasolev ehitusõigus, uute hoonete ja rajatiste ehitamine on

lubatud vastavalt ehitusseadustikule, planeeringuga täiendavaid piiranguid ehitamisele ei seata.

3.6. Tänava maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Kruntide positsioon 2-5 juurdepääs on planeeritud alast lõuna suunas asuva kõrvalmaantee kaudu.

Selleks on planeeritud tee krundile positsioon 6. Krundile positsioon 1 on juurdepääs kavandatud samalt

kõrvalmaanteelt olemasoleva mahasõidu kaudu läbi krundi positsioon 7.

Alasilla kinnistule, Kõrbjärvepõllu ja Kraavi kinnistu hoonete kompleksile ning Ranniku, Savi, Liiva ja

Järve kinnistutele tagatakse juurdepääs planeeritud tee kaudu ning sellele tehakse ettepanek seada

juurdepääsu servituut. Samalt teelt saavad juurdepääsu ka krundid positsioon 2-5. Praegune Äglimäe

katastriüksuseid läbiv ida-läänesuunaline Ranniku ja Järve kinnistuid teenindav pinnastee

likvideeritakse sõiduautode kasutamise otstarvet silmas pidades ja see säilitatakse üksnes

matkarajana. Kuni planeeritud tee krundil positsioon 6 valmimiseni säilib juurdepääs praeguse

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

16

pinnastee kaudu.

Riigitee ristumiskohtadel tuleb tagada vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 vastu võetud

määrusele nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ ristumiskoha

nähtavuskolmnurgad ning riigiteele vajalik külgnähtavus ja vaba ruum lähtetasemel rahuldav.

Nähtavuskolmnurgad on toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Planeeritud tee peab olema 4 m laiune ning peab vastama Maanteeameti juhendis ’’Tüüpkatendid

väikese liiklussagedusega teedele’’ olevale tüüpjoonisele ’’Tüüp VII kruusateed’’.

Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Sealjuures tuleb arvestada asjaolu, et krundi teepoolne külg

peab tulenevalt üldplaneeringu nõuetest jääma haljasalaks. Parkimisalasid ei ole lubatud rajada

veekogu ehituskeeluvööndi ulatuses. Parkimisalasid ja/või -kohti planeeringu põhijoonisel ei kajastata,

sest need lahendatakse hoone või juurdepääsutee ehitusprojektiga.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada

vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse

korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab

tee ehitusloa Maanteeamet.

3.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Planeeringuala paikneb Laheda valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku T9 Pragi tuumala

lõunanurgas. Laheda valla üldplaneering sätestab, et uute ehitusalade planeerimisel tuleb silmas

pidada, et ei häiritaks rohelise võrgustiku toimimist, asustuse kavandamisel ei tohi purustada rohelise

võrgustiku koridore ega tuumala terviklikkust. Uute asustusalade moodustamine võib üldplaneeringus

toodud nõude kohaselt toimuda ainult läbi detailplaneeringu koostamise. Võrgustiku

funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90%.

Ühtlasi nõuab üldplaneering, et pere- ja ridaelamumaale ehitamisel tuleb vähemalt 15% krundi pindalast

täis istutada kõrghaljastust, et oleks tagatud looduslähedane elukeskkond. Kruntide positsioon 2-5 piirid

ulatuvad kuni Kõrbjärve lõunakaldani, mis praeguse pinnastee ümbruses on kaetud kõrghaljastusega -

seega saab nõue olemasoleva haljastuse säilimisel tagatud. Kõrghaljastuse säilimine soodustab ühtlasi

rohevõrgustiku toimimist piirkonnas. Otseselt ehitiste alla jäävate puude eemaldamine on lubatud.

Kruntide positsioon 2-5 ning Ranniku ja Järve kinnistutele uute juurdepääsuteede ehitamisel, sh krundi

positsioon 1 olemasoleva juurdepääsutee ristmiku rekonstrueerimisel ei ole olemasoleva loodusliku

haljastuse eemaldamine (võsa ja metsa raie) vajalik, sest tegemist on lageda alaga.

Kõrbjärve kaldaalal peab inimestele (nt kalastajad, turistid, puhkajad) olema tagatud läbipääs 4 meetri

laiuse kallasraja kaudu. Kõrbjärve kallasrajale on avalikud juurdepääsud määratud varasema Laheda

valla üldplaneeringuga. Lähim pääs kallasrajale asub planeeringualast mõnesaja meetri kaugusel

Kõrbjärve kagukaldal supluskoha juures. Kergliiklejatele juurdepääs kallasrajale planeeritakse krundil

positsioon 6 asuva tee kaudu.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

17

Soovitav on puuderidade rajamine krundile positsioon 6 kavandatava tee äärde lumetõkkeks. Haljastus

ei tohi maanteega ristumisel nähtavust takistada.

Kruntidel positsioon 2-5 määratakse jäätmekonteineri asukoht ehitusprojektiga, konteinerid peavad

paiknema krundil, sissepääsutee läheduses. Krundi positsioon 1 jäätmekorraldus jätkub olemasolevatel

tingimustel.

3.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida tuleb

täpsustada vastavate projektidega. Projekteerimisel tuleb arvestada elektrivõrkude kaitse-eeskirjadega

ja servituudialadega, projekteerides ehitised vastavalt kehtivatele normdokumentidele ja Elektrilevi

tingimustele.

Planeeringualal paiknevad tehnovõrgud jäävad osaliselt Kõrbjärve ehituskeeluvööndisse (reovee

omapuhasti, elektrikaabel, tuletõrje veetarne toru, tuletõrje veehoidla) ning nende rajamiseks ei ole

vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine.

Tehnovõrkude rajamise vajaduse ligikaudsed pikkused ja kogused planeeringualal on antud tabelis 1,

tehnovõrkude asukohad põhijoonisel (joonis 4) ja madalpinge elektrikaabli asukoht funktsionaalsete

seoste skeemil (joonis 2).

Tabel 1. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel

Tehnovõrk Ligikaudne pikkus meetrites / ühikute arv

Salv-/puurkaev 4 tk

Kohtpuhasti 4 tk

Elektri liitumiskilp 2 tk

Madalpingekaabel planeeringuala ulatuses /väljaspool planeeringuala

300 m (*400 m)

* Planeeringualast välja jääv rajatise osa

3.8.1. Sademevee- ja reoveekanalisatsioon

Planeeringuala põhjapoolne osa, kuhu on kavandatud elamumaa krundid positsioon 2-5, paikneb

hajaasustusalal ning sademevee- ja reovee ärajuhtimine on planeeritud nendel kruntidel iga krundi

siseselt eraldi. Reovee kogumiseks on planeeritud igale üksikelamumaa krundile positsioon 2-5

omapuhasti (kohtpuhasti), mis peab tagama ka reovees esineva heljumi setitamise (septiku funktsioon).

Vastavalt Veeseaduse § 188 lõige 6 kohaselt pole veeluba vaja kuni ühe kuupmeetri heitvee

veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas,

kui see tegevus vastab käesoleva seaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise

nõuetele.

Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 sätestab kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded. Kujaks

on kanalisatsiooniehitiste (v.a torustik) lubatud kõige väiksem kaugus joogivee salv- või puurkaevust

ning joogivee sanitaarkaitseala ja kuja kattumise korral tuleb lähtuda kõige rangemast nõudest.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

18

Määruse § 6 kehtestab omapuhasti rajamise nõuded:

• kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise omapuhasti korral;

• septiku või muu pealt kinnise omapuhasti kuja on vähemalt 5 m;

• see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes

allavoolu.

Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruse nr 99 § 7 lg 1 põhjal ei ole heitvee pinnasesse juhtimine lubatud

veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala

välispiirist

Tulenevalt eelnevalt nimetatud määruse § 6 lg 4 peab heitvee pinnasesse juhtimisel selle

immutussügavus olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma

1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Planeeringualal on nimetatud nõue täidetud (Kõrbjärve

veetaseme ja planeeritavate omapuhastite alal on maapinna kõrguste erinevus üle 6 meetri).

Reovee mehaanilise/bioloogilise puhastamise järel tuleb kasutada heitvee suublasse juhtimiseks

vastavalt hüdraulilisele ja reostuskoormusele dimensioneeritud imbsüsteeme (imbtorud, imbplokid,

immutustunnel).

Krundisisestel teedel, platsidel ja hoonete katustel kogunenud sademevesi juhitakse

vertikaalplaneerimise teel ümbritsevatele haljasaladele, kus see pinnasesse immutatakse. Sademevee

juhtimine vertikaalplaneerimise teel naaberkinnistule ja juurdepääsuteedele pole lubatud.

3.8.2. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus

Planeeringuala veevarustus kruntidel positsioon 2-5 tagatakse salvkaevude ja/või puurkaevude baasil.

Võimalusel ja vajadusel (või soovi korral) võivad maaomanikud omavahelise kokkuleppe alusel rajada

kruntide positsioon 2-5 veevarustuse tagamiseks ühe ühise puurkaevu. Positsioon 1 krundil on toimiv

veevarustus salvkaevu baasil, vajadusel võib rajada puurkaevu või võimaluse korral liituda

ühisveevärgiga.

Veeseaduse § 148 lg 2 kohaselt põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui

võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas

või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse veeseaduse § 154 kohane hooldusala.

Ühe kinnisasja tarbeks rajatava veevõtukoha üheks hooldusnõudeks (Keskkonnaministri 16.12.1996

määrus nr 61) on, et veevõtukoht peab paiknema võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad,

prügikastid, õlimahutid jms) suhtes põhjaveevoolu suunas ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult

kaugemal (mitte vähem kui 10 m).

Põlva valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2029 kohaselt on tuletõrje

veevõtukohad kavandatud nii looduslike veekogusid kasutades kui ka mahutite baasil. Kava kohaselt

on planeeringualale lähim tuletõrje veevõtukoht Kõrbjärve lõunakaldal asuv looduslik ujumiskoht, mille

kaugus planeeringualast on ca 260 m.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

19

Ehitiste tuleohutusnõudeid arvestades ei ole vajalik eraldiseisva tuletõrje veevõtukoha rajamine, kui

naaberkinnistute hoonetevaheline minimaalne kaugus ei ole väiksem kui 40 meetrit (EVS 812-

6:2012+A1:2013). See ala on tähistatud planeeringu põhijoonisel planeeritud hoonestusalana. Tuletõrje

veevõtukoha (nt tiik koos veevõtukaevuga) rajamise korral on hoonete ehitamine kruntidele positsioon

2-5 lubatud ka tingimusliku hoonestusala ulatuses.

Lisaks planeeritavale teele on ohu olukorras Päästesõidukile juurdepääs planeeringualale tagatud

Lauluväljaku teelt (kü 38501:003:0151) lähtuvalt pinnasteelt/matkarajalt (skeem 3).

Skeem 3. Lisa juurdepääs planeeringualale, mis on märgitud oranži noolega. Rohelisega on märgitud

planeeringuga kavandatud krundipiirid.

Planeeringuga on lubatud Kõrbjärvest tuletõrje veetarne toru rajamine ja/või tuletõrje veehoidla ja

veevõtukoha rajamine Kõrbjärve ehituskeeluvööndisse, vajalike tehnorajatiste paiknemine

täpsustatakse ehitusprojekti käigus.

3.8.3. Elektrivarustus, sh välisvalgustus

Detailplaneeringuala keskosas, suuremal Äglimäe kinnistul, on olemasolev krundi positsioon 1

hooneteni ulatuv elektriõhuliin 0,4 kV, mille kaitsevööndi ulatus on 2 meetrit mõlemal pool liini telge.

Planeeringuala kagunurka läbib kirde-edela suunaliselt keskpingeliin 10 kV, mille kaitsevöönd on 10 m

mõlemal poolt liini telge.

Planeeringuala elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ Kagu-Eesti regiooni poolt

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

20

11.07.2016 väljastatud tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr 242521. Esitatud tingimuste

kohaselt on kruntide positsioon 2-5 elektrivarustuse kindlustamine võimalik planeeringualast idas

Kõrbjärve alajaama kinnistul (kü 38501:003:0010) asuva Kõrbjärve:(Põlva) 10/0,4 kV alajaama baasil

(joonis 2). Tehniliste tingimuste kohaselt tuleb alajaamast kruntide positsioon 2-5 jaoks rajada eraldi

fiidrina 0,4 kV kaabelliin kruntide sissesõidutee äärde. Jõukaablite planeerimine/paigaldamine sõidutee

alla ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone jõukaablite

kaitsetsoonidesse. Kaablite kaitsetsooniks on 1 meeter kaablist mõlemale poole.

Objektide elektrivarustuseks planeeritakse sissesõidutee äärde kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid.

Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini.

Planeeringualal tuleb krundisiseses välisvalgustuses kasutada minimaalse võimsusega valgusteid, mis

tagavad alal piisava valgustatuse. Välisvalgustus täpsustatakse ehitusprojekti käigus.

3.8.4. Sidevarustus

Suuremal Äglimäe katastriüksusel (kü 38501:003:0788) kulgeb piki juurdepääsuteed sidetrass, mis

ühendub olemasolevate hoonega.

Sidevarustus kruntidele positsioon 2-5 on planeeritud lahendada mobiilside baasil. Perspektiivselt ka

alternatiivsed võimalused.

3.8.5. Soojavarustus

Planeeringuala ei paikne kaugkütte piirkonnas. Planeeringuala uute elamukruntide soojavarustus on

ette nähtud lokaalküttena, kasutades soovituslikult elektri- või puukütet. Keelatud on kasutada rohkelt

tahmavaid kütteliike (näiteks kivisüsi), vältida tuleb õlikütet. Soovitatav on kütteliike kombineerida ning

elamute rajamisel ja rekonstrueerimisel eelistada soojusvahetuspumpade (näiteks õhksoojuspumbad)

kasutamist, et võimalikult väikses koguses elektritarbimise läbi vähendada keskkonda lisanduvat

saastekoormust.

Detailplaneeringuga on lubatud Kõrbjärve kalda ehituskeeluvööndisse rajada maaküttesüsteeme ainult

piirkonnas, kus puudub kõrghaljastus. Tehnovõrkude täpsemad lahendused ja paiknemine

lahendatakse ehitusprojekti käigus.

3.9. Servituudi ettepanekud ning nende ulatus

Tehnilistest tingimustest lähtuvalt tehakse tehnovõrgu servituudi seadmise ettepanek planeeritavatele

(vajalik kooskõlastada servituudi ala Kõrbjärve alajaamast kuni uute kinnistute liitumiskilbini) Elektrilevi

OÜ elektriliinidele.

Servituudi ettepanek tehakse juurdepääsuteedele kruntidel positsioonid 6 ja 7 eesmärgiga tagada

kruntide positsioon 2-5 ning Kraavi (kü 38501:003:0779), Ranniku (kü 38501:003:0867), Järve (kü

385001:003:0101), Alasilla (38501:003:0064), Kõrbjärvepõllu (38501:003:0102) Savi

(38501:003:0042), Liiva (38501:003:0040) ning krundi positsioon 1 juurdepääs.

Servituudiettepanekute ulatused on ära toodud põhijoonisel (joonis 4) ja tabelis 2.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

21

Tabel 2. Servituutide ettepanekute tabel.

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi Servituudi tüüp

POS 7 POS 1

Läbipääsu servituut POS 6

Alasilla (38501:003:0064)

Kraavi (38501:003:0779)

Kõrbjärvepõllu (38501:003:0102)

Savi (38501:003:0042)

Ranniku (38501:003:0867)

Järve (385001:003:0101)

Liiva (38501:003:0040)

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 1

Elektrivõrgu valdaja Tehnovõrgu servituut POS 6

POS 7

3.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte ning ei ole

kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele

normatiividele ja seadusandlusele. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba omavate

firmade kaudu. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

Detailplaneeringuga ei kavandata vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduses (KeHJS; vastu võetud 22.02.2005) § 6 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi.

Ehitustegevus tuleb hoida kavandatud hoonestusalade piires (v.a tehnorajatiste rajamisel Kõrbjärve

ehituskeeluvööndisse väljaspool kõrghaljastatud ala), säästes puid ning tagades rohevõrgustiku

toimimise. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava järgi ning hoonete

projekteerimise käigus tuleb tagada nende vastavus tuletõrje nõuetele. Planeeringuala jääb osaliselt

riigimaantee kaitsevööndi alale, kus on tõenäoline normatiive ületavate keskkonnaparameetrite (tolm,

müra ja vibratsioon) esinemise võimalus. Arvestades, et krundi positsioon 1 planeeritud elamumaa

praegune hoonestatud ala ja krundid positsioon 2-5 ei paikne maantee vahetus läheduses ning Tilsi-

Mustajõe maantee liiklussagedus ei ole suur, ei ületa maanteeliiklusest tingitud õhusaaste- ja

müratasemed tõenäoliselt elamualadele kehtestatud piiranguid. Tee omanik (Maanteeamet) ei võta

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

22

endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute

leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Olukorra hindamise ning vajadusel leevendavate

meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab arendajal, samuti tuleb kõik leevendusmeetmetega

seotud kulud kanda arendajal.

Planeeringualast ca 20 m kaugusel ida suunas lauluväljaku (38501:003:0149) katastriüksusel asub

lauluväljak ja avalike ürituste korraldamise koht, seetõttu võib esineda rahvaürituste korraldamisel müra

häiringut.

3.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringualal moodustatavate kruntide õuealadele võib rajada krundisisest välisvalgustust, mis tagab

hea nähtavuse ja vähendab sellega kuritegevuse riske. Soovituslik on olemasolevad ja planeeritud

hooned varustada signalisatsiooni ja videovalvesüsteemidega.

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on soovitatav piirete rajamine hoonestusega õuealade ümber.

Tehispiirete rajamine Kõrbjärve ehituskeeluvööndi ulatuses ei ole lubatud, sest see kitsendab loomade

liikumist ja nende vaba läbipääsu rohevõrgustiku alal.

3.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama

seda tekitanud krundi igakordne omanik.

3.13. Planeeringu elluviimise võimalused

Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate poolt.

Vastavalt Laheda valla ja Rainer Kägo vahel sõlmitud halduslepingule nr 12-2/24 on arendaja

kohustatud peale detailplaneeringu kehtestamise otsuse jõustumist tagama vajalike

detailplaneeringukohaste juurdesõiduteede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini ning

krundi piires olevate teede väljaehitamise, samuti eelmainitud teede hilisema korrashoiu oma vahendite

arvelt. Põlva vald ei võta kohustust planeeringukohase taristu väljaehitamiseks.

Positsioon 2-5 ehitusloa andmise tingimuseks on juurdepääsutee olemasolu positsioonil 6. Olemasolev

tee järve juures jääb kasutusse matkarajana ning seda ei tohi likvideerida enne, kui uus tee on valmis.

Tee kasutamiseks seatakse servituudid vastavalt tabelile 2. Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega on

võimalik tee pärast valmimist omavalitsusele üle anda, sõlmida asjaõigusleping eratee avalikuks

kasutamiseks või seada sundvaldus eratee avalikuks kasutamiseks.

Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks ja/või

rekonstrueerimiseks.

Äglimäe kinnisasja (katastritunnus 38501:003:0788) omaniku taotluse alusel annab Põlva Vallavalitsus

korralduse detailplaneeringuga kavandatud katastriüksuse jagamiseks ja lähiaadressi ja maa

kasutamise sihtotstarbe määramiseks. Moodustatud katastriüksused kinnistatakse jagatava Äglimäe

kinnisasja omaniku avalduse alusel. Kinnistute moodustamisel tehakse kinnistusraamatusse kanded

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

23

planeeritud servituutide ja tehnovõrkude talumise kohustuse kohta.

Planeeringujärgse Pos 6 moodustamisel seatakse läbipääsuservituut tabelis 2 toodud kinnisasjade

kasuks.

Põlva Vallavalitsus teostab järelevalvet detailplaneeringu realiseerimise üle ehituslubade ja

kasutuslubade menetluse käigus.

Detailplaneering on kehtiv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistanud kohaliku omavalitsuse volikogu või

kui samale alale ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut vastavalt planeerimisseaduse §-le 140.

Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud

vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja

või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Äglimäe katastriüksuste detailplaneering

Kobras AS töö nr 2015-034

24

4. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on antud tabelis 3.

Tabel 3. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte.

Kuupäev Kooskõlastaja /

koostöö tegija

Kooskõlastuse

andnud isik Märkused

09.11.2018 Elektrilevi OÜ Tatjana

Borševitskaja

Kooskõlastus nr 3609400002.

Tööjoonised kooskõlastada

täiendavalt.

Päästeameti Lõuna

päästekeskus

29.11.2018 Maanteeamet

Kiri nr 15-2/18/51090-2.

Enne detailplaneeringu vastuvõtmist

ning avalikule väljapanekule

suunamist korrigeerida planeeringu

materjale vastavalt Maanteeameti

25.07.17 kirja punktile nr 5 ning

kanda põhijoonisele

nähtavuskolmnurgad mõõtmetega

320 x 7 m (Normid tabel 5.1 ja 5.2)

Keskkonnaamet