Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/24/15904-2
Registreeritud	27.09.2024
Sünkroonitud	30.09.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Elva Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Elva Vallavalitsus
Vastutaja	Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (64943 tm).

Failid

7.1-22415904-2 27.09.2024 Valjaminev kiri.asice

Lisa 1. 240603_EP_AA-3-01_v01_Seletuskiri.pdf

Lisa 2. 240603_EP_AS-4-02_v01_asendiplaan.pdf

Tartu mnt 11a kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega.pdf

Lisa 1. 240603_EP_AA-3-01_v01_Seletuskiri.pdf

ARCHITECTURE4YOURPROJECTS OÜ Reg. kood 16356070

MTR nr: EEP004863 [email protected]

Telefon: +372 5741 5507

ÜKSIKELAMU PROJEKTEERIMINE

EELPROJEKT

ARHITEKTUURNE OSA

Töö nr. 240603

Asukoht: Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alevik, Tartu mnt 11a

Projektijuht: Priit Albri E-post: priit.albri@ gmail.com GSM: +372 5741 5507

Arhitekt: Marianna Jevonen E-post: [email protected]

Vastutav spetsialist: Ene Priimets Volitatud arhitekt, tase 7, kutsetunnistuse nr 179769 E-post: [email protected]

Tallinn

07.08.2024

SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................4 1. ÜLDANDMED...................................................................................................................4

1.1 Projekteerijad..........................................................................................................................4 1.2 Lähtedokumendid...................................................................................................................5 1.3 Aluseks võetud õigusaktid, ehitusnormid ja eeskirjad.............................................................5

2. ASENDIPLAANILINE OSA..................................................................................................6 2.1 Asukohaskeem........................................................................................................................6 2.2 Kinnistu piirneb.......................................................................................................................6 2.3 Krundipiir................................................................................................................................6 2.4 Olemasolev hoonestus............................................................................................................6 2.5 Hoone paiknemine..................................................................................................................6 2.6 Olemasolev reljeef...................................................................................................................6 2.7 Tänavad, juurdesõiduteed ja parkimine..................................................................................6 2.8 Haljastus ja heakord................................................................................................................7 2.8.1 Uus haljastus........................................................................................................................7 2.9 Sademevee käitlemine............................................................................................................7 2.10 Jäätmekäitlus........................................................................................................................7 2.11 Piirdeaed ja väravad..............................................................................................................7

3. ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................................7 3.1 Projekteerimistöö piiritlus.......................................................................................................7 3.2 Üldist.......................................................................................................................................7 3.3 Tehnilised andmed..................................................................................................................7 3.4 Hoone põhilised tehnilised andmed........................................................................................8 3.5 Viimistlusmaterjalid................................................................................................................8

4. KONSTRUKTIIVNE OSA....................................................................................................9 4.1 Konstruktsioonid.....................................................................................................................9 4.1.1 Koormused...........................................................................................................................9 4.1.2 Kasutatud normdokumendid................................................................................................9 4.2 Projekteeritud hoone kasutusiga...........................................................................................12 4.3 Hoone lühikirjeldus................................................................................................................12 4.5 Vundament / põrand.............................................................................................................12 4.6 Seinad....................................................................................................................................12 4.7 Katus.....................................................................................................................................13 4.8 Vahelaed...............................................................................................................................13 4.9 Avatäited...............................................................................................................................14

5. TEHNILINE OSA TEHNOVÕRGUD....................................................................................14 5.1 Küte ja ventilatsioon..............................................................................................................14 5.2 Veevarustus ja kanalisatsioon...............................................................................................15 5.3 Elektrivarustus.......................................................................................................................16

6. ENERGIAMÄRGIS...........................................................................................................20 7. TULEOHUTUS.................................................................................................................24

2(2)

SELETUSKIRI ARCHITECTURE4YOURPROJECTS OÜ Töö nr 240603 Registrikood: 16356070 Töö staadium: Eelprojekt MTR reg. nr: EEP004863 Töö nimetus: Üksikelamu projekteerimine Aadress: Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alevik, Tartu mnt 11a 07.08.2024.a. 9. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED......................................................................25

9.1 Tervisekaitsenõuded.............................................................................................................25 9.2 Keskkonnakaitsenõuded........................................................................................................26

10. EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE....................................................................................27 11. PROJEKTI TERVIKLIKKUS..............................................................................................28

DOKUMENDI (JOONISE) NIMETUS AA ÜLDOSA: AA-1-01 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED AA-3-01 SELETUSKIRI

AS ÜLDJOONISED: AS-4-01 ASUKOHT AS-4-02 ASENDIPLAAN, TEHNILISED ANDMED M 1:500

AR ARHITEKTUURIJOONISED: AR-5-01 1 KORRUSE PLAAN M 1:100 AR-5-02 KATUS M 1:100 AR-6-01 VAADE A, VAADE B, VAADE C, VAADE D M 1:100 AR-6-02 LÕIGE 1-1 M 1:100 AR-9-01 PIIRDEAED M 1:50

3(3)

SISSEJUHATUS Käesolev eelprojekt on koostatud erakliendi tellimusel, üksikelamu ehitamiseks. Eelprojektiga lahendatakse planeeritava hoone arhitektuuriline lahendus, ehitise põhiline konstruktsiooni kirjeldus ja välisviimistluse kirjeldus.

1. ÜLDANDMED Hoone nimetus: Üksikelamu Tellija: Eraisik Kinnistu andmed:

Aadress: Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alevik, Tartu mnt 11a Katastritunnus: 69402:002:0172 Krundi suurus: 4590m²

1.1 Projekteerijad ARCHITECTURE4YOURPROJECTS OÜ

Aadress: Tartu mnt 84a, Tallinn, Harju maakond Registrikood: 16356070 MTR EEP004863 Telefon: +372 5741 5507 e-post: [email protected] Koduleht www.a4yp.ee

Projekt Projektijuht: Priit Albri Telefon:: +372 5741 5507 e-post: [email protected]

Arhitektuurne osa

Arhitekt: Marianna Jevonen e-post: [email protected]

Vastutav spetsialist Volitatud arhitekt: Ene Priimets

Tase 7, kutsetunnistuse nr. 179769 e-post: [email protected]

4(4)

 Tellija lähteülesanne  Projekteerimistingimused  Krundi geodeetiline alusplaan

1.3 Aluseks võetud õigusaktid, ehitusnormid ja eeskirjad Projekteerimisel juhindutakse Eesti Vabariigi seadusandlusest, kehtivatest normidest ja standartidest, sh:

 Ehitusseadustik

 Majandus- ja Taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile”

 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 (jõustumine 01.01.2019) määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”

 Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”

 Sotsiaalministri 01.01.2021 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

 Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

Standardid:

 Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”

Juhendmaterjalid:

 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded (MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010, Viimistlus RYL 2013, Maalritööde RYL 2012, Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002. Väljastaja ET INFOkeskuse AS)

 ET-kartoteek. Eesti ehitusalased normdokumendid (Eesti Ehitusteabe kartoteeki väljastab Ehitusteave AS)

Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus projektiga, tuleb ühendust võtta Projekteerijaga ning arvestada eespool mainitud normi nõudeid, kuid kui projekti nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad tuleb täita projektis antud juhendi nõudeid.

Lisaks eelpool loetletule on projekti aluseks võetud ka asjakohased juhend- ja teabematerjalid; erialased käsiraamatud; tootekataloogid ning hea ehitustava. Eelpool loetletud lähteandmetest, normdokumentidest, lisamaterjalidest ja tavadest tuleb lähtuda ka projekti järgmise etappide koostamisel, ehitustööde ajal ning käidul. Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest ja Eesti Standardikeskuse standardites ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Ehitustööde teostamisel tuleb järgida ehitustegevust reguleerivaid seadusi, määrusi, eeskirju ja volitatud ametiisikute ettekirjutusi. Ehitustööde teostamisel tuleb lähtuda hea ehitustava nõuetest.

5(5)

2. ASENDIPLAANILINE OSA 2.1 Asukohaskeem

Tartu mnt 11a krundi asukoht Maa-ameti kaardiserverist

Projektis vaadeldav hoone asub aadressil Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alevik, Tartu mnt 11a. Kinnistu pindala 4590m2

2.2 Kinnistu piirneb Kinnistu piirneb põhjast transpordimaa Mudsiküla tee L1 (17101:001:0654) ja 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (69402:002:0033), lõuna poolt elamumaa Tartu mnt 11 (69401:001:0144) ja maatulundusmaa Laose (69401:001:0032).

2.3 Krundipiir Käesoleva projektiga ei muudeta

2.4 Olemasolev hoonestus Puudub

2.5 Hoone paiknemine Projekteeritava hoone asukoht on kinnistu keskel. Sissepääs on loodest.

2.6 Olemasolev reljeef Krundi maa-ala on kaldega. Maapinna kõrgusarvud jäävad vahemikku +81,7...+79,1.

2.7 Tänavad, juurdesõiduteed ja parkimine Hetkel kinnistul teed ja platsid puuduvad. Projekteeritakse juurdepääs kinnistule, laiusega 3.0m ja ja betoonkivist parkimiskohad kolme auto parkimiseks.

6(6)

2.8.1 Uus haljastus Olemasolev. Käesoleva projektiga ei muudeta ega käsitleta.

2.9 Sademevee käitlemine Katustelt kogunevad sadeveed immutatakse omal kinnistul. Sademevee juhtimine naaberkinnistutele on keelatud.

2.10 Jäätmekäitlus Prügikonteiner paigaldatakse väravate kõrval, vt. joonis AS-4-02.

Ehitustööde ajaks paigaldatakse kinnistule ajutine konteiner ehitusjäätmete kogumiseks. Jäätmekäitlus on korraldatud vastavalt kehtivale jäätmehooldus eeskirjale.

2.11 Piirdeaed ja väravad Käesoleva projektiga on kinnistule projekteeritud kivipostidega lippaed koos tiibväravatega ja võrkaed. Piirdeaia kõrgus max.1,2m. Täpsemalt vt. joonis AR-9-01.

3. ARHITEKTUURNE OSA

3.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolevas eelprojekti staadiumis on antud ainult hoone arhitektuurne lahendus.

3.2 Üldist Materjalide transport, ladustamine ja paigaldus peab vastama materjali tootja ja tarnija firma nõuetele ning olema kooskõlas heade ehitustavadega. Töös kasutatavad ained ja materjalid peavad olema neile esitatud kvaliteedinõuetele vastavad. Kasutatavatel materjalidel, nende pakenditel ja saatedokumentides peab olema märge, mille põhjal materjali kvaliteet peab olema kontrollitav.

Enne ehitustööde alustamist tuleb teha ettevalmistustööd (sh piirestada ehitusplats, paigaldada hoiatussildid ja infotahvlid, ehitustööde läbiviimisel pidada kinni ohutusnõuetest jne).

3.3 Tehnilised andmed Näitaja Proj. tehnilised näitajad PT lubatud tehnilised näitajad Kasutuskood: 11101 11101 + 12744 Krundi pind: 4590.0m² Korruselisus: 1 2 Ehitisealune pind: 188.9m² 250m2 Suletud netopind: 132.6m² Eeluruumide pind: 129.6m² Tehnopind: 3.0m² Hoone köetav pind: 132.6m²

7(7)

SELETUSKIRI ARCHITECTURE4YOURPROJECTS OÜ Töö nr 240603 Registrikood: 16356070 Töö staadium: Eelprojekt MTR reg. nr: EEP004863 Töö nimetus: Üksikelamu projekteerimine Aadress: Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alevik, Tartu mnt 11a 07.08.2024.a. Eluruumide köetav pind: 129.6m² Tubade arv: 5 Pikkus: 17.3m Laius: 11.1m Harja kõrgus: 6.1m 9,0m Sügavus: 0,0m ABS. ±0.00: +80.8m abs ABS. kõrgus: +86.6m abs Hoone maht: 880.0m3

Hoone tulepüsivusklass: TP3 Katuse kalle: 25 kraadi 20-35 kraadi Parkimiskohtade arv: 3tk

Ehitatava hoone alune ehituspind moodustab 4,1 % kogu kinnistu pindalast.

3.4 Hoone põhilised tehnilised andmed Elektrisüsteem võrk Veevarustus võrk Kanalisatsioon võrk Soojavarustus õhk-vesi soojuspump Soojusallikas elekter Ventilatsioon soojustagastusega ventilatsioon Võrgu- või mahutigaas puudub

3.5 Viimistlusmaterjalid 1. Välisseinad: krohv, värvitud, toon: valge 2. Välisseinad: kiudtsement voodrilaud, toon: antratsiit 3. Sokkel: krohv, värvitud, toon: hall 4. Aknad: PVC, toon: antratsiit 5. Akna veeplekk: toon: antratsiit 6. Välisuksed: metalluksed, toon väljaspoolt: antratsiit 7. Katusekate: silekivi, toon: tumehall 8. Vihmaveetorud ja rennid: plekk: toon: antratsiit 9. Terrass: naturaalne puit

8(8)

4. KONSTRUKTIIVNE OSA Konstruktsioonide täpsed lahendused ja joonised lahendatakse eraldi EK projektiga.

4.1 Konstruktsioonid

4.1.1 Koormused Hoone konstruktsioonidele mõjuvad koormused (kasuskoormused, lumekoormus, tuulekoormus, omakaalukoormused) ja neile vastavad ülekoormustegurid määratakse Eesti standardi alusel. Arvutuskoormused ilma osavaruteguriteta:

1. Ruumid qk=2,0 kN/m2; Qk=2,0 kN

2. Põrandad (vahelaed alusel) qk=1,5-2,0 kN/m2; Qk=2,0-3,0 kN

3. Trepid qk=2,0 kN/m2; Qk=2,0 kN

4. Rõdud, terrassid qk=2,5 kN/m2; Qk=2,0 kN

5. Lumi katusel sk=1,5 KN/m²

6. Tuulekiiruse baasväärtuseks vref = 21,0 m/s, maastikutüüp II

Omakaalud vastavalt konstruksioonidele.

Koormuste osavarutegurid: Alalised koormused γG=1,2 Muutuvad koormused γQ=1,5

4.1.2 Kasutatud normdokumendid

 Ehitusseadustik1

 Eesti standard EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”  Eesti standard EVS 865-1:2013 “Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2

Koormused:  EVS-EN 1990:2002+NA:2002, Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise

alused  EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002, Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

 EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007, Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus.

 EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006, Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

 EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007, Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:

9(9)

Tuulekoormus.  EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007, Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus.

 EVS-EN 1991-1-6:2005+NA:2006, Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused.

 EVS-EN 1991-1-7:2006+NA:2009, Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Erakorralised koormused.

Raudbetoonkonstruktsioonid:  EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007, Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.  EVS-EN 1992-1-2:2005+NA:2008, Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus.  EVS 814:2003, Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja

katsemeetodid.  EVS-EN 13369:2018. Betoonvalmistoodete üldeeskirjad

 EVS-EN 13670:2010, Betoonkonstruktsioonide ehitamine.

 EVS-EN 206:2014+A1:2016/AC:2019. Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus

Teraskonstruktsioonid  EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006, Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.  EVS-EN 1993-1-2:2006+NA:2007, Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus.  EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006, Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine.  EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011, Teraskonstruktsioonide ja alumiiniumkonstruktsioonide

valmistamine. Osa 1: Kandeelementide vastavushindamine.  EVS-EN 1090-2:2009+A1:2011, Teraskonstruktsioonide ja alumiiniumkonstruktsioonide

valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele.  EVS-EN ISO 12944-2:2000, Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje

värvkattesüsteemidega. Osa 2: Keskkondade liigitus.  EVS-EN ISO 12944-5:2007, Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje

värvkattesüsteemidega. Osa 5: Kaitsevärvkattesüsteemid.

10(10)

Kivikonstruktsioonid:  EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2017. Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks

 EVS-EN 1996-1-2:2005. Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus.

 EVS-EN 1996-2:2006. Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2: Projekteerimise alused, materjalide valik ja tööde tegemine

 EVS-EN 1996-3:2006. Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus.

Puit- ja liimpuitkonstruktsioonid:

EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007+A1:2008+NA:2009. Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

EVS-EN 1995-1-2:2005+NA:2006. Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus

Vundamendid, geotehnika:

EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006, Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.

EVS-EN 1997-2:2007+NA:2008, Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine.

Konstruktsioonide projekteerimisel tuleb arvestada, et ehitustöödel juhindutaks MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010 ja ViimistlusRYL 2010 nõuetest. Ehitustööd tuleb teostada RYL 1. klassi nõuetele.

Materjalide paigaldamisel ja nendega töötamisel tuleb arvestada konkreetse materjali ja toote tootja-poolsete nõuetega. Kinnitusvahendid peavad vastama konkreetsele materjalile ja keskkonnaklassile. Vastutusrikastes kohtades tuleb kinnitusvahendite ja -viiside määratlemiseks projekteerida vajadusel täiendavad tootejoonised. Kõik piirdetarindid ja nende liited peavad täitma neile esitatud isolatsiooni ja tihedusnõudeid.

Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima spetsifikatsioonides ja joonistel märgitud ehitus- elementide arvu või/ja tööosade mahtu ja lähtuma ehitushinna arvutamisel nendest, lisades neile ka projektis nimetamata ehitusosade või materjalide hinna, mis on vajalikud ehituse korrektseks läbiviimiseks. Töövõtja peab lähtuma sellest, et hoone tuleb, arvestades head ehitustava, ehitada lõplikult valmis. Lisaks peab töövõtja arvestama töö-ja tootejooniste tellimistega ehituse läbiviimiseks.

Ehituspraht jms. tuleb utiliseerida vastavalt kehtivatele normidele ja nõuetele.

11(11)

4.2 Projekteeritud hoone kasutusiga Hoone kasutusiga on kavandatud kasutamiseks vähemalt 50 aastat. Ehitiste kasutusea tagamise eelduseks on:

 Projekti järgselt teostatud ehitustööd, kasutades selleks ettenähtud kvaliteediga tooteid ja töö teostamise nõudeid ning ehitust on nõuetekohaselt kontrollitud ja dokumenteeritud.

 Ehitise, tarindite sihipärane kasutamine ja nõuetekohane hooldus (sh. toodete valmistaja juhiste järgimine).

4.3 Hoone lühikirjeldus Projekteeritav hoone on lihtne ühekorruseline ja viilkatusega hoone, ehitisaluse pinnaga 17.3m x 11.0m, ning kõrgusega 6.1m. Hoone kandevkonstruktsiooni moodustavad ehitusplokid ja sellele toetuv puidust katusekonstruktsioon (fermid). Katus on projekteeritud 25.0o kaldelisena ja kaetud silekivi katusekattega, värvitoon: tumehall. Välisfassaad on krohvitud ja osaliselt kaetud voodrilaudisega, toon valge ja antratsiit.

4.5 Vundament / põrand Projekteeritakse betoonist plaatvundament. Maapealse sokli osa kõrgus 200-400mm.

Põrand 1 korrusel (P-1): Põrandakate vastavalt ruumile (parkett / ker.plaat) Aluskiht / niiskusetõke R/b kandev vund. ribaplaat 100-150mm + küttetorustik Hüdroisolatsioon: ehituskile, jätkud 200mm ülekattega Vahtpolüstürool soojustus 3x100mm Tihendatud liiv ja killustik 200+200mm

SOOJAJUHTIVUS: U= 0,12 W/m2 K Projekteeritava hoone kõrgusmärk ±0.00m vastab absoluutkõrgusele +80.8m.

4.6 Seinad Hoone karkassi moodustavad seinte plokkide konstruktsioonid. Kasutatakse bauroc ehitusplokke Ecoterm +375mm ja krohvitakse ja osaliselt kaetakse roovidega ja välisvoodrilauaga. Kandekonstruktsioonidel tulepüsivusnõue puudub, kuna on tegemist TP3 klassi hoonega.

Välissein (VS-1) Välisviimistlus (krohv) Bauroc ECOTERM +375mm Pahtel Siseviimistlus SOOJAJUHTIVUS: U= 0,18 W/m2 K

12(12)

SELETUSKIRI ARCHITECTURE4YOURPROJECTS OÜ Töö nr 240603 Registrikood: 16356070 Töö staadium: Eelprojekt MTR reg. nr: EEP004863 Töö nimetus: Üksikelamu projekteerimine Aadress: Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alevik, Tartu mnt 11a 07.08.2024.a. Välissein (VS-2) Välisviimistlus (voodrilaud) 20x145mm Roovid 25mm Bauroc ECOTERM +375mm Pahtel Siseviimistlus SOOJAJUHTIVUS: U= 0,18 W/m2 K

Sisesein (SS-1) Siseviimistlus Pahtel Plokid 200mm Pahtel Siseviimistlus

Sisesein (SS-2) Siseviimistlus Kipsplaat 13mm OSB plaat 12mm Metallkarkass 66mm, isolatsioon vahel OSB plaat 12mm Kipsplaat 13mm (niiskuskindel niisketes ruumides) Siseviimistlus

4.7 Katus Hoone katus on projekteeritud puitfermidest ristlõikega 45x145mm, mis toetuvad hoone kandevkonstruktsioonile.

Katus on 25.0o kahepoolse kaldega. Katusele paigaldatakse lumetõked ja vihmavee äravoolusüsteem (soovituslik küttekaablitega) ja reoveekanalisatsiooni tuulutus püstikuga.

Katus (K-1) Katusekate (silekivi) Roovid 50mm Tuulutusroovid 25mm Aluskattekile Tuuletõkkeplaat 12mm Fermid 45x145mm

4.8 Vahelaed Vahelagi (VL-1) Fermid 45x145mm + puistevill 400mm Aurutõkkekile Roovid 45x45mm

13(13)

Vahelagi (VL-2) Fermid 45x145mm + puistevill 400mm Aurutõkkekile Roovid 45x45mm + vill soojustus vahel 50mm Tuulutusroovid 25mm Voodrilaud 20mm

4.9 Avatäited Välisuksed on metalluksed, toon: antratsiit. Siseuksed teha vastavalt sisekujundusele. Aknad: PVC 3x klaaspakett. Aknaraami välisosad on antratsiit värvi.

5. TEHNILINE OSA TEHNOVÕRGUD 5.1 Küte ja ventilatsioon Lahendatakse eraldi projektiga. Tehnosüsteemid on projekteeritud vastavalt alljärgnevatele Eesti Vabariigi Standarditele: - EVS 844:2022 „Hoonete kütte projekteerimine“ -EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. -EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid -EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

Küte: Hoone küttesüsteem lahendatakse õhk-vesi soojuspumba baasil. Soojuspump paigaldatakse elamu tehnoruumi ja soojuspumba välisosa paigaldatakse elamu loode poolse välisseina äärde (vt. Joonis AS-4-02). Soojuspumba vibratsiooni minimeerimiseks näha ette väliagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid. Hoone küttesüsteem on lahendatud põranda vesikütte baasil. Soojuskandjaks sekundaar-kontuuris ehk hoone sees olevas kütte kontuurides olev vesi, mis suunatakse põrandakütte kollektorisse. Küttesüsteemid projekteeritakse elementidest, mis taluvad süsteemis esinevat maksimaalset töörõhku ja sh. ka surveproovi rõhku. Ehitus-konstruktsioonide sisse paigaldatud freooni torustikel, mis läbivad ruume, kus võib tekkida tule- ja või plahvatusoht, ei tohi olla lahti võetavaid ühendusi. Betoonseinast läbiminekul paigutatakse küttetorud kaitsehülssidesse või koorikisolatsiooni. Küttesüsteemide projekteerimisel lähtutakse Eesti Vabariigi kehtivatest seadustest, määrustest, normidest ning standarditest ja juhindutakse Soome ehitustööde üldiste kvaliteedi-nõuete käsiraamatust Talotekniikka RYL 2002 (3). Vajadusel rakendatakse täiendavaid meetmeid õhk soojuspumbast tuleneva müra vähendamiseks.

14(14)

Ventilatsioon: Hoone ventilatsioon lahendatakse mehaanilise sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooni- süsteemiga. Ventilatsiooni sissepuhke-väljatõmbesüsteem varustatakse soojustagastiga. Soojustagasti puhul antakse läbi agregaadi väljatõmmatava õhu soojus üle sissepuhutavale õhule. Sellega vähendatakse soojusenergia kulu. Soojustagastit ei kasutata ainult siis, kui seda pole tehniliselt võimalik või kui see on majanduslikult ebaotstarbekas. Hoone ventilatsiooni agregaatide teenindustsoonid jagatakse otstarbe ja paiknemise järgi. Köögikubu õhk juhitakse ventilaatoriga fassaadile. Köögikubu peab olema varustatud tagasilöögi klapiga ja ventilaatoriga. Ventilatsiooni lõppelementidena kasutada sissepuhke- ja väljatõmbe plafoone, torustik varustada vajaliku armatuuriga (reguleer.seade, mürasummuti, puhastusluugid, jms.) ja vajaduse korral isoleerida vastavalt vajadusele.

Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. KV süsteemide elementide tööea määrab tootja.

Täpsem lahendus antakse eraldi kütte- ja ventilatsiooni projektis.

5.2 Veevarustus ja kanalisatsioon Lahendatakse eraldi projektiga. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamisel tuleb lähtuda: - EVS EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“ - EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ - EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ Kinnistusiseste VK rajatiste ja veemõdusõlme ehitamisel pidada kinni kehtivatest nõuetest ja standarditest.

Veevarustus: Liitumine võrguga. Kinnistusiseste VK rajatiste ja veemõdusõlme ehitamisel pidada kinni AS Emajõe Veevärk tehnilistest tingimustest ja nõuetest. Kinnistul on ol. olev vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumine.

Veevarustussüsteem peab olema ehitatud materjalidest ning osadest, mis vastavad joogiveega kokku puutuvate materjalide Eesti oludele vastavate tootestandardite kvaliteedinõuetele. Õigesti paigaldatuna on tagatud min 50 aastase elueaga süsteem. Torustike isolatsiooni tuletundlikkus ei tohi olla halvem kui B-s1, d0.

Veemõõdusõlm Majandus-joogivee vooluhulkade mõõtmiseks on ette nähtud paigaldada hoone 1. korruse garaaži veemõõdusõlm veemõõtjaga DN20. Veemõõdusõlme ruum peab vastama vee- ettevõtja tehnilistele tingimustele. Veemõõdusõlm ehitada välja vastavalt AS Emajõe Veevärk tehnilistele tingimustele ja nõuetele.

15(15)

SELETUSKIRI ARCHITECTURE4YOURPROJECTS OÜ Töö nr 240603 Registrikood: 16356070 Töö staadium: Eelprojekt MTR reg. nr: EEP004863 Töö nimetus: Üksikelamu projekteerimine Aadress: Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alevik, Tartu mnt 11a 07.08.2024.a. Torustik Kinnistule projekteeritakse PE PN16 De32mm veetoru minimaalse sügavusega 1.8 m toru peale. Torustiku ühendamisel ja jätkamisel kasutada elektrikeevisühendusi. Kinnistu sisetorustiku ühendus liitumispunktis teostada elektrikeevismuhvi abil. Monteeritavata liitmike kasutamine enne veemõõdusõlme ei ole lubatud. Veesisendi torustik hoone vundamendi alt läbimisel asetada kaitsetorusse. Kaitsetoru projekteeritakse 1 meeter vundamendist väljapoole ning hoone sees üle veemõõdusõlme põranda pinna. Hülsi ja veetoru vahe väljaspool hoonet suletakse veetihedalt ning veemõõdu- sõlme poolt jätta avatuks.

Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile EVS-EN 12201. Minimaalne surveklass PN10.

Kanalisatsioon: Liitumine võrguga. Kinnistule projekteeritakse uus kinnistusisene kanalisatsioonitorustik PE PN10 alates ühisvee- varustuse liitumispunktist Ranna tänaval.

Projekteeritava elamu heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni 0,5m³/ööpäevas, (12m³/kuus).

Reovee kanaliseerimisel on eelvooluks Mudsiküla tee L1 tänaval asuv ühiskanalisatsiooni torustik. Olmereovee allikateks hoones on kõik sanitaarseadmed, samuti trapid tehniliste ruumide põrandates.

Kanalisatsioonitorustiku väljaviigud on ette nähtud teha läbi hoone vundamentide hülssides De200. Kanalisatsioonitorusid ei tohiks asetada vundamendi tallast sügavamale. Torustike isolatsiooni tuletundlikkus ei tohi olla halvem kui B-s1, d0.

Elamu vee- ja kanalisatsioonisüsteem (hoone sisene- ja väline osa) lahendatakse eraldi projektiga vastavalt teenuse pakkuja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele.

Sademevesi: Katustelt kogunevad sadeveed immutatakse omal kinnistul. Sademevee juhtimine naaberkinnistutele ei ole lubatud.

5.3 Elektrivarustus Lahendatakse eraldi projektiga. Hoone varustatakse elektritoitega, paigaldatakse maakaabelliinid alates liitumispunktist vastavalt teenuse pakkuja tehnilistele tingimustele. Täpsem lahendus antakse eraldi elektri projektis. Kaablite tuletundlikus peab olema vähemalt Dca-s2, d2, a2, evakuatsiooniteel Cca-s1,d1,a2.

Üldist: Hoone üldised elektrivarustuse tingimused lepitakse kokku Elektrilevi OÜ-ga ja nendes määratakse elektrienergia nii summaarse, kui ka ühekordse elektrikatkestuse lubatav kestvus.

16(16)

Juhistiksüsteem hoones: TN-C Toitepinge: 3x230/400V; 50 Hz Hoone peakaitse liitumiskilbis: 3x25 A

Ehituse käigus järgitakse kõiki Eestis kehtivaid seadusi ja määrusi (EEI, EEE). Juhul kui teatud üksikosade kohta puuduvad vastavad Eesti normid, teostatakse need osad vastavuses rahvusvaheliste (IEC), Euroopa normidele (CEN/TC 169, EN 1838, EN 50171, EN 50172).

Ehitusprojekti koostamisel on lähtutud järgnevatest normdokumentidest: 1. Ehitusseadustik1.

2. Seadme ohutuse seadus.

3. Elektrituruseadus.

4. Majandus- ja taristuministri poolt 17.07.2015 vastu võetud määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile. 5. Majandus- ja taristuministri poolt 26.06.2015 vastu võetud määrus nr 74 Elektripaigaldise Käidule ja elektritööle esitatavad nõuded.

6. Majandus- ja taristuministri poolt 14.07.2015 vastu võetud määrus nr 91 Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord. 7. EVS 932:2017 Ehitusprojekt.

8. EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele. 9.EVS-HD 60364-4-41:2017 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. 10. EVS-HD 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumtoime eest. 11. EVS-HD 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse. 12. EVS-HD 60364-4-444:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häiringute eest. 13. EVS-HD 60364-5-51:2009 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised. 14. EVS-HD 60364-5-52:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud. 15. EVS-HD 60364-5-534:2016 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Kaitselahutamine, lülitamine ja juhtimine. Jaotis 534: Liigpingekaitsevahendid. 16. EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik Ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid. 17. EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldise käit. Osa 1: Üldnõuded.

17(17)

Elektrivarustus ja toitevõrk Hoone toide lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastavatele elektrivarustuse tehnilistele tingimustele. Taotletud üksikelamu vajalik peakaitsme suurus on 3x25 A, mis paigaldatakse krundipiirile liitumiskilpi. Eramu saab toite Elektrilevi OÜ poolt krundi piirile paigaldatud liitumiskilbist. Liitumiskilbist peakilpi PJK rajatakse kaabelliin kaabliga AXPK PLUS 4G25.

NORMDOKUMENDID

 Linnatänavad; EVS 843:2016

 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused; EVS-HD 60364-1:2008

 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-714: Nõuded eripaigaldistele ja –paikadele.

OLEMASOLEV OLUKORD Kinnistul puudub hetkel liitumine el. võrguga. El. Võrguga liitumise projekteerimistöid teostab teenuse pakkuja eraldi elektriprojektiga. Kinnistule maakaablite rajamisel kaitsta kaablid poolitatava toruga, mille jäikusklass on 750N. Kaablite minimaalne sügavus planeeritavast maapinnast peab olema 1,0m. Vajadusel näha ette kaablite täiendav kaitsmine nende viimisega sügavamale.

ELEKTRIJAOTUSVÕRGU HALDAJA JA TARBIJA KOHUSTUSED Projekteeritava hoone elektrivarutus lahendatakse kinnistu piirile paigaldatavast liitumis- kilbist. Liitumiskilbi projekteerib ja paigaldab võrguettevõte. Liitumiskilbist projekteeritava hoone peakilbini ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Liin tuleb markeerida aadressiga liitumispunktis.

MADALPINGE KAABELLIINID (0,4 KV KAABELLIINID) Kaablid pinnases paigaldada kogu pikkuses kaitsetorusse. Haljastuse all paigaldada kaabel 0,7m, teekatte all 1,0m sügavusele planeeritud maapinnast. Haljastuse all kasutada torusid jäikusklassiga 450N, teekatte all 750N. Kaabel ca 0.3m kõrguselt märgistada märgistus- lindiga. Kaablikaevikust väljakaevatavat pinnast ei tohi kasutada kaablit ümbritsevaks esmaseks tagasitäiteks, kaabel paigaldada liivapadjale ning kaitsta pealt liivakihiga. Kaablitoru ümber kasutada esmase tagasitäitena kivivaba pinnast. Kaevikute kaevamisel kaevata V – kujuline kaevik või toestada kaeviku sein, et vältida vajumisi ja varinguid, mis võivad kahjustada kaableid. Kaablite paigaldamisel järgida tootjapoolseid ettekirjutisi minimaalsetele pöörderaadiustele. Ristumised teiste maa-aluste kommunikatsioonidega teostada vastavalt standardile EVS 843:2016

18(18)

SELETUSKIRI ARCHITECTURE4YOURPROJECTS OÜ Töö nr 240603 Registrikood: 16356070 Töö staadium: Eelprojekt MTR reg. nr: EEP004863 Töö nimetus: Üksikelamu projekteerimine Aadress: Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alevik, Tartu mnt 11a 07.08.2024.a. Elektrienergia arvestus Elektrienergia kommertsarvestus toimub põhimõttel, et maja omanik sõlmib otselepingu Elektrilevi OÜ-ga. Arvesti asub krundi piirile paigaldatavas / paigaldatud liitumiskilbis.

Maanduspaigaldis ja piksekaitse Eramule piksekaitse projekteerimisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a. määrusest nr. 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”, mille järgi hoone piksekaitset ei vaja.

Maandusseadmena kasutada ümber hoone ehitavat maanduskontuuri. Pinnases paigaldatakse ümber hoone 0,7 … 1,0 m sügavusele maanduskontuur tsingitud rod d=10mm,H=-0,7m. Maanduskontuur ühendatakse monoliitpõranda metallsõrestikuga vähemalt uhest kohast. Hoone vundamentide terasarmatuurid ühendatakse keevisliidese või mõne teise töökindla ühenduse teel elektriliselt ühtseks terviklikuks kontuuriks. Peamaanduslatt paigaldatakse Peakilpi PJK. Peamaanduslatt ühendatakse maandusseadmega. Peamaanduslatiga ühendatakse isoleeritud vaskjuhtme abil kõik elektripaigaldise pingealtid metall- konstruktsioonid, samuti torustikud jms.

Kaabliteed Juhistik on ette nähtud põhiliselt süvispaigaldatud viisil seintes, varjatult ripplagede peal, kaablisahtis -ja ehitus-ja kaablikonstruktsioonidel. Kaabliteede läbiviigud eri tuletõkke- tsoonidest tihendada tuldtõkestava ainega vastavalt tuletõkkesektsiooni tulepüsivusastmele.

Magistraalliinid Magistraalliinidena kasutatakse plastisolatsiooniga kaableid. Soone ristlõike puhul kuni 10 mm2 kasutatakse vaskkaableid, suurema ristlõike puhul üldjuhul alumiiniumkaableid. Kaablid märgistatakse mõlemast otsast skeemijärgsete tunnustega.

Valgustuse toiteliinid Valgustuse toiteliinidena kasutatakse vasksoontega plastisolatsiooniga kaableid. Pind- ja varjatud paigalduse korral kasutatakse siseruumides kaableid XPJ-HF-D, välistingimustes kaablit MCMK soone ristlõike puhul kuni 10 mm2 ja suurema ristlõike puhul alumiiniumsoontega kaablit AXQJ/AMCMK.

Jõuseadmete ja pistikupesade võrgu toiteliinid Jõuseadmete ja pistikupesade võrgu toiteliinidena kasutatakse tuld mitte levitava polüvinüül- kloriid isolatsiooniga kaableid (soone ristlõike puhul kuni 10 mm2 vasksoontega, suurema ristlõike puhul üldjuhul alumiiniumsoontega kaableid). Pind- ja varjatud paigalduse puhul kasutatakse siseruumides kaablit XPJ HF-D, välistingimustes kaablit MCMK (AXQJ/AMCMK).

Kõigile tehnoloogilistele seadmetele paigaldatakse vahetult seadme lähedusse turvalülitid, kui seadme läheduses pole muud lahutusseadet. Pistikupesad paigaldatakse eramus 0,2 m kõrgusele, kui eiole näidatud teine paigalduskõrgus. Toitekaablid eramus paigaldatakse süvistatult seina paigaldatud torudesse.

19(19)

Valgustusseade Keskmised valgustustihedused tööpiirkonnas vastavalt Eesti Standard EVS-EN 12464-1 (ICS 91.160.20 2003-02-18) valgustusnormidele:

 koridorid, abiruumid 100 lx

 tehnilised ruumid 200 lx

 elamisruumid ei ole normeeritud

Valgustuse lülitid paigaldatakse seinale kõrgusele 1,0 m põrandast , kui eiole näidatud teine paigaldus kõrgus. Täpsem lahendus antakse elektri tugevvoolu projektis.

6. ENERGIAMÄRGIS Energiatõhususe arvutustel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja määrustest. Andmed on esitatud vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 11.12.2018.a määrusele nr. 63 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1”.

Nõutud (soovituslikud) välisseinte soojajuhtivus 0,12–0,22 W/(m2K) Katuste ja põrandate soojajuhtivus 0,1-0,15 W/(m2K) Akende ja uste soojajuhtivus 0,6-1,1 W/ (m2K) Täpsemad andmed leiab energiamärgise dokumentatsioonist.

Hoone energiaallikaks on õhk-vesi soojuspump. Täpsemad andmed leiab energiamärgise dokumentatsioonist.

Energiaarvutuste tulemuste esitamine

Andmed hoone kohta

Hoone kasutusotstarve: 11101 Üksikelamu

Aadress: Tartu mnt 11a, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond

Ehitusaasta: 2024

Köetav pind: 132,6 m2

Madala temp. seadega pind: -

Netopind: 132,6 m2

Energiatõhususarv B: 137 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta)

20(20)

Summaarne energiakasutus Elekter kWh/a

Elekter kWh/(a m2)

Küttesüsteem: - -

Ruumide küte: 3162 23,8

Ventilatsiooniõhu soojendamine: 342 2,6

Tarbevee soojendamine: 1782 13,4

Ventilatsioonisüsteem1: 683 5,2

Valgustus: 697 5,3

Seadmed: 2390 18,0

Summa (tehnosüsteemide summaarne energiakasutus)

9055 68,3

Märkus1: Ventilatsiooniõhu soojendamine loetakse küttesüsteemi osaks.

Netoenergiavajadus kWh/a kWh/(a m2)

Ruumide küte 2 7012 53

Ventilatsiooniõhu soojendamine 3 342 3

Tarbevee soojendamine 3315 25

Ruumide jahutus

Ventilatsiooniõhu jahutus

2 sisaldab infiltratsiooniõhu ja ventilatsiooniõhu soojenemise ruumis

3 arvutatud koos soojustagastusega

21(21)

Energiatõhususe klass Projekteeritava hoone energiaarvutustel põhinev energiatõhususarv on 137 kWh/m2 aastas. Seega täidab projekteeritud hoone energiatõhususe miinimumnõudeid ning kuulub vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimnõuded1“ alusel klassi B Energiamärgis.

Täpsemad andmed leiab Energiamärgise dokumentatsioonist.

Väljastatud energiamärgis on kehtiv kaks aastat hoone valmimisest alates.

Juhul, kui hoone projektis tehakse edasise projekteerimise või ehitustööde käigus muudatusi, on antud energia-märgis kehtetu.

22(22)

HOONE ENERGIAMÄRGIS nr 2411583/02742

23(23)

7. TULEOHUTUS Kasutatud normdokumentide loetelu Projekti tuleohutuse osa koostamisel on lähtutud kehtivatest projekteerimisnormidest ja standarditest: Siseministri määrus 30.03. 2017.a määrus nr.17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015.a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine

Kõikidel seadustel, määrustel ja standarditel tuleb leida ja kasutada hetkel kehtivat redaktsiooni.

Hoone kasutusviis: I kasutusviis: eluhoone

Tuleohutusklass: TP-3

Eripõlemiskoormus: < 600 MJ/m2

Tuletõkkesektsioonide tulepüsivus: hoone ei jagune eraldi tuletõkke tsoonideks

Kandekonstruktsioonide tulepüsivus: Nõudeid ei esitata

Tuletundlikkus SISEPINDADE TULETUNDLIKKUS: Seinad ja laed: D-s2,d2. Evakuatsiooniteel: B-s1,d0. Põrandad: Nõudeid ei esitata. Evakuatsiooniteel: DFL-s1. Kaablit: Dca-s2, d2, a2. Evakuatsiooniteel: Cca-s1,d1,a2. Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0.

VÄLISPINDADE TULETUNDLIKKUS: Välisseina välispind: D,d2 Õhutuspilu välispind: D,d2 Õhutuspilu sisepind: Nõudeid ei esitata. Soojustussüsteem: D,d0. Katus: BROOF(t2-t4). Terrassi põrand: S-s2.

TEHNILINE RUUM Seinad ja laed: B-s1,d0

24(24)

Pääsud pööningule ja katusele Pööningule pääsuks on ette nähtud trepiga varustatud laeluuk avaga min.600 x 800 mm, mis paikneb koridoris. Katusele pääsuks kasutatakse teisaldatav redel.

Evakuatsiooniteed Evakuatsioonipääsudeks kasutatakse välisuksi (2tk), mis suunduvad õue maapinnale. Evakuatsioonitee ei ületa 14m (lubatud 45m).

Suitsu eemaldamine Suitsu ja soojuse eemaldamine hoones toimub loomulikul teel avatavate välisuste ja –akende kaudu.

Tuleohutuspaigaldised Vähemalt 1 eluruumis/köögis peab olema autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur.

Tulekustutid Hoone varustatakse vähemalt kahe 6kg pulberkustutiga.

Tulekustutusvesi Tuletõrje veevõtukoht asub kinnistust 420,0m kaugusel, Kesk tn 5 (17101:001:1378). Tulekustutusvee normvooluhulk on 10l/s 3h jooksul.

Juurdepääs hoonele Hoonele on tagatud päästeautode juurdepääs hoone ida küljest.

Kaugus lähima hooneni 14,4m abihoone naabri kinnistul (Tartu mnt 11).

Küttesüsteemid

Hoones puuduvad ahi/kamin tulekolded.

9. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate tekitatav müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid.

9.1 Tervisekaitsenõuded Valgustus: Mitte vähem kui: Tuba - 200 Riidehoid pesemis- ja tualettruumid - 100 Trepid, koridorid - 150

25(25)

Projekteeritud sisekliima parameetrid: Siseõhuniiskus 40-60%

Ruumide temperatuurinõuded: Eluruumid, köök +21,0 °C Pesuruumid +23,0 °C WC +19,0 °C Tehnoruum, trepikoda, panipaik +17,0 °C

Heliisolatsiooninõuded (vastavalt EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded: Kaitse müra eest“ Õhumüra väikseim isolatsiooniindeks R'W dB Korterite eluruumide vahel 55 Korterite ja müratekitavate ruumide vahel 60

Siseviimistlusmaterjalide nõuded:  Kasutatavad materjalid peavad olema tervisele ohutud (kaubanduslikud tooted

peavad omama sertifikaati ja EV Terviskaitseameti heakskiitu).  Kasutada looduslikke ja looduslähedasi materjale.

Veevarustus Tarbepunktides peab olema joogivee kvaliteedile vastav vesi.

9.2 Keskkonnakaitsenõuded Keskkonda saastavad tegurid puuduvad. Hoone ehitamine ei halvenda olemas olevat keskkonnaseisundit. Krundil ei paikne kaitstavaid loodus-, muinsuskaitse- ega keskkonnaohtlikke objekte.

Ehituse ajal tekkinud ehituspraht ja -jäätmed tuleb utiliseerida lähtuvalt kehtivatest seadus- andlikest aktidest ja vastavalt jäätmehoolduseeskirjale. Hinnanguline ehituse käigus tekkivate ehitusjäätmete kogus ei ületa 10m3. Kohapeal soovitavalt sortida ehitusjäätmed liikidesse nende tekkekohal: puit, kiletamata paber ja kartong, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne.), raud- betoon- ja betoondetailid, tõrva mittesisaldav asfalt, kile.

Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis.

Olemasolev pinnas on ette nähtud kasutada krundil täiteks. Täpne mittevajalik pinnase kogus selgub ehitustööde käigus. Pinnase äravedu ja utiliseerimine korraldada vastavalt kehtivatele nõuetele.

Ehitusprotsessi käigus ei teki naftaprodukte sisaldavaid ehitusjäätmeid.

26(26)

Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele.

Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale ja Elva valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaametite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.

Ehitus- ja lammutusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaameti infosüsteemis „KOTKAS” (kotkas.envir.ee). Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada Elva Vallaga.

Ehitusjäätmed tuleb ehitusplatsil sorteerida liigiti. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine.

Ehitustööde lõppemise järel tuleb vormistada jäätmeõiend ja lisada see kasutusloa taotluse/teatise juurde.

10. EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele, ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine toimub vastavalt Elva Vallavolikogu poolt 24.04.2023.a määrusega nr 28 kehtestatud Elva valla jäätmehoolduseeskirjale Elva valla jäätmehoolduseeskiri–Riigi Teataja

Ehitusplatsil tekkivate ehitusjäätmete käitlemine peab vastama Jäätmeseadusele ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskirjale. Ehituse Töövõtja vastutab ehitus- perioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ette- võtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus.

Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: -Ette valmistama tasase kõvapinnalise aluse jäätmekonteinerite paigaldamiseks; -Tagama, et ehituskrundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid tava- ja ohtlike jäätmete jaoks; -Organiseerima ehitusjäätmete liikide kaupa kogumise nende tekkekohas; -Võtma kasutusele abinõud vältimaks tolmu teket ehitusjäätmete konteinerisse paigaldamisel või veokile laadimisel;

27(27)

SELETUSKIRI ARCHITECTURE4YOURPROJECTS OÜ Töö nr 240603 Registrikood: 16356070 Töö staadium: Eelprojekt MTR reg. nr: EEP004863 Töö nimetus: Üksikelamu projekteerimine Aadress: Tartu maakond, Elva vald, Rõngu alevik, Tartu mnt 11a 07.08.2024.a. -Korraldama ehitusjäätmete taaskasutamise või jäätmed käitlemiseks ära andma jäätmekäitlus luba omavale firmale, kellel on ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ehitusmaterjal ladustatakse hoovialal. Ehitustööde teostamise käigus jälgida selleks ettenähtud tuleohutusabinõusid.

11. PROJEKTI TERVIKLIKKUS Seletuskiri ja joonised moodustavad ühtse terviku ning on osaliste poolt digitaalselt allkirjastatud.

Kõik muudatused tuleb fikseerida kirjalikult ning digitaalselt allkirjastatult.

Koostas: arh. Marianna Jevonen Projektijuht: Priit Albri Vastutav spetsialist: Ene Priimets, volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistuse nr. 179769

28(28)

Lisa 2. 240603_EP_AS-4-02_v01_asendiplaan.pdf

GSPublisherVersion 0.0.100.100

ASENDISKEEM 1:500AS-4-01

07.08.2024 TEOSTUSAEG

EELPROJEKT STAADIUM MÕÕTKAVAJOONISE TÄHIS

240603 TÖÖ NR

VASTUTAV SPETSIALIST

JOONISE NIMETUS

TÖÖ NIMETUS

ERAISIK TELLIJA OBJEKTI AADRESS

MUUDETUD

ENE PRIIMETS KUTSETUNNISTUS NR 179769

Tartu mnt 11a, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond

MARIANNA JEVONEN ARHITEKT

PRIIT ALBRI PROJEKTIJUHT

ÜKSIKELAMU PROJEKTEERIMINE

Reg. kood 16356070 [email protected], GSM +372 5741 5507

Architecture4yourProjects OÜ

HOONE KOORDINAADID

TINGMÄRGID:

Maainsener OÜ MTR Reg. nr EEG000185 Mail. [email protected] Tel. 5171161 Töö nr. GEO 6916

PROJ. HOONE KRUNDI PIIR

PROJ. HOONE

PÄÄS KINNISTULE OL.OL. SÄILITATAV KÕRGHALJASTUS JA MURUKATE LIKVIDEERITAV MURUKATE

PÄÄS HOONESSE

OL.OL. KANALISATSIOONITRASS

OL.OL. VEETRASS

KRUNDI PIIR

OL.OL. SIDE ÕHULIIN

PROJ. SOOJUSPUMBA VÄLISOSA

PARKIMISKOHTADE ARV PROJ. PARKIMISKOHT

TEHNILISED ANDMED:

KATASTRITUNNUS 69402:002:0172 KRUNDI PINDALA 4590 m2

MAA SIHTOTSTARVE elamumaa 100% TÄISEHITUSPROTSENT 4,1%

PROJ. ÜKSIKELAMU KASUTUSKOOD 11101 EHITISEALUNEPIND 188,9 m2

SULETUD NETOPIND 132,6 m2

SELLEST: ELURUUMIDE PIND 129,6 m2

TEHNILINE PIND 3,0 m2

HOONE KÖETAV PIND 132,6 m2

ELURUUMIDE KÖETAV PIND 129,6 m2

KORRUSELISUS 1 TUBADE ARV 5 MAHT 880,0 m3

SELLEST:MAA-PEALNE 880,0 m3

MAA-ALUNE 0,0 m3

PIKKUS 17,3 m LAIUS 11,0 m KÕRGUS 6,1 m SÜGAVUS 0,0 m ABS. ±0,00 +80,8 m abs ABS. KÕRGUS +86,6 m abs TULEPÜSIVUSASTE TP3 LIFTIDE ARV 0

PROJ. TÄNAVAKIVI

PLAN. VEETRASS

PLAN. KANALISATSIOONITRASS

PROJ. ELEKTRI MADALPINGE KAABEL PRÜGIKONTEINERID

Nr X Y

1 6447167,273 632705,878

2 6447180,936 632716,408

3 6447174,252 632725,081

4 6447160,589 632714,551

Märkused: Koordinaatide L-Est 97 süsteemis Kõrgused EH2000 süsteemis

MÄRKUSED: Uue haljastuse paigutus lahendatakse haljastusprojektiga Kõik muudatused kooskõlastada eelnevalt Tellija ja projekteerija(te)ga Lähim tuletõrje veevõtukoht paikneb kinnistust 420,0m kaugusel, vt. joonis AS-4-01_asukoht Vt. Seletuskiri

79.77 79.49

79.77

79.84

79.88

80.0780.0679.99

80.28

80.34

80.38

80.7180.6680.62

81.32

81.38

81.47

82.2482.1482.08

82.81

83 .2283

.29

83 .2083

.30

83 .2083

.23

83 .1883

.22

83 .1683

.27

83 .0483

.15

83.12 83.04

82 .8382

.94

82 .5782

.68

82 .4182

.52

82 .3682

.41

82 .52

82 .61

82 .87

82 .73

83 .15

83 .01

83 .23

83 .33

83 .38

83 .31

83 .34

83 .36

83.26 82 .90 82.7583.21

83 .35

83 .38

83 .34

83 .22

82 .99

82 .77

82 .59

82 .44

82 .4

3 82

.6 2

82 .80

82 .9

83 .2

83 .32

83 .30

82.67

82.94

82.90 82.51

82.31

82.03

81.37

81.00

81.05

80.63 80.54

80.55

80.14

80.61

81.23

81.52

81.60

81.31

81.40

81.44

81.49

81.43

81.22

81.10

81 .47 80.95

81.08

81.10

81.02

80.97

80.83

80.80

80.76

80.27

80.22

80.27

80.48

80.63

80.74

80.64

80.42

80.43

80.37

80.24

80.07

79.96

79.87

79.78

79.84

80.02

80.10

80.17

80.11

80.17

80.13

79.77

79.85

80.04

79.94

79.60

79.53

79.65

79.42

79.48

79.72

79.86

79.65

79.58

79.44

79.30

79.48

79.69

79.53

79.40

79.52

79.64

79.47

79.42

79.43

79.28

79.15

79.09

79.14

79.6379.6479.57

79.68

79.70

79.6679.6779.66

79.62

79.70

79.64

79.71 79.69

79.6079.08

79.74

79.64 79.64

79.56

79.59

78.54

79.41

79.65

79.60

78.37

79.20

79.4878.76

79.59

79.52

79.55

78.64

79.44

79.46

79 .3

79.41

79.33

79.48

79.47

79.64

80.02

79.60

79.35

79.22

79.05

78.99

79.0579.05

79.26

79.30

79.25

79.38

79.54

79.88

80.31

80.59

80.88

81 .3

2 81

.42

81 .49

81.85 81.52

81 .37

81 .63

81 .96

81.73

81.90

69402:002:0268 Tartu mnt 20

69402:002:0071

Tartu mnt 18

69402:004:0046

69402:002:0172

Tartu mnt 11a

17101:001:0654

69402:002:0219

Tartu mnt 13

69401:001:0032

Laose

69401:001:0144

Tartu mnt 11

Tartu mnt 9

3 Jõhvi-Tartu-Valga tee

Mudsiküla tee L1

83.10 82.92

81.68

83 .3

83.23 82.98

79.72

Su ur

ed pu

Su ur

ed pu

kraav

Suured põõsad

X = 6447150

X = 6447200

Ta rtu

m nt

1 2

K-1 KANALISATSIOONIKAEV MAAPIND 79.77 KAAS 79.49 500 met PÕHI 78.22 RAKE 560/500 PE 1. 78.08 160 PVC 2. 78.13 160 PVC 3. 78.10 160 PVC

188,9 m2

10 00

7 000

4 0 00

20 000

27 000

1 200

60 0

3 200

10 00

9 000

4 000

19 00

17 4

3 000

4 abs. ±0,00= 80.80

HOONESTUSALA

PROJ. TERRASS

PROJ. POSTIDEGA LIPPAED PROJ. TIIBVÄRAVAD PROJ. KEEVISVÕRKAED

Tartu mnt 11a kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Elva Vallavalitsus

[email protected]

Kesk tn 32

61507, Elva vald, Elva, Tartu

maakond

Teie 16.09.2024 nr 447043

Meie 27.09.2024 nr 7.1-2/24/15904-2

Tartu mnt 11a kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Elva valla Rõngu aleviku

Tartu mnt 11a kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 447043).

Kinnistu (katastritunnus 69402:002:0172) asub riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee (edaspidi

riigitee) km 174,048-174,092 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121428028) koos piirdeaia ehitamiseks.

Ehitusloa aluseks on Architecture4yourProjects OÜ koostatud „Üksikelamu projekteerimine.

Eelprojekt. Arhitektuurne osa. Töö nr. 240603“.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 17.06.2024 kirjaga nr 7.1-

2/21/14614-2.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimustel, et eelnõud täiendatakse

järgmiste kõrvaltingimustega.

1. Kavandatav piirdeaed rajada kinnistu piirist sissepoole, sarnaselt teistele kinnistutele antud

riigitee lõigus (vt joonis 1).

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest

2 (2)

Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et talvise teehoolde käigus võib piirdeaed saada

kahjustada nt lume paiskumisel riigiteest kaugemale või lumevallide kuhjastamisel riigitee

serva.

Selgitame, et sõiduteega külgnev vaba ruum on vajalik tee korrashoiu ja ohutuse

tagamiseks. Hea tava kohaselt soovitame vaba ruumi laiuseks kaalutud keskmist

mõõdetuna 4 m teekatte servast. Selliselt on võimalik välistada piirdeaia rajamist riigitee

alusele maale ning selle kahjustamist tee korrashoiutööde tagajärjel.

2. Oleme projekti koostajat teavitanud riigitee olemasolevast ning perspektiivsest liiklusest

põhjustatud häiringutest (müra, vibratsioon, õhusaaste) ega võta kohustusi rakendada

meetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval

alal. Kõik vastavate leevendusmeetmetega seotud kulud kannab huvitatud isik.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada riigitee km 174,045 olemasoleva ristumiskoha Mudsiküla tee

L1 kinnistu (katastritunnus 17101:001:0654) kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 447043) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. 240603_EP_AA-3-01_v01_Seletuskiri - Lisa 2. 240603_EP_AS-4-02_v01_asendiplaan

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed