Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/24/14954-2 |
Registreeritud | 27.09.2024 |
Sünkroonitud | 30.09.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
Vastutaja | Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
J. Poska tn 26
29023, Ida-Viru maakond, Narva-
Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn
Teie 29.08.2024 nr 24/7-1.2/51
Meie 27.09.2024 nr 7.2-2/24/14954-2
Seisukohtade väljastamine Soldina külas
Raja, Kurvi ja Härmamäe tee maaüksuste
detailplaneeringu koostamiseks
Olete teavitanud meid Soldina külas Raja, Kurvi ja Härmamäe tee maaüksuste detailplaneeringu
(katastritunnused 51401:001:0330, 85101:003:0395, 85101:003:0346 ja 85101:003:1031;
edaspidi planeering) algatamisest Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27.08.2024 korraldusega nr 414.
Planeeringu eesmärgiks on tehnopargi rajamine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 1 Tallinna-
Narva km 208,15-209,28 ja riigiteega nr 13148 Narva-Arumäe km 0,0-0,53. Riigiteede keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 7681 autot (põhimaanteel) ja 455 autot (kõrvalmaanteel).
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS), planeerimisseaduse (PlanS) ja lennundusseaduse (LennS)
ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid)
esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Detailplaneeringu ala asub Narva lennuvälja (EENA) piirangupindadega kaetud alal millest
tulenevalt tuleb arvestada hoonete planeerimisel piirangupindadest tulenevate
kõrguspiirangutega.
2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.
2.1. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida
lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike
läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava
perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega.
2.2. Kavandada riigitee nr 1 Tallinna-Narva ja riigitee nr 13148 Narva-Arumäe ristmiku
ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks, st rajada normide
kohased aeglustus- kiirendusrajad või ringristmik.
2.3. Kivivälja tee lihtristmik likvideerida või ehitada välja Sillamäe-Narva eelprojekti kohane
ringristmik. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasolevate eratee(-de)
avaliku kasutuse määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine
vastavalt ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele
kinnistutele Idakaare, Paekünka, Kivivälja ja Laokünka.
2.4. Näha ette ohutussaartega teeületuskohad. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed
tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega.
2.5. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
2 (3)
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse
teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste
kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.
5.1. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Ida-Viru maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringuga „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva
ümbersõidu trassikoridori määramine” (kehtestatud Ida-Viru maavanema 17.04.2013
korraldusega nr 1-1/2013/124). Teemaplaneeringus on määratud 2+2 ristlõikega maantee
kavandamiseks vajaliku trassikoridori asukoht ning põhimõtteline liikluskorraldus (mh
liiklussõlmede ja kogujateede asukohad).
Detailplaneeringust huvitatud isikul tuleb arvestada, et teemaplaneeringu realiseerumisel
muutub oluliselt ümberkaudsete teede liikluslahendus.
5.2. Planeeringus arvestada Sillamäe ja Narva linnade vahelise teelõigu 2+2 eelprojekti
lahendusega.
6. Transpordiamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh liiklusohutusele avalduva mõju
hindamist, ehitamist ja omanikujärelevalvet. Huvitatud isik tasub seotud kulud.
7. EhS § 102 lg 1 alusel täidab Transpordiamet riigiteedel Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivis 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamisel pädeva asutuse
ülesandeid ning korraldab üleeuroopalise teedevõrgu teedel Eestis direktiivi nõudeid täites
muuhulgas liiklusohutusele avalduva mõju hindamist. Seetõttu palume arvestada
rahvusvahelise põhimaantee nr 1 ümberehitust sisaldava planeeringu liikusskeemi
liiklusohutusele avalduva mõju hindamise vajadusega vastavalt majandus- ja taristuministri
19.05.2015 määrusele nr 48 „Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded
mõju hindamisele“.
8. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.
8.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapoole planeeringuala.
8.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,
mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi
tabelist 4.
9. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
10. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2
joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette
metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
11. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
12. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele.
13. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
3 (3)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
14. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
15. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee
teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.
16. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
17. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
18. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
19. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Kristi Kuuse
58603278, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|