Pärnumaa Valgeranna küla Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute ning nende lähiümbruse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Pärnu linnas Valgeranna külas

Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

2

Nimetus: Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Optimal Projekt OÜ

Töö teostaja: Lemma OÜ

Värvi tn 5-A308, Tallinn, Harju maakond, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö teostamisaeg: detsember 2023, täiendatud märts 2024 ja aprill 2024

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja tegevuse kirjeldus ....................................................... 5

2 Kõrgemalseisvad strateegilised dokumendid .................................................................... 8

2.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................ 8

2.2 Audru valla üldplaneering .......................................................................................... 9

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 12

4 Keskkonnamõjud .............................................................................................................. 13

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine .......................................................... 13

4.2 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ............................................................ 16

4.3 Kaitstavad loodusobjektid ....................................................................................... 17

4.4 Tegevuse kaitsekorralduslik vajadus ning leevendavad meetmed ......................... 19

4.5 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 20

4.6 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 21

4.7 Jääkreostus............................................................................................................... 21

4.8 Maastik ja visuaalne mõju ....................................................................................... 21

4.9 Mõju pinna- ja põhjaveele ....................................................................................... 21

4.10 Müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ............................................................. 22

4.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................................. 22

4.12 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 22

4.13 Sotsiaal-majanduslikud jm tingimused .................................................................... 23

4.14 Piiriülene keskkonnamõju .................................................................................... 23

4.15 Detailplaneeringu tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel ........................................................................................................................... 23

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 24

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 27

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

4

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas Lemma OÜ (reg nr 11453673) Optimal Projekt OÜ tellimusel.

Töö vastutav koostaja on keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti endise Audru Vallavolikogu ja praeguse Pärnu Linnavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute detailplaneeringu algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Keskkonnaamet on oma seisukoha andnud kirjaga 21.02.2024 nr 6-2/24/2122-2, millega on KSH eelhinnangu täiendamisel arvestatud.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja tegevuse kirjeldus

Planeeringuala hõlmab Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping (kat.tunnus 15904:003:0527) ja Augusti (kat.tunnus 15904:003:0809) katastriüksuseid (KÜ).

Juurdepääs DP alale on riigiteelt nr 19112 Valgeranna teelt kohaliku Doberani tee kaudu (nr 1590123). Läänest ja loodest piirab ala Poldri tammi tee (nr 1590042).

Valgeranna kämping katastriüksuse suuruseks on 7.42 ha ja maakasutuse sihtotstarve on ärimaa 100%. Metsamaad on kõlvikuliselt 3.24 ha ja muud maad 4.18 ha.

Augusti katastriüksusel suuruseks on 3.16 ha ja maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Metsamaad on kõlvikuliselt 1.84 ha, looduslikku rohumaad 0.81 ha ja muud maad 0.51 ha.

Tuleb seega arvestada, et osaliselt on alal tegemist metsamaaga https://register.metsad.ee või metsaseaduse mõistes1, millest lähtutakse ranna ehituskeeluvööndi laiuse määramisel.

Kuigi riikliku ehitisregistri andmetel on Valgeranna kämpingu KÜ-l erinevaid hooneid ja rajatisi (sh varem alal tihedalt olnud puidust kämpingud ja telkmajad), siis varasemad hooned on valdavalt hävinenud, vaid kohvikuhoone (varasem ümberehitatud söökla) on säilinud.

Joonis 1. Ala asukoht ja kehtivad kitsendused. Allikas: Maa-amet.

Valgeranna kämpingu katastriüksus kuulub Audru Vallavolikogu otsusega 06.04.2000 nr 45 kehtestatud „Valgeranna puhkeala detailplaneeringu” alasse. Piirkond on Audru

1 Vt ka Keskkonnaameti kiri 14.04.2021 nr 13-2/21/5634-2

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

6

Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Audru valla üldplaneeringuga määratud puhkemajanduseks.

Pärast haldusreformi Pärnu linnas asuv Valgerand on läbi aastate olnud populaarne suvitus- ja supluskoht. Oma nime on ta saanud pika lõunasse avaneva valge liivariba järgi, kuna liiv on suure kvartsisisaldusega, mistõttu peegeldab see tugevasti päikesekiiri. Valgeranna rannaosa avaneb otse lõunasse. Mere põhi on liivane ja suplemiseks sobiva langusega. Lõunapoolse asendi tõttu soojeneb vesi ranna lähedal kiiresti.

Piirkonnas on mitu looduskaitselist ala – läänes Audru poldri looduskaitseala, mere poolt Pärnu lahe hoiuala (Joonis 1), idas kaugemal ka Valgeranna hoiuala. Kaitstavate alade eesmärkideks on säilitada Valgeranna maastik, mis on tuntud oma kaunite valgete luidete poolest, ning taastada ohustatud ja haruldaste linnuliikide elupaigad ning rändlindudele sobivaid peatumis- ja toitumisalad.

Eelhindamise objektiks on Optimal Projekt OÜ poolt koostatud „Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP“ põhijoonise eskiis (Joonis 2). DP algatamise taotlust Pärnu Linnavalitsusele esitatud teadaolevalt ei ole2. DP-ga ei tehta ettepanekut kehtiva Audru valla üldplaneeringu (ÜP) muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas, kuna ÜP-s on ala reserveeritud ärimaaks.

Valgeranna külas Valgeranna kämping KÜ ning Augusti KÜ kaasomanikud on OÜ Palmirand ja OÜ Sunny Assets (tütarfirma on Valgeranna Development OÜ). Varem on välja töötatud erinevaid võimalikke lahendusi kinnistute arendamiseks (Arhitektuuribüroo JVR OÜ, arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal). Nüüd koostatud DP eskiis peegeldab mõlema omaniku huve.

Alal praegu kehtiva „Valgeranna puhkeala detailplaneeringuga“ on ette nähtud Valgeranna kämpingu KÜ hoonestamine, kuid DP kehtestamise ajal arvestati mere ranna ehituskeeluvööndit veepiirist, praegu aga korduva üleujutusega ala piirist. Samuti on osaliselt tegemist metsamaaga ning looduskaitseseaduse järgi ulatub metsamaal ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndini ehk antud asukohas 200 m. Ehituskeeluvööndis uute hoonete püstitamine ei ole seega ka kehtiva DP alusel enam lubatud ja ehituskeeluvööndit vähendatud ei ole3. Seega tehakse DP-ga ettepanek kehtiva Audru valla üldplaneeringu (ÜP) muutmiseks Läänemere ranna ehituskeeluvööndi osas (vt peatükk 2.2).

Uue DP-ga nähakse alale ette uute majutushoonete ja ühiskondliku puhkeala rajamine. Ühtlasi määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused, arhitektuursed nõuded, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Samuti seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 toodud eesmärgid.

DP ülesanne on ka muude asjakohaste mõjude hindamine PlanS § 4 lg 2 mõistes. KSH eelhinnangu ülesanne on eelhinnata võimalikke olulisi keskkonnamõjusid KSH algatamise või mittealgatamise seisukohast.

2 https://parnu-lv.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=273abdf4ba5f4ea88f6351fe4920d15c

3 Vt ka Keskkonnaministeeriumi kiri 14.04.2020 nr 1-17/20/1160-2

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

7

Joonis 2. Ala hoonestusettepaneku illustratsioon. Allikas: Optimal Projekt OÜ, 18.12.2023.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

8

2 Kõrgemalseisvad strateegilised dokumendid

2.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+

Pärnu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. Planeeringu eesmärk on väljendada maakonna ruumilise arengu vajadusi arvestades piirkondlikke eripärasid. Tegu on uue maakonnaplaneeringuga, mis on loogiliseks jätkuks 1998. aastal kehtestatud maakonnaplaneeringule ja selle teemaplaneeringutele. Maakonnaplaneering määrab üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks.

Joonis 3. Väljavõte Pärnu Maakonnaplaneeringust.

Valgeranna oli populaarne suvituskoht juba eelmise sajandi algusest. Maakonnaplaneeringu järgi asub DP ala Audru – Valgerand väärtuslikul maastikul A27, mis hõlmab Audru aleviku, Valgeranna ja selle vahele jääva madala Audru poldri.

Detailplaneering ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga 2030+.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

9

2.2 Audru valla üldplaneering

Kehtiva Audru valla ÜP (kehtestatud endise Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19) järgi asub planeeritav ala reserveeritud ärimaal (B). ÜP määratleb Audru valla ruumilise arengu üldpõhimõtted.

Joonis 4. Väljavõte Audru valla kehtivast ÜP-st. Audru valla ÜP-s loetakse korduva üleujutusega ala piiriks Audru vallas 1,0 m samakõrgusjoon mererannal, sellega tuleb arvestada edaspidiste detailplaneeringute koostamisel ja pro- jekteerimistingimuste väljastamisel (joone täpne asukoht määratakse igakord M 1:1000 või M 1:500 topo-geodeetilise alusplaani alusel). Üldplaneeringu kaardil olev ehituskeeluvöönd on seetõttu illustratiivne ja nii selle, kui ka veekaitsevööndi ja piiranguvööndi asukoht tuleb igakord tuvastada vastavalt tegelikele looduslikele oludele. ÜP järgi on Valgeranna puhkeala perspektiivsel reoveekogumisalal (Joonis 4) ja ette nähtud on ala ühendada Audru-Pärnu survekanalisatsiooniga (Joonis 5), vastavalt ÜP koostamise ajal kehtinud Audru valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale aastateks 2006- 2017.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

10

Hilisemas Audru valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas 2013-2025 ja praegu kehtivas Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2022-2036 vastavad perspektiivid puuduvad. Seega ei ole vastavaid investeeringuid ette nähtud ka Pärnu arengukavas aastani 2035 ja koostavas Audru osavalla investeeringute kavas 2024-2028.

Alal praegu kehtiva „Valgeranna puhkeala detailplaneeringuga“ on ette nähtud Valgeranna kämpingu KÜ hoonestamine, arvestades et piirkonna reovesi juhitakse Pärnu linna reoveepuhastusjaama. Hetkel on teada, et Valgeranna kämpingu arendaja on valmis oma kuludega välja ehitama ka arendusalast välja jäävad torustikud (veetrass ja survekanalisatsioon) ning üle andma Pärnu linna vee-ettevõtjale aktsiaseltsile Pärnu Vesi.

Joonis 5. Väljavõte Audru valla kehtiva ÜP tehnovõrkude joonisest.

Üldplaneeringus4 reserveeritud ärimaale võib rajada ainult ärimaa sihtotstarbega haakuvaid hooneid ja rajatisi nagu bürood, laod, tanklad, autoremondi töökojad, kauplused jt kaubandus-, ning teeninduspinnad, majutuse-, meelelahutuse- ja söögikohad,

4 https://parnu.ee/OV/AudruOV/YP, tingimused kehtestamise hetkel 2010. aastal kehtinud sõnastuses!

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

11

keskkonnaohutu väiketootmisega (nt arvuti- või elektroonikaseadmete kooste vms) tegelevate ettevõtete ruume jms maakasutust, mis ei nõua otseselt tootmismaa sihtotstarbe määramist. Erandina võib selle juht- funktsiooniga alal asuda äripiirkonda otseselt teenindavate tehnorajatiste maa (katastri järgi: tootmismaa). Uute ärihoonete (v.a alla 300 m² suurused ärihooned väljapool detailplaneeringu kohustusega ala) kavandamine toimub ainult detailplaneeringu alusel. Äri- ja/või üldkasutatavate hoonete rekonstrueerimine on lubatud ilma detailplaneeringuta, kui selle käigus ei suurene hoone ehitusalune pindala enam kui 33% selle olemasolevast pindalast ning hoone juurde ei vajata enam kui 20 parkimiskohta. Ärimaade planeerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: • Detailplaneeringus tuleb määrata ärimaa krundi minimaalne haljastuse protsent ja anda haljasalade asukohad ning vajalik parkimiskohtade arv ning paigutus; • Ärihoone tuleb maanteede äärde paigutada nii, et seda teenindavad laoplatsid ja parklad jääks maantee poolsesse külge või kavandatava ärihoonestuse vahele. Sellisel juhul toimiks ärihoone müraseinana nii tee kui krundisisese liiklusmüra suhtes; • Enam kui 30 külastajaga puhkeotstarbeliste ärihoonete juurde tuleb tagada bussi parkimise võimalus; • Avalikult kasutatava (nt teenindushooned, kauplused vms) või puhkeotstarbelise ärihoonete kavandamisel alla 3,0 m absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga. Elektripaigaldised on soovitatav paigutada mitte alla 3,0 m abs. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena; • Ärihoonete parkimine tuleb lahendada krundi siseselt. Ärimaale rajatud hoonetesse ei ole lubatud seada korteriomandit, kui detailplaneering seda ette ei näe. Samuti ei ole ärimaale lubatud rajada iseseisvat elamufunktsiooniga hoonet (sh ühiselamu tüüpi hooned või pikaajalist, st üle aastast majutus- teenust pakkuvad majutusasutused), kui detailplaneering seda ette ei näe. Vastavat tüüpi hoone puhul tuleb parkimise jms korraldamisel lähtuda elamutele esitatud nõuetest.

Detailplaneeringu ettepanek on üldjoontes (ÜP ehitustingimusi on võimalik täpsustada detailplaneeringuga) kooskõlas kehtiva Audru valla üldplaneeringuga maakasutuse juhtotstarbe osas. Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamine on aga oluline ÜP põhilahenduse muutmine.

Pärnu Linnavolikogu on oma 21.06.2018 otsusega nr 63 algatanud Pärnu linna uue üldplaneeringu koostamise. Tänaseks on toimunud ka ÜP lahenduste esimene tutvustamine. Materjalid on leitavad ÜP lehel5. Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ eskiislahenduse väljapanek toimub 15. aprillist kuni 15. maini 2024. Kuigi koostatav ÜP ei ole õigusakt, siis kohalik omavalitsus peaks planeeringu kaalumisel võtma arvesse asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega6.

5 https://yldplaneering2035.parnu.ee/

6 Riigikohus, lahend nr 3-3-1-87-13

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

12

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 alla.

PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel.

KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib ka planeeringute puhul siiski KeHJS, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui:

- kehtivas strateegilises planeerimisdokumendis tehakse (olulise keskkonnamõjuga) muudatusi;

- koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (ÜP muutmine).

KSH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ka tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 ehk KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluva ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses (lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu) nimetatud tegevusena.

Detailplaneeringuga kavandatakse uut puhkemajanduspiirkonda ning selle teenindamiseks vajalike tehnovõrkude (teed, elekter, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid jms) rajamist. Seetõttu on tegemist ka infrastruktuuri rajamisega ning KSH eelhinnangu vajadus tuleneb lisaks KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktidest 2 ja 8 ning § 14 punktist 2 (väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine).

Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

13

4 Keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013, uuendamisel). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (Kaja Peterson, SEI Tallinn, 2006).

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura 2000 eelhindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest7, 8.

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada.

Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

Mõjuala ulatuse määratlemine.

7 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet

8 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

14

DP ala piiravad idas Audru poldri looduskaitseala (KLO1000632) ja lõunas Pärnu lahe hoiuala (KLO20002869), mis on mõlemad Natura 2000 Pärnu lahe linnuala (RAH0000131; EE0040346) koosseisus. Kaugemale ida poole jääb Valgeranna hoiuala (KLO2000295), mis on ka rahvusvaheline Natura 2000 ala Valgeranna loodusala (RAH0000323). Arvestades Valgeranna loodusala kaugust (ca 1,8 km) ja kaitstavaid loodusväärtusi, puudub DP-ga kavandatud tegevusel võimalik oluline negatiivne mõju Valgeranna loodusala (RAH0000323) terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele ning seda pikemalt ei kajastata.

Kavandatava tegevuse ala ei kattu Natura aladega, kuid piirneb nendega.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KSH eelhinnangus eespool ja siinkohal seda ei korrata.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus.

Pärnu lahe linnuala on loodud Pärnu maakonnas linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Pindala 108 500 ha.

Tulenevalt VV 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 1 alapunktist 45 on Pärnu lahe linnuala (EE0040346) liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi e niidurisla (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus).

Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

15

Joonis 6. Natura 200 alad. Allikas: Maa-ameti Geoportaali kaardirakendus.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele.

Samas, kuna Natura 2000 ala on siseriiklikult kaitstud ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega.

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta. Mõjude hindamisel ei arvestata tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või ehitusluba, kuna selliseid teadaolevalt piirkonnas ei ole. Vastasel korral oleks nende mõju Natura aladele hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on esitatud Tabel 1-s.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

16

Tabel 1. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase NATURA hindamise vajadus

Pärnu lahe linnuala EE0040346

Kavandatava tegevuse ala ei kattu Pärnu lahe linnualaga, kuid piirneb sellega.

Natura linnualal inventeeritud liike DP alal ei ole inventeeritud. Mõju Natura linnustikule ei avaldata.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist negatiivset mõju Natura linnualale. Ehitustegevust ei nähta ette mahus ega viisil, mis mõjutaks Natura ala terviklikkust või kaitse eesmärke.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

DP alal ja kavandatud hoonestusalal ei esine Pärnu lahe loodusalal kaitstavaid Natura elupaigatüüpe. Muid registreeritud Linnudirektiivi või Loodusdirektiivi I lisas nimetatud ja Natura alal kaitstavate liikide elupaiku DP alal kavandatav tegevus negatiivselt ei mõjuta (vt ka põhjendused Tabel 1).

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust ja mahust on välistatud negatiivne mõju Pärnu lahe linnuala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Tegevusega ei ole oodata Natura ala kaitse- eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi halvenemist.

Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis Eestis on seni võimalik vaid KeHJS alusel reguleeritava keskkonnamõju hindamise protsessi kaudu.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et DP alusel kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele.

Ehitusaegselt ega opereerimisaegselt ei ole eeldada olulisi mõjusid, mis võivad ulatuda väljapoole planeeringuala. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (ei kattu Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide leiukohtadega), siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks oluliselt Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt. Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele.

4.2 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Ka LKS § 14 lg 2 ja 3 alusel ei tohi kaitsealade piirkonnas kavandatavad tegevused kahjustada alade kaitse-eesmärkide saavutamist ega seisundit.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

17

Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti ega kõrge väärtusega taimekooslusi. Planeeringuala piirneb Pärnu lahe linnualaga, mille kaitse-eesmärk on linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks.

Arvestades planeeringu alusel kavandatavaid tegevusi, siis olulist mõju kaitstavate alade kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele pole oodata. Tegevusega ei kaasne piirkonna kaitstavate liikide elupaikade kahjustamist.

Kavandatav tegevus ei kahjusta Natura 2000 ala terviklikkust ning kaitse-eesmärkide saavutamist. Puudub vajadus leevendavate meetmete väljapakkumiseks, mis oma olemuselt tingiksid juba Natura hindamise (KSH koosseisus) vajaduse.

Sellest lähtuvalt ei ole vajalik teostada Natura asjakohast hindamist.

4.3 Kaitstavad loodusobjektid

DP alal ei paikne EELIS andmebaasi9 järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte. Lähim veekogu on lõunas DP alaga piirnev Pärnu laht (VEE3445000), mis on ka rahvusvaheline linnuala (IBA ala EE059). Pärnu laht kuulub Pärnu alamvesikonda Lääne-Eesti vesikonnas. Siseriiklikult on mereala antud asukohas kaitstud Pärnu lahe hoiualana (EELIS kood KLO2000286) ning poldri ala Audru poldri looduskaitsealana (KLO1000632). Hoiualad on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud alad, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiualad võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus (VV). Pärnu lahe hoiuala kaitse eesmärk on VV 18.05.2007 a määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“ kohaselt nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

9 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

18

paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio).

Audru poldri looduskaitseala kaitse eesmärk on:

1) säilitada ja taastada ohustatud ja haruldaste linnuliikide elupaiku ning rändlindudele sobivaid peatumis- ja toitumisalasid;

2) kaitsta liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I ja II lisas: väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), rooloorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), kiivitaja (Vanellus vanellus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arquata), rüüt (Pluvialis apricaria), hänilane (Motacilla flava), ja liike, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid. Audru poldri looduskaitseala kaitsekorralduskava 2021-2030 on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 10.06.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/2. Looduskaitseala on Eestis üks olulisemaid elupaiku märgala linnuliikidele ja rahvusvahelise tähtsusega lindude kevad- ja sügisrände peatuspaik. Ala sobilikkus rändlindudele tuleneb asukohast ja keskkonnatingimustest. Looduskaitseala jääb mitme liigi rändekoridori keskmesse5ja ulatuslik perioodiliselt mere poolt üle ujutatud lage, valdavalt põllumajanduslik avamaastik on loonud sobilikud tingimused rändel peatumiseks ja toitumiseks. Näiteks on looduskaitseala ja siinne ümbruskond (Pärnu lahe linnuala) mitmele rändlinnule esimene kõrgkvaliteediline peatusala pärast Nemunase deltat Leedus ja Gotlandi rannikut Rootsis. Kevaditi, kui olud on soodsad, võib siin kohata tuhandeid luiki, hanesid ja laglesid ning suuremate üleujutustega kevadetel ka tuhandeid partlasi ning sadu kurvitsalisi. Pesitsusalana sobib Audru poldri territoorium linnuliikidele, kes eelistavad pesitsemiseks rannikualasid ning niiskeid luhtasid ja niite kuid ka roostikku. Peale selle võimaldab poldri vee reguleerimissüsteem luua soodsad tingimused ka liikidele, kes eelistavad pesitsusajal kõrgvett nagu naerukajakad, kühmnokkluiged, pütid ja ruiklased. Ala suurus, ebaühtlane reljeef ja veetaseme reguleerimise süsteem loob nn erineva niiskustasemega treppsüsteemi. Erinevatele linnuliikidele on tagatud niiskustingimuste mosaiiksus. Audru poldri looduskaitseala on logistiliselt külastajatele väga soodsas kohas ja on varustatud teede ja radadega ning rannaala on atraktiivne puhkekoht. Külastuskoormuse potentsiaalset tõusu soodustab kergesti ligipääsetav asukoht – asub nii asustuste (Pärnu linn, Audru alevik, Saulepa ja Valgeranna küla) kui ka muude populaarsete külastusobjektide (White Beach Golf ja Valgeranna suvitus- ja supluskoht) läheduses. Peale selle piirnevad alaga kaks suuremat teed: AudruValgeranna tee ja Audru-Tõstamaa-Nurmsi maantee ning ala läbib Poldri tammi tee, mis ühendab Valgeranda ja Saulepa küla. Poldri tammi tee on ka ühtlasi üks lõik ranniku matkarajast, mis on osa Euroopa pikamaarajast E9.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

19

Peale selle läbivad looduskaitseala mitmed pinnasteed, mis on läbitavad nii jalgsi, ratta kui ka mootorsõidukiga. Ala külastavad peamiselt matkajad, ratturid, jalutajad, loodusvaatlejad, kalastajad (koonduvad Nurme ja Väike-Nurme veehoidla juurde) ning puhkajad. Kõige enam on külastajaid suvehooajal looduskaitseala piiresse jääval rannaalal, kus on mitmeid isetegevuslikke omaalgatuslikke lõkke- ja telkimiskohti. Peale selle sõidetakse autodega omaalgatuslikult autodega Poldri tammi teelt alla randa. Sihipärase turismi arendamisega Valgeranna piirkonnas pigem hoitakse looduskaitseala külastus kontrolli all, arvestades ka praegust (eelkõige suveperioodil) liikluskoormust piirkonnas. Looduskaitseseaduse (LKS) § 32 lg 2 kohaselt on ka hoiualal (Pärnu lahe hoiuala) keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Seepärast tuleb lindude kaitseks rakendada asjakohaseid leevendusmeetmeid. Hoiualal ei ole võimalik kehtestada pesitsusaegseid liikumispiiranguid, kuid võimalik on antud juhul anda soovitused näiteks DP alal mürarikaste ehitustegevuste piiramiseks lindude pesitsusajal.

4.4 Tegevuse kaitsekorralduslik vajadus ning leevendavad meetmed

DP-ga kavandatud tegevuse negatiivne mõju Natura alale on välistatud.

Siiski on DP alaga piirnev Audru poldri looduskaitseala Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pärnu lahe linnualana Eestis üks olulisemaid elupaiku märgala linnuliikidele ja rahvusvahelise tähtsusega lindude kevad- ja sügisrände peatuspaik. Ala sobilikkus rändlindudele tuleneb asukohast ja keskkonnatingimustest. Looduskaitseala jääb mitme liigi rändekoridori keskmesse10. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole mõjupiirkonnas paiknevate Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks otseselt vajalik. Natura alade siseriiklikud kaitsekorrad (vt peatükk 4.4) Audru poldri looduskaitsealal ja Pärnu lahe hoiualal on piisavad alade linnustiku kaitseks, kuna võimaldavad tagada lindudele rändel peatumiseks, toitumiseks ja pesitsemiseks piisavalt soodsaid tingimusi.

Suurim ohutegur kaitstavate lindude arvukuse ja elupaikade vähenemiseks või kadumiseks Pärnu lahe linnualal on elupaikade hävimine inimtegevuse tagajärjel. Oluline ohutegur on ka häirimine ja liiklus, keskkonnareostus ja keskkonnamürgid ning poollooduslike koosluste liiga varajased hooldamis- või taastamistööd. Linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus – linnudirektiivi artikli 4 punkti 2 kohaselt on liikmesriikidel kohustus rakendada erimeetmeid direktiivi lisades nimetatud regulaarselt esinevate rändlinnuliikide, eelkõige nende liikide pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning rändepeatuspaikade, kaitseks, mis tagaks nende liikide säilimise ja paljunemise nende levikualal. Käesoleval hetkel ei ole teada, milline on kavandatavate hoonete arhitektuur. Juhul kui kavandatakse suuri klaaspindasid, tuleb arvestada, et paljud linnud ei taju klaaspinda kui takistust. Samuti rändavad paljud linnud öösiti, mistõttu on vajalik pöörata tähelepanu ka

10 Eesti Ornitoloogiaühing, 2019 „Lindude peatumisalade analüüs“

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

20

valgustuslahendusele, et tehisvalgus neid ei eksitaks. Lindude kokkupõrkeriski on võimalik vähendada juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete lahendustega. Antud asukohas tuleb hoonete arhitektuursetes lahendustes vältida suuri klaaspindu. Linnud näevad klaasilt peegelduvas taevas ja taimestikus ekslikult avarat lennuruumi. Suurte klaaspindadega hooned kujutavad ohtu linnustikule seoses kokkupõrgete võimaluse sagenemisega. Eeskätt esinevad sellised kokkupõrked lindude rände perioodidel. Vältimaks ja vähendamaks lindude kokkupõrkeid hoonetega on soovitatav kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks ja ohutuks. Selleks, et linnud klaasi märkaksid ja end ei vigastaks, tuleb kasutada vastavaid meetmeid – näiteks paremini on märgatavad valged kujutised, märgised või kardinad. Asjakohased soovitused on toodud Ornitoloogiaühingu kodulehel11. Samuti võib fassaadiklaasil kasutada mustreid, frittklaasi, mattklaasi (peegeldus 0-10%), toonitud klaasi ja klaasruudustikke. Võimalus on kasutada ka klaaspindade ees sobilikke võresid, reste, sirme, võrke, kilesid või muid sarnaseid katendmaterjale. Projekteerida klaaspinnad vähemalt 20o kaldega. Eesmärk on, et klaaspind ei peegeldaks mitte taevast, vaid maapinda. Öisel perioodil on soovituslik kasutada võimalusel hoonete pimendamist ning vältida ülespoole suunatud valgustust (nii tänavavalgustust kui hoonetele suunatud valgustust). Valguse vähendamise puhul on tegu ka energiasäästu võimalusega. Planeeringu elluviimine võib tõsta lindude kokkupõrgete ohtu hoonetega ja sellest tulenevat hukkumist piirkonnas. Suuresti sõltub lindude hukkumise tõenäosus hoonete arhitektuursest lahendusest. Nn linnusõbraliku arhitektuuriga on võimalik kokkupõrgete tõenäosust oluliselt vähendada.

4.5 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Alal maavarasid ega muid tavapäraseid loodusvarasid ei leidu.

Ehitiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Üleujutusohust tulenevalt on kavandatu elluviimiseks vajalik maapinna tõstmine nii hoonete kui teede alal. Detailplaneeringu koostamisel tuleb välja selgitada vajalik täitepinnase kogus ning materjali võimalikud tarnekohad.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoonete kasutusperioodil, kuid see on antud juhul KSH algatamise või algatamata jätmise mõistes ebaoluline.

11 https://www.eoy.ee/ET/12/33/linnud-ja-klaaspinnad

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

21

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.6 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri https://register.muinas.ee järgi alal ja lähipiirkonnas mälestised puuduvad.

Otsene või kaudne mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.7 Jääkreostus

DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringu algatamisele või kehtestamisele.

4.8 Maastik ja visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab maastikuilmet. Tegemist on samas planeerimisega perspektiivsel arendataval Valgeranna puhkealal, kus on planeeringuliste lahendustega võimalik vähendada visuaalset mõju maastikus.

2023. a juulis on Visioon Haljastus OÜ poolt koostatud „Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute haljastuse hinnang“, millega on DP põhijoonise eskiisi kootamisel arvestatud. Enamikul vaadeldaval alal kasvab suhteliselt hõre puistu, mis vaheldub lagendikega/lagedamate aladega. Varasemalt on puude kasvutihedus olnud suurem, puistut on oluliselt harvendatud. Kinnistute äärealadel on puude kasvutihedus suurem ning vaadeldava ala keskosas kasvab puid hõredamalt.

Vaadeldaval alal I väärtusklassi (väga väärtuslikke) puittaimi ei kasva. Haljastuse säilitamisel tuleks siiski prioriteediks seada võimalikult suure osa tammede säilitamist.

Oluline on lähtuda säästva arengu põhimõtetest ning keskenduda looduslähedusele (täiendav haljastus). Siis on võimalik saavutada ümbritseva loodusega sulanduv ja kõrge miljööväärtusega terviklik keskkond, kus on olulised arhitektuur, materjalikasutus ja funktsionaalsus.

4.9 Mõju pinna- ja põhjaveele

Valgeranna kämpingu KÜ-l asub olemas olev puurkaev registrikoodiga nr PRK000619712. Puurkaevu hooldusala ulatus on praegu 10 m ja mille tootlikkus on endise Eesti Geoloogiakeskuse andmetel a 300 m3/d. Kaev on rajatud 1966. a ning vett ammutatakse 60 m sügavuselt siluri veehorisondist. Puurkaev likvideeritakse ja veevarustus tagatakse ühisveevõrgu baasil.

12 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1101326092

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

22

Reoveekäitlus lahendatakse DP koostamise käigus. Praegu kehtiva „Valgeranna puhkeala detailplaneeringuga“ on ette nähtud Valgeranna kämpingu KÜ hoonestamine, arvestades et piirkonna reovesi juhitakse Pärnu linna reoveepuhastusjaama. Ajutise lahendusena saab vajadusel kasutada reoveekogumiskaeve. Piirkonnas ei ole võimalik kasutada väga suuri kogumiskaeve selle tõttu, et põhjavesi on madalal. Teine võimalus on kanalisatsiooni survetrass kohe välja ehitada DP ala arendaja poolt. Hetkel on teada, et Valgeranna kämpingu arendaja on valmis oma kuludega välja ehitama ka arendusalast välja jäävad torustikud (veetrass ja survekanalisatsioon) ning üle andma Pärnu linna vee-ettevõtjale aktsiaseltsile Pärnu Vesi.

Alal on tõenäosus kõrge merevee taseme korral üleujutuse tekkeks, mille leevendamiseks nähakse ette vajalikud meetmed. Tuleb rakendada strateegiliste planeerimisdokumentidega ette nähtud meetmeid vajalikus ulatusest. Üleujutusohust tulenevalt on kavandatu elluviimiseks vajalik maapinna tõstmine nii hoonete kui teede alal.

Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik.

Normaaltingimustes ei kaasne DP elluviimisel olulist mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjavee režiimile.

4.10 Müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Planeeringualal ei ole välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ette näha.

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses häiringut, kuid see mõju on lühiajaline. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) ebaoluline. Kinnistute valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid perspektiivse puhkemajanduse ala (ärimaa) (turva)valgustust ei saa pidada negatiivseks keskkonnamõjuks.

Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi mõjusid.

4.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust, kui planeerimisel ja ehitamisel arvestatakse võimaliku üleujutusohuga.

4.12 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Varem piirkonnas kavandatud muude arendustega koos ei ole oodata seonduvat olulist mõjude kumuleerumist või koosmõjude esinemist. Uusi arendusi ei ole hetkel teada.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

23

Detailplaneeringus seatakse alale konkreetsed keskkonnatingimused.

4.13 Sotsiaal-majanduslikud jm tingimused

Lisaks juba olemasolevale kavandatakse kaasaegsema kontseptsiooniga majutusasutusi koos täiendava kaubandus-, toitlustus- ja teenindusfunktsiooniga hoonetega, et võimaldada lisaks majutusele pakkuda ka muid teenuseid nii sise- kui välisturistile.

Ka avalikkusele luuakse kaasaegne, kvaliteetne ja kasutajasõbralik puhkeruum. Planeeritud hoonete vahelised õuealad jäävad avalikku kasutusse ning neid ei piirata aiaga. Õuealade jalgteed ühendavad omavahel rannaala ja puhke- ning majutusalad. Avalik rannaala korrastatakse, alale nähakse ette aktiivset vaba aja veetmist toetavaid tegevusi ning promenaad.

Puhkemajandusega kaasneb teatav tööhõive, mis toetab samuti piirkonna arengut.

DP elluviimine võimaldaks välja ehitada perspektiivse reoveekanalisatsiooniühenduse, mis võimaldab kogu piirkonna edasist arengut.

DP algatamise eelselt ei ole teada ka kaudseid pikaajalisi ebasoodsaid mõjusid keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse.

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju ei ole ette näha.

4.14 Piiriülene keskkonnamõju

Piiriülest keskkonnamõju ei esine.

4.15 Detailplaneeringu tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (MKP, ÜP), siis tuleb kaaluda KSH-d, mida on ka tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Samuti tuleb rakendada edasises DP koostamise menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

KSH eelhinnangu keskseks eesmärgiks on asjakohaste strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates. Lähtuvalt hinnatava detailplaneringu sisust ei oma antud DP olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

24

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Planeeringulahendus ei vasta täies mahus kõrgemalseisvale strateegilisele dokumendile (Audru valla üldplaneering) kehtiva Läänemere ehituskeeluvööndi osas, kuid vastab maakasutuse juhtotstarbe (ärimaa) osas.

Ilma ehituskeeluvööndit vähendamata antud asukohas lähemale kui 200 m merest uusi hooneid püstitada ei saa. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda ainult Keskkonnaameti nõusolekul). Seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas saab Keskkonnaamet võtta pärast detailplaneeringu planeerimisseaduse kohast vastuvõtmist ning Keskkonnaametile esitamist. Ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamise taotlemisel tuleb kohalikul omavalitsusel selgitada planeeringus ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Detailplaneeringu koostamisega ei kaasne õigustatud ootust ehituskeeluvööndi vähendamise menetlemisel positiivse tulemuse (ehituskeeluvööndi vähendamise) saamiseks. Detailplaneeringu elluviimise võimalus kalda ehituskeeluvööndis sõltub eelkõige kalda kaitse eesmärkidest kuid ka detailplaneeringu lahendusest.

Piiratud ehitusõigusega ala kinnistu omanik ei saa omandiõiguse puutumatusele tuginedes eeldada, et avalikes huvides seatud piirangut peab olema igal juhul võimalik tema kasuks muuta. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile ning lubatud vaid põhjendatud vajaduse (mitte võimaluse) korral.

Keskkonnaamet on siiski varem avaldanud arvamust13, et kuna Valgeranna rannaala näol on tegemist suure avaliku huviga piirkonnaga, kus on ajalooliselt asunud puhkekompleks, siis peab Keskkonnaamet antud piirkonnas ehituskeeluvööndi vähendamist võimalikuks.

Tegemist on mereäärse võimaliku üleujutusohuga alaga, kuid sellega seoses puuduvad muud olulised kriteeriumid, mis detailplaneeringu ellurakendamisel kujutaks endast olulist negatiivset mõju keskkonnale, mis omakorda eeldaks KSH algatamist. Detailplaneeringualal tuleb järgida kõrgema taseme strateegiliste planeerimisdokumentidega määratud meetmeid ohu maandamiseks. Üleujutusohust tulenevalt on kavandatu elluviimiseks vajalik maapinna tõstmine nii hoonete kui teede alal. Detailplaneeringu koostamisel tuleb välja selgitada täitepinnase kogus ning materjali võimalikud tarnekohad.

DP puhul on tegemist uue infrastruktuuri ja puhkekeskuse kavandamisega ning KSH eelhinnangu vajadus tulenes muuhulgas määruse nr 224 § 13 punktidest 2 ja 8 ning § 14 punktist 2. Eelhindamine on eelkõige ennetusmeede avaliku huvi korral ja oma sisus nagunii vajalik omavalitsuse poolt DP algatamisel igati kaalutletud otsuse tegemisel.

KSH vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus.

13 Vt Keskkonnaameti kiri 25.06.2020 nr 6-2/20/10117-2

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

25

DP alal on võimalik rakendada meetmeid mürarikaste ehitustegevuste piiramiseks lindude pesitsusajal ning arhitektuurseid lahendusi ja täiendavaid meetmeid lindude kokkupõrkamise vähendamiseks hoonete klaaspindadega (vt peatükid 4.3 ja 4.4). Täpsemad meetmed töötatakse välja DP koostamise käigus.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel esialgse eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

4) planeeringuala piirneb Natura 2000 võrgustiku aladega, kuid puudub negatiivne mõju Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele;

5) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist, mis tooks kaasa ülenormatiivsete tasemete esinemise;

6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

7) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detaiplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning ka võimalikule üleujutusalale uute hoonete rajamist hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab detailplaneeringu edasises menetluses arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 p 5 mõistes. Seda olenemata sellest, kas planeeringu menetlemisel viiakse läbi KSH või mitte. Asjakohaste mõjude hindamine14 on vajalik, et luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku,

14 https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/moju

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

26

pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava elukeskkonna kujunemiseks. Lisaks peab kavandatu soodustama keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

Õigusaktidega ei ole sätestatud menetlus- ega sisunõudeid asjakohaste mõjude hindamiseks15. Seega on seadusandja jätnud planeerimisalase tegevuse korraldaja otsustada, mida, millal ja kuidas ta iga kord neid hindab, välja arvatud juhul kui algatatakse KSH.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida DP algatamisotsuse eelnõu ja eelhinnangu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt jt. Keskkonnaamet on oma seisukoha andnud kirjaga 21.02.2024 nr 6-2/24/2122-2, millega on KSH eelhinnangu täiendamisel varem arvestatud.

15 https://planeerimine.ee/docs/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/asjakohaste- mojude-nimistu

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

27

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Pärnu maakonna planeering 2030+

Audru valla üldplaneering (2010.a)

Koostamisel Pärnu linna üldplaneering 2035+ (algatatud Pärnu linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 63)

Pärnu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2022-2036

https://www.envir.ee/et/uleujutused

Valgeranna puhkeala detailplaneering (2000.a)

Seadused, määrused:

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)

Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur): https://eelis.ee

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

OÜ Sunny Assets ja OÜ Palmirand on esitanud Pärnu Linnavalitsusele Valgeranna külas

Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärgiga

jagada ca 10,58 ha suurune planeeritav maa-ala ärimaa-, üldkasutatava maa ja transpordimaa

sihtotstarbega kruntideks ning määrata ehitusõigus hoonestamiseks. Lisaks on detailplaneeringu

ülesandeks määrata üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise ja vajalike tehnovõrkude rajamise põhimõtteline lahendus.

Planeeringuala hõlmab Valgeranna kämpingu, Augusti ja osaliselt riigiomandis olevat

maatulundusmaa sihtotstarbega Laheselja katastriüksust ning ümbritsevat maa-ala.

Piirkonda on kehtestatud Audru Vallavolikogu 06.04.2000 otsusega nr 45 „Valgeranna puhkeala

detailplaneering”, mis hõlmab sealhulgas Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistut. Kehtiva

Audru valla üldplaneeringu (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19) järgi

asub planeeritav ala reserveeritud ärimaal (B).

Detailplaneeringuga kavandatakse uut puhkemajanduspiirkonda ning selle teenindamiseks

vajalike tehnovõrkude (teed, elekter, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid jms) rajamist. Seetõttu on

tegemist ka infrastruktuuri rajamisega ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) eelhinnangu vajadus tuleneb lisaks KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning VV 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktidest 2 ja 8 ning § 14 punktist 2

(väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja

veetmise rajatiste ehitamine).

Detailplaneeringu KSH vajaduse välja selgitamiseks koostati KeHJS § 33 lõigetes 3 – 5 esitatud

kriteeriumitel põhinev Valgeranna külas Valgeranna kämpingu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu on koostanud LEMMA

OÜ (täiendatud aprill 2024).

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud ja koostöötegijad 26.09.2024 nr 8-4/11687-6

Valgeranna külas Valgeranna kämpingu ja Augusti

kinnistute ning nende lähiümbruse detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine

Detailplaneeringu algatamise eelnõu, planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang esitatakse arvamuse avaldamiseks isikutele, kelle õigusi või

huve võib planeering puudutada ja isikutele, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb.

2

Siinkohal esitab Pärnu Linnavalitsus Teile ettepanekute ja arvamuste avaldamiseks „Valgeranna

külas Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute ning nende lähiümbruse detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ korralduse

eelnõu.

……………..

EELNÕU

PÄRNU LINNAVALITSUS

KORRALDUS

Pärnu oktoober 2024 nr

Valgeranna külas Valgeranna kämpingu ja Augusti

kinnistute ning nende lähiümbruse detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise mittealgatamine

OÜ Sunny Assets ja OÜ Palmirand on esitanud Pärnu Linnavalitsusele Valgeranna külas

Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärgiga

jagada ca 10,58 ha suurune planeeritav maa-ala ärimaa-, üldkasutatava maa ja transpordimaa

sihtotstarbega kruntideks ning määrata ehitusõigus hoonestamiseks. Lisaks on detailplaneeringu

ülesandeks määrata üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise ja vajalike tehnovõrkude rajamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritav maa-ala asub Valgeranna külas Pärnu lahe põhjakaldal Valgeranna golfiväljaku

läheduses. Planeeringuala põhjapoolseks piiriks on poldritamm ja lõunapiiriks meri.

Planeeringuala hõlmab Valgeranna kämping (kat. tunnus 15904:003:0527), Augusti (kat. tunnus

15904:003:0809) ja osaliselt riigiomandis olevat 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Laheselja

katastriüksust (16001:001:0423) ning ümbritsevat maa-ala.

Maa-ameti kaardirakenduse andmete põhjal on Valgeranna kämpingu katastriüksuse pindala

7,42 ha ja maakasutuse sihtotstarve on 100% ärimaa. Kaardirakenduse info põhjal on metsamaad

kõlvikuliselt 3,24 ha ja muud maad 4,18 ha. Augusti katastriüksusel pindala on 3,16 ha ja

maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Metsamaad on kõlvikuliselt 1,47 ha, ja

muud maad 1,68 ha. Planeeringuala suurus on ca 14,1 ha.

Valgerand on läbi aastate olnud populaarne suvitus ja supluskoht, mille rannaosa avaneb otse

lõunasse ja on põhja poolt kaitstud metsaga. Valgerannas on arendatud puhkemajandust 1930-

ndatest aastatest, mistõttu on see tuntud ja teada nii Pärnumaa elanikele kui ka kaugemalt

tulevatele puhkajatele. Oma nime on ta saanud pika lõunasse avaneva mere äärse valge liivariba

järgi, plaaži pikkus on ca 4 km.

Enamikul planeeringu alal kasvab suhteliselt hõre puistu, mis vaheldub lagendikega/ lagedamate

aladega. Varasemalt on puude kasvutihedus olnud suurem, puistut on planeeritaval alal oluliselt

harvendatud. Kinnistute äärealadel on puude kasvutihedus suurem ning vaadeldava ala keskosas

kasvab puid hõredamalt.

Valgeranna kämpingu kinnistul on varasemalt asunud puidust kämpingud ja telkmajad, mis on

tänaseks valdavalt hävinenud, vaid kohvikuhoone (varasem ümberehitatud söökla) on säilinud.

Ehitisregistri andmetel asub Valgeranna kämping kinnistul 1-korruseline söökla ehitiselause

pinnaga 356 m2. Augusti kinnistu on hoonestamata.

Kontaktvööndi alas, planeeringualast idas, teisel pool Doberani teed, asuvad ärimaa ja

ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega katastriüksused, mis on hoonestatud kuni 2-korruseliste

hoonetega. Seal asub hulgaliselt avalikkusele suunatud puhkeotstarbelisi ehitisi: Doberani

3

Rannamaja, külalistemajad, Valgeranna Seikluspark, Valgeranna vaateplatvorm ja Valgeranna

Disc Golf, õpilasmaleva hooned. Peagi on piirkonda valmimas padeliväljak. Planeeringualast

kirdesse jääb Valgeranna golfiväljak ja läände Audru poldri looduskaitseala.

Vabariigi Valitsuse 10.10.2014 määrusega nr 160 „Audru poldri looduskaitseala moodustamine

ja kaitse-eeskirjaga" on kaitse alla võetud Põldeotsa ja Valgeranna külades ning Audru alevikus

Audru poldri piirkond, mille eesmärk on säilitada, taastada ohustatud ja haruldaste linnuliikide

elupaiku ning rändlindudele sobivaid peatumis- ja toitumisalasid.

Piirkonnas on mitu looduskaitsealust ala: läänes Audru poldri looduskaitseala, mere poolt Pärnu

lahe hoiuala, idas kaugemal ka Valgeranna hoiuala. Kaitstavate alade eesmärkideks on säilitada

Valgeranna maastik, mis on tuntud oma kaunite valgete luidete poolest, ning taastada ohustatud

ja haruldaste linnuliikide elupaigad ning rändlindudele sobivad peatumis- ja toitumisalad.

Planeeringualaga piirnev Audru poldri looduskaitseala, mis kuulub Natura 2000

võrgustikku Pärnu lahe linnualana, on Eestis üks olulisemaid elupaiku märgala

linnuliikidele ja rahvusvahelise tähtsusega lindude kevad- ja sügisrände peatuspaik. Ala

sobilikkus rändlindudele tuleneb asukohast ja keskkonnatingimustest. Looduskaitseala

jääb mitme liigi rändekoridori keskmesse.

Planeeringualast läänes ja põhjas asub transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus, kus asub

Poldri tammi tee. Paralleelselt teega asub planeeringualal kuivenduskraav.

Planeeringualal kehtivad järgnevad kitsendused:

• veekogu kallasrada;

• ranna veekaitsevöönd 20 m (Veeseadus);

• ranna ehituskeeluvöönd 100 m (Looduskaitseseadus): Looduskaitseseaduse järgi ulatub

metsamaal ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndini ehk antud asukohas 200 m;

• ranna piiranguvöönd 200 m (Looduskaitseseadus);

• vastavalt maa-ameti üleujutusala kaardirakendusele jääb planeeringuala üleujutusohuga alale:

- esinemistõenäosus 1 kord 10 aasta jooksul (üleujutuse abs +2,2 m);

- esinemistõenäosus 1 kord 100 aasta jooksul (üleujutuse abs +3,0 m);

- esinemistõenäosus 1 kord 1000 aasta jooksul (üleujutuse abs +3,082 m).

Üleujutusega seotud risk on üleujutuse esinemise tõenäosus koos üleujutusest põhjustatud

võimalike kahjulike tagajärgedega inimese tervisele, varale, keskkonnale, kultuuripärandile ja

majandustegevusele.

Planeeringualale ulatuvad elektripaigaldiste kaitsevööndid.

Piirkonda on kehtestatud Audru Vallavolikogu 06.04.2000 otsusega nr 45 „Valgeranna puhkeala

detailplaneering”, mis hõlmab sealhulgas Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistut.

Kehtestatud detailplaneeringuga planeeriti kämpinguid ja selle juurde kuuluvat hoonestust ning

vabaaja veetmise võimalusi. Planeeringu kohaselt on kinnistute hoonestamine ette nähtud äri- ja

puhke- ning majutushoonetega lisaks haljasalale ja supelrannale.

Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on Valgeranna rand määratud avalikuks supelrannaks.

Tänaseks ei ole kehtiva detailplaneeringu alusel Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistutel läbi

viidud maakorralduslikke toiminguid, kruntimisi ega kinnistute moodustamisi, ei ole ehitatud

planeeritud kämpinguid.

Kehtiva Audru valla üldplaneeringu (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr

19) järgi asub planeeritav ala reserveeritud ärimaal (B). Üldplaneeringus reserveeritud ärimaale

võib rajada ainult ärimaa sihtotstarbega haakuvaid hooneid ja rajatisi nagu bürood, laod, tanklad,

autoremondi töökojad, kauplused jt kaubandus-, ning teeninduspinnad, majutuse-,

meelelahutuse- ja söögikohad ning keskkonnaohutu väiketootmine.

4

Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Audru valla üldplaneeringu

kohaselt on peamise puhkeala arendamise alana ette nähtud Valgeranna ja Audru vahelist

piirkonda. Osavallal on 23 km pikkune merepiir, millest ligi 4 km on valge liivaga kaetud

rannariba, suvitus- ja supluskoht Valgerand, oma laugja, liivaranna ning männimetsaga. Ka

Audru valla üldplaneeringuga on Valgerand määratud avalikuks supelrannaks.

Üldplaneeringuga on sätestatud põhimõte, et säiliksid toimivad rohekoridorid ja väärtuslik

loodus. See tagab väärusliku elukeskkonna ja kohalike puhkamisvõimaluste säilimise arvestades

elanike ja külaliste vajadusi.

Üldplaneeringu järgi asub Valgeranna puhkeala perspektiivsel reoveekogumisalal ja ette on

nähtud ala ühendada Audru-Pärnu survekanalisatsiooniga, vastavalt ÜP koostamise ajal kehtinud

Audru valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale. Vastavaid investeeringuid ei ole ette

nähtud Pärnu arengukavas aastani 2035 ega koostavas Audru osavalla investeeringute kavas

2024-2028.

Pärnu maakonna planeeringuga (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/74) tehakse ettepanek nimetada Pärnumaa kaheksa väärtuslikku maastikku Eesti

rahvusmaastikeks, sealhulgas ka väärtuslik Audru – Valgeranna maastik. Valitud maastikud on

unikaalsed, tuntud nii Eestis kui ka kaugemal ning väärivad kõrgendatud tähelepanu.

Maakonnaplaneeringu järgi asub detailplaneeringu ala Audru – Valgeranna väärtuslikul

maastikul A27, mis hõlmab Audru aleviku, Valgeranna ja selle vahele jääva madala Audru

poldri.

Maakonnaplaneeringuga määratud rannikuvööndi puhkealade hulka kuuluvad kuurordi- ja

suvituslinn Pärnu ja seda ümbritsev puhkepiirkond, kuhu kuulub teiste seas ka Valgerand.

Kasutustingimustena soositakse puhkealadel puhkemajandusliku ja ökoturismiga seonduvaid

tegevusi. Pärnumaa puhkealad on seotud mere, rannikumaastike, metsade ja rabade, kaitsealade

ja teiste looduskaunite kohtadega. Maakondlikud puhkealad on kavandatud selleks, et maakonna

elanikud, külalised ja turistid saaksid neid avalikult kasutada erinevateks vabaaja harrastusteks.

Pärnu maakonnaplaneering sätestab, et Pärnu kui Eesti suvepealinna külastusperioodi tuleb

pikendada loomemajanduse, rahvusvahelistumise ja maakonna loodus- ja kultuuripärandiga

tervikuks väärtusahelaks lõimimise abil. Suuri jõupingutusi tuleb teha taastusravi võimaluste

mitmekesistamiseks ja nende rahvusvaheliseks turundamiseks. Vee-äärsed alad tuleb siduda

avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi.

Algatatava Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute detailplaneeringuga soovitakse lisaks

Valgeranna kämpingu kinnistule anda ehitusõigus Augusti kinnistule. Soovitakse rajada

kaasaegsema kontseptsiooniga majutusasutusi koos kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa kasutamise sihtotstarbega, et oleks võimalus lisaks majutusele pakkuda muid teenuseid,

rajatakse rannapromenaad. Eesmärk on luua kaasaegne, kvaliteetne ja kasutajasõbralik

puhkekeskkond.

Piirkond on sobilik majutusteeninduse pakkumiseks, on olemas hea infrastruktuur, on hea

ühendus sotsiaalobjektidega, puhkamisvõimaluste olemasolu – puhke-virgestusala,

loodusekeskne keskkond.

Avalik rannaala korrastatakse, alale nähakse ette aktiivset vaba aja veetmist toetavaid tegevusi.

Promenaad võimaldab inimestel nautida merevaadet ja jalutada mööda rannajoont.

Rannaala teenindamiseks kavandatakse rannakohvik, mis nähakse ette olemasoleva

kohvikuhoone kohal.

Majutus- ja taastusravi asutuste rajamine mereäärsesse piirkonda toob kaasa ala aktiivsema

kasutuse ning aitab edendada turismi. Samal ajal säilitatakse ranna- ja promenaadiala avalikuks

kasutamiseks kättesaadavus ning mitmekesistatakse seal pakutavaid teenuseid. Kokkuvõttes loob

mereäärase majutus- ja taastusravi asutuste rajamine tasakaalustatud keskkonna, mis ühendab

ärilise tegevuse, mereäärse promenaadi ja avalikult kasutatava rannaga.

5

Koostatava detailplaneeringuga nähakse alale ette uute majutushoonete ja avaliku kasutusega

puhkeala rajamist koos taastusravi võimaluste mitmekesistamisega.

Planeeringuala kruntide kasutamise otstarbeks kavandatakse majutushoone maa (ÄM);

kaubandus-, toitlustuse-, teenindushoone maa (ÄK), kultuuri- ja puhkerajatiste maa (PK);

turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa (PT); virgestusmaa (P); supelranna maa (PR); haljasala

maa (HP); tee ja tänava maa (LT) maakasutusega funktsioonid.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang

Detailplaneeringuga kavandatakse uut puhkemajanduspiirkonda ning selle teenindamiseks

vajalike tehnovõrkude (teed, elekter, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid jms) rajamist. Seetõttu on

tegemist ka infrastruktuuri rajamisega ning KSH eelhinnangu vajadus tuleneb lisaks KeHJS § 6

lõike 2 punktist 10 ning VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13

punktidest 2 ja 8 ning § 14 punktist 2 (väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri,

hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine).

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 12, 19 ja p 22 kohaselt

käsitletav turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamisena või muu tegevusena,

mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 prim 2 kohaselt on

keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara.

Detailplaneeringu KSH vajaduse välja selgitamiseks koostati KeHJS § 33 lõigetes 3 – 5 esitatud

kriteeriumitel põhinev Valgeranna külas Valgeranna kämpingu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu on koostanud LEMMA

OÜ (täiendatud aprill 2024).

Eelhinnangus kirjeldatakse detailplaneeringuga kavandatavat, analüüsitakse vastavust kehtivatele

õigusaktidele ja seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega, arvestades nende

kehtestamise tasandit.

Eelhinnangus analüüsiti võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid ja teemasid:

kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele; kaitstavad

loodusobjektid; tegevuse kaitsekorralduslik vajadus ning leevendavad meetmed; loodusvarade

kasutamine, jäätme- ja energiamahukus; mõju kultuuriväärtustele; jääkreostus; maastik ja

visuaalne mõju; mõju pinna- ja põhjaveele; müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus;

avariiolukordade esinemise võimalikkus; lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude

kumuleerumine; sotsiaal-majanduslikud jm tingimused; piiriülene keskkonnamõju.

Eelhindamise tulemuste alusel jõuti järeldustele:

• detailplaneeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele

tingimustele ja veerežiimile;

• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

ette näha DP realiseerimisel esialgse eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist

negatiivset keskkonnamõju;

6

• planeeringualal ei paikne teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid,

Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

• planeeringuala piirneb Natura 2000 võrgustiku aladega, kuid puudub negatiivne mõju Pärnu

lahe linnuala kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele;

• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu

ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist, mis tooks kaasa ülenormatiivsete tasemete esinemise;

• detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

• planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lisaks on eelhinnangus loetletud leevendavad meetmed planeeringulahenduse väljatöötamiseks

ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks järgmiselt:

• Käesoleval hetkel ei ole teada, milline on kavandatavate hoonete arhitektuur. Juhul kui

kavandatakse suuri klaaspindasid, tuleb arvestada, et paljud linnud ei taju klaaspinda kui

takistust. Samuti rändavad paljud linnud öösiti, mistõttu on vajalik pöörata tähelepanu ka

valgustuslahendusele, et tehisvalgus neid ei eksitaks. Lindude kokkupõrkeriski on

võimalik vähendada juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete

lahendustega. Linnusõbraliku arhitektuuriga on võimalik kokkupõrgete tõenäosust

oluliselt vähendada.

• Detailplaneeringu elluviimine muudab maastikuilmet. Tegemist on samas planeerimisega

perspektiivsel arendataval Valgeranna puhkealal, kus on planeeringuliste lahendustega

võimalik vähendada visuaalset mõju maastikus.

Samuti tuleb rakendada edasises DP koostamise menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes

õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kokkuvõttes järeldatakse, et planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste

loetellu.

Seega KSH läbiviimine Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute detailplaneeringu koostamisel

ei ole eeldatavalt vajalik, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju.

KeHJS §22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise

ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus

lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust

ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Ehituskeeluvöönd

Algatatav Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute ning nende lähiümbruse detailplaneering

asub korduva üleujutusohuga alal, ranna ehituskeeluvööndis, -piiranguvööndis, ja -

veekaitsevööndis.

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 sätestab ranna ja kalda kasutamise kitsendused,

milleks on ehituskeelu-, piirangu- ja veekaitsevööndid. LKS 38 lõike 1 punkti 2 kohaselt on

rannal ehituskeeluvöönd laiusega 100 m, ning LKS § 37 lõike 1 punkti 1 kohaselt on ranna

7

piiranguvööndi laiuseks 200 m. Lisaks tuleb arvestada LKS § 38 lõikega 2, mille kohaselt ulatub

ehituskeeluvöönd rannal ja metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ranna või kalda

piiranguvööndi piirini.

Metsaseaduse § 3 lõike 2 kohaselt on metsamaa maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest

nõuetest:

1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse;

2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt

1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.

Nii Valgeranna kämpingu kui ka Augusti kinnistu, asuvad valdavas enamuses metsamaal, ning

seal ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini (200 m kaugusele). Ranna piiranguvööndis

on keelatud lageraie.

Detailplaneeringu algatamise taotlusega soovitakse teha ettepanek kehtiva Audru valla

üldplaneeringu muutmiseks Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise osas.

Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel

tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Eelhinnanguga on analüüsitud võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid ja teemasid,

kuid eelhinnangus ei ole käsitletud üleujutusalast tingitud ja ehituskeeluvööndi vähendamisega

seotud mõjusid ega põhjendatud ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkust.

Audru valla üldplaneeringus loetakse korduva üleujutusega ala piiriks 1,0 m samakõrgusjoon

mererannal. Alal kehtib Audru vallavolikogu 06.04.2000 a otsusega nr 45 kehtestatud

Valgeranna puhkeala detailplaneering, mille kehtestamise hetkel arvestati mere ranna

ehituskeeluvööndit veepiirist, täna arvestatakse korduva üleujutusega ala piirist.

Ehituskeeluvööndit alal kehtiva detailplaneeringuga varasemalt vähendatud ei ole.

LKS § 37 lõike 2 kohaselt on ranna piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk vee ja

pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis valik- ja turberaie

tegemisel tuleb arvestada LKS-i lisas sätestatud tingimustega, lageraie on keelatud.

Viimastel aastatel on planeeringualal, nii raie kui ka pinnasetööde tulemusena, kõlvikulist

koosseisu märkimisväärselt muudetud. Valgeranna kämpingu kinnistul on olnud varasemalt

valdavalt metsamaa kõlvik, kuid viimase ülelennu tulemusena on maa-ameti kaardirakenduse

kohaselt sinna määratud muu maa kõlvikut enam, kui metsamaad.

Keskkonnaameti info põhjal jääb Valgeranna kämpingu katastriüksusele (15904:003:0527) kolm

metsaeraldist, millest üks (eraldis 3) jääb tervikuna ja kaks (eraldised 1 ja 2) osaliselt ranna

piiranguvööndisse.

Metsaregistri andmetel (31.03.2020 seisuga) on nendel eraldistel olnud luba aegjärkse raie

tegemiseks. Ranna piiranguvööndis on teostatud vaid aegjärkset raiet, mis ei muuda metsamaa

kõlvikulist koosseisu ega ehituskeeluvööndi ulatust. Mets jäetakse pärast aegjärgset raiet

looduslikule uuendusele.

Raie tulemusena säilib kõlvikuna metsamaa (v.a raadamisel) ja kohustuslik on metsa

uuendamine, mistõttu ei saa sinna tekkida mõni muu kõlvik peale metsamaa.

Sellest lähtuvalt tuleb ehituskeeluvööndi ulatust arvestada 2019. aasta põhikaardi kõlvikute

koosseisu järgi.

Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistul kehtib metsaseadus ja sellest tulenevalt metsa

uuendamise kohustus.

8

Ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) piirangu eesmärk on vältida ehitustegevust veekogude rannal

ja kaldal. EKV vähendamist võib lubada vaid siis, kui EKV-s on võimalik ehitada ranna ja kalda

kaitse-eesmärke kahjustamata, seega ehitamist ei kavandata taimekooslustel, alal on juba

seaduslikul alusel ehitatud ehitised, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub

vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, ehitiste

lisandumisel ei muutu olemasolev maastikupilt, välistatud on inimtegevusest põhjustatud

reostuse kandumine pinnaja põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs veekogule ja vaba

liikumine kallasrajal, arvestatakse kalda ja ranna eripära jm.

Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemise käigus küsis Pärnu linnavalitsus

keskkonnaameti seisukohta, kas kõnesolevas Valgeranna piirkonnas ehituskeeluvööndi

vähendamiseks on vajadus ja perspektiivne võimalus.

Keskkonnaamet on selgitanud oma 21.02.2024 kirjaga nr 6-2/24/2122-2, et EKV vähendamise

üle otsustamine on pikk ja kaalutlemist nõudev protsess, mis nõuab mitmete erinevate asjaolude

uurimist.

Detailplaneeringu koostamisega ei kaasne õigustatud ootust ehituskeeluvööndi vähendamise

menetlemisel positiivse tulemuse (ehituskeeluvööndi vähendamise) saamiseks. Detailplaneeringu

elluviimise võimalus kalda ehituskeeluvööndis sõltub eelkõige kalda kaitse eesmärkidest, kuid

ka detailplaneeringu lahendusest. Piiratud ehitusõigusega ala kinnistu omanik ei saa

omandiõiguse puutumatusele tuginedes eeldada, et avalikes huvides seatud piirangut peab olema

igal juhul võimalik tema kasuks muuta. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine

üldkehtivale normile ning lubatud vaid põhjendatud vajaduse (mitte võimaluse) korral.

Ajalooliselt on Augusti kinnistu olnud hoonestamata. Valgeranna kämpingu kinnistul on

käesoleval hetkel rannakohviku hoone ning ajalooliselt on seal olnud kolmnurksed

kämpinguhooned, mis valdavalt hävisid 2005. aasta jaanuaritormi järgselt. Seega teataval

määral on planeeringualal olnud inimmõju, kuid kavandatav maht on oluliselt suurem ja

seega ka selle mõju ranna kaitse eesmärkidele negatiivsem ja ajas kumuleeruv.

Muutuvates kliimaoludes tuleb arvestada ekstreemsemate tormide sagenemisega ja sellest

põhjustatud tormilainetuse ja kõrge mereveetasemega. Üleujutusohust tulenevalt on kavandatu

elluviimiseks vajalik maapinna tõstmine nii hoonete kui teede alal, mis näitab, et

ehitustegevuseks valitud asukoht ei arvesta ranna eripära. Maapinna tõstmine muul eesmärgil kui

haljastuseks (kuni 30 cm) liigitub samuti ehitustegevuse alla, mis ei ole ehituskeeluvööndis

lubatud.

Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus kaaluda üldist ja erahuvi ning mõistlikul viisil kaitsta

avalikke huve. Haldusorganile on antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate

otsustuste vahel. Haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vältides

üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi protsessis osalejatele ja menetlejatele.

Seega on planeerimisseadusega antud kohalikule omavalitsusele kaalutlusõigus – kas algatada

üldplaneeringu kohane või üldplaneeringut muutev detailplaneeringu koostamine.

Eelöeldut kokkuvõttes on mitmeid asjaolusid, mis ei toeta EKV vähendamist. EKV-s ehitamine

kahjustab pöördumatult looduskoosluseid ning planeeringlahendus ei arvesta ei ranna, metsamaa

ega väärtusliku maastiku eripära.

Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine ja inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine ning sellest tulenevalt ei saa omandipõhiõigus ja ettevõtlusvabadus olla

olulisem metsamaa maastiku ja kalda kaitse eesmärkidest.

9

Alal on tugev ja oluline avalik huvi ja kõrge ootus nii kalda kasutamise kui ka ehitiste sobitumise

osas, mistõttu on oluline, et kinnistule antav ehitusõigus on läbimõeldud ja arvestab asukoha

valikuga. Seega näebki planeeringu koostamise korraldaja, et planeeringuala saab hoonestada

sobivate hoonetega nõnda, et see täiendab ääristavat puhkeala ning loob piirkonnas

lisandväärtust ka ilma ehituskeeluvööndit vähendamata.

Lähtudes eelnevast ja keskkonnaameti seisukohast ei pea Pärnu Linnavalitsus Valgeranna külas

Augusti ja Valgeranna kämpingu kinnistutel ranna ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi (200m)

vähendamist põhjendatuks ega vajalikuks. Pärnu linnal on kohustus hoida elurikkust ja säilitada

väärtuslikke maastikke, need on inimese tervise, heaolu ja jätkusuutliku majanduse aluseks.

Detailplaneeringualal tuleb järgida kõrgema taseme strateegilisi planeerimisdokumente, mis on

andnud hinnangu maastiku väärtustele, pakuvad esteetilist naudingut ja neid väärtusi tuleb

säilitada.

Detailplaneeringu algatamise eelnõu, planeeringu lähteseisukohad ja KSH eelhinnang esitatakse

arvamuse avaldamiseks isikutele, kelle õigusi või huve võib planeering puudutada ja isikutele,

kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Detailplaneering koostatakse koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 125 lg 1, § 128 lg 1, § 129 lg 1, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018

määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 ja p 3

alusel ning arvestades OÜ Palmirand 21.12.2023 avaldust

1. Algatada Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute ning

nende lähiümbruse detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on selgitada planeeringualale sobivaim ehitusõigus,

arhitektuursed ja ehituslikud tingimused ning määrata liikluskorralduslikud (sh turvaline

jalakäijate ja kergliiklejate läbipääs) põhimõtted, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Eesmärgiks on Valgeranna puhkeala võimaluste mitmekesistamine mereäärse virgestusala,

puhkemajanduse, tervise edendamise ja ettevõtluse jätkusuutlikuks arenguks rannikuäärses

looduskeskkonnas kookõlas kultuuripärandiga ja maastikku väärtustades.

Detailplaneering koostatakse Audru valla üldplaneeringu kohasena.

1.1. Hoonestus planeeritakse Audru – Valgerand väärtusliku maastiku alale. Valgerannas on

arendatud puhkemajandust 1930-ndatest aastatest, mistõttu on see tuntud ja teada nii kohalikele

kui ka kaugemalt tulijaile. Seetõttu on piirkonnas kõrgendatud ootused arhitektuursele

lahendusele. Planeeringualale parima tervikliku ruumilise lahendus leidmiseks tuleb läbi viia

kavandatava hoonestuse kutsutud arhitektuurivõistlus (vähemalt kolme osalejaga), mille žüriis

peavad osalema ka linnavalitsuse esindajad. Arhitektuurivõistluse tingimused tuleb

kooskõlastada linnavalitsusega.

1.2. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb käsitletavate maa-üksuste kohta läbi

viia maastikuarhitekti või samavõrd pädeva spetsialisti poolne maastikuväärtuste hinnang

(kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus, identiteediväärtus ja esteetiline

väärtus).

1.3.Koostada asjakohaste mõjude hinnang, mis hõlmab planeeringu elluviimisega kaasnevate

asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduva mõju

hindamine. Asjakohaste mõjude hindamine on vajalik, et luua eeldused ühiskonnaliikmete

vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu,

10

maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava keskkonna kujunemiseks. Kavandatu

peab soodustama keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt

jätkusuutlikku arengut. Arvestada kumulatiivseid mõjusid.

2. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste lähteseisukohtadega:

2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku ning

kaasatavate huvidega. Oluline on planeeringulahenduse sidusus lähialaga ning kontaktala

perspektiivsete arengusuundadega. Planeeringulahendus peab olema proportsionaalne piirkonna

tasakaalustatud ruumilise arengu suundadega.

Planeeringu algatamise eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna protsessi käigus peab kohalik

omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta detailplaneeringu algatamisel

püstitatud eesmärke.

2.2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobituma

keskkonda ja väärtustama ümbritsevat ruumi. Hoonete asukoha valikul tuleb arvestada

ranna ehituskeeluvööndisse ja ranna piiranguvööndisse seatud kisendustega. Ehitamine ei ole

lubatud piiranguvööndis olevale metsamaale.

Hoonestust kavandades tuleb hinnata nende omavahelise paigutuse ja hoonete orientatsiooni

sobivust konkreetses ümbruses. Hoonete asukoha kavandamisel tuleb lähtuda kohapealsetest

keskkonnatingimustest (reljeef, päike, tuuled, miljöö, linnukaitseala jne), et kavandatav tulemus

oleks võimalikult keskkonnasäästlik ja energiatõhus. Ehitatavad hooned ja rajatised peavad

sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma omavahel oma funktsioonide, kasutuse,

proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide poolest. Hoonestust kavandades tuleb

lähtuda põhimõttest – „majad pargis“ hoonestus. Lindude kokkupõrkeriski on võimalik

vähendada juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete lahendustega.

2.3. Planeeringut koostades tuleb arvestada olemasoleva keskkonnaga ja järgida piirkonnale

omaseid kujunduslikke, ehituslikke ja arhitektuurseid põhimõtteid.

Planeeritavad ehitised (hooned, rajatised, piirded jms) peavad sobituma ümbritsevasse

keskkonda. Oluline on kasutada väärikaid materjale, mis on olnud omased piirkonna

ehitustraditsioonidele.

Mobiilsidemastide ja teiste dominantsete ehitiste paigaldamist väärtuslikule maastiku alale ja

kaunite vaadete vaatesektorisse ei ole lubatud.

2.4. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Läänemere äärse ala arendamise eesmärkidega ning

turvalise ja mugava kergliiklejate ühendusega kallasrajal. Tulenevalt suurest avalikust huvist

mere kalda ala kasutuse vastu tuleb tagada kalda alal vabalt liikumine, kavandada

kaldapromenaadi jätkumine.

2.5. Planeeringuga lahendada piki mere kallast kulgeva turismi soodustava infrastruktuuri

paiknemine (terviklik kergliiklusteede võrgustik, matkarajad, paadisadamad, avalikud puhkealad,

supelrannad, vaatetornid, infopunktid, laagriplatsid vms). Erinevate kaitsealuste objektide,

vaatamisväärtuste ja muude oluliste turismiga seotud objektide eksponeerimine ja sidumine

paadisadama, teede või loodusradade kaudu.

2.6. Planeeringu koostamise käigus välja selgitada ranna-ala kasutushuvid, sealhulgas näidata

teiste lähi rannaalade ühenduse ja kasutatavuse parandamine; Veeäärsete alade väärtustamine ja

kasutusvõimaluste suurendamine ning funktsionaalsuse parandamine; Piirkonda uue hoonestuse

kavandamisel tuleb arvestada liikumisvajaduse muutusega ja hinnata tuleb juurdepääsetavust

erinevate transpordiliikidega eesmärgiga lähtuda keskkonnasõbralike liikumisviiside

soodustamisest. Tuleb tagada head jalgsi- ja jalgrattaühendused olemasolevate teedega.

11

Juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada liikumis- ja nägemispuudega inimeste

liikumisvõimalused. Autodega juurdepääs kinnistutele peab olema võimalikult vähe konfliktis

kergliiklusega. Vajalik on luua hea side olemasoleva infrastruktuuri ja asustusega. Ranna-ala

tervikliku ruumilise lahenduse üheks osaks on ranna mööbel ja valgustus.

3. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada ärimaale seatud tingimuste ja põhimõtetega:

3.1. Ranna- ja puhkealaga seotud teeninduse paigutamine on ajaloolise kuurordi alale kohane.

3.2. Puhkealale omase arengu planeerimine arvestab ranna eripäraga ja tugevdab selle identiteeti.

3.3. Planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestada asjaoluga, et osa planeeritavast alast asub

ranna ehituskeeluvööndis ning ranna piiranguvööndis (200 m), kus on kehtivast seadusandlusest

tulenevad piirangud (nt on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine).

Ehituskeeluvöönd ulatub rannal ja metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ranna või

kalda piiranguvööndi piirini.

Sealjuures ei laiene ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele ning kehtestatud

detailplaneeringuga kavandatavale avalikult kasutatavale teele, tehnovõrkudele ja -rajatistele.

3.4. Ärikorterite rajamine planeeringualale ei ole lubatud. Ärimaale rajatud ühte hoonesse ei ole

lubatud rajada rohkem kui üks korteriomand. Samuti ei ole ärimaale lubatud rajada iseseisvat

elamufunktsiooniga hoonet (sh ühiselamu tüüpi hooned või pikaajalist, s.t üle aastast majutus-

teenust pakkuvad majutusasutused).

3.5. Planeeringualale põhijuurdepääs lahendada Poldri tammi tee L3 kaudu. Ala parkimisvajadus

korraldada Poldri tammi tee vahetus piirkonnas. Ärihooned tuleb tee äärde paigutada nõnda, et

seda teenindavad parklad jääksid tee poolsesse külge või kavandatava ärihoonestuse vahele.

Parkimisvajadus tuleb lahendada oma krundi siseselt ja standardikohaselt (sh jalgrataste

parkimine). Rattaparkla peab olema paigutatud võimalikult peasissepääsude lähedal. Parkla on

võimalik lahendada kahel viisil: hoonesiseselt ja hooneväliselt. Rattaparkla tuleb rajada piisava

mahutavusega ja ilmastikukindlana. Rajatavad jalgratta- ja kõnniteed, peavad arvestama

puuetega inimeste liikumisvajadusi.

3.6. Piirkonda läbiv olemasolev avalik Doberani tee peab jääma kasutusse rannapromenaadina ja

ranna alale juurdepääsuna. Planeeringuala läbivad rajatavad teed peavad samuti arvestama

parkmetsa looduslikku iseloomu. Piirkonda rajatavad teed on kõik avalikult kasutatavad teed.

3.7. Enam kui 30 külastajaga puhkeotstarbeliste ärihoonete juurde tuleb tagada bussi parkimise

võimalus.

3.8. Parkla alade kavandamisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku lume

käitlemisevajadusega ning näha ette liiva- ja õlipüüduritega varustatud kõvakattega alad.

Parklate kate peab võimaldama reovee kogumist ja suunamist vastavasse kanalisatsiooni või läbi

puhasti. Parklaalade kavandamisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku sademevee

juhtimisega. Parkimisplatside liigvesi tuleb puhastada kahjulikest ainetest, näiteks õlist ja

bensiinist, enne pinnasesse infiltreerimist, veekogusse või sademeveesüsteemi juhtimist.

3.9.Uushoonestuse rajamisel üleujutusohuga alale tuleb arvestada nii inimtegevusest

põhjustatava võimaliku kahjuga veekogule ka üleujutusriskist tuleneva võimaliku kahjuga

inimese varale. Avalikult kasutatava (nt teenindushooned, kauplused vms) või puhkeotstarbelise

ärihoonete kavandamisel alla 3,20 m absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse

tekkimise riskiga. Elektripaigaldised on soovitatav paigutada mitte alla 3,20 m abs. Soovitav on

absoluutkõrgusega alla 3,20 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena.

Üleujutusohuga alal peab arendaja tagama igaaegse evakueerimisvõimaluse ning hoonete

kasutatavuse ka üleujutuse korral.

3.10. Kallasraja ulatuses ei ole lubatud rajada piirdeid. Veekogude kaldaid tuleb hoida

läbitavana. Planeeringualale mitte kavandada piirdeid, vajadusel võib ette näha haljaspiirdeid.

3.11. Kuna piirkond on suunatud puhkajate teenindamisele, tuleb sobivatesse kohtadesse

paigutada piisavalt istumiskohti ja prügikaste. Turvalisust ja atraktiivsust on võimalik tõsta

sobiva valgustuse rajamisega.

12

3.12. Uute avalike jalgteede rajamine ja nende sidumine olemasoleva teedevõrgustikuga tagab

rannale veel parema juurdepääsu ja seal vaba liikumise.

3.13. Mere äärse rannapromenaadi ja selle ümbruse kvaliteeti ja atraktiivsust tuleb rõhutada

maastikuarhitektuuri abil, luues puhke- ja meelelahutusvõimaluste alad ning tagades hea

ligipääsu merele. Haljastuse planeerimisel tuleb arvestada ümbritseva loodusega. Taimestiku ja

puude valik peab toetama kohalikke taimeliike ning säilitama mereäärse ala iseloomu. Säilitada

planeeringualal väärtuslik haljastus. Valgeranna metspargi renoveerimisel suurendada haljastuse

osakaalu, siis eelistada alal looduslikult kasvavaid väärtuslikemaid puuliike nagu tammed,

pärnad ja männid. Kõvakattega alad sh terrasside osakaal ei või ületada haljastuse osakaalu.

Maastiku kujundamiseks ja haljastuse kavandamiseks tuleb koostada eraldi haljastusprojekt

ehitusprojekti staadiumis.

3.14. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised

kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 nõuetele.

Hoonete ja teede planeerimisel/projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada puude juurestiku

kaitsevööndiga. Kui kaevetööde vältimine puude juurestiku kaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb

läbi viia kaevetöö tegemine käsitsi või läbipuurimist kasutades või kasutades juurte suruõhuga

puhtaks puhumist vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte

läbiraiumist ja kuivamist.

3.15. tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga;

elektripaigaldised (kaablid, valgustid, ühenduskohad, kilbid jne) tuleb projekteerida, ehitada ja

kasutada elektriohutusseaduse nõudeid järgides; uued sademe- ja reoveepumplad tuleb

üleujutusohuga aladel planeerida üleujutuskindlaks; üleujutusohuga alal ehitamisel tuleb järgida

ka keskkonnakaitselisi meetmeid, nt reovee, põhjavee kaitstuse vms aspektides. Tagada tuleb

reovee ja ohtlike ainete käitlus selliselt, et võimalike üleujutuste korral ei tekiks lekkeid või

avariisid, mistõttu satuks reovesi või ohtlikud ained keskkonda; teede, mullete ja hoonete

vundamentide projekteerimisel arvestada üleujutusel tekkiva veevoolu võimaliku erosiooniohtu.

Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel ei jääks taanduv vesi kõrgenduste taha kinni,

tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu.

3.16. Puurkaev näha ette likvideeritavana ja planeeringuala veevarustus tagada ühisveevõrgu

baasil. Samuti vajab lahendamist kanaliseerimata alade heitvete koondamine

puhastusseadmetesse. Näha ette liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

3.17. Jäätmehoolduse reguleerimine Pärnu linna haldusterritooriumil korraldada vastavalt Pärnu

Linnavolikogu 16.09.2021 määrusele nr 12 „Jäätmehoolduseeskiri”.

3.18. Sademevett ja lund kinnistutelt ega hoone katustelt ei ole lubatud juhtida naaberkinnistutele

ega linnatänava maale. Planeeritavalt hoonestuselt ja hooneümbruse maapinnalt kogutav

vihmavesi ei tohi valguda naaberkinnistutele.

3.19. Teenindavad funktsioonid (prügisorteerimine ja kaubalaadimine) peavad olema lahendatud

keskkonda arhitektuurselt ja funktsionaalselt sobivalt.

3.20. Planeeringulahendust kavandades tuleb arvestada kliimamuutustega ja näha ette

kliimamõju leevendavad meetmed. Kliimamuutuste olulisemad mõjud on tormide sagenemine,

üleujutused, erosiooni risk ja kuumalained. Rannikuala võivad aina sagedamini ohustada tormide

põhjustatud veetõusud ja üleujutused, mille ulatus on tulevikus tõenäoliselt seni kogetust suurem.

Kirjeldada tormide sagenemisest tulenevaid nõudeid taristu ja ehitiste vastupidavusele ja

tormitagajärgede likvideerimise võimele. Kliimamõju leevendamiseks parklate ja platside

rajamisel eelistada katet, mis tagab sadevee läbilaskevõime.

3.21. Rajatavad hooned peavad järgima energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt majandus-

ja taristuministri 03.06.2015 määrusele nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

3.22. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid

ümbritsevas avalikus ruumis ja naaberkinnistutel. Alale täiendavate tegevuste planeerimisel on

13

oluline uuesti hinnata tegevuste mõju tervikuna ning vajadusel ette näha leevendavad meetmed

(tegevuste ajastamine, maht jms) selliselt, et avalduv mõju oleks minimaalne.

3.23. Avaliku kasutusega ehitiste kavandamisel lähtuda universaalse disaini printsiipidest.

4. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

Planeeringu koostamise käigus võib osutuda vajalikuks planeeringuala laiendada näiteks

logistilise funktsioneerimise, funktsionaalse seotuse vms ruumivajaduse tõttu.

5. Mitte algatada Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamisel

arvestada eelhinnangus (Lisa 2) toodud keskkonnamõju vähendamise meetmetega.

6. Detailplaneeringu koostamisel arvestada planeeringutega:

Pärnu maakonna planeering, kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/74; Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Audru valla

üldplaneering; Audru vallavolikogu 06.04.2000 a otsusega nr 45 kehtestatud Valgeranna

puhkeala detailplaneering.

7. Detailplaneeringu koostamine võib kaasa tuua täiendavat vajadust võimalikeks uuringuteks ja

analüüsideks.

8. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Pärnu maakonna planeeringus sätestatud

tingimustega väärtuslike maastike ja nende omapära säilitamiseks ning väärtuste

suurendamiseks.

9. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

10. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab mh

planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse

algatamisest.

11. Planeeringu koostamise korraldajal sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga, enne

planeeringu kehtestamist, haldusleping, millega huvitatud isik võtab kohustuse

detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega

funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks

või osaliseks kandmiseks.

Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ § 2 kohaselt

kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn

andnud huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude

kandmisega, või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta

eelarves.

Sama määruse § 3 lõike (1) kohaselt lisaks õigusaktides sätestatule lepitakse kehtestamise eelses

halduslepingus kokku vähemalt: 1) rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei

tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed

rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt rajatiste

14

väljaehitamise kuludele vastava tagatisraha deponeerimine linna arvelduskontol, kuludele

vastavas suuruses panga- või finantseerimisasutuse garantii andmine või kinnisasjadele

hüpoteekide seadmine; 3) poolte kohustused väljaehitatud rajatiste hooldamise, avaliku

kasutamise tagamise ja linnale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel kinnisasjade

üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused.

12. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

13. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks

detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivsed joonised.

14. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Keskkonnaametiga,

Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala

kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Vajadusel

määrab Pärnu Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu koostamisse

kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla

selle koostamisse kaasatud.

15. Planeerimismenetluse järgnevates etappides võib linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel

planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tasakaalustada erinevaid

huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava

lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

16. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

Üldplaneeringu elluviimisel tuleb lisaks arvestada, et maa reserveerimine mingil muul

juhtfunktsioonil, kui tänane katastris olev või kehtestud detailplaneeringus olev maakasutuse

sihtotstarve, ei anna alust oletada reserveeritud alale detailplaneeringu kehtestamise tagamist.

Pärnu Linnavalitsusel on vaatamata maa reserveerimisele õigus alati keelduda ka vastavalt

reserveeritud juhtfunktsioonile algatatud ja koostatud detailplaneeringu kehtestamisest, kui selle

elluviimine ei täidaks Audru osavalla arengu üldeesmärke. Samuti võidakse detailplaneeringu

kehtestamisest keelduda, kui selle elluviimise tulemuste hindamiseks koostatud keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruandes ja planeeringu menetluse läbiviimisel jõutakse põhjendatud

järeldusteni reaalse keskkonnaohu või keskkonnakvaliteedi halvenemise kohta.

17. Pärnu Linnavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul

detailplaneeringu algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel ning

korraldada teate avaldamine ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu

algatamisest arvates.

18. Korraldus jõustub teatavakstegemisest taotluse esitajale.

15

Kui koostöötegijad ja kaasatavad ei ole oma ettepanekuid 30 päeva jooksul esitanud, loetakse, et

nad ei soovi detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

Planeerimisosakonna juhataja

Lisa(d): 1. Detailplaneeringuala asukohaskeem;

2. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, LEMMA OÜ

(täiendatud aprill 2024).

Ülle Tuulik

527 4205 [email protected]

Kui Teil on ettepanekuid ja arvamusi eelnõu kohta, palume need esitada Pärnu Linnavalitsusele

kirjalikult 30 päeva jooksul eelnõu kättesaamisest arvates, koha peal, posti teel aadressile Pärnu

linn, Suur-Sepa tn 16, 80098 või e-posti aadressile [email protected] .

Pärnu linnas Valgeranna külas

Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

2

Nimetus: Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Optimal Projekt OÜ

Töö teostaja: Lemma OÜ

Värvi tn 5-A308, Tallinn, Harju maakond, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö teostamisaeg: detsember 2023, täiendatud märts 2024 ja aprill 2024

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja tegevuse kirjeldus ....................................................... 5

2 Kõrgemalseisvad strateegilised dokumendid .................................................................... 8

2.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................ 8

2.2 Audru valla üldplaneering .......................................................................................... 9

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 12

4 Keskkonnamõjud .............................................................................................................. 13

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine .......................................................... 13

4.2 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ............................................................ 16

4.3 Kaitstavad loodusobjektid ....................................................................................... 17

4.4 Tegevuse kaitsekorralduslik vajadus ning leevendavad meetmed ......................... 19

4.5 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 20

4.6 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 21

4.7 Jääkreostus............................................................................................................... 21

4.8 Maastik ja visuaalne mõju ....................................................................................... 21

4.9 Mõju pinna- ja põhjaveele ....................................................................................... 21

4.10 Müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ............................................................. 22

4.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................................. 22

4.12 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 22

4.13 Sotsiaal-majanduslikud jm tingimused .................................................................... 23

4.14 Piiriülene keskkonnamõju .................................................................................... 23

4.15 Detailplaneeringu tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel ........................................................................................................................... 23

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 24

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 27

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

4

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas Lemma OÜ (reg nr 11453673) Optimal Projekt OÜ tellimusel.

Töö vastutav koostaja on keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti endise Audru Vallavolikogu ja praeguse Pärnu Linnavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute detailplaneeringu algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Keskkonnaamet on oma seisukoha andnud kirjaga 21.02.2024 nr 6-2/24/2122-2, millega on KSH eelhinnangu täiendamisel arvestatud.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja tegevuse kirjeldus

Planeeringuala hõlmab Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping (kat.tunnus 15904:003:0527) ja Augusti (kat.tunnus 15904:003:0809) katastriüksuseid (KÜ).

Juurdepääs DP alale on riigiteelt nr 19112 Valgeranna teelt kohaliku Doberani tee kaudu (nr 1590123). Läänest ja loodest piirab ala Poldri tammi tee (nr 1590042).

Valgeranna kämping katastriüksuse suuruseks on 7.42 ha ja maakasutuse sihtotstarve on ärimaa 100%. Metsamaad on kõlvikuliselt 3.24 ha ja muud maad 4.18 ha.

Augusti katastriüksusel suuruseks on 3.16 ha ja maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Metsamaad on kõlvikuliselt 1.84 ha, looduslikku rohumaad 0.81 ha ja muud maad 0.51 ha.

Tuleb seega arvestada, et osaliselt on alal tegemist metsamaaga https://register.metsad.ee või metsaseaduse mõistes1, millest lähtutakse ranna ehituskeeluvööndi laiuse määramisel.

Kuigi riikliku ehitisregistri andmetel on Valgeranna kämpingu KÜ-l erinevaid hooneid ja rajatisi (sh varem alal tihedalt olnud puidust kämpingud ja telkmajad), siis varasemad hooned on valdavalt hävinenud, vaid kohvikuhoone (varasem ümberehitatud söökla) on säilinud.

Joonis 1. Ala asukoht ja kehtivad kitsendused. Allikas: Maa-amet.

Valgeranna kämpingu katastriüksus kuulub Audru Vallavolikogu otsusega 06.04.2000 nr 45 kehtestatud „Valgeranna puhkeala detailplaneeringu” alasse. Piirkond on Audru

1 Vt ka Keskkonnaameti kiri 14.04.2021 nr 13-2/21/5634-2

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

6

Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Audru valla üldplaneeringuga määratud puhkemajanduseks.

Pärast haldusreformi Pärnu linnas asuv Valgerand on läbi aastate olnud populaarne suvitus- ja supluskoht. Oma nime on ta saanud pika lõunasse avaneva valge liivariba järgi, kuna liiv on suure kvartsisisaldusega, mistõttu peegeldab see tugevasti päikesekiiri. Valgeranna rannaosa avaneb otse lõunasse. Mere põhi on liivane ja suplemiseks sobiva langusega. Lõunapoolse asendi tõttu soojeneb vesi ranna lähedal kiiresti.

Piirkonnas on mitu looduskaitselist ala – läänes Audru poldri looduskaitseala, mere poolt Pärnu lahe hoiuala (Joonis 1), idas kaugemal ka Valgeranna hoiuala. Kaitstavate alade eesmärkideks on säilitada Valgeranna maastik, mis on tuntud oma kaunite valgete luidete poolest, ning taastada ohustatud ja haruldaste linnuliikide elupaigad ning rändlindudele sobivaid peatumis- ja toitumisalad.

Eelhindamise objektiks on Optimal Projekt OÜ poolt koostatud „Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP“ põhijoonise eskiis (Joonis 2). DP algatamise taotlust Pärnu Linnavalitsusele esitatud teadaolevalt ei ole2. DP-ga ei tehta ettepanekut kehtiva Audru valla üldplaneeringu (ÜP) muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas, kuna ÜP-s on ala reserveeritud ärimaaks.

Valgeranna külas Valgeranna kämping KÜ ning Augusti KÜ kaasomanikud on OÜ Palmirand ja OÜ Sunny Assets (tütarfirma on Valgeranna Development OÜ). Varem on välja töötatud erinevaid võimalikke lahendusi kinnistute arendamiseks (Arhitektuuribüroo JVR OÜ, arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal). Nüüd koostatud DP eskiis peegeldab mõlema omaniku huve.

Alal praegu kehtiva „Valgeranna puhkeala detailplaneeringuga“ on ette nähtud Valgeranna kämpingu KÜ hoonestamine, kuid DP kehtestamise ajal arvestati mere ranna ehituskeeluvööndit veepiirist, praegu aga korduva üleujutusega ala piirist. Samuti on osaliselt tegemist metsamaaga ning looduskaitseseaduse järgi ulatub metsamaal ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndini ehk antud asukohas 200 m. Ehituskeeluvööndis uute hoonete püstitamine ei ole seega ka kehtiva DP alusel enam lubatud ja ehituskeeluvööndit vähendatud ei ole3. Seega tehakse DP-ga ettepanek kehtiva Audru valla üldplaneeringu (ÜP) muutmiseks Läänemere ranna ehituskeeluvööndi osas (vt peatükk 2.2).

Uue DP-ga nähakse alale ette uute majutushoonete ja ühiskondliku puhkeala rajamine. Ühtlasi määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused, arhitektuursed nõuded, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Samuti seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 toodud eesmärgid.

DP ülesanne on ka muude asjakohaste mõjude hindamine PlanS § 4 lg 2 mõistes. KSH eelhinnangu ülesanne on eelhinnata võimalikke olulisi keskkonnamõjusid KSH algatamise või mittealgatamise seisukohast.

2 https://parnu-lv.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=273abdf4ba5f4ea88f6351fe4920d15c

3 Vt ka Keskkonnaministeeriumi kiri 14.04.2020 nr 1-17/20/1160-2

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

7

Joonis 2. Ala hoonestusettepaneku illustratsioon. Allikas: Optimal Projekt OÜ, 18.12.2023.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

8

2 Kõrgemalseisvad strateegilised dokumendid

2.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+

Pärnu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. Planeeringu eesmärk on väljendada maakonna ruumilise arengu vajadusi arvestades piirkondlikke eripärasid. Tegu on uue maakonnaplaneeringuga, mis on loogiliseks jätkuks 1998. aastal kehtestatud maakonnaplaneeringule ja selle teemaplaneeringutele. Maakonnaplaneering määrab üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks.

Joonis 3. Väljavõte Pärnu Maakonnaplaneeringust.

Valgeranna oli populaarne suvituskoht juba eelmise sajandi algusest. Maakonnaplaneeringu järgi asub DP ala Audru – Valgerand väärtuslikul maastikul A27, mis hõlmab Audru aleviku, Valgeranna ja selle vahele jääva madala Audru poldri.

Detailplaneering ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga 2030+.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

9

2.2 Audru valla üldplaneering

Kehtiva Audru valla ÜP (kehtestatud endise Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19) järgi asub planeeritav ala reserveeritud ärimaal (B). ÜP määratleb Audru valla ruumilise arengu üldpõhimõtted.

Joonis 4. Väljavõte Audru valla kehtivast ÜP-st. Audru valla ÜP-s loetakse korduva üleujutusega ala piiriks Audru vallas 1,0 m samakõrgusjoon mererannal, sellega tuleb arvestada edaspidiste detailplaneeringute koostamisel ja pro- jekteerimistingimuste väljastamisel (joone täpne asukoht määratakse igakord M 1:1000 või M 1:500 topo-geodeetilise alusplaani alusel). Üldplaneeringu kaardil olev ehituskeeluvöönd on seetõttu illustratiivne ja nii selle, kui ka veekaitsevööndi ja piiranguvööndi asukoht tuleb igakord tuvastada vastavalt tegelikele looduslikele oludele. ÜP järgi on Valgeranna puhkeala perspektiivsel reoveekogumisalal (Joonis 4) ja ette nähtud on ala ühendada Audru-Pärnu survekanalisatsiooniga (Joonis 5), vastavalt ÜP koostamise ajal kehtinud Audru valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale aastateks 2006- 2017.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

10

Hilisemas Audru valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas 2013-2025 ja praegu kehtivas Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2022-2036 vastavad perspektiivid puuduvad. Seega ei ole vastavaid investeeringuid ette nähtud ka Pärnu arengukavas aastani 2035 ja koostavas Audru osavalla investeeringute kavas 2024-2028.

Alal praegu kehtiva „Valgeranna puhkeala detailplaneeringuga“ on ette nähtud Valgeranna kämpingu KÜ hoonestamine, arvestades et piirkonna reovesi juhitakse Pärnu linna reoveepuhastusjaama. Hetkel on teada, et Valgeranna kämpingu arendaja on valmis oma kuludega välja ehitama ka arendusalast välja jäävad torustikud (veetrass ja survekanalisatsioon) ning üle andma Pärnu linna vee-ettevõtjale aktsiaseltsile Pärnu Vesi.

Joonis 5. Väljavõte Audru valla kehtiva ÜP tehnovõrkude joonisest.

Üldplaneeringus4 reserveeritud ärimaale võib rajada ainult ärimaa sihtotstarbega haakuvaid hooneid ja rajatisi nagu bürood, laod, tanklad, autoremondi töökojad, kauplused jt kaubandus-, ning teeninduspinnad, majutuse-, meelelahutuse- ja söögikohad,

4 https://parnu.ee/OV/AudruOV/YP, tingimused kehtestamise hetkel 2010. aastal kehtinud sõnastuses!

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

11

keskkonnaohutu väiketootmisega (nt arvuti- või elektroonikaseadmete kooste vms) tegelevate ettevõtete ruume jms maakasutust, mis ei nõua otseselt tootmismaa sihtotstarbe määramist. Erandina võib selle juht- funktsiooniga alal asuda äripiirkonda otseselt teenindavate tehnorajatiste maa (katastri järgi: tootmismaa). Uute ärihoonete (v.a alla 300 m² suurused ärihooned väljapool detailplaneeringu kohustusega ala) kavandamine toimub ainult detailplaneeringu alusel. Äri- ja/või üldkasutatavate hoonete rekonstrueerimine on lubatud ilma detailplaneeringuta, kui selle käigus ei suurene hoone ehitusalune pindala enam kui 33% selle olemasolevast pindalast ning hoone juurde ei vajata enam kui 20 parkimiskohta. Ärimaade planeerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: • Detailplaneeringus tuleb määrata ärimaa krundi minimaalne haljastuse protsent ja anda haljasalade asukohad ning vajalik parkimiskohtade arv ning paigutus; • Ärihoone tuleb maanteede äärde paigutada nii, et seda teenindavad laoplatsid ja parklad jääks maantee poolsesse külge või kavandatava ärihoonestuse vahele. Sellisel juhul toimiks ärihoone müraseinana nii tee kui krundisisese liiklusmüra suhtes; • Enam kui 30 külastajaga puhkeotstarbeliste ärihoonete juurde tuleb tagada bussi parkimise võimalus; • Avalikult kasutatava (nt teenindushooned, kauplused vms) või puhkeotstarbelise ärihoonete kavandamisel alla 3,0 m absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga. Elektripaigaldised on soovitatav paigutada mitte alla 3,0 m abs. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena; • Ärihoonete parkimine tuleb lahendada krundi siseselt. Ärimaale rajatud hoonetesse ei ole lubatud seada korteriomandit, kui detailplaneering seda ette ei näe. Samuti ei ole ärimaale lubatud rajada iseseisvat elamufunktsiooniga hoonet (sh ühiselamu tüüpi hooned või pikaajalist, st üle aastast majutus- teenust pakkuvad majutusasutused), kui detailplaneering seda ette ei näe. Vastavat tüüpi hoone puhul tuleb parkimise jms korraldamisel lähtuda elamutele esitatud nõuetest.

Detailplaneeringu ettepanek on üldjoontes (ÜP ehitustingimusi on võimalik täpsustada detailplaneeringuga) kooskõlas kehtiva Audru valla üldplaneeringuga maakasutuse juhtotstarbe osas. Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamine on aga oluline ÜP põhilahenduse muutmine.

Pärnu Linnavolikogu on oma 21.06.2018 otsusega nr 63 algatanud Pärnu linna uue üldplaneeringu koostamise. Tänaseks on toimunud ka ÜP lahenduste esimene tutvustamine. Materjalid on leitavad ÜP lehel5. Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ eskiislahenduse väljapanek toimub 15. aprillist kuni 15. maini 2024. Kuigi koostatav ÜP ei ole õigusakt, siis kohalik omavalitsus peaks planeeringu kaalumisel võtma arvesse asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega6.

5 https://yldplaneering2035.parnu.ee/

6 Riigikohus, lahend nr 3-3-1-87-13

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

12

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 alla.

PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel.

KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib ka planeeringute puhul siiski KeHJS, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui:

- kehtivas strateegilises planeerimisdokumendis tehakse (olulise keskkonnamõjuga) muudatusi;

- koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (ÜP muutmine).

KSH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ka tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 ehk KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluva ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses (lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu) nimetatud tegevusena.

Detailplaneeringuga kavandatakse uut puhkemajanduspiirkonda ning selle teenindamiseks vajalike tehnovõrkude (teed, elekter, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid jms) rajamist. Seetõttu on tegemist ka infrastruktuuri rajamisega ning KSH eelhinnangu vajadus tuleneb lisaks KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktidest 2 ja 8 ning § 14 punktist 2 (väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine).

Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

13

4 Keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013, uuendamisel). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (Kaja Peterson, SEI Tallinn, 2006).

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura 2000 eelhindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest7, 8.

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada.

Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

Mõjuala ulatuse määratlemine.

7 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet

8 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

14

DP ala piiravad idas Audru poldri looduskaitseala (KLO1000632) ja lõunas Pärnu lahe hoiuala (KLO20002869), mis on mõlemad Natura 2000 Pärnu lahe linnuala (RAH0000131; EE0040346) koosseisus. Kaugemale ida poole jääb Valgeranna hoiuala (KLO2000295), mis on ka rahvusvaheline Natura 2000 ala Valgeranna loodusala (RAH0000323). Arvestades Valgeranna loodusala kaugust (ca 1,8 km) ja kaitstavaid loodusväärtusi, puudub DP-ga kavandatud tegevusel võimalik oluline negatiivne mõju Valgeranna loodusala (RAH0000323) terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele ning seda pikemalt ei kajastata.

Kavandatava tegevuse ala ei kattu Natura aladega, kuid piirneb nendega.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KSH eelhinnangus eespool ja siinkohal seda ei korrata.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus.

Pärnu lahe linnuala on loodud Pärnu maakonnas linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Pindala 108 500 ha.

Tulenevalt VV 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 1 alapunktist 45 on Pärnu lahe linnuala (EE0040346) liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi e niidurisla (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus).

Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

15

Joonis 6. Natura 200 alad. Allikas: Maa-ameti Geoportaali kaardirakendus.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele.

Samas, kuna Natura 2000 ala on siseriiklikult kaitstud ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega.

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta. Mõjude hindamisel ei arvestata tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või ehitusluba, kuna selliseid teadaolevalt piirkonnas ei ole. Vastasel korral oleks nende mõju Natura aladele hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on esitatud Tabel 1-s.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

16

Tabel 1. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase NATURA hindamise vajadus

Pärnu lahe linnuala EE0040346

Kavandatava tegevuse ala ei kattu Pärnu lahe linnualaga, kuid piirneb sellega.

Natura linnualal inventeeritud liike DP alal ei ole inventeeritud. Mõju Natura linnustikule ei avaldata.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist negatiivset mõju Natura linnualale. Ehitustegevust ei nähta ette mahus ega viisil, mis mõjutaks Natura ala terviklikkust või kaitse eesmärke.

Kavandatava tegevuse osas on mõju välistatud.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

DP alal ja kavandatud hoonestusalal ei esine Pärnu lahe loodusalal kaitstavaid Natura elupaigatüüpe. Muid registreeritud Linnudirektiivi või Loodusdirektiivi I lisas nimetatud ja Natura alal kaitstavate liikide elupaiku DP alal kavandatav tegevus negatiivselt ei mõjuta (vt ka põhjendused Tabel 1).

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust ja mahust on välistatud negatiivne mõju Pärnu lahe linnuala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Tegevusega ei ole oodata Natura ala kaitse- eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi halvenemist.

Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis Eestis on seni võimalik vaid KeHJS alusel reguleeritava keskkonnamõju hindamise protsessi kaudu.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et DP alusel kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele.

Ehitusaegselt ega opereerimisaegselt ei ole eeldada olulisi mõjusid, mis võivad ulatuda väljapoole planeeringuala. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (ei kattu Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide leiukohtadega), siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks oluliselt Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt. Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele.

4.2 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Ka LKS § 14 lg 2 ja 3 alusel ei tohi kaitsealade piirkonnas kavandatavad tegevused kahjustada alade kaitse-eesmärkide saavutamist ega seisundit.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

17

Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti ega kõrge väärtusega taimekooslusi. Planeeringuala piirneb Pärnu lahe linnualaga, mille kaitse-eesmärk on linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks.

Arvestades planeeringu alusel kavandatavaid tegevusi, siis olulist mõju kaitstavate alade kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele pole oodata. Tegevusega ei kaasne piirkonna kaitstavate liikide elupaikade kahjustamist.

Kavandatav tegevus ei kahjusta Natura 2000 ala terviklikkust ning kaitse-eesmärkide saavutamist. Puudub vajadus leevendavate meetmete väljapakkumiseks, mis oma olemuselt tingiksid juba Natura hindamise (KSH koosseisus) vajaduse.

Sellest lähtuvalt ei ole vajalik teostada Natura asjakohast hindamist.

4.3 Kaitstavad loodusobjektid

DP alal ei paikne EELIS andmebaasi9 järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte. Lähim veekogu on lõunas DP alaga piirnev Pärnu laht (VEE3445000), mis on ka rahvusvaheline linnuala (IBA ala EE059). Pärnu laht kuulub Pärnu alamvesikonda Lääne-Eesti vesikonnas. Siseriiklikult on mereala antud asukohas kaitstud Pärnu lahe hoiualana (EELIS kood KLO2000286) ning poldri ala Audru poldri looduskaitsealana (KLO1000632). Hoiualad on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud alad, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiualad võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus (VV). Pärnu lahe hoiuala kaitse eesmärk on VV 18.05.2007 a määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“ kohaselt nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii),

tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

9 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

18

paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio).

Audru poldri looduskaitseala kaitse eesmärk on:

1) säilitada ja taastada ohustatud ja haruldaste linnuliikide elupaiku ning rändlindudele sobivaid peatumis- ja toitumisalasid;

2) kaitsta liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I ja II lisas: väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), rooloorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), kiivitaja (Vanellus vanellus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arquata), rüüt (Pluvialis apricaria), hänilane (Motacilla flava), ja liike, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid. Audru poldri looduskaitseala kaitsekorralduskava 2021-2030 on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 10.06.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/2. Looduskaitseala on Eestis üks olulisemaid elupaiku märgala linnuliikidele ja rahvusvahelise tähtsusega lindude kevad- ja sügisrände peatuspaik. Ala sobilikkus rändlindudele tuleneb asukohast ja keskkonnatingimustest. Looduskaitseala jääb mitme liigi rändekoridori keskmesse5ja ulatuslik perioodiliselt mere poolt üle ujutatud lage, valdavalt põllumajanduslik avamaastik on loonud sobilikud tingimused rändel peatumiseks ja toitumiseks. Näiteks on looduskaitseala ja siinne ümbruskond (Pärnu lahe linnuala) mitmele rändlinnule esimene kõrgkvaliteediline peatusala pärast Nemunase deltat Leedus ja Gotlandi rannikut Rootsis. Kevaditi, kui olud on soodsad, võib siin kohata tuhandeid luiki, hanesid ja laglesid ning suuremate üleujutustega kevadetel ka tuhandeid partlasi ning sadu kurvitsalisi. Pesitsusalana sobib Audru poldri territoorium linnuliikidele, kes eelistavad pesitsemiseks rannikualasid ning niiskeid luhtasid ja niite kuid ka roostikku. Peale selle võimaldab poldri vee reguleerimissüsteem luua soodsad tingimused ka liikidele, kes eelistavad pesitsusajal kõrgvett nagu naerukajakad, kühmnokkluiged, pütid ja ruiklased. Ala suurus, ebaühtlane reljeef ja veetaseme reguleerimise süsteem loob nn erineva niiskustasemega treppsüsteemi. Erinevatele linnuliikidele on tagatud niiskustingimuste mosaiiksus. Audru poldri looduskaitseala on logistiliselt külastajatele väga soodsas kohas ja on varustatud teede ja radadega ning rannaala on atraktiivne puhkekoht. Külastuskoormuse potentsiaalset tõusu soodustab kergesti ligipääsetav asukoht – asub nii asustuste (Pärnu linn, Audru alevik, Saulepa ja Valgeranna küla) kui ka muude populaarsete külastusobjektide (White Beach Golf ja Valgeranna suvitus- ja supluskoht) läheduses. Peale selle piirnevad alaga kaks suuremat teed: AudruValgeranna tee ja Audru-Tõstamaa-Nurmsi maantee ning ala läbib Poldri tammi tee, mis ühendab Valgeranda ja Saulepa küla. Poldri tammi tee on ka ühtlasi üks lõik ranniku matkarajast, mis on osa Euroopa pikamaarajast E9.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

19

Peale selle läbivad looduskaitseala mitmed pinnasteed, mis on läbitavad nii jalgsi, ratta kui ka mootorsõidukiga. Ala külastavad peamiselt matkajad, ratturid, jalutajad, loodusvaatlejad, kalastajad (koonduvad Nurme ja Väike-Nurme veehoidla juurde) ning puhkajad. Kõige enam on külastajaid suvehooajal looduskaitseala piiresse jääval rannaalal, kus on mitmeid isetegevuslikke omaalgatuslikke lõkke- ja telkimiskohti. Peale selle sõidetakse autodega omaalgatuslikult autodega Poldri tammi teelt alla randa. Sihipärase turismi arendamisega Valgeranna piirkonnas pigem hoitakse looduskaitseala külastus kontrolli all, arvestades ka praegust (eelkõige suveperioodil) liikluskoormust piirkonnas. Looduskaitseseaduse (LKS) § 32 lg 2 kohaselt on ka hoiualal (Pärnu lahe hoiuala) keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Seepärast tuleb lindude kaitseks rakendada asjakohaseid leevendusmeetmeid. Hoiualal ei ole võimalik kehtestada pesitsusaegseid liikumispiiranguid, kuid võimalik on antud juhul anda soovitused näiteks DP alal mürarikaste ehitustegevuste piiramiseks lindude pesitsusajal.

4.4 Tegevuse kaitsekorralduslik vajadus ning leevendavad meetmed

DP-ga kavandatud tegevuse negatiivne mõju Natura alale on välistatud.

Siiski on DP alaga piirnev Audru poldri looduskaitseala Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pärnu lahe linnualana Eestis üks olulisemaid elupaiku märgala linnuliikidele ja rahvusvahelise tähtsusega lindude kevad- ja sügisrände peatuspaik. Ala sobilikkus rändlindudele tuleneb asukohast ja keskkonnatingimustest. Looduskaitseala jääb mitme liigi rändekoridori keskmesse10. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole mõjupiirkonnas paiknevate Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks otseselt vajalik. Natura alade siseriiklikud kaitsekorrad (vt peatükk 4.4) Audru poldri looduskaitsealal ja Pärnu lahe hoiualal on piisavad alade linnustiku kaitseks, kuna võimaldavad tagada lindudele rändel peatumiseks, toitumiseks ja pesitsemiseks piisavalt soodsaid tingimusi.

Suurim ohutegur kaitstavate lindude arvukuse ja elupaikade vähenemiseks või kadumiseks Pärnu lahe linnualal on elupaikade hävimine inimtegevuse tagajärjel. Oluline ohutegur on ka häirimine ja liiklus, keskkonnareostus ja keskkonnamürgid ning poollooduslike koosluste liiga varajased hooldamis- või taastamistööd. Linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus – linnudirektiivi artikli 4 punkti 2 kohaselt on liikmesriikidel kohustus rakendada erimeetmeid direktiivi lisades nimetatud regulaarselt esinevate rändlinnuliikide, eelkõige nende liikide pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning rändepeatuspaikade, kaitseks, mis tagaks nende liikide säilimise ja paljunemise nende levikualal. Käesoleval hetkel ei ole teada, milline on kavandatavate hoonete arhitektuur. Juhul kui kavandatakse suuri klaaspindasid, tuleb arvestada, et paljud linnud ei taju klaaspinda kui takistust. Samuti rändavad paljud linnud öösiti, mistõttu on vajalik pöörata tähelepanu ka

10 Eesti Ornitoloogiaühing, 2019 „Lindude peatumisalade analüüs“

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

20

valgustuslahendusele, et tehisvalgus neid ei eksitaks. Lindude kokkupõrkeriski on võimalik vähendada juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete lahendustega. Antud asukohas tuleb hoonete arhitektuursetes lahendustes vältida suuri klaaspindu. Linnud näevad klaasilt peegelduvas taevas ja taimestikus ekslikult avarat lennuruumi. Suurte klaaspindadega hooned kujutavad ohtu linnustikule seoses kokkupõrgete võimaluse sagenemisega. Eeskätt esinevad sellised kokkupõrked lindude rände perioodidel. Vältimaks ja vähendamaks lindude kokkupõrkeid hoonetega on soovitatav kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks ja ohutuks. Selleks, et linnud klaasi märkaksid ja end ei vigastaks, tuleb kasutada vastavaid meetmeid – näiteks paremini on märgatavad valged kujutised, märgised või kardinad. Asjakohased soovitused on toodud Ornitoloogiaühingu kodulehel11. Samuti võib fassaadiklaasil kasutada mustreid, frittklaasi, mattklaasi (peegeldus 0-10%), toonitud klaasi ja klaasruudustikke. Võimalus on kasutada ka klaaspindade ees sobilikke võresid, reste, sirme, võrke, kilesid või muid sarnaseid katendmaterjale. Projekteerida klaaspinnad vähemalt 20o kaldega. Eesmärk on, et klaaspind ei peegeldaks mitte taevast, vaid maapinda. Öisel perioodil on soovituslik kasutada võimalusel hoonete pimendamist ning vältida ülespoole suunatud valgustust (nii tänavavalgustust kui hoonetele suunatud valgustust). Valguse vähendamise puhul on tegu ka energiasäästu võimalusega. Planeeringu elluviimine võib tõsta lindude kokkupõrgete ohtu hoonetega ja sellest tulenevat hukkumist piirkonnas. Suuresti sõltub lindude hukkumise tõenäosus hoonete arhitektuursest lahendusest. Nn linnusõbraliku arhitektuuriga on võimalik kokkupõrgete tõenäosust oluliselt vähendada.

4.5 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Alal maavarasid ega muid tavapäraseid loodusvarasid ei leidu.

Ehitiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Üleujutusohust tulenevalt on kavandatu elluviimiseks vajalik maapinna tõstmine nii hoonete kui teede alal. Detailplaneeringu koostamisel tuleb välja selgitada vajalik täitepinnase kogus ning materjali võimalikud tarnekohad.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoonete kasutusperioodil, kuid see on antud juhul KSH algatamise või algatamata jätmise mõistes ebaoluline.

11 https://www.eoy.ee/ET/12/33/linnud-ja-klaaspinnad

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

21

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.6 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri https://register.muinas.ee järgi alal ja lähipiirkonnas mälestised puuduvad.

Otsene või kaudne mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.7 Jääkreostus

DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringu algatamisele või kehtestamisele.

4.8 Maastik ja visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab maastikuilmet. Tegemist on samas planeerimisega perspektiivsel arendataval Valgeranna puhkealal, kus on planeeringuliste lahendustega võimalik vähendada visuaalset mõju maastikus.

2023. a juulis on Visioon Haljastus OÜ poolt koostatud „Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute haljastuse hinnang“, millega on DP põhijoonise eskiisi kootamisel arvestatud. Enamikul vaadeldaval alal kasvab suhteliselt hõre puistu, mis vaheldub lagendikega/lagedamate aladega. Varasemalt on puude kasvutihedus olnud suurem, puistut on oluliselt harvendatud. Kinnistute äärealadel on puude kasvutihedus suurem ning vaadeldava ala keskosas kasvab puid hõredamalt.

Vaadeldaval alal I väärtusklassi (väga väärtuslikke) puittaimi ei kasva. Haljastuse säilitamisel tuleks siiski prioriteediks seada võimalikult suure osa tammede säilitamist.

Oluline on lähtuda säästva arengu põhimõtetest ning keskenduda looduslähedusele (täiendav haljastus). Siis on võimalik saavutada ümbritseva loodusega sulanduv ja kõrge miljööväärtusega terviklik keskkond, kus on olulised arhitektuur, materjalikasutus ja funktsionaalsus.

4.9 Mõju pinna- ja põhjaveele

Valgeranna kämpingu KÜ-l asub olemas olev puurkaev registrikoodiga nr PRK000619712. Puurkaevu hooldusala ulatus on praegu 10 m ja mille tootlikkus on endise Eesti Geoloogiakeskuse andmetel a 300 m3/d. Kaev on rajatud 1966. a ning vett ammutatakse 60 m sügavuselt siluri veehorisondist. Puurkaev likvideeritakse ja veevarustus tagatakse ühisveevõrgu baasil.

12 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1101326092

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

22

Reoveekäitlus lahendatakse DP koostamise käigus. Praegu kehtiva „Valgeranna puhkeala detailplaneeringuga“ on ette nähtud Valgeranna kämpingu KÜ hoonestamine, arvestades et piirkonna reovesi juhitakse Pärnu linna reoveepuhastusjaama. Ajutise lahendusena saab vajadusel kasutada reoveekogumiskaeve. Piirkonnas ei ole võimalik kasutada väga suuri kogumiskaeve selle tõttu, et põhjavesi on madalal. Teine võimalus on kanalisatsiooni survetrass kohe välja ehitada DP ala arendaja poolt. Hetkel on teada, et Valgeranna kämpingu arendaja on valmis oma kuludega välja ehitama ka arendusalast välja jäävad torustikud (veetrass ja survekanalisatsioon) ning üle andma Pärnu linna vee-ettevõtjale aktsiaseltsile Pärnu Vesi.

Alal on tõenäosus kõrge merevee taseme korral üleujutuse tekkeks, mille leevendamiseks nähakse ette vajalikud meetmed. Tuleb rakendada strateegiliste planeerimisdokumentidega ette nähtud meetmeid vajalikus ulatusest. Üleujutusohust tulenevalt on kavandatu elluviimiseks vajalik maapinna tõstmine nii hoonete kui teede alal.

Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik.

Normaaltingimustes ei kaasne DP elluviimisel olulist mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjavee režiimile.

4.10 Müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Planeeringualal ei ole välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ette näha.

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses häiringut, kuid see mõju on lühiajaline. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) ebaoluline. Kinnistute valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid perspektiivse puhkemajanduse ala (ärimaa) (turva)valgustust ei saa pidada negatiivseks keskkonnamõjuks.

Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi mõjusid.

4.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust, kui planeerimisel ja ehitamisel arvestatakse võimaliku üleujutusohuga.

4.12 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Varem piirkonnas kavandatud muude arendustega koos ei ole oodata seonduvat olulist mõjude kumuleerumist või koosmõjude esinemist. Uusi arendusi ei ole hetkel teada.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

23

Detailplaneeringus seatakse alale konkreetsed keskkonnatingimused.

4.13 Sotsiaal-majanduslikud jm tingimused

Lisaks juba olemasolevale kavandatakse kaasaegsema kontseptsiooniga majutusasutusi koos täiendava kaubandus-, toitlustus- ja teenindusfunktsiooniga hoonetega, et võimaldada lisaks majutusele pakkuda ka muid teenuseid nii sise- kui välisturistile.

Ka avalikkusele luuakse kaasaegne, kvaliteetne ja kasutajasõbralik puhkeruum. Planeeritud hoonete vahelised õuealad jäävad avalikku kasutusse ning neid ei piirata aiaga. Õuealade jalgteed ühendavad omavahel rannaala ja puhke- ning majutusalad. Avalik rannaala korrastatakse, alale nähakse ette aktiivset vaba aja veetmist toetavaid tegevusi ning promenaad.

Puhkemajandusega kaasneb teatav tööhõive, mis toetab samuti piirkonna arengut.

DP elluviimine võimaldaks välja ehitada perspektiivse reoveekanalisatsiooniühenduse, mis võimaldab kogu piirkonna edasist arengut.

DP algatamise eelselt ei ole teada ka kaudseid pikaajalisi ebasoodsaid mõjusid keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, mis tingiksid KSH algatamise vajaduse.

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju ei ole ette näha.

4.14 Piiriülene keskkonnamõju

Piiriülest keskkonnamõju ei esine.

4.15 Detailplaneeringu tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (MKP, ÜP), siis tuleb kaaluda KSH-d, mida on ka tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Samuti tuleb rakendada edasises DP koostamise menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

KSH eelhinnangu keskseks eesmärgiks on asjakohaste strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates. Lähtuvalt hinnatava detailplaneringu sisust ei oma antud DP olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

24

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Planeeringulahendus ei vasta täies mahus kõrgemalseisvale strateegilisele dokumendile (Audru valla üldplaneering) kehtiva Läänemere ehituskeeluvööndi osas, kuid vastab maakasutuse juhtotstarbe (ärimaa) osas.

Ilma ehituskeeluvööndit vähendamata antud asukohas lähemale kui 200 m merest uusi hooneid püstitada ei saa. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda ainult Keskkonnaameti nõusolekul). Seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse osas saab Keskkonnaamet võtta pärast detailplaneeringu planeerimisseaduse kohast vastuvõtmist ning Keskkonnaametile esitamist. Ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamise taotlemisel tuleb kohalikul omavalitsusel selgitada planeeringus ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Detailplaneeringu koostamisega ei kaasne õigustatud ootust ehituskeeluvööndi vähendamise menetlemisel positiivse tulemuse (ehituskeeluvööndi vähendamise) saamiseks. Detailplaneeringu elluviimise võimalus kalda ehituskeeluvööndis sõltub eelkõige kalda kaitse eesmärkidest kuid ka detailplaneeringu lahendusest.

Piiratud ehitusõigusega ala kinnistu omanik ei saa omandiõiguse puutumatusele tuginedes eeldada, et avalikes huvides seatud piirangut peab olema igal juhul võimalik tema kasuks muuta. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile ning lubatud vaid põhjendatud vajaduse (mitte võimaluse) korral.

Keskkonnaamet on siiski varem avaldanud arvamust13, et kuna Valgeranna rannaala näol on tegemist suure avaliku huviga piirkonnaga, kus on ajalooliselt asunud puhkekompleks, siis peab Keskkonnaamet antud piirkonnas ehituskeeluvööndi vähendamist võimalikuks.

Tegemist on mereäärse võimaliku üleujutusohuga alaga, kuid sellega seoses puuduvad muud olulised kriteeriumid, mis detailplaneeringu ellurakendamisel kujutaks endast olulist negatiivset mõju keskkonnale, mis omakorda eeldaks KSH algatamist. Detailplaneeringualal tuleb järgida kõrgema taseme strateegiliste planeerimisdokumentidega määratud meetmeid ohu maandamiseks. Üleujutusohust tulenevalt on kavandatu elluviimiseks vajalik maapinna tõstmine nii hoonete kui teede alal. Detailplaneeringu koostamisel tuleb välja selgitada täitepinnase kogus ning materjali võimalikud tarnekohad.

DP puhul on tegemist uue infrastruktuuri ja puhkekeskuse kavandamisega ning KSH eelhinnangu vajadus tulenes muuhulgas määruse nr 224 § 13 punktidest 2 ja 8 ning § 14 punktist 2. Eelhindamine on eelkõige ennetusmeede avaliku huvi korral ja oma sisus nagunii vajalik omavalitsuse poolt DP algatamisel igati kaalutletud otsuse tegemisel.

KSH vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus.

13 Vt Keskkonnaameti kiri 25.06.2020 nr 6-2/20/10117-2

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

25

DP alal on võimalik rakendada meetmeid mürarikaste ehitustegevuste piiramiseks lindude pesitsusajal ning arhitektuurseid lahendusi ja täiendavaid meetmeid lindude kokkupõrkamise vähendamiseks hoonete klaaspindadega (vt peatükid 4.3 ja 4.4). Täpsemad meetmed töötatakse välja DP koostamise käigus.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel esialgse eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

4) planeeringuala piirneb Natura 2000 võrgustiku aladega, kuid puudub negatiivne mõju Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele;

5) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist, mis tooks kaasa ülenormatiivsete tasemete esinemise;

6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

7) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detaiplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning ka võimalikule üleujutusalale uute hoonete rajamist hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab detailplaneeringu edasises menetluses arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 p 5 mõistes. Seda olenemata sellest, kas planeeringu menetlemisel viiakse läbi KSH või mitte. Asjakohaste mõjude hindamine14 on vajalik, et luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku,

14 https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/moju

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

26

pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava elukeskkonna kujunemiseks. Lisaks peab kavandatu soodustama keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

Õigusaktidega ei ole sätestatud menetlus- ega sisunõudeid asjakohaste mõjude hindamiseks15. Seega on seadusandja jätnud planeerimisalase tegevuse korraldaja otsustada, mida, millal ja kuidas ta iga kord neid hindab, välja arvatud juhul kui algatatakse KSH.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida DP algatamisotsuse eelnõu ja eelhinnangu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt jt. Keskkonnaamet on oma seisukoha andnud kirjaga 21.02.2024 nr 6-2/24/2122-2, millega on KSH eelhinnangu täiendamisel varem arvestatud.

15 https://planeerimine.ee/docs/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/asjakohaste- mojude-nimistu

Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute DP KSH eelhinnang

27

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Pärnu maakonna planeering 2030+

Audru valla üldplaneering (2010.a)

Koostamisel Pärnu linna üldplaneering 2035+ (algatatud Pärnu linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 63)

Pärnu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2022-2036

https://www.envir.ee/et/uleujutused

Valgeranna puhkeala detailplaneering (2000.a)

Seadused, määrused:

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)

Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur): https://eelis.ee

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

OÜ Sunny Assets ja OÜ Palmirand on esitanud Pärnu Linnavalitsusele Valgeranna külas

Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärgiga

jagada ca 10,58 ha suurune planeeritav maa-ala ärimaa-, üldkasutatava maa ja transpordimaa

sihtotstarbega kruntideks ning määrata ehitusõigus hoonestamiseks. Lisaks on detailplaneeringu

ülesandeks määrata üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise ja vajalike tehnovõrkude rajamise põhimõtteline lahendus.

Planeeringuala hõlmab Valgeranna kämpingu, Augusti ja osaliselt riigiomandis olevat

maatulundusmaa sihtotstarbega Laheselja katastriüksust ning ümbritsevat maa-ala.

Piirkonda on kehtestatud Audru Vallavolikogu 06.04.2000 otsusega nr 45 „Valgeranna puhkeala

detailplaneering”, mis hõlmab sealhulgas Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistut. Kehtiva

Audru valla üldplaneeringu (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19) järgi

asub planeeritav ala reserveeritud ärimaal (B).

Detailplaneeringuga kavandatakse uut puhkemajanduspiirkonda ning selle teenindamiseks

vajalike tehnovõrkude (teed, elekter, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid jms) rajamist. Seetõttu on

tegemist ka infrastruktuuri rajamisega ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) eelhinnangu vajadus tuleneb lisaks KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning VV 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktidest 2 ja 8 ning § 14 punktist 2

(väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja

veetmise rajatiste ehitamine).

Detailplaneeringu KSH vajaduse välja selgitamiseks koostati KeHJS § 33 lõigetes 3 – 5 esitatud

kriteeriumitel põhinev Valgeranna külas Valgeranna kämpingu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu on koostanud LEMMA

OÜ (täiendatud aprill 2024).

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud ja koostöötegijad 26.09.2024 nr 8-4/11687-6

Valgeranna külas Valgeranna kämpingu ja Augusti

kinnistute ning nende lähiümbruse detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine

Detailplaneeringu algatamise eelnõu, planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang esitatakse arvamuse avaldamiseks isikutele, kelle õigusi või

huve võib planeering puudutada ja isikutele, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb.

2

Siinkohal esitab Pärnu Linnavalitsus Teile ettepanekute ja arvamuste avaldamiseks „Valgeranna

külas Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute ning nende lähiümbruse detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ korralduse

eelnõu.

……………..

EELNÕU

PÄRNU LINNAVALITSUS

KORRALDUS

Pärnu oktoober 2024 nr

Valgeranna külas Valgeranna kämpingu ja Augusti

kinnistute ning nende lähiümbruse detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise mittealgatamine

OÜ Sunny Assets ja OÜ Palmirand on esitanud Pärnu Linnavalitsusele Valgeranna külas

Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärgiga

jagada ca 10,58 ha suurune planeeritav maa-ala ärimaa-, üldkasutatava maa ja transpordimaa

sihtotstarbega kruntideks ning määrata ehitusõigus hoonestamiseks. Lisaks on detailplaneeringu

ülesandeks määrata üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise ja vajalike tehnovõrkude rajamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritav maa-ala asub Valgeranna külas Pärnu lahe põhjakaldal Valgeranna golfiväljaku

läheduses. Planeeringuala põhjapoolseks piiriks on poldritamm ja lõunapiiriks meri.

Planeeringuala hõlmab Valgeranna kämping (kat. tunnus 15904:003:0527), Augusti (kat. tunnus

15904:003:0809) ja osaliselt riigiomandis olevat 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Laheselja

katastriüksust (16001:001:0423) ning ümbritsevat maa-ala.

Maa-ameti kaardirakenduse andmete põhjal on Valgeranna kämpingu katastriüksuse pindala

7,42 ha ja maakasutuse sihtotstarve on 100% ärimaa. Kaardirakenduse info põhjal on metsamaad

kõlvikuliselt 3,24 ha ja muud maad 4,18 ha. Augusti katastriüksusel pindala on 3,16 ha ja

maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Metsamaad on kõlvikuliselt 1,47 ha, ja

muud maad 1,68 ha. Planeeringuala suurus on ca 14,1 ha.

Valgerand on läbi aastate olnud populaarne suvitus ja supluskoht, mille rannaosa avaneb otse

lõunasse ja on põhja poolt kaitstud metsaga. Valgerannas on arendatud puhkemajandust 1930-

ndatest aastatest, mistõttu on see tuntud ja teada nii Pärnumaa elanikele kui ka kaugemalt

tulevatele puhkajatele. Oma nime on ta saanud pika lõunasse avaneva mere äärse valge liivariba

järgi, plaaži pikkus on ca 4 km.

Enamikul planeeringu alal kasvab suhteliselt hõre puistu, mis vaheldub lagendikega/ lagedamate

aladega. Varasemalt on puude kasvutihedus olnud suurem, puistut on planeeritaval alal oluliselt

harvendatud. Kinnistute äärealadel on puude kasvutihedus suurem ning vaadeldava ala keskosas

kasvab puid hõredamalt.

Valgeranna kämpingu kinnistul on varasemalt asunud puidust kämpingud ja telkmajad, mis on

tänaseks valdavalt hävinenud, vaid kohvikuhoone (varasem ümberehitatud söökla) on säilinud.

Ehitisregistri andmetel asub Valgeranna kämping kinnistul 1-korruseline söökla ehitiselause

pinnaga 356 m2. Augusti kinnistu on hoonestamata.

Kontaktvööndi alas, planeeringualast idas, teisel pool Doberani teed, asuvad ärimaa ja

ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega katastriüksused, mis on hoonestatud kuni 2-korruseliste

hoonetega. Seal asub hulgaliselt avalikkusele suunatud puhkeotstarbelisi ehitisi: Doberani

3

Rannamaja, külalistemajad, Valgeranna Seikluspark, Valgeranna vaateplatvorm ja Valgeranna

Disc Golf, õpilasmaleva hooned. Peagi on piirkonda valmimas padeliväljak. Planeeringualast

kirdesse jääb Valgeranna golfiväljak ja läände Audru poldri looduskaitseala.

Vabariigi Valitsuse 10.10.2014 määrusega nr 160 „Audru poldri looduskaitseala moodustamine

ja kaitse-eeskirjaga" on kaitse alla võetud Põldeotsa ja Valgeranna külades ning Audru alevikus

Audru poldri piirkond, mille eesmärk on säilitada, taastada ohustatud ja haruldaste linnuliikide

elupaiku ning rändlindudele sobivaid peatumis- ja toitumisalasid.

Piirkonnas on mitu looduskaitsealust ala: läänes Audru poldri looduskaitseala, mere poolt Pärnu

lahe hoiuala, idas kaugemal ka Valgeranna hoiuala. Kaitstavate alade eesmärkideks on säilitada

Valgeranna maastik, mis on tuntud oma kaunite valgete luidete poolest, ning taastada ohustatud

ja haruldaste linnuliikide elupaigad ning rändlindudele sobivad peatumis- ja toitumisalad.

Planeeringualaga piirnev Audru poldri looduskaitseala, mis kuulub Natura 2000

võrgustikku Pärnu lahe linnualana, on Eestis üks olulisemaid elupaiku märgala

linnuliikidele ja rahvusvahelise tähtsusega lindude kevad- ja sügisrände peatuspaik. Ala

sobilikkus rändlindudele tuleneb asukohast ja keskkonnatingimustest. Looduskaitseala

jääb mitme liigi rändekoridori keskmesse.

Planeeringualast läänes ja põhjas asub transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus, kus asub

Poldri tammi tee. Paralleelselt teega asub planeeringualal kuivenduskraav.

Planeeringualal kehtivad järgnevad kitsendused:

• veekogu kallasrada;

• ranna veekaitsevöönd 20 m (Veeseadus);

• ranna ehituskeeluvöönd 100 m (Looduskaitseseadus): Looduskaitseseaduse järgi ulatub

metsamaal ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndini ehk antud asukohas 200 m;

• ranna piiranguvöönd 200 m (Looduskaitseseadus);

• vastavalt maa-ameti üleujutusala kaardirakendusele jääb planeeringuala üleujutusohuga alale:

- esinemistõenäosus 1 kord 10 aasta jooksul (üleujutuse abs +2,2 m);

- esinemistõenäosus 1 kord 100 aasta jooksul (üleujutuse abs +3,0 m);

- esinemistõenäosus 1 kord 1000 aasta jooksul (üleujutuse abs +3,082 m).

Üleujutusega seotud risk on üleujutuse esinemise tõenäosus koos üleujutusest põhjustatud

võimalike kahjulike tagajärgedega inimese tervisele, varale, keskkonnale, kultuuripärandile ja

majandustegevusele.

Planeeringualale ulatuvad elektripaigaldiste kaitsevööndid.

Piirkonda on kehtestatud Audru Vallavolikogu 06.04.2000 otsusega nr 45 „Valgeranna puhkeala

detailplaneering”, mis hõlmab sealhulgas Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistut.

Kehtestatud detailplaneeringuga planeeriti kämpinguid ja selle juurde kuuluvat hoonestust ning

vabaaja veetmise võimalusi. Planeeringu kohaselt on kinnistute hoonestamine ette nähtud äri- ja

puhke- ning majutushoonetega lisaks haljasalale ja supelrannale.

Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on Valgeranna rand määratud avalikuks supelrannaks.

Tänaseks ei ole kehtiva detailplaneeringu alusel Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistutel läbi

viidud maakorralduslikke toiminguid, kruntimisi ega kinnistute moodustamisi, ei ole ehitatud

planeeritud kämpinguid.

Kehtiva Audru valla üldplaneeringu (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr

19) järgi asub planeeritav ala reserveeritud ärimaal (B). Üldplaneeringus reserveeritud ärimaale

võib rajada ainult ärimaa sihtotstarbega haakuvaid hooneid ja rajatisi nagu bürood, laod, tanklad,

autoremondi töökojad, kauplused jt kaubandus-, ning teeninduspinnad, majutuse-,

meelelahutuse- ja söögikohad ning keskkonnaohutu väiketootmine.

4

Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Audru valla üldplaneeringu

kohaselt on peamise puhkeala arendamise alana ette nähtud Valgeranna ja Audru vahelist

piirkonda. Osavallal on 23 km pikkune merepiir, millest ligi 4 km on valge liivaga kaetud

rannariba, suvitus- ja supluskoht Valgerand, oma laugja, liivaranna ning männimetsaga. Ka

Audru valla üldplaneeringuga on Valgerand määratud avalikuks supelrannaks.

Üldplaneeringuga on sätestatud põhimõte, et säiliksid toimivad rohekoridorid ja väärtuslik

loodus. See tagab väärusliku elukeskkonna ja kohalike puhkamisvõimaluste säilimise arvestades

elanike ja külaliste vajadusi.

Üldplaneeringu järgi asub Valgeranna puhkeala perspektiivsel reoveekogumisalal ja ette on

nähtud ala ühendada Audru-Pärnu survekanalisatsiooniga, vastavalt ÜP koostamise ajal kehtinud

Audru valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale. Vastavaid investeeringuid ei ole ette

nähtud Pärnu arengukavas aastani 2035 ega koostavas Audru osavalla investeeringute kavas

2024-2028.

Pärnu maakonna planeeringuga (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/74) tehakse ettepanek nimetada Pärnumaa kaheksa väärtuslikku maastikku Eesti

rahvusmaastikeks, sealhulgas ka väärtuslik Audru – Valgeranna maastik. Valitud maastikud on

unikaalsed, tuntud nii Eestis kui ka kaugemal ning väärivad kõrgendatud tähelepanu.

Maakonnaplaneeringu järgi asub detailplaneeringu ala Audru – Valgeranna väärtuslikul

maastikul A27, mis hõlmab Audru aleviku, Valgeranna ja selle vahele jääva madala Audru

poldri.

Maakonnaplaneeringuga määratud rannikuvööndi puhkealade hulka kuuluvad kuurordi- ja

suvituslinn Pärnu ja seda ümbritsev puhkepiirkond, kuhu kuulub teiste seas ka Valgerand.

Kasutustingimustena soositakse puhkealadel puhkemajandusliku ja ökoturismiga seonduvaid

tegevusi. Pärnumaa puhkealad on seotud mere, rannikumaastike, metsade ja rabade, kaitsealade

ja teiste looduskaunite kohtadega. Maakondlikud puhkealad on kavandatud selleks, et maakonna

elanikud, külalised ja turistid saaksid neid avalikult kasutada erinevateks vabaaja harrastusteks.

Pärnu maakonnaplaneering sätestab, et Pärnu kui Eesti suvepealinna külastusperioodi tuleb

pikendada loomemajanduse, rahvusvahelistumise ja maakonna loodus- ja kultuuripärandiga

tervikuks väärtusahelaks lõimimise abil. Suuri jõupingutusi tuleb teha taastusravi võimaluste

mitmekesistamiseks ja nende rahvusvaheliseks turundamiseks. Vee-äärsed alad tuleb siduda

avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi.

Algatatava Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute detailplaneeringuga soovitakse lisaks

Valgeranna kämpingu kinnistule anda ehitusõigus Augusti kinnistule. Soovitakse rajada

kaasaegsema kontseptsiooniga majutusasutusi koos kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa kasutamise sihtotstarbega, et oleks võimalus lisaks majutusele pakkuda muid teenuseid,

rajatakse rannapromenaad. Eesmärk on luua kaasaegne, kvaliteetne ja kasutajasõbralik

puhkekeskkond.

Piirkond on sobilik majutusteeninduse pakkumiseks, on olemas hea infrastruktuur, on hea

ühendus sotsiaalobjektidega, puhkamisvõimaluste olemasolu – puhke-virgestusala,

loodusekeskne keskkond.

Avalik rannaala korrastatakse, alale nähakse ette aktiivset vaba aja veetmist toetavaid tegevusi.

Promenaad võimaldab inimestel nautida merevaadet ja jalutada mööda rannajoont.

Rannaala teenindamiseks kavandatakse rannakohvik, mis nähakse ette olemasoleva

kohvikuhoone kohal.

Majutus- ja taastusravi asutuste rajamine mereäärsesse piirkonda toob kaasa ala aktiivsema

kasutuse ning aitab edendada turismi. Samal ajal säilitatakse ranna- ja promenaadiala avalikuks

kasutamiseks kättesaadavus ning mitmekesistatakse seal pakutavaid teenuseid. Kokkuvõttes loob

mereäärase majutus- ja taastusravi asutuste rajamine tasakaalustatud keskkonna, mis ühendab

ärilise tegevuse, mereäärse promenaadi ja avalikult kasutatava rannaga.

5

Koostatava detailplaneeringuga nähakse alale ette uute majutushoonete ja avaliku kasutusega

puhkeala rajamist koos taastusravi võimaluste mitmekesistamisega.

Planeeringuala kruntide kasutamise otstarbeks kavandatakse majutushoone maa (ÄM);

kaubandus-, toitlustuse-, teenindushoone maa (ÄK), kultuuri- ja puhkerajatiste maa (PK);

turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa (PT); virgestusmaa (P); supelranna maa (PR); haljasala

maa (HP); tee ja tänava maa (LT) maakasutusega funktsioonid.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang

Detailplaneeringuga kavandatakse uut puhkemajanduspiirkonda ning selle teenindamiseks

vajalike tehnovõrkude (teed, elekter, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid jms) rajamist. Seetõttu on

tegemist ka infrastruktuuri rajamisega ning KSH eelhinnangu vajadus tuleneb lisaks KeHJS § 6

lõike 2 punktist 10 ning VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13

punktidest 2 ja 8 ning § 14 punktist 2 (väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri,

hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine).

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 12, 19 ja p 22 kohaselt

käsitletav turismimajanduse, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamisena või muu tegevusena,

mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 prim 2 kohaselt on

keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara.

Detailplaneeringu KSH vajaduse välja selgitamiseks koostati KeHJS § 33 lõigetes 3 – 5 esitatud

kriteeriumitel põhinev Valgeranna külas Valgeranna kämpingu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu on koostanud LEMMA

OÜ (täiendatud aprill 2024).

Eelhinnangus kirjeldatakse detailplaneeringuga kavandatavat, analüüsitakse vastavust kehtivatele

õigusaktidele ja seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega, arvestades nende

kehtestamise tasandit.

Eelhinnangus analüüsiti võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid ja teemasid:

kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele; kaitstavad

loodusobjektid; tegevuse kaitsekorralduslik vajadus ning leevendavad meetmed; loodusvarade

kasutamine, jäätme- ja energiamahukus; mõju kultuuriväärtustele; jääkreostus; maastik ja

visuaalne mõju; mõju pinna- ja põhjaveele; müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus;

avariiolukordade esinemise võimalikkus; lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude

kumuleerumine; sotsiaal-majanduslikud jm tingimused; piiriülene keskkonnamõju.

Eelhindamise tulemuste alusel jõuti järeldustele:

• detailplaneeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele

tingimustele ja veerežiimile;

• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

ette näha DP realiseerimisel esialgse eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist

negatiivset keskkonnamõju;

6

• planeeringualal ei paikne teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid,

Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

• planeeringuala piirneb Natura 2000 võrgustiku aladega, kuid puudub negatiivne mõju Pärnu

lahe linnuala kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele;

• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu

ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist, mis tooks kaasa ülenormatiivsete tasemete esinemise;

• detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

• planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lisaks on eelhinnangus loetletud leevendavad meetmed planeeringulahenduse väljatöötamiseks

ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks järgmiselt:

• Käesoleval hetkel ei ole teada, milline on kavandatavate hoonete arhitektuur. Juhul kui

kavandatakse suuri klaaspindasid, tuleb arvestada, et paljud linnud ei taju klaaspinda kui

takistust. Samuti rändavad paljud linnud öösiti, mistõttu on vajalik pöörata tähelepanu ka

valgustuslahendusele, et tehisvalgus neid ei eksitaks. Lindude kokkupõrkeriski on

võimalik vähendada juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete

lahendustega. Linnusõbraliku arhitektuuriga on võimalik kokkupõrgete tõenäosust

oluliselt vähendada.

• Detailplaneeringu elluviimine muudab maastikuilmet. Tegemist on samas planeerimisega

perspektiivsel arendataval Valgeranna puhkealal, kus on planeeringuliste lahendustega

võimalik vähendada visuaalset mõju maastikus.

Samuti tuleb rakendada edasises DP koostamise menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes

õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kokkuvõttes järeldatakse, et planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste

loetellu.

Seega KSH läbiviimine Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute detailplaneeringu koostamisel

ei ole eeldatavalt vajalik, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju.

KeHJS §22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise

ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus

lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust

ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Ehituskeeluvöönd

Algatatav Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute ning nende lähiümbruse detailplaneering

asub korduva üleujutusohuga alal, ranna ehituskeeluvööndis, -piiranguvööndis, ja -

veekaitsevööndis.

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 sätestab ranna ja kalda kasutamise kitsendused,

milleks on ehituskeelu-, piirangu- ja veekaitsevööndid. LKS 38 lõike 1 punkti 2 kohaselt on

rannal ehituskeeluvöönd laiusega 100 m, ning LKS § 37 lõike 1 punkti 1 kohaselt on ranna

7

piiranguvööndi laiuseks 200 m. Lisaks tuleb arvestada LKS § 38 lõikega 2, mille kohaselt ulatub

ehituskeeluvöönd rannal ja metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ranna või kalda

piiranguvööndi piirini.

Metsaseaduse § 3 lõike 2 kohaselt on metsamaa maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest

nõuetest:

1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse;

2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt

1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.

Nii Valgeranna kämpingu kui ka Augusti kinnistu, asuvad valdavas enamuses metsamaal, ning

seal ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini (200 m kaugusele). Ranna piiranguvööndis

on keelatud lageraie.

Detailplaneeringu algatamise taotlusega soovitakse teha ettepanek kehtiva Audru valla

üldplaneeringu muutmiseks Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise osas.

Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel

tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Eelhinnanguga on analüüsitud võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid ja teemasid,

kuid eelhinnangus ei ole käsitletud üleujutusalast tingitud ja ehituskeeluvööndi vähendamisega

seotud mõjusid ega põhjendatud ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkust.

Audru valla üldplaneeringus loetakse korduva üleujutusega ala piiriks 1,0 m samakõrgusjoon

mererannal. Alal kehtib Audru vallavolikogu 06.04.2000 a otsusega nr 45 kehtestatud

Valgeranna puhkeala detailplaneering, mille kehtestamise hetkel arvestati mere ranna

ehituskeeluvööndit veepiirist, täna arvestatakse korduva üleujutusega ala piirist.

Ehituskeeluvööndit alal kehtiva detailplaneeringuga varasemalt vähendatud ei ole.

LKS § 37 lõike 2 kohaselt on ranna piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk vee ja

pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis valik- ja turberaie

tegemisel tuleb arvestada LKS-i lisas sätestatud tingimustega, lageraie on keelatud.

Viimastel aastatel on planeeringualal, nii raie kui ka pinnasetööde tulemusena, kõlvikulist

koosseisu märkimisväärselt muudetud. Valgeranna kämpingu kinnistul on olnud varasemalt

valdavalt metsamaa kõlvik, kuid viimase ülelennu tulemusena on maa-ameti kaardirakenduse

kohaselt sinna määratud muu maa kõlvikut enam, kui metsamaad.

Keskkonnaameti info põhjal jääb Valgeranna kämpingu katastriüksusele (15904:003:0527) kolm

metsaeraldist, millest üks (eraldis 3) jääb tervikuna ja kaks (eraldised 1 ja 2) osaliselt ranna

piiranguvööndisse.

Metsaregistri andmetel (31.03.2020 seisuga) on nendel eraldistel olnud luba aegjärkse raie

tegemiseks. Ranna piiranguvööndis on teostatud vaid aegjärkset raiet, mis ei muuda metsamaa

kõlvikulist koosseisu ega ehituskeeluvööndi ulatust. Mets jäetakse pärast aegjärgset raiet

looduslikule uuendusele.

Raie tulemusena säilib kõlvikuna metsamaa (v.a raadamisel) ja kohustuslik on metsa

uuendamine, mistõttu ei saa sinna tekkida mõni muu kõlvik peale metsamaa.

Sellest lähtuvalt tuleb ehituskeeluvööndi ulatust arvestada 2019. aasta põhikaardi kõlvikute

koosseisu järgi.

Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistul kehtib metsaseadus ja sellest tulenevalt metsa

uuendamise kohustus.

8

Ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) piirangu eesmärk on vältida ehitustegevust veekogude rannal

ja kaldal. EKV vähendamist võib lubada vaid siis, kui EKV-s on võimalik ehitada ranna ja kalda

kaitse-eesmärke kahjustamata, seega ehitamist ei kavandata taimekooslustel, alal on juba

seaduslikul alusel ehitatud ehitised, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub

vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, ehitiste

lisandumisel ei muutu olemasolev maastikupilt, välistatud on inimtegevusest põhjustatud

reostuse kandumine pinnaja põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs veekogule ja vaba

liikumine kallasrajal, arvestatakse kalda ja ranna eripära jm.

Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemise käigus küsis Pärnu linnavalitsus

keskkonnaameti seisukohta, kas kõnesolevas Valgeranna piirkonnas ehituskeeluvööndi

vähendamiseks on vajadus ja perspektiivne võimalus.

Keskkonnaamet on selgitanud oma 21.02.2024 kirjaga nr 6-2/24/2122-2, et EKV vähendamise

üle otsustamine on pikk ja kaalutlemist nõudev protsess, mis nõuab mitmete erinevate asjaolude

uurimist.

Detailplaneeringu koostamisega ei kaasne õigustatud ootust ehituskeeluvööndi vähendamise

menetlemisel positiivse tulemuse (ehituskeeluvööndi vähendamise) saamiseks. Detailplaneeringu

elluviimise võimalus kalda ehituskeeluvööndis sõltub eelkõige kalda kaitse eesmärkidest, kuid

ka detailplaneeringu lahendusest. Piiratud ehitusõigusega ala kinnistu omanik ei saa

omandiõiguse puutumatusele tuginedes eeldada, et avalikes huvides seatud piirangut peab olema

igal juhul võimalik tema kasuks muuta. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine

üldkehtivale normile ning lubatud vaid põhjendatud vajaduse (mitte võimaluse) korral.

Ajalooliselt on Augusti kinnistu olnud hoonestamata. Valgeranna kämpingu kinnistul on

käesoleval hetkel rannakohviku hoone ning ajalooliselt on seal olnud kolmnurksed

kämpinguhooned, mis valdavalt hävisid 2005. aasta jaanuaritormi järgselt. Seega teataval

määral on planeeringualal olnud inimmõju, kuid kavandatav maht on oluliselt suurem ja

seega ka selle mõju ranna kaitse eesmärkidele negatiivsem ja ajas kumuleeruv.

Muutuvates kliimaoludes tuleb arvestada ekstreemsemate tormide sagenemisega ja sellest

põhjustatud tormilainetuse ja kõrge mereveetasemega. Üleujutusohust tulenevalt on kavandatu

elluviimiseks vajalik maapinna tõstmine nii hoonete kui teede alal, mis näitab, et

ehitustegevuseks valitud asukoht ei arvesta ranna eripära. Maapinna tõstmine muul eesmärgil kui

haljastuseks (kuni 30 cm) liigitub samuti ehitustegevuse alla, mis ei ole ehituskeeluvööndis

lubatud.

Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus kaaluda üldist ja erahuvi ning mõistlikul viisil kaitsta

avalikke huve. Haldusorganile on antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate

otsustuste vahel. Haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vältides

üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi protsessis osalejatele ja menetlejatele.

Seega on planeerimisseadusega antud kohalikule omavalitsusele kaalutlusõigus – kas algatada

üldplaneeringu kohane või üldplaneeringut muutev detailplaneeringu koostamine.

Eelöeldut kokkuvõttes on mitmeid asjaolusid, mis ei toeta EKV vähendamist. EKV-s ehitamine

kahjustab pöördumatult looduskoosluseid ning planeeringlahendus ei arvesta ei ranna, metsamaa

ega väärtusliku maastiku eripära.

Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine ja inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine ning sellest tulenevalt ei saa omandipõhiõigus ja ettevõtlusvabadus olla

olulisem metsamaa maastiku ja kalda kaitse eesmärkidest.

9

Alal on tugev ja oluline avalik huvi ja kõrge ootus nii kalda kasutamise kui ka ehitiste sobitumise

osas, mistõttu on oluline, et kinnistule antav ehitusõigus on läbimõeldud ja arvestab asukoha

valikuga. Seega näebki planeeringu koostamise korraldaja, et planeeringuala saab hoonestada

sobivate hoonetega nõnda, et see täiendab ääristavat puhkeala ning loob piirkonnas

lisandväärtust ka ilma ehituskeeluvööndit vähendamata.

Lähtudes eelnevast ja keskkonnaameti seisukohast ei pea Pärnu Linnavalitsus Valgeranna külas

Augusti ja Valgeranna kämpingu kinnistutel ranna ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi (200m)

vähendamist põhjendatuks ega vajalikuks. Pärnu linnal on kohustus hoida elurikkust ja säilitada

väärtuslikke maastikke, need on inimese tervise, heaolu ja jätkusuutliku majanduse aluseks.

Detailplaneeringualal tuleb järgida kõrgema taseme strateegilisi planeerimisdokumente, mis on

andnud hinnangu maastiku väärtustele, pakuvad esteetilist naudingut ja neid väärtusi tuleb

säilitada.

Detailplaneeringu algatamise eelnõu, planeeringu lähteseisukohad ja KSH eelhinnang esitatakse

arvamuse avaldamiseks isikutele, kelle õigusi või huve võib planeering puudutada ja isikutele,

kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Detailplaneering koostatakse koostöös

valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 125 lg 1, § 128 lg 1, § 129 lg 1, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018

määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 ja p 3

alusel ning arvestades OÜ Palmirand 21.12.2023 avaldust

1. Algatada Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämpingu ja Augusti kinnistute ning

nende lähiümbruse detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on selgitada planeeringualale sobivaim ehitusõigus,

arhitektuursed ja ehituslikud tingimused ning määrata liikluskorralduslikud (sh turvaline

jalakäijate ja kergliiklejate läbipääs) põhimõtted, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Eesmärgiks on Valgeranna puhkeala võimaluste mitmekesistamine mereäärse virgestusala,

puhkemajanduse, tervise edendamise ja ettevõtluse jätkusuutlikuks arenguks rannikuäärses

looduskeskkonnas kookõlas kultuuripärandiga ja maastikku väärtustades.

Detailplaneering koostatakse Audru valla üldplaneeringu kohasena.

1.1. Hoonestus planeeritakse Audru – Valgerand väärtusliku maastiku alale. Valgerannas on

arendatud puhkemajandust 1930-ndatest aastatest, mistõttu on see tuntud ja teada nii kohalikele

kui ka kaugemalt tulijaile. Seetõttu on piirkonnas kõrgendatud ootused arhitektuursele

lahendusele. Planeeringualale parima tervikliku ruumilise lahendus leidmiseks tuleb läbi viia

kavandatava hoonestuse kutsutud arhitektuurivõistlus (vähemalt kolme osalejaga), mille žüriis

peavad osalema ka linnavalitsuse esindajad. Arhitektuurivõistluse tingimused tuleb

kooskõlastada linnavalitsusega.

1.2. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb käsitletavate maa-üksuste kohta läbi

viia maastikuarhitekti või samavõrd pädeva spetsialisti poolne maastikuväärtuste hinnang

(kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus, identiteediväärtus ja esteetiline

väärtus).

1.3.Koostada asjakohaste mõjude hinnang, mis hõlmab planeeringu elluviimisega kaasnevate

asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduva mõju

hindamine. Asjakohaste mõjude hindamine on vajalik, et luua eeldused ühiskonnaliikmete

vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu,

10

maakasutuse, kvaliteetse, sh tervist ja turvalisust toetava keskkonna kujunemiseks. Kavandatu

peab soodustama keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt

jätkusuutlikku arengut. Arvestada kumulatiivseid mõjusid.

2. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste lähteseisukohtadega:

2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku ning

kaasatavate huvidega. Oluline on planeeringulahenduse sidusus lähialaga ning kontaktala

perspektiivsete arengusuundadega. Planeeringulahendus peab olema proportsionaalne piirkonna

tasakaalustatud ruumilise arengu suundadega.

Planeeringu algatamise eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna protsessi käigus peab kohalik

omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta detailplaneeringu algatamisel

püstitatud eesmärke.

2.2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobituma

keskkonda ja väärtustama ümbritsevat ruumi. Hoonete asukoha valikul tuleb arvestada

ranna ehituskeeluvööndisse ja ranna piiranguvööndisse seatud kisendustega. Ehitamine ei ole

lubatud piiranguvööndis olevale metsamaale.

Hoonestust kavandades tuleb hinnata nende omavahelise paigutuse ja hoonete orientatsiooni

sobivust konkreetses ümbruses. Hoonete asukoha kavandamisel tuleb lähtuda kohapealsetest

keskkonnatingimustest (reljeef, päike, tuuled, miljöö, linnukaitseala jne), et kavandatav tulemus

oleks võimalikult keskkonnasäästlik ja energiatõhus. Ehitatavad hooned ja rajatised peavad

sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma omavahel oma funktsioonide, kasutuse,

proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide poolest. Hoonestust kavandades tuleb

lähtuda põhimõttest – „majad pargis“ hoonestus. Lindude kokkupõrkeriski on võimalik

vähendada juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete lahendustega.

2.3. Planeeringut koostades tuleb arvestada olemasoleva keskkonnaga ja järgida piirkonnale

omaseid kujunduslikke, ehituslikke ja arhitektuurseid põhimõtteid.

Planeeritavad ehitised (hooned, rajatised, piirded jms) peavad sobituma ümbritsevasse

keskkonda. Oluline on kasutada väärikaid materjale, mis on olnud omased piirkonna

ehitustraditsioonidele.

Mobiilsidemastide ja teiste dominantsete ehitiste paigaldamist väärtuslikule maastiku alale ja

kaunite vaadete vaatesektorisse ei ole lubatud.

2.4. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Läänemere äärse ala arendamise eesmärkidega ning

turvalise ja mugava kergliiklejate ühendusega kallasrajal. Tulenevalt suurest avalikust huvist

mere kalda ala kasutuse vastu tuleb tagada kalda alal vabalt liikumine, kavandada

kaldapromenaadi jätkumine.

2.5. Planeeringuga lahendada piki mere kallast kulgeva turismi soodustava infrastruktuuri

paiknemine (terviklik kergliiklusteede võrgustik, matkarajad, paadisadamad, avalikud puhkealad,

supelrannad, vaatetornid, infopunktid, laagriplatsid vms). Erinevate kaitsealuste objektide,

vaatamisväärtuste ja muude oluliste turismiga seotud objektide eksponeerimine ja sidumine

paadisadama, teede või loodusradade kaudu.

2.6. Planeeringu koostamise käigus välja selgitada ranna-ala kasutushuvid, sealhulgas näidata

teiste lähi rannaalade ühenduse ja kasutatavuse parandamine; Veeäärsete alade väärtustamine ja

kasutusvõimaluste suurendamine ning funktsionaalsuse parandamine; Piirkonda uue hoonestuse

kavandamisel tuleb arvestada liikumisvajaduse muutusega ja hinnata tuleb juurdepääsetavust

erinevate transpordiliikidega eesmärgiga lähtuda keskkonnasõbralike liikumisviiside

soodustamisest. Tuleb tagada head jalgsi- ja jalgrattaühendused olemasolevate teedega.

11

Juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada liikumis- ja nägemispuudega inimeste

liikumisvõimalused. Autodega juurdepääs kinnistutele peab olema võimalikult vähe konfliktis

kergliiklusega. Vajalik on luua hea side olemasoleva infrastruktuuri ja asustusega. Ranna-ala

tervikliku ruumilise lahenduse üheks osaks on ranna mööbel ja valgustus.

3. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada ärimaale seatud tingimuste ja põhimõtetega:

3.1. Ranna- ja puhkealaga seotud teeninduse paigutamine on ajaloolise kuurordi alale kohane.

3.2. Puhkealale omase arengu planeerimine arvestab ranna eripäraga ja tugevdab selle identiteeti.

3.3. Planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestada asjaoluga, et osa planeeritavast alast asub

ranna ehituskeeluvööndis ning ranna piiranguvööndis (200 m), kus on kehtivast seadusandlusest

tulenevad piirangud (nt on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine).

Ehituskeeluvöönd ulatub rannal ja metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ranna või

kalda piiranguvööndi piirini.

Sealjuures ei laiene ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele ning kehtestatud

detailplaneeringuga kavandatavale avalikult kasutatavale teele, tehnovõrkudele ja -rajatistele.

3.4. Ärikorterite rajamine planeeringualale ei ole lubatud. Ärimaale rajatud ühte hoonesse ei ole

lubatud rajada rohkem kui üks korteriomand. Samuti ei ole ärimaale lubatud rajada iseseisvat

elamufunktsiooniga hoonet (sh ühiselamu tüüpi hooned või pikaajalist, s.t üle aastast majutus-

teenust pakkuvad majutusasutused).

3.5. Planeeringualale põhijuurdepääs lahendada Poldri tammi tee L3 kaudu. Ala parkimisvajadus

korraldada Poldri tammi tee vahetus piirkonnas. Ärihooned tuleb tee äärde paigutada nõnda, et

seda teenindavad parklad jääksid tee poolsesse külge või kavandatava ärihoonestuse vahele.

Parkimisvajadus tuleb lahendada oma krundi siseselt ja standardikohaselt (sh jalgrataste

parkimine). Rattaparkla peab olema paigutatud võimalikult peasissepääsude lähedal. Parkla on

võimalik lahendada kahel viisil: hoonesiseselt ja hooneväliselt. Rattaparkla tuleb rajada piisava

mahutavusega ja ilmastikukindlana. Rajatavad jalgratta- ja kõnniteed, peavad arvestama

puuetega inimeste liikumisvajadusi.

3.6. Piirkonda läbiv olemasolev avalik Doberani tee peab jääma kasutusse rannapromenaadina ja

ranna alale juurdepääsuna. Planeeringuala läbivad rajatavad teed peavad samuti arvestama

parkmetsa looduslikku iseloomu. Piirkonda rajatavad teed on kõik avalikult kasutatavad teed.

3.7. Enam kui 30 külastajaga puhkeotstarbeliste ärihoonete juurde tuleb tagada bussi parkimise

võimalus.

3.8. Parkla alade kavandamisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku lume

käitlemisevajadusega ning näha ette liiva- ja õlipüüduritega varustatud kõvakattega alad.

Parklate kate peab võimaldama reovee kogumist ja suunamist vastavasse kanalisatsiooni või läbi

puhasti. Parklaalade kavandamisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku sademevee

juhtimisega. Parkimisplatside liigvesi tuleb puhastada kahjulikest ainetest, näiteks õlist ja

bensiinist, enne pinnasesse infiltreerimist, veekogusse või sademeveesüsteemi juhtimist.

3.9.Uushoonestuse rajamisel üleujutusohuga alale tuleb arvestada nii inimtegevusest

põhjustatava võimaliku kahjuga veekogule ka üleujutusriskist tuleneva võimaliku kahjuga

inimese varale. Avalikult kasutatava (nt teenindushooned, kauplused vms) või puhkeotstarbelise

ärihoonete kavandamisel alla 3,20 m absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse

tekkimise riskiga. Elektripaigaldised on soovitatav paigutada mitte alla 3,20 m abs. Soovitav on

absoluutkõrgusega alla 3,20 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena.

Üleujutusohuga alal peab arendaja tagama igaaegse evakueerimisvõimaluse ning hoonete

kasutatavuse ka üleujutuse korral.

3.10. Kallasraja ulatuses ei ole lubatud rajada piirdeid. Veekogude kaldaid tuleb hoida

läbitavana. Planeeringualale mitte kavandada piirdeid, vajadusel võib ette näha haljaspiirdeid.

3.11. Kuna piirkond on suunatud puhkajate teenindamisele, tuleb sobivatesse kohtadesse

paigutada piisavalt istumiskohti ja prügikaste. Turvalisust ja atraktiivsust on võimalik tõsta

sobiva valgustuse rajamisega.

12

3.12. Uute avalike jalgteede rajamine ja nende sidumine olemasoleva teedevõrgustikuga tagab

rannale veel parema juurdepääsu ja seal vaba liikumise.

3.13. Mere äärse rannapromenaadi ja selle ümbruse kvaliteeti ja atraktiivsust tuleb rõhutada

maastikuarhitektuuri abil, luues puhke- ja meelelahutusvõimaluste alad ning tagades hea

ligipääsu merele. Haljastuse planeerimisel tuleb arvestada ümbritseva loodusega. Taimestiku ja

puude valik peab toetama kohalikke taimeliike ning säilitama mereäärse ala iseloomu. Säilitada

planeeringualal väärtuslik haljastus. Valgeranna metspargi renoveerimisel suurendada haljastuse

osakaalu, siis eelistada alal looduslikult kasvavaid väärtuslikemaid puuliike nagu tammed,

pärnad ja männid. Kõvakattega alad sh terrasside osakaal ei või ületada haljastuse osakaalu.

Maastiku kujundamiseks ja haljastuse kavandamiseks tuleb koostada eraldi haljastusprojekt

ehitusprojekti staadiumis.

3.14. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised

kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 nõuetele.

Hoonete ja teede planeerimisel/projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada puude juurestiku

kaitsevööndiga. Kui kaevetööde vältimine puude juurestiku kaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb

läbi viia kaevetöö tegemine käsitsi või läbipuurimist kasutades või kasutades juurte suruõhuga

puhtaks puhumist vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte

läbiraiumist ja kuivamist.

3.15. tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga;

elektripaigaldised (kaablid, valgustid, ühenduskohad, kilbid jne) tuleb projekteerida, ehitada ja

kasutada elektriohutusseaduse nõudeid järgides; uued sademe- ja reoveepumplad tuleb

üleujutusohuga aladel planeerida üleujutuskindlaks; üleujutusohuga alal ehitamisel tuleb järgida

ka keskkonnakaitselisi meetmeid, nt reovee, põhjavee kaitstuse vms aspektides. Tagada tuleb

reovee ja ohtlike ainete käitlus selliselt, et võimalike üleujutuste korral ei tekiks lekkeid või

avariisid, mistõttu satuks reovesi või ohtlikud ained keskkonda; teede, mullete ja hoonete

vundamentide projekteerimisel arvestada üleujutusel tekkiva veevoolu võimaliku erosiooniohtu.

Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel ei jääks taanduv vesi kõrgenduste taha kinni,

tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu.

3.16. Puurkaev näha ette likvideeritavana ja planeeringuala veevarustus tagada ühisveevõrgu

baasil. Samuti vajab lahendamist kanaliseerimata alade heitvete koondamine

puhastusseadmetesse. Näha ette liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

3.17. Jäätmehoolduse reguleerimine Pärnu linna haldusterritooriumil korraldada vastavalt Pärnu

Linnavolikogu 16.09.2021 määrusele nr 12 „Jäätmehoolduseeskiri”.

3.18. Sademevett ja lund kinnistutelt ega hoone katustelt ei ole lubatud juhtida naaberkinnistutele

ega linnatänava maale. Planeeritavalt hoonestuselt ja hooneümbruse maapinnalt kogutav

vihmavesi ei tohi valguda naaberkinnistutele.

3.19. Teenindavad funktsioonid (prügisorteerimine ja kaubalaadimine) peavad olema lahendatud

keskkonda arhitektuurselt ja funktsionaalselt sobivalt.

3.20. Planeeringulahendust kavandades tuleb arvestada kliimamuutustega ja näha ette

kliimamõju leevendavad meetmed. Kliimamuutuste olulisemad mõjud on tormide sagenemine,

üleujutused, erosiooni risk ja kuumalained. Rannikuala võivad aina sagedamini ohustada tormide

põhjustatud veetõusud ja üleujutused, mille ulatus on tulevikus tõenäoliselt seni kogetust suurem.

Kirjeldada tormide sagenemisest tulenevaid nõudeid taristu ja ehitiste vastupidavusele ja

tormitagajärgede likvideerimise võimele. Kliimamõju leevendamiseks parklate ja platside

rajamisel eelistada katet, mis tagab sadevee läbilaskevõime.

3.21. Rajatavad hooned peavad järgima energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt majandus-

ja taristuministri 03.06.2015 määrusele nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

3.22. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid

ümbritsevas avalikus ruumis ja naaberkinnistutel. Alale täiendavate tegevuste planeerimisel on

13

oluline uuesti hinnata tegevuste mõju tervikuna ning vajadusel ette näha leevendavad meetmed

(tegevuste ajastamine, maht jms) selliselt, et avalduv mõju oleks minimaalne.

3.23. Avaliku kasutusega ehitiste kavandamisel lähtuda universaalse disaini printsiipidest.

4. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

Planeeringu koostamise käigus võib osutuda vajalikuks planeeringuala laiendada näiteks

logistilise funktsioneerimise, funktsionaalse seotuse vms ruumivajaduse tõttu.

5. Mitte algatada Pärnu linnas Valgeranna külas Valgeranna kämping ja Augusti kinnistute

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamisel

arvestada eelhinnangus (Lisa 2) toodud keskkonnamõju vähendamise meetmetega.

6. Detailplaneeringu koostamisel arvestada planeeringutega:

Pärnu maakonna planeering, kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/74; Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Audru valla

üldplaneering; Audru vallavolikogu 06.04.2000 a otsusega nr 45 kehtestatud Valgeranna

puhkeala detailplaneering.

7. Detailplaneeringu koostamine võib kaasa tuua täiendavat vajadust võimalikeks uuringuteks ja

analüüsideks.

8. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Pärnu maakonna planeeringus sätestatud

tingimustega väärtuslike maastike ja nende omapära säilitamiseks ning väärtuste

suurendamiseks.

9. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

10. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab mh

planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse

algatamisest.

11. Planeeringu koostamise korraldajal sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga, enne

planeeringu kehtestamist, haldusleping, millega huvitatud isik võtab kohustuse

detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega

funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks

või osaliseks kandmiseks.

Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ § 2 kohaselt

kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn

andnud huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude

kandmisega, või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta

eelarves.

Sama määruse § 3 lõike (1) kohaselt lisaks õigusaktides sätestatule lepitakse kehtestamise eelses

halduslepingus kokku vähemalt: 1) rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei

tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed

rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt rajatiste

14

väljaehitamise kuludele vastava tagatisraha deponeerimine linna arvelduskontol, kuludele

vastavas suuruses panga- või finantseerimisasutuse garantii andmine või kinnisasjadele

hüpoteekide seadmine; 3) poolte kohustused väljaehitatud rajatiste hooldamise, avaliku

kasutamise tagamise ja linnale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel kinnisasjade

üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused.

12. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

13. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks

detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivsed joonised.

14. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Keskkonnaametiga,

Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala

kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Vajadusel

määrab Pärnu Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu koostamisse

kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla

selle koostamisse kaasatud.

15. Planeerimismenetluse järgnevates etappides võib linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel

planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tasakaalustada erinevaid

huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava

lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.

16. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

Üldplaneeringu elluviimisel tuleb lisaks arvestada, et maa reserveerimine mingil muul

juhtfunktsioonil, kui tänane katastris olev või kehtestud detailplaneeringus olev maakasutuse

sihtotstarve, ei anna alust oletada reserveeritud alale detailplaneeringu kehtestamise tagamist.

Pärnu Linnavalitsusel on vaatamata maa reserveerimisele õigus alati keelduda ka vastavalt

reserveeritud juhtfunktsioonile algatatud ja koostatud detailplaneeringu kehtestamisest, kui selle

elluviimine ei täidaks Audru osavalla arengu üldeesmärke. Samuti võidakse detailplaneeringu

kehtestamisest keelduda, kui selle elluviimise tulemuste hindamiseks koostatud keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruandes ja planeeringu menetluse läbiviimisel jõutakse põhjendatud

järeldusteni reaalse keskkonnaohu või keskkonnakvaliteedi halvenemise kohta.

17. Pärnu Linnavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul

detailplaneeringu algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel ning

korraldada teate avaldamine ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu

algatamisest arvates.

18. Korraldus jõustub teatavakstegemisest taotluse esitajale.

15

Kui koostöötegijad ja kaasatavad ei ole oma ettepanekuid 30 päeva jooksul esitanud, loetakse, et

nad ei soovi detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

Planeerimisosakonna juhataja

Lisa(d): 1. Detailplaneeringuala asukohaskeem;

2. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, LEMMA OÜ

(täiendatud aprill 2024).

Ülle Tuulik

527 4205 [email protected]

Kui Teil on ettepanekuid ja arvamusi eelnõu kohta, palume need esitada Pärnu Linnavalitsusele

kirjalikult 30 päeva jooksul eelnõu kättesaamisest arvates, koha peal, posti teel aadressile Pärnu

linn, Suur-Sepa tn 16, 80098 või e-posti aadressile [email protected] .