Notari leping 1950

1

TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

1950

ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kahekümne viiendal septembril kahe tuhande kahekümne neljandal aastal (25.09.2024.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Transpordiamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris, registrikood 70001490, aadress Valge tn 4/1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Silja Värtina, isikukood 48303206016, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Tallinn (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Enefit AS, registrikood 16130213, aadress Lelle tn 22, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Karl-Erik Timmer, isikukood 39108150290, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Tartu linn (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESEMED 1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 43 Aovere-Kallaste-Omedu tee, Alasoo küla,

Peipsiääre vald, Tartu maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega.

2

1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 15194550 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 58601:001:0489, pindala 2443,0 m², aadress 43 Aovere-Kallaste- Omedu tee, Alasoo küla, Peipsiääre vald, Tartu maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (25.09.2024).

1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel ehitisi (hooneid ega rajatisi) registreeritud. Nimetatud asjaolu on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sh projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (06.04.2024).

1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas sideehitise kaitsevööndid, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, tee avalik kasutus, uuringu ala, elektripaigaldise kaitsevööndid, muinsuskaitseala või kinnismälestise ala), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata, kuid millega on osalejad eelnevalt tutvunud ja on piirangutest teadlikud.

1.7. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt asub lepingu eseme I koosseisu kuuluv maaüksus järgmise mälestise alal: 08.01.1998.a. arvele võetud arheoloogiamälestis: Kivikalme (registri nr 12766) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954), „Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

1.8. Lepingu esemeks II on aadressil 43 Aovere-Kallaste-Omedu tee, Alatskivi alevik,

Peipsiääre vald, Tartu maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega.

1.9. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 5453150 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 12601:004:0004, pindala 75485,0 m², aadress 43 Aovere-Kallaste-Omedu tee, Alatskivi alevik, Peipsiääre vald, Tartu maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.9.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.9.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:

2) Isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 15.02.2018. a sõlmitud lepingu punktidele kolm kümme (3.10) kuni kolm kaksteist (3.12) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 15.02.2018. a lepingu lisaks nr 4.1 ja 4.2 oleval plaanil. 15.02.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 21.02.2018. Kohtunikuabi

3

Katrin Kokk. 3) Isiklik kasutusõigus AS Emajõe Veevärk (registrikood 11044696) kasuks. Avalikes huvides tähtajatu isiklik kasutusõigus tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt 27.04.2018 lepingu punktidele kolm üks (3.1.), kolm neli (3.4.) kuni kolm seitse (3.7.), neli (4) ja viis (5) ning lepingu lisaks I olevale plaanile. 27.04.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 14.05.2018. Kohtunikuabi Helle Roosvalt. 4) Isiklik kasutusõigus AS Emajõe Veevärk (registrikood 11044696) kasuks. Avalikes huvides tähtajatu isiklik kasutusõigus tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt 13.06.2018 lepingu punktidele kolm (3), neli (4) ja viis (5) ning lepingu lisaks olevale plaanile. 13.06.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.06.2018. Kohtunikuabi Eha Soots. 5) Isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 19.09.2018 lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 19.09.2018 lepingu lisadeks nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 olevatel plaanidel. 19.09.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 21.09.2018. Kohtunikuabi Eva Nemvalts. 6) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus vastavalt 29.01.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm kolmteist (3.13) kuni kolm viisteist (3.15), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 5 olevale plaanile. 29.01.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 3.02.2020. Kohtunikuabi Sigrid Orumets. 7) Isiklik kasutusõigus AS Emajõe Veevärk (registrikood 11044696) kasuks. Asjaõigusseadus § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus vee- ja isevoolse kanalisatsioonitorustiku ning kanalisatsioonikaevude ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 23.08.2024. a lepingu punktidele 3.4 kuni 3.6, 4.1 kuni 4.8 ning lisaks nr 2 olevale plaanile, millele vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 306601. Õiguse ruumiala on nähtav maakatastri infosüsteemis 306601. 23.08.2024 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 10.09.2024. Kohtunikuabi Elle Lumiste.

1.9.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.10. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (25.09.2024).

1.11. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud asjaolu on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

EHR kood Nimetus Ehitisealune pind m2 Staatus Liik 220858658 vee- ja kanalisatsioonitorustik 421,7 olemas kinnisasi 220539663 Metsamaa elektrivarustus 90,0 olemas vallasasi 220856166 Vee- ja kanalisatsioonitorustik 245,0 olemas kinnisasi 220798108 ELA080 Pärsikivi-Kallaste-Alatskivi- 2169,6 olemas kinnisasi

4

Varnja

221469176 Alasoo küla passiivne elektroonilise side

juurdepääsuvõrk püstitamisel vallasasi

1.12. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval

maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmine katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (06.04.2024).

1.13. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas sideehitise kaitsevööndid, veehaarde sanitaarkaitseala, uuringu ala, muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndid, avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vööndid, tee avalik kasutus, II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised, ranna või kalda piiranguvööndid, ranna või kalda ehituskeeluvööndid, ranna või kalda veekaitsevööndid, veekogu avalik kasutus, veekogu kallasrada, eesvoolu kaitsevööndid, planeeringu ala), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata, kuid millega on osalejad eelnevalt tutvunud ja on piirangutest teadlikud.

1.14. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt asuvad lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel:

1.14.1. “Alatskivi kirik, 1840.-1870” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7175);

1.14.2. “Alatskivi mõisa moonamajade abihoone, 19.-20. saj.” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7174);

1.14.3. “Alatskivi mõisa moonamaja 3, 19. saj.” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7173);

1.14.4. “Alatskivi mõisa moonamaja 2, 19.-20. saj.” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7172);

1.14.5. “Alatskivi mõisa moonamaja 1, 19.-20. saj.” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7171);

1.14.6. “Alatskivi mõisa kõrvalhoone 2, 19. saj.” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7170);

1.14.7. “Alatskivi mõisa kõrvalhoone 1, 19. saj.” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele

5

kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7169);

1.14.8. “Alatskivi mõisa sepikoda, 19. saj.” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7168);

1.14.9. “Alatskivi mõisa teenijate maja, 19. saj.” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7167);

1.14.10. “Alatskivi mõisa valitsejamaja, 19. saj.” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7166);

1.14.11. “Alatskivi mõisa karjakastell, 19. saj.” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7165);

1.14.12. “Alatskivi mõisa ait-kuivati, 19. saj.” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7164);

1.14.13. “Alatskivi mõisa pesuköök, 19. saj.” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7163);

1.14.14. “Alatskivi mõisa juustukelder, 19. saj.” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7162);

1.14.15. “Alatskivi mõisa tallid, 19. saj.” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7161);

1.14.16. “Alatskivi mõisa park, 19. saj.” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7160);

1.14.17. “Alatskivi mõisa piirdeaed väravaehitisega, 19. saj.” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7159);

1.14.18. “Alatskivi mõisa peahoone, 1880.-1885” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 (RTL 1997,68, 376), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 16.09.1997 arvele võetud ehitismälestis nr 7158);

6

1.14.19. “Laksi Tõnise (1808-1861) haud” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 7 (RTL 1997, 65, 359) alusel 21.05.1997 arvele võetud ajaloomälestis nr 4225);

1.14.20. “Juhan Liivi (1864-1913) haud” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 7 (RTL 1997, 65, 359) alusel 21.05.1997 arvele võetud ajaloomälestis nr 4224);

1.14.21. “Alatskivi kirikuaed” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 7 (RTL 1997, 65, 359) ja „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 21.05.1997 arvele võetud ajaloomälestis nr 4223);

1.14.22. “Alatskivi kalmistu” („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 7 (RTL 1997, 65, 359) ja „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 21.05.1997 arvele võetud ajaloomälestis nr 4222);

1.14.23. „Vabadussõja mälestussammas“ („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 26.06.2003 käskkirja nr 116 (RTL, 2003, 78, 1155) ja „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel 08.08.2003 arvele võetud ajaloomälestis nr 27159);

1.14.24. „Kivikalme“ („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954), „Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967) alusel 08.01.1998 arvele võetud arheoloogiamälestis nr 12766;

1.14.25. „Ohvriallikas Punane allikas“ („Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954), „Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine“ Kultuuriministri 13. juuli 2006 käskkirja nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) alusel), „Kultuurimälestiste nimetuste muutmine ja mälestise liigi lisamine“, Kultuuriministri 21.02.2022 käskkirja nr 36 (RT III, 23.02.2022, 3) alusel 08.01.1998 arvele võetud arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik, registri nr 12768.

Lepingu ese I ja lepingu ese II edaspidi koos nimetatud lepingu ese/lepingu esemed. 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu

esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende

suhtes ei ole vaidlusi, lepingu esemeid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest Omanik ei ole Õigustatud isikut informeerinud.

2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse.

7

2.1.4. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.

2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist.

2.1.6. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.

2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 8 lg 71 sätestatust ning majandus- ja taristuministri 03.12.2020.a. määruse nr 82 (Transpordiameti põhimäärus) § 6 punktist 5. Majandus- ja taristuministri 15.11.2021.a. käskkirjaga nr 227 on Transpordiameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist ning Transpordiameti peadirektori 08.02.2023.a. käskkirjaga nr 1.1-1/23/17 on Transpordiameti teenistujatele antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist.

2.1.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isiklike kasutusõigustega koormamine on otsustatud Transpordiameti maade osakonna juhataja 20.09.2024.a. korraldusega nr 1.1-3/24/707.

2.1.10. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja

kasutusõiguse ala ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest. 2.2.2. Kasutusõiguse ala I on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval

plaanil ning sellele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 368057.

2.2.3. Kasutusõiguse ala II on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil (2 lehel) ning sellele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 368058.

2.2.4. Õigustatud isik tegutseb elektroonilise side seaduse alusel ning on jaotusvõrgu võrguteenuse (avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeks oleva kinnistu teeninduspiirkonnas ja vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele.

2.2.5. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning ta omab kõiki õiguseid ja piisavaid kooskõlastusi käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava äriühingu nimel.

8

2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks

saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda. 2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse seadmisega ei

kahjustata kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigustega soodustatud isikute huve.

2.3.3. Käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus sõlmitakse avalikes huvides vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 ja Transpordiameti maade osakonna juhataja 20.09.2024.a. korralduse nr 1.1-3/24/707 alusel.

2.3.4. Nad lisavad käesolevale lepingule plaanid, millistel on näha kasutusõiguse ala. 2.3.5. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega

tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ja täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE 3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu

esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus I) side maakaabelliini omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.

3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I) ja millele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 368057.

3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 15194550 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.

3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu

esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus II) side maakaabelliini ja sidekaevu omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.

3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil (2 lehel) tähistatud sinise viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II) ja millele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 368058.

3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 5453150 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.

Isiklik kasutusõigus I ja isiklik kasutusõigus II eelnevalt ja edaspidi nimetatud isiklik

9

kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused, kasutusõiguse ala I ja kasutusõiguse ala II eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala/kasutusõiguse alad. 4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga

säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil.

4.1.2. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

4.1.3. Õigustatud isik kohustub hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras. 4.1.4. Õigustatud isik kohustub kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust

kolmandate isikute ees, mis on Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg.

4.1.5. Õigustatud isik vastutab esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmete õigsuse eest. Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanide ja Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmete vastuolu korral loetakse õigeks Transpordiameti poolt kooskõlastatud projekt ja käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel tähistatud kasutusõiguse ala.

4.1.6. Õigustatud isik kohustub teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra.

4.1.7. Avariiremondiga on tegemist juhul kui tehnilise rikke tõttu on Õigustatud isiku poolt pakutav teenus katkenud ja/või tehnovõrk on purunenud.

4.1.8. Avariiremondist tuleb teatada esimesel võimalusel enne tööde alustamist aadressile [email protected], edastades teehoiu välise tavavormi, samuti tuleb eelnimetatud aadressile teatada töö lõpetamisest. Avariitööd koos taastamistöödega tuleb lõpetada esimesel võimalusel.

4.1.9. Õigustatud isik võtab avariiremondi teostamise korral enesele kohustuse tagada liikluse kulgemise katkematus, ohutus ja riigitee nõuetekohane taastamine, sealhulgas kohustades avariitöödeks paigaldama välja ajutise liikluskorralduse märgid (lähtudes majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a. “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” määrusest nr 43). Avariiremondi teostaja kohustub Omaniku poolt määratud ajal ilmuma avariiremondi objektile taastamistööde üleandmiseks. Tööd loetakse üle antuks kui Omanik ja Õigustatud isik on allkirjastanud “korrastatud teemaa üleandmise akti”.

4.1.10. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist.

4.1.11. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.

Muud kokkulepped 4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu.

10

4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.

4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.

4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sealhulgas teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid.

4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.

4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku. Lepingu lõpetamise kulud kannab Õigustatud isik.

4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.

4.9. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Transpordiameti 22.08.2024 kirjaga nr 7.1- 2/24/14112-2 kooskõlastatud ning OÜ Saldemer töö nr VT2136 „Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, Alasoo küla, Peipsiääre vald, Tartu maakond“. Projekti realiseerimisel ja tehnovõrgu ehitamisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

4.9.1. Tehnovõrgu omanik on esitanud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed ja kinnitab isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus, et ruumikuju andmed vastavad käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel tähistatud kasutusõiguse alale.

4.10. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu

nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrku ei asu.

4.11. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale korraldusele jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Transpordiameti kui riigivara valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Transpordiameti valdus ei ole kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kümme (4.10) toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja

11

taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega

koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 15194550 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tasuta ja tähtajatu side maakaabelliini isiklik kasutusõigus Enefit AS, registrikood 16130213, kasuks vastavalt 25.09.2024.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile, millele vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 368057.

5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega

koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 5453150 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tasuta ja tähtajatu side maakaabelliini ja sidekaevu isiklik kasutusõigus Enefit AS, registrikood 16130213, kasuks vastavalt 25.09.2024.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile (2 lehel), millele vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 368058.

6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on

kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.

6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.

6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (www.eesti.ee/est/teenused › ettevõtjale › õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.

6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.

7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.

12

7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu lisana. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt. Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute tõestamisel 39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5 lg 1, 10, 12, 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2.1). Notari tasu kokku 59,60 eurot. Käibemaks 13,11 eurot. Kokku 72,71 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel Omaniku esindaja Silja Värtina allkirjastatud digitaalselt Õigustatud isiku esindaja Karl-Erik Timmer allkirjastatud digitaalselt Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt

13

LISA NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

2. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 36 esitatakse kinnistusosakonnale viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib esitada katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik või on oluliselt raskendatud.

3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.

4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.

5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 lõikele 4 isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust. [RT I, 23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023]

8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu,

14

vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

12. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või - rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

13. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või - rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.

14. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas on 3,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. [jõust. 01.01.2024] (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus isiku omandis olevate kinnisasjade eest kokku on tehnovõrgu või -rajatise omaniku kohta alla viie euro. [jõust. 01.01.2024] (8) Maa

15

maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest. (9) Talumistasu võib 2024. aastal muutuda kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66 protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest. [jõust. 01.01.2024]

15. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.

16. Vastavalt ehitusseadustiku § 78 on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse sama seaduse 10. peatükis käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.

17. Vastavalt ehitusseadustiku § 82 lõikele 2 märgistatakse kasutuses oleva sideehitise asukoht maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik seda soovib või sideehitise omanik peab seda vajalikuks. Sideehitise märgistust on keelatud omavoliliselt eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil märgistuse nähtavust halvendada.

18. Vastavalt majandus- ja taristuministri poolt 25.06.2015 välja antud määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on sideehitise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest.

19. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.

20. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.

Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti lahutamatu lisana

IKÕ ALA

PROJ. SIDEKANALI PIKKUS 135M

KATASTRIPIIR

PROJ. MULTITORU MAALIIN

Pos 1

Projekti kood: VT2137

Koostas: Karl-Erik Timmer OÜ Saldemer projekteerija

Isikliku kasutusõiguse ala seadmise plaan

IKÕ ala (Pos nr. plaanil) Kinnistu registriosa nr Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve IKÕ ala pindala m²

Pos 1 15194550 58601:001:0489

43 Aovere-Kallaste-Omedu tee 274

IKÕ ALA

PROJ. SIDEKANALI PIKKUS 20M + 65M

KATASTRIPIIR

PROJ. SIDE MULTITORU KINNISEL MEETODIL

PROJ. MULTITORU MAALIIN

PROJ. SIDEKAEV

Pos 1

Projekti kood: VT2136

Koostas: Karl-Erik Timmer OÜ Saldemer projekteerija

Isikliku kasutusõiguse ala seadmise plaan

IKÕ ala (Pos nr. plaanil) Kinnistu registriosa nr Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve IKÕ ala pindala m²

Pos 1

5453150 12601:004:0004

43 Aovere-Kallaste-Omedu tee

44

Pos 2 101

Pos 2

IKÕ ALA

PROJ. SIDEKANALI PIKKUS 20M + 65M

KATASTRIPIIR

PROJ. SIDE MULTITORU KINNISEL MEETODIL

PROJ. MULTITORU MAALIIN

PROJ. SIDEKAEV

Projekti kood: VT2136

Koostas: Karl-Erik Timmer OÜ Saldemer projekteerija

Isikliku kasutusõiguse ala seadmise plaan

IKÕ ala (Pos nr. plaanil) Kinnistu registriosa nr Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve IKÕ ala pindala m²

Pos 1

5453150 12601:004:0004

43 Aovere-Kallaste-Omedu tee

44

Pos 2 101