Tee ehitusloa andmine riigitee 1136 2.Vaida ühendustee km 0,59–1,69 asuva lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise menetlusse kaasamine

Töö number: 23000038

Tellija I.T.Moto OÜ

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 14.03.2024

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja

Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse)

detailplaneeringu taristu teede ja

tehnovõrkude keskkonnamõju

hindamise eelhinnang

Aruanne

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

1 / 34

Versioon 2

Kuupäev 14.03.2024

Koostanud: Keskkonnaekspert Vivika Väizene

Kontrollinud: Veronika Verš (litsents nr KMH0160)

Esikaane foto: Vaida Ärikeskuse DP taristu projektala asukoht. Aluskaart: Maa-

amet, 2024

Projekti nr 23000038

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12919 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

2 / 34

Sisukord

Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3 1. Kavandatav tegevus ..................................................................................................... 4 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht ...................................................................................... 4 1.2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus ................................................................ 4 1.3. Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus ......................................................... 8 1.4. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega .................................. 9 1.4.1. Harju maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................... 9 1.4.2. Rae valla üldplaneering ............................................................................................... 9 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid ja jäätmeteke ................................................................. 11 1.5.1. Heide pinnasesse, vette ja õhku .................................................................................. 11 1.5.2. Vibratsioon ............................................................................................................... 12 1.5.3. Müra ....................................................................................................................... 12 1.5.4. Jäätmeteke .............................................................................................................. 14 1.5.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .................................................................................... 15 1.6. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, kliimamuutustega

kohanemine ....................................................................................................................... 16 2. Mõjutatav keskkond ja olulise keskkonnamõju väljaselgitamine ................................ 17 2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ....... 17 2.2. Asustus ...................................................................................................................... 18 2.3. Pinnavormid ja pinnas .................................................................................................. 19 2.4. Maavarad ja maardlad .................................................................................................. 20 2.5. Põhja-ja pinnavesi ....................................................................................................... 21 2.6. Taimestik ja loomastik .................................................................................................. 23 2.7. Kaitstavad loodusobjektid, vääriselupaigad ja Natura 2000 alad ........................................ 24 2.7.1. Kaitsealad ................................................................................................................ 24 2.7.2. Hoiualad .................................................................................................................. 24 2.7.3. Kaitsealused liigid ..................................................................................................... 24 2.7.4. Püsielupaigad ........................................................................................................... 24 2.7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid, KOV kaitstavad loodusobjektid .................................... 25 2.7.6. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele ..................... 25 2.7.7. Vääriselupaigad ........................................................................................................ 25 2.7.8. Natura 2000 alad ...................................................................................................... 25 2.8. Rohevõrgustik ............................................................................................................. 25 2.9. Kultuuripärand ............................................................................................................ 26 2.10. Võimalik oluline mõju inimese tervisele ja heaolule ........................................................ 30 2.11. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate

tegevustega ...................................................................................................................... 31 2.12. Piiriülese mõju võimalikkus ......................................................................................... 31 3. Kokkuvõte .................................................................................................................. 32 4. Kasutatud materjalid .................................................................................................. 34

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

3 / 34

Sissejuhatus

Käesolev keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) eelhindamine on koostatud Harju maakonnas

Rae valla territooriumil asuva Vaida Ärikeskuse detailplaneeringu (DP) taristu teede ja tehnovõrkude

põhiprojekti kohta. DP ühendustee põhiprojekti koostamise eesmärk on Vaida ühendustee (riigitee

nr 1136) ca km 0,59-1,69 laiendamine, tehnorajatiste projekteerimine ja külgnevale arendusalale

juurdepääsude kavandamine kehtestatud Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute

detailplaneeringule.

Projekti eesmärk on projekteerida normidele vastav liiklusohutu juurdepääs Peenra, Peenrapõllu ja

Leppsalu kinnistute detailplaneeringu alale ja ehitusprojektide ehituslubade taotlemine. Projektiga

on ette nähtud riigitee laiendamine arendusalast tuleneva liikluse vastu võtmiseks, kergliiklusteede

kavandamine (sh kergliiklusteede ühendused tõmbepunktide ja olemasoleva kergliiklustee

taristuga), ohutud teeületuskohad ja projekti realiseerimiseks vajaliku teemaa määramine.

Planeerimisseaduse § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu

elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. DP on ehitustegevuse aluseks.

KMH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJSi alusel kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja KMH eelhindamise juhendist1

(edaspidi ka juhend). Juhendi kohaselt on eelhindamise eesmärk välistada põhjendamatut KMH-d.

KMH algatatakse, kui planeeringu elluviimine võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

Projektalal kehtib Rae valla üldplaneering. Käesolev eelhindamine viiakse läbi olemasoleva materjali

põhjal ning täiendavate uuringute läbiviimine ei ole vajalik ega põhjendatud. KMH eelhindamine on

viidud läbi detailplaneeringu taristu põhiprojekti eskiisi2, põhiprojekti raames läbiviidud uuringute ja

avalikest andmeallikatest (vt ptk 4) saadud informatsiooni põhjal.

Eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringu taristu põhiprojekti koostamisel on

vajalik KMH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas teeb

Transpordiamet ning enne otsuse tegemist tuleb DP lähteseisukohtade ja KMH eelhinnangu põhjal

küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 11 lg 22. Kavandatav tegevus

kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 10 alla.

1 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium, 2017 2 Rae vallas, Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude projekteerimine ja ehitusprojektide ehituslubade taotlemine. Põhiprojekti seletuskiri, Skepast&Puhkim OÜ seisuga 03.01.2024

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

4 / 34

1. Kavandatav tegevus

1.1. Kavandatava tegevuse asukoht

Projektala asub Harju maakonnas Rae vallas Vaidasoo külas ja külgneb põhimaanteega nr 2 Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa tee (Joonis 1).

Joonis 1. Vaida Ärikeskuse DP taristu projektala asukoht. Punase kontuuriga tähistatud

projekteeritav lõik. Aluskaart: Maa-amet, 2024

1.2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja lühikirjeldus

Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute detailplaneeringu algatamise aluseks on kinnisasja

omanike soov rajada kinnistutele polüfunktsionaalne äri- ning lao- ja tootmisotstarbeline asustus3.

DP ühendustee põhiprojekti koostamise eesmärk on Vaida ühendustee (riigitee nr 1136) ca km 0,59-

1,69 laiendamine, tehnorajatiste projekteerimine ja külgnevale arendusalale juurdepääsude

kavandamine kehtestatud Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute detailplaneeringule (Joonis 2).

Arendusalale on projekteeritud:

­ teed, platsid, kraavid, truubid;

­ sidevarustus;

­ tänavavalgustus

­ drenaaž.

3 Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute detailplaneeringu seletuskiri. Roheline Kapital OÜ, töö nr 0707-DP, kehtestatud 12.02.2008

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

5 / 34

Joonis 2. Väljavõte projektlahenduse eskiisist, seisuga 05.01.2024. Helesinisega on

märgitud kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid

Projektalal kehtib detailplaneering4, millega on arvestatud. Projekti koostamisel on arvestatud kõigi

projekti piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega, mis on toodud

Rae valla planeeringute registris.

Projektalale on väljastatud Transpordiameti nõuded5 teede ja tehnovõrkude projekteerimiseks

riigiteede nr 2, nr 1136 ja nr 11155 maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Rae vallas Harjumaal.

4 Harjumaa, Rae valla, Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute detailplaneering, Roheline Kapital OÜ, töö nr 0707-DP, kehtestatud 12.02.2008 5 Transpordiameti nõuded nr 7.1-1/23/17704-2, 19.09.2023

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

6 / 34

Projekti koostamisel võeti tehnovõrkude projekteerimisel aluseks Rae Vallavalitsuse poolt6 antud

tehnilised tingimused tänavavalgustuse projekteerimiseks ning AS Telia Eesti7 ja OÜ Elektrilevi8

tehnilised tingimused.

Projektalale on läbiviidud topo-geodeetilised, hüdroloogilised, ehitusgeoloogilised ja liiklusuuringud.

Olemasolev olukord

Projekteeritav ala paikneb Vaidasoo külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. Juurdepääs

projektalale on ette nähtud Vaida kahetasandiliselt ristmikult algavalt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

maanteega paralleelselt kulgevalt kogujateelt. Hetkel on juurdepääs projekteerimisalale Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt algavalt avaliku kasutusega siirdekatendiga teelt.

Maa-alal ei asu loodusliku kooslusena väärtuslikku kõrghaljastust.

Projektala katab põllumajandusdrenaaži torude võrgustik, mis osaliselt likvideeritakse. Olemasolevad

eesvoolud säilitatakse. Kavandatava tegevuse käigus lõigatakse osaliselt läbi olemasoleva

kuivendussüsteemi ühendused eesvooludega. Naaberkruntidelt valguvate vete püüdmiseks on

kavandatud ümbersuunamised projekteeritud tänavamaal asuvasse drenaažitorustikku või

olemasolevasse kraavi.

Projektalale jäävad maaparandussüsteemid:

• Poldriala (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 4108920020050/002). Projekteeritud

rajatiste alla jäävad torustikud on ette nähtud lammutada. Lammutamisel tuleb arvestada

lahtikaevamisega, et oleks välistatud hilisem võimalus torustiku sisselangemiseks ning

seetõttu teekonstruktsioonide kahjustumiseks. Torustiku allesjääva osa otsad tuleb

pinnasetihedalt tamponeerida. Uue toruga tuleb ühendada kõik läbilõigatavad drenaaži

torud.

Kuivendussüsteemi funktsioneerimise tagamiseks projekteeritavatest aladest väljapoole jääval alal

on kavandatud järgmised abinõud:

• Vaida palvemaja kinnistut läbivad drenaažitorud suunatakse ümber olemasolevasse kraavi.

• Põlluotsa tee 5 ja Põlluotsa tee 3 kinnistute drenaažitoru ühendatakse Põlluotsa tee

projekteeritud drenaažiga.

Projektlahendus

Teemaa laiused on 15 meetrit (laius kohati kuni 20 meetrit). Projekteeritud alal on kiirusepiirang

40 km/h, mis tagab suurte veokite liiklemisel vajaliku liiklusohutuse. Projektala sõiduteed on

kavandatud kahesuunalisele liiklusele. Prognoositud liiklussagedus on 50 kuni 600 autot ööpäevas.

Teed on äärekivideta, sajuveed suunatakse kalletega kõrvalasuvatele haljasaladele, kraavidesse või

projekteeritud drenaaži.

Sõiduteed on projekteeritud 7,0 m laiused koos 1,0 m laiuse tugipeenardega. Teedega paralleelselt

on projekteeritud 2,0 – 3,0 meetri laiused kergliiklusteed, mis on sõiduteest eraldatud eraldusribaga.

Aaspõllu teega paralleelne 3,0 meetrine kergliiklustee ühendab olemasoleva kergliiklustee Vaida

kergliiklustee sillaga.

Sõiduteed, mahasõidud ja kergliiklusteed on kavandatud asfaltkattega, pumplaplatsid betoonkiviga

ja tehnorajatisi teenindav tee kruuskattega.

6 Rae Vallavalitsus, Arendus- ja haldusamet, tehnilised tingimused tänavavalgustuse projekteerimiseks 26.07.2023 nr 8-5/6973-1 7 AS Telia Eesti tehnilised tingimused nr 38113426, 27.07.2023 8 OÜ Elektrilevi tehnilised tingimused nr 461823, 02.11.2023

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

7 / 34

Sõidutee on lahendatud ühepoolse või kahepoolse 2,5%, kergliiklustee 2,0% ning tugipeenrad 4,0%

põikkaldega.

Muldkeha nõlvuseks on ette nähtud 1:2.

Pumplaplatsist eraldava äärekivi kõrgus on 0 cm.

Autode parkimine lahendatakse krundisiseselt.

Piki Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee äärt on rajatud kuusehekk. Selleks, et projekteeritav

valgustus ei pimestaks põhimaanteel liiklejaid, tuleb olemasolevat kuusehekki tihendada.

Sadevee äravoolu tagamiseks on projekteeritud uus kraavitus või drenaaž. Sadevee äravool toimub

isevoolselt magistraalsetesse äravoolukraavidesse.

Kraavid rajatakse nõlvakaldega 1:2 – 1:2; 1:2 – 1:1,5 ja 1:1,5 - 1:1,5 ning põhja laiusega 0,4-

2,0 m. Truupide sisse- ja väljavoolu juures kindlustatakse mulde nõlvad (vajadusel täiendavalt ka

suudmikel kraavide põhjad) munakivisillutisega (betoonalusel).

Vajadusel olemasolevad kraavid puhastatakse, sh eemaldatakse kraavi kasvanud puud.

Haljasaladele ja rajatud kraavi nõlvadele külvatakse muruseemet. Haljastamisel tuleb kasutada

võimalusel olemasolevat kooritavat kasvupinnast.

Veeviimarid

Projektalal asuvad olemasolevad truubid, kraavid ja põllumajandusdrenaažid. Kuna teede gabariidid

suurenevad, asukohad muutuvad jne, on otsustatud asendada olevad veeviimarid vastavalt

projektlahendusele uutega.

Olemasolevad eelvoolud säilitatakse. Olemasolevad tee truubid, mis ei sobi projektlahendusega või

jäävad ette ehitustegevusele, likvideeritakse ja asendatakse uutega.

Selleks, et tagada projekteeritavate teede pikaealisus, on teekonstruktsioonidele vajalik tagada

sobilik niiskusrežiim. Viimast on võimalik tagada kas piisava teeprofiili kõrgusega pinnasevee

eeldatavast kõrgtasemest ning teeprofiili piisava kõrgusega olemasolevast maapinnast või

külgkraavide olemasolul selle põhjast, et tagada konstruktiivsete kihtide nõlvale avanemist.

Külgkraave saab kavandada vajalike eesvoolude olemasolu korral. Projektalal on olemasolevate

eesvoolude kalle minimaalne, mistõttu osaliselt toimivad need imbkraavidena.

Uute kraavide kaevamise käigus väljakaevatavat materjali võib võimalusel planeerida tee

külgkraavide taha. Planeeritav pinnas ei tohi seejuures katta kasvumulda.

Puhastatavate kraavide põhi profileeritakse kaldega, mis tagab pinnavee äravoolu projektalalt.

Kraavist puhastamise käigus eemaldatud pinnase võib asetada kraavi välisservale (ei tohi takistada

pinnavete äravoolu) ning olenevalt olukorrast tasandada või ära vedada. Töövõtja peab eemaldama

ja ära vedama kogu umbrohu, põõsad, puud, kännud, juured, prahi ja jäätmed, mis asuvad kraavides

ja nõlvadel.

Truubid

Projekteeritavate teede alla jäävad olemasolevad truubid on ette nähtud likvideerida.

Kohtadesse, kus rajatav muldkeha tõkestab pinnavete äravoolu, on muldesse ette nähtud paigaldada

truubid. Projekteeritud truupide läbimõõdud jäävad vahemikku 0,4 m kuni 0,8 m.

Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse ehitamise,

truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis. Vajadusel

teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks. Kõik truubitööd tuleb teostada kuivades oludes. Töövõtja

peab kõik kaevekohad ja kaevikud veevabad hoidma. Töövõtja peab arvestama, et tööde teostamisel

ei tohi heita ega uputada vette tahkeid aineid, ajutistel veevoolu sulgemistel ei tohi tõsta looduslikku

veetaset üle 1,0 m.

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

8 / 34

Tööde teostamisel tuleb rakendada vajalikke meetmeid veekogude seisundi säilitamiseks. Vajadusel

tuleb taotleda veeluba. Kui Töövõtjal on kahtlus veeloa vajalikkusest, tuleb vastav päring teha

Keskkonnaametile.

Kõik truupide sisse- ja väljavoolud on ette nähtud kindlustada munakividega betoonalusel.

Väljavoolude juures on ette nähtud ka kraavide põhja ja nõlvade kindlustamine killustikuga. Truupide

paigaldamisel tuleb juhinduda tootja poolt antud tehnilistest tingimustest ja juhendist. Eriti jälgida

pinnase tihendamist truubi vundamendi ehitamisel ja kaeviku tagasitäitmisel. Kasutatavad truubid

peavad omama valmistajatehase sertifikaati, mis lubab neid kasutada sõidutee aluste truupidena.

Sademevee- ja drenaažitorustikud

Projektala sademevee kanalisatsiooni eelvooluks on projekteeritavad/rekonstrueeritavad

maaparandussüsteemi kraavid ja torustik.

Projekteeritud sademeveetorustike väljalasud tuleb kindlustada.

Põlluotsa tee äärde kahel pool teed on projekteeritud drenaažitorustik De110 PE SN8. Torustikule on

ette nähtud drenaažikaevud läbimõõduga De400/315 settepesaga 0,2 m ja

sademeveekanalisatsiooni kontrollkaevud läbimõõduga De560/500. Sademeveekaevu K2-2 drenaaži

sissevoolutoru varustatakse tagasilöögiklapiga.

Projekteeritavad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatised

Põhiprojekti raames ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatisi ei projekteeritud, selle korraldab Vaida

veeettevõtja AS ELVESO eraldi hankega. Põhiprojektis on asendiplaaniliselt näidatud perspektiivsed

veevarustuse-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustikud koos projekteeritavate liitumispunktidega

kinnistutele.

Piirkonna kanalisatsioon on lahkvoolne. Sademevett ei tohi juhtida reovee kanalisatsiooni. Projektala

sademevee kanalisatsiooni eelvooluks on projekteeritavad või rekonstrueeritavad sademevee-

kanalisatsiooni kraavid. Tee maa-ala kuivendamiseks on ette nähtud tee äärde kraavid ja/või

drenaažitorustik. Kraavid kuni eelvooluni puhastatakse ja korrastatakse vastavalt teede osas antud

lahendusele.

Projektiga on ette nähtud kinnistutele oleva sademevee ärajuhtimiseks rajada liitumispunktid

sademevee toruga ja/või võimalus sademevesi suunata kraavidesse. Sademeveetorustikud on

tehnovõrkude koondplaanil näidatud perspektiivsena ja nende projekteerimine ei kuulu põhiprojekti

mahtu.

Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid

Projektalale paigaldatakse liikluskorraldusvahendid: liiklusmärgid, teekattemärgised, tähispostid ja

põrkepiirded.

1.3. Ressursside kasutamine ja tegevuse energiakasutus

Vajadus ressursside järele kaasneb eelkõige ehitamise etapis. Vajalikeks ressurssideks ehitusetapis

on maa, pinnas, ehitusmaavarad ja nendest valmistatud tooted, kattematerjalid, kütused ja

elektrienergia, kuid tõenäoliselt mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse

tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid. Täpne vajalike

ressursside maht selgub ehitusprojektide koostamisel.

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

9 / 34

1.4. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

1.4.1. Harju maakonnaplaneering 2030+

Harju maakonnaplaneering9 ei sea otseseid maakasutuspiiranguid põhimõtteliste trassikoridoride

aladel. Maakonnaplaneering määrab põhimõttelise uute teekoridoride vajaduse.

Maakonnaplaneeringu joonisel kajastub põhimõtteliste teekoridoride kulgemine, mis näitavad

indikatiivselt perspektiivsete trasside asukohti ning vajadust tulevikus maakonnaplaneeringuga

näidatud perspektiivsele ühendusele taristuobjekt kavandada. Põhimõtteliste koridoride

kaardistamine annab olulise sisendinfo riigimaadega tehingute tegemiseks pärast planeeringu

kehtestamist. Maanteekoridoride täpsemad asukohad selguvad edasise planeerimise käigus

(vastavalt kas teemaplaneeringus, üldplaneeringus, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus või riigi

eriplaneeringus).

Üldised tingimused maanteevõrgu arendamisel:

• Tagada tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee

klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoormusest, tee-ehituse ja -hoiu

majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust.

• Arvestades maanteede võimalikku teekoridori laiendamise vajadust teede rekonstrueerimise

käigus, tuleb kaaluda üldplaneeringute koostamisel maanteedele välimise sõiduraja

välimisest servast 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramise vajadust tee ohutuse

tagamiseks, perspektiivseks teede õgvendusteks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede

välja ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning

teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul tuleb

lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m. Tehnoloogilises vööndis tuleb

ehitustegevuse planeerimisel tee ohutuse tagamiseks teha koostööd Maanteeametiga.

• Üldplaneeringute raames tuleb kehtivate normdokumentide alusel määrata teede

ristumiskohtade ja kogujatee rajamise üldised põhimõtted, et tagada juurdepääs avalikult

kasutatavatele teedele, sh riigimaanteedele. Avalikult kasutatavate teede eritasandiliste

ristumiste ja ühendusteede asukohad ja maavajadus täpsustatakse üldplaneeringute raames

koostöös Maanteeametiga.

• Põhimaanteede ristumised teiste teede ja raudteega tuleb lahendada liiklusohutusest

tulenevalt eelistatult eritasandiliselt, vajaduse määramisel tuleb eelnevalt arvesse võtta nii

teede liiklussagedust kui ka projekteerimisnorme.

• Põhimaanteedel välditakse täiendavate peale- ja mahasõitude kavandamist, et tagada sujuv

liiklusvoog.

• Arvestada tuleb rohelise võrgustiku tuumalade ja rohekoridoride toimimise tagamisega,

vajadusel kavandada meetmed potentsiaalsete negatiivsete mõjude leevendamiseks

täpsemal planeerimisel ja projekteerimisel läbiviidava keskkonnamõju strateegilise

hindamise käigus.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga.

1.4.2. Rae valla üldplaneering

Kehtiva Rae valla üldplaneeringu10 (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462)

maakasutusena on detailplaneeringu alale ette nähtud tootmis- ja ärimaa ning tee projektalale liiklust

korraldava ja teenindava ehitise maa (Joonis 3). Detailplaneering on koostatud vastavalt Rae

9 Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 10 Rae valla üldplaneering. Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

10 / 34

Vallavalitsuse 24.04.2007 korraldusega nr 647 kinnitatud Jüri aleviku Peenra, Peenrapõllu ja

Leppsalu kinnistute detailplaneeringu lähtetingimustele.

Joonis 3. Väljavõte kehtivast Rae valla üldplaneeringu maakasutusest

Liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa on maantee, puiestee, tänava või muu liikluseks

kavandatud rajatise alune maa koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteedega, teepeenarde ja

haljas- või muude eraldusribadega. Rae valla üldplaneeringu kohaselt loetakse liiklust korraldava

ehitise maaks ka üldplaneeringu maakasutuskaardil tähistatud kavandatavate ristmike ja ristete

maa-ala. Vastava tingmärgiga on hõlmatud 300 m diameetriga ala, mis katab ristmiku/riste

rajamiseks ligikaudu vajaliku maa-ala. Tegelik maavajadus, täpne paiknemine ning konkreetse

ristmiku või riste kuju selgub planeerimise ja projekteerimise käigus.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Rae valla üldplaneeringuga.

Projektalal kehtib järgmine detailplaneering, millega on arvestatud:

• Harjumaa, Rae valla, Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute detailplaneering, Roheline

Kapital OÜ, töö nr 0707-DP, kehtestatud 12.02.2008

Projekti koostamisel on arvestatud kõigi projekti piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel

olevate detailplaneeringutega, mis on toodud Rae valla planeeringute registris.

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

11 / 34

1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid ja jäätmeteke

1.5.1. Heide pinnasesse, vette ja õhku

Taristu rajamisel ehitusetapis võib kaasneda heide pinnasesse, vette ja õhku.

Heited pinnasesse on võimalikud lekete või avariide korral. Lekkeid ja avariisid tuleb vältida. Mõju

on võimalik vältida/vähendada töökorralduslike meetmetega ja ohutusnõuete järgimisega. Nii

ehitustööde käigus kui kasutamisajal tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. Tehnika ja seadmed tuleb hoida korras, teostada

pidevat järelevalvet ning lekked ja avariid tuleb likvideerida operatiivselt ja professionaalselt.

Heide veekeskkonda on seotud kasutusajal alalt kokku kogutava sademeveega. Projektala

sademevee kanalisatsiooni eelvooluks on projekteeritavad/rekonstrueeritavad

maaparandussüsteemi kraavid ja torustik. Tee maa-ala kuivendamiseks on ette nähtud tee äärde

kraavid ja/või drenaažitorustik. Drenaažitorustikule on ette nähtud drenaažikaevud settepesaga ja

sademeveekanalisatsiooni kontrollkaevud. Kraavid kuni eelvooluni puhastatakse ja korrastatakse

vastavalt teede osas antud lahendusele.

Piirkonnas, ida pool Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed, on välja ehitatud vee-, sademevee- ja

kanalisatsioonitrassid11,12. Põhiprojekti raames ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatisi ei

projekteeritud, selle korraldab Vaida vee-ettevõtja AS ELVESO eraldi hankega. Kanaliseerida on

võimalik reovett, mille koostis vastab reoveepuhasti valdaja tingimustele ning suublasse juhitav

sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele. Tegevuse

kavandamisel tuleb seda silmas pidada.

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud projektala taristu ehituse ja kasutamise ning piirkonda

lisanduva liikluskoormusega.

Ehitusaegne mõju on seotud tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb

ehitustööde ajal ning lõpeb pärast tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul

ehitusobjekti lähialadele ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega

(ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms). Teatud töödega (nt

asfalteerimistöödega) on võimalik ka ebameeldiva lõhna teke ja levik.

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus. Välisõhu kvaliteedi mõjutajad projektala

piirkonnas on ida pool Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed, projektalast 500 m kaugusel, asuvad

AS ELVESO katlamaja korstnad13. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 2022. aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus oli 13 331 sõidukit14.

11 Vee-ettevõtte määramine Rae valla Vaida vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas. Lisa 2 Vaida tegevuspiirkond. Rae Vallavolikogu otsus 09.detsember 2008 nr 476 12 EELIS, seisuga 03.01.2024 13 KOTKAS heiteallikate register, seisuga 03.01.2023 14 Teeregister, liiklussagedus

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

12 / 34

1.5.2. Vibratsioon

Vibratsioonitasemed hoones peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid”15.

Ehitustööde ajal võivad vibratsiooni põhjustada teatud tööd.

Vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine,

eriti resonantsi korral. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis

hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Hooneid

kahjustavat vibratsiooni tajuvad elanikud kui väga tugevat vibratsiooni. Vanad hooned on oluliselt

tundlikumad vibratsioonile kui uued, seega võib potentsiaalselt neid vibratsioon rohkem kahjustada.

Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase erinevast liikumisest (vajumised,

kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist

kaudselt pinnase vajumist ja kerkeid mõjutades, sõltudes ka pinnase omadustest. Eriti mõjutatavad

on vibratsiooni poolt liiva- või turbapinnased.

Projektalal levivad jääliustike tegevuse tagajärjel tekkinud pinnased (vt ptk 2.3. ), mis on vibratsiooni

levikut soodustavad.

1.5.3. Müra

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse

välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad

paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus.

Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra

ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.

Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra on

normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarbe alusel. Vastavalt määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena

ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Tööde

tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis aitavad hoida kontrolli all müra

tekkimist. Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal.

ÜP maakasutuse juhtotstarvete kohaselt määratakse mürakategooriad järgmiselt:

II kategooria – elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad

IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Tabel 1. Liiklusmüra normid16

Mürakategooria Liiklusmüra piirväärtus, dB Liiklusmüra sihtväärtus, dB

II kategooria 60 ja 651 päeval

55 ja 601 öösel

55 päeval

50 öösel

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/110061?leiaKehtiv 16 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv (külastatud 19.01.2024)

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

13 / 34

Mürakategooria Liiklusmüra piirväärtus, dB Liiklusmüra sihtväärtus, dB

IV kategooria 65 ja 701 päeval

55 ja 601 öösel

60 päeval

50 öösel

1 – müratundliku hoone teepoolsel küljel

Müra kaasneb peamiselt rajatiste ja tehnovõrkude rajamisel ehitusetapis. Ehitustegevuse käigus

tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Piirkonna peamiseks müraallikaks

on maanteeliiklus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel (nr 2).

Piirkonna müratase kasvab kavandatava tegevuse elluviimisel lisanduva liikluskoormusega ja

ettevõtlustegevusega.

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 2022. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 13 331

sõidukit17 (Joonis 7). Vaida Ärikeskuse detailplaneeringus on 2007. a prognoositud, et lähitulevikus

liiklussagedus ei suurene selleaegsest 10 500 sõidukist ööpäevas üle 2 korra, mistõttu on

prognoositavaks liiklussageduseks arvestatud 21 000 sõidukit ööpäevas. Orienteeruv liiklusmüra

ekvivalentne tase ööpäevaste liiklusandmete põhjal on leitud tuginedes DIN 18005-1:2002

seisukohtadele, mille kohaselt ekvivalentne müratase 50 m kaugusel Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

maantee lähima sõidurea teljest kinnistutega külgneval lõigul on päeval kuni 66 dBA ja öösel kuni

59 dBA. Seega ei ületa prognoositud müratase keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 nõudeid

(Tabel 1) Vaida Ärikeskuse detailplaneeringu ühiskondlike hoonete maa-alal müratundlike hoonete

teepoolsel küljel IV kategooria piirväärtust 70 dB päeval ja 60 dB öösel.

Projektalale lähimatele elamutele Iidla kinnistul (65303:002:0370) ja Palvemaja tee 4 // Pearna

kinnistul (65301:001:3932) tuleb tagada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 nõuded

elamumaa-aladel ja maatulundusmaa õuealadel II kategooria piirväärtus müratundlike hoonete

teepoolsel küljel 65 dB päeval ja 60 dB öösel. Kavandata tegevusega kasvab müratase piirkonnas.

Hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb vajadusel rakendada täiendavalt standardi EVS

842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõudeid18.

17 Teeregister, liiklussagedus 18 Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute detailplaneeringu seletuskiri. Roheline Kapital OÜ, töö nr 0707-DP, kehtestatud 12.02.2008

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

14 / 34

Joonis 4. Maanteeliikluse olemasolevad müratasemed projektala piirkonnas ööpäeval19,20.

Sinise kontuuriga on märgitud Vaida Ärikeskuse DP ala ja punase kontuuriga taristu

projektala. Aluskaart: Maa-amet, 2024

1.5.4. Jäätmeteke

Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju on seotud peamiselt ehitusetapiga, väiksemas osas ka

kasutusetapiga.

Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele

suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase

ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida töökorralduslike meetmetega (jäätmed

tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, rakendada meetmeid jäätmete

laialikandumiseks tuulega, sademetega, teostada pidevat ala kontrolli vms). Nõuded jäätmete

kogumisele, ajutisel ladustamisel ning edasise käitlemise korraldamisele on sätestatud jäätme-

seaduses ning Rae valla jäätmehoolduseeskirjas21. Nõudeid järgides olulist negatiivset mõju ei

kaasne. Ehitusetapiga seotud jäätmeteke on ajutine ja lõpeb ehitustööde lõppemisel.

Ehitusaegsete pinnase- ja lammutustööde mahud ja kasutusotstarve on toodud Tabel 2.

19 Välisõhu strateegiline mürakaart maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas. Kajaja Acoustics OÜ, OÜ Hendrikson & KO, 2022 20 Maanteeliikluse päeva-õhtu-öömüra indikaator ehk Lden – aasta kõikide päeva-, õhtu- ja ööaja helirõhutasemete arvsuuruste alusel kindlaks määratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helitõhutase, mis on müra üldise häirivuse indikaator 21 Rae valla jäätmehoolduseeskiri. Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

15 / 34

Tabel 2. Pinnase- ja lammutustööde mahud

Jäätmete liik Kogus, m3 Tegevuse lühikirjeldus

Kasvupinnas (17 05 04) 19250 Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal ehitusel

haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast antakse

üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba

omavale jäätmekäitlejale

Ehituseks sobimatu pinnas

(17 05 04)

9600 Saab vajadusel kasutada haljasalade

planeerimisel täitepinnasena. Ülejääv pinnas

antakse üle taaskasutamiseks vastavat

jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

Kasvupinnas (17 05 04) TV ja SIDE torustike kaeviku mahus

280 Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba

omavale jäätmekäitlejale

Ehituseks sobimatu pinnas (17 05 04) TV ja SIDE torustike kaeviku mahus

570 Saab vajadusel kasutada haljasalade planeerimisel täitepinnasena. Ülejääv pinnas antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

Kasvupinnas (17 05 04) SK ja D torustike kaeviku mahus

320 Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

Ehituseks sobimatu pinnas (17 05 04) SK ja D torustike

kaeviku mahus

650 Saab vajadusel kasutada haljasalade planeerimisel täitepinnasena. Ülejääv pinnas

antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

Tabel 2 esitatud ehitusjäätmete mahud võivad muutuda. Kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda

materjali kasutada või ladustada teisiti kui jäätmekavas kirjeldatud, siis tuleb see täiendavalt

kooskõlastada Rae Vallavalitsusega.

Lisaks tekivad ehituse ajal ka mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad,

kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne, mis on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et

ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale.

Kasutusaegse jäätmetekke ja -käitluse mõju on seotud eelkõige ühendusteede tavapärase

hooldamise käigus tekkivate jäätmetega, näiteks rajatiste hooldamisel – truupe, settepesasid,

veeviimareid ja muid rajatisi tuleb korrapäraselt puhastada sinna kogunenud settest, prahist ja

muudest jäätmetest. Lisaks on vaja teerajatisi tehniliselt hooldada ja korrastada, mille käigus tekib

teatud koguses pakendeid ja ehitusjäätmeid.

Ka kasutusaegselt tuleb jäätmehoolduse korraldamisel tagada, et kõik tekkivad jäätmed kogutakse

liigiti ja ladustatakse eraldi, et vältida nende omavahelist segamist. Jäätmekäitluse korraldamisel

tuleb silmas pidada jäätmehierarhiat - jäätmeliigid, millele on Eestis olemas taaskasutusvõimalused,

suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu. Veelgi olulisem on jäätmetekke vältimine.

1.5.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid sõltub ka konkreetse

valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju

inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimise ning võimalike avariide põhjustamisega

pimestamise tulemusena.

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

16 / 34

Projektala piirkonnas on valgustatud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee (nr 2), millele on rajatud

piki maantee äärt kuusehekk. Selleks, et projekteeritav valgustus ei pimestaks põhimaanteel

liiklejaid, tuleb olemasolevat kuusehekki tihendada.

Ehitamisetapis on tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina ehitusplatsi

territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Mõju on ajutine. Mõju on võimalik vähendada

korralduslike meetmetega – ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad on suunatud

kohta, mida tuleb valgustada, ning kavandatud nii, et valgustus ei häiri liiklust ega ümberkaudsete

objektide kasutamist.

Kui arvestatakse eelpool mainitud korralduslike meetmetega, siis olulist negatiivset mõju

valgusreostuse näol elamutele eeldada ei ole.

Taristu rajamisel kasutusaegset soojuse, kiirguse ja lõhna teket ja levikut eeldada ei ole.

1.6. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

kliimamuutustega kohanemine

Maa-ameti kaardirakenduse22 andmetel ei asu kavandatava tegevuse piirkonnas ohtlikke ettevõtteid.

Lähimad ohtlikud ettevõtted asuvad vähemalt 8 km kaugusel Jüri alevikus.

Koosmõju muude tegevustega võib avalduda koos teiste nii Vaida Ärikeskuse ala kui ka sellest

väljaspool tulevikus lisanduvate ettevõtetega. Perspektiivsete ettevõtete kohta praeguses etapis info

puudub. Koosmõjus on võimalik müratasemete suurenemine ja mõju välisõhu kvaliteedile piirkonnas.

Kuna perspektiivsete lisanduvate tegevusega kaasnevad müratasemed ning saasteainete heited

välisõhku ei ole teada, siis ei ole võimalik koosmõju käesoleva töö raames hinnata. Koosmõjuga tuleb

arvestada lisanduvate uute ettevõtete edasistes etappides, kui hinnatakse kavandatava tegevuse

mõju välisõhu kvaliteedile.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani23 kohaselt toob

äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega

seotud loodusõnnetuste sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja

temperatuuri äärmuslikud muutused. DP üks eesmärk on luua alale terviklik keskkond, milles väga

olulisel kohal on süsteemse kõrghaljastuse rajamine. Kõrghaljastus on kavandatud rajada DP

kruntide tänavapoolsetele aladele selliselt, et moodustuksid alleed. Kõrghaljastus on planeeritud

rajada moodustatavatele kruntidele piirdeaia vahetusse lähedusse. Krundisisene parkimine

lahendatakse kombineeritult haljastusega. Sellega ennetatakse kuumasaarte teket.

Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna 2019. a hinnangu24,25 põhjal projektalal

ja selle ümbruses ülevoolu piirkonda ei asu. Teede projekteerimisel on arvestatud ka kõrgvee

perioodil esinevate veetasemetega. Äritegevuse arendamisel kasvab liiklussagedus, mille tagajärjel

kasvab ka transpordist põhjustatud CO2 heitkogus.

22 Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus (seisuga 03.01.2024) 23 Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030. Keskkonnaministeerium 24 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Keskkonnaministeerium, 2019 25 Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade määramine. Lõpparuanne. Keskkonnaagentuur, 2019

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

17 / 34

2. Mõjutatav keskkond ja olulise keskkonnamõju

väljaselgitamine

2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Projektala hõlmab Rae vallas Vaidasoo külas 18 kinnistut, mis asuvad Rae valla üldplaneeringuga

määratud tootmis- ja ärimaa ning liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa alal (vt Joonis 3).

Kinnistute maa sihtotstarbed on transpordimaa, tootmismaa, sihtotstarbeta maa, maatulundusmaa

ja ärimaa (Tabel 3).

Tabel 3. Projektalale jäävad kinnistud

Nr Aadress Katastritunnus Sihtotstarve Omandivorm

1 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee

65303:002:0234 Transpordimaa 100% Riigiomand

2 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee

65303:002:0233 Transpordimaa 100% Riigiomand

3 Aaspõllu tee L1 65301:001:6266 Transpordimaa 100% Eraomand

4 Põlluotsa tee 65301:001:6265 Transpordimaa 100% Eraomand

5 Leppsalu tee 65301:001:6264 Transpordimaa 100% Eraomand

6 Ojapõllu tee 65301:001:6167 Transpordimaa 100% Eraomand

7 Ojapõllu tee 8 65301:001:6165 Tootmismaa 50%,

ärimaa 50%

Eraomand

8 Leppsalu tee 8 65301:001:6258 Tootmismaa 50%,

ärimaa 50%

Eraomand

9 Vaidasoo küla 65301:001:5527 Sihtotstarbeta maa 100%

Omandi ulatus selgitamisel

10 Vaidasoo küla 65301:001:5695 Sihtotstarbeta maa 100%

Omandi ulatus selgitamisel

11 Tukati 65303:002:0249 Maatulundusmaa 100% Eraomand

12 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee

65303:002:0231 Transpordimaa 100% Riigiomand

13 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee

65303:002:0232 Transpordimaa 100% Riigiomand

14 Ojapõllu tee 1 65301:001:6256 Tootmismaa 90%,

ärimaa 10%

Eraomand

15 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee

65303:003:0392 Transpordimaa 100% Riigiomand

16 Veesilma tänav 65303:003:0766 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand

17 11155 Vaida tee 65303:003:0246 Transpordimaa 100% Riigiomand

18 11155 Vaida tee 65303:003:0367 Transpordimaa 100% Riigiomand

Maaüksused on hoonestamata.

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

18 / 34

Projektala transpordimaal ja sihtotstarbeta maal asuvad olemasolevad teed, maatulundusmaal

looduslik lage rohumaa, tootmis- ja ärimaal enamikul looduslik lage rohumaa, vaid Ojapõllu tee 1

muu lage.

Olemasolev juurdepääs projektalale on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt algavalt avaliku

kasutusega siirdekatendiga teelt. Juurdepääs projektalale on ette nähtud Vaida kahetasandiliselt

ristmikult algavalt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega paralleelselt kulgevalt kogujateelt.

Kavandatava tegevuse käigus rajatakse uued ligipääsud Leppsalu tee (KÜ 65301:001:6264,

transpordimaa 100%) ja Põlluotsa tee (KÜ 65301:001:6265, transpordimaa 100%).

Kavandatav tegevus on kooskõlas maa sihtotstarbega.

2.2. Asustus

Projektala külgneb idas põhimaanteega nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee, millest ida suunas

vähemalt 90 m kaugusel asuvad Vaida aleviku ja Vaidasoo küla elamud. Ülejäänud suundades

ümbritsevad projektala looduslik ala või hajaasustus.

Projektalale lähimad elamud Iidla kinnistul (65303:002:0370) asuvad rajatavast Leppsalu teest 70 m

kaugusel lõuna suunas ja Palvemaja tee 4 // Pearna kinnistul (65301:001:3932) kergliiklusteest

130 m kaugusel lääne suunas (Joonis 5).

Vaida Ärikeskuse rajamine loob uusi töökohti ning sobivaid võimalusi piirkonna funktsioone toetava

ettevõtluse tekkeks, kuid ei oma eeldatavalt olulist mõju Vaida aleviku ja Vaidasoo küla

asustusstruktuurile ega rahvaarvule.

Joonis 5. Elamud projektala lähiümbruses. Aluskaart: Maa-amet, 2024

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

19 / 34

2.3. Pinnavormid ja pinnas

Pinnavormid

Projektala on tasase reljeefiga, maapinna absoluutkõrgusega 41-51 m26, üldise langusega loodesse.

Geoloogiliselt paikneb projektala Põhja-Eesti moreentasandikul.

Pinnakate

Projektalal levivad jääliustike tegevuse tagajärjel tekkinud pinnased27. Pinnakate koosneb valdavalt

mullast ja liustikulisest moreenist. Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula 2

kihistu savikas lubjakivi28.

Pinnakatte paksus projektalal on 4-10 m29.

Projektalal läbiviidud ehitusgeoloogilise uuringu30 käigus kirjeldatud pinnakatte kihid:

• Muld levib valdavalt maapinnal või täitekihi all 0,8…1,15 m sügavusel maapinnast. Mulla

paksuseks mõõdeti 0,1…1,1 m. Suuremad mullakihi paksused on iseloomulikud tagasitäitena

kasutatud materjalile.

• Liivaga möllikas kruus järgneb teekattele ja levib 0,09…0,1 m sügavusel maapinnast.

Killustikust koosnev kiht on 0,2…0,4 m paksune.

• Rohke kruusaga möllikas liiv levib maapinnal ja eelmise kihi all 0,3…0,35 m sügavusel,

absoluutkõrgusel 42,20…44,70 m. Täitelise liivakihi paksuseks mõõdeti 0,25…1,7 m.

• Liiv levib maapinnast 0,3…0,35 m sügavusel, absoluutkõrgusel 43,20…44,00 m. Liivakihi

paksuseks mõõdeti 0,2…0,5 m. Kiht on tihe ja niiske. Fraktsioonilt esines peen- kuni keskliiv.

• Mölline liiv levib aluses loodusliku pinnasena. Fraktsioonilt esines peenliiva ja keskliiva. Kiht

lasub maapinnast 0,5…1,8 m sügavusel, absoluutkõrgusel 41,10…44,80 m.. Kihi paksuseks

mõõdeti 0,4…0,95 m. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga.

• Orgaanikaga kruusaga ja rohke liivaga möllsavi iseloomustab järgneva kihi mulla osa.

Kiht levib maapinnast 0,15…1,1 m sügavusel, absoluutkõrgusel 41,15…44,75 m. Kihi

paksuseks mõõdeti 0,15…0,55 m. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva kihiga.

• Kruusaga ja rohke liivaga möllsavi tegemist on glatsiaalse moreeniga. Kiht lasub

maapinnast 0,1…1,5 m sügavusel, absoluutkõrgustel 39,85…44,45 m, kus selle paksuseks

mõõdeti 0,3…1,9 m ning kiht ilmus uuesti mõnes puuraugus (PA 12, 15, 19) maapinnast

1,0…5,6 m sügavusel. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva pinnasega.

• Savimöll levib maapinnast 0,35…0,2,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 40,50…42,70 m.

Savimölli paksuseks mõõdeti 0,2…0,75 m. Kiht on kesktihe kuni tihe. Tegemist on väga

külmaohtliku mittedreeniva kihiga.

• Väheplastne rohke kruusaga mölline liiv – tegemist on glatsiaalse moreeniga, mis on

sortimata või halvasti sorditud mandrijäätekkeline pinnas ning mis koosneb saueosakestest

kruusa ja veeristeni ning võib sisaldada ka rahne/lubjakivi lahmakaid. Kruusa, veeriste ja

26 Maa-amet, seisuga 05.01.2024 27 Maa-ameti geoloogia kaardirakendus 1:50 000, seisuga 05.01.2024 28 Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Vaida Ärikeskuse teed Harju maakond, Rae vald, Vaidasoo küla. Töö nr GE-3445, REIB OÜ, 2023 29 Maa-ameti geoloogia kaardirakendus 1:50 000, seisuga 05.01.2024 30 Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Vaida Ärikeskuse teed Harju maakond, Rae vald, Vaidasoo küla. Töö nr GE-3445, REIB OÜ, 2023

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

20 / 34

lubjakivilahmakate sisalduses, mis jääb vahemikku 20…50 %. Kiht ilmus maapinnast

0,9…2,9 m sügavusel, absoluutkõrgustel 38,50…44,40 m. Valdavalt moreeni terves ulatuses

ei läbitud. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva pinnasega.

• Väheplastne rohke liivaga mölline kruus – tegemist on glatsiaalse moreeniga. Võrreldes

eelneva kihiga on suurem kruusa, veeriste ja lubjakivilahmakate sisaldus, mis jääb

vahemikku 50…70 %. Kiht ilmus maapinnast 0,65…2,6 m sügavusel, absoluutkõrgustel

39,50…40,85 m. Kihi paksuseks mõõdeti 0,15…0,7 m. Tegemist on väga külmaohtliku

mittedreeniva pinnasega.

Mõju pinnasele

Mõju pinnasele võib avalduda nii ehitus- kui kasutamisetapis.

Kui projektala uued rajatavad teed kaetakse ehitusetapis kõvakattega, siis kaovad pinnases selle

looduslikud funktsioonid. Lisaks toimub ehitustööde ettevalmistavas etapis väärtusliku kasvupinnase

eemaldamine, kuid seda saab taaskasutada objekti haljastamisel või tagasitäiteks või suunata samal

otstarbel kasutamiseks muudele objektidele. Kui eemaldatud väärtuslikku kasvupinnast kasutatakse

sihipäraselt, siis selle kui loodusvara kogus ei vähene.

Nii ehitusetapis kui ettevõtlustegevuse arendusala kasutamisel tuleb vältida pinnase reostamist. Mõju

on võimalik vältida/vähendada töökorralduslike meetmetega ja ohutusnõuete järgimisega.

Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumise pinnasesse. Tehnika ja seadmed tuleb hoida korras, teostada pidevat

järelevalvet ning lekked ja avariid tuleb likvideerida operatiivselt ja professionaalselt.

Uute teede rajamisel eemaldatakse pinnast. Kui kavandatava tegevuse käigus toimub üle jääva

kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine, kui võõrandatava või tarbitava

kaevise kogus on suurem kui 5000 m3, on vajalik vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 97 lg 1

nõuetele Keskkonnaameti luba. Loa saamiseks tuleb esitada Keskkonnaametile taotlus (MaaPS § 97

lg 2).

Teede alla jääval alal on mõju pinnasele pöördumatu, lokaalselt oluline, kuid laiemalt jääb

väheolulisele tasemele. Pinnasele avalduv mõju ei ole leevendatav.

2.4. Maavarad ja maardlad

Projektalal ja selle lähiümbruses maardlaid ei asu. Lähimad maardlad ida suunas on projektalast

1,5 km kaugusel asuv Peningi turbamaardla ning 2,5 km kaugusel Suuresta liivamaardla ja 3,5 km

kaugusel Vaidasoo liivamaardla. Lähim maardla lääne suunas on projektalast 2,3 km kaugusel asuv

Männi turbamaardla, mis asub teisel pool Pirita jõge.

Kuna projektalal ei asu maardlaid ega arvele võetud maavarasid, siis mõju maavarade

kättesaadavusele, juurdepääsu olemasolevale olukorrale ja kvaliteedile puudub.

Projektala taristu rajamisega kaasneb vajadus ehitusmaavarade järele, mistõttu avaldub mõju

maavaradele läbi nende kasutamise. Kasutatavate ehitusmaavarade kogused ei ole eelhinnangu

koostamise hetkel teada, kuid eeldatavasti kasutatakse neid eesmärgipäraselt, vastavalt vajadusele.

Ehitusmaavarad hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille avamise ja kasutamisega seotud

keskkonnamõju on hinnatud kaevandamisloa menetluse käigus. Olulist negatiivset mõju

maavaradele kavandatava tegevusega eeldada ei ole.

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

21 / 34

2.5. Põhja-ja pinnavesi

Põhjavesi

Põhjavesi on projektalal nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes (Joonis 6),

reostusohtlikkuse tase on kõrge. Põhjavee sügavus on kuni 1 - 3 m. Maapinnalt esimese

aluspõhjalise (Silur-Ordoviitsiumi) veekompleksi voolusuund on loode suunas.31

Projektalal ja selle ümbruses põhjavee ülevoolu piirkonda ei asu32.

Joonis 6. Põhjavee kaitstus projektala piirkonnas. Punase kontuuriga tähistatud

projekteeritav lõik. Aluskaart: Maa-amet, 2024

Projektalal läbiviidud ehitusgeoloogilise uuringu33 käigus registreeriti põhjavee esimese veekihi tase

uurimistööde ajal (juuli 2023. a) maapinnast 0,95 - 3,05 m sügavusel, absoluutkõrgusel

38,90 - 43,30 m. Kõigis puuraukudes vett ei ilmunud. Põlluotsa tee kinnistul (KÜ 65301:001:6265)

uuringupunktis (PA-5) ilmus moreeni kivisemast osast surveline veekiht 2,30 m sügavuselt

(absoluutkõrgusel 41,05 m), mis stabiliseerus 0,95 m, absoluutkõrgusel 42,40 m. Kõrgvee perioodil

võib projektalal veetase mõõdetust tõusta ca 0,5 - 1,0 m võrra.

Projektalal ja selle läheduses EELISe andmetel34 puurkaeve ei asu. Lähim töötav puurkaev

PRK0052170 hooldusala ulatusega 10 m asub põhja suunas rajatavast drenaažitorustikust 80 m

kaugusel ja ida suunas rajatavast drenaažitorustikust 110 m ja kergliiklusteest 150 m kaugusel.

Palvemaja tee 4 // Pearna kinnistul (KÜ 65301:001:3932) (Joonis 7). 36 m sügavune puurkaev tarbib

31 Maa-ameti geoloogia kaardirakendus 1 : 50 000, seisuga 08.01.2024 32 Maa-ameti geoloogia kaardirakendus 1 : 50 000, seisuga 08.01.2024 33 Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Vaida Ärikeskuse teed Harju maakond, Rae vald, Vaidasoo küla. Töö nr GE-3445, REIB OÜ, 2023 34Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, seisuga 08.01.2024

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

22 / 34

Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi (10§2019) vett ja on kaitstud manteltoruga 8,7 m

sügavuseni. Kõik ülejäänud puurkaevud asuvad projektalast vähemalt 200 m kaugusel ida suunas

teisel pool Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teed.

Põhiprojekti raames ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajatisi ei projekteerita, kuid projektis on

näidatud asendiplaaniliselt perspektiivsed veevarustuse-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustikud

koos projekteeritavate liitumispunktidega kinnistutele. Asendiplaanil asub perspektiivne veetorustik

Vana-Vaida tee 15 (KÜ 65301:001:3375) kinnistul 50 m sanitaarkaitseala ulatusega puurkaevust

PRK0001644 80 m kaugusel loodes. 110 m sügavune puurkaev on kogu pikkuses kaitstud

manteltoruga.

Joonis 7. Vooluveekogud sinisega, puurkaevud türkiissinisega, maaparandussüsteemid

pruuniga ja nende kitsendused viirutusena projektala piirkonnas. Allikas: EELIS, seisuga

08.01.2024. Aluskaart: Maa-amet, 2024

Kuna projektalal ei ole registreeritud puur- ja salvkaeve ning kui taristu ehitamisel jälgitakse

seaduste ja standardite nõudeid, siis mõju põhjaveele ja joogivee kvaliteedile ei ole tõenäoline.

Pinnavesi

Pinnaveekogudest on projektalast loode suunas enam kui 500 m kaugusel Pirita jõgi (VEE1089200)

(Joonis 7), mis on üle 25 km² valgalaga jõgi ja suubub Tallinna reidi. Pirita jõel on 4 m kallasrada,

10 m kalda veekaitsevöönd, 50 m laiune kalda ehituskeeluvöönd ja 100 m laiune kalda

piiranguvöönd. Samas sängis kulgeb ka üle 25 km² maaparandussüsteemi Pirita jõgi

(41089200200000011M) eesvool 10 m kalda veekaitsevööndi, 50 m laiune kalda ehituskeeluvööndi

ja 100 m laiune kalda piiranguvööndiga.

Projektalal paikneb maaparandussüsteemi maa-ala Poldriala (maaparandussüsteemi kood / ehitise

kood, 4108920020050/002) (Joonis 7). Projekteeritud rajatiste alla jäävad maaparandussüsteemi

torustikud on ette nähtud lammutada. Lammutamisel tuleb arvestada lahtikaevamisega, et oleks

välistatud hilisem võimalus torustiku sisselangemiseks ning seetõttu teekonstruktsioonide

kahjustumiseks. Torustiku alles jääva osa otsad tamponeeritakse pinnasetihedalt. Uue toruga

ühendatakse kõik läbilõigatavad drenaaži torud. Kuivendussüsteemi funktsioneerimise tagamiseks

projekteeritavatest aladest väljapoole jääval alal suunatakse Vaida palvemaja kinnistut läbivad

drenaažitorud ümber olemasolevasse kraavi ning Põlluotsa tee 5 ja Põlluotsa tee 3 kinnistute

drenaažitoru ühendatakse Põlluotsa tee projekteeritud drenaažiga.

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

23 / 34

Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna 2019. a hinnangu35,36 põhjal projektalal

ja selle ümbruses ülevoolu piirkonda ei asu.

Projektalal läbiviidud ehitusgeoloogilise uuringu37 hinnangul tingituna piirkonniti alal levivate

pinnaste halbadest filtratsiooniomadustest, esineb veerohkel perioodil kihtidel ajutise iseloomuga

ülavett. Ülavesi on üldjuhul ajutine nähtus, kadudes kuivadel aastaaegadel. Liigniiskusest tingitult

on maaparanduses kasutatud projektala kuivendamiseks drenaaži ja kuivendussüsteemi, mille mõju

täpsemad andmed põhjaveetaseme kohta tänapäeval puuduvad. Elastsete teekatendite

projekteerimise juhendi (MA 2017-003) määrangul kuulub projektala piirkond valdavalt 2.

niiskuspaikkonda (niiske).

Kui projektalal tekkiv sademevesi kogutakse kokku, suunatakse vajadusel läbi puhastusseadmete

ning suublasse juhitavast veest teostatakse seiret lähtuvalt õigusaktidest tulenevale korrale, siis

olulist negatiivset mõju pinnasele seoses sademeveega eeldada ei ole. Seda järgides pinnaveekogude

otsest mõjutamist kavandatava tegevuse elluviimisega ette näha ei ole.

Samuti ei ole ehitusetapis eeldada töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisel pinna-

veekogusse jäätmete, ehitusmaterjali jääkide vms jäätmete sattumist (vt ptk 1.5.1. ). Negatiivne

mõju pinnaveele on võimalik juhul, kui sademeveega juhitakse suublasse saasteaineid, mille sisaldus

sademevees ületab lubatud piirväärtusi. Mõju on seotud avarii olukorraga ettevõtlustegevuse

kasutusetapis.

Kui projektala teede, platside, tehnovõrkude ja rajatiste projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse

seaduste ja standardite nõudeid, siis mõju pinnaveele ette näha ei ole.

2.6. Taimestik ja loomastik

Taimestik

Projektalast enamikul alal asuvad olemasolevad teed. Sõiduteed, mahasõidud ja kergliiklusteed on

kavandatud asfaltkattega, pumplaplatsid betoonkiviga ja tehnorajatisi teenindav tee kruuskattega.

Olemasolev kruuskattega Ojapõllu tee asfalteeritakse. Looduslikule lagedale ja haritavale maale

rajatakse uued asfaltkattega ligipääsud Leppsalu tee (kinnistule Leppsalu tee KÜ 65301:001:6264)

ja Põlluotsa tee (kinnistule Põlluotsa tee KÜ 65301:001:6265).

Looduslikke taimekooslusi (loodusdirektiiviga kaitstavaid elupaigatüüpe) projektalal ega selle

läheduses ei esine. Samuti ei esine alal ega naabruses kaitstavaid taimeliike. Uute teede rajamisega

kahaneb looduslik lage ala, kuid selle osakaal on väike.

Olulist negatiivset mõju taimestikule eeldada ei ole.

Loomastik

Projektala külgneb idast maanteega, põhja suunas asub kahetasandiline Vaida viadukt. Piirkonnas

on peamiseks müraallikaks maanteeliiklus.

Projektalast 300 m kaugusel lääne suunas asub rohevõrgustiku tuumala, mida lahutab Pirita jõgi.

Projektala looduslikul alal asub lage ala.

35 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Keskkonnaministeerium, 2019 36 Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade määramine. Lõpparuanne. Keskkonnaagentuur, 2019 37 Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Vaida Ärikeskuse teed Harju maakond, Rae vald, Vaidasoo küla. Töö nr GE-3445, REIB OÜ, 2023

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

24 / 34

Mõju loomastikule avaldavad nii taristu rajamiseks vajalik ehitustegevus, kui ka hilisem ala

kasutamisest tingitud häiringud (sõidukite müra, tänavate valgustus, inimeste liikumine). Kuna

projektala asub peamistest elupaikadest eemal, siis olulist negatiivset mõju loomastikule eeldada ei

ole.

2.7. Kaitstavad loodusobjektid, vääriselupaigad ja Natura 2000 alad

2.7.1. Kaitsealad

Projektalal ja selle lähiümbruses kaitsealasid ei asu. Lähim kaitseala, Nabala-Tuhala looduskaitseala

(KLO1000634), asub edelas 5,5 km kaugusel.

2.7.2. Hoiualad

Projektalal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähim hoiuala, Limu raba hoiuala (KLO2000133),

asub põhja suunas 5 km kaugusel.

2.7.3. Kaitsealused liigid

Projektalal ja selle lähiümbruses ei ole registreeritud III kategooria kaitsealuseid taime- ega

loomaliike.

Projektalast 1,5 km kaugusel kagus asuvad III kaitsekategooria linnuliigi hiireviu (Buteo buteo) ja

1,8 km kaugusel loodes rukkirääk (Crex crex) elupaigad.

Projektalast 2 km kaugusel edelas asuvad III kaitsekategooria taimede kasvukohad: ohakasoomukas

(Orobanche pallidiflora), harilik ungrukold(Huperzia selago), sulgjas õhik(Neckera pennata) ja suur

käopõll(Listera ovata).

III kaitsekategooria kaitsealuseid seene- ja samblikuliike projektalast 10 km ulatuses ei asu.

I ja II kategooria kaitstavaid liike pole projektalal ja vähemalt 1 km raadiuses registreeritud.

Lähimad I kategooria liigid on projektalast enam kui 1 km kaugusel loodes asuvad väike-konnakotka

(Clanga pomarina) ja suur-konnakotka (Clanga clanga) elupaigad ning II kategooria liik mets-aruhein

(Festuca altissima). Looduskaitseseaduse kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse

elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud (looduskaitseseaduse § 53 lg 1)38.

Projektala piisava vahemaa ja liikide jaoks ebasobiva elupaiga (projektala külgneb mürahäiringut

põhjustava suure liiklussagedusega maanteega) tõttu kaitsealustele taime-, looma- ja linnuliikidele

ning kaitsealadele olulist mõju eeldada ei ole.

2.7.4. Püsielupaigad

Projektalal ja selle lähiümbruses kaitstavate liikide püsielupaikasid ei asu.

38 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

25 / 34

2.7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid, KOV kaitstavad loodusobjektid

Projektalal ja selle lähiümbruses kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kohaliku omavalitsuse tasandil

kaitstavaid loodusobjekte ei asu.

2.7.6. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud kaitstavatele loodusobjektidele

Kavandataval tegevusel puuduvad piisava vahemaa tõttu mõjud kaitsealadele, hoiualadele,

kaitsealustele liikidele ja nende püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele ja kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstavatele loodusobjektidele.

2.7.7. Vääriselupaigad

Projektalal ja selle lähiümbruses vääriselupaikasid ei asu. Lähim vääriselupaik (VEP154097) asub

projektalast enam kui 1 km kaugusel läänes ning mõju vääriselupaigale puudub

2.7.8. Natura 2000 alad

Natura 2000 võrgustiku alasid projektalal ja selle lähiümbruses ei ole. Lähimad Natura 2000 alad

asuvad enam kui 6,5 km kaugusel lõuna ja ida suunas.

Piisava vahemaa ja kaugele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu on välistatud otsesed või

kaudsed mõjud Natura võrgustiku aladele.

2.8. Rohevõrgustik

Projektala ei jää rohelise võrgustiku alale ega selle lähedusse. Rohevõrgustiku tuumalana määratud

märgalad asuvad projektalast 300 m kaugusel lääne suunas (Joonis 8). Projektala ja rohevõrgustiku

vahele jäävad rohumaa ja Pirita jõgi.

Projektala piisava vahemaa tõttu ei ole eeldada mõju rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele.

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

26 / 34

Joonis 8. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu rohevõrgustiku

joonisest39. Projektala märgitud punase kontuuriga

2.9. Kultuuripärand

Kultuurimälestised40

Mälestis on riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum,

maa-ala või ehituslik kompleks. Kultuurimälestiste kaitset reguleerib muinsuskaitseseadus41.

Kultuurimälestiste registri andmetel ei asu projektalal kultuurimälestisi. Projektala vahetus läheduses

asuvad kaks kultuurimälestist (Joonis 2).

Projektala lõunapoolses osas Põlluotsa tee läheduses asub arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik

pühapaik Ohvrikoht Pearna hiis (reg nr 18881) (Joonis 9) 50 m laiuse kaitsevööndiga. Mälestise

seisund on hinnatud rahuldavaks.

Mälestise tunnus – ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahva-

pärimusega seotud maastikuelement (mägi, küngas, org, mets vms), selle asukoht maastikul,

teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht.

Üldinfo – hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja

lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest

eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel). Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad,

jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt

võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga

harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud. Hiite täpsem ajaline määratlemine

on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav

kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.

39 Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Rohevõrgustiku kaart, 2003 40 Kultuurimälestiste register, seisuga 10.01.2024 41 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013?leiaKehtiv

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

27 / 34

Projektiga kavandatav drenaažitorustik jääb väikeses ulatuses kinnismälestise (reg nr 18881)

kaitsevööndisse (Joonis 9).

Joonis 9. Väljavõte projektlahenduse eskiisist, seisuga 05.01.2024. Helesinisega on

märgitud kultuurimälestis reg nr 18881 ja selle kaitsevöönd, helerohelisega

projekteeritud drenaažitorustik

Projektalast ida suunas Vaida aleviku Veesilma tänavale kinnisel meetodil rajatava projekteeritud

sidekanalisatsiooni läheduses asub arheoloogiamälestis Asulakoht (reg nr 18880) (Joonis 10) 50 m

laiuse kaitsevööndiga. Mälestise seisund on hinnatud rahuldavaks.

Mälestise tunnus – teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Üldinfo – asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele

viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni

asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati

peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja

põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad,

kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud

elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid

asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane.

Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb

18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Veesilma tänavale kinnisel meetodil rajatav projekteeritud sidekanalisatsioon jääb väikeses ulatuses

kinnismälestise (reg nr 18880) kaitsevööndisse (Joonis 10).

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

28 / 34

Joonis 10. Väljavõte projektlahenduse eskiisist, seisuga 05.01.2024. Helesinisega on

märgitud kultuurimälestis reg nr 18880 ja selle kaitsevöönd, oranži ja rohelise joonega

kinnisel meetodil rajatav projekteeritud sidekanalisatsioon

Vastavalt Muinsuskaitseameti kirjale42 on teada järgnev:

Hiljemalt muinasaja lõpust pärineva ning 13. sajandi Taani hindamisraamatus mainitud Vaida küla

kohta esineb arheoloogiateated juba 19. sajandi lõpust. 1997-1998. aastal uue Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa maantee rekonstrueerimistöödega seoses on tuvastatud, et asulakohale iseloomulik

intensiivne arheoloogiline kultuurkiht paikneb ka väljapool Maa-ameti kultuurimälestiste geoportaalis

kuvatud mälestise kaitsevööndit43, ulatudes suure tõenäosusega tänapäevasest Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa maanteest edela poole. Samuti jääb kunagise Vaida küla tuumikalade vahetusse lähedusse

mitmeid seni kaitse alla võtmata arheoloogia muistiseid.

Kaevetöödel arheoloogiamälestis asulakoht reg nr 18880 kaitsevööndis tuleb tagada arheoloogilise

uuringu läbiviimine (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi

ilmnemisel arheoloogilised väljakaevamised). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et

arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja

dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.

Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68

lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist.

Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja kokkuleppimisega tuleb alustada aegsasti,

kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et

seadusest tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise

vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva

alates uuringuteatise esitamisest.

Enne tööde teostamise algust tuleb Muinsuskaitseametile esitada tööde tegemise teatis (MuKS § 59

lg 3). Teatise esitamine Muinsuskaitseametile ei ole vajalik, kui projekt on eelnevalt ametiga

42 Muinsuskaitseameti kiri, 14.12.2023 43 vt Jaanits, K. 1999. Archaeological rescue excavations on the settlement site of Vaida. – AVE, 1998, 97–106

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

29 / 34

kooskõlastatud. Töödega ei ole lubatud alustada enne arheoloogi poolt ametile esitatud

arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

Kogu projektalal tuleb pinnase- ja kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametit. Vaida vana külatuumiku lähedal toimuvatel pinnasetöödel (millel

Muinsuskaitseamet külakogukonna kaasabil silma peal hoiab) tähendab see suure tõenäosusega juba

käimasolevate pikalt ette planeeritud tööde seisma jätmise ja soovimatute ning arvestamata kulude

tekkimist. Ennetavalt arheoloogiliste eeluuringute tagamine võimaldab vähendada juhuslikkust ja

ettearvamatust.

Kuna väga suure tõenäosusega esineb arheoloogilist kultuurkihti ka väljapool kaitsealuseid

arheoloogiamälestisi ja nende kaitsevööndeid, soovitab Muinsuskaitseamet tungivalt enne tööde

algust tellida arheoloogilised eeluuringud, mille tulemusena saab hinnata, kas ja millises ulatuses

esineb arheoloogilist kultuurkihti väljapool mälestiste kaitsevööndeid. Kaevetöödel aladel, kus

eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline kultuurkiht, tuleb edaspidistel

kaevetöödel tagada arheoloogiline uuring (meetodiks kaevetööde arheoloogiline jälgimine, in situ

arheoloogilise kultuurkihi hävimise ohu korral arheoloogilised kaevamised).

Kui järgida eelpool toodud töökorralduslikke meetmeid ning viia läbi arheoloogiline uuring, siis ei ole

eeldada olulist negatiivset mõju kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega objektidele.

Pärandkultuur44

Projektala läheduses, kinnistul KÜ 65303:002:0224, asub pärandkultuuriobjekt Vennastekoguduse

palvemaja (653:KUL:002), millest on säilinud 50-90% (Joonis 11). Pärandkultuuriobjekt asub

projektala kergliiklusteest 15 m kaugusel.

Joonis 11. Pärandkultuuri objekt Vennastekoguduse palvemaja (653:KUL:002)45

Pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all. Nende säilimine ja kaitse sõltub eelkõige maaomaniku

teadlikkusest ja soovist. Võimaluse korral tuleb taristu ehitamisel vältida pärandkultuuriobjektide

kahjustamist. Pärandkultuuri objekt Vennastekoguduse palvemaja asub Vaida Ärikeskuse DP alast

44 Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 10.01.2024 45 Foto EELIS, https://eelis.ee/default.aspx?state=2;- 294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=1314731918

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

30 / 34

vähemalt 26 m ning hoonestusalast 43 m kaugusel, millele tuginedes võib eeldada, et kavandatav

tegevus ei mõjuta pärandkultuuri objekti säilimist.

2.10. Võimalik oluline mõju inimese tervisele ja heaolule

Mõju tervisele

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra ja

vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nendele keskkonnateguritele kehtestatud normid,

millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada. Kavandatava Vaida

Ärikeskuse ja Vaida aleviku elamupiirkonna vahele jääb põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa tee. Projektalale lähimad elamud asuvad Iidla kinnistul (65303:002:0370) ja Palvemaja

tee 4 // Pearna kinnistul (65301:001:3932).

Taristu rajamise ehitusaegne müra on ajutine ning müra normtasemetest kinnipidamisel olulist

keskkonnamõju ei kaasne. Eelnevat arvesse võttes, olulist negatiivset mõju müraga seoses eeldada

ei ole.

Ehitusaegne tegevus ei avalda eeldatavasti negatiivset mõju põhja- ega pinnaveele, seetõttu ei teki

mõju joogivee varudele, kvaliteedile ega kättesaadavusele.

Ehitusaegne mõju välisõhu kvaliteedile on seotud tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning

on ajutine. Töökorralduslike meetmete järgimisel olulist keskkonnamõju välisõhu kvaliteedile eeldada

ei ole.

Ehitusaegne vibratsiooni mõju on ajutine ja olulist mõju inimesele eeldada ei ole.

Kasutusajal tekib projektalal müra tegevusega seotud liiklusest. Ettevõtlusala rajamisega muutub

piirkonna müraolukord ja õhu kvaliteet võrreldes olemasolevaga. Projektalale lähimatele elamutele

Iidla kinnistul (65303:002:0370) ja Palvemaja tee 4 // Pearna kinnistul (65301:001:3932) tuleb

tagada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 nõuded elamumaa-aladel ja maatulundusmaa

õuealadel II kategooria piirväärtus müratundlike hoonete teepoolsel küljel 65 dB päeval ja 60 dB

öösel. Kavandatava tegevusega kasvab müratase piirkonnas. Hoonete projekteerimisel ning

ehitamisel tuleb vajadusel rakendada täiendavalt detailplaneeringu alal standardi EVS 842:2003

„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõudeid.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtused, mille

eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele ja

keskkonnale. Piirväärtuse ületamisel eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Piirväärtused

on sätestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“46. Projektalal ettevõtlustegevusega

lisanduva liikluskoormuse tagajärjel ei ole eeldada olulise keskkonnahäiringu tekkimist.

Mõju heaolule

Kavandatava tegevusega kaasnev negatiivne mõju inimeste heaolule võib avalduda läbi häiringute.

Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja

soovimatuna ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida. Projektalal võib häirivust

põhjustada peamiselt ehitustegevusest põhjustatud müra ka juhul, kui see vastab kehtivatele

normidele. Häirivus on suurem ajutise kestvusega müra puhul.

Häirivust mõjutavad47:

1. müra akustilised omadused;

46 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv 47 „Keskkonnamüra mõjud“, Tapani Jauhiainen, Heikki S. Vuorinen, Marja Heinonen-Guzejev, väljaandja MTÜ Ökokratt, 2010

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

31 / 34

2. olukorra ja tingimustega seotud tegurid nagu mürakogeja elutingimused ja sotsiaal-

majanduslikud tegurid;

3. isiku oma võimalus mõjutada müraallikat;

4. müraga seotud psühholoogilised tegurid, näiteks müraallika äratundmise võimalus ja

suhtumine müraallikasse, ning nendega kaasnevad eelarvamused ja hirmud.

Ehitusaegsed häiringud on lühiajalised ja mööduvad.

Mõju varale

Negatiivne mõju piirkonna inimeste varale avaldub eelkõige olulise keskkonnamõjuga objektidest

tulenevatest mõjudest hoonetele ja rajatistele avariide korral – tulekahju või plahvatusoht,

õhusaaste, tugev vibratsioon või helirõhutase.

Positiivset mõju inimeste varale avaldab ettevõtlusega kaasnev kaudne positiivne mõju piirkonna

majandusele ja tööhõivele. Seeläbi suureneb piirkonna ettevõtete käive, tekib uusi teenusepakkujaid

ja konkurentsi elavnemine aitab kaasa pakutavate teenuste kvaliteedi tõusule. See on oluline

positiivne mõju ettevõtlusele ja tööhõivele.

Kokkuvõtvalt on ettevõtlustegevuse realiseerumisel kaudne positiivne mõju Vaida aleviku ja Rae

valla ettevõtluskeskkonnale ja seeläbi inimeste majanduslikule olukorrale.

2.11. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega

Koosmõju muude tegevustega võib avalduda koos teiste nii Vaida Ärikeskuse ala kui ka sellest

väljaspool tulevikus lisanduvate ettevõtetega.

Projektala külgneb põhimaanteega nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee. Võimalik on müratasemete

suurenemine piirkonnas. Kuna ettevõtlustegevusega kaasnevad müratasemed ning saasteainete

heited välisõhku ei ole teada, siis ei ole võimalik koosmõju käesoleva töö raames hinnata.

Koosmõjuga tuleb arvestada lisanduvate uute ettevõtete edasistes etappides, kui hinnatakse

kavandatava tegevuse mõju välisõhu kvaliteedile (LHK projekti või vastava eksperthinnangu

raames).

2.12. Piiriülese mõju võimalikkus

Arvestades projektala asukohta ja iseloomu ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole

tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne

naaberriigi keskkonnaseisundile.

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

32 / 34

3. Kokkuvõte

KMH eelhindamine on viidud läbi detailplaneeringu taristu põhiprojekti eskiisi, põhiprojekti raames

läbiviidud uuringute ja avalikest andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal.

Vaida Ärikeskuse detailplaneeringu taristu põhiprojekti koostamisel on arvestatud Harju

maakonnaplaneeringu ja Rae valla üldplaneeringuga. Projektala asub Rae valla üldplaneeringuga

määratud tootmis- ja ärimaal ning liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa alal. Alale on

kehtestatud Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute detailplaneering.

Vaida Ärikeskuse rajamine loob uusi töökohti ning sobivaid võimalusi piirkonna funktsioone toetava

ettevõtluse tekkeks.

Olulist negatiivset mõju taimestikule ja loomastikule eeldada ei ole. Projektalal ja selle lähiümbruses

rohevõrgustikku ei asu.

Kavandataval tegevusel puuduvad piisava vahemaa tõttu mõjud Natura 2000 aladele, kaitsealadele,

hoiualadele, kaitsealustele liikidele, püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele,

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatele loodusobjektidele ja vääriselupaikadele.

Projektala vahetus läheduses asuvad kaks kultuurimälestist: Ohvrikoht Pearna hiis (reg nr 18881) ja

Asulakoht (reg nr 18880). Projektiga kavandatav drenaažitorustik jääb väikeses ulatuses

kinnismälestise nr 18881 kaitsevööndisse ja Veesilma tänaval kinnisel meetodil projekteeritav

sidekanalisatsioon väikeses ulatuses kinnismälestise nr 18880 kaitsevööndisse. Muinsuskaitseameti

nõudel tuleb kaevetöödel arheoloogiamälestise asulakoht reg nr 18880 kaitsevööndis läbi viia

arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise

kultuurkihi ilmnemisel arheoloogilised väljakaevamised). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et

arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja

dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.

Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68

lg 2 p 3 §-d 69-70). Seadusest tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama

uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on

kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest. Enne tööde teostamise algust tuleb

Muinsuskaitseametile esitada tööde tegemise teatis (MuKS § 59 lg 3). Teatise esitamine

Muinsuskaitseametile ei ole vajalik, kui projekt on eelnevalt ametiga kooskõlastatud. Töödega ei ole

lubatud alustada enne arheoloogi poolt ametile esitatud arheoloogiliste uuringute uuringukava

heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

Kogu projektalal tuleb pinnase- ja kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametit. Kuna väga suure tõenäosusega esineb arheoloogilist kultuurkihti ka väljapool

kaitsealuseid arheoloogiamälestisi ja nende kaitsevööndeid, soovitab Muinsuskaitseamet tungivalt

enne tööde algust tellida arheoloogilised eeluuringud, mille tulemusena saab hinnata, kas ja millises

ulatuses esineb arheoloogilist kultuurkihti väljapool mälestiste kaitsevööndeid. Kaevetöödel aladel,

kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline kultuurkiht, tuleb edaspidistel

kaevetöödel tagada arheoloogiline uuring (meetodiks kaevetööde arheoloogiline jälgimine, in situ

arheoloogilise kultuurkihi hävimise ohu korral arheoloogilised kaevamised).

Kui järgida eelpool toodud töökorralduslikke meetmeid ning viia läbi arheoloogiline uuring, siis ei ole

eeldada olulist negatiivset mõju kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega objektidele.

Põhjavesi on kavandatava tegevuse alal ja piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt

lähtuva reostuse suhtes. Negatiivne mõju põhjaveele on võimalik läbi saasteainete põhjavette

sattumise, mis võib ohustada põhjavee kvaliteeti. Kui taristu projekteerimisel ja ehitamisel jälgitakse

seaduste ja standardite nõudeid ning head tava, siis olulist mõju põhjaveele ette näha ei ole.

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

33 / 34

Negatiivne mõju pinnaveele on võimalik juhul, kui avariilise juhtumi tulemusena juhitakse

sademeveega saasteaineid ümbritsevasse keskkonda. Kui taristu projekteerimisel ja ehitamisel

jälgitakse seaduste ja standardite nõudeid ning head tava, siis olulist mõju pinnaveele ette näha ei

ole.

Töökorralduslike meetmete ja ohutusnõuete järgimisel ei ole eeldada olulist mõju ressursside ja

energiakasutusest, heidet pinnasesse, vette ja õhku, vibratsiooni, müra, jäätmeteket ja mõjusid

inimeste heaolule ja tervisele. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ei kaasne kavandatava

tegevuse elluviimisel soojuse, kiirguse ega lõhna teket ning levikut, suurõnnetuste või katastroofide

ohtu ning mõju kliimamuutustele.

Arvestades projektala asukohta ja iseloomu ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole

tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne

naaberriigi keskkonnaseisundile.

Kui projektala taristu projekteerimisel ja ehitamisel jälgitakse seaduste ja standardite nõudeid, siis

olulist mõju keskkonnale eeldada ei ole.

Eelhinnangu tulemusel ei ole vajalik algatada keskkonnamõju hindamist.

Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu taristu teede ja tehnovõrkude keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Aruanne

34 / 34

4. Kasutatud materjalid

• Asjakohased õigusaktid elektroonilises riigiteatajas, https://www.riigiteataja.ee/

• Rae vallas Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute (Vaida Ärikeskuse) detailplaneeringu

taristu teede ja tehnovõrkude projekteerimine ja ehitusprojektide ehituslubade taotlemine.

Põhiprojekti seletuskiri, Skepast&Puhkim OÜ seisuga 03.01.2024

• Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Vaida Ärikeskuse teed Harju maakond, Rae vald,

Vaidasoo küla. Töö nr GE-3445, REIB OÜ, 2023

• Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute detailplaneeringu seletuskiri. Roheline Kapital OÜ, töö

nr 0707-DP, kehtestatud 12.02.2008

• Transpordiameti nõuded nr 7.1-1/23/17704-2, 19.09.2023

• Rae Vallavalitsus, Arendus- ja haldusamet, tehnilised tingimused tänavavalgustuse

projekteerimiseks 26.07.2023 nr 8-5/6973-1

• AS Telia Eesti tehnilised tingimused nr 38113426, 27.07.2023

• OÜ Elektrilevi tehnilised tingimused nr 461823, 02.11.2023

• Muinsuskaitseameti kiri, 14.12.2023

• Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/78

• Rae valla üldplaneering. Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462

• Vee-ettevõtte määramine Rae valla Vaida vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas. Lisa 2 Vaida

tegevuspiirkond. Rae Vallavolikogu otsus 09.detsember 2008 nr 476

• Välisõhu strateegiline mürakaart maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki

aastas. Kajaja Acoustics OÜ, OÜ Hendrikson & KO, 2022

• Rae valla jäätmehoolduseeskiri. Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73

• Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030.

Keskkonnaministeerium

• Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Keskkonnaministeerium,

2019

• Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt

mõjutatud alade määramine. Lõpparuanne. Keskkonnaagentuur, 2019

• Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused” Rohevõrgustiku kaart, 2003

• „Keskkonnamüra mõjud“, Tapani Jauhiainen, Heikki S. Vuorinen, Marja Heinonen-Guzejev,

väljaandja MTÜ Ökokratt, 2010

• Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur

• KOTKAS register

• Kultuurimälestiste register

• Maa-ameti kaardirakendus

• Teeregister

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Keskkonnaamet

Maa-amet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Muinsuskaitseamet

Rae Vallavalitsus

Telia Eesti AS

Elektrilevi OÜ

AS ELVESO

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

Meie 25.09.2024 nr 8-1/24-003/16577-1

Tee ehitusloa andmine riigitee 1136 2.Vaida

ühendustee km 0,59–1,69 asuva lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise menetlusse

kaasamine

Transpordiamet algatas ehitusloa menetluse riigitee 1136 2.Vaida ühendustee km 0,59–1,69 asuva

lõigu rekonstrueerimiseks.

Projekti eesmärk on normidele ja Transpordiameti juhenditele vastav liiklusohutu juurdepääsu

tagamine Peenra, Peenrapõllu ja Leppsalu kinnistute detailplaneeringu alale. Projektiga on ette

nähtud riigitee laiendamine arendusalast tuleneva liikluse vastu võtmiseks, kergliiklusteede

kavandamine (sh kergliiklusteede ühendused tõmbepunktide ja olemasoleva kergliiklustee

taristuga), ohutud teeületuskohad.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/bZadMcs6h2Gp71k.

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning

seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht

esitada hiljemalt 8.10.2024 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

2 (2)

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Hans Keskrand poole (tel +372 59819102, e-post

[email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hans Keskrand

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad:

1. Ehitusloa eelnõu

2. Korralduse eelnõu

3. KMH eelhinnang

59819102, [email protected]