Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135

Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee

Lp Kadri Varrik

Arras Construction Furniture OÜ

[email protected]

Teie 25.01.2024 nr Meie 21.02.2024 nr 2.1.-5/24/233-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Meie ettevõte ostab sisse koristusteenust ning on tekkinud kahtlused, et ei käida koristamas nii nagu kokku lepitud on ja sellest tekib ka küsimus, kui palju on mul õigust vaadata kaameratest, kas teenust on vastavalt kokkuleppele teostatud?

Teadmata kõiki asjaolusid, sh millised on ettevõtte andmekaitsetingimused, siis saame jagada

üldiseid reegleid, mida tuleb kaamerate kasutamisel jälgida. Seda, millisel õiguslikul alusel

andmetöötlus toimub, peab teadma andmetöötleja ise. Vastasel korral andmeid töödelda ei tohi.

Kaameraid on lubatud ettevõtetel kasutada, kuid eelkõige inimeste ja vara kaitseks, mitte

aga töötajate töö tegemise pidevaks jälgimiseks.

Igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja pildi

salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet tuvastatud

või tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse[1] (IKÜM) artikkel 4 punkt

1). Andmetöötlejal (tööandjal) on seejuures kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud

põhimõtteid, sh lõiget 1 punkti a, mille kohaselt peab andmetöötlus olema seaduslik, õiglane ja

isikule läbipaistev.

Reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest tulenevatel alustel

(näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb eriseadusest, vt

IKÜM artikkel 6 punktid c ja f).

Õigustatud huvi alus võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada kaameraid nii

turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti peavad

olema täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine

õigusvastane). Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui

andmetöötleja on teostanud viidatud isikute (töötajad ning teised vaatevälja jäävad isikud)

kaalumise ning jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud

isikute huvisid. Ehk huvide kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik

jälgimist. Inspektsiooni õigustatud huvi juhend on olemas võrgulehel.

Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestatakse andmesubjektide (töötajate ning

muude isikute) andmete töötlemisel viimaste õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas.

[1] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET

2 (2)

Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja

jäävate isikute õigustatud huve.

Veel selgitame, et isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja

õiguspärastel eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud

konkreetne põhjus (kas turvakaalutlused või muuks). Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt

vajadusele – need peaksid oleme suunatud konkreetselt määratletud probleemi lahendamisele.

Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel

eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on püstitatud eesmärkidega vastuolus.

Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa kaamerasalvestust kasutada teistel

eesmärkidel, näiteks töötajate töö jälgimiseks.

Toome lisaks välja, et kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge

teavitamine nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine

tutvuda kõigi asjakohaste dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema

andmekaitsetingimused. Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis

eeldab seda, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad

(näiteks asutuse veebilehel), arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus

inimesi jälgimisest teavitada. Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 14[2]. Rõhutame,

et isikud peavad saama aru eelnimetatud punktide sisust.

Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk,

õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda

andmekaitsetingimustega[3]. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest

teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad

sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele

tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema

nähtaval kohal.

Sealjuures peab andmetöötleja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid,

vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid

vaatamisi. Kui kasutatakse turvafirmat, siis peab olema välja toodud täpselt, kes on volitatud

töötleja ning muud asjaolud.

Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6.

peatükis[4].

Kokkuvõtteks peab ettevõttel olema kaamerate kasutamisel dokumenteeritud a) õigustatud huvi

hindamine, b) kaamerate kasutamise tingimusi ja kindlaid eesmärke tutvustavad

andmekaitsetingimused, ning c) paigaldatud korrektsed teavitussildid.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel

[2] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 [3] https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32 [4] https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf