Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (toitjakaotustoetus)

1

EELNÕU

22.08.2024

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

(toitjakaotustoetus)

§ 1. Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „isikule“ tekstiosaga „, kui käesolevas seaduses

ei ole sätestatud teisiti.“;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Toitjakaotustoetus määratakse ja seda makstakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3

lõikes 1 nimetatud isikule juhul, kui taotleja või toetuse saamise õigust omav laps on vahetult

enne toetuse taotlemist või vanem on vahetult enne oma surma vähemalt 36 kuud 48 järjestikuse

kuu jooksul:

1) elanud Eestis sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1sätestatud alusel või

2) viibinud Eestis seaduslikult töötamise eesmärgil ajutise viibimisalusega ja sotsiaalmaksu

maksja oli kohustatud maksma tema eest sotsiaalmaksu või ta maksis ise enda eest

sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras.“;

3) paragrahvi 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Perehüvitise saamise õigust ei ole isikul ulatuses, milles tal on õigus saada välisriigist

samal eesmärgil makstavat hüvitist.“;

4) paragrahvi 12 lõike 6 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „või kui tema suhtes on algatatud

tagaotsimismenetlus põhjusel, et isik hoiab kõrvale vabaduskaotusliku karistuse kandmisest“

tekstiosaga „või kui ta on kuulutatud tagaotsitavaks põhjusel, et ta hoiab kõrvale vangistuse

kandmisest“;

5) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Perehüvitiste, välja arvatud vanemahüvitise maksmine peatatakse 19-aastase ja vanema

lapse akadeemilisele puhkusele jäämisele järgnevast kuust. Perehüvitiste maksmist jätkatakse

akadeemilise puhkuse lõppemisel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.“;

6) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud

toitjakaotustoetuse summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui

toitjakaotustoetust saaval lapsel tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja

vastu. Nimetatud eesmärgil on Sotsiaalkindlustusametil õigus saada liikluskindlustuse registrist

andmeid liiklusõnnetuse tagajärjel toitja kaotanud isikule kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu ja asjakohase kindlustusandja kohta.“;

7) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

2

„31) toitjakaotustoetus.“;

8) paragrahvi 17 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „statsionaarse õppega täienduskoolituse

kursuse” tekstiosaga „täienduskoolituse kursuse, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on

vähemalt 1000 akadeemilist tundi,“;

9) paragrahvi 19 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad „toitjakaotuse korral rahvapensioni“

sõnaga „toitjakaotustoetuse“;

10) seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:

㤠191. Toitjakaotustoetus

(1) Õigus toitjakaotustoetusele on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning

politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ja ei

ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.

(2) Õigus toitjakaotustoetusele tekib vanema surma päevast või päevast, kui politsei on vanema

suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.

(3) Õigus toitjakaotustoetusele lõpeb:

1) lapse 19-aastaseks saamisel;

2) lapse 21-aastaseks saamisel, kui ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, õpib kutseõppe

tasemeõppes või on keskhariduseta ja osaleb Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava

riigiasutuse täienduskoolituse kursusel, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt

1000 akadeemilist tundi;

3) teadmata kadunud vanema asukoha kindlakstegemisel või viie aasta möödumisel teadmata

kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamisest;

4) lapsele teise vanema lisandumisel lapsendamise kaudu;

5) lapsele sama vanema eest teiste seaduste alusel toitjakaotuspensioni maksmisel.

(4) Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 285 eurot, mida

Sotsiaalkindlustusamet indekseerib iga aasta 1. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud

eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud summa.

(5) Kui tarbijahinnaindeksi muutuse koefitsient on väiksem kui 1,00, korrutatakse baassumma

ühega.

(6) Toitjakaotustoetuse suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud

baassummale kolm protsenti eelmise kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga Statistikaameti

veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigete 4–6 alusel arvutatud summad ümardatakse kaks kohta pärast

koma.

(8) Jooksva kalendriaasta toitjakaotustoetuse suuruse avaldab Sotsiaalkindlustusamet oma

veebilehel hiljemalt 10. aprillil.

3

(9) Toetuse suurus hakkab kehtima jooksva kalendriaasta 1. maist.“;

11) paragrahvi 29 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „Kui laps osaleb Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täiendkoolituse kursusel,“

tekstiosaga „Kui keskhariduseta laps osaleb Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava

riigiasutuse täienduskoolituse kursusel, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt

1000 akadeemilist tundi,“;

12) paragrahvi 29 lõike 22 esimeses ja teises lauses asendatakse tekstiosa „§ 17 lõikes 2“

tekstiosaga „§ 17 lõikes 2 ja § 191 lõike 3 punktis 2“;

13) paragrahvi 29 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „osalemise“ sõnadega „ja

kursuse mahu“;

14) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lapsele ei maksta peretoetusi, välja arvatud toitjakaotustoetust, kui ta:

1) viibib asendushooldusel perekodus või asenduskodus sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike

1 alusel;

2) viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses.”;

15) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ema vanemahüvitist on õigus saada 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva

isikul, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kes vastab ühele järgmistest

tingimustest:

1) tal on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel;

2) tal ei ole õigust saada ajutise töövõimetoetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel ja tema

lapse teine vanem on surnud või lapse teise vanema suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku

asukoha tuvastamise menetlus ning ema esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teatise,

milles on märgitud lapse teise vanema nimi, isikukood või sünniaeg ja surmaaeg.“;

16) paragrahvi 464 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) vanemahüvitise saaja poolt käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punkti 2 kohaselt esitatud teatises

nimetatud teine vanem ei ole rahvastikuregistri andmetel sündinud lapse teine vanem.“;

17) paragrahvi 464 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui vanemahüvitise saaja tugineb vanemahüvitise saamisel käesoleva seaduse § 35 lõike

2 punktis 2 sätestatule, kontrollib Sotsiaalkindlustusamet:

1) lapse väidetava teise vanema surmaandmeid rahvastikuregistrist või vanemahüvitise saaja

esitatud tõendite alusel enne vanemahüvitise määramist;

2) lapse registriandmeid vanemate kohta alates lapse sünnist kuni lapse 30 päeva vanuseks

saamiseni.“;

18) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 639 järgmises sõnastuses:

§ 639. Toitjakaotustoetuse maksmine enne 2026. aasta 1. oktoobrit tekkinud õiguse korral

4

(1) Toitja lapsele, kellele makstakse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku

pensionikindlustuse seaduse § 20 lõike 2 punkti 1 alusel toitjakaotuspensioni või sama seaduse

§ 22 lõike 1 punkti 3 alusel rahvapensioni, määratakse käesoleva seaduse alusel

toitjakaotustoetus järgmiselt:

1) toitjakaotustoetuse suuruses, kui temale varem makstud pensioni suurus oli sellest väiksem

või sellega võrdne;

2) 2026. aasta 30. septembri seisuga maksmisele kuuluva pensioni suuruses, kui temale varem

makstud pension oli toitjakaotustoetusest suurem.

(2) Toitjakaotustoetust makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lapsele:

1) kuni 19-aastaseks saamiseni, kui ta on 2026. aasta 1. oktoobril alla 18-aastane ja ei õpi;

2) kuni 21-aastaseks saamiseni, kuid mitte kauem kui õppeasutuse või kursuse nimekirjast

väljaarvamise kuu lõpuni, kui ta on 2026. aasta 1. oktoobril alla 18-aastane ja asub hiljemalt

2027. aasta 1. veebruaril õppima põhi-, kesk- või kõrgharidusõppes, kutseõppe tasemeõppes

või on keskhariduseta ja osaleb Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse

täienduskoolituse kursusel, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000

akadeemilist tundi;

3) kuni 24-aastaseks saamiseni, kuid mitte kauem kui õppeasutuse või kursuse nimekirjast

väljaarvamise kuu lõpuni, kui ta on 2026. aasta 1. oktoobril 18–23-aastane ja omandab koolis

põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes või on keskhariduseta ja osaleb

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel, mille

kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi;

4) kuni toitja asukoha kindlakstegemiseni või surnuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui viis

aastat teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse alustamisest kooskõlas

käesoleva lõike punktidega 1–3, kui talle oli pension määratud teadmata kadunud isiku asukoha

tuvastamise menetluse alustamisel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhul peatatakse toitjakaotustoetuse

maksmine akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks.

(4) Lapsele, kellel tekkis enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku pensionikindlustuse

seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 alusel õigus toitjakaotuspensionile või sama seaduse § 22 lõike 1

punkti 3 alusel rahvapensionile, kuid kelle eest määratakse või kes taotleb toitjakaotustoetust

2026. aasta 1. oktoobril või hiljem, kuid mitte pärast 2027. aasta 1. oktoobrit, arvutatakse

toitjakaotustoetuse suurus enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku pensionikindlustuse

seaduse § 21 alusel ning toetust makstakse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 1 ja 2

tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud 12 kuu eest.“.

§ 2. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu

liikmete pensioni seaduse muutmine

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete

pensioni seaduse § 18 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Toitjakaotuspensioni saamise õigust omavateks perekonnaliikmeteks loetakse isikuid, kellel

oli õigus saada toitjakaotuspensioni enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku

pensionikindlustuse seaduse redaktsiooni alusel.“.

§ 3. Eluruumide erastamise seaduse muutmine

5

Eluruumide erastamise seaduse § 7 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna

„toitjakaotuspensioni“ tekstiosaga „, mis on määratud enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud

riikliku pensionikindlustuse seaduse redaktsiooni alusel, või toitjakaotustoetust“.

§ 4. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 113 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui isik sureb rahvakohtuniku kohustuste täitmise ajal tema suhtes toimepandud

kuritegeliku ründe tagajärjel, suurendatakse igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule

perekonnaliikmele makstavat toitjakaotustoetust või enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud

riikliku pensionikindlustuse seaduse redaktsiooni alusel makstavat riiklikku

toitjakaotuspensioni 20%.“;

2) paragrahvi 1327 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtuniku vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni, töövõimetuspensioni ja enne

2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku pensionikindlustuse seaduse redaktsiooni alusel

määratava toitjakaotuspensioni seda osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel

arvutatavat vanaduspensioni, makstakse riigieelarvest.“.

§ 5. Ohvriabi seaduse muutmine

Ohvriabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui vägivallakuriteo ohver saab kuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist järgmistel

isikutel:

1) ohvri laps, kes on alla 18-aastane või alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse

statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või

ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane või sellest east vanem, kui

tal on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 18-

aastaseks saamist või statsionaarses õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus

õppevormis või täiskoormusega õppimise korral enne 24-aastaseks saamist;

2) laps, kes on kuriteo toimepanemise ajaks ohvri poolt eostatud, kuid sünnib pärast ohvri

surma;

3) ohvri vanem, kes on vanaduspensionieas või kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele

tuvastatud osaline või puuduv töövõime;

4) ohvri mittetöötav lesk, kui naise rasedus on kestnud vähemalt 12 nädalat;

5) ohvri mittetöötav registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud

surma tõttu, kui naise rasedus on kestnud vähemalt 12 nädalat;

6) ohvri lesk või registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma

tõttu, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime või

kes on vanaduspensionieas ja kelle abielu või registreeritud kooselu toitjaga oli kestnud

vähemalt ühe aasta.“;

6

2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutele on õigus saada hüvitist järgmistel

ohvri ülalpidamisel olnud isikutel:

1) laps, kelle vanema abikaasa, registreeritud elukaaslane või kasuvanem on surnud ja kes ei

saa elatist oma vanemalt;

2) ohvri vend, õde või lapselaps, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud

tingimustele ja kellel ei ole töövõimelisi vanemaid;

3) ohvri lahutatud abikaasa, kes jõudis vanaduspensioniikka või kellel on vastavalt

töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne abielu lahutamist või

enne kolme aasta möödumist abielu lahutamisest ja kelle abielu ohvriga oli kestnud vähemalt

25 aastat;

4) ohvri registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud, kes jõudis

vanaduspensioniikka või kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või

puuduv töövõime enne kooselulepingu lõpetamist või enne kolme aasta möödumist

kooselulepingu lõpetamisest ja kelle registreeritud kooselu ohvriga oli kestnud vähemalt 25

aastat;

5) mittetöötav ohvri lapse vanem või eestkostja, kes kasvatab ohvri kuni kolmeaastast last oma

perekonnas.“;

3) paragrahvi 44 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „toitjakaotuspensioni“ tekstiosaga

„toitjakaotustoetust või enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku pensionikindlustuse

seaduse redaktsiooni alusel määratud toitjakaotuspensioni“;

4) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kuni isik vastab käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 või 31 sätestatud tingimustele.“;

5) paragrahvi 55 lõikes 2 asendatakse sõnad „toitjakaotuspensioni saamise“ tekstiosaga

„käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 või 31 sätestatud“.

§ 6. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduse § 11912 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Isikule, kellele on käesoleva paragrahvi alusel määratud politseiametniku

töövõimetuspension ja kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki

2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase

vangistuse, lõpetatakse politseiametniku töövõimetuspensioni maksmine käesoleva sätte või

süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust.

(42) Kohus teatab kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult

Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, mille tõttu kaob isikul õigus saada käesolevas paragrahvis

sätestatud politseiametniku töövõimetuspensioni.“.

§ 7. Riigikontrolli seaduse muutmine

Riigikontrolli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 547 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7

„(1) Käesolevas seaduses sätestatud ametipensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse

seaduse sätteid ja toitjakaotuspensionile sama seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud

redaktsiooni sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“;

2) paragrahvi 547 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni seda osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse

seaduse alusel arvutatavat vanaduspensioni või sama seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit

kehtinud redaktsiooni alusel määratavat toitjakaotuspensioni, makstakse riigieelarvest.“.

§ 8. Riigivastutuse seaduse muutmine

Riigivastutuse seaduse § 10 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna

„toitjakaotuspensioni“ sõnadega „või toitjakaotustoetust“.

§ 9. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 tekstist jäetakse välja sõnad „või toitja kaotuse“;

2) paragrahvi 5 punkt 3, 4. peatükk, § 22 lõike 1 punkt 3 ja lõike 2 punkt 3, § 23 punkt 3, § 32

lõike 2 punkt 2, § 36 lõige 4, § 41, § 42 lõige 4, § 43 lõige 1 ja § 461 lõige 3 tunnistatakse

kehtetuks;

3) paragrahvi 6 tekstist jäetakse välja tekstiosa „,välja arvatud käesoleva seaduse § 41 lõikes 4

sätestatud juhul“;

4) paragrahvi 24 lõike 11 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse alusel määratud vanaduspensionile arvutatakse juurde järgmine

pensionilisa:“;

5) paragrahvi 391 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) rahvapensioni korral välisriigi poolt vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- või

rahvapensioni määramine;“;

6) paragrahvi 423 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „,välja arvatud toitjakaotuspensioni saajale,“;

7) paragrahvi 43 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud töötamist tõendatakse maksukorralduse seaduse

§-s 251 sätestatud töötamise registri andmetega.“;

8) paragrahvi 46 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud pensionäril on laps, kes on alla 18-aastane

või alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või meditsiinilistel

8

näidustustel muus õppevormis või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv

õppija, või sellest east vanem osalise või puuduva töövõimega laps, kelle töövõime hinnati enne

18-aastaseks saamist või statsionaarses õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus

õppevormis või täiskoormusega õppimise korral enne 24-aastaseks saamist, või samadele

tingimustele vastav vend, õde või lapselaps, kellel ei ole töövõimelisi vanemaid, makstakse

lapsele riiklikku pensioni järgmises suuruses:“;

9) paragrahvi 48 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „toitjakaotus- või“;

10) paragrahvi 57 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, toitjakaotuspensionid“;

11) seaduse 13. peatükki täiendatakse §-dega 6129 ja 6130 järgmises sõnastuses:

„§ 6129. Käesoleva seaduse kohaldamine seoses perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse jõustumisega

(1) Toitja lapsele, kellel tekkis käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud

redaktsiooni § 20 lõike 2 punkti 1 kohaselt õigus toitjakaotuspensionile või § 22 lõike 1 punkti

3 kohaselt rahvapensionile, kohaldatakse alates 2026. aasta 1. oktoobrist perehüvitiste seadust

ning temale lõpetatakse käesoleva seaduse alusel toitjakaotuspensioni või rahvapensioni

maksmine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikule, kellel tekkis õigus toitjakaotus- või

rahvapensionile käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni § 20 või

§ 22 lõike 1 punkti 3 alusel, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit

kehtinud redaktsiooni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikule, kellele makstakse toitjakaotuspensioni

käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni alusel ja mille suurus on

arvutatud § 21 lõike 1 punkti 1 alusel, arvutatakse pensionile juurde § 24 lõike 11 alusel

pensionilisa, kui selle saamise õigus on tekkinud pärast 2026. aasta 1. oktoobrit.

(4) Kui perekonnaliikmele makstakse toitjakaotustoetust perehüvitiste seaduse alusel, tehakse

toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral makstava rahvapensioni suuruses ümberarvestus,

arvestades käesoleva seaduse alusel õigustatud perekonnaliikmete arvu.

(5) Isikule, kellele on enne 2026. aasta 1. oktoobrit määratud toitjakaotuspension Eesti

Vabariigi poolt sõlmitud kahepoolse välislepingu alusel ja kes elab teise lepingupoole

territooriumil, jätkatakse toitjakaotuspensioni maksmist kuni õigustatuse aja lõpuni vastavalt

käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsioonile ja selle alusel antud

rakendusaktide tingimustele. Toitjakaotuspensioni suurus arvutatakse vajaduse korral ümber

vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4.

§ 6130. Enne 2026. aasta 1. oktoobrit määratud toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni

käsitlemine

(1) Riiklikuks pensioniks käesoleva seaduse ja teiste seaduste tähenduses loetakse ka

toitjakaotuspension ja toitja kaotuse korral rahvapension.

9

(2) Liiklusõnnetuse tõttu toitja kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud

toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni summad sisse liikluskindlustusega

tegelevalt kindlustusandjalt, kui riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus

liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.

(3) Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 11 nimetatud riikliku

pensionikindlustuse kulude katteallikate arvelt finantseeritakse ka toitjakaotuspensioni ja toitja

kaotuse korral rahvapensioni.“.

§ 10. Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmine

Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse § 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toitjakaotuspension määratakse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud riikliku

pensionikindlustuse seaduse § 20 alusel.“.

§ 11. Õiguskantsleri seaduse muutmine

Õiguskantsleri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 437 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ametipensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid ja

toitjakaotuspensionile sama seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni sätteid,

arvestades käesoleva seaduse erisusi.“;

2) paragrahvi 437 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni seda osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse

seaduse alusel arvutatavat vanaduspensioni või sama seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit

kehtinud redaktsiooni alusel määratavat toitjakaotuspensioni, makstakse riigieelarvest.“.

§ 12. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 6 ja § 6 jõustuvad üldises korras.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

Perehüvitiste seaduse

ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

RAKENDUSAKTIDE KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

2024 nr …

Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määrus

Määrus kehtestatakse perehüvitiste seaduse § 6 lõike 4, riikliku pensionikindlustuse seaduse §

39 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel.

§ 1. Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 59 „Perehüvitiste taotluse

andmete loetelu“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruses nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete

loetelu“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) toitjakaotustoetus.“;

2) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse punktidega 191 järgmises sõnastuses:

„191) sündimata lapse teise vanema nimi ja isikukood või sünniaeg ning surma aeg;“.

§ 2. Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni

määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise,

ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 3 lõiked 2 ja 3, § 4, § 5 lõige 1 ning § 8 tunnistatakse

kehtetuks.

§ 3. Sotsiaalkaitseministri 05.03.2019 määrust nr 12 "Sotsiaalkaitse infosüsteemi

põhimäärus"

Sotsiaalkaitseministri 05.03.2019 määruse nr 12 "Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus" § 9

lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast lauseosa „, üksikvanema lapse toetuse“ lauseosaga „,

toitjakaotustoetus“.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

sotsiaalkaitseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarjo Mändmaa

kantsler

1

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse (toitjakaotustoetuse) eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (toitjakaotustoetuse)

eelnõu kooskõlastustabel

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

Justiitsministeerium

Eelnõu seletuskirja lk 3 märgitakse: Toitjakaotustoetust ei saa laps aga

siis, kui talle on määratud toitjakaotuspension eripensione reguleerivate

seaduste (kaitseväeteenistuse seadus, kohtute seadus, ning politsei ja

piirivalve seadus) alusel, kuna tegemist on samal eesmärgil makstava

kahe erineva toetusega.

Eelnõu seletuskirja lk 6 tuuakse välja: Seaduseelnõuga korraldatakse

toitjakaotuspensioni maksmine ümber. Uue süsteemi kohaselt on igale

lapsele tagatud ühetaolises suuruses individuaalne toitjakaotustoetus,

mille reaalväärtus püsib ajas. Loodav süsteem on praegusest süsteemist

õiglasem, tagab toitja kaotanud lastele piisavas suuruses toetuse ja

võrdse kohtlemise ning sellega on tagatud ka lasterikastele peredele

riikliku erilise hoole kohustus.

Eelnõu seletuskirja lk 7: Käesoleva eelnõuga tagatakse vanema või

vanemad kaotanud lastele võrdne kohtlemine ja ühetaoline ligipääs

toetusele, mis aitab kompenseerida lapse kasvatamise kulusid vanema

kaotuse korral.

Juhime tähelepanu sellele, et avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 49

sätestab ametniku hukkumise korral hüvitise maksmise lapsele. See

kehtib lisaks ametnikele ka nt kohtunike, prokuröride, politseinike

puhul.

Selgitame. Eelnõuga ei muudeta ATS § 49 sätteid, seega

säilitatakse ühekordse toetuse maksmine seaduses nimetatud

ametnikele. Samuti ei muudeta eripensionide seaduse alusel

makstavate toitjakatuspensionide tingimusi. Kui isikul on õigus

toitja surma korral ATS-i alusel ühekordsele toetusele ja

toitjakaotuspensionile, siis nende maksmine toimub endisel alusel.

Lisaks sellele, kui isikul on õigus toitjakaotustoetusele uue eelnõu

sätete alusel ning samaaegsel ka ATS-le, siis neid makstakse,

kuivõrd tegemist on erinevatel alustel makstavate toetustega. ATS

§ 49 ei muudeta seoses uue toitjakaotustoetuse kehtestamisega. Selgitame ka, et eripensione ja toitjakaotustoetusi üheaegselt ei

maksta. Toitjakaotustoetuse maksmine lõpetatakse, kui isikul tekib

õigus eripensionile.

2

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

ATS § 49 lõike 1 kohaselt makstakse ametniku lapsele, kui ametnik

hukkub või sureb seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi

tagajärjel, ühekordset hüvitist kokku hukkunud või surnud ametniku

kümne aasta keskmise palga ulatuses.

ATS § 49 lõike 2 kohaselt makstakse ametniku lapsele, kui ametnik

hukkub või sureb seoses teenistusülesannete täitmisega tema vastu

toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse

lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel ühekordset hüvitist kokku

hukkunud või surnud ametniku 20 aasta keskmise palga ulatuses.

Kui seletuskirjas rõhutatakse laste võrdset kohtlemist, siis tuleks

käsitleda ka ATS alusel makstava hüvitise ning eelnõuga kavandatava

toitjakaotustoetuse vahekorda.

Palume seletuskirja täiendada ja selgitada, kas ja milline mõju on

käesoleval eelnõul ATS § 49 valguses

Eelnõu § 9 – kõnealuse sättega nähakse ette, et presidendi surma korral

määratakse ka edaspidi toitjakaotuspension enne 2026. aasta 1. oktoobrit

kehtinud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 20 alusel ehk

presidendi surma korral säilib nii senine sihtrühm kui ka pensioni

määramise põhimõte ning samas õigust toitjakaotustoetusele ei tekki.

Tegemist on eriregulatsiooniga, mis on soodsam kui senine RPKS kui

ka tulevane PHS. Seletuskirjas ei ole aga välja toodud, kuidas on

põhjendatud presidendi puhul erisuse tegemine, samas kui kohtunike

puhul toimub uuele süsteemile üleminek. Seega ei saa ka väita, et

eriseadustega ette nähtud toitjakaotuspensioneid ei muudeta. Palume

seletuskirjas esitada põhjendused, mis õigustavad presidendi puhul

erinevat kohtlemist ning kuidas on kavandatav erinev kohtlemine

kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.

Selgitame. Eripensionide alusel makstavaid toitjakaotuspensione

me esitatud eelnõuga ei reguleeri, neile jääb kehtima praegune

soodsam kord. Tegemist on mahuka protsessiga, mis eeldab

konsulteerimist kõikide asjasse puutuvate ministeeriumitega.

Seetõttu makstakse presidendi surma korral toitjakaotuspensione

varem kehtinud, so enne 2026.a oktoobrit kehtinud korra kohaselt.

Sama on ka teiste eripensionide puhul.

Eripensionid on riigi otsustus maksta teatud ametikohal töötanud

ametiisikutele suuremaid pensione. Seetõttu ei saa neid võrrelda

riiklike pensionidega, mida makstakse ühetaoliste reeglite alusel.

Kohtute seaduses on rahvakohtunikud siiski viidud toetuse skeemi,

v.a kui määrmaine oli enne, kuid seal ei ole pensioni

eriregulatsiooni muus kui vaid suurendamine.

Eelnõu § 191kohaselt nähakse PHS-is täiendavalt ja sarnaselt RPKS-iga

toetuse saajana ka last, kelle vanem on teadmata kadunud, kuid sellisel

Arvestatud. Tõstame teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise

menetluse alustamise hetkest toetuse taotlemise õiguse tekkimise

perioodi 12 kuule ja täiendame sätet lauseosaga „ning politsei ei ole

3

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

juhul on oluline, et kadunud vanema suhtes oleks politsei algatanud

teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.

Märgime, et RPKS § 20 lõikes 5 on see sõnastus palju pikem: „kui

toitja on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud

teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning politsei ei

ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul. Kui RPKS 4.

peatükk tunnistatakse eelnõuga kehtetuks, tekib küsimus, miks seal

olnud sõnastust ei võeta üle PHS-i ja miks loobutakse 12 kuu nõudest.

Palume täiendavalt selgitada, kelle avalduse alusel politsei sellise

menetluse alustab ning kas see ei peaks olema ka PHS-s reguleeritud.

suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul“ . Tagasiulatuv

maksmine jääb PHSis teistele peretoetustele sarnaselt 6 kuud.

Seda, kelle avalduse alusel on menetlus algatatud, ei ole

perehüvitiste seaduses vaja Siseministeeriumi hinnangul

reguleerida, selleks on politseil omad protseduurireeglid.

Palume hinnata mõju ka järgmistele eelnõuga kavandavatele

muudatustele ja seletuskirja täiendada: eelnõu § 1 p 2 - millega

kehtestatakse piiriüleselt liikuvate perede puhul toitjakaotustoetuse

saamisel täiendava tingimusena nõue kolm aastat Eestis elamist nelja-

aastase referentsperioodi jooksul ja eelnõu § 1 p 12 - millega luuakse

täiendav võimalus vanemahüvitist saada mittetöötaval lapseootel naisel

70 päeva enne eeldatavat lapse sünd, kelle lapse teine vanem on surnud.

Arvestatud. Mõjuanalüüsi on § 1 p 2 osas täiendatud. Eelnõu § 1

p 12, millega luuakse täiendav võimalus vanemahüvitist saada

mittetöötaval lapseootel naisel 70 päeva enne eeldatavat lapse sünd,

kelle lapse teine vanem on surnud – selle mõju on hinnatud punktis

6.2 sihtrühma c hulgas.

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning

märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud, välja arvatud seaduseelnõu nime muutmise osas.

Eelnõu nime ei saa muuta Siseministeeriumi poolt eelnõusse lisatud

politsei- ja piirivalveseaduse muudatuse tõttu, kuna see ei ole

seotud perehüvitiste seaduse muutmisega.

Paragrahvi 19 lõike 4 punktis 4 peaks asendama sõnad „toitjakaotuse

korral rahvapensioni“ sõnaga „toitjakaotustoetuse“?

Mittearvestatud. Punktis 4 reguleeritud toitjakaotuspensioni

saajate puhul jätkatakse toitjakaotuspensioni maksmist kuni

määramise lõpuni, neile ei hakata maksma toitjakaotustoetust.

Eelnõuga luuakse toitjakaotustoetus, kuid „§ 191 lõikesse 3 punkti 5 on

jäänud toitjakaotuspension. Palume eelnõus parandada.

Mittearvestatud. Siin on mõeldud pensioni RPKSi alusel või

eriseaduste alusel.

Siseministeerium

Eelnõu punkti 6 kohaselt täiendatakse paragrahvi 12 lõikega 7. Teeme

ettepaneku ühtlasi korrastada ka lõiget 6, mis sätestab: „§ 12.

Perehüvitiste maksmise peatamine ja jätkamine (6)

Arvestatud. PHS § 12 lõike 6 sõnastus on viidud eelnõus kooskõlla

karistusseadustikuga.

4

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

Sotsiaalkindlustusamet peatab perehüvitiste maksmise perehüvitisi

saavale isikule, kui tema suhtes on algatatud teadmata kadunud isiku

asukoha tuvastamise menetlus või kui tema suhtes on algatatud

tagaotsimismenetlus põhjusel, et isik hoiab kõrvale vabaduskaotusliku

karistuse kandmisest. Perehüvitiste maksmist jätkatakse, kui peatamise

põhjus on ära langenud.“. Karistusseadustikus mõistet

„vabaduskaotuslik karistus“ ei kasuta, selle asemel kasutatakse mõistet

„vangistus“.

Ka riikliku pensionikindlustuse seadus sätestab: „§ 461 . Pensioni

maksmise peatamine isiku kadumise korral (1) Kui pensionär on

teadmata kadunud või ta on kuulutatud tagaotsitavaks põhjusel, et ta

hoiab vangistuse kandmisest kõrvale, peatatakse pensioni maksmine ühe

kuu möödudes alates politseilt vastava teabe saamisest.“.

Viidatud paragrahvi 12 lõikega 6 seonduvalt tuleks üle vaadata ka

paragrahv 11, mis sätestab: „§ 11. Politsei- ja Piirivalveameti

teatamiskohustus Politsei- ja Piirivalveamet teavitab

Sotsiaalkindlustusametit tagaotsimismenetlusest või teadmata kadunud

isiku asukoha tuvastamise menetluse lõpetamisest kümne tööpäeva

jooksul.“.

Paragrahvi 12 lõike 6 kohaselt peatab Sotsiaalkindlustusamet

perehüvitise maksmise juhul, kui isikus suhtes on algatatud

tagaotsimismenetlus põhjusel, et isik hoiab kõrvale vabaduskaotusliku

karistuse kandmisest. Seega PPA Sotsiaalkindlustusametit kõigist

tagaotsimistest teavitama ei pea. 2 (4) Kriminaalmenetluse seadustiku §

140 lõike 1 kohaselt võib menetleja määrusega kuulutada tagaotsitavaks

kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja, kes ei

ole kutse peale ilmunud käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuva

põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada ning kohtuotsuse täitmisest

kõrvalehoiduva süüdimõistetu. Teeme ettepaneku kaaluda, kas

perehüvitiste seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse sätted

Selgitame. Tähtaegade ühtlustamine ei ole vajalik, kuna PHS näeb

ette teavitamise 10 tööpäeva jooksul. See, millal RPKS või PHS

alusel toetuse/pensioni maksmine lõpetatakse, on seadusest

tulenevalt individuaalne, nt kasvõi see, millisel juhul ei maksta

uuest kuust (PHSis).

PHSi vaatest hakatakse maksma sellest hetkest, kui tekib õigus

toetusele, makse tehakse õiguse tekkimisele järgneval kuul.

5

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

teavitamise ja peatamise osas – mitme päeva jooksul tuleb teavitada ja

mis hetkest maksmine peatatakse – tuleks ühtlustada.

Eelnõu punkti 10 kohaselt seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises

sõnastuses: „§ 191 . Toitjakaotustoetus (1) Õigus toitjakaotustoetusele

on lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud ning politsei on

tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise

menetluse. (2) Õigus toitjakaotustoetusele tekib vanema surma päevast

või kuue kuu möödumisel päevast, kui politsei on vanema suhtes

algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse. (3)

Õigus toitjakaotustoetusele lõpeb: 3) teadmata kadunud vanema asukoha

kindlakstegemisel või viie aasta möödumisel teadmata kadunud isiku

asukoha tuvastamise menetluse algatamisest.“.

Kehtiva riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20 lõike 5 järgi

määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui toitja on teadmata kadunud

ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha

tuvastamise menetluse ning politsei ei ole suutnud tema asukohta

kindlaks teha 12 kuu jooksul.

Teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamiseks on 6 kuud väga lühike

aeg, millega kaasneb oht, et seda hakatakse hüvitise saamiseks ära

kasutama. Nimelt võib see kaasa tuua uue pettuste liigi tekke ning

suurendada menetluste läbiviimisega politsei koormust. Nt lapsevanem

läheb välisriiki ega suhtle enam lähedastega. Kui nüüd pere sooviks

saada lisasissetulekut, siis saaks politseile teha avalduse isiku teadmata

kadunuks jäämise kohta, kuigi isiku kodust lahkumise põhjused on

tegelikult mõlemale poolele teada. Eriti keeruliseks muutub isiku

asukoha tuvastamine siis, kui informatsiooni on vajalik saada Vene

Föderatsioonist, Valgevenest või muust kolmandast riigist. Riskide

maandamiseks peaks seaduses olema ette nähtud võimalused

ebaseaduslikult saadud hüvitise sissenõudmiseks või teiste

hüvitiste/toetuste/pensionide arvelt tasaarvelduste tegemiseks.

Arvestatud. Tõstame menetluse alustamise hetkest toetuse õiguse

tekkimise perioodi 12 kuule ja täiendame sätet lauseosaga „ning

politsei ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul“.

Tagasiulatuv maksmine jääb 6 kuud.

6

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

Eelnõu punktiga 12 muudetakse paragrahvi 35 lõiget 2 ja sõnastatakse

see järgmiselt: „(2) Ema vanemahüvitist on õigus saada 70

kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva isikul, kelle

raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kes vastab ühele

järgmistest tingimustest: 1) tal on õigus saada ajutise töövõimetuse

hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel; 2) ta ei tööta ja tema lapse teine

vanem on surnud, mille kohta esitab ema Sotsiaalkindlustusametile

kirjaliku tõendi.“;

Seletuskirjas on selle punkti kohta öeldud järgmist: „Eelnõu § 1 punktiga

12 täiendatakse PHS § 35 lõikes 2 nende isikute ringi, kellel on õigus

saada ema vanemahüvitist 70 päeva enne lapse eeldatavat sünniaega.

Lisatakse mittetöötavad rasedad naised, kelle sündiva lapse teine vanem

on surnud. Lapse ja surnud vanema vahelise seose kinnitamiseks tuleb

emal SKA-le esitada 3 (4) kirjalik tõend. Abielu puhul on põlvnemine

eeldatav. Muudel juhtudel tuleb esitada üks järgmistest tõenditest: •

lapse isaduse omaksvõtu avaldus (kui lapse isa jõudis selle teha); •

kunstliku viljastamise korral põlvnemise aluseks olev nõusolek; •

muudel juhtudel lapse ema kirjalik teatis isaduse kohta.“.

Seletuskirjast lähtuvalt on aru saada, et Sotsiaalkindlustusametile ei ole

vaja tõendit võimaliku isa surma kohta, vaid naise kirjalikku kinnitust

lapse eostanud isiku kohta. Eeldatakse naise sõnade õigsust sündimata

lapse isa kohta. See on ka õige, sest isadust ei saa tõendada tõendiga

kuna laps ja isa ei ole rahvastikuregistris. Seega ei saa olla sättes kirjaliku

tõendi nõuet. Palume selle sätte sõnastus esitatud märkuse pinnalt uuesti

üle vaadata.

Arvestatud. Täiendame seaduses ja eelnõu seletuskirjas ema poolt

esitatava kirjaliku teatise andmekoosseisu: teatises peab olema

esitatud sündimata lapse teise vanema nimi ja surmakuupäev, et

oleks võimalik teostada lapse sünni järel järelkontrolli, kas teatisel

olevad andmed kattuvad lapse sünni registreerimisel RRi kantava

lapse vanema andmetega.

Palume täiendada eelnõu politsei ja piirivalve seaduse muutmisega

järgmiselt: „§ XX. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja

piirivalve seaduse §-i 11912 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises

sõnastuses: „(41 ) Isikule, kellele on käesoleva paragrahvi alusel

määratud politseiametniku töövõimetuspension ja kes on süüdi

mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos

Arvestatud. Seadus ja eelnõu seletuskiri on täiendatud

Siseministeeriumi poolt esitatud sätte ja regulatsiooni selgitustega

seletuskirjas.

7

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt

kuni viieaastase vangistuse, lõpetatakse politseiametniku

töövõimetuspensioni maksmine käesoleva sätte või süüdimõistva

kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. (42 ) Kohus teatab

kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult

Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, mille tõttu kaob isikul õigus

käesolevas paragrahvis sätestatud politseiametniku

töövõimetuspensionile.“ Eelkirjeldatud muudatuse eesmärk on

võimaldada lõpetada politseiametniku töövõimetuspensioni maksmine

olukorras, kus isik on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis

või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik

näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse. Avaliku teenistuse

seaduse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu

VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse, kaitseväeteenistuse

seaduse, kohtute seaduse, prokuratuuriseaduse, päästeteenistuse

seaduse, riigikontrolli seaduse, Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse

ja õiguskantsleri seaduse kehtivate redaktsioonide kohaselt kaotab

eripensioni saav isik sellele õiguse, kui ta mõistetakse süüdi riigivastase

või ametialase süüteo toimepanemises. Samasugune regulatsioon on

kehtestatud ka politseiametniku väljateenitud aastate pensioni puhul

politsei ja piirivalve seaduse § 1111 lõikes 8. Kuivõrd seadusandja on

üldpõhimõttena erinevates õigusaktides ette näinud, et riigivastase või

ametialase süüteo toime pannud isik kaotab õiguse riiklikule

eripensionile, tuleb sama põhimõtet rakendada politseiametniku

töövõimetuspensioni kohta. Muudatuse jõustumise järgselt on isikul

jätkuvalt võimalik taotleda töövõimetuspensioni riikliku

pensionikindlustuse seaduses sätestatud alustel. Mis puudutab

eelkirjeldatud lõikes 42 toodut, siis kohtul on samasisuline

Sotsiaalkindlustusameti teavitamise kohustus ka olukorras, kus isikul

kaob õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saamiseks

(politsei ja piirivalve seaduse § 1111 lõige 10). 4 (4) Muudatuse mõju

8

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

võib ühiskondlikul tasandil pidada positiivseks, kuna see annab

kindlustunde, et kui politseiametnik on toime pannud riigivastases või

ametialase süüteo, siis talle ei maksta riigi poolt eritingimustel toetust.

Samuti on muudatuse mõju positiivne riigieelarvele. Politsei ja

piirivalve seaduse § 11912 lg 5 kohaselt makstakse politseiametniku

töövõimetuspensioni riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu.

Muudatuse sihtrühmaks on politseiametnikud, kes on süüdi mõistetud

riigivastase või ametialase süüteo toimepanemises, mille eest

karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse.

Vajaduse korral selgitame täiendavalt sätte vajalikkust ja osutame

kaasabi eelnõu seletuskirja täiendamisel.

Eelnevast lähtuvalt palume muuta eelnõu § 11 (seaduse jõustumine)

lõiget 3 ja sõnastada see järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 6

ja § XX jõustub üldises korras.“

Arvestatud. Selgitasime eelmise punkti juures.

Rahandusministeerium

Toetame toitja kaotuse korral riigi makstava rahalise abi ühtlustamist,

kuid leiame, et selle põhimõtteid tuleks põhjalikumalt analüüsida.

Kehtiva seaduse kohaselt on toitjakaotuspensioni puhul tegemist

asendussissetulekuga ning asendussissetulekuid tõesti üldjuhul

indekseeritakse. Eelnõuga tehtava muudatuse kohaselt hakatakse toitja

kaotuse korral edaspidi maksma peretoetust. Ühtegi peretoetust hetkel ei

indekseerita, mis tähendab antud toetusele selgelt erandliku reegli

kehtestamist. Leiame, et sellise erisuse kehtestamist pole eelnõu

seletuskirjas piisavalt põhjendatud. Niisamuti ei ole esitatud olulisi

argumente, miks lisaks tarbijahinnaindeksiga indekseerimisele on

peetud vajalikuks toetuse suurendamist 3%-ga keskmisest töötasust.

Eelnõu aluseks olevas VTK-s on üksnes märgitud, et see suurendab

veelgi toetust, mis tagab parema toimetuleku ning et taoline suurendus

rakendub ka elatise puhul. Eeltoodust lähtuvalt palume esitada analüüs

ühele peretoetuse liigile indekseerimisreegli kehtestamise vajaduse ja

põhjendatuse kohta. Kuna tegemist on iga-aastaselt kasvava toetusega,

Selgitame. Praegu kehtiva süsteemi kohaselt makstakse surma tõttu

toitja kaotanud lapsele indekseeritavat toitjakaotuspensioni.

Toitjakaotuspensioni asendamisel toitjakaotustoetusega tuleb

säilitada lastele vähemalt samaväärne olukord ja maksta hüvitist,

mille reaalväärtus säilib ajas.

Toitjakaotustoetuse loogika aluseks on võetud ülalpidamiskulude

metoodika, mis on ühtlasi ka lapsele makstava elatise aluseks.

Täpsemalt kirjeldatud eelnõu seletuskirjas.

Seaduseelnõu mõjuanalüüsi on täiendatud pikemaajalise eelarve

prognoosiga, samuti on täiendatud riskide osa.

9

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

siis tuleks teha ka riigieelarve kulu pikaajaline prognoos ja esitada

riskistsenaariumid.

Haridus- ja Teadusministeerium

Eelnõu järgi ei maksta toitjakaotust akadeemilisel puhkusel viibijale

(eelnõu § 1 p 6). Märgime, et alates 2019. aastast lubab

kõrgharidusseadus akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osaleda.

Üliõpilane võib kasutada seda aega õppevõlgnevuste likvideerimiseks.

Lisaks on akadeemilisel puhkusel eriliik: akadeemiline puhkus

tervislikel põhjustel, mille puhul oleme teatud juhtudel loonud erisusi.

Näiteks tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse ajal säilib

ravikindlustus, omal soovil võetud puhkuse ajal aga mitte. Samuti on

loodud erisusi üliõpilaste toetussüsteemis, näiteks erivajadusega

üliõpilastele jätkatakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumi maksmist

ka akadeemilise puhkuse ajal, samal ajal kui vajaduspõhise õppetoetuse

maksmine peatatakse sõltumata puhkuse põhjusest. Seega vajab

kaalumist, kas säilitatada teatud juhtudel toitjakaotustoetuse maksmine.

Kui õppetööst ollakse eemal tervislikel põhjustel, siis võib õppuril

puududa võimalus sel ajal samal põhjusel ka tööle asuda. Kui

akadeemilist puhkust kasutatakse õppevõlgnevuste likvideerimiseks, ka

siis vajab kaalumist, kas toitjakaotustoetuse maksmise peatamine on

õigustatud.

Selgitame. Erandi tegemine toitjakaotustoetuse maksmiseks

akadeemilisel puhkusel olijatele ei ole vajalik, kuna akadeemiline

puhkus tähendab ajutist eemalolekut täiskoormusega õppimisest.

Toitjakaotustoetus on mõeldud toetama noori, kes õpivad

täiskoormusega, et tagada nende finantsiline stabiilsus ja

võimaldada keskendumist õpingutele. Akadeemilise puhkuse ajal

on üliõpilasel võimalus leida muid sissetulekuallikaid. Toetust

makstakse mitte õppivatele noortele kuni 19-aastaseks saamiseni

(toitjakaotuspensionit maksti 18-aastaseks saamiseni) ja

õppivatele kuni 21-aastaseks saamiseni, ning toitjakaotustoetuse

saamist võimaldavate õppeasutuste ring on laiendatud.

Kui praegu makstakse toitjakaotuspensioni kuni 24-aastastele

õppuritele, siis eelnõu järgi makstakse toitjakaotustoetust kuni 21-

aastastele õppuritele (eelnõu § 1 p 10 ja § 8 p 2). Õppivate toetuse saajate

puhul vanusepiiri langetamine tähendab seda, et 22–24-aastased õppivad

lapsed enam riigipoolset toetust vanema kaotamise korral ei saa. See

võib aga nimetatud vanusegrupis kaasa tuua vajaduspõhise õppetoetuse

ja vajaduspõhise eritoetuse saajate arvu suurenemise. Seletuskirjas on

välja toodud, et 2023. aastal oli toitjakaotuspensioni saajaid

vanusegrupis 18 – 23 eluaastat hinnanguliselt ligi 1800 ning et 2023.

aasta detsembrikuu seisuga sai toitjakaotuspensioni 741 21–23-aastast

Arvestatud. Mõjuanalüüsi on täiendatud hinnangulise sihtrühma

suurusega, kes lisanduksid vajaduspõhiste õppetoetuste saajate

hulka. Detailseid arvutusi pole võimalik teha, sest puudub ülevaade

toitjakaotuspensioni saajate leibkondade sissetulekutest ning

toitjakaotuspensioni muudatused hakkavad jõustuma aastal 2026. a,

alles aastaks 2032 pole toitjakaotuspensioni saajate seas ühtki 21-

23-aastast.

10

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

last, mis moodustas kõikidest toitjakaotuspensioni saavatest lastest 11%.

Peame vajalikuks detailsemalt välja tuua, kui palju on neid

toitjakaotuspensioni saajaid, kes jäävad vanusegruppi 22 – 24 eluaastat

ning kes antud toetusest vanusepiiri langetamise tõttu ilma jäämisel

kvalifitseeruksid vajaduspõhiste õppetoetuste saajate hulka.

Seoses eelnõus oleva konstruktsiooniga „Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega

täienduskoolituse kursus“ (§ 1 p 10) on meil kaks tähelepanekut.

Haridus- ja teadusministeeriumi hallatavateks riigiasutusteks on riigi

rakenduskõrgkoolid, riigikutseõppeasutused ning riigigümnaasiumid ja

-põhikoolid ning ka teised asutused, kes kõik võivad olla

täienduskoolituste läbiviijaks. Seletuskirjast tuleneb, et silmas peetakse

eelkõige Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskust. Kuid eelnõu

regulatsiooni tulemusel on õigus toetusele kõikidel sihtrühma

kuuluvatel, kes õpivad riigikoolis täienduskoolitusel. Seega vajab

regulatsioon täpsustamist. Teiseks, „statsionaarse õppega

täienduskoolituse kursus“ (seda väljendit kasutatakse lisaks ka eelnõu §

1 punktis 13) ei vasta haridusvaldkonnas kehtivale terminoloogiale.

Täienduskoolitus võib olla korraldatud erinevates vormides, kuid

mõistet "statsionaarne õpe" täienduskoolituse puhul ei kasutata. Seda

kasutatakse peamiselt tasemeõppe (põhi-, kesk- ja kõrgharidus)

kontekstis, kus see tähistab regulaarset kohapeal toimuvat

õppeprotsessi. Seega, selle väljendiga seotud ebatäpsus ei võimalda

selle kasutamist õigusaktides. Palume eelnõu üle vaadata, et

terminoloogia oleks kooskõlas haridusvaldkonna õigusaktidega.

Arvestatud. Ühtlustame PHSi terminoloogia haridusvaldkonna

terminoloogiaga ja muudame HTMiga kokku lepitud

terminoloogiat kasutades õppeasutusi ja nendes kasutusel olevaid

õppevorme puudutavad sätted.

Juhime tähelepanu, et seletuskirjas viidatakse Astangu kutse- ja

rehabilitatsioonikeskusele. Asutuse nimetus on Astangu

Kutserehabilitatisooni Keskus.

Selgitame. Õppeasutuse nimi on seletuskirjast välja jäetud.

Riigikantselei

Seletuskirja lk 8 § 1 lõike 1 selgituse näites 1 viidatakse, et teises riigis

makstud toitjakaotuspension lahutatakse toetusest maha. Seletuskirjast

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud vastavalt märkusele ja

antud lõike selgituste juures on sellele viidatud.

11

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

ei nähtunud, kas on mingi võimalus kontrollida muudest riikidest

saadavat toetust või on teavitamise kohustus taotlejal. Peaks ka

täiendama seletuskirja viitega perehüvitiste seaduse vastavale sättele (§

9 lg 3).

Sama sätte punkti 3 osas sarnane kommentaar: seletuskirjas võiks avada,

kas meil on andmevahetus ELis selles osas või on kogu vastutus toetuse

saajal ning lähtutakse PHS § 9 sätestatud taotleja teatamiskohustusest.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud vastavalt.

§ 1 punkti 5 selgitust peaks lihtsustama nii, et lugeja saab aru, kuidas

ikkagi siis summa suureneb, mõni näide ehk võiks hea olla. Praegusel

juhul võib juhtuda, et õigustatud inimene jõuab arusaamisele, et alates 1.

mai 2027 tema toetus hoopis väheneb. Näide arvutamise kohta sobiks

ilmselt lk 10 algusesse.

Selgitame. Kindlasummaline toetus jäetakse eelnõust välja ja 1.

maist toetus indekseeritakse, seega ei tohiks tekkida segadust.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Juhime tähelepanu eelnõuga kavandatavale väga olulisele muudatusele.

Täna saavad toitjakaotuspensioni ka asendushooldusel asendus- ja

perekodus olevad lapsed, kelle üks või mõlemad vanemad on surnud.

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

kohaselt need lapsed uut loodavat toitjakaotustoetust saama ei hakka

(seletuskiri lk 11).

Sotsiaalhoolekande seaduse paragrahv 4511 sätestab, et

asendushooldusteenust rahastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse

eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest. Kui

sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega, mis jõustusid 01.01.2018,

muudeti asendushooldusteenuse rahastamismudelit, toodi toonases

seletuskirjas välja, et lapse toitjakaotuspensioni saab kasutada ühe

allikana asendushooldusteenuse rahastamiseks.

Väljavõte sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast, § 45 11 lõike 2

selgitus: Lõige 2 täpsustab lapse või isiku sissetulekuid, mida võetakse

arvesse teenuse eest tasumisel ja lapse ülalpidamisel. Oluline on

kasutada nii lapse ülalpidamiskohustusliku isiku makstavat elatist kui ka

Arvestatud. Loome toitjakaotustoetuse perehüvitiste seaduses

erisuse, mille kohaselt hakatakse asendushooldusel olevatele

lastele toitjakaotustoetust maksma.

12

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

riigi makstavat elatisabi, samuti toitjakaotuspensioni ja puuetega isikute

sotsiaaltoetuste seaduse (edaspidi PISTS) alusel makstavaid toetusi.

Perekonnaseaduse kohaselt on lubatud eestkostetava varalt saadavat tulu

peale isiku kohustuste täitmist kasutada eestkostetava ülalpidamiseks.

Seega võib ka KOV eestkostel oleva lapse ülalpidamiseks teha

eestkostjana kulutusi lapse varalt saadava tulu arvelt.

Käesoleva eelnõu seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks

asendushooldusteenusel pere- või asenduskodus elavale lapsele

toitjakaotustoetust ei hakata maksma (on vaid viide peretoetuste seaduse

vastavale sättele). Seletuskirjas puudub ka analüüs selle kohta, kuidas

planeeritav muudatus mõjutab asendus- ja perekodus

asendushooldusteenusel viibivate laste heaolu.

Nõustuda ei saa seletuskirjas üldsõnaliselt märgituga, et seaduse

rakendamisega KOV-ide eelarvele lisakulusid ei kaasne.

Vastutavad ju KOV-id asendushooldusteenuse ja teenusel viibiva lapse

kulude katmise eest, samas kui üks võimalik sissetulek, mida seni on

lubatud kasutada nende kulude katmisel, seaduse muudatusega

kaotatakse.

Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja asjakohaste selgituste ja

mõjuanalüüsiga, näidates ühtlasi omavalitsustele lisanduvate kulude

katteallikad.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit

Vastavalt eelnõule lõpetatakse toitjakaotuspensioni maksmine isikutele,

kes on vanemad kui 21 eluaastat. Põhjendus, et neid inimesi on

suhteliselt väike arv, ei ole aktsepteeritav argumentatsioon. Inimesed

vanuses 21+ võivad taotleda veel bakalaureuse ja magistri kraadi.

Lõpetada toitjakaotus pensioni maksmine enne 24 eluaastat on soov

survestada noori tööle minema. See ei oleks õppeprogrammi õigeaegse

täitmise huvides õige. Seadusemuudatuses on ka positiivset laste

toitjakaotuse pensioni osas. Nagu indekseerimine, palga suurus, vajalik

summa lapse kohta.

Selgitame. 21- aastasele ja vanemale lapsele ei maksta ka elatist

ega riiklikku elatisabi õppimise korral. Üle 21-aastastel õppivatel

noortel on võimalik taotleda vajaduspõhist õppetoetust.

13

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

Ei ole vastuvõetav, et toitja mittetöötavale lesele, kes kasvatab toitja kuni

3 aastast last, lõpetatakse toitjakaotuspensioni määramine. Teatavasti

nn.emapalka makstakse ainult 1,5 aastat. Üksikvanemana toimetulek

alla 3 aastase lapsega preguse hinnatõusu tingimustes, isegi emapalga

saamisel lapse vanuseni 1,5 eluaastat, on küsitav. Antud

seadusemuudatus ei ole millegagi põhjendatud, eriti kui igapäevaselt

räägitakse sündivuse langusest.

Selgitame. Meil on loodud lastehoiusüsteem, mis võimaldab üle

1,5 aasta vanuse lapse panna lastehoidu ja vanemal minna tööle. Ka

neile vanematele, kes kasvatavad last üksinda muul põhjusel, ei ole

ette nähtud toetust laste kuni 3-aastaseks saamiseni.

Lesepensioni maksmise lõpetamine selle tõttu, et seda taotleb väike arv

inimesi ei ole põhjendatud. Praegune olemasolev seadusandlus sisuliselt

välistab suure osa leskede taotlused, sest reeglina lese enda pension on

suurem kui pool toitja pensionist. Lesepensioni maksmise lihtsalt

lõpetamine ei ole see lahendus, mida pensionärid aktsepteerivad.

Üksielava pensionäri toetus 200 eurot aastas ei ole olukorda kuidagi

parandav. 2022. aasta statistikat arvestades on Eesti pensionärid kõige

vaesemad Euroopa Liidus. Kui teistes Euroopa riikides pensionäride

netovara suureneb, siis Eestis väheneb. Ostujõu poolest oleme EL-s ikka

viimaste hulgas, võrreldes isegi Leeduga. Kahekesi elades on

pensionäridel siiski võimalus kuidagi hakkama saada. Üksielav

pensionär ilma kõrvalise rahalise või muu abita hakkama ei saa.

Selgitame. Vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni üheaegselt ei

maksta. Seetõttu isikud valivad, kumba pensioni nad soovivad

saada. Kuivõrd toitjakaotuspensioni suurus on pool

toitjakaotuspensionist, jääb see väiksemaks lese vanaduspensionist.

Toitjakaotuspensioni taotlemisel lese majanduslik olukord üldjuhul

halveneb. Seetõttu ei ole otstarbekas säilitada toitjakaotuspensioni

vähestele üksikisikutele.

Märgime ka, et täisealiste toitjakaotuspensioni saajate ring ei ole

aastatega suurenenud, vaid vähenenud. Vt joonis 1 eelnõu

seletuskirja mõjuanalüüsis punktis 6.1.

Vanaduspensionid on järk-järgult kasvanud, seoses erakorralise

pensionitõusu ja indekseerimise tõttu. Seetõttu on vanaduspension

leskedele soodsam kui toitjakaotuspension. Seetõttu on eelnõus

ettepanek lõpetada uutele taotlejatele toitjakaotuspensioni

määramine. Küll makstakse edasi varem määratud

toitjakaotuspensioni.

Sotsiaalkindlustusamet

Eelnõu § 1 punkt 3 (PHS § 4 lõige 4). Täpsustatakse samal eesmärgil

makstavate hüvitiste samaaegse maksmise vältimise sätet, millega tekib

õigus saada Eestist hüvitist selles ulatuses, mis Eestis makstav hüvitis on

teises riigis saada olevast hüvitisest suurem. Leiame, et nimetatud säte

peaks kohalduma ainult EL määruse või välislepingu alusel, kus on

Mittearvestatud. Sellise erisuse tegemine oleks diskrimineeriv.

Kehtiv seadus näeb samamoodi ette teise riigiga toetuste võrdlust,

eelnõus muudetakse tagajärge – hüvitist mitte ei võeta ära vaid

vähendatakse.

14

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

kokku lepitud ka tingimused ning andmevahetus, millistel hüvitiste

võrdlemine käib.

Eelnõu § 1 punkt 4 (PHS 71). Sättega nähakse toitjakaotustoetuse

suurusena seaduse jõustumise aasta 1. oktoobrist kuni 2027. aasta 30.

aprillini ette 343 eurot. Teeme ettepaneku muutuv summa eelnõust välja

jätta ning kajastada ainult baasosa, indekseerimise reeglid ning kus ja

kuidas iga-aastane määr avaldatakse.

Arvestatud. Muutuv summa on võetud eelnõust välja.

Eelnõu § 1 punkt 6 (PHS § 12 lõige 7). Sõnastus on ebatäpne ja ei lähe

kokku seletuskirjaga. Eelnõu sõnastuse kohaselt peatatakse perehüvitise

maksmine kõigile akadeemilisel puhkusel viibijatele, kuid peatama

peaks ainult vähemalt 19-aastastele õppivatele – nii nagu ka seletuskirjas

on õigesti. Alla 19-aastaste puhul makstakse perehüvitisi ka siis, kui laps

ei õpi.

Arvestatud. Sõnastust on täpsustatud.

Eelnõu § 1 punkt 7 (PHS § 14 lõige 5). Teeme ettepaneku kaaluda säte

täiendamist lausega: „Nimetatud eesmärgil on Sotsiaalkindlustusametil

õigus saada liikluskindlustuse registrist andmeid liiklusõnnetuse

tagajärjel toitja kaotanud isikule kahju hüvitamise kohustuse olemasolu

ja asjakohase kindlustusandja kohta.”. RPKS senisest sõnastusest saab

tuletada üksnes, et liiklusregressi esitamiseks on SKA-l õigus

isikuandmeid töödelda, kuid liikluskindlustuse registri vastutaval

töötlejal ei ole otsest kohustust andmeid väljastada. Vastavalt

Andmekaitse Inspektsiooni seisukohtadele ei saa avaliku võimu esindaja

avalikku ülesannet täites toetuda õigustatud huvile. LKindlS § 77

sätestab kindlustusandja ja teiste isikute ligipääsu registriandmetele ning

selle alusel on täna SKA-l õigus saada üksnes § 77 lõikes 3 nimetatud

sõiduki andmeid, mitte aga isiku surmaga seotud nõuete andmeid.

IKÜMi ja IKS-iga kooskõlla viimiseks on vajalik täpsustada andmete

saamise viis ja ulatus. Antud juhul on töödeldavateks isikuandmeteks

toitja kaotanud isiku rahalise nõude olemasolu (s.o finantsandmed)

kindlustusandja vastu. Muuhulgas saab selle andmetöötluse käigus

SKA-le teatavaks, et isik on surnud liiklusõnnetuse tagajärjel ning kas ta

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud.

15

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

oli ise liiklusõnnetuses süüdi või mitte (toitjakaotustoetuse saamiseks ei

ole surma põhjus oluline). Surnud isiku andmete töötlemine on

reguleeritud IKS §-s 9 ning on ilma eluajal antud või pärija nõusolekuta

lubatud muul õiguslikul alusel.

Eelnõu § 1 punkt 9 (PHS § 19 lg 4 p 3). Viiakse üksikvanema lapse

toetuse saamise õiguse lõpetamise säte asjaoluga, et toitja surma korral

makstakse lapsele toitjakaotustoetust ning eelnõuga eemaldatakse sättest

viide toitjakaotuspensionile. Leiame, et viide toitjakaotuspenisonile

peab alles jääma, kuna säilivad varasemalt määratud toitjakaotuspension

ja pensioni eriliikide või välislepingu alusel määratud

toitjakaotuspension.

Mittearvestatud. Muudatusega jäetakse sättest välja viide

rahvapensionile, mida makstakse toitja kaotuse korral ja

asendatakse see viitega toitjakaotustoetusele. Säte reguleerib

lapsele üksikvanema lapse toetusega samaaegset maksmist muude

hüvitistega. Kuivõrd kõigile lastele, kelle on seni õigus saada

rahvapensioni toitja kaotuse tõttu hakatakse maksma

toitjakaotustoetust, kui nad kuuluvad õigustatud isikute ringi, siis ei

ole viide rahvapensionile enam asjakohane. Viide

toitjakaotuspensionile säilitatakse justnimelt seoses penisoni

eriliikidega ning toitjakaotuspensionitega, mida makstakse kuni

määramise tähtaja lõppemiseni.

Eelnõu § 1 punkt 10 (PHS § 191). Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et

18-aastaseks saamiseni makstakse toetus lapse vanema, eestkoste puhul

lapse arvelduskontole. Täisealiseks saamisel on lapsel õigus esitada

taotlus toitjakaotustoetuse maksmiseks tema enda pangakontole.

Teeme ettepaneku, et mitte ei teki täisealiseks saamisel õigust saada

toitjakaotustoetust enda pangakontole, vaid sarnaselt teiste

perehüvitistega on võimalus täisealiseks saades taotleda toitjakaotust

endale. Nimelt on Sotsiaalkindlustusametil ühe pangakonto poliitika,

mille kohaselt kõik inimesele määratud hüvitised makstakse ühte

maksekanalisse. Juhul kui soovitakse luua erand, et vanemale määratud

ühe perehüvitise osas peaks väljamaksed toimima teistest erinevalt on

tegemist erandiga ning nõuab infosüsteemis täiendava funktsionaalsuse

väljaarendamist.

Arvestatud. Parandus sisse viidud.

Eelnõu § 1 punkt 10 (PHS § 191 lg 2). Teeme ettepaneku täiendada

seletuskirja selliselt, et tuleks üheselt mõistetavalt välja, et õigus

Arvestatud. Parandus sisse viidud.

16

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

hüvitisele on kuus kuud tagasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui

õigustatuse tekkimisest.

Eelnõu § 1 punkt 12 (PHS § 35 lõige 2 punkt 2). Teeme ettepaneku

asendada lauseosa „ei tööta” lauseosaga „tal ei ole õigust saada ajutise

töövõimetoetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel”. Selliselt

vastandub sõnastus punktile 1.

Arvestatud. Parandus sisse viidud

Lisaks teeme ettepaneku täpsustada, milline kinnitus tuleks esitada

isaduse kohta. Ei saa nõustuda, et ema võib esitada vabas vormis

kirjaliku kinnituse lapse isa kohta. Selliselt ei ole võimalik isadust

tuvastada ning tekib oht, et teadlikult üksikvanema tee valinud naised

muutuvad toitjakaotustoetuse saajateks, sh sealt edasi tekib ka lapsel

toitjakaotustoetuse õigus pärast sündi, mitte aga elatise nõue, mille eest

peab lapsevanem ise seisma. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda punkti

2 sõnastuste täpsustamist järgmiselt: „2) ta ei tööta ja tema lapse teine

vanem on surnud ja isaduse on tuvastanud kohus või on isa enne surma

isaduse notariaalse või elektrooniliselt allkirjastatud avaldusega omaks

võtnud või vastavalt seadusele loetakse laps põlvnevaks surnud isikust.”.

Ka surnud isiku isadust on võimalik tuvastada, sh ei ole kohtulikuks

isaduse tuvastamise viisiks ainult DNA-test, vaid isadust on võimalik

tuvastada ka muude tõenditega. SKA ei saa isadust tuvastada ega seda

eeldada „muu kirjaliku tõendi alusel”, kui ei ole täpsel määratletud,

millised need tõendid on. Praktikas tähendaks see kindlasti

kohtuvaidlusi. Seejuures võib sellisel juhul tekkida ka küsimus

vanemahüvitise tagasinõude vaates. Ehk kui PHS § 35 lg 2 p 2 sõnastus

jääb nii nagu eelnõus on pakutud, siis võiks kaaluda PHS § 464 lõike 1

täiendamist punktiga 3 järgmiselt: „3) käesoleva seaduse paragrahv 35

lõike 2 punktis 2 nimetatud isik nimetatud lapse teist vanemat ei ole ...

aja jooksul peale lapse sündi kantud rahvastikuregistrisse lapse

vanemana.”.

Selgitame. Täiendame eelnõus andmekoosseisu, mida SKAl on

vanemahüvitise määramisel õigus kontrollida RRist enne lapse

sündi. Juhul kui lapse isa kohta RRis andmed puuduvad, peab ema

vanemahüvitise saamiseks enne lapse sündi esitama lapse teise

vanema kohta surmatõendi. Lapse sünni järel peab lapsele

toitjakaotustoetuse taotlemisel SKAle laekuma RRist

andmevahetusega vanema surma info, selle puudumisel tuleb

esitada toetuse taotlejal teise vanema andmetega surmatõend.

Eelnõud on täiendatud ka selles osas, et SKA kontrollib RRist

registriandmeid vanemate osas 30 päeva jooksul pärast lapse sündi.

17

Esitatud märkused või ettepanekud: Vastused:

Teeme ettepaneku selguse huvides täpsustada akadeemilisel puhkusel

viibimise ajal perehüvitiste, sh toitjakaotushüvitise ning välja arvatud

vanemahüvitise maksmise peatamist (PHS § 12 lg 7, § 639 lg 3) selliselt,

et Sotsiaalkindlustusamet vaatab sätte jõustumisel akadeemilisel

puhkusel viibimise ajal hüvitiste saajate andmed üle ning peatab

maksmise. Selliselt ei ole teki sätte üle vaidlust, kus leitakse, et

õppeaasta kestel ei saa hüvitise maksmist peatada.

Arvestatud. Täiendatud eelnõud vastavalt, et perehüvitiste (v.a.

vanemahüvitis) maksmine peatatakse lapse akadeemilisele

puhkusele jäämisele järgnevast kuust.

Teeme ettepaneku täiendada PHS § 14 lõiget 3 ning lisada, et ka

toitjakaotustoetuse saamisel nõutakse üksikvanema toetuse tagasi või

tasaarvestatakse ulatuses, mis kattub toitjakaotustoetusega.

Selgitame. PHS § 14 reguleerib tasaarvestamist ja tagasinõudmist.

Toitjakaotustoetus on perehüvitis, mis selle alla kuulub.

Eesti Töötukassa

Seletuskirja punkti 2.1 seitsmendas lõigus tuleks parandada ebatäpsus ja

asendada sõna „töövõimehüvitist“ sõnaga „töövõimetoetust“

Arvestatud. Muudatus sisse viidud.

Seletuskirja punti 6.2 viienda lõigu teises ja neljandas lauses tuleks

asendada sõnad „töövõimetoetuse luba“ sõnadega „osaline või puuduv

töövõime“, kuna õigus töövõimetoetusele sõltub sellest, kas tal on

töövõime hindamisel tuvastatud töövõime vähenemine. Termin

„töövõimetoetuse luba“ kehtivas õiguses puudub.

Arvestatud. Muudatus sisse viidud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium Siseministeerium

Meie 30.09.2024 nr 1.2-2/93-1

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (toitjakaotustoetus) kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (toitjakaotustoetus). Palume kooskõlastus eelnõule anda 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (toitjakaotustoetus) 2. Seaduse eelnõu seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 (rakendusaktide kavand) 4. Seletuskirja lisa 2 (eelnõu kooskõlastustabel) Lisaadressaadid: Vabariigi Presidendi Kantselei Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveamet Sotsiaalkindlustusamet Eesti Kohtunike Ühing

2 Ulvi Tüllinen [email protected]

1

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(toitjakaotustoetus) seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kaasajastatakse rahalise hüvitise maksmine toitja kaotuse korral.

Kehtivas riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) reguleeritud pensionisüsteemi kohaselt

makstakse lapsele, kes on kaotanud ühe või mõlemad vanemad, toitjakaotuspensioni või

rahvapensioni toitja kaotuse korral. Toitjakaotuspensioni suurus sõltub surnud vanema välja teenitud

vanaduspensioni suurusest ja surnud vanema laste arvust, kellele toitjakaotuspension määratakse.

Kui surnud toitjal puudub nõutav pensionistaaž ja tal ei ole sellest tulenevalt õigust

toitjakaotuspensionile, kuid ta on elanud vähemalt aasta enne oma surma Eestis, on lapsel õigus

toitja kaotuse korral rahvapensionile. Eeltoodu tõttu on lastele makstav toitjakaotuspension väga

erineva suurusega ega kata paljudel juhtudel piisaval määral laste ülalpidamiskulusid. Eriti

haavatavas olukorras on lasterikkad pered. Seetõttu luuakse toitja kaotanud lastele uus toetuse

skeem, mis tagab vanema kaotanud lapsele piisavas suuruses toetuse.

Teine toitjakaotuspensioni saajate sihtrühm on lesed või toitja vanemad. Toitjakaotuspensioni

saamiseks tuleb vanaduspensionieas lesel valida enda pensioni või poole lahkunud abikaasa pensioni

vahel. Kuna meeste ja naiste pensioni suurus on Eestis omavahel sarnasem kui teistes Euroopa

riikides, on väga harva pool abikaasa pensionist suurem kui inimese enda pension. Sellest tulenevalt

on lesele määratava toitjakaotuspensioni kasutamine praktikas vähene. Lisaks makstakse

toitjakaotuspensioni leskedele, kes ei ole ise võimelised omale ülalpidamist teenima. Nemad on aga

valdavalt kaetud muude sotsiaalskeemide alusel makstavate asendussissetulekutega, näiteks

töövõimetoetus, lese enda vanaduspension või vanemahüvitis. Ainsa sihtrühmana on praegu

toitjakaotusriski puhul teiste hüvitistega katmata lapseootel lesed, kes ei tööta. Seetõttu luuakse neile

võimalus saada vanemahüvitist kaks kuud enne lapse sündi sarnaselt töötavate lapseootel naistega.

Perehüvitiste seadusesse (PHS) luuakse uus peretoetuse liik – toitjakaotustoetus lapsele, kelle vanem

on surnud. Toitjakaotustoetust hakatakse maksma kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, õppimise

korral kuni 21-aastaseks saamiseni. Loodava toitjakaotustoetuse eesmärk on kompenseerida lapse

kasvatamise kulud osaliselt ühe vanema kaotuse korral või täielikult mõlema vanema kaotuse korral.

Loodava toitjakaotustoetuse suurus ei hakka enam sõltuma surnud vanema poolt välja teenitud

vanaduspensionist ega pereliikmete arvust. Toitjakaotustoetuse suurus on lastele ühetaoline, võtab

arvesse lapse ülalpidamiskulu ja selle reaalväärtus säilib ajas indekseerimise kaudu.

Täiendavalt luuakse lapseootel naisele, kes ei tööta ja kelle sündiva lapse teine vanem on surnud,

võimalus saada vanemahüvitist 70 päeva enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva.

Senise toitjakaotuspensioni määramine RPKS-i alusel lastele ja ülalpeetavatele leskedele

lõpetatakse alates 2026. aasta 1. oktoobrist. Ühest süsteemist teise üleminek on kavandatud

järgmiselt:

 senistele toitjakaotuspensioni saajatele, v.a lapsed ja alla 24-aastased õppurid, jätkatakse

toitjakaotuspensioni maksmist RPKS-i alusel seni, kuni neil on senise määramise alusel õigus

seda saada;

2

 lastele ja kuni 24-aastastele õppuritele, kellele oli pension juba määratud, jätkatakse toetuse

maksmist PHS-i alusel. Pensioni suurust võrreldakse uue toetuse suurusega ja kuni summade

võrdsustumiseni makstakse välja suurem summa. Võimalus saada toetust kuni 24. eluaastani

säilib üleminekuperioodil nendele lastele, kes eelnõu jõustumise hetkel on vanuses 18–23 aastat

ja jätkavad õpinguid.

Eelnõu rakendamisel on oluline mõju vanema kaotanud laste heaolule, kuna sellega tagatakse lastele

ühetaoline hüvitis olenemata sellest, kui pikalt jõudis vanem enne oma surma tööl käia. Selle

tulemusena on toitja kaotanud lapsed toetatud võrdselt ja saavad toetust, mis tagab lapse igapäevaste

vajaduste katmise. Muudatus vähendab ka ühe vanemaga leibkondade vaesusriski, mis on võrreldes

kahe vanemaga peredega oluliselt suurem.

Lisaks tehakse RPKS-is, PHS-is, ohvriabi seaduses jt seadustes tehnilist laadi, täpsustava iseloomu

ja vähese mõjuga muudatusi (vt p 1.3 märkused), mis on suuremal määral seotud toitjakaotustoetuse

skeemile üleminekuga. Eelnõus esitatud politsei ja piirivalve seaduse muudatusega luuakse

võimalus lõpetada politseiametniku töövõimetuspensioni maksmine samataoliselt teistes

õigusaktides sätestatud põhimõttega, mille kohaselt kaotab riigivastase või ametialase süüteo toime

pannud isik õiguse riiklikule eripensionile.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Ulvi

Tüllinen (5919 9129; [email protected]), hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia

Soontak (5914 3964; [email protected]) ja piiriülese sotsiaalkindlustuse juht Leili Eenlo (5914

3941; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja politsei ja piirivalve seadust puudutava osa on

koostanud Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja Liisa Surva (5853 9459;

[email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja

isikukaitseandmete nõunik Lily Mals (5915 1801; [email protected]). Eelnõu seletuskirja mõjude osa

on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütikud Age Viira

([email protected]) ja Elo Reitalu (5913 0724; [email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse

keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

Eelnõu koostamisel olid partneriteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Rahandusministeerium, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) ja Tervise ja

Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi ja nende redaktsioone:

1) perehüvitiste seadus (RT I, 06.07.2023, 62);

2) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete

pensioni seadus (RT I, 08.07.2016, 6);

3) eluruumide erastamise seadus (RT I 23.12.2022, 6);

4) kohtute seadus (RT I, 04.01.2024, 4);

3

5) ohvriabi seadus (RT I, 06.01.2023,1);

6) politsei ja piirivalve seadus (RT I, 29.06.2024, 22);

7) riigikontrolli seadus (RT I, 02.06.2021,13);

8) riigivastutuse seadus (RT I, 11.03.2023, 86);

9) riikliku pensionikindlustuse seadus (RT I, 14.12.2023, 7);

10) Vabariigi Presidendi ametihüve seadus (RT I , 06.07.2023,113);

11) õiguskantsleri seadus (RT I, 26.05.2020, 11).

Eelnõu §-s 6 esitatud muudatuse (politsei ja piirivalve seaduse § 11912 täiendamine) kohta ei ole

eelnevalt koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna muudatuse menetlus on põhjendatult

kiireloomuline ning politsei ja piirivalve seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku

muudatust. Seejuures on seadusandja eelnõu §-s 6 sätestatuga samataoliselt varem üldpõhimõttena

eri õigusaktides ette näinud, et riigivastase või ametialase süüteo toime pannud isik kaotab õiguse

riiklikule eripensionile. Viimati nimetatud muudatuste kohta on tehtud väljatöötamiskavatsus1 2017.

aastal (EIS toimik nr 17-0838). Kuivõrd politsei ja piirivalve seaduse täiendamisega nähakse sama

põhimõte ette ka politseiametniku töövõimetuspensioni suhtes, siis ei kaasne eelnõu § 6 jõustumisel

olulist õiguslikku muudatust. Täpsemad selgitused eelnõu § 6 muudatuse kohta on esitatud

seletuskirjas vastava sätte juures.

Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu poolthäälte enamus, kuna muudetakse

Vabariigi Presidendi ametihüve seadust, kohtute seadust ja riigikontrolli seadust (Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 104). Eelnõu planeeritav jõustumisaeg on 2026. aasta 1. oktoober.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Muudatusega kaasajastatakse toitjakaotushüvitise maksmise süsteem

Eelnõuga kavandatud eesmärk on luua PHS-is lastele makstav individuaalne toitjakaotustoetus, mis

ei jagune pereliikmete vahel, ei sõltu surnud toitja pensionikindlustusest ja varasemast sissetulekust,

vaid on kõigile lastele ühetaoline. Toetuse suurus võtab arvesse lapse ülalpidamiskulusid,

tarbijahinnaindeksi muutust ja Eesti keskmise brutokuupalga muutust – iga-aastase indekseerimise

tulemusena säilib toetuse reaalväärtus ajas. Toetuse maksmise vanusepiir on sarnane

perekonnaseaduses sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse vanusepiiriga (21 eluaastat õppimise

korral).

Toitjakaotuspensioni määramine 21-aastasele ja vanemale isikule, samuti toitja mittetöötavale

lesele, kes kasvatab toitja kuni 3-aastast last, lõpetatakse. Nimetatud isikutele on viimase 20 aasta

jooksul loodud erinevad hüvitiste skeemid, mis katavad üle 21-aastaste toitjakaotuspensioni saajate

sihtrühmad paremini kui praegune toitjakaotuspension. Näiteks on üliõpilastele olemas

vajaduspõhine õppetoetus, vanaduspensioniealistele makstav üksi elava pensionäri toetus mõeldud

ennetama üksi jäänud vanaduspensionäride vaesusriski. Lesepension ei täida enam eesmärki,

milleks ta loodi ehk see ei aita kaitsta vaesuse eest. Lesed kasutavad lesepensioni praktikas vähe,

kuna enamasti on lese enda vanaduspension suurem kui pool lahkunud abikaasa pensioni. Töövõime

kaotanud inimestele on olemas töövõimetoetus, mis ei sõltu erinevalt toitjakaotuspensionist

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/390d3a1b-c4a3-43e8-acb0-a13be356b4a3

4

olemasolevast pensionistaažist. Alla 3-aastast last kasvatavale vanemale makstakse

asendussissetulekuna vanemahüvitist.

Ainsa sihtrühmana on praegu toitjakaotusriski puhul teiste hüvitistega katmata mittetöötavad

lapseootel naised, kelle lapse teine vanem on surnud. Sellest tulenevalt luuakse neile võimalus

saada PHS-i alusel ema vanemahüvitist 70 päeva enne eeldatavat lapse sündi. Ema

vanemahüvitise maksmise eesmärk on katta toitja kaotusest tingitud sissetuleku puudumist juhul,

kui tal puudub endal võimalus ülalpidamist teenida.

2.2. Väljatöötamiskavatsus

Sotsiaalministeerium koostas aastatel 2022–2023 toitjakaotuspensioni reformimiseks eelnõu

väljatöötamiskavatsuse (VTK)2, mis esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks.

Eelnõu on vastavuses VTKga, välja arvatud järgmised erinevused:

1. VTK kohaselt oli plaan lõpetada toitjakaotuspensioni maksmine rasedatele mittetöötavatele

leskedele. Eelnõu koostamise käigus otsustati toitja kaotuse riski katmiseks võimaldada rasedale

naisele, kelle lapse teine vanem on surnud ja kes ei tööta, saada ema vanemahüvitist

70 kalendripäeva enne eeldatavat lapse sündi sarnaselt töötavate rasedate emadega. See aitab

katta raseda naise, kelle lapse teine vanem on surnud, ülalpidamiskulu olukorras, kus ta ei saa

raseduse viimastel kuudel tööle asuda.

2. Toitjakaotustoetusele kehtestati nõue, mille kohaselt peab toetust saav pere olema eelnevalt

Eestiga seotud. Nõue puudutab praktikas seega ainult piiriüleselt liikuvaid peresid ja selle

eesmärk on tagada, et toitjakaotustoetus määratakse peredele, kellel on Eestiga piisav seos

tekkinud. Nõude kehtestamine aitab vältida ka toetuse alusetut maksmist palju liikuvatele

inimestele, kes on Eestisse elama tulnud lühikeseks ajaks ja kolivad siit ära, ilma et teavitaksid

sellest rahvastikuregistrit. Kuna inimesed on järjest rohkem hakanud riikide vahel liikuma, on

SKA praktikas järjest enam välja tulnud juhtumeid, kus inimesed, kes on riigist lahkunud, saavad

elanikele suunatud toetusi edasi.

Nõude sätestamisel oli kaalumisel mitu küsimust:

 Esimene küsimus on perioodi pikkus. Üldiselt on toitjakaotusrisk kaetud riikides pensionina,

mille õigus ja suurus sõltuvad eelnevast panusest ja sissemaksete maksmisest. Eestis kehtiva

toitjakaotuspensioni saamine eeldab teatud aastate pensionikindlustusstaaži olemasolu, mille

pikkus oleneb isiku vanusest. Kui isikul pensionikindlustusstaaži ei ole, määratakse toitja

kaotuse korral rahvapension ja selleks on vaja täita aastane elamiseperiood. Toitja kaotuse

korral määratav rahvapension on perepension ja selle suurus on lapse kohta väike: kahe

lapsega pere saab 297 eurot. Ühe lapse kohta on see 148 eurot. Näiteks rahvapensioni puhul,

mida makstakse vanaduse korral suuruses 373 eurot, on eelnev Eestis elamise nõue viis

aastat. Teiste riikide toitjakaotustoetusega võrreldavaid näiteid väga palju ei ole, sest

toitjakaotustoetused on peretoetustena väga vähestes riikides (Taani, Rootsi, Prantsusmaa,

Malta, Iirimaa, Belgia). Paljudel juhtudel on nad makstavad täiendavalt

toitjakaotuspensionile ja nende suurus on loodavast toetusest väiksem. Taanis makstakse

toitjakaotuspension välja ühekordsena, kui toitja oli täiel määral vähemalt kaks aastat

sissemaksetena panustanud ja perioodilised maksed jätkuvad peretoetustena – seal on toetuse

saamiseks eelnev riigis elamise nõue kolm aastat. Toetuse suurus on ca 207 eurot kuus.

Prantsusmaa maksab toetust täiendusena pensionile ca 167 eurot. Kvalifitseerumisperiood

2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee34de2e-72aa-4801-a1ad-95a6cc7baff5.

5

EL-i kodanikele on kuus kuud elamist aastase perioodi vältel ja kolmandate riikide

kodanikele kehtib palju keerulisem tuvastamisprotseduur, mis näeb ette riiki elama tulemise

õiguslike aluste kontrolli. Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks lubab kehtestada töötajatele

suunatud skeemidele maksimaalselt kolm aastat riigis töötamise või kümme aastat elamise

nõude. Kõikidele elanikele suunatud skeemidele standardit kehtestatud ei ole, mis tähendab,

et liikmesriik on vaba seda ise otsustama. Kuna Eesti plaanib asendada sissemaksepõhiste

pensionide süsteemi üldistest maksudest rahastatava toetusega (elanikele suunatud süsteem),

mille suurus vastab poolele lapse ülalpidamiskulule, mis on suhteliselt kõrge ja võrdselt

makstav kõikidele lastele, sätestatakse pikem, st kolmeaastane Eestis elamise nõue. Et seda

oleks võimalik täita ka võõrtöölistel, saab elamisnõuet täita ka juhul, kui Eestis viibitakse

töötamise eesmärgil väljastatud viisa alusel. Nimelt tähendab elamisnõue kolmandate riikide

kodanikele elamist elamisloa alusel. Kuivõrd väljaantavate elamislubade maht aastas on väga

piiratud, tulevad välismaalased kolmandatest riikidest siia tööle töötamiseks väljastatavate

viisade alusel – võib öelda, et nad elavad siin seaduslikult, aga neil ei ole töötamiseks

elamisluba, vaid viisa. Seega võib juhtuda, et värskelt elamisloa saanud pere vanem, kelle

surma tõttu toetust taotletakse, on eelnevalt Eestiga olnud seotud juba mitu aastat, kuna on

Eestis viibinud ja töötanud, kuid on siin töötanud muul alusel kui elamisluba. Seetõttu on

mõistlik kvalifitseerumisnõude täitmist sellistele peredele lihtsustada ja võtta isikute

varasemat Eestis viibimist arvesse ka muul õiguslikul alusel, aga ainult juhul, kui viibimise

põhjus oli töötamine. Kolmeaastast nõuet hakatakse lugema kas taotluse esitamisest või

vanema surmast. Kuivõrd kolmandatest riikidest pärit töötajad ei saa viisa alusel järjest

kolme aastat töötada, sest viisasid ei väljastata nii pikaks ajaks ja viisade järjestikusel

väljastamisel võivad tekkida ajalised nihked, st inimesed pöörduvad vahepeal oma koduriiki

tagasi, on põhjendatud kehtestada neljaaastane referentsperiood, mille jooksul saaks

kolme aastat riigis viibimist erinevatel alustel täita. Oluline on lisada, et toetuse taotlemiseks

peab taotleja juba omama Eestis elamisluba, nagu ka muude perehüvitiste puhul, ja

kasvatama last Eestis.

 Teine küsimus on, kellele kvalifitseerumisnõue täpselt suunatud on ehk kes seda täita saab

või täitma peab – kas surnud toitja, laps või isik, kes last peale toitja kaotust kasvatab

(üldjuhul lapse teine vanem). Prantsusmaa ja Taani näitel on toitjakaotuspensioni

kvalifitseerumisnõue suunatud toitjale, mis on ka loogiline, sest ainult toitja saab oma tööga

pensioni välja teenida, kuid peretoetusena makstava toitjakaotustoetuse puhul on

elamisnõude täitmine suunatud lapse tegelikule kasvatajale (toetuse saajale) ja lapsele. Eestis

on toitjakaotuspensioni puhul nii aastase pensionistaaži nõue kui selle puudumise korral

elamise nõue suunatud samuti toitjale – sama loogika alusel, mis mujal riikides. Seega ei

maksta praegu Eestis toitjakaotuspensioni rahvapensioni alusel lastele, kui nende surnud

vanem ei ole vähemalt aastat Eestis elanud ega töötanud vahetult enne oma surma. Loodava

toetuse kvalifitseerumisperiood on küll kehtivast perioodist pikem, kuid selle täitmine

muutub paindlikumaks – piisab kui üks isikutest selle nõude täidab ning seda saab täita ka

peale toitja surma.

3. Täpsustatakse sätet, mis reguleerib samaliigiliste hüvitiste maksmist piiriüleselt. Kehtiv seadus

ei võimalda üldse hüvitist maksta inimesele, kes saab mõne teise riigi samaliigilist hüvitist (kõiki

rahalisi toetusi, sh toetust, pensioni), mille tulemusena peab inimene Eestis toetuse saamiseks

loobuma teise riigi toetusest. Uue sõnastuse kohaselt on õigus saada hüvitist Eestis selle summa

ulatuses, mille võrra on Eestis makstav hüvitis teises riigis saada olevast samaliigilisest

hüvitisest suurem.

4. PHS-is sõnastatakse selgelt akadeemilise puhkuse ajaks toetuse maksmise peatamine. Praegu on

seaduses kirjas, et peretoetusi ja elatisabi makstakse üle 19-aastasele lapsele vaid õppimise

korral. See, mida õppimise all täpsemalt silmas peetakse, vajab aga selget sõnastamist. Kui

6

õppimine tähendab aktiivset osalust õppetöös ja koolikohustuse täitmist, tuleb seaduses ka

selgelt välja tuua, et akadeemilisel puhkusel viibimise ajal kõnealuseid toetusi ei maksta.

2.3. Põhiseaduslikkuse analüüs

Käesoleva seadusemuudatuse tulemusena saavad toitja kaotanud lapsed toitjakaotustoetuse

näol senisest soodsama süsteemi. Õigus toitjakaotuspensionile on puutumuses põhiseaduse §-

ga 28, mis sätestab õiguse riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse ja puuduse korral. Abi

liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Lisatud on, et lasterikkad pered ja

puudega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

Sellest tulenevalt on seadusandjal lai otsustusõigus selle üle, millise süsteemi alusel toitja kaotanud

isikutele hüvitisi makstakse. Praegu on toitjakaotuspensioni mõte asendada perekonnaliikmetele

toitja surma tõttu kadunud toitja sissetulek. Kõigi perekonnaliikmete vahel kuulub jagamisele toitja

poolt välja teenitud vanaduspension või rahvapension. Pensioni jagamise tõttu on toitja ülalpeetavad

erinevas olukorras, sest nende hüvitise suurus sõltub pereliikmete arvust. Eriti keerulises olukorras

on lasterikkad pered, kes peaksid aga põhiseaduse kohaselt olema riigi erilise hoole all.

Seaduseelnõuga korraldatakse toitjakaotuspensioni maksmine ümber. Uue süsteemi kohaselt on

igale lapsele tagatud ühetaolises suuruses individuaalne toitjakaotustoetus, mille reaalväärtus püsib

ajas. Loodav süsteem on praegusest süsteemist õiglasem, tagab toitja kaotanud lastele piisavas

suuruses toetuse ja võrdse kohtlemise ning sellega on tagatud ka lasterikastele peredele riikliku

erilise hoole kohustus.

2.4. Kooskõla Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga

Eelnõu on kooskõlas Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga, mille kohaselt peab liikmesriigis

kehtiva toitjakaotushüvitise saajate ring katma lapsi ja leskesid, kellel ei ole võimekust end ise üleval

pidada. Lastele luuakse uus toitjakaotustoetus; lesed, kellel ei ole võimekust end ise üleval pidada,

on kaetud muude skeemide alusel makstavate asendussissetulekutega, näiteks töövõimetoetus, lese

enda vanaduspension või vanemahüvitis.

Ainsa sihtrühmana on praegu toitjakaotusriski puhul teiste hüvitistega katmata lapseootel lesed, kes

ei tööta. Neile sätestatakse ema vanemahüvitise maksmine rasedatele naistele, kelle lapse teine

vanem on surnud ja kes ei tööta, 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sündi.

Eeltoodule tuginedes on toitjakaotusriski katmine Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga

vastavuses.

2.5. Kooskõla Euroopa lastegarantii ja Eesti vastava tegevuskavaga

Toitjakaotustoetus ei sõltu erinevalt toitjakaotuspensionist vanema poolt enne surma välja teenitud

vanaduspensioni suurusest ega pereliikmete arvust.

Euroopa Komisjon võttis 2021. aastal vastu esimese tervikliku ELi lapse õiguste strateegia ja

ettepaneku nõukogu soovituse kohta, millega loodi Euroopa lastegarantii, et edendada vaesuse või

sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste võrdseid võimalusi.

Lastegarantii Eesti tegevuskava koostamisel selgus kaasatud osapoolte tagasisidest, Eesti olukorda

kirjeldavast statistikast ja uuringutest, et Eestis on lastel ebavõrdsed tingimused teenustele

7

ligipääsuks sõltuvalt piirkonnast. Lähtudes komisjoni soovitustest, Eesti laste olukorrast ja kaasatud

osapoolte tagasisidest on lastegarantii tegevuskava abivajavaks sihtrühmaks teiste hulgas ühe

vanemaga kasvavad lapsed.

Käesoleva eelnõuga tagatakse vanema või vanemad kaotanud lastele võrdne kohtlemine ja

ühetaoline ligipääs toetusele, mis aitab kompenseerida lapse kasvatamise kulusid vanema kaotuse

korral.

Ülaltoodust tulenevalt on kavandatud muudatused kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega,

Euroopa Liidu ja muude rahvusvaheliste õigusaktidega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 12 paragrahvist, millest esimeses sätestatakse PHS-i muudatused, §-s 6 sätestatakse

politsei ja piirivalve seaduse muudatus, §-s 9 sätestatakse RPKS-i muudatused ning §-des 2–5, 7,

8, 10 ja 11 sätestatakse PHS-i muutmisega seonduvalt teiste seaduste muudatused. Paragrahvis 12

sätestatakse seaduse jõustumine.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse PHS § 4 lõiget 1 laiendusega, et seaduses võib teha lõikes 1

nimetatud perehüvitiste sihtrühmale erisusi, sealhulgas kitsendada isikute ringi, kellele perehüvitis

määratakse ja seda makstakse.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse PHS-i õigustatud isikute ringi reguleerivat sätet (§ 4) lõikega 12,

millega kehtestatakse toitjakaotustoetuse saamise täiendava tingimusena nõue: kolm aastat Eestis

elamist nelja-aastase referentsperioodi jooksul. Nõude sätestamise eesmärk on tagada, et toetust

hakatakse maksma peredele, kes on Eestiga piisavalt seotud olnud juba enne toetuse taotlemist.

Seega puudutab nõue ainult piiriüleselt riikide vahel liikuvaid peresid ja selle täitmisel on arvestatud

erinevate Eestis seadusliku viibimise alustega. Eestis elamise nõue tähendab kolmandate riikide

kodanikele elamist elamisloa alusel. Euroopa Liidu kodanike puhul piisab elamisõigusest, mis nende

jaoks tähendab kohustust ennast rahvastikuregistris registreerida hiljemalt kolm kuud pärast riiki

sisenemist (Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 7 lg 2).

Paragrahvi 4 lõikes 12 on elamise aluse viide sätestatud viitega sama paragrahvi lõikele 1, mis

omakorda viitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse isikute ringile (erinevatel õiguslikel alusel Eesti

elanikud). Kuivõrd Eestis väljaantavate elamislubade maht aastas on väga piiratud, tulevad paljud

kolmandate riikide kodanikud siia tööle tööviisa alusel. Seega võib juhtuda, et värskelt elamisloa

saanud pere vanem, kelle surma tõttu toetust taotletakse, on eelnevalt Eestis viibinud mitu aastat,

siin töötanud ja siia panustanud, kuid on siin töötanud muul alusel. Arvestades

kvalifitseerumisnõude pikkust, on selle täitmist sellistele peredele lihtsustatud ja arvesse võetakse

ka isikute varasemat Eestis viibimist muul alusel (nt tööviisa alusel), juhul kui viibimise põhjus oli

töötamine. Lisaks peab viibimine olema seaduslik ja töötamise all peetakse silmas tegevust, mille

eest on tööandja kohustatud maksma sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras. Kolme

aastat elamist või riigis viibimist hakatakse lugema kas taotluse esitamisest või vanema surmast. Nii

isiku viibimise kui ka elamise periood on liidetav (ühe isiku kohta). Pered, kelle toitja on enne

Eestisse kolimist panustanud mujale, on teeninud õiguse toitjakaotuspensionile välja teisest riigist.

Sellisel juhul lahutatakse teise riigi toitjakaotuspension lapse toitjakaotustoetusest maha eelnõu § 1

punkti 3 alusel (vt pikemalt eelnõu § 1 punkti 3 selgitusest).

Toitjakaotustoetus on seotud mitme isikuga: last kasvatav isik ehk taotleja (taotlemise õigust

omavate isikute ring tuleneb PHS §-st 20), toetuse saamise õigust omav laps ja vanem, kelle surma

8

tõttu toetust taotletakse. Kvalifitseerumisnõude täitmiseks piisab, kui üks neist isikutest on selle

täitnud. Alaealine laps eraldiseisvalt vanematest riikide vahel elukohta ei vaheta (v.a väga

erandlikud juhtumid) ja piiriüleselt ei tööta, küll võib nõude täitmine eraldiseisvalt kõne alla tulla

täiskasvanuks saades. Laiendatud isikute ring võimaldab perel kvalifitseerumisnõuet täita ka peale

toitja surma ja saada hiljem õiguse toetusele.

Rõhutamist vajab, et toetuse taotlemise hetkel peab toetuse taotleja Eestis elama elamisloa alusel

(v.a Eesti kodanikud, kellel luba ei ole vaja). See nõue tuleneb PHS § 4 lõikest 1, mis viitab

omakorda sotsiaalseadustiku üldosa seaduse elamisnõuet kehtestavale sättele.

Näited:

1. Pere ema ja laps elavad Eestis elamisõiguse alusel pikaajaliselt, pereisa elab Soomes ja töötab

erinevates riikides. Pereisa sureb ja vahetult enne oma surma ta Eestis töötanud ei ole. Lapsel

tekib õigus toetusele olenemata sellest, et pereisa on töötanud koguaeg välisriikides ja elab

mujal. Võimalik, et perel tekib õigus isa töötamise alusel ka teistes riikides

toitjakaotuspensionile, mis toitjakaotustoetusest maha lahutatakse.

2. Pere kolib Eestisse elama välisriigist, kuna pere üks vanematest leiab siin töö. Kõikidel

pereliikmetel on kehtiv elamisluba. Vahetult enne pereliikme surma on nad Eestis elanud pool

aastat. Enne Eestisse kolimist töötasid vanemad välisriigis. Pereliikme surma järel ei teki lapsel

kohe õigust saada toitjakaotustoetust, lapsel võib olla tekkinud õigus saada teisest riigist

toitjakaotuspensioni. Kui pere otsustab jääda Eestisse elama, tekib lapsel õigus

toitjakaotustoetusele kolme aasta möödumisel pere Eestisse elamisloa alusel elama kolimisest.

3. Lapse ema on Eestis elanud terve elu, kuid tema lapse teine vanem ei ole Eestis elamisõiguse

alusel elanud ega ka Eestis töötanud. Lapse välisriigis elav vanem sureb vahetult peale lapse

sündi. Lapsel tekib õigus toetusele, sest tema ema on varem Eestis elanud. Samas võib lapsel

tekkinud olla õigus toitjakaotuspensionile riigist, kus lapse isa töötas.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse samal eesmärgil makstavate hüvitiste samaaegse maksmise

vältimise sätet (PHS § 4 lõige 4). Kehtiv PHS-i redaktsioon ei võimalda üldse hüvitist maksta

inimesele, kes saab mõne teise riigi samaliigilist toetust. Seega peab inimene Eestis toetuse

saamiseks loobuma teise riigi toetusest ja Eesti riik maksab toetuse välja täisulatuses. Uue sõnastuse

kohaselt tekib õigus saada Eestis hüvitist selles ulatuses, mis Eestis makstav hüvitis on teises riigis

saada olevast hüvitisest suurem. Üldjuhul on peretoetused seotud riigis elamisega ja ärakolimisel

õigus toetusi saada lõpeb. Seetõttu kasutatakse praktikas kehtiva redaktsiooni sätet väheste riikide

puhul. Olukord muutub toitjakaotustoetuse loomisega, kuna enamikus riikides kaetakse

toitjakaotusriski endiselt valdavalt pensioniga. Näiteks on Euroopa Liidu riikidest kehtestanud

orbudele täiendavad peretoetused ainult Malta, Iirimaa, Taani, Rootsi, Prantsusmaa ja Belgia.

Ülejäänud liikmesriikides katab toitjakaotusriski endiselt toitjakaotuspension. Seejuures on

vähemalt Taanis, Rootsis ja Prantsusmaal orbudele mõeldud peretoetuste kõrval jätkuvalt alles ka

toitjakaotuspensioniskeem. Paljud riigid (sh kõik ELi liikmesriigid, EMP riigid ja Šveits

ekspordivad oma pensione ka välisriikidesse ehk maksavad neid edasi ka siis, kui inimene riigist ära

kolib). Teisest riigist väga väikese pensioni saamine võtaks Eestis elavatelt lastelt ära õiguse saada

toitjakaotustoetust. Samal ajal ei oleks mõistlik toitjakaotustoetust maksta täies ulatuses juhul, kui

teine riik juba katab sama riski toitjakaotuspensioni kaudu, mis võib olla teinekord suurem kui

toetus. Infovahetus toimub ELi liikmesriikide (sh Suurbritannia, EMP riikide ja Šveitsi) vahel

elektrooniliselt selleks eraldi loodud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu (Electronic

Exchange of Social Security Information System ehk EESSI). Samuti on tagatud infovahetus

riikidega, kellega on Eesti sõlminud kahepoolsed sotsiaalkindlustuslepingud: Moldova, Ukraina,

Kanada, Austraalia, Valgevene ja Vene Föderatsiooniga. Muudest riikidest tulnud isikute puhul jääb

teatamiskohustus taotlejale vastavalt PHS §-s 9 sätestatule.

9

Sarnane hüvitise vähendamise säte kohaldub ka töövõimetoetusele, mis varem oli samuti üks

pensioni liike.3

Eelnõu § 1 punktiga 4 tehakse PHS § 12 lõike 6 esimeses lauses tehniline parandus, millega viiakse

sättes kasutatav terminoloogia kooskõlla kriminaalmenetluse seadustikus kasutatavaga.

Eelnõu § 1 punktis 5 sätestatakse perehüvitise maksmise peatamise alusena PHS § 12 lõikes 7

akadeemiline puhkus juhul, kui üle 19-aastane laps õpib kõrgkoolis või kutseõppe tasemeõppes.

Peretoetuse maksmise eesmärk pärast 19-aastaseks saamist on toetada lapse õpinguid, mistõttu ei

ole akadeemilisel puhkusel viibimise ajal perehüvitiste maksmine põhjendatud. Sarnast toetuse

maksmise peatamise praktikat rakendatakse ka õppetoetuste ja stipendiumite puhul. Akadeemilisel

puhkusel viibijaid koheldakse sarnaselt mitteõppijatega. Piirang kohaldub kõigile perehüvitise

liikidele (sh toitjakaotustoetus ja elatisabi), kuid erandiks on vanemahüvitis, millisel juhul

akadeemilisel puhkusel viibimine hüvitise saamist ei mõjuta.

SKA vaatab sätte jõustumisel akadeemilisel puhkusel viibimise ajal hüvitise saajate andmed üle ning

peatab hüvitise maksmise. Hüvitise maksmine peatatakse lapse akadeemilisele puhkusele jäämisele

järgnevast kuust, sealhulgas ka õppeaasta kestel. Akadeemilisel puhkusel viibimise põhjus hüvitise

maksmise peatamist ei mõjuta, seega peatub hüvitise maksmine ka juhul, kui akadeemilisel puhkusel

viibitakse tervislikel põhjustel. Peale akadeemilise puhkuse lõppemist jätkatakse senise hüvitise

maksmist. Akadeemilisel puhkusel viibimise ja selle lõppemise kohta saab SKA andmed Eesti

hariduse infosüsteemist (EHIS).

Eelnõu § 1 punktiga 6 kehtestatakse PHS § 15 lõikes 5 regressinõue. SKA-l tekib õigus nõuda

kindlustusandjalt tagasi liiklusõnnetuse tagajärjel vanema surma tõttu makstud toitjakaotustoetuse

summad. Sarnane põhimõte kehtib ka toitjakaotuspensioni puhul (RPKS § 48 lg 3).

Eelnõu § 1 punktiga 7 lisatakse PHS § 16 lõikesse 1 peretoetuse liikide hulka toitjakaotustoetus

(punkt 31). Toitjakaotustoetuse eesmärk on kompenseerida (osaliselt) lapse kasvatamise kulusid

juhul, kui lapse vanem on surnud ja ei saa enam täita lapse ülalpidamiskohustust. Vaata täpsemalt

toitjakaotustoetuse kohta eelnõu § 1 punkti 10 selgituste juurest.

Eelnõu § 1 punktidega 8, 11 ja 13 korrastatakse PHS § 17 lõikes 2 ja § 29 lõikes 1 viidet Haridus-

ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel,

täpsustades, et sihtrühma kuulumiseks peab laps olema keskhariduseta ning kursus peab toimuma

kontaktõppes ja selle maht ei või olla väiksem kui 1000 akadeemilist tundi. Muudatus on vajalik,

kuivõrd praegune sõnastus PHSis ei vasta haridusvaldkonnas kasutusel olevale terminoloogiale ja

õppeasutuste õppevormidele.

Seonduvalt eeltooduga täpsustatakse samuti PHS § 29 lõikes 4 sätestatud teavitamiskohustus ning

nähakse ette, et nimekirja kuulumisest teavitamisel on Haridus ja Teadusministeeriumi hallataval

riigiasutusel kohustus teavitada SKA-d kursuse mahus, s.o asjaolust, et vastava kursuse kestus on

enam kui 1000 akadeemilist tundi. Teavitamise vajadus on tingitud asjaolust, et SKA-l peab olema

kindlust, et laps kuulub seaduses sätestatud sihtrühma, kuid õppemahtude informatsioon ei ole alati

avalikult leitav.

3 Töövõimetoetuse seaduse § 13 lõige 7: „Töövõimetoetust vähendatakse välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil

makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra.“

10

Eelnõu § 1 punktiga 9 viiakse üksikvanema lapse toetuse saamise õiguse lõpetamise säte (PHS § 19

lg 4 p 3) kooskõlla asjaoluga, et toitja surma korral makstakse lapsele toitjakaotustoetust. Niisiis

loetakse sama vanema eest toitja kaotuse korral rahvapensioni määramise asemel üksikvanema lapse

toetuse maksmise lõpetamise aluseks toitjakaotustoetuse saamine. Rahvapension toitja kaotuse

korral jäetakse seadusest välja, kuna seda enam RPKS-i alusel ei määrata. Alles jääb

toitjakaotuspension, kuna seda võidakse maksta eriseaduste (nt kaitseväeteenistuse seadus) alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse PHS-i §-ga 191, milles sätestatakse peretoetuse liigina

toitjakaotustoetus, seda saama õigustatud isikud, toetuse saamise õiguse tekkimise ja toetuse

maksmise lõpetamise alused.

Toitjakaotustoetus on individuaalne rahaline toetus, mida maksab riik igal kuul vanema surma

korral. Toitjakaotustoetust maksatakse samal ajal ka eestkostetava lapse toetusega, juhul kui lapsele

on määratud eestkostja. Samuti makstakse toetust edasi juhul, kui laps abiellub või registreerib

kooselu.

18-aastaseks saamiseni makstakse toetus lapse vanema, eestkoste puhul lapse arvelduskontole.

Täisealiseks saamisel on lapsel õigus taotleda toitjakaotustoetust endale.

Toitjakaotustoetus ei ole asendussissetulek, seetõttu ei ole see arestitav ja sellele ei saa pöörata

sissenõuet, samuti on sellega samal ajal võimalik maksta töövõimetoetust. Toitjakaotustoetust ei saa

laps aga siis, kui talle on määratud toitjakaotuspension eripensione reguleerivate seaduste

(kaitseväeteenistuse seadus, kohtute seadus, politsei ja piirivalve seadus) alusel, kuna tegemist on

samal eesmärgil makstava kahe erineva toetusega.

Paragrahvi 191 lõige 1 sätestab toitjakaotustoetust saama õigustatud isikuna lapse. Lapsel tekib õigus

saada toetust, kui tema vanem on surnud. Kui laps on kaotanud mõlemad vanemad, on tal õigus

saada toetust mõlema vanema eest. Täiendavalt ja sarnaselt RPKS-iga nähakse toetuse saajana ka

last, kelle vanem on teadmata kadunud, kuid sellisel juhul on oluline, et kadunud vanema suhtes

oleks politsei algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse.

Paragrahvi 191 lõikes 2 selgitatakse, millal tekib õigus toitjakaotustoetusele. Vanema surma korral

tekib lapsel õigus toetusele vanema surma päevast (s.o surmakuupäev, mis on kirjas surmatõendil).

Teadmata kadunud vanema korral peab toetuse saamise õiguse tekkimiseks olema teadmata

kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse alustamisest möödunud 12 kuud (sellise aja jooksul

ei ole suudetud isiku asukohta kindlaks teha).

PHS § 28 lõige 2 võimaldab peretoetusi, sealhulgas toitjakaotustoetust määrata tagasiulatuvalt kuni

taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kuu eest. Samas ei saa määramine toimuda varasema aja eest

kui teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise päevast või vanema

surmapäevast, mis on fikseeritud surmatõendil.

Kui enne teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamist oli vanem kuulutatud

tagaotsitavaks, oli lapsel õigus saada tagaotsitavaks kuulutatud vanema eest üksikvanema lapse

toetust vastavalt PHS § 19 lõikele 1. Üksikvanema lapse toetuse maksmine lõpeb muu hulgas juhul,

kui sama vanema eest määratakse lapsele toitjakaotustoetus vanema teadmata kadunud isiku

asukoha tuvastamise menetluse alustamise või vanema surma alusel (PHS § 19 lg 4 p 3). Kui

tagaotsitav vanem leitakse surnuna, lõpetatakse üksikvanema lapse toetuse maksmine surma

tuvastamise päevast. Samast päevast tekib õigus saada toitjakaotustoetust vanema surma alusel.

11

Näited:

1. Vanema suhtes alustatakse teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus 2026. aasta

15. oktoobril. Kui täisealine laps, tema teine vanem või eestkostja pöördub SKA-sse

toitjakaotustoetuse taotlemiseks 2027. aasta 10. novembril, on tal õigus saada tagasiulatuvalt

toitjakaotustoetust taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest, s.o alates

2027. aasta maist. Kui taotlus esitatakse 2027. aasta 14. juunil, on õigus saada toitjakaotustoetust

tagasiulatuvalt alates 2026. aasta detsembrist.

2. Lapsele on määratud 2026. aasta 12. detsembrist (teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise

menetluse algatamise päevast) toitjakaotustoetus. Viie aasta jooksul ei õnnestu vanema asukohta

kindlaks teha ja vanem tunnistatakse kohtumäärusega 2031. aasta 12. detsembris surnuks.

Surnuks tunnistamise kuuga (PHS § 31), s.o detsembriga lõpetatakse lapsele toitjakaotustoetuse

maksmine teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse alusel. Vastavalt PHS § 28

lõike 1 punktile 1 määratakse lapsele toitjakaotustoetus vanema surma alusel alates 2032. aasta

1. jaanuarist.

3. Lapsele määrati 2028. aasta 12. juunil kuus kuud tagasiulatuvalt toitjakaotustoetus (alates

2027. a detsembrist) vanema teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise

alusel. Vanem leitakse surnuna 2028. aasta 6. juulil, kuid kohtuekspertiis tuvastab, et vanem suri

juba varem, eeldatavasti samal päeval, kui jäi kadunuks – 2026. aasta 10. detsembril. Vanema

surnukeha leidmise kuu lõpuga lõpetatakse toitjakaotustoetuse maksmine teadmata kadunud

isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise alusel ja järgmisest kuust hakatakse maksma

toetust vanema surma alusel.

Paragrahvi 191 lõike 3 punktides 1–5 sätestatakse toitjakaotustoetuse saamise õiguse lõppemise

asjaolud. Toetuse maksmine lõpetatakse vastavalt PHS §-le 31 toetuse saamise õiguse lõppemisele

järgnevast kuust.

Punktis 1 sätestatakse, et toitjakaotustoetuse saamise õigus on lapsel kuni 19-aastaseks saamiseni

ilma õppimise kohustuseta. Kui laps 19-aastaseks saamise sünnipäeva päeval ei õpi, lõpetatakse

toitjakaotustoetuse maksmine toetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust.

Näited:

1. Laps lõpetab gümnaasiumi 2028. aasta kevadel, 18-aastasena. 19-aastaseks saab ta 2028. aasta

15. oktoobril. Juba augustis asub ta tööle. Toitjakaotustoetust makstakse talle kuni 19-aastaseks

saamise kuu lõpuni, st oktoobri lõpuni.

2. Laps saab 19-aastaseks 2027. aasta 20. novembril. Ta ei ole pärast gümnaasiumi lõpetamist

asunud kõrgkooli õppima, tema kohta ei ole EHIS-est laekunud 1. oktoobriks andmeid. Lapsele

lõpetatakse toitjakaotustoetuse maksmine alates 2027. aasta detsembrist. Kui laps asub järgmisel

või ülejärgmisel aasta õppima ja ta kantakse EHIS-es kooli nimekirja või ta toob välismaa mõnes

kõrgkoolis õpingute alustamise kohta tõendi, määratakse talle uuesti toitjakaotustoetus, mida

hakatakse maksma õpingute alustamise kuust.

Punktis 2 sätestatakse, et teatud juhtudel lõpetatakse toitjakaotustoetuse maksmine 21-aastaseks

saamisel. 19-aastaseks saamisel jätkatakse lapsele toitjakaotustoetuse maksmist või määratakse

toitjakaotustoetus juhul, kui ta õpib.

Toetuse maksmise vanusepiir (21-aastaseks saamiseni) on seotud põlvnemisest tuleneva

ülalpidamiskohustuse vanusepiiriga õppimise korral ja see on sätestatud perekonnaseaduse § 97

punktis 2. Lisaks perekonnaseaduses loetletud õppeasutustele (põhi-, kesk- või kõrgharidus või

kutseõppe tasemeõpe) laieneb toitjakaotustoetuse maksmine ka keskhariduseta lastele, kes

12

omandavad haridust Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse

kursusel, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi.

Toetust hakatakse maksma sellest kuust, kui laps arvatakse õppeasutuse nimekirja ja tema kohta

laekuvad SKA-le andmed EHIS-est. Välismaa kõrgkoolis õppima asumist tõendab laps kõrgkooli

vastava tõendiga, mille esitab SKA-le. Toetust makstakse sünnipäeva, kooli lõpetamise või

nimekirjast väljaarvamise kuu lõpuni.

Õpingute jätkamisel pärast toitjakaotustoetuse maksmise vanusepiiri (21-aastaseks saamine)

ületamist on võimalik taotleda vajaduspõhist õppetoetust, millega aitab riik katta vähemkindlustatud

perekondadest pärit tudengitel kulusid, mis kaanevad kõrghariduse omandamisega. Vajaduspõhise

õppetoetuse eesmärk ongi aidata üliõpilasi, kelle leibkond ei suuda neid ühel või teisel põhjusel

(millest üks on ka vanema surm) toetada, motiveerida neid täiskoormusega ja edukalt õppima ning

õppekava nominaalkestusega läbima. Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub üliõpilase

keskmisest sissetulekust pereliikme kohta.

Näited:

1. Laps õpib gümnaasiumi 12. klassis. Ta lõpetab gümnaasiumi juunis ja saab 15. juulil 19-

aastaseks. Tema vanem suri eelmise aasta 18. novembril. Laps läheb toitjakaotustoetust taotlema

viis kuud pärast vanema surma, 18. aprillil, täisealisena saab ta seda taotleda ise. Lapsele

määratakse toitjakaotustoetus tagasiulatuvalt alates vanema surma päevast (18. novembrist

2028. a) viie kuu eest (maksimum tagasiulatuv maksmine on kuus kuud). Laps saab

toitjakaotustoetust juuli lõpuni, kuna juulis saab ta 19-aastaseks. Augustikuu eest lapsele

toitjakaotustoetust ei maksta.

2. Laps teeb juulis sisseastumiseksamid ja saab sisse kõrgkooli, õppeaasta algab 1. septembril.

Septembris laekuvad SKA-le andmed lapse õppimise kohta ning lapsele hakatakse alates

1. septembrist taas toitjakaotustoetust maksma. Lapsel ei ole vaja teha endal taotlust,

andmevahetus EHIS-e ja SKAIS2 vahel toimub automaatselt.

Punktis 3 sätestatakse, et toitjakaotustoetuse maksmine lõpetatakse siis, kui teadmata kadunud

vanem leitakse. Kui vanem on elus ja tema asukoht on kindlaks tehtud, lõpetatakse

toitjakaotustoetuse maksmine. Toitjakaotustoetust teadmata kadunud isiku eest makstakse kuni

toitja asukoha kindlaks tegemiseni või surnuks tunnistamiseni. Kui teadmata kadunud isikut viie

aasta jooksul üles ei leita, saab ta kohtumäärusega surnuks tunnistada (TsÜS § 19 lg 1). Surnuks

tunnistamisel või surnult leidmisel jätkatakse toitjakaotustoetuse maksmist juba surma alusel.

Toetuse taotlejal ei ole vaja toetuse saamise jätkamiseks uut taotlust esitada, kuna toetus määratakse

lapsele vanema surma alusel automaatse andmevahetusega (rahvastikuregistrist liiguvad andmed

vanema surma kohta sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS2)). Kui teadmata kadunud isik leitakse

elusalt, lõpetatakse toitjakaotustoetuse maksmine selle kuu lõpuga, kui isik leiti.

Punktis 4 sätestatakse toitjakaotustoetuse maksmise lõpetamine lapsendamise korral. Lapsendamise

korral läheb lapse ülalpidamiskohustus üle lapse lapsendanud vanemale. Sellest tulenevalt kaob alus

lapsele toitjakaotustoetuse maksmiseks. Õigus toetusele lõpeb lapsendamise kohtuotsuse

jõustumisel.

Punktiga 5 välistatakse toitjakaotustoetuse maksmine lapsele, kes saab teiste seaduste alusel

toitjakaotuspensioni. Siin on silmas peetud eripensione, mida makstakse kaitseväeteenistuse

seaduse, kohtute seaduse ja politsei ja piirivalve seaduse alusel. Vastaval alusel pensioni määramisel

lõpetatakse toitjakaotustoetuse maksmine järgmisest kuust, kui on alustatud toitjakaotuspensioni

13

maksmist. Lapsele, kellele on juba määratud toitjakaotuspension eripensione reguleerivate seaduste

alusel, toitjakaotustoetust ei määrata, kuna tegemist on samal eesmärgil makstavate hüvitistega.

Paragrahvi 191 lõigetes 4-9 sätestatakse toitjakaotustoetuse baassumma ja selle iga-aastase

ümberarvutamise alused.

Toitjakaotustoetuse baassumma kujunemise aluseks on prognoositav pool lapse keskmisest

ülalpidamiskulust 2026. aastal. Lapse ülalpidamiskulu on elatiseuuringuga välja selgitatud summa,

mis tagab piisavad materiaalsed vahendid lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja arenguks.

Pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust on aluseks ka elatise suuruse kindlaksmääramisel. Sarnastel

põhimõtetel tugineva summaga on riik valmis toetama ülalpidamiskulude katmisel peresid, kus üks

või mõlemad vanemad on surnud. Ühe vanema surma korral makstakse toetust ühekordses suuruses,

mõlema vanema surma korral on toetuse suurus kahekordne.

Toitjakaotusriski katmisel ühe või mõlema vanema surma korral on oluline, et hüvitise reaalväärtus

säiliks ajas. Selle eesmärgiga lisatakse eelnõusse kohustus korrigeerida summat igal aastal tasumise

perioodile eelneva kalendriaasta tarbijahinnaindeksi (edaspidi THI) muutuse koefitsiendiga. SKA

indekseerib baassummat THI muutuse koefitsiendiga iga aasta 1. aprillil.

THI aastane muutus leitakse, kui eelmise kalendriaasta THI väärtus jagatakse üle-eelmise

kalendriaasta THI väärtusega, lähtudes Statistikaameti ametlikult avaldatud THI väärtusest. Pärast

summa korrigeerimist THI-ga saadakse järgmise kalendriaasta toitjakaotustoetuse baassumma.

Väljamakstava toetuse suuruse arvutamiseks liidetakse toetuse indekseeritud baassummale 3%

Statistikaameti poolt avaldatud eelmise kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast.

Toitjakaotustoetuse käesoleva aasta baassumma

(Toitjakaotustoetuse eelmise aasta baassumma × Statistikaameti tarbijahinna aastase muutuse

koefitsient) + 3% Statistikaameti eelmise kalendriaasta Eesti keskmine brutokuupalk.

Kui THI muutuse koefitsient on alla 1,00, jääb kehtima eelmise aasta baassumma. Tehete puhul

võetakse arvesse kaks kohta pärast koma, ümardamine toimub iga tehte lõpus.

Nii THI kui eelmise aasta keskmine brutokuupalk avaldatakse Statistikaameti veebilehel aasta

esimestel kuudel, kuid toitjakaotustoetuse suurus jooksvaks kalendriaastaks arvutatakse välja

1. aprillil fikseeritud seisuga. SKA avaldab väljamakstava toetuse suuruse oma veebilehel igal aastal

hiljemalt 10. aprillil. Toetuse suurus hakkab kehtima igal kalendriaastal 1. maist.

Toitjakaotustoetuse suuruse kujunemise aluseks 2026. aastal on 3% 2025. aasta keskmisest

brutokuupalgast ja pool prognoositavast keskmisest lapse ülalpidamiskulust (285 eurot), viimati

nimetatu on ühtlasi toitjakaotustoetuse baassumma.

14

Indekseerimine toimub esimest korda 2027. aastal, kui 285 euro suurust baassummat korrigeeritakse

eelmise aasta (2026. a) THI muutusega (selle tulemusel saadakse ühtlasi 2028. aasta toetuse

baassumma) ja saadud suurusele lisatakse 3% 2026. aasta Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Selle tehte tulemusena saadud summa on alates 2027. aasta 1. maist välja makstav

toitjakaotustoetuse suurus.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse PHS § 29 lõike 22 esimest ja teist lauset viitega PHS-i

lisanduva § 191 lõike 3 punktile 2. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis laiendab sätet lisaks

üksikvanema toetuse aluseks olevatele õppevormidele ka toitjakaotustoetuse aluseks olevatele

õppevormidele pärast seda, kui laps saab 19-aastaseks.

See tähendab, et lapse 19-aastaseks saamisel jätkatakse toitjakaotustoetuse maksmist kuni tema 21-

aastaseks saamiseni või seni, kuni lapse kohta laekuvad andmed EHIS-est, et ta on õpingud

lõpetanud või kooli nimekirjast välja arvatud. Samuti jätkatakse toitjakaotustoetuse maksmist pärast

19. eluaastat siis, kui keskhariduseta laps õpib Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava

riigiasutuse täienduskoolituse kursusel, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on vähemalt 1000

akadeemilist tundi, kuni kursuse lõppemiseni või kursuse nimekirjast väljaarvamiseni (vt selgitust

eelnõu § 1 punkti 10, täpsemalt PHS § 191 lõike 3 punkti 2 selgituste juures).

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse PHS 30 lõike 2 sõnastust ning eristatakse, et õigus saada

toitjakaotustoetust on lapsel erinevalt teistest peretoetustest ka juhul, kui ta viibib asendushooldusel

perekodus või asenduskodus sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.

Muudatusega luuakse asendushooldusel viibivatele lastele võimalus saada toitjakaotustoetust

sarnaselt senise olukorraga, kus pere- või asenduskodus viibivatele lastele maksti

toitjakaotuspensioni.

Eelnõu § 1 punktidega 15–17 täiendatakse PHS § 35 lõikes 2 nende isikute ringi, kellel on õigus

saada ema vanemahüvitist 70 päeva enne lapse eeldatavat sünniaega, ja täiendatakse PHS § 464

regulatsiooniga, mis puudutab täiendava vanemahüvitise maksmist emale, kelle sündimata lapse

teine vanem on surnud enne lapse sündi. PHS § 35 lõikes 2 sätestatud ulatuses vanemahüvitise

saamise õigust laiendatakse rasedale naisele, kellel ei ole õigust saada ajutise töövõimetoetuse

hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel, kuid kelle sündiva lapse teine vanem on surnud.

Vanema kannete tegemist reguleerib perekonnaseisutoimingute seadus. Vastavalt

perekonnaseadusele on abielu puhul põlvnemine eeldatav. Muudel juhtudel tuleb põlvnemise

kinnitamiseks esitada üks järgmistest tõenditest:

 lapse isaduse omaksvõtu avaldus (toitjakaotustoetuse puhul üksnes võimalik kui lapse isa tegi

selle enne surma);

 kunstliku viljastamise korral põlvnemise aluseks olev nõusolek;

 põlvnemist kinnitav kohtulahend.

Ema vanemahüvitise maksmine 70 päeva enne eeldatavat lapse sündi kindlustab mittetöötavale

rasedale naisele ülalpidamiskulude katmiseks sissetuleku, kui ta on kaotanud ülalpidamist pakkunud

isiku ja tal ei ole endal töist sissetulekut või võimalust asuda tööle.

Naisel on õigus kasutada ema vanemahüvitist kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat

sünnitähtaega ja 30 kalendripäeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega. Lisaks on emal võimalik

kasutada 475 päeva jagatavat vanemahüvitist. Seega on emal sellises situatsioonis kokku võimalik

kasutada 575 kalendripäeva hüvitist vanemahüvitise määras.

15

Tegemist on väga väikese sihtrühmaga. Aastatel 2019–2023 määrati enne lapse sündi

toitjakaotuspension aastas keskmiselt kahele lesele, kelle eest polnud tasutud sotsiaalmaksu üheksa

kuud enne lapse sündi.

Pärast lapse sündi peab rahvastikuregistris lapse isikuandmetes olema teise vanemana nimetatud

sama isik, kelle surma tõttu tekkis lapse emal õigus saada vanemahüvitist enne lapse sündi. Kui

lapse rahvastikuregistrisse kantud isikuandmetes SKA-le teatatud vanema andmed ei kajastu (teise

vanema kannet ei olegi tehtud või on teise vanemana kantud rahvastikuregistrisse SKA-le teatatust

erinev isik), tehakse enammakstud vanemahüvitise osas tasaarveldus või tagasinõue PHS § 464 lõike

1 alusel. Kui raseduse ajal surnud vanem ei ole rahvastikuregistri andmesubjektiks (nt välisriigi

kodanik), tuleb vanemahüvitise taotlejal esitada teise vanema kohta surmatõend. Ka sellisel juhul

peab lapse sünni registreerimisel rahvastikuregistrisse olema teise vanemana kantud isik, kelle

surma kohta ema vanemahüvitise taotlemisel tõendi esitas.

Lapsel tekib õigus toitjakaotustoetusele pärast seda, kui rahvastikuregistris on tema sünd

registreeritud ja tema vanema surma fakt leiab rahvastikuregistri ja SKAIS2 andmevahetuses

kinnitust.

Näide:

Naine on võetud rasedusega arvele ämmaemanda juures, tema lapse eeldatav sünniaeg on

2028. aasta 31. jaanuar. Naine tööl ei käi, tema ülalpidajaks on lapse isa, kes aga sureb 2027. aasta

18. augustil. Naisel tekib lapse isa surma tõttu õigus ema vanemahüvitisele 70 päeva enne eeldatavat

lapse sündi, see määratakse talle 2027. aasta 22. novembrist. Naisele makstakse enne sündi

70 kalendripäeva ja sünni järel 30 päeva ema vanemahüvitist ning seejärel 475 päeva jagatavat

vanemahüvitist, kokku on naisel võimalik saada vanemahüvitise määras vanemahüvitist 575 päeva.

SKA kontrollib nii väidetava vanema surmafakti enne vanemahüvitise määramist kui ka lapse

rahvastiku registrisse kantud vanemate andmeid, et veenduda vanemahüvitise saamise õigsuses.

Lapse vanemate andmete kontroll teostatakse lapse sünni registreerimise järel, hiljemalt 30 päeva

pärast lapse sündi.

Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse PHS-i §-ga 639, kus on esitatud üleminekusätted, millega

reguleeritakse toitjakaotustoetuse määramist lastele, kellel oli enne 2026. aasta 1. oktoobrit tekkinud

õigus toitjakaotuspensionile RPKS-i alusel.

PHS § 639 lõige 1 reguleerib õigust saada toitjakaotustoetust ning sätestab selle suuruse.

Toitjakaotustoetusele tekkib õigus lapsel, kellele oli enne 2026. aasta 1. oktoobrit alustatud RPKS-

i alusel toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni maksmist. Selle kohaselt

makstakse lapsele, kellele RPKS-i järgi määratud toitjakaotuspension oli 2026. aasta 1. oktoobril

makstavast toitjakaotustoetusest väiksem või sellega võrdne, alates 1. oktoobrist toitjakaotustoetust

PHS § 191 lõike 4 alusel arvutatud suuruses. Lapsele, kellele makstav toitjakaotuspension oli suurem

kui 2026. aasta 1. oktoobril makstav toitjakaotustoetus, makstakse edasi toitjakaotuspensioni

suuruses toitjakaotustoetust seni, kuni see võrdsustub toitjakaotustoetusega. PHS-is sätestatud

toitjakaotuspensionist suuremat toitjakaotuspensioni ei indekseerita. Üleminekuperioodil

rakendatakse samasugust praktikat, nagu oli kasutusel töövõimetuspensioni muutmisel

töövõimetoetuseks.

Näited:

16

1. Lapsele määrati 2026. aasta 1. jaanuaril toitjakaotuspension RPKS § 20 lõike 2 punkti 1 alusel

suuruses 236 eurot, mida makstakse ka 2026. aasta 30. septembril. Alates 2026. aasta

1. oktoobrist saab laps toitjakaotustoetust PHS § 191 lõike 4 alusel arvutatud suuruses.

2. Lapsele määrati 2025. aasta 1. märtsil toitjakaotuspension RPKS § 20 lõike 2 punkti 1 alusel

suuruses 490 eurot, mida makstakse ka 2026. aasta 30. septembril. 1. oktoobrist saab laps edasi

toitjakaotustoetust suuruses 490 eurot, kuni iga-aastase indekseerimise tulemusena on

toitjakaotustoetuse samas suuruses. Sellest aastast, kui lapsele pensioni suuruses makstav

toitjakaotustoetus võrdsustub toitjakaotustoetusega või jääb sellest väiksemaks, hakatakse

lapsele maksma toitjakaotustoetust PHS § 191 lõike 4 alusel arvutatud suuruses.

PHS § 639 lõikega 2 reguleeritakse ka üleminekuperioodil toitjakaotustoetuse maksmise lõppemise

vanusepiiri koosmõjus toitjakaotustoetuse suurusega. RPKS-i alusel makstakse kuni 2026. aasta

30. septembrini toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni ilma õppimise

kohustuseta kuni 18-aastaseks saamiseni. 18–24-aastaselt makstakse toitjakaotuspensioni õppimise

korral gümnaasiumi või kutseõppe statsionaarses õppes, meditsiinilistel näidustustel muus

õppevormis või ülikoolis või rakenduslikus kõrgkoolis täisõppekoormusega.

Alates 2026. aasta 1. oktoobrist on lapsel õigus toitjakaotustoetusele PHS-i alusel, kus sätestatakse

RPKS-ist vähesel määral erinev vanusepiir nii õppimise kohustuseta kui ka õppimisega seotult,

samuti laieneb õppeasutuste ring. Õppimise vanusepiiriga sidumise üldised põhimõtted on lahti

kirjutatud eelnõu § 1 punktide 9 ja 10 selgitustes.

Üleminekusättega tagatakse lapsele võrreldes PHS §-s 191 sätestatuga soodsam lahendus lähtuvalt

vajadusest säilitada võimalikult lähedane olukord sellega, milles laps oleks olnud, kui talle oleks

jätkatud toitjakaotuspensioni maksmist.

PHS § 639 lõike 2 punkt 1 reguleerib seaduse jõustumisel alla 18-aastase lapse (s.o 2026. aasta

1. oktoobril on laps veel alla 18-aastane), kes ei õpi, õigust toitjakaotustoetusele. Temal säilib õigus

toetusele kuni 19-aastaseks saamiseni, kusjuures toetuse suurus määratakse lähtuvalt sama

paragrahvi lõikest 1.

PHS § 639 lõike 2 punkt 2 reguleerib seaduse jõustumisel alla 18-aastase lapse (s.o 2026. aasta

1. oktoobril on laps veel alla 18-aastane), kes õpib või asub hiljemalt 2027. aasta 1. veebruaril

õppima põhi-, kesk- või kõrgharidusõppes, kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel, mille kontaktõppe maht

õppeaasta jooksul on vähemalt 1000 akadeemilist tundi, õigust toetusele. Temal on õigus toetusele

kuni 21-aastaseks saamiseni, kuid mitte kauem kui selle kuu lõpuni, mil ta nimetatud õppeasutuse

või kursuse nimekirjast välja arvatakse.

Näited:

1. Laps saab toitjakaotuspensioni RPKS § 20 lõike 2 punkti 1 alusel suuruses 236 eurot. Ta on

2026. aasta 1. oktoobril 17-aastane ja õpib gümnaasiumis. 2026. aasta 1. oktoobrist, PHS-i uue

redaktsiooni jõustumisest hakkab laps saama toitjakaotustoetust PHS § 191 lõike 4 alusel

arvutatud suuruses, kuna toitjakaotustoetus on suurem kui talle varem määratud ja makstud

toitjakaotuspension. Laps jätkab pärast gümnaasiumi lõpetamist 2027. aasta sügisel õpinguid

kõrgkoolis, talle jätkatakse toitjakaotustoetuse maksmist PHS §-s 71 sätestatud suuruses kuni 21-

aastaseks saamiseni, kuid mitte kauem kui selle kuu lõpuni, mil ta nimetatud õppeasutuse või

kursuse nimekirjast välja arvatakse.

17

2. Laps on 2026. aasta 1. oktoobril 17-aastane, 5. oktoobril saab ta 18-aastaseks. Ta on saanud

toitjakaotuspensioni RPKS § 20 lõike 2 punkti 1 alusel suuruses 490 eurot. 2026. aasta juunis

lõpetab ta põhikooli ja otsustab, et jätkab 2027. aasta jaanuarist õpinguid kutsekoolis.

2026. aasta 1. oktoobrist hakkab laps saama toitjakaotustoetust RPKS § 20 lõike 2 punkti 1 järgi

välja arvestatud suuruses 490 eurot, kuni see võrdsustub PHS § 191 lõike 4 alusel arvutatud

toitjakaotustoetuse suurusega. Seejärel hakatakse lapsele maksma toitjakaotustoetust PHS § 191

lõike 4 alusel arvutatud suuruses. Toitjakaotustoetust makstakse lapsele kuni 21-aastaseks

saamiseni, kuid mitte kauem kui tema nimetatud õppeasutuse või kursuse nimekirjast

väljaarvamise kuu lõpuni.

PHS § 639 lõike 2 punkt 3 reguleerib seaduse jõustumisel 18–23-aastase lapse (s.o 2026. aasta

1. oktoobril on laps 18-, 19-, 20-, 21-, 22- või 23-aastane) õigust toetusele. Kui laps on 2026. aasta

1. oktoobril eelviidatud vanuses, saab ta toitjakaotustoetust kuni 24-aastaseks saamiseni tingimusel,

et ta õpib. Õppimiseks loetakse sarnaselt PHS § 191 lõike 3 punktiga 2 seda, kui laps omandab põhi-

, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi

hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel, mille kontaktõppe maht õppeaasta jooksul on

vähemalt 1000 akadeemilist tundi. Toetust makstakse selle kuu lõpuni, kui ta õppeasutuse või

kursuse nimekirjast välja arvatakse.

Näited:

1. Laps on 2026. aasta 1. oktoobril 19-aastane ja õpib kõrgkooli 1. kursusel. Talle on määratud

toitjakaotuspension RPKS § 20 lõike 2 punkti 1 alusel suuruses 500 eurot, mida makstakse ka

2026. aasta 30. septembril. 2026. aasta 1. oktoobrist hakkab laps saama toitjakaotustoetust RPKS

§ 20 lõike 2 punkti 1 järgi välja arvestatud suuruses 500 eurot, kuni see võrdsustub PHS § 191

lõike 4 alusel arvutatud toitjakaotustoetuse suurusega. Seejärel hakatakse lapsele maksma

toitjakaotustoetust PHS § 191 lõike 4 alusel arvutatud suuruses. Toitjakaotustoetust makstakse

lapsele kuni 24-aastaseks saamiseni, kuid mitte kauem kui tema nimetatud õppeasutuse või

kursuse nimekirjast väljaarvamise kuu lõpuni.

2. Laps on 1. oktoobril 2026. aastal 22-aastane ja õpib kõrgkooli 3. kursusel. Talle on määratud

toitjakaotuspension RPKS § 20 lõike 2 punkti 1 alusel suuruses 230 eurot, mida makstakse ka

2026. aasta 30. oktoobril. 2026. aasta 1. oktoobrist hakkab laps saama toitjakaotustoetust PHS §

191 lõike 4 alusel arvutatud suuruses, kuna toitjakaotustoetus on suurem kui talle varem

määratud ja makstud toitjakaotuspension. Ta lõpetab kõrgkooli 2027. aasta juunis ja

toitjakaotustoetust makstakse lapsele kuni juuni lõpuni.

PHS § 639 lõike 2 punkt 4 reguleerib õigust toetusele vanema teadmata kadumise korral. Selle

kohaselt on lapsel, kelle vanema kohta on algatatud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise

menetlus enne 2026. aasta 1. oktoobrit ja talle juba makstakse toitjakaotustoetust või rahvapensioni

toitja kaotuse korral, õigus saada toitjakaotustoetust kooskõlas sama paragrahvi lõike 1 punktides 1

ja 2 kehtestatud toetuse suuruse arvutamise reeglitega ja lõike 2 punktides 1–3 kehtestatud

vanuseliste piirangutega seni, kui toitja asukoht tehakse kindlaks või toitja tunnistatakse surnuks.

Toetust ei maksta kauem kui viis aastat kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse alustamisest.

Näited:

1. 17-aastase lapse vanema teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlust alustati

2025. aasta 15. septembril. Kuna menetluse alustamise hetkel kehtis toitjakaotuspensioni

määramisel RPKS, saab taotleda toitjakaotustoetust teadmata kadunud isiku asukoha

tuvastamise menetluse alustamise alusel 12 kuu möödumisel ja 12 kuu eest tagasiulatuvalt.

Õigus taotleda toitjakaotustoetust tekib seega 2026. aasta 15. septembril, kui isiku asukohta ei

ole vahepeal tuvastatud ja isik ei ole ka ise välja ilmunud. Toetuse suurus arvutatakse välja

18

toetusele õiguse tekkimise hetkel kehtinud RPKS-i alusel. Eelduste kohaselt on selle suurus

250 eurot. Õpinguid jätkav laps saab 2026. aasta 28. septembril 18-aastaseks. Sellisel juhul

hakkab ta saama toitjakaotustoetust PHS § 191 lõike 4 alusel arvutatud suuruses, kuna

toitjakaotustoetus on suurem kui talle varem makstud toitjakaotuspension. Lapsele jätkatakse

toitjakaotustoetuse maksmist õppimise korral kuni 21-aastaseks saamiseni, kui teadmata

kadunud vanema asukohta ei õnnestu selle aja jooksul tuvastada. Kui toitja asukoht tuvastatakse,

lõpetatakse asukoha tuvastamisele järgnevast kuust toitjakaotustoetuse maksmine. Vanema

surnuna leidmise korral määratakse lapsele toitjakaotustoetus PHS-i järgi vanema surma alusel.

2. 22-aastase õppiva lapse vanema suhtes alustati teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise

menetlus 2026. aasta 8. aprillil. 2026. aasta 10. oktoobril leitakse lapse vanem surnuna. Laps

taotleb vanema surma alusel toitjakaotustoetust 2027. aasta 10. märtsil. Toitjakaotustoetuse

suurus määratakse PHS-i alusel, seda on õigus saada tagasiulatuvalt kuni kuue kuu eest. Kuna

surmakuupäev on surmatõendil 2026. aasta 10. oktoober, määratakse toitjakaotustoetus surma

alusel alates 2026. aasta 10. oktoobrist. Toetust makstakse kuni õpingute lõppemiseni või 24-

aastaseks saamiseni. Lisaks makstakse lapsele tagasiulatuvalt RPKS-i alusel

toitjakaotuspensioni teadmata kadunud isiku asukoha menetluse algatamise alusel 2026. aasta 8.

aprillist kuni 10. oktoobrini, kuna teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetlus alustati

RPKS-i kehtivuse ajal.

PHS § 639 lõige 3 reguleerib toetuse peatamist akadeemilise puhkuse ajaks. Sama põhimõte kehtib

kõikide perehüvitiste saamise puhul (vt täiendavalt eelnõu § 1 punkti 5 selgitust).

PHS § 639 lõikega 4 reguleeritakse toitjakaotustoetuse saamist isikutel, kellel tekkis õigus

toitjakaotuspensionile enne käesoleva seaduse jõustumist (s.o RPKS-i alusel), kuid kes taotlesid või

kellele määrati toitjakaotustoetus pärast käesoleva seaduse jõustumist või aasta jooksul pärast seda.

Ka nendele tehakse PHS § 639 lõikes 1 nimetatud kaks arvutust ja määratakse toetuseks suurem

summa. Toitjakaotustoetuse maksmise vanusepiir sõltub lapse vanusest vanema surma või teadmata

kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise hetkel ja õppimisest seaduse jõustumise

hetkel.

Näited:

1. 17-aastase lapse isa suri 2026. aasta 16. aprillil. 2026. aasta 16. oktoobril saab laps 18-aastaseks.

Laps tuleb taotlema toitjakaotustoetust 2027. aasta 18. juulil. Laps lõpetas suve algul

gümnaasiumi ja ei õpi enam. Lapsele määratakse toitjakaotustoetus tagasiulatuvalt 12 kuu eest,

kuna vanema surma hetkel kehtis RPKS. Samal põhjusel arvutatakse toitjakaotustoetuse suuruse

määramiseks RPKS-i alusel välja toitjakaotuspensioni suurus, mida võrreldakse

toitjakaotustoetuse suurusega. Kui RPKS-i alusel määratud toitjakaotuspension oli suurem kui

PHS-i alusel makstav toitjakaotustoetus, makstakse lapsele nii tagasiulatuvalt kui edaspidi

RPKS-i suuruses toetust seni, kuni see võrdsustub PHS § 191 lõike 4 alusel arvutatud

toitjakaotustoetusega. Seejärel jätkatakse toitjakaotustoetuse maksmist PHS-is sätestatud

suuruses. Kui toitjakaotustoetus on pensioni suurusest suurem, makstakse vanema surma hetkest

kuni 2026. aasta septembrini toitjakaotustoetust pensioni suuruses, 1. oktoobrist edasi aga

toitjakaotustoetuse suuruses.

2. Lapsel, kes sai 2026. aasta 16. oktoobril 18-aastaseks, oleks varasema RPKS-i redaktsiooni

alusel novembrist lõpetatud toitjakaotuspensioni maksmine, kuid kuna oktoobris jõustuva PHS-

i redaktsiooni alusel tõusis toitjakaotustoetuse maksmise vanusepiir ilma õppimise kohustuseta

19-eluaastani, makstakse lapsele toitjakaotustoetust edasi kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui laps

jätkab 2017. aasta sügisel õpinguid kõrgkoolis, jätkatakse talle toitjakaotustoetuse maksmist

seni, kuni ta lõpetab õpingud, kuid mitte kauem kui 24-aastaseks saamiseni.

19

Eelnõu §-ga 2 tehakse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX

koosseisu liikmete pensioni seaduses tehniline muudatus. Muudatuse kohaselt rakendatakse

nimetatud seaduse alusel toitjakaotuspensioni saamise õigust omavate pereliikmete

kindlakstegemisel enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS-i redaktsiooni.

Toitjakaotuspensionile õigust omavate isikute ringis sisulist muudatust ei tehta sõltumata käesoleva

eelnõu §-des 1 (PHS) ja 8 (RPKS) tehtavatest muudatustest.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse eluruumide erastamise seaduse § 7 lõike 3 punkti 1. Muudatusega

täpsustatakse, et eluruumide erastamise seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud erisust on võimalik kohaldada

toitjakaotuspensioni saajatele, kellele see on määratud enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS-

i alusel. Muudatuse tulemusena ei saa edaspidi erisust rakendada näiteks surnud toitja ülenevale või

külgnevale sugulasele ega lesele, kellel ei tekkinud toitjakaotuspenisonile õigust enne 2026. aasta

1. oktoobrit.

Lisaks sätestatakse soodustatud isikuna toitjakaotustoetuse saaja, kellel tekkib õigus toetusele PHS-

i alusel. Nimetatud lisandus on seotud eelnõu §-s 1 tehtava muudatusega, mille kohaselt laps, kelle

vanem on surnud, saab alates 2026. aasta 1. oktoobrist toitjakaotuspenisoni asemel

toitjakaotustoetust.

Eelnõu § 4 punktiga 1 tehakse täpsustav muudatus kohtute seaduse § 113 lõikes 2 seoses eelnõu §-

des 1 ja 8 tehtavate muudatustega, millega toitjakaotuspension kujundatakse ümber

toitjakaotustoetuseks. Nimelt sätestatakse, et kohtute seaduses ette nähtud hüvitise suurendamist

20% võrra rakendatakse nii toitjakaotustoetusele kui ka enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud

RPKS-i alusel makstavale toitjakaotuspensionile ehk isikutele, kellel tekkis õigus

toitjakaotuspensionile enne RPKS-i muutmist. Kuna edaspidi RPKS-i alusel toitjakaotuspensioni

enam ei määrata, muutub selle võrra ka kohtute seaduses soodustatud isikute ring. See tähendab, et

kui isikul ei ole toitjakaotuspensionile tekkinud õigust enne 2026. aasta 1. oktoobrit, ei ole ka kohtute

seaduse alusel enam võimalik toitjakaotuspenisoni määrata.

Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse kohtute seaduse § 1327 lõiget 3 seoses sama seaduse § 113

lõikes 2 tehtava täpsustusega. Tegemist on tehnilise muudatusega, et ka selles sättes käsitletav

toitjakaotuspension on see, millele tekkis õigus enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS-i

alusel. Seega jääb endiselt riigieelarveliseks kuluks RPKS-i alusel makstava toitjakaotuspenisoni

20%-line täiendus ning toitjakaotustoetust rahastatakse riigieelarvest (sh 20%-list täiendavat

makset).

Eelnõu § 5 punktidega 1 ja 2 muudetakse ohvriabi seaduse § 36 lõiget 3 ja § 36 täiendatakse lõikega

31. Muudatusega lisatakse ohvriabi seadusesse loetelu isikutest, kellel on õigus saada hüvitist, kui

vägivallakuriteo ohver saab kuriteo tagajärjel surma. Loetelu võetakse üle kuni eelnõu jõustumiseni

kehtinud RPKS-i §-st 20. Ülalpidaja kaotusest tulenevat kahju on võimalik taotleda samadel isikutel,

kellel oli see õigus ka varem.

Eelnõu § 5 punktiga 3 viiakse ohvriabi seaduse § 44 lõike 3 teises lauses sätestatud hüvitisest

mahaarvamise regulatsioon kooskõlla eelnõu §-s 1 tehtava muudatusega ning nähakse ette, et

hüvitisest ei arvata maha toitjakaotustoetust ega enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS-i

alusel määratud toitjakaotuspensioni.

Eelnõu § 5 punktiga 4 tehakse ohvriabi seaduse § 49 lõike 1 punktis 3 muudatus seoses eelnõu §-

s 1 tehtava muudatusega. Hüvitise saamise periood seotakse senisest RPKS-i regulatsioonist lahti ja

seostatakse ohvriabi seaduse § 36 lõikes 3 või 31 sätestatud tingimustele vastamisega. Uus sõnastus

20

viitab isikute loetelule, mis võetakse üle RPKS-ist (vt eespool ohvriabi seaduse § 36 lõigete 3 ja 31

selgitusi), millest tulenevalt on tegemist tehnilise muudatusega, mis ei too kaasa sisulisi muutusi.

Eelnõu § 5 punktiga 5 seotakse ohvriabi seaduse § 55 lõikes 2 nimetatud periood RPKS-i asemel

sama seaduse § 36 lõikes 3 või 31 sätestatud tingimustele vastamisega, kuna nimetatud sätetes

loetletakse isikud, kellel on õigus toitjakaotuspensionile (vt selgitust eespool). Tegemist on tehnilise

muudatusega.

Eelnõu §-ga 6 täiendatakse politsei ja piirivalve seadust § 11912 lõigetega 41 ja 42.

Politsei ja piirivalve seaduse §-s 11912 esitatud politseiametniku töövõimetuspensioni regulatsioon

sätestati politsei ja piirivalve seaduses 01.07.2016 jõustunud muudatusega. Tegemist on

rakendussättega, mis lisati politsei ja piirivalve seadusesse töövõimetoetuse seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohaldamiseks. Politsei ja piirivalve seaduse

regulatsiooni kehtestamisel jäeti sätestamata võimalus lõpetada politseiametniku

töövõimetuspensioni maksmne. Avaliku teenistuse seaduse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII

koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse, kaitseväeteenistuse

seaduse, kohtute seaduse, prokuratuuriseaduse, päästeteenistuse seaduse, riigikontrolli seaduse,

Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse ja õiguskantsleri seaduse kehtivate redaktsioonide kohaselt

kaotab eripensioni saav isik sellele õiguse, kui ta mõistetakse süüdi riigivastase või ametialase

süüteo toimepanemises. Samasugune regulatsioon on kehtestatud ka politseiametniku väljateenitud

aastate pensioni puhul politsei ja piirivalve seaduse § 1111 lõikes 8.

Kuivõrd seadusandja on üldpõhimõttena eri õigusaktides ette näinud, et riigivastase või ametialase

süüteo toime pannud isik kaotab õiguse riiklikule eripensionile, tuleb sama põhimõtet rakendada

politseiametniku töövõimetuspensioni kohta. Seetõttu täiendatakse politsei ja piirivalve seaduse §

11912 lõikega 41. Eelnõu jõustumisel on võimalik lõpetada politseiametniku töövõimetuspensioni

maksmine olukorras, kus isik on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2.

jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase

vangistuse. Muudatuse jõustumise järgselt on isikul jätkuvalt võimalik taotleda töövõimetuspensioni

RPKS-is sätestatud alustel.

Politsei ja piirivalve seaduse § 11912 lõikes 42 sätestatakse teavitamiskohustus, mille kohaselt peab

kohus kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teavitama SKA-d

asjaolust, mille tõttu kaob isikul õigus saada politseiametniku töövõimetuspensioni. Kohtul on

samasisuline SKA teavitamise kohustus ka olukorras, kus isikul kaob õigus saada politseiametniku

väljateenitud aastate pensioni (politsei ja piirivalve seaduse § 1111 lõige 10).

Eelnõu § 7 punktidega 1 ja 2 tehakse muudatused riigikontrolli seaduse § 547 lõigetes 1 ja 3.

Punktiga 1 nähakse ette, et riigikontrolli seaduses sätestatud ametipensionile kohaldatakse RPKS-i,

samas kui riigikontrolli seaduses sätestatud toitjakaotuspensionile kohaldatakse enne 2026. aasta

1. oktoobrit kehtinud RPKS-i sätteid. Selliselt on riigikontrolli seaduse toitjakaotuspensioni saajate

sihtrühm sama, mis enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS-is sätestatud. Tegemist on tehnilise

muudatusega. Punkti 2 muudatus on seotud sama paragrahvi lõikes 1 tehtava tehnilise täpsustusega

– ka selles sättes käsitletav toitjakaotuspension on see, millele tekkis õigus enne 2026. aasta

1. oktoobrit kehtinud RPKS-i alusel. Seega jääb endiselt riigieelarveliseks kuluks RPKS-i alusel

makstava toitjakaotuspenisoni see osa, mis ületab RPKS-i alusel määratavat toitjakaotuspensioni.

21

Eelnõu §-ga 8 täiendatakse riigivastutuse seaduse § 10 lõiget 2 viitega toitjakaotustoetusele.

Muudatuse eesmärk on sätestada, et teatud ülalpeetavatel on õigus saada ka toitjakaotustoetust,

mistõttu tuleb kahju hüvitamisel lisaks toitjakaotuspensionile arvestada ka toitjakaotustoetust.

Eelnõu § 9 punktiga 1 jäetakse RPKS § 2 tekstist välja sõnad „või toitja kaotuse“. 2026. aasta

1. oktoobrist toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni enam ei määrata. Seetõttu

tuleb sätet täpsustada ning riikliku pensioni tähenduses pensioni toitja kaotuse korral ei hõlmata.

Rakendussäte (eelnõu § 8 punkt 11) käsitleb siiski mõistet „toitjakaotuspension“, kuivõrd varem

määratud pensionide ja nende pensionide maksmine, millele tekkis õigus enne 2026. aasta

1. oktoobrit, samuti teiste seaduste alusel määratud toitjakaotuspensionide maksmine jätkub.

Eelnõu § 9 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks RPKS-i sätted, mis on seotud toitjakaotuspensioni

või selle määramise ja maksmisega. Muudatused on seotud asjaoluga, et SKA ei määra enam

pensioni toitja kaotuse korral. Näiteks RPKS § 5 punkt 3 käsitleb riikliku pensioni liike. Üks

pensioni liik on toitjakaotuspension. Kuivõrd alates käesoleva seaduse jõustumisest RPKS-i alusel

enam toitjakaotuspensioni ei määrata, tunnistatakse pensioni liik „toitjakaotuspension“ kehtetuks.

Kui isikule on määratud pension enne PHS-i jõustumist ja ta ei kuulu alla 19-aastaste laste või alla

24-aastaste õppurite sihtrühma, kes viiakse perehüvitiste süsteemi, jätkatakse nendele

ülalpeetavatele toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni maksmist varem määratud tähtajani. Seega,

varem määratud pensionide maksmist ei lõpetata. Vanaduspensioniealiste pensionäride puhul

jätkatakse pensioni maksmist elu lõpuni. Näiteks: toitja vanemale, kes on vanaduspensionieas ega

saa vanaduspensioni, makstakse toitjakaotuspensioni elu lõpuni. Kui toitja vanemale on määratud

töövõimetoetuse seaduse (TVTS) alusel osaline või puuduv töövõime, makstakse talle edasi

toitjakaotuspensioni osalise või puuduva töövõime määramise lõpptähtajani. Kui toitja vanemale on

määratud osaline töövõime kuni 2028. aasta 31. oktoobrini, saab ta selle ajani pensioni toitja kaotuse

korral. Kui toitja vanemal tuvastatakse uuesti osaline või puuduv töövõime näiteks alates 2028. aasta

1. novembrist, ei ole tal enam õigust pensionile seoses toitja kaotusega. Talle määratakse

töövõimetoetus, kui tal tuvastatakse töövõime vähenemine. Seega, inimesel on õigus saada hüvitist

teisel alusel. Kui eelnimetatud isikule osalist või puuduvat töövõimet ei määrata, on see inimene

töövõimeline ja tal on võimalus tööle asuda ja endale ise elatist teenida, vajaduse korral saab isik

kasutada ka töötukassa abi. Kuid sellisel juhul ei olekski surnud laps käsitatav toitjana. Ka RPKS-i

kehtivuse ajal ei oleks see inimene saanud pensioni toitja kaotuse puhul.

RPKS 4. peatüki muudatused on tehtud kooskõlas VTK-s kavandatuga. Isikule, kes ei ole laps (sh

õppiv laps), tagatakse varem määratud pensioni maksmise lõpptähtajal hüvitis muudel alusel,

näiteks vanaduspensioniealisele isikule vanaduspension või rahvapension ja alla kolmeaastast last

kasvatavale toitja lesele vanemahüvitis. Erandiks on vaid toitja rasedale mittetöövale lesele hüvitise

maksmine (vt § 1 punkti 12 selgitused).

RPKS § 22 lõike 1 punkt 3 ja lõike 2 punkt 3 ning § 23 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd

alates 2026. aasta 1. oktoobrist rahvapensioni toitja kaotuse korral enam ei määrata (v.a juhul kui

õigus on tekkinud enne seadusemuudatust), mistõttu ei ole võimalik määrata ka pensioni kehtivuse

aega ega arvutada pensioni suurust.

RPKS § 32 lõike 2 punkt 2 käsitleb pensioni määramise tähtaega, samuti juhtumeid, mil pension

määratakse varasemast tähtajast. Kuivõrd toitjakaotuspensioni, toitja kaotuse korral rahvapensioni

ega politsei poolt teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamisel enam ei

määrata, tunnistatakse kehtetuks ka säte, mis reguleerib selle tagasiulatuvat määramist. Samadel

põhjustel tunnistatakse kehtetuks ka RPKS § 36 lõige 4, mis reguleerib hoolekandeasutuses viibivale

22

alaealisele määratud riikliku pensioni kandmist panka lapse isiklikule arvelduskontole, ja RPKS

§ 41, mis käsitleb toitjakaotuspensioni määramist ja maksmist. Sellele ülalpeetavale, kellele

jätkatakse toitjakaotuspensioni või rahvapensioni maksmist kuni varem määratud tähtajani,

rakendatakse RPKS-i, mis kehtis enne 2026. aasta 1. oktoobrit (vt § 8 punktis 11 esitatud RPKS

§ 6129 lõike 2 selgitust). Alla 18-aastasele lapsele ja alla 24-aastasele õppurile makstakse alates 2026.

aasta 1. oktoobrist toitjakaotustoetust PHS-i alusel.

RPKS § 42 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd säte reguleerib erisusi vastavalt välislepingule.

Eesti on sõlminud pensionialased välislepingud Molodova, Ukraina, Kanada, Austraalia, Valgevene

ja Vene Föderatsiooniga, mis kohalduvad ka toitjakaotuspensionile. Tegemist on koordineerivate

lepingutega, mis reguleerivad riikides olemasolevate pensioniskeemide piiriülest maksmist. Kui

Eestis toitjakaotuspensioni enam ei määrata, siis uut toitjakaotuspensioni nende lepingute alusel

enam ei määrata ega arvutata.

RPKS § 43 lõige 1 käsitleb pensioni maksmist toitja kaotuse korral. Varem määratud pensionide

maksmist jätkatakse varasema korra, s.o enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS-i kohaselt.

Eelnõu § 9 punktiga 3 jäetakse RPKS §-st 6 välja viide RPKS § 41 lõikele 4 seoses asjaoluga, et

RPKS § 41 tunnistatakse kehtetuks. Käesoleval ajal makstakse orbudele (mõlemad vanemad on

surnud) kahte pensioni toitja kaotuse korral. Lastele makstakse edaspidi toitjakaotuspenisoni asemel

PHS-i alusel toitjakaotustoetust. Toitjakaotustoetust makstakse mõlema vanema eest. Seega säilib

orbudele sama põhimõte, et nad saavad toetust mõlema vanema surma või nende suhtes teadmata

kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse korral.

Eelnõu § 9 punktiga 4 muudetakse RPKS § 24 lõiget 11. Kuivõrd RPKS § 21 lõike 1 punkti 1 alusel

toitjakaotuspensioni enam ei määrata, ei saa sellele pensionile ka pensionilisa juurde arvutada.

RPKS-i täiendatakse rakendussättega (RPKS § 6129 lg 3) ja sätestatakse erand – enne 2026. aasta

1. oktoobrit toitjakaotuspensionile õiguse tekkimisel ja pensioni määramisel arvutatakse juurde

pensionilisa, kui õigus sellele tekib pärast 2026. aasta 1. oktoobrit.

Eelnõu § 9 punktiga 5 muudetakse RPKS § 391 lõike 2 punkti 5 ja sätestatakse kohustus teavitada

välisriigist vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- või rahvapensioni saamisest, kuivõrd teiste

pensionide saamine välistab rahvapensioni saamise. Kui teine riik määrab pensionärile teist liiki

pensioni, siis rahvapensioni maksmine lõpetatakse. Samal ajal kaotatakse kohustus teavitada

välisriigis õppima asumisest, akadeemilisele puhkusele jäämisest ja õpingute katkestamisest, mis on

seotud toitjakaotuspensioniga ja mille maksmine RPKS-i alusel lõpetatakse alates 2026. aasta

1. oktoobrist.

Eelnõu § 9 punktiga 6 jäetakse RPKS § 423 lõikest 2 välja viide toitjakaotuspensioni saajale. Säte

reguleerib pensioni maksmise peatamist välisriiki elama asumise korral. Kuivõrd

toitjakaotuspensioni enam ei määrata, langeb ära vajadus sellele pensionile viidata.

Eelnõu § 9 punktiga 7 tehakse RPKS § 43 lõikes 3 muudatus seoses sellega, et toitjakaotuspensioni

enam RPKS-i alusel ei maksta ning seetõttu puudub vajadus ka selle saaja kohta andmepäringu

tegemiseks.

Eelnõu § 9 punktiga 8 muudetakse RPKS § 46 lõiget 4. Muudatuse eesmärk on säilitada süsteem,

et kui vanem (toitja) on karistatud vangistusega, ta on vahi all või kohus on talle määranud

psühhiaatrilise sundravi kohaldamise, makstakse tema ülalpeetavale pensioni, mille suurus sõltub

ülalpeetavate arvust: ühe ülalpeetava puhul makstakse 25% pensionist, kahe ülalpeetava puhul 50%

23

pensionist ning kolme ja enama ülalpeetava puhul 75% pensionist. Sihtrühma avamine sätte

sissejuhatavas lauseosas on tingitud sellest, et toitjakaotuspension ja koos sellega saajate ring

jäetakse RPKS-ist välja ja sihtrühma loetelu on vaja tuua sättesse tervikuna üle. Senises sihtrühmas

muudatusi ei tehta.

Eelnõu § 9 punktiga 9 muudetakse RPKS § 48 lõiget 3, kuivõrd toitjakaotuspensionile ei saa pärast

2026. aasta 30. septembrit enam õigust tekkida. Sätet kohaldatakse edaspidi üksnes rahvapensionile

vanaduse korral. Toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni, millele on õigus

tekkinud enne 2026. aasta 1. oktoobrit, sissenõudmist reguleerib rakendussäte (RPKS § 6130 lg 2).

Eelnõu § 9 punktiga 10 jäetakse RPKS § 57 lõike 1 punktist 1 välja viide toitjakaotuspensionile.

Nende toitjakaotuspensionide finantseerimist, mis on määratud enne 2026. aasta 1. septembrit

tekkinud alustel ja mida makstakse varem kehtinud RPKS-i redaktsiooni alusel, käsitletakse eelnõu

§ 8 punktis 11 (rakendussäte). Toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni

finantseerimine toimub samade katteallikate alt. Eraldi rakendussäte on vajalik seetõttu, et tegemist

on toitja kaotuse korral varem määratud perioodiks makstavate pensionidega ning uusi pensione

enam ei lisandu.

Eelnõu § 9 punktiga 11 täiendatakse RPKS-i §-dega 6129 ja 6130.

RPKS § 6129 käsitleb RPKS-i kohaldamist seoses PHS-i ja teiste seaduste muutmise seaduse

jõustumisega.

Lõikes 1 sätestatakse, et toitja ülalpidamisel olnud lapsele ja alla 24-aastasele õppurile, kellel on

õigus enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS-i alusel pensionile toitja kaotuse korral,

kohaldatakse alates 1. oktoobrist PHS-i ning talle lõpetatakse pensioni maksmine ja määratakse

toitjakaotustoetus PHS-is sätestatud tingimustel.

Lõikes 2 sätestatakse, et kõikidele teistele isikutele, kellel on enne 2026. aasta 1. oktoobrit õigus

toitjakaotuspensionile või toitja kaotuse korral rahvapensionile, jätkatakse nende pensionide

maksmist kuni varem määratud tähtajani. Näited rakendamise kohta on esitatud eelnõu § 8 punkti 2

selgitustes. Nimetatud sihtrühmale kohaldatakse varem kehtinud RPKS-i tervikuna (st arvestamist,

maksmist, peatamist, lõpetamist jms).

Lõikes 3 sätestatakse, et kui isikule makstakse toitjakaotuspensioni enne 2026. aasta 1. oktoobrit

kehtinud redaktsiooni alusel ning tema pensioni suurus on arvutatud toitja personaalse

vanaduspensioni suuruse alusel, arvutatakse tema toitjakaotuspensionile juurde pensionilisa laste

kasvatamise eest, kui õigus sellele tekib pärast 2026. aasta 1. oktoobrit. Nimetatuga tagatakse varem

määratud pensionile pensionilisa.

Lõike 4 kohaselt tehakse varem määratud pensionides toitja kaotuse korral ümberarvestus,

arvestades nende isikute arvu, kes pensioni edasi saavad. Näiteks, toitjakaotuspension oli määratud

mittetöötavale alla 3-aastast last kasvatavale emale ja tema lapsele. Pensioni suuruseks oli 80%

(vastavalt RPKS § 21 lõike 2 punktile 2) toitja vanaduspensionist. Lapsele hakatakse maksma

toitjakaotustoetust. Seetõttu jääb toitjakaotuspensionäriks lapse ema. Nüüd tehakse pensioni

suuruses ümberarvestus ja lähtutakse protsendist, mida makstakse ühe saaja puhul – makstakse 50%

toitja vanaduspensionist.

Lõige 5 sätestab juba määratud toitjakaotuspensionide maksmist välislepingu alusel. Eesti on

sõlminud kahepoolsed sotsiaalkindlustuslepingud Kanada, Austraalia, Ukraina, Moldova,

24

Valgevene ja Venemaaga. 2023. aasta juuli seisuga maksti lepinguriikidest toitjakaotuspensioni

ainult Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse kokku 120 inimesele. Nendele inimestele jätkatakse

pensioni maksmist RPKS-i sätete alusel kuni õigustatuse aja lõpuni. Eesti poolt kuuluvad lepingute

kohaldamisalasse ainult pensionid (v.a Ukrainaga sõlmitud leping). Ukrainaga sõlmitud lepingu

kohaldamisalas on ka perehüvitised, aga lepingus sätestatud tingimused ei näe ette nende maksmist

teise lepinguriiki, kuivõrd perehüvitised ei ole sissemaksete põhised. Vastupidi, leping rõhutab, et

kui perehüvitistele tekib õigus mõlema riigi õigusaktide kohaselt, maksab hüvitise välja isiku

elukohariik. Seega maksab Eesti uut toitjakaotustoetust välja ainult oma elanikele.

Seaduse vastuvõtmisel lasub Eestil kohustus teavitada kõiki lepinguriike muudatustest.

PRKS § 6130 eesmärk on reguleerida üleminekut, kus alates 2026. aasta 1. oktoobrist ei ole enam

RPKS-is toitjakaotuspensioni puudutavaid sätteid. Nimetatud paragrahvi eesmärk on käsitleda

üleminekusättes olukorda, kus alates 2026. aasta 1. oktoobrist ei ole toitjakaotuspensioni ja toitja

kaotuse korral määratava rahvapensioni sätted enam reguleeritud. Kuna nimetatud pensione

makstakse kuni määratud tähtaja lõpuni edasi neile, kellele see on juba määratud, on vajalik neile

pensionidele säilitada teatud regulatsioon (nt et tegemist on riiklike pensionidega, kuidas toimub

nende finantseerimine jmt). Üldreegel on selline, et kõikidele nimetatud pensionidele rakendatakse

varem kehtinud sätteid, kuid oluline on mõned sätted eraldi välja tuua.

Lõige 1 sätestab, et riiklikuks pensioniks RPKS-i ja teiste seaduste tähenduses loetakse ka

toitjakaotuspension ja toitja kaotuse korral rahvapension. Mõiste „toitjakaotuspension“ jääb kehtima

ka eriseadustes (nt kohtute seadus jt). Kuid ka RPKS-i rakendusätete alusel jätkatakse juba tekkinud

õiguse (enne 2026. aasta 1. oktoobrit) alusel toitjakaotuspenisoni või toitja kaotuse korral

rahvapensioni määramist ja maksmist.

Lõike 2 kohaselt nõuab SKA liiklusõnnetuse tõttu väljamakstud toitjakaotuspensioni või toitja

kaotuse korral rahvapensioni summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui

riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja

vastu. Tegemist on sättega tagamaks regressinõuete jätkumise.

Lõige 3 käsitleb rahastamist. Nimelt nähakse ette, et RPKS § 56 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 11

nimetatud riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikate arvelt finantseeritakse ka

toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni. Seni kuni pensionide väljamakseid

tehakse rakendussätete alusel, tuleb neid teha seniste vahendite arvelt.

Eelnõu §-ga 10 tehakse täpsustus Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse § 10 lõikes 3 ja

sätestatakse, et toitjakaotuspension määratakse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS § 20

alusel. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis tagab, et senine sihtrühm, kellele Vabariigi

Presidendi ametihüve seaduse alusel seni oli võimalik toitjakaotuspenisoni määrata, ei muutuks.

Eelnõu § 11 punktidega 1 ja 2 muudetakse õiguskantsleri seaduse § 437 lõikeid 1 ja 3 seoses

toitjakaotuspenisoni regulatsiooni kehtetuks tunnistamisega. Lõikes 1 sätestatakse, et

toitjakaotuspensionile kohaldatakse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud RPKS-i. Sellest

tulenevalt sihtrühmas muudatusi ei toimu. Lõike 3 muudatus on seotud lõike 1 muudatusega ning

selle eesmärk on sätestada, et ka finantseerimisel käsitatakse toitjakaotuspensioni enne 2026. aasta

1. oktoobrit kehtinud RPKS-i vaates. Tegemist on tehnilise sättega, millega ei kaasne uusi sisulisi

aluseid, vaid jätkub kehtiv kord. Seega jääb endiselt riigieelarveliseks kuluks RPKS-i alusel

makstava toitjakaotuspenisoni see osa, mis ületab RPKS-i alusel määratavat toitjakaotuspensioni

25

Eelnõu §-s 12 nähakse ette seaduse jõustumine. Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. oktoobril,

v.a § 1 punkt 6 ja § 6, mis jõustuvad üldises korras.

Jõutumine 2026. aasta 1. oktoobril on seotud õppeaasta alguse ja õppimisandmete liikumisega

EHIS-est SKA-sse. Kuna toitjakaotustoetuse maksmise vanusepiir seonduvalt õppimisega muutub

(toitjakaotuspensioni makstakse kuni 18. eluaastani ilma õppimise kohustuseta, toitjakaotustoetust

hakatakse maksma kuni 19-aastaseks saamiseni ilma õppimise kohustuseta), on õppimise kohta

andmete liikumine toetuse õigeaegseks maksmiseks väga oluline.

Eelnõu § 1 punkti 6 muudatus piirab edaspidi toetuse maksmist akadeemilisel puhkusel viibimise

ajal. Kuigi muudatus laieneb tulevikus ka toitjakaotustoetusele, on oluline ja võimalik rakendada

seda esimesel võimalusel, et tagada ühtne arusaam ja praktika, kuidas toimida toetuse maksmisel

olukorras, kus see on tagatud õppivale lapsele, kes tegelikult õppetöös ei osale.

Eelnõu §-s 6 sätestatud politsei ja piirivalve seaduse muudatus jõustub üldises korras, kuivõrd

sarnaselt eelnõu § 1 punktiga 6 on oluline, et muudatust oleks võimalik rakendada esimesel

võimalusel. Kehtiv politsei ja piirivalve seaduse § 11912 ei võimalda lõpetada politsei

töövõimetuspensioni maksmist politseiametnikule, kui ta on toime pannud riigivastase süüteo.

Kuivõrd seadusandja on üldpõhimõttena eri õigusaktides ette näinud, et riigivastase või ametialase

süüteo toime pannud isik kaotab õiguse riiklikule eripensionile, tuleb sama põhimõtet rakendada

politseiametniku töövõimetuspensioni kohta. Seejuures on igati põhjendatud, et eelnõus sätestatud

aluste esinemise korral lõpetatakse riigipoolse eripensioni maksmine esimesel võimalusel.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele uued õiguslikud terminid – toitjakaotustoetus ja toitjakaotustoetuse

baassumma:

 toitjakaotustoetus on PHS-is sätestatud toetuse liik. Seda makstakse lapsele, kelle üks vanem

või mõlemad vanemad on surnud. Toitjakaotustoetust saama õigustatud isikud ja toetuse

maksmise põhimõtted on esitatud seletuskirja vastavas peatükis;

 toitjakaotustoetuse baassumma on summa, mis võetakse aluseks toitjakaotustoetuse suuruse

arvutamisel. Eelmise aasta indekseeritud baassumma on käesoleva aasta toetuse baassumma.

Täpsem arvutuskäik on esitatud eelnõu § 1 punkti 10 seletuste juures.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidul puudub pädevus reguleerida liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeeme. Samas kuulub

ELi pädevusse liikmesriikide sotsiaalkindlustusskeemide vaheline koordinatsioon, mis on vajalik

selleks, et tagada isikute vaba liikumine. Sellest tulenevalt kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EÜ) nr 883/20044 ja selle rakendusmäärust (EÜ) nr 987/20095 ka loodava

toitjakaotustoetuse suhtes. Toitjakaotustoetust makstakse piiriüleses olukorras olevale perekonnale

tulevikus perehüvitiste peatüki reeglite alusel. Loodava toitjakaotustoetuse koordineerimisel

perehüvitiste peatüki rakendamine tuleneb sama peatüki artiklist 69, mis reguleerib eriliste

perehüvitiste maksmist orbudele. Selle lõige 2 rõhutab, et pensionide peatüki reegleid kohaldatakse

ainult pensionide vormis makstavatele hüvitistele. Nii koordineeritakse Eestis kehtivat

toitjakaotuspensioni pensionireeglite alusel. Euroopa Liidu määruste perehüvitiste peatüki

rakendamine tähendab muu hulgas ka seda, et kui Eestis elav pere saab toitjakaotustoetust ja kolib

elama teise Euroopa Liidu liikmesriiki, jätkab Eesti toetuse maksmist ainult juhul, kui taotleja töötab

4 https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2004R0883:20130108:ET:HTML. 5 https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2009R0987:20130108:ET:HTML.

26

Eestis või on Eestist lähetatud ja Eesti sotsiaalkindlustusõigus talle kohaldub. Kui perel Eestiga

enam mingit seost ei ole (elamine, töötamine), võib Eestil kaduda kohustus maksta

toitjakaotustoetust (nagu ka kõiki teisi perehüvitisi). Kohustus jätkuvalt maksta toitjakaotustoetust

tekib juhul, kui pere uues elukohariigis ei teki lapsel õigust peretoetusena makstavale orvutoetusele

ja pere toitja töötas enne oma surma Eestis. Kui pere toitja töötas lisaks Eestile muudes

liikmeriikides, tekib kohustus maksta orbudele mõeldud eritoetust riigil, kus töötamise periood oli

kõige pikem. Samas on selline eritoetus olemas väga vähestes riikides6, mistõttu on tõenäoline, et

Eestil tekib kohustus jätkata toitjakaotustoetuse maksmist nendele lastele, kelle toitja töötas enne

oma surma Eestis. See on oluline erinevus võrreldes pensionidega, mida peetakse väljateenitud

õigusteks ja mille maksmise kohustus tekib välisriiki elama minemisel igal juhul. 2023. aasta

juunikuu seisuga maksis Eesti toitjakaotuspensioni teises ELi liikmesriigis või Euroopa

Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis elavale 230 inimesele, neist üle pooltel juhtudel (153) oli

tegemist Soomega.

Lisaks on Euroopa Liit sõlminud Suurbritanniaga kaubandus- ja koostöölepingu7, mille alusel

makstakse toitjakaotuspensioni Suurbritanniasse, kuid perehüvitised ei kuulu selle lepingu

kohaldamisalasse. Seetõttu ei hakka Eesti loodavat toitjakaotustoetust Suurbritannias elavatele

lastele maksma. Juba määratud toitjakaotuspensioni maksmine jätkub kuni õigustatuse aja lõpuni.

Euroopa Liit sõlmis Suurbritanniaga ka üleminekulepingu (väljaastumisleping)8, mille juurde

kuuluva sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli alusel makstakse ka perehüvitisi, aga seda

ainult Suurbritannia väljaastumise hetkel piiriüleses olukorras olevatele inimestele vastavalt lepingu

artiklile 30. Seda peab SKA iga juhtumi korral hakkama eraldi hindama.

Lisaks EL-i õigusele makstakse toitjakaotuspensioni ka kolmandatesse riikidesse kas Eesti poolt

sõlmitud pensionilepingu või RPKS-i sätete alusel. Tulevikus uut toitjakaotustoetust kolmandates

riikides elavatele inimestele ei määrata (määramine jätkub ainult eelnimetatud EL-i määruste alusel

EL-i liikmeriikidesse, Euroopa Majanduspiirkonna riikidesse, Šveitsi ja üksikjuhtumitel ka

Suurbritanniasse). Juba määratud toitjakaotuspensioni maksmist jätkatakse kuni õigustatuse aja

lõpuni.

6. Seaduse mõjud

Muudatustel on sotsiaalne mõju, mõju majandusele, mõju riigivalitsemisele ja riigieelarvele. Samuti

on mõju infoühiskonnale, sest lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi.

6.1. Sotsiaalne mõju

SKA andmetel sai 2023. aasta lõpu seisuga toitjakaotuspensioni 6632 inimest (vt joonis 1), kellest

6460 olid lapsed ja õppurid vanuses 0–23, s.o 2% alla 24-aastastest. Aastate jooksul on

toitjakaotuspensioni saavate laste arv ja osakaal rahvastikus vähenenud. Kui 2005. aastal oli

toitjakaotuspensioni saavaid lapsi ca 17 000, mis moodustas ca 4% vastavas vanuses lastest

rahvastikus, siis aastaks 2022 on see arv vähenenud üle kahe ja poole korra.

6 Malta, Prantsusmaa, Belgia, Iirimaa, Taani ja Rootsi. Info on leitav Euroopa Komisjoni veebilehelt: Official

documents - Employment, Social Affairs & Inclusion - European Commission (europa.eu). Info on avaldatud ainult

inglise, prantsuse ja saksa keeles. 7 Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri

Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (ELT L 149, lk 10), Publications Office (europa.eu). 8 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise

leping (2019/C 384 I/01), eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12019W/TXT(02)&from=ET.

27

Vanuserühmas 24+ sai toitjakaotuspensioni 172 inimest, mis moodustab kogu toitjakaotuspensioni

saajatest 2,6%. Viimase 17 aastaga on selles vanuserühmas toitjakaotuspensioni saajate arv

vähenenud ligi neli korda (2005. aastal 671 inimest).

Vähenemise tendentsis mängib rolli rahvastiku keskmise eluea pikenemine ning 25–54-aastaste

meeste ja naiste surmajuhtumite arvu vähenemine (sh surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu

vähenemine) aasta-aastalt.

Joonis 1. Toitjakaotuspensioni saajate arv vanuserühmade kaupa, 2005.–2023. aasta detsembri kuu seisu andmed

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Eelnõuga kavandatud muudatusel on sotsiaalne mõju, mis ilmneb eelkõige erineva perekondliku

taustaga laste võrdse kohtlemise aspektis. Laste ja noorte jaoks muutub toitjakaotuspension kõigile

ühesuguses ja indekseeritavas summas väljamakstavaks perehüvitiseks, mis seotakse lahti lahkunud

vanema pensioniõiguslikust staažist ja kindlustusosakute summast ning ülalpeetavate arvust.

Ülalpeetavate arvu mittearvestamine toitjakaotustoetuse maksmisel võrdsustab lapsed, kelle surnud

vanematel oli erinev arv ülalpeetavaid. SKA andmed näitavad, et toitjakaotuspension on seda

väiksem, mida rohkem lapsi oli toitjal. Uue süsteemiga aga kaob ebavõrdsus toitjakaotuspensioni

suuruses ning uus makstav toetus katab poole lapse keskmisest ülalpidamiskulust, millele lisatakse

veel 3% eelmise kalendriaasta keskmisest palgast. Mõju ulatus on keskmine, sest sihtrühma jaoks

muutuvad toetuse maksmise alused, kuid üleminekuperioodi tõttu ei too need kaasa

kohanemisraskusi. Üleminekuperioodil viikse toetuse saajad uude süsteemi üle automaatselt, st

toetuse saaja uut avaldust esitama ei pea. Kuna toitjakaotuspensioni makstakse igal kuul, on mõju

esinemise sagedus keskmine.

Kokkuvõttes on mõjutatud sihtrühm võrreldes kõikide samas vanuses laste ja noortega küll väike,

kuid muudatusel on siiski oluline sotsiaalne mõju, sest puudutab haavatava sihtrühma õigusi.

Eelnõu §-s 6 sätestatud muudatuse (politsei ja piirivalve seaduse § 11912 täiendamine) mõju võib

ühiskondlikul tasandil pidada positiivseks, kuna see annab kindlustunde, et kui politseiametnik on

toime pannud riigivastase või ametialase süüteo, ei maksta talle riigi poolt eritingimustel toetust.

Muudatus mõjutab riigivastase või ametialase süüteo toime pannud isiku sissetulekut. Arvestades,

et eripension on suurem kui töövõimetuspension, väheneb eripensioni saaja sissetulek, kui tal kaob

õigus saada vastavat pensioni. Samas isikul, kes on toime pannud eelkirjeldatud süüteo, ei saa olla

10 845

4 646

5 551

1 814

671

172

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

16 000

18 000

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

0 kuni 17 18 kuni 23 24 ja vanemad

28

õiguspärast ootust riigi poolt eripensioni saamisele. Samuti on sihtrühma kuuluval isikul muudatuse

jõustumise järel jätkuvalt võimalik taotleda töövõimetuspensioni RPKS-is sätestatud alustel.

Muudatuse sihtrühmaks on politseiametnikud, kellele on politsei ja piirivalve seaduse § 11912 alusel

määratud politseiametniku töövõimetuspension ja kes on ühtlasi süüdi mõistetud riigivastase või

ametialase süüteo toimepanemises, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase

vangistuse. Arvestades, et praegu teadaolevalt puudutab muudatus ainult üht sihtrühma kuuluvat

isikut, on muudatuse mõju mitteoluline (sihtrühma suurus, mõju avaldumise sagedus, mõju ulatus

ja ebasoovitavate mõjude risk on väike).

6.2. Mõju majandusele

Muudatusel on mõju ka leibkondade toimetulekule. Senistele õigustatud 0–23-aastastele, kellele

varem määratud toitjakaotuspension on suurem kui PHS-is sätestatud toitjakaotustoetus, makstakse

ka edaspidi varem määratud suuruses toitjakaotustoetust kuni pensioniõigusliku perioodi lõpuni või

kuni selle ühtlustumiseni PHS-ile vastava toitjakaotustoetuse suurusega. Ühtlustumisest alates

hakatakse maksma toitjakaotustoetust vastavalt toitjakaotustoetuse skeemile (indekseeritakse).

Selliseid lapsi ja noori on hinnanguliselt 10% kogu sihtrühmast. Need 0–23-aastased õigustatud

isikud, kelle puhul on varem määratud toitjakaotuspension sama suur kui uus loodav toetus või

sellest väiksem, hakkavad saama uutel alustel toitjakaotustoetust.

Selle lähenemisviisi korral ei kaota seadusemuudatuse tegemisel hüvitise suuruses ükski 2026. aasta

1. oktoobri seisuga õigustatud isik ning see vastab õigustatud ootustele ega mõjuta senist

elustandardit. Samas paraneb enamiku (90% kõikidest lastest ja noortest) perede toimetulek, kes

saavad toitjakaotuspensioni väiksemas summas kui PHS-is sätestatav toitjakaotustoetus. Aastal

2026 on prognoositud toitjakaotustoetus 28 euro võrra suurem kui SKA prognoositud keskmine

toitjakaotuspension vana arvestuse kohaselt, mis tähendab toitja kaotanud peredele paremat

toimetulekut ja see on vaesusriski ennetav lahendus. Kuna tegu on igakuise toetusega, on mõju

esinemise sagedus keskmine. Mõju ulatus leibkonna kogu sissetulekutega võrreldes on väike.

Arvestades ka sihtrühma suurust, on kokkuvõttes tegu vähese majandusliku mõjuga.

Eraldi detailsemalt käsitletakse majanduslikku mõju veel konkreetsete sihtrühmade kaupa.

Sihtrühm a: vähenenud töövõimega toitja kaotanud isikud

Osa vähenenud töövõimega inimesi, kelle toitjakaotuspension oli suurem kui töövõimetoetus, võisid

kehtiva skeemi puhul valida pensioni. 18–23-aastased lapsed saavad seadusemuudatuse tulemusena

töövõimetoetust samal ajal toitjakaotustoetusega, mis parandab nende majanduslikke võimalusi.

Töövõimetoetuse saamiseks tuleb teha avaldus töötukassale. Selles vanuserühmas on 53 isikul

osaline või puuduv töövõime 2023. aastal. Kui edaspidi 24-aastasele ja vanemale inimesele

toitjakaotuspensioni ei maksta, võivad need inimesed, kellel on vähenenud töövõime, hakata

taotlema töövõimetoetust. 2023. aasta seisuga oli 13-l toitjakaotuspensioni saaval 24-aastasel ja

vanemal isikul osaline või puuduv töövõime.

Sihtrühm b: 21–23-aastased õppivad lapsed

Toitjakaotuspensioni vanusepiiri toomine 21 eluaastale tähendab seda, et 21–23-aastased õppivad

lapsed enam riigipoolset toetust vanema kaotamise korral ei saa. 2023. aasta detsembrikuu seisuga

sai toitjakaotuspensioni 741 21–23-aastast last, mis moodustas kõikidest toitjakaotuspensioni

saavatest lastest 11%. Kuna vanusepiiri muudatus rakendub edasiulatuvalt, st vaid uutele saajatele,

on mõju ulatus ja mõju esinemise sagedus väike. Selles vanuses noored juba ise suuresti töötavad –

29

Eesti tööjõu-uuringu andmetel töötab 68,4% selles vanuses noortest (sõltumata sellest, kas noor

õpib) ning ka lapsevanematel pole selle sihtrühma puhul enam ülalpidamiskohustust. Muudatus võib

nimetatud vanusegrupis kaasa tuua vajaduspõhise õppetoetuse ja vajaduspõhise eritoetuse saajate

arvu suurenemise. EHISe andmed vajaduspõhise õppetoetuse kohta näitavad, et taotlemise

perioodidel algusega alates 01.09.2020-01.02.2024 on vajaduspõhist õppetoetust saanud keskmiselt

17% vastavas vanuses noortest. Arvestades 21–23-aastaste toitjakaotuspensioni saajate sihtrühma

suurusega, võib vajaduspõhise õppetoetuse saajate hulk üleminekuperioodi lõpuks (aastal 2031)

maksimaalselt suureneda ca 125 õppuri võrra.

Sihtrühm c: 24-aastased ja vanemad toitjakaotuspensioni saajad, kui toitja ülalpidamisel oli last

kasvatav lesk, rase lesk, töövõime kaotanud või vanaduspensioniealine perekonnaliige

SKA andmetel oli 2023. aastal selliseid toitjakaotuspensioni saajaid 172. Seega on tegemist väga

väikese sihtrühmaga. Kuna juba määratud toitjakaotuspensioni makstakse selle kehtivusaja lõpuni

ja aastas oli ligikaudu 11 uut määramist neile, kelle jaoks on muutuva seaduse puhul alternatiivsed

lahendused juba olemas: töötukassa makstav töövõimetoetus, kui lesk on tööealine ja kaotanud

töövõime; toetus üksi elavale pensionärile, kui lesk on vanaduspensionieas; vanemahüvitis, kui noor

jääb leseks alla 3-aastase lapsega9, isiku enda vanadus- või rahvapension. Kõik need aitavad katta

inimese ülalpidamiskulusid. Kuna juba praegu pidi inimene valima kahe asendussissetuleku vahel,

siis selle sihtrühma majanduslik olukord võrreldes kehtivaga ei halvene. Seetõttu võib mõju hinnata

väikeseks.

Erilises olukorras on need rasedad emad, kes ei saa ema vanemahüvitist enne lapse sündi, sest nad

pole töötanud. Viimase viiel aastal (2019–2023) on olnud 98 raseduse ajal toitjakaotuspensioni

saavat ema, kellest 11 ei töötanud raseduse ajal. Seadusemuudatusega luuakse mittetöötavatele

leskedele raseduse ajal võimalus taotleda vanemahüvitist kaks kuud enne lapse sündi sarnaselt

töötavate lapseootel naistega, mistõttu nende olukord võrreldes kehtivaga ei halvene.

Vanemahüvitise miinimum on eelmise aasta miinimumpalk ehk 2024. aastal 725 eurot.

Sihtrühm d: kolmandates riikides elavad toitjakaotuspensioni saajad

Eesti on sõlminud Moldova, Ukraina, Kanada, Austraalia, Valgevene ja Vene Föderatsiooniga

pensionialased välislepingud, mis kohalduvad ka toitjakaotuspensionile. Tegemist on

koordineerivate lepingutega, mis reguleerivad riikides olemasolevate pensioniskeemide piiriülest

maksmist. Kui Eestis kaob toitjakaotuspension ära, siis uut toitjakaotuspensioni nende lepingute

alusel enam ei määrata ega arvutata. 2023. aasta juunikuu seisuga maksti toitjakaotuspensioni ainult

Ukrainasse (37 isikut), Valgevenesse (9 isikut) ja Venemaale (72 isikut). Siiski jätkab Eesti juba

määratud toitjakaotuspensioni maksmist kuni õigustatuse aja lõpuni. Lisaks makstakse

toitjakaotuspensioni ka riigisisese õiguse ehk RPKS-i alusel, 2023. aasta juunikuu seisuga maksti

toitjakaotuspensioni riigisisese õiguse alusel Ameerika Ühendriikidesse (1 isikule) ja Egiptusesse

(1 isikule). Kõikidele nendele inimestele jätkatakse toitjakaotuspensioni maksmist kuni nende

toitjakaotuspensioni saamise õiguse lõppemiseni RPKS-i sätete alusel, kuid uusi määramisi juurde

ei tule.

Mõjutatud sihtrühma suurus kogu toitjakaotuspensioni saajate sihtrühmaga võrreldes on väike. Mõju

avaldamise sagedus on keskmine, sest tegu on igakuise toetusega. Sihtrühmale avalduva mõju ulatus

on väike, sest muudatus rakendub vaid uutele saajatele. Kokkuvõttes on sihtrühma jaoks tegu

väheolulise sotsiaalse mõjuga.

9 Vanemal on õigus saada vanemahüvitist kuni 605 kalendripäeva ja seda saab kasutada kuni lapse kolmeaastaseks

saamiseni.

30

Sihtrühm e: piiriüleselt liikuvad pered

Toitjakaotustoetuse maksmine nendele peredele, kes on Eestiga piisavalt seotud olnud, tagatakse

seaduseelnõu kohaselt 3-aastase Eestis elamise nõudega. Et seda oleks võimalik täita ka

võõrtöölistel, saab elamisnõuet täita ka juhul, kui Eestis viibitakse töötamise eesmärgil väljastatud

viisa alusel. Muudatuse tulemusena lisandub toitjakaotustoetuse saajate hulka Euroopa Liidu ja

kolmandate riikide taustaga lastega peresid, kes on elamisperioodi nõude täitnud. SKA andmetel on

2024. aasta I poolaasta jooksul tähtajalise elamisloaga Euroopa Liidu kodakondsusega lapsetoetuse

saajaid ca 530 – 550, kuid vanema surm puudutab nendest peredest hinnanguliselt vaid 3%, mis on

mõnikümmend last. Kolmandatest riikidest pärit peredest on puudutatud eelkõige Eestisse tulnud

Ukraina sõjapõgenike pered, keda SKA andmetel on 2024. aasta juuni seisuga 5000. Kui kõik need

pered on ka 2026. aastal Eestis, on nad täitnud toitjakaotustoetuse saamise eelduseks oleva

elamisnõude ning nende lapsed saavad toitjakaotustoetust juhul, kui üks vanem või mõlemad

vanemad on surnud. Tegemist on hinnanguliselt mõnesaja puudutatud perega, täpset numbrit on

keeruline ennustada Ukraina sõja edasise kulgemise ning põgenike käitumise tõttu. Nii Euroopa

Liidu kui Ukraina perede sihtrühmade hinnanguliste arvude puhul on tegemist maksimaalsete

lisanduvate toetuse saajate hulgaga, sest seaduseelnõu muudatuse kohaselt on õigus saada hüvitist

Eestis selle summa ulatuses, mille võrra on Eestis makstav hüvitis teises riigis saada olevast

samaliigilisest hüvitisest suurem. Ehk paljudel juhtudel võivad need pered kvalifitseeruda mõne

teise riigi toitjakaotuspensioni saajateks.

6.3. Mõju riigivalitsemisele

Muudatus mõjutab SKA tööprotsesse, sest töökoormus pikemas plaanis väheneb, kuna toetuse

määramisel ei pea SKA enam välja arvutama surnud vanema vanaduspensioni, vaid saab toetuse

määramisel lähtuda kindlast toitjakaotuspensioni suurusest, mis võimaldab toetuse väljamaksmisel

suuremat automatiseerimist. Samuti langeb ära teiste õigustatud isikute tuvastamise ja hüvitise

ümberarvutamise vajadus, sest toetuse suurus ei sõltu enam pereliikmete arvust. Toitjakaotustoetuse

maksmise ühtlustamine lapsetoetuse vanusepiiriga (sõltumata õppimisest 19. eluaastani) võimaldab

SKA-l toetuse maksmist paremini automatiseerida ja ühtlasi vähendada töökoormust.

Kuna alates 2026. aastast vanuserühmas 21+ ja kolmandates riikides elavatele toitjakaotuspensioni

saajatele uusi määramisi ei tehta, on vajalik selle sihtrühma nõustamine. Samas jäävad ära uute

toitjakaotuspensionide määramise ja menetlemisega seotud tegevused, mistõttu ei prognoosita SKA

töökoormusele seoses muudatustega märkimisväärset mõju. Nimetatud tööülesandeid planeeritakse

katta olemasoleva tööjõuressursiga. Tööülesannete täitmine puudutab perehüvitiste peaspetsialisti,

kliendinõustajaid, juriste ja maksete sooritamist.

Mõju ulatus SKA-le on keskmine, kuna SKA peab küll oma tööprotsesse muutma, kuid eeldatavasti

ei too see kaasa SKA jaoks kohanemisraskusi. Mõju esinemise sagedus on suur, sest pensionide ja

toetuste määramine on SKA igapäevane tegevus.

Eelnõu §-s 6 sätestatud muudatus (politsei ja piirivalve seaduse § 11912 täiendamine) mõjutab SKA

tegevust ja võib mõjutada kohtute tegevust, seega riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmaks on

SKA ja kohtud. Muudatuse jõustumise järel võib kohtul tekkida teavitamiskohustus, mille kohaselt

tuleb kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatada SKA-le asjaolust,

mille tõttu kaob isikul õigus politseiametniku töövõimetuspensionile. SKA-l omakorda tuleb

lõpetada politseiametniku töövõimetuspensioni maksmine isikule, kellele on politsei ja piirivalve

31

seaduse § 11912 alusel määratud politseiametniku töövõimetuspension, kuid kes kaotab eelnõus

sätestatud alustel õiguse saada politseiametniku töövõimetuspensioni.

Praegu teadaolevalt puudutab muudatus üht isikut, kellele politseiametniku töövõimetuspension on

määratud ja kellele töövõimetuspensioni maksmine tuleb SKA-l lõpetada. Eelnõu §-s 6 sätestatuga

samasisuline SKA teavitamise kohustus on kohtul ka olukorras, kus isikul kaob õigus saada

politseiametniku väljateenitud aastate pensioni (politsei ja piirivalve seaduse § 1111 lõige 10), ja

praegu ei ole menetluses ühtki kohtuasja, millest tulenevalt tekiks kohtul täiendavat töökoormust

teavituskohustuse täitmisel. Seega esineb eelnõus kirjeldatud juhtumeid üliharva, mistõttu on mõju

riigiasutuste tööle vähene. Arvestades eelkirjeldatut, on muudatuse mõju mitteoluline (sihtrühma

suurus, mõju avaldumise sagedus ja mõju ulatus on väike).

6.4. Mõju infoühiskonnale

Toitjakaotuspensioni makstakse praegu SKAIS1-s. See on aga vananenud platvorm, kuhu ei ole

enam võimalik arendusi juurde teha. Kuna toitjakaotustoetuse määramise põhimõtted muutuvad

täielikult, on vaja luua teise äriloogika alusel uus hüvitis SKA sotsiaalkaitse infosüsteemis SKAIS2,

mis tähendab infotehnoloogilisi arendusi uue teenuse väljaarendamiseks. Lisaks SKAIS2

arendustele peab SKA hindama, kuidas mõjutab muudatus andmevahetust ja kas ka kolmandatel

osapooltel on vaja teha muudatusi (nt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) ja

toimetulekutoetus). TEHIK teeb asjakohased arendused aastatel 2024 ja 2025, alates 2026. aastast

on vaja tagada ressursid teenuse ülalpidamiseks, sealhulgas infosüsteemi majutus, perioodiline

hooldus, väikeparandused ja muudatused, teenusehaldus ja administreerimine (personalikulu),

litsentsid.

SKA on hinnanud, et arvestades aja- ja inimressurssi, mis kulub juba vastu võetud ulatuslikele

perehüvitiste maksmise muudatustele, valmib toitjakaotustoetuse IT-lahendus kõige varem aastaks

2026, sest just sellises ajaraamis saab SKA liikuda planeeritavate muudatustega olemasolevat

töövoogu arvestades sobivas tempos.

Kuna tegu on ühekordse IT-arendusega juba olemasolevale infosüsteemi lahendusele, võib nii mõju

ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata keskmiseks. IT-arendusvajaduste kaardistamise

regulaarne koostöö TEHIK-u ja SKA-ga aitab maandada IT-arenduste riske nii finantsilises kui

ajalises plaanis.

6.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Toitjakaotustoetuse määramise ja maksmise aluseks olev andmetöötlus toimub samadel alustel teiste

peretoetustega, mida makstakse PHS-i alusel, sotsiaalkaitse infosüsteemis SKAIS, sotsiaalkaitse

infosüsteemi põhimääruse alusel. SKAIS-i põhimääruse 4. ja 5. peatükk sätestavad, milliseid

andmeid SKAIS-is töödeldakse ja milliste andmekogude andmeid SKAIS andmeallikana kasutab.

Käesoleva eelnõu rakendamiseks vajaminevad andmeallikad jäävad samaks, mis olid vajalikud

toitjakaotuspensioni määramiseks: isikuandmed saadakse rahvastikuregistrist,

kvalifitseerumisperioodi kontrollimiseks vajaminevad töötamise andmed saadakse töötamise

registrist ja ajutise viibimisalusega isikute Eestis viibimise andmed migratsioonijärelevalve

andmekogust. Mittetöötava ema vanemahüvitise sotsiaalmaksu andmed saadakse

maksukohustuslaste registrist, õppimise ja akadeemilise puhkuse andmed EHISest ja teadmata

kadunud isikute andmed Politsei- ja Piirivalveametist.

32

Eelnõus sätestatud muudatustega kaasneb andmete kontroll:

1. Eelnõu § 1 punktis 2 sätestatakse PHS-i toitjakaotustoetuse taotlemiseks täiendava tingimusena

nõue, milleks on pikem riigis elamise või viibimise periood: kolm aastat nelja aasta jooksul. Kehtiva

PHS-i alusel hüvitiste maksmiseks piisab isiku elamisnõude täitmisest toetuse taotlemisel ja selle

saamisel. Eelnõu jõustumisel tekib SKA-l kohustus kontrollida rahvastikuregistrist Eestis elamist

pikema perioodi vältel. Kui isik ei ole Eestis elanud, võimaldab kvalifitseerumisnõue kontrollida ka

Eestis viibimist töötamise eesmärgil ajutise viibimisalusega. See eeldab andmete kontrollimist

migratsioonijärelevalve andmekogust. Sama andmekogu alusel tehakse kontrolli ka kehtiva PHS-i

Eestis ajutise viibimisalusega viibivale isikule makstava ema vanemahüvitise puhul. Erinevus

seisneb jällegi tagasiulatuva perioodi kontrollimises. Isikuandmete töötlemisega seotud risk on

väike.

2. Eelnõu § 1 punktiga 11 luuakse PHS-is võimalus saada ema vanemahüvitist täiendaval sihtrühmal

– lapseootel naisel – 70 päeva enne eeldatavat lapse sündi, kui rase ei tööta ja lapse teine vanem on

surnud. Nimetatud juhul vanemahüvitise taotlemiseks tuleb vanemal anda SKA-le teada, kes on

lapse teine vanem (nimi ja isikukood või sünniaeg) ning millal teine vanem on surnud. Kui teine

vanem ei ole rahvastikuregistri subjekti, tuleb emal esitada ka surma fakti tõendavad dokumendid.

Sellise teabe avaldamise eesmärk on see, et SKA saaks enne vanemahüvitise määramist kontrollida,

et väidetav vanem on ka päriselt surnud.

Sündiva lapse vanemate kanded tehakse rahvastikuregistrisse. Põlvnemist vanemast, sh surnud

vanemast eeldatakse perekonnaseaduse § 84 lõike 1 punkti 1 kohaselt ema abikaasast, kuid seda

võib tõendada ka isaduse omaksvõtu avaldus, mis on tehtud raseduse ajal Eesti

perekonnaseisuasutuses või välisriigis Eesti konsulaarasutuses, samuti kohtumäärus. Kunstliku

viljastamise korral on põlvnemise aluseks kunstliku viljastamise nõusolek. Selliselt on SKA-l

võimalik peale lapse sündi veenduda, et väidetav lapse vanem on ka tegelikult sündinud lapse

vanem, sest vastava teabe alusel kantakse lapse rahvastikuregistri andmetesse vanemate andmed.

Põlvnemist kinnitava tõendi esitab ema, s.o vanemahüvitise taotleja SKA-le ja vastavad andmed

(lapse surnud vanema nimi ja isikukood või sünniaeg) kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi

(SKAIS2). Kui vanemahüvitise määramisel selgub hiljem, et SKAle avaldatud isik, ei ole tegelikult

lapse teine vanem (lapse teist vanemat üldse rahvastikuregistrisse ei kanta või kantakse sinna teine

isik), tuleb hüvitise saajal enam makstud vanemahüvitis SKA-le tagasi maksta või tehakse

võimaluse korral tasaarveldus sünni järel makstava vanemahüvitisega.

Sellesse sihtrühma kuuluvaid vanemahüvitise saajaid on olnud viimasel viiel aastal vaid keskmiselt

kaks isikut aastas. Samuti on teine vanem, kelle andmeid ema avaldab, teabe avaldamise ajal surnud,

millisel juhul isikuandmete kaitse üldmäärust ei kohaldata. Seega andmete kolmandaks isikuks,

kelle andmeid SKA vanema avalduse alusel töötleb, on eelduslikult üksnes alaealine laps. Seega on

isikuandmete töötlemisega seotud risk väike.

3. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt tekib SKA-l õigus liiklusõnnetuse tõttu vanema kaotuse korral

makstud toitjakaotustoetus tagasi nõuda. Tagasimakse aluseks on andmevahetus

liikluskindlustusfondiga, kes edastab SKA poolt tehtud päringu vastusena andmed: liiklusõnnetuses

hukkunud isiku nime ja info, kas hukkunu oli süüdlane või kannataja.

Töödeldavateks isikuandmeteks on toitja kaotanud isiku rahalise nõude olemasolu (s.o

finantsandmed) kindlustusandja vastu. Andmetöötluse käigus saab SKA-le teatavaks, et isik on

surnud liiklusõnnetuse tagajärjel ning kas ta oli ise liiklusõnnetuses süüdi või mitte

33

(toitjakaotustoetuse saamiseks ei ole surma põhjus oluline). Surnud isiku andmete töötlemine on

reguleeritud IKS §-s 9 ning lubatud isiku eluajal andmata või pärija nõusolekuta, kui selleks on

olemas õiguslik alus.

Saadud info põhjal saab SKA kontrollida, kas kannatanust hukkunul oli alaealisi lapsi, kellele

makstakse toitjakaotustoetust. Kui on, esitab SKA kindlustusandjale või kindlustuse puudumise

korral liikluskindlustusfondile makstud toitjakaotustoetuse tagasimakse nõude.

Kuivõrd SKA juba nõuab vastavaid summasid sisse RPKS-i alusel toitjakaotuspensioni

maksmiseks, on andmevahetus SKA ja liikluskindlustusfondi vahel olemas, andmekoosseis jääb

samaks. Praegu teeb SKA päringuid liikluskindlustusfondile manuaalselt. Halduskoormuse

vähendamiseks ja liiklusõnnetuses hukkunud isikute andmete kättesaadavuse parandamiseks tuleks

taastada SKA ligipääs liiklusregistrile X-tee kaudu. Isikuandmete töötlemisega seotud risk on

manuaalse andmevahetuse korral keskmine, selle automatiseerimine aitaks riski vähendada.

4. Eelnõu § 1 punktis 5 sätestatakse perehüvitiste (v.a vanemahüvitis) maksmise peatamine lapse

akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks. Sarnane põhimõte kehtib ka toitjakaotuspensioni maksmise

peatamisel, seega toimub andmevahetus SKA ja EHIS-e vahel juba praegu.

Peretoetuse maksmise peatamise eelduseks on isikuandmetega seotud akadeemilise puhkuse alguse

ja lõpukuupäevade olemasolu EHIS-es ja nende andmete kasutamise õigus SKA-l. Õppurite

akadeemilise puhkuse algus- ja lõpukuupäev jõuab EHIS-est SKAIS-i automaatse andmevahetuse

korras. Isikuandmete töötlemisega seotud risk on väike.

Andmekaitsealase mõju võib hinnata väikeseks, kuna andmete töötlemise eesmärk jääb sarnaseks ja

võimalike isikute arv, keda see puudutab, pigem väheneb võrreldes kehtiva toitjakaotuspensioni

saajate ringiga 21-aastaste ja vanemate isikute võrra, kellele pärast üleminekuperioodi lõppu

toitjakaotustoetust ja -pensioni enam ei määrata. Andmete koosseis väheneb, kuna kaob vajadus

võrrelda saajate ringi töövõimetoetuse saajatega, sest toetuste samaaegne saamine ei ole tulevikus

enam välistatud, välja arvatud nende isikute puhul, kellel tekkis õigus toitjakaotuspensionile enne

seadusemuudatust ja kellele jätkatakse RPKS-i alusel penisoni maksmist. Ligipääs SKAIS-2-le on

piiratud nii volitamata kui ka kolmandatele isikutele. Andmete töötlemiseks luuakse seaduslik alus

ning andmeid töötlevad vaid selleks volitatud isikud.

Eelnõu §-s 6 sätestatud muudatus (politsei ja piirivalve seaduse § 11912 täiendamine) puudutab

isikule määratud politseiametniku töövõimetuspensioni maksmise lõpetamist. Muudatusega seotud

andmetöötlus SKA-s toimub samadel alustel teiste eripensionidega, mida makstakse või mille

maksmine lõpetatakse eriseaduses sätestatud alusel, samataoliselt toimub ka andmete säilitamine.

Eelnõu §-s 6 sätestatud samasisuline SKA teavitamise kohustus on kohtul ka olukorras, kus isikul

kaob õigus saada politseiametniku väljateenitud aastate pensioni (politsei ja piirivalve seaduse §

1111 lõige 10), mistõttu ka teavitamiskohustust puudutavas osas andmetöötluses eelnõus sätestatud

muudatusega erisusi ei tehta. Kuna eelnõu §-s 6 nimetatud juhtumeid esineb üliharva, võib

andmekaitsealase mõju hinnata väikeseks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduse rakendamisega kaasnevate kulude katmiseks on Vabariigi Valitsuse otsusega eraldatud

aastateks 2024–2027 lisavahendid.

Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud on järgmised:

34

1) TEHIK-u kulud IT-arendusteks (SKAIS2) kokku 2 000 000 eurot (2024. a 500 000 eurot, 2025. a

1 000 000 eurot, 2026. a 500 000 eurot);

2) TEHIK-ule IKT-lahenduste ülalpidamise kuludeks kokku 300 000 eurot (2026. a 60 000 eurot,

2027. a 240 000 eurot);

3) SKA-le täiendavad kulud toitjakaotustoetuse maksmiseks aastateks 2026–2028 on

3 300 000 eurot (2026. a 650 000 eurot, 2027. a 1 710 000 eurot ja 2028. a 940 000 eurot).

KOV-ide eelarvele lisakulusid ei kaasne.

Kehtiva skeemi korral kaetakse toitjakaotuspensionid RPKS-i alusel sotsiaalmaksu

pensionikindlustuse vahenditest, välja arvatud eripensionide puhul. PHS-ist makstav

toitjakaotustoetus kaetakse riigieelarve muudest vahenditest.

Tabel 1. Toitjakaotustoetuse riigieelarve kulu perioodil 2026–2028.

miljonit eurot

Vanuserühm 2026 2027 2028

SKA kulude prognoos kehtiva skeemi alusel 0–23 24,35 25,50 26,59

24+ 0,69 0,71 0,74

Kokku 25,04 26,21 27,33

Uue toitjakaotustoetuse kulude prognoos (kuni

2026. aasta 1. oktoobrini arvestatud vana

skeemi kulu)

0–23 25,03 27,26 27,60

24+ 0,66 0,66 0,67

Kokku 25,69 27,92 28,27

Vahe (täiendav riigieelarve kulude prognoos) 0–23 0,68 1,76 1,01

24+ -0,03 -0,05 -0,07

Kokku 0,65 1,71 0,94

Allikas: Sotsiaalkindlustusameti prognoos, Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadine majandusprognoos,

Sotsiaalministeeriumi arvutused

Alla 24-aastaste noorte vanuserühmal tekib kolmel üleminekuperioodi aastatel täiendavate rahaliste

vahendite lisavajadus 2026. aastal 0,68 miljonit eurot, 2027. aastal 1,76 miljonit eurot ja 2028. aastal

1,01 miljonit eurot. Alates 2029 aastast hakkavad prognoositavad kulud toitjakaotustoetusele

võrreldes kehtiva skeemiga vähenema, sest kehtiva skeemi järgi pensioniindeksist sõltuva

prognoositava toitjakaotuspensioni keskmine suurus kasvab prognoositult kiiremini kui uue

toitjakaotustoetuse suurus, mis sõltub eelkõige tarbijahinnaindeksi muutusest ja palgakasvust.

Rahandusministeeriumi pikaajaline prognoos näeb ette THI kasvu ligi 2% aastas alates 2025. aastast.

Samuti vähendab toitjakaotustoetusele 21 aasta vanusepiiri kehtestamine üleminekuperioodil

toitjakaotuspensioni saajate sihtrühma järk-järgult kuni aastani 2032, kui toetusesaajate seas enam

vanemaid kui 21-aastaseid noori pole. Aastaks 2031 on toitjakaotuspensioni kulud vähenenud 15%

võrra ja aastaks 2035 viiendiku võrra. Kulude riskistsenaariumiks on väga kiire inflatsioon, nii nagu

oli aastatel 2022 – 2023, mida majandusprognoosid ette ei osanud näha ja mis suurendaksid

prognoositust enam ka lapse ülalpidamiskulusid ja kulutusi toitjakaotustoetusele.

24-aastaste ja vanemate toitjakaotuspensioni saajate prognoositud kulu muutub vähesel määral, kuna

uusi määramisi sellele sihtrühmale ei tehta. Ainsa sihtrühmana liiguvad toitjakaotuspensioni saajate

hulgast välja lapseootel mittetöötavad naised, kelle sündiva lapse teine vanem on surnud. Neile

hakatakse maksma edaspidi ema vanemahüvitist 70 päeva enne lapse eeldatavat sünniaega, mis

35

tähendab ühte kuud rohkem võrreldes teiste mittetöötavate rasedatega. Keskeltläbi kahele naisele

aastas kaetakse üks kuu vanemahüvitist vanemahüvitise määras, mis toob aastateks 2026–2028

kaasa riigieelarve kulu 5700 eurot. See kaetakse riigieelarve muudest vahenditest sarnaselt

toitjakaotustoetusega.

Eelnõus sätestatud politsei ja piirivalve seaduse muudatus omab samuti mõju riigieelarvele. Politsei

ja piirivalve seaduse § 11912 lõike 5 kohaselt makstakse politseiametniku töövõimetuspensioni

riigieelarvest. Politsei ja piirivalve seaduse muudatuse jõustumine eelnõus sätestatud kujul puudutab

eelnõu koostamisel teadaolevalt ühele isikule määratud politseiametniku töövõimetuspensioni

maksmise lõpetamist. Muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga seoses ei ole vaja uusi rakendusakte kehtestada ega olemasolevaid kehtetuks tunnistada.

Muutmist vajavad määrused:

1) sotsiaalkaitseministri 1. novembri 2016. a määrus nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“;

2) sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määrus nr 70 „Riikliku pensioni määramise,

ümberarvutamise ja maksmise juhend“;

3) sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“.

Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Käesolev eelnõu jõustub 2026. aasta 1. oktoobril. Jõustumine 1. oktoobril on seotud õppeaasta

alguse ja õppimisandmete liikumisega EHIS-est SKA-sse. Kuna toitjakaotustoetuse maksmise

vanusepiir seonduvalt õppimisega muutub (toitjakaotuspensioni makstakse kuni 18. eluaastani ilma

õppimise kohustuseta, toitjakaotustoetust hakatakse maksma kuni 19-aastaseks saamiseni ilma

õppimise kohustuseta), on õppimise kohta andmete liikumine toetuse õigeaegseks maksmiseks väga

oluline.

Seadusega on ette nähtud kuue aasta pikkune üleminekuperiood seoses toetuse maksmise

vanusepiiri muutumisega: noored, kes on seaduse jõustumise hetkel 18-aastased ja vanemad, saavad

õppimise korral toitjakaotustoetust kuni 24-aastaseks saamiseni.

Käesoleva eelnõu § 1 punkt 6 jõustub üldises korras. Muudatus annab aluse peatada perehüvitiste,

v.a vanemahüvitise maksmise ajal, kui hüvitise saaja viibib akadeemilisel puhkusel. Kuna juba

käesoleval ajal on olnud seaduse rakendamisel erinevaid tõlgendusi, on oluline jõustada säte

esimesel võimalusel. Samuti jõustub üldises korras eelnõu § 6.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks

Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Töötukassale, Tervisekassale, Eesti Lastekaitse Liidule, Eesti

Linnade ja Valdade Liidule, Lasterikaste Perede Liidule, Puuetega Inimeste Kojale, Õiguskantsleri

Kantseleile, Liikluskindlustuse Fondile ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule.

36

Kooskõlastamisel saabunud märkused koos märkega nende arvestamise kohta on esitatud

kooskõlastustabelis, mis on seletuskirja lisa 2.

Teisel korral esitatakse eelnõu normitehniliseks kontrolliks ja kooskõlastamiseks

Justiitsministeeriumile, seoses lisandunud politsei ja piirivalve seaduse muudatusega

kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti

Kohtunike Ühingule ning teadmiseks Politsei- ja Piirivalveametile ja Kaitsepolitseiametile.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.