| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.4-1/4303-1 |
| Registreeritud | 30.09.2024 |
| Sünkroonitud | 01.10.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS |
| Sari | 1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad |
| Toimik | 1.4-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Erle Kõomets (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
______________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]
Vabariigi Valitsuse ministrid 12.09.2024 nr 1209/2024 Reformierakonna parlamendifraktsiooni liikmed Erakonna Eesti 200 parlamendifraktsiooni liikmed Sotsiaaldemokraatliku Erakonna parlamendifraktsiooni liikmed Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed Isamaa fraktsiooni liikmed Fraktsiooni mittekuuluvad saadikud
EVEA seisukohad majanduse olukorra ja plaanitavate maksumuudatuste kohta.
Sotsiaalpartnerlus ja alampalk.
Koalitsioonileppes 2024-2027 on kokku lepitud, et kehtestatakse julgeolekumaks, mis kehtib kuni
31.12.2028 ja mille osadeks on (lisaks eraisikute tulumaksu tõusule) 2%-line lisanduv käibemaks
alates 2025. aasta keskpaigast ning 2%-line maks ettevõtete kasumilt alates 2026. aastast. Samuti
on avalikkusele esitletud alternatiivset ettepanekut maksustada ettevõtte kasumi asemel
täiendavalt ettevõtte palgafondi ning Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on
omapoolse alternatiivina pakkunud välja ettevõtte bilansimahult arvutatava riigilõivu idee.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) mõistab vajadust investeerida sõjalisse
riigikaitsesse ning korrastada riigirahandust. Siiski ei saa riik eelarvetasakaalu taastamisel ning
maksusüsteemi muutmisel käituda kasiinosõltlasest kiirlaenuvõtjana, kes kiire raha saamiseks
lükkab kõrvale kõik ratsionaalsed argumendid.
Alljärgnevalt esitame EVEA seisukohad ettevõtete lisamaksustamise kohta.
1. Mõistame, et riigieelarve vajab täiendavaid tulusid, kuid esmajärjekorras tuleks maksude
tõstmise asemel soodustada maksubaasi kasvu ehk toetada majandust. EVEA hinnangul
pärsib koalitsioonileppes visandatud meetmete kumulatiivne mõju väga tugevalt lähiaastate
majanduskasvu, kiirendab inflatsiooni ning pigem langetab, mitte ei kasvata maksutulu.
Pikemas perspektiivis vajame tasakaalus riigieelarvet, kuid selle poole liikumise tempo ja
meetodid peavad olema valitud selliselt, et mitte põhjustada Eesti ettevõtluskliima järsku
halvenemist. Strateegilises vaates on oluline täpsemalt määratleda valdkondlikud
prioriteedid, kus majanduse kasvu rohkem riiklikult toetada. EVEA koos teiste
ettevõtlusorganisatsioonidega on valmis aktiivselt osalema selles töös, et jõuda selgusele,
millised majandusharud, millise tehnoloogia tasemega, milliste sihtturgudega ja millistes
piirkondades peaksid olema Eesti lähiaastate majandusarengu prioriteedid ja milliste
toetusmeetmetega oleks mõistlik nende kokku lepitud prioriteetide poole liikuda.
2. Riigieelarve kulusid on vaja tegelikult, sisuliselt ja laialdaselt kärpida ning seni avalikkuseni
jõudnud kärpekavad ei ole kaugeltki piisavad. Kokkuhoid tuleb saavutada mitte
politseinike, päästjate ja õpetajate palga arvelt, vaid otseselt riigi bürokraatiamasina arvelt,
lihtsustades ja kaotades erinevaid regulatsioone eesmärgiga vähendada kodanike ja
ettevõtjate halduskoormust ning (üle)reguleerimisega seotud kontrollimehhanisme. Üheks
selliseks valdkonnaks, kus on meie hinnangul võimalik saavutada märkamisväärne
kokkuhoid, on erinevate toetuste, s.h. EL toetuste rakendamisega seotud tegevused, sh
menetlus- ja kontrolliprotsessid. EVEA on valmis osalema arutelus, mille käigus sõelutakse
läbi erinevad regulatsioonid ja nendega seotud riigiametite funktsioonid ning tehakse
reaalsed ettepanekud nende kestlikuks kokkutõmbamiseks.
3. Enne julgeolekmaksu protsendimäära ja maksustamise aluse määramist tuleb avalikustada
konkreetsed, just riigikaitse otstarbeks vajalikud tegevused ja kogusumma, mida sellise
maksuga soovitakse katta.
4. Olenemata sellest, millistest komponentidest tulevane julgeolekumaks koosneb ja kuidas
täpselt seda tehniliselt kogutakse, peab tegemist olema sihtotstarbelise maksuga, mida
kasutatakse vaid kaitsekulutusteks. Mõistame, et riigieelarves on ebamõistlikult paljud
kulud juba täna sihtotstarbelised ja indekseeritud ning vajatakse võimalikult palju tulusid,
mida oleks võimalik vastavalt vajadusele vabalt kasutada erinevate eesmärkida
saavutamiseks, kuid lisakoormus, mida maksumaksjad on patriootlikult valmis kandma
Eesti julgeoleku nimel, ei anna valitsusele mandaati kasutada seda erinevate julgeolekuga
mitteseotud eelarveaukude lappimiseks. Seetõttu on täiesti kaalumist väärt sihitatud
kaitse-võlakirja emiteerimine.
5. Käibe täiendavast maksustamisest mikroettevõtjatele tekkivate probleemide ja
halduskoormuse leevendamiseks tuleb märkimisväärselt tõsta piirmäära, mille ületamisel
tekib ettevõtjal kohustus end maksukohustuslasena registreerida. Hetkel on sellise käibe
suuruseks 40 000 eurot. Probleem puudutab enim väikeseid ettevõtjaid, kes osutavad
teenuseid väljaspool suuremaid asustusüksusi. Käibemaksuvaba väikeettevõtlus aitaks
leevendusmeetmena säilitada teenuste osutamist maapiirkondades ja väikelinnades. See
võimaldaks näiteks säilitada oma tegevust 1-2 töökohaga mikroettevõtetel, sh maaturismi
ettevõtetel, kes müüvad otse lõpptarbijatele ja kelle sisendis ei domineeri käibemaksuga
maksustatud kaup, vaid hoopis erinevad isikuteenused ning käsitöö.
6. Alampalga piirmäära kiire kasv tuleb peatada ning 2025. aastaks kavandatud (mais 2023
sõlmitud raamlepe) alampalga järsk tõus tuleb ära jätta. Palgad on juba pikka aega
kasvanud märksa kiiremini, kui tootlikkus ja selline olukord ei ole jätkusuutlik ning selle mõju
riigi sotsiaalmajanduslikule arengule on negatiivne. Ühtlasi mõistab EVEA hukka olukorra kus
sotsiaalpartnerite kokkulepe, millel valitsuse otsus põhineb, sõlmitakse osapoolte vahel
selliselt, et tööandjaid esindab vaid Eesti Tööandjate Keskliit ning puudub väike- ja keskmiste
ettevõtete esindusorganisatsioon. Enim on töökohti aga just väike- ja keskmistes
ettevõtetes, samuti on sellistes ettevõtetes enam alampalga saajaid (vt Tartu Ülikooli 2021
aasta uuring „Alampalga mõju Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule“ https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-
06/Alampalga%20m%C3%B5ju%20Eesti%20sotsiaalmajanduslikule%20arengule%20-%20l%C3%BChikokkuv%C3%B5te.pdf
Eriti taunitav on, kui ministrid püüavad alampalga läbirääkimisi muuta poliitilise kauplemise
objektiks.
7. Oleme vastu senikehtiva, ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse
kaotamisele. Senine praktika näitab, et tegemist on meie maksusüsteemi unikaalse eelisega
investeeringute ligitõmbamiseks ja sellest kergekäeliselt loobumine oleks EVEA hinnangul
märgilise tähtsusega ränk viga.
6. EVEA ei saa toetada ka tööjõu täiendaavat maksustamist, mida on välja pakutud kasumi
maksustamise alternatiivina. Selline tööjõu lisamaksustamine halvendab tunduvalt Eesti
ettevõtjate konkurentsivõimet ja toob kaasa ettearvamatud tagajärjed kogu meie
majandusele. See seaks raskesse olukorda ettevõtted, mille ärimudel on tööjõumahukas.
Lisaks sellele, et sellise lisamaksu kehtestamine kohtleks ettevõtteid ebavõrdselt, suurendab
see kombinatsioonis maksupaketi teiste komponentidega oluliselt palgatõusu survet
ettevõtjatele ning kiirendab inflatsiooni. Juhul, kui otsustatakse siiski tööjõu
lisamaksustamise kasuks, ei tohiks julgeolekumaksu komponent rakenduda kogu
palgafondile, vaid seda tuleks arvutada brutopalgast analoogselt tulumaksuga. Samuti
tuleks anda tööandjatele vabamad käed töötajate motiveerimiseks muude vahenditega
peale otsese töötasu, tõstes erisoodustuse vaba piirmäära töötajate tervise jms kulutuste
tegemisel.
Olukorras, kus senine majandusmudel enam ei tööta, vajavad Eesti ettevõtted võimalust
investeerida teadus-arendustegevusse ja kaasaegsetesse tehnoloogiatesse. Seetõttu on EVEA
seisukoht, et tänases majandusolukorras ei ole ettevõtetele täiendava maksukoormuse
kehtestamine tuleviku majanduskasvu huvides mõistlik.
EVEA nimel
Ille Nakurt Murumaa
EVEA president
______________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]
Vabariigi Valitsuse ministrid 12.09.2024 nr 1209/2024 Reformierakonna parlamendifraktsiooni liikmed Erakonna Eesti 200 parlamendifraktsiooni liikmed Sotsiaaldemokraatliku Erakonna parlamendifraktsiooni liikmed Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed Isamaa fraktsiooni liikmed Fraktsiooni mittekuuluvad saadikud
EVEA seisukohad majanduse olukorra ja plaanitavate maksumuudatuste kohta.
Sotsiaalpartnerlus ja alampalk.
Koalitsioonileppes 2024-2027 on kokku lepitud, et kehtestatakse julgeolekumaks, mis kehtib kuni
31.12.2028 ja mille osadeks on (lisaks eraisikute tulumaksu tõusule) 2%-line lisanduv käibemaks
alates 2025. aasta keskpaigast ning 2%-line maks ettevõtete kasumilt alates 2026. aastast. Samuti
on avalikkusele esitletud alternatiivset ettepanekut maksustada ettevõtte kasumi asemel
täiendavalt ettevõtte palgafondi ning Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on
omapoolse alternatiivina pakkunud välja ettevõtte bilansimahult arvutatava riigilõivu idee.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) mõistab vajadust investeerida sõjalisse
riigikaitsesse ning korrastada riigirahandust. Siiski ei saa riik eelarvetasakaalu taastamisel ning
maksusüsteemi muutmisel käituda kasiinosõltlasest kiirlaenuvõtjana, kes kiire raha saamiseks
lükkab kõrvale kõik ratsionaalsed argumendid.
Alljärgnevalt esitame EVEA seisukohad ettevõtete lisamaksustamise kohta.
1. Mõistame, et riigieelarve vajab täiendavaid tulusid, kuid esmajärjekorras tuleks maksude
tõstmise asemel soodustada maksubaasi kasvu ehk toetada majandust. EVEA hinnangul
pärsib koalitsioonileppes visandatud meetmete kumulatiivne mõju väga tugevalt lähiaastate
majanduskasvu, kiirendab inflatsiooni ning pigem langetab, mitte ei kasvata maksutulu.
Pikemas perspektiivis vajame tasakaalus riigieelarvet, kuid selle poole liikumise tempo ja
meetodid peavad olema valitud selliselt, et mitte põhjustada Eesti ettevõtluskliima järsku
halvenemist. Strateegilises vaates on oluline täpsemalt määratleda valdkondlikud
prioriteedid, kus majanduse kasvu rohkem riiklikult toetada. EVEA koos teiste
ettevõtlusorganisatsioonidega on valmis aktiivselt osalema selles töös, et jõuda selgusele,
millised majandusharud, millise tehnoloogia tasemega, milliste sihtturgudega ja millistes
piirkondades peaksid olema Eesti lähiaastate majandusarengu prioriteedid ja milliste
toetusmeetmetega oleks mõistlik nende kokku lepitud prioriteetide poole liikuda.
2. Riigieelarve kulusid on vaja tegelikult, sisuliselt ja laialdaselt kärpida ning seni avalikkuseni
jõudnud kärpekavad ei ole kaugeltki piisavad. Kokkuhoid tuleb saavutada mitte
politseinike, päästjate ja õpetajate palga arvelt, vaid otseselt riigi bürokraatiamasina arvelt,
lihtsustades ja kaotades erinevaid regulatsioone eesmärgiga vähendada kodanike ja
ettevõtjate halduskoormust ning (üle)reguleerimisega seotud kontrollimehhanisme. Üheks
selliseks valdkonnaks, kus on meie hinnangul võimalik saavutada märkamisväärne
kokkuhoid, on erinevate toetuste, s.h. EL toetuste rakendamisega seotud tegevused, sh
menetlus- ja kontrolliprotsessid. EVEA on valmis osalema arutelus, mille käigus sõelutakse
läbi erinevad regulatsioonid ja nendega seotud riigiametite funktsioonid ning tehakse
reaalsed ettepanekud nende kestlikuks kokkutõmbamiseks.
3. Enne julgeolekmaksu protsendimäära ja maksustamise aluse määramist tuleb avalikustada
konkreetsed, just riigikaitse otstarbeks vajalikud tegevused ja kogusumma, mida sellise
maksuga soovitakse katta.
4. Olenemata sellest, millistest komponentidest tulevane julgeolekumaks koosneb ja kuidas
täpselt seda tehniliselt kogutakse, peab tegemist olema sihtotstarbelise maksuga, mida
kasutatakse vaid kaitsekulutusteks. Mõistame, et riigieelarves on ebamõistlikult paljud
kulud juba täna sihtotstarbelised ja indekseeritud ning vajatakse võimalikult palju tulusid,
mida oleks võimalik vastavalt vajadusele vabalt kasutada erinevate eesmärkida
saavutamiseks, kuid lisakoormus, mida maksumaksjad on patriootlikult valmis kandma
Eesti julgeoleku nimel, ei anna valitsusele mandaati kasutada seda erinevate julgeolekuga
mitteseotud eelarveaukude lappimiseks. Seetõttu on täiesti kaalumist väärt sihitatud
kaitse-võlakirja emiteerimine.
5. Käibe täiendavast maksustamisest mikroettevõtjatele tekkivate probleemide ja
halduskoormuse leevendamiseks tuleb märkimisväärselt tõsta piirmäära, mille ületamisel
tekib ettevõtjal kohustus end maksukohustuslasena registreerida. Hetkel on sellise käibe
suuruseks 40 000 eurot. Probleem puudutab enim väikeseid ettevõtjaid, kes osutavad
teenuseid väljaspool suuremaid asustusüksusi. Käibemaksuvaba väikeettevõtlus aitaks
leevendusmeetmena säilitada teenuste osutamist maapiirkondades ja väikelinnades. See
võimaldaks näiteks säilitada oma tegevust 1-2 töökohaga mikroettevõtetel, sh maaturismi
ettevõtetel, kes müüvad otse lõpptarbijatele ja kelle sisendis ei domineeri käibemaksuga
maksustatud kaup, vaid hoopis erinevad isikuteenused ning käsitöö.
6. Alampalga piirmäära kiire kasv tuleb peatada ning 2025. aastaks kavandatud (mais 2023
sõlmitud raamlepe) alampalga järsk tõus tuleb ära jätta. Palgad on juba pikka aega
kasvanud märksa kiiremini, kui tootlikkus ja selline olukord ei ole jätkusuutlik ning selle mõju
riigi sotsiaalmajanduslikule arengule on negatiivne. Ühtlasi mõistab EVEA hukka olukorra kus
sotsiaalpartnerite kokkulepe, millel valitsuse otsus põhineb, sõlmitakse osapoolte vahel
selliselt, et tööandjaid esindab vaid Eesti Tööandjate Keskliit ning puudub väike- ja keskmiste
ettevõtete esindusorganisatsioon. Enim on töökohti aga just väike- ja keskmistes
ettevõtetes, samuti on sellistes ettevõtetes enam alampalga saajaid (vt Tartu Ülikooli 2021
aasta uuring „Alampalga mõju Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule“ https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-
06/Alampalga%20m%C3%B5ju%20Eesti%20sotsiaalmajanduslikule%20arengule%20-%20l%C3%BChikokkuv%C3%B5te.pdf
Eriti taunitav on, kui ministrid püüavad alampalga läbirääkimisi muuta poliitilise kauplemise
objektiks.
7. Oleme vastu senikehtiva, ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse
kaotamisele. Senine praktika näitab, et tegemist on meie maksusüsteemi unikaalse eelisega
investeeringute ligitõmbamiseks ja sellest kergekäeliselt loobumine oleks EVEA hinnangul
märgilise tähtsusega ränk viga.
6. EVEA ei saa toetada ka tööjõu täiendaavat maksustamist, mida on välja pakutud kasumi
maksustamise alternatiivina. Selline tööjõu lisamaksustamine halvendab tunduvalt Eesti
ettevõtjate konkurentsivõimet ja toob kaasa ettearvamatud tagajärjed kogu meie
majandusele. See seaks raskesse olukorda ettevõtted, mille ärimudel on tööjõumahukas.
Lisaks sellele, et sellise lisamaksu kehtestamine kohtleks ettevõtteid ebavõrdselt, suurendab
see kombinatsioonis maksupaketi teiste komponentidega oluliselt palgatõusu survet
ettevõtjatele ning kiirendab inflatsiooni. Juhul, kui otsustatakse siiski tööjõu
lisamaksustamise kasuks, ei tohiks julgeolekumaksu komponent rakenduda kogu
palgafondile, vaid seda tuleks arvutada brutopalgast analoogselt tulumaksuga. Samuti
tuleks anda tööandjatele vabamad käed töötajate motiveerimiseks muude vahenditega
peale otsese töötasu, tõstes erisoodustuse vaba piirmäära töötajate tervise jms kulutuste
tegemisel.
Olukorras, kus senine majandusmudel enam ei tööta, vajavad Eesti ettevõtted võimalust
investeerida teadus-arendustegevusse ja kaasaegsetesse tehnoloogiatesse. Seetõttu on EVEA
seisukoht, et tänases majandusolukorras ei ole ettevõtetele täiendava maksukoormuse
kehtestamine tuleviku majanduskasvu huvides mõistlik.
EVEA nimel
Ille Nakurt Murumaa
EVEA president