Haridus- ja teadusministri 8. juuli 2019. a määruse nr 24 „Riigi rakenduskõrgkooli rektori valimise tingimused ja kord“ muutmine

EELNÕU 27.09.2024

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 8. juuli 2019. a

määruse nr 24 „Riigi rakenduskõrgkooli rektori

valimise tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 alusel.

Haridus- ja teadusministri 8. juuli 2019. a määruses nr 24 „Riigi rakenduskõrgkooli rektori valimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) vajadusel muu oluline teave.“;

2) paragrahvi 5 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Rektorikandidaadi valib valimiskogu.“;

3) määrust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:

㤠91. Kandidaatide seisukohtade tutvustamine

(1) Komisjon esitab eelhinnatud, konkursiteates ja kõrgharidusseaduses ning teistes seadustes esitatud nõuetele vastavate kandidaatide nimekirja rakenduskõrgkoolile.

(2) Rakenduskõrgkool korraldab 30 kalendripäeva jooksul nimekirja saamisest vähemalt ühe

valimisürituse või -debati, kus kandidaadid tutvustavad oma visiooni ja seisukohti rakenduskõrgkooli nõukogule, nõunike kogule ning liikmeskonnale.“;

4) paragrahvi 10 lõikes 1, § 11 lõikes 1, § 13 pealkirjas ja § 13 lõikes 1 asendatakse sõna „rektori“ sõnaga „rektorikandidaadi“;

5) paragrahvi 13 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Valimiskogu esitab hääletustulemuste põhjal valdkonna eest vastutavale ministrile või tema volitatud isikule rektori töökoha täitmiseks ühe kuni kolm rektorikandidaati. Mitme

kandidaadi esitamisel koostab valimiskogu kandidaatide paremusjärjestuse või märgib, et tegemist on võrdsete kandidaatidega. “;

6) paragrahvi 13 lõige 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

2

„6) rektorikandidaatide nimed;“;

8) paragrahv 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Valimiskogu esitab hääletustulemuste põhjal valdkonna eest vastutavale ministrile või

tema volitatud isikule ühe kuni kolm rektorikandidaati töölepingu sõlmimiseks.“; 10) paragrahvi 15 lõike 2 punktis 3 jäetakse välja sõnad „töölepingu tingimustes“;

11) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 18 lausest jäetakse välja „ning valimiskogu esimees“.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts

kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Eesti Üliõpilaskondade Liit

30.09.2024 nr 8-2/24/4306

Haridus- ja teadusministri määruse

eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 8. juuli 2019. a määruse nr 24 „Riigi rakenduskõrgkooli rektori valimise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Kristi Raudmäe

735 0186 [email protected]

Maarja-Liisa Vahi 735 0297

[email protected]

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse

„Haridus- ja teadusministri 8. juuli 2019. a määruse nr 24 „Riigi rakenduskõrgkooli

rektori valimise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 alusel.

Määrusega täiendatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigi rakenduskõrgkooli

rektori valimise korda, lisades valimisprotseduuridele rektorikandidaatide kõrgkooli liikmeskonnale tutvustamise võimaluse ning täpsustades valimiskogu tööülesandeid seoses kandidaatide hindamise ning rektorikandidaatide valimisega, kes esitatakse valdkonna eest

vastutavale ministrile töölepingu sõlmimiseks.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi

kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe (tel 735 0186; [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusloome

valdkonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi (tel 735 0297; [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheteistkümnest muudatusettepanekust.

Punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 3 lõiget 1 punktiga 8 lisades konkursiteates nõutud info juurde võimaluse vajadusel välja tuua muu olulise teabe, mis on seotud konkursi või

ametikohaga. Seni sätestas määrus piiratud loetelu konkursiteate kohta, kuid edaspidi on võimalik lisada täiendavat infot ametikoha või töötingimuste kohta.

Punktiga 2 sätestatakse rektorikandidaadi valimine valimiskogu poolt. Seni sätestas määrus, et valimiskogu valis rektori, kuid kuna töölepingu sõlmimine on ministri pädevuses, siis ei ole

korrektne sätestada, et rektori valib valismiskogu. Tegemist on rektorikandidaadiga, kelle valimiskogu valib ja esitab ministrile tingimuste kokkuleppimiseks ja töölepingu sõlmimiseks .

Punktiga 3 täiendatakse määruse peatükki 3 paragrahviga 91, lisades rakenduskõrgkooli rektori valimise korda rektorikandidaatide tutvustamise protseduuri. Lõikes 1 sätestatakse, et

valimiskomisjon informeerib rakenduskõrgkooli, edastades nimekirja eelhinnatud kandidaatidest, kes vastavad konkursiteates ning seadustes esitatud nõuetele. Kehtiva määruse

kohaselt valimiskogu ega valimiskomisjon rektorikandidaatide nimesid ei avalikusta. Muudatuse tulemusena ei saa teatavaks vaid nende kandidaatide nimed, kes konkursil ja seadustes nimetatud tingimustele ei vasta ning keda valimiskomisjon seetõttu valimiskogule

edasiseks kaalumiseks ei edastata.

Lõikega 2 sätestatakse, et rakenduskõrgkool korraldab rektorikandidaatide info saamisest 30 kalendripäeva jooksul vähemalt ühe valimisürituse või -debati, mille käigus on rektorikandidaatidel võrdsed võimalused oma seisukohtade ja visiooni tutvustamiseks

kõrgkooli liikmeskonnale, sh kõrgkooli nõukogule ja nõunike kogule. Selle käigus tekib ka valimiskogu liikmetel parem ülevaade kandidaadi isikuomadustest , sh avaliku esinemise

oskustest. Sellega muudetakse rakenduskõrgkooli rektori valimised sarnasemaks avalik- õiguslike ülikoolide rektorite valimise protseduuriga.

Eelnõu punktiga 4 asendatakse määruses läbivalt sõna „rektori“ sõnaga „rektorikandidaadi“. Valimiskogu pädevuses on rektorikandidaatide hindamine ja valimine. Seega on korrektne määruses nimetada, et tegemist on alles rektorikandidaatidega, mitte rektoriga.

Eelnõu punktidega 5 ja 9 täpsustatakse valimiskogu ülesandeid, milleks on kandidaatide

hindamine ja nende pingereastamine. Riigi rakenduskõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus ning töölepingu rektoriga sõlmib haridus- ja teadusminister. Rakenduskõrgkooli valimiskogu jätkab senisel viisil oma tegevust, kuid

valimiskogu otsust ei nimetata edaspidi mitte rektori, vaid rektorikandidaatide valimiseks. Valimiskogu ülesandeks on hinnata esitatud kandidaate ning salajase hääletuse teel

pingereastada kandidaadid, kes esitatakse ministrile rektori töökoha täitmiseks. Ministrile esitatakse kuni 3 enim hääli saanud kandidaati. Ka varasemalt oli määruses välja toodud võimalus, et töölepingu sõlmimine enim hääli saanud kandidaadiga ebaõnnestub, misjärel oli

valimiskogul ülesanne uuesti kokku tulla. Edaspidi see vajadus puudub.

Punkti 6 muudatusega tunnistatakse kehtetuks määruse § 13 lg 5 teine lause. Teise vooru korraldamisel koostatakse pingerida sarnaselt esimesele voorule ning esitatakse enim hääli saanud kandidaat ministril. Seega ei ole korrektne väita, et valituks osutub enim hääli saanud

kandidaat.

Punktis 7 täpsustatakse, et tegemist on rektorikandidaatidega analoogselt punkti 3 muudatustega, kes märgitakse valimistulemustele.

Punktidega 8 ja 12 jäetakse info andmise õigus üksnes Haridus- ja Teadusministeeriumile kui kooli pidajale, tulenevalt asjaolust, et lõpliku otsus rektori osas selgub kui valdkonna eest

vastutav minister on rektorikandidaadiga läbi rääkinud ning töölepingu sõlminud ning valimiskogu roll on hinnata kandidaate, mitte valida rektor. Seega ei ole põhjendatud, et valimiskogu otsusest teavitatakse eelnevalt enne lõpliku otsuse tegemist kandidaate või

avalikkust.

Punktiga 10 täpsustatakse, millisel juhul ei sõlmita kandidaadiga töölepingut. Hetkel kehtiva määruse kohaselt on 3 alust, kui ei ole võimalik töölepingut kandidaadiga sõlmida. Hetkel kehtiva punkti 3 kohaselt ei sõlmita töölepingut, kui osapooled ei saavuta töölepingu

tingimustes kokkulepet. Siiski on võimalikud olukorrad, kus vaidlus ei ole niivõrd töölepingu tingimustes, kui erinevates seisukohtades riigi rakenduskõrgkooli juhtimisküsimustes või

eesmärkides. Selleks, et oleks tagatud parim koostöö riigikooli omaniku ehk minsteeriumi ja kooli juhi vahel, tuleb läbirääkimiste ja arutelude käigus leida ühtne lähenemine ja arusaam. Selle tõttu ei pruugi alati olla võimalik töölepingu sõlmimine kandidaadiga, kellega küll leitakse

ühine seisukoht töölepingu tingimustes, kuid mitte juhtimise põhimõtetes.

Punktiga 11 võetakse konkurssi luhtunuks lugemise alustest välja olukord, kus ükski kandidaat ei kogu nõutavat häälteenamust. Kuna valimiskogu ülesandeks on hinnata kandidaate ning pingereastada nad, siis ei saa öelda, et konkurss on luhtunud kui keegi ei saa piisaval arvul hääli.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatusega muutub rakenduskõrgkooli rektori valimise korraldus kõrgkooli liikmeskonnale läbipaistvamaks. Sarnaselt avalik-õigusliku ülikooli rektori valimise korrale, saab rektorikandidaat tutvustada oma visiooni ning nii üliõpilased kui kõrgkooli akadeemiline

pere küsida küsimusi. Kandidaatide avalikustamine annab võimaluse kõrgkooli esindajatel oma valikute kooskõlastamiseks.

Valimiskogu roll on eelkõige rektorikandidaatide hindamises ning parimate kandidaatide pingereastamises, otsuse rektori valiku osas teeb lõplikult minister. Sellisena tagatakse parim

koostöö kooli omaniku ehk riigi ja kooli juhi vahel.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne olulisi lisakulusid. Määruse rakendamisel lisandub rakenduskõrgkoolile kohustus korraldada rektorikandidaatide kohtumine kõrgkooli akadeemilise pere ja üliõpilaskonnaga.

6. Määruse jõustumine

Määruse jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule ja Eesti Üliõpilaskondade Liidule.

Margus Haidak kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja