„Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused

MINISTRI KÄSKKIRI

30.09.2024 nr 62

Toetuse andmise tingimused „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kinnitan toetuse andmise tingimused „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ koos

lisadega (lisatud). 2. Rakendan käskkirja alates 01.01.2024. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ seletuskiri

I Sissejuhatus Erihoolekandeasutuste reorganiseerimisega alustati Eestis juba 2006. aastal. Eesmärk on olnud tagada psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning kvaliteetsed ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad erihoolekandeteenused. Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) käskkirja raames jätkatakse selle protsessiga ja reorganiseeritakse praegusest ligikaudu 600 institutsionaalsest teenusekohast rohkem kui pooled. Uued teenuseüksused luuakse linnalisse keskkonda, kus on kättesaadavad nii avalikud teenused kui ka tagatud ligipääs õppimis- või töötamisvõimalustele. Käesolev TAT viiakse ellu projektidena. Projekti „AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine“ elluviija on AS Hoolekandeteenused, projekti „SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenusekohtade reorganiseerimine“ elluviija on SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, projekti „AS-i Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine“ elluviija on AS Koeru Hooldekeskus, projekti „MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine“ elluviija on MTÜ Valgamaa Tugikeskus, projekti „MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine“ elluviija on MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus ja projekti „Teenusekohtade reorganiseerimine Tallinna Linnavalitsuse poolt“ elluviija on Tallinna Linnavalitsus. Projektide eelarve kokku on 29 700 000,00 eurot, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) toetus 20 790 000,00 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 4 752 000,00 eurot ja elluviijate abikõlblik omafinantseering 4 158 000,00 eurot. Käesoleva TAT raames elluviidavad projektid panustavad meetme 21.4.1.1 tegevuste eesmärkide elluviimisesse. Meetme 21.4.1.1 kogumaksumus on 87 000 000,00 eurot, millest ERFi toetus on 60 900 000,00 eurot, riiklik kaasfinantseering 17 400 000,00 eurot ja toetuse saajate omafinantseering 8 700 000,00 eurot. Lisaks käesolevale TAT-le planeeritakse meetmest järgmisi tegevusi: 1) kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine (teenusemajad), ERFi toetuse summa 17 757 637 eurot (TAT määrus kinnitati 01.09.2023, taotlusvoor lõppes 06.05.2024; 29.07.2024 seisuga on projektide rahastamisotsused tehtud, kasutamata jäänud ERFi toetus on 505 212 eurot); 2) innovaatiliste lahenduste väljatöötamine elu- ja teenusekohtade kohandamiseks, ERFi toetuse summa 13 737 151,00 eurot (planeerimisel); 3) sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused, ERFi toetuse summa 8 000 000,00 eurot (TAT käskkiri kinnitatud 12.06.2023, projekt elluviimisel). Võrreldes meetme 21.4.1.1 Euroopa Liidu toetuse eelarvega on erinevus käesolevas TAT-s 110 000 eurot ja kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamise TAT-s 505 212 eurot. Vahendeid kasutatakse hiljem kallinemiste katteks või suunatakse taotlusvoorudesse. TAT on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna projektijuht Toomas Jõgeva (tel 505 4323, [email protected]) ja välisvahendite osakonna nõunik Pille Lumi (tel 5918 1391, [email protected]). TAT käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (tel 5915 1801, [email protected]). TAT käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274, [email protected]). Toetatavad projektid ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2

II Käskkirja sisu ERFi vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mille koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib rakendusasutus rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TAT ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab meetme ja projektide eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, sihtrühma, tulemusi, seost Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja heaolu arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad projektid ja projektide eesmärk“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „Projektide muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT eesmärgid ja seosed Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega. Samuti on välja toodud TAT seosed rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise ja TERE-programmiga. Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ toob välja, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ning puudega inimeste arv kasvab, mistõttu on vaja parandada elukeskkonna ligipääsetavust, leida uusi lahendusi ja ajakohastada Eestis hoolekandesüsteemi. Lisaks tuuakse välja, et võimalus osaleda kultuurielus parandab elukvaliteeti, muudab elukeskkonna väärtuslikumaks ja toetab kogukondlikku tegevust. Erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus luuakse uued teenuseüksused piirkondadesse, kus teenusesaajatele on tagatud paremad õppimis- või töötamistingimused ning ka võimalus osaleda kultuuri- ja kogukonnaelus. Uued teenuseüksused luuakse linnalisse piirkonda. Inimeste teenuseüksusesse paigutamisel võetakse arvesse koduläheduse printsiipi, mis omakorda tagab selle, et perekondlikud suhted ei katke ning teenusesaaja saab teenust võimalikult oma elukoha lähedal. Projektide elluviimisega panustatakse „Eesti 2035” peasihtidesse „Ühiskond” ja „Inimene” ning alasihti „Hooliv ühiskond“, samuti toetatakse ligipääsetavuse edendamist ja võrdsete võimaluste loomist. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust edendaval moel hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” tegevuskava mõõdikutega: püsiva suhtelise vaesuse määr, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, ligipääsetavuse näitaja ning elamute ja mitteelamute energiatarve. Projektide vajalikkuse põhjendus

3

Heaolu arengukavas 2023–2030 tuuakse välja, et rahvastiku vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemisega samal ajal toimuv sotsiaalsüsteemilt tuge vajavate inimeste arvu suurenemine nõuab lahendusi, kuidas rahuldada majanduslikke ja tööturu vajadusi, tagada sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus ning toetada inimese heaolu järjepidevat kasvu. Järkjärguline deinstitutsionaliseerimine võeti eesmärgiks riiklike erihoolekandeasutuste ja -teenuste reorganiseerimise kavaga1 juba 2006. aastal. Perioodil 2007–2013 suleti ja reorganiseeriti ERFi vahendite toel neljas vanas mõisahoones asuvad asutused ning kahest mõisast viidi välja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamine. Loodi 550 kvaliteetset teenusekohta peremajades. Perioodil 2014–2020 reorganiseeriti ERFi kaasabil 1145 teenusekohta. Aastaks 2024 on Eestis suletud 14 institutsionaalset erihooldekodu ja nendes teenuseid saanud inimesed on asunud elama kogukondade keskele loodud perelaadsetesse majapidamistesse. Reorganiseerimise protsess on kestnud ERFi toel ligikaudu 15 aastat. Suurimates suletud erihooldekodudes (Sõmera ja Võisiku) elas koos vastavalt 370 ja 307 teenusesaajat. Eesti jätkab erihoolekandeasutuste reorganiseerimise protsessiga ka Euroopa Liidu rahastusperioodil 2021–2027, mille toetamiseks on planeeritud ERFi ja riigieelarve vahendeid kokku 29 857 142,86 eurot. See võimaldab jätkata suuremate kui 30 kohaga ööpäevaringsete erihoolekande teenuseüksuste reorganiseerimisega. Selliseid erihooldekodusid on 2024. aastaks jäänud kümme ning kokku on neis tegevuslubade alusel 607 ööpäevaringset teenusekohta (sisaldab ka MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus 13 kogukonnas elamise teenuse kohta, kuna ka need tuleb reorganiseerida). TAT raames reorganiseeritakse 324 teenusekohta valitud teenuseüksustes, sest üle Eesti on vajalik tagada kaasaegsete teenusekohtade olemasolu ööpäevaringse teenuse saajatele. Seega keskendutakse käesoleva reorganiseerimise käigus ööpäevaringset erihooldusteenust saavate inimeste elutingimuste parandamisele, võttes seejuures arvesse deinstitutsionaliseerimise, avalike teenuste kättesaadavuse, kliimaeesmärkide jt põhimõtete tagamist. Reorganiseeritavate teenuseüksuste valik lähtus institutsionaalsuse kriteeriumist ehk tegu on üle 30-kohaliste ööpäevaringsete erihoolekande teenuseüksustega. Konkreetsete projektide valikul lähtuti teenuseosutajate valmidusest ja võimekusest reorganiseerida teenusekohad ettenähtud nõuetest tulenevalt, sealhulgas teenusekohtade rajamine uude asukohta, võttes arvesse ka ERFi sekkumiseks planeeritud eelarvet ja võimekust katta projekti omaosalus. Reorganiseeritavad teenusekohad ei vasta deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele: - teenusekohtade asukoht ei ole teenusevajajate elukoha lähedal, mistõttu on teenusevajajad

olnud sunnitud neile vajaliku toetuse saamiseks kolima oma elukohast, harjumuspärasest ümbruskonnast ja lähedastest kaugele;

- olemasolevates asukohtades ei ole tagatud inimeste integreerumine ümbritseva kogukonnaga; - osa reorganiseeritavatest teenusekohtadest asub samas hoones eakatele mõeldud

üldhooldusteenuse kohtadega, mis ei aita kaasa psüühikahäirega inimeste iseseisvuse säilimisele ega suurenemisele;

- teenusekohad asuvad hoonetes, kus saab teenust üle 30 inimese, sageli mitmekesi ühes toas, mis ei taga perelaadset elukeskkonda ega piisavat privaatsust;

- teenusekohad asuvad hoonetes, mis ei vasta kaasaegsete elutingimuste nõuetele. Teenuseüksus on iseseisev ja eraldi majapidamisega ühes või mitmes hoones tegutsev ööpäevaringse majutusega teenusekohtade kogum. Loodav teenuseüksus võib koosneda:

1 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/riiklike_erihoolekandeasutuste_ja_-

teenuste_reorganiseerimise_kava.pdf.

4

- korter- ja ridaelamute puhul kuni 30 teenusekohast, mis on jaotatud kuni kuueliikmelisteks peresarnasteks ja vajaduspõhisteks rühmadeks;

- peremajade (hoonete kasutamise otstarbest lähtuvalt on tegu üksikelamutega) puhul kuni 36 teenusekohast, mis on jaotatud kuni kuueliikmelisteks peresarnasteks ja vajaduspõhisteks rühmadeks, mis võivad asuda kahekaupa samas hoones.

Valdav osa teenusekohtadest rajatakse kortermajadena. Erandiks on Narva-Jõesuu, kuhu on kavas rajada peremajad, samuti Valga ja võimalik, et ka Võru, kus on kavas jätta kasutusele ka olemasolev, rekonstrueeritav hoone. Projektide elluviimise järel jääb Eestis reorganiseerimata veel alla 300 institutsionaalse teenusekoha. Projekt nr 1: AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine Projekti elluviimisega viiakse lõpuni AS-i Hoolekandeteenused institutsionaalsete teenuseüksuste reorganiseerimine, millega alustati juba ligi 14 aastat tagasi. Reorganiseeritavates teenuseüksustes on suurim osakaal samast regioonist pärinevatel inimestel, seega rajatakse ka uued teenusekohad samasse maakonda. Vääna-Viti teenuseüksuse kohad liiguvad Tallinna, kus on suurim teenusekohtade puudus Eestis, ja Sillamäe kohad Ida-Virumaa kahte suurimasse linna – Narva ja Kohtla-Järvele. Kokku on Vääna-Viti Kodus ja Sillamäe Kodus 80 teenusekohta, sealhulgas 30 kohta Vääna-Viti Kodus ja 50 kohta Sillamäe Kodus, millest 72 teenusekohta reorganiseerib AS Hoolekandeteenused ja 8 teenusekohta Tallinna Linnavalitsus (projekti nr 6 raames). Reorganiseerimise tõttu suletakse suured institutsionaalsed teenuseüksused ning võimaldatakse inimestele peresarnased elamistingimused linnalises piirkonnas, mis toetavad nende õppimist ja töötamist ning võimalust tunda ja teostada ennast kogukonna liikmena. Projekti sihtrühmaks on AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodus ja Sillamäe Kodus ööpäevaringset erihooldusteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ja teised erihooldusteenust vajavad inimesed (nt isikud, kes liiguvad teenust saama teistest erihoolekandeasutustest). Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenusekohtade reorganiseerimine Projekt võimaldab SA Narva-Jõesuu Hooldekodu suurest hoonest, kus peamiselt osutatakse üldhooldusteenust, välja viia erihoolekande teenusekohad. Sellega tagatakse erihoolekande teenuseüksuse eraldamine institutsionaalsest teenuseüksusest. Teenuseosutaja rajab uue teenuseüksuse samasse linna, kuna tegu on ainsa erihoolekannet pakkuva teenuseosutajaga Narva-Jõesuus ning see võimaldab ära kasutada teenuseosutaja valdkondliku kompetentsi ja tööjõu. Projekti raames rajatakse kolm uut 12-kohalist peremaja, mis on jaotatud kuni kuueliikmelisteks peresarnasteks ja vajaduspõhisteks rühmadeks, mis võivad asuda kahekaupa samas hoones. Reorganiseeritavaid teenusekohti on kokku 40 ning nendest 36 reorganiseerib SA Narva-Jõesuu Hooldekodu ja 4 Tallinna Linnavalitsus (projekti nr 6 raames). Projekti sihtrühmaks on SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ja teised erihoolekandeteenust vajavad isikud (nt isikud, kes liiguvad teenust saama teistest erihoolekandeasutustest). Projekt nr 3: AS-i Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine Projekt on osa AS-i Koeru Hooldekeskus Koerus asuva teenuseüksuse reorganiseerimisest, mille käigus suletakse seal erihoolekande teenusekohad ja rajatakse uued kohad Paidesse ja Tallinna.

5

Paidesse on kavas rajada üks 24-kohaline ööpäevaringse erihooldusteenuse üksus, mis võimaldab kasutada teenuseosutaja valdkondlikku kompetentsi olemasoleva tööjõuga ja pakkuda teenusekohti samast regioonist pärinevatele, praegu teenust saavatele inimestele. Reorganiseeritavaid teenusekohti on kokku 89 ning nendest 24 reorganiseerib AS Koeru Hooldekeskus ja 65 Tallinna Linnavalitsus (projekti nr 6 raames). Projekti sihtrühmaks on AS-i Koeru Hooldekeskus Koeru teenuseüksuses ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ja teised erihoolekandeteenust vajavad isikud (nt isikud, kes liiguvad teenust saama teistest erihoolekandeasutustest). Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine Projektiga rekonstrueeritakse MTÜ Valgamaa Tugikeskuse olemasolev hoone, vähendades seal teenusekohti ligikaudu kaks korda, ning luuakse peresarnased teenuseüksused ja rajatakse uus teenuseüksus Valga linna. See võimaldab oluliselt parandada äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele pakutava ööpäevaringse erihooldusteenuse tingimusi ja seeläbi ka kvaliteeti. Ühtlasi saab seeläbi jätkuvalt kasutada teenuseosutaja ja tema töötajate ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise kompetentsi. Reorganiseeritavaid teenusekohti on 47, lisaks luuakse juurde üks uus koht, suurendades teenusekohti 48ni. Lisanduvat ühte teenusekohta arvestatakse TAT kui terviku raames suletavate ja rajatavate kohtade arvestuses, tagamaks nende tasakaal, st lisanduv üks koht võetakse teiste TAT raames elluviidavate projektide suletavate teenusekohtade arvelt. Projekti sihtrühmaks on MTÜ Valgamaa Tugikeskuses Pargi tn 12 erihoolekandeteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ja teised erihoolekandeteenust vajavad isikud (nt isikud, kes liiguvad teenust saama teistest erihoolekandeasutustest). Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus on üks kahest teenuseosutajast Eestis, kes osutab ööpäevaringset erihoolekandeteenust ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimesele. Teenuse eripäraks on see, et selle puhul on oluline haigla lähedus. Elluviija puhul on selleks AS Lõuna-Eesti Haigla ja teiseks ebastabiilse remissiooniga inimesele osutatava ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutajaks Eestis on SA Viljandi Haigla. Reorganiseerimise tulemusena jäävad teenusekohad samasse piirkonda, haigla lähedusse ning saab ära kasutada töötajate kompetentsi spetsiifilise teenuse osutamisel. Ühtlasi reorganiseeritakse MTÜ-s Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus osutatavate ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kogukonnas elamise teenuse kohad, rajades teenuseüksuse(d) Võru linna. Projekti elluviija hinnangul on töökorraldusest lähtuv teenusekohtade efektiivne jaotus 20 ööpäevaringse erihooldusteenuse ja 10 kogukonnas elamise teenuse kohta, mistõttu väheneb kogukonnas elamise teenuse kohtade arv kolme võrra ja nende asemel rajab Tallinna linn vastava arvu ööpäevaringse erihooldusteenuse kohti. Siinkohal on arvestatud, et ööpäevaringse erihooldusteenuse koha järjekorras on Eestis ligikaudu kaks korda rohkem inimesi kui kogukonnas elamise teenuse järjekorras. Reorganiseeritavaid teenusekohti on kokku 65 ning nendest 60 reorganiseerib MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus ja viis teenusekohta Tallinna Linnavalitsus (projekti nr 6 raames). Projekti sihtrühmaks on MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus Meegomäe üksuses ööpäevaringset erihooldusteenust (sh teenust ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimesele) ja kogukonnas elamise teenust saavad inimesed ja teised erihoolekandeteenust vajavad isikud (nt isikud, kes liiguvad teenust saama teistest erihoolekandeasutustest). Projekt nr 6: Teenusekohtade reorganiseerimine Tallinna Linnavalitsuse poolt

6

Tallinnas ja Harjumaal on elanike suhtarvu kohaselt ülekaalukalt kõige vähem ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohti ja ka teenuse järjekorras olijatest moodustavad sellest piirkonnast pärinevad inimesed suurima osa. Selle projektiga rajatakse Tallinna 84 uut teenusekohta (72 ööpäevaringse erihooldusteenuse ja 12 äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele pakutava ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta), millega suurendatakse vastava teenuse pakkumist Tallinnas peaaegu kaks korda. See ühtib erihoolekande reorganiseerimise ühe eesmärgiga osutada võimaluse korral teenust kodulähedases piirkonnas. Projekti sihtrühmaks on reorganiseeritavates teenuseüksustes ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed, kuid samuti teised erihoolekandeteenust saavad Tallinna elanikud või Tallinna linna eestkostel olevad isikud, kes liiguvad Tallinna rajatavatesse teenuseüksustesse. Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärk“ Punktis 2 kirjeldatakse projektide kaupa TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamist, sealhulgas puutumust riigiabi andmisega. Projekti juures tuuakse välja sihtrühm ja projekti abikõlblikkuse periood. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. TAT raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud tegevusi. Nimetatud määruse artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse. Näiteks, kui on kavas uuendada küttesüsteemi, ei saa energiaallikaks olla fossiilsed kütused, mistõttu ei ole näiteks maagaasil toimivad lahendused abikõlblikud. Võrguelektri kasutamine on lubatud, kuna riiklikult on võetud eesmärk aastaks 2030 minna üle taastuvenergiale. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega puudub täiendavate nõuete kehtestamise vajadus. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Toetuse kaasabil rajatava taristu eeldatav kestus on vähemalt viis aastat, seega peab olema tagatud taristuinvesteeringute kliimakindlus, millest tulenevalt peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ) hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kliimakindluse tagamise dokumentatsiooni (vt täpsemalt punkt 6 selgitusi). Riigi Tugiteenuste Keskus on välja töötanud kliimakindluse hindamise juhendi2, mis tugineb Euroopa Komisjoni välja antud teatisel nr 2021/C 373/013, millega kehtestatakse taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021– 2027, et tagada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete integreeritus toetatavates projektides. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlemise süsteemid, muud materiaalsed varad. Taristu hõlmab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist.

2 Keskkonnanõuded | Riigi Tugiteenuste keskus (rtk.ee). 3 Euroopa Liidu C 373/2021 (europa.eu).

7

Kuna tegemist on kinnisvaraarendusega (Euroopa Investeerimispanga juhendist täpsustavalt: haiglad, koolid, sotsiaalsed majad), ei ole CO2 jalajälje hindamine nõutud ja ei ole vaja esitada kliimaneutraalsuse hindamise dokumentatsiooni. Küll aga on vaja esitada kliimamuutustele vastupanuvõime kontrollimise dokumentatsioon vastavalt Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise juhendile (Euroopa Komisjoni teatis nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92)) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel avaldatavale juhendile, mis sisaldab ja selgitab Eesti kontekstis vajalikku teavet kliimakindluse hindamiseks. Taristu planeerimisel on oluline lähtuda kestliku arengu ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ning juurutada elukaarepõhist mõtlemist4. TAT eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- või töötamistingimused. Toetatakse teenusekohtade reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta, ja uute taristute loomist. Projekt nr 1: AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine Projekti eesmärk on lõpetada institutsionaalse erihoolekandeteenuse pakkumine ja luua uued peresarnased teenuseüksused linnalisse piirkonda, kus teenusesaajad saavad osa võtta kogukonna tegevustest ja tunda end kogukonna liikmena. Kogukonda kuuluvus, kultuurilised tegevused ja üleüldine aktiivne eluviis on arendav ja oluline osa täisväärtuslikust elust. Selleks, et uued teenuseüksused luua, ehitatakse Tallinna Kaluri tn 11, Kohtla-Järve Vahtra tn 18 ja Narva linna Madise tn 20 kinnistutele uued hooned. Projekti ehitustegevus lõppeb 31.12.2027, mil peaks valmima teenuseüksus Narvas, aga projekti abikõlblikkuse periood lõppeb 31.03.2028. Kolm kuud projekti lõpus on kavandatud aruannete jm dokumentatsiooni vormistamiseks ja esitamiseks. TAT punktis 2.1.2 on välja toodud projekti elluviimiseks tehtavad peamised suuremad tegevused. Tegevuste abikõlblikkuse hindamisel tuleb lähtuda TAT punktist 5. Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenusekohtade reorganiseerimine SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu osutatakse lisaks erihoolekandeteenusele samas majas ka üldhooldusteenust. Reorganiseerimise eesmärk lisaks sellele, et integreerida teenusesaajaid kogukonda, on luua uus eraldiseisev teenuseüksus, kus osutatakse peresarnases keskkonnas ainult ööpäevaringset erihooldusteenust. Selleks, et projekt ellu viia, on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium toetanud teenuseüksuse rajamist Narva-Jõesuus asuvale Kadaka kinnistule ja selleks vajaliku kinnistu osa üleandmist Sotsiaalministeeriumile. Narva-Jõesuu Kadaka kinnistule ehitatakse uus hoone. Enne maa üleandmist Sotsiaalministeeriumile tuleb muuta kehtivat detailplaneeringut, tunnistades see osaliselt kehtetuks, ja algatada seejärel uus detailplaneering. Uue detailplaneeringu kehtestamise järel saab väljastada projekteerimistingimused ning viia lõpuni maa omandamise toimingud.

Paralleelselt eeltooduga tegeletakse projekteerimisega, et alustada võimalikult kiiresti ehitustöödega. TAT punktis 2.2.2 on välja toodud projekti elluviimiseks tehtavad peamised suuremad tegevused. Tegevuste abikõlblikkuse hindamisel tuleb lähtuda TAT punktist 5.

4 Rohepöörde tegevusplaan | Eesti Vabariigi Valitsus, vt rohepöörde tegevusplaani 2023–2025 4. peatükki.

8

Projekt nr 3: AS-i Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine Projekti eesmärk on reorganiseerida 89 teenusekohta, millest 24 reorganiseerib AS Koeru Hooldekeskus ja 65 kohta Tallinna Linnavalitsus (projekti nr 6 raames). Reorganiseerimine on vajalik, et lõpetad institutsionaalne teenuse osutamine ning pakkuda klientidele võimalikult peresarnast keskkonda nende elukoha lähedal ja kogukonda integreerimist. Eespool nimetatu tõttu reorganiseerib osad kohad Tallinna Linnavalitsus, sest paljud teenusesaajad on just sealt pärit. Teenusekohtade loomine inimeste elukoha lähedale võimaldab paremini korraldada teenusesaajate eestkostet ning teeb reeglina lihtsamaks ka inimeste külastamise nende lähedaste poolt. Samas jääb teenusesaajatel kehtivate õigusaktide kohaselt võimalus valida teenuse saamise kohaks ka mõni teine, elukohast eemal olev teenuseosutaja. Projekti elluviimiseks on teenuseüksuse asukohana välja pakutud maaüksuse puhul kavas esmalt hinnata selle sobivust füüsilise asukohana. Kui asukoht on sobiv, korraldatakse maaüksuse üleandmine, seejärel projekteerimine ja uue hoone ehitamine. Paide linn on AS-i Koeru Hooldekeskus üheks aktsionäriks ja huvitatud osapooleks. TAT punktis 2.3.2 on välja toodud projekti elluviimiseks tehtavad peamised suuremad tegevused. Tegevuste abikõlblikkuse hindamisel tuleb lähtuda TAT punktist 5. Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine Projekti eesmärk on lõpetada institutsionaalse teenuse osutamine ja luua väiksemad peresarnased teenuseüksused linnalisse piirkonda, et aidata kaasa teenusesaajate integreerumisele kogukonda. Selleks reorganiseeritakse olemasolev hoone ja ehitatakse uus hoone Valga linna. Uue teenuseüksuse täpne aadress on veel selgumisel. Olemasolev hoone on sanitaarselt heas seisukorras. Sellest hoolimata ei ole piki hoonet kulgeva kitsa koridoriga ühiselamu tüüpi teenuseüksus sobiv keskkond kaasaegseks kliendipõhiseks teenuseosutamiseks. Seetõttu ehitatakse see ringi selliselt, et seal saaks osutada teenust perepõhisena. Olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks on koostatud esialgne eskiisprojekt. Teenuseosutaja on arvestanud vajadusega osutada paralleelselt hoone rekonstrueerimistöödega majas erihoolekandeteenust ja seda elanikke minimaalselt häirival viisil. Uue hoone ehitamisel on esialgu kavas kasutada AS-i Hoolekandeteenused välja töötatud kahekorruselise nelja korteriga kortermaja kontseptsiooni, kuid välistatud ei ole ka unikaalse hoone projekteerimine. Ehitustööd tehakse kolmes etapis. Esimeses etapis ehitatakse ja sisustatakse uus hoone 24 elanikule. Teise ja kolmanda etapi moodustab olemasoleva hoone rekonstrueerimine, sest neid töid tehakse töötava asutuse tingimustes. Ehitustööd tehakse hoone tiibade kaupa. Projekti ehitustegevus lõppeb 31.12.2027, aga projekti abikõlblikkuse periood lõppeb 31.03.2028. Kolm kuud projekti lõpus on kavandatud aruannete jm dokumentatsiooni vormistamiseks ja esitamiseks. TAT punktis 2.4.2 on välja toodud projekti elluviimiseks tehtavad peamised suuremad tegevused. Tegevuste abikõlblikkuse hindamisel tuleb lähtuda TAT punktist 5. Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine

9

Projekti eesmärk on lõpetada institutsionaalse teenuse pakkumine ja luua uued peresarnased teenuseüksused linnalisse keskkonda, kus teenusesaajad saaksid integreeruda kogukonda. Projekti elluviimiseks selgitab toetuse saaja esmase tegevusena, milline tegevusplaan on kõige mõistlikum teenusekohtade reorganiseerimiseks. Peamine otsustamise koht on olemasoleva hoone kasutamise otstarbekus. Olenemata tehtavast valikust on toetuse saaja arvestanud, et toetuse suurus on fikseeritud ja ei suurene. Võru linna rajatava teenuseüksuse puhul on kinnistu valiku üheks kriteeriumiks ehitusõiguse saamine ilma detailplaneeringu kehtestamise või muutmise vajaduseta. Samas tuleb arvestada ka olemasolevate võimalustega. Tehtavast valikust oleneb ka projekti kestus. Kui olemasolev hoone jääb kasutusse, on projekti kestus pikem, kuna töid tuleb teha hoones, kus samal ajal osutatakse erihoolekandeteenust. Projekti ehitustegevus lõppeb 31.12.2027, aga projekti abikõlblikkuse periood lõppeb 31.03.2028. Kolm kuud projekti lõpus on kavandatud aruannete jm dokumentatsiooni vormistamiseks ja esitamiseks. TAT punktis 2.5.2 on välja toodud projekti elluviimiseks tehtavad peamised suuremad tegevused. Tegevuste abikõlblikkuse hindamisel tuleb lähtuda TAT punktist 5. Projekt nr 6: Teenusekohtade reorganiseerimine Tallinna Linnavalitsuse poolt Projekti eesmärk on lõpetada institutsionaalse teenuse pakkumine ning pakkuda inimestele teenust peresarnases ja linnalises keskkonnas nende elukoha lähedal. Praegu saavad paljud Tallinna elanikud teenust teistes maakondades. Projekti elluviimine võimaldaks neil saada teenust elukoha lähedal. Teenusekohtade rajamine linnalisse keskkonda võimaldab pakkuda erivajadusega inimestele kõiki vajalikke avalikke teenuseid ja suurt valikuvõimalust oma elukorralduseks (sh töötamise kaudu). Uutes teenuseüksustes luuakse võimalikult tavapärased elutingimused, mis tagavad privaatsuse ja piisava personaalse tähelepanu. Tallinna Linnavalitsus on rajamas mitmeid teenuseüksuseid ja selgitab esmalt välja, milliste variantidega edasi liikuda. Kuna tuleb kaasata ka kogukond, tuleb olla valmis olukorraks, kus kõikjal ei olda nõus erihoolekande teenuseüksuse lisandumisega vastavasse piirkonda ning tuleb projektiplaani muuta. Seetõttu pole esialgu võimalik täpselt prognoosida projekti ajakava ja teenusekohtade eeldatavat valmimisaega. Reorganiseerimise järel toimuva teenusesaajate ümberpaiknemise käigus lähtutakse alljärgnevast:

 Arvestades eesmärgiga osutada teenust elukoha lähedal, pakutakse võimalust saada Tallinna rajatavates üksustes teenust isikutele, kes on pärit Tallinnast või on Tallinna linna eestkostel. See puudutab eelkõige reorganiseeritavates erihoolekandeasutustes asuvaid inimesi, kuid ka AS-i Hoolekandeteenused teenuseüksustes paiknevaid inimesi.

 Uue teenusekoha valik toimub teenuseosutaja, teenust saava isiku või tema eestkostja ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös.

 Suletavate ja rajatavate teenusekohtade vahelist liikumist käsitletakse reorganiseerimisprojekti kui terviku vaates, kaasates sellesse vajaduse korral AS-i Hoolekandeteenused.

Kui reorganiseerimise käigus on võimalik reorganiseerimiseks ette nähtud rahaliste vahendite ökonoomse kasutamisega reorganiseerida täiendavalt ööpäevaringse erihooldusteenuse kohti, sõlmivad osapooled suletavate kohtade suhtes eraldiseisva kokkuleppe, mis on aluseks käesolevate tegevuste täiendamiseks.

Vastavalt teenusekohtade valmimisele, kuid hiljemalt 01.01.2030 pakub Sotsiaalkindlustusamet käesoleva projekti raames Tallinna rajatavatesse teenuseüksutesse kohti vaid isikutele, kelle

10

elukohaks on Tallinna linn või kes on Tallinna linna eestkostel. Erandiks on olukord, kus teenuste järjekorras puuduvad vastavad isikud, kes sooviksid saada teenusekohta Tallinna. TAT punktis 2.6.2 on välja toodud projekti elluviimiseks tehtavad peamised suuremad tegevused. Tegevuste abikõlblikkuse hindamisel tuleb lähtuda TAT punktist 5. Punkt 2.7 „Riigiabi“ TAT-s on projektide elluviijateks AS Hoolekandeteenused, SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, AS Koeru Hooldekeskus, MTÜ Valgamaa Tugikeskus, MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus ja Tallinna Linnavalitsus. Analüüsitava tegevuse tingimuste väljatöötamisel ja rakendamisel tuleb muu hulgas silmas pidada riigiabi reegleid. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud juba Euroopa Liidu aluslepingute tasemel. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 kohaselt on siseturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi (sh riigisisesed haldusüksused) ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Kuna riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõige 1 ei anna, tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

 abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

 abimeetmel on valikuline iseloom, st see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;

 abimeede annab eelise abi saajale;

 abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Oluliseks aspektiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab, et riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet ning lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Käesoleva TAT-ga muudetakse paremaks psüühilise erivajadusega inimeste elamis-, töötamis- ja õppimisvõimalused. Lisaks võimaldatakse inimestel saada teenust kodu lähedal ja peresarnases keskkonnas. Eesti riik on juba alates aastast 2006 liikunud deinstitutsionaliseerimise suunas ja käesoleva TAT projektide raames reorganiseeritakse teenuseüksused, kus inimesed ei paikne peresarnases keskkonnas ja teenuseüksuses on rohkem kui 30 teenusekohta. 2015. aastal esitas Sotsiaalministeerium erihoolekande meetme tegevuse kohta Euroopa Komisjonile eel-teatise (18.12.2015 case SA.43968(2015/PN) – Reorganization of special welfare institutions), mille kohaselt ei mõjuta antav toetus liikmesriikidevahelist kaubandust ega konkurentsi ning tegevusel on üksnes kohalik mõju. Komisjon andis tagasiside, et on Eesti seisukohaga nõus. Sotsiaalabi, sealhulgas erihoolekandeteenuseid on õigus saada Eesti alalisel elanikul või Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elaval välismaalasel. Vältimatut abi on õigus saada igal Eestis viibival kodanikul. Seega on erihoolekandeteenused mõeldud siin alaliselt viibivatele isikutele, kelle puhul on Sotsiaalkindlustusamet abivajaduse tuvastanud ja sobiva teenusekoha leidnud. Teenusekohtadele suunatakse Sotsiaalkindlustusameti hallatava järjekorra alusel.

11

Eeltoodust tulenevalt riigiabi kriteeriumidele eraldi hindamist uuesti ei tehta. TAT alusel antav toetus ei ole riigiabi, kuna antav toetus ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ehk meetmel on vaid kohalik mõju. Punkt 3 „Näitajad“ Näitajate all on esitatud meetmete nimekirja väljundnäitaja, meetmete nimekirja tulemusnäitaja ja projekti spetsiifilised näitajad koos alg- ja sihttasemega aastateks 2026–2029, sealhulgas projektide kaupa, lisaks on esitatud näitaja sisu. Kõik projektid panustavad otseselt meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajasse. Iga projekti elluviija raporteerib näitaja saavutamist oma projektist lähtuvalt. Meetmete nimekirja väljundnäitaja on „Loodud või kohandatud elu- ja teenusekohtade arv“, mille sihttase on 2026. aastal 72 teenusekohta, 2027. aastal 180 teenusekohta, 2028. aastal 300 teenusekohta ja 2029. aastal 324 teenusekohta. Meetmete nimekirja väljundnäitajat raporteerib elluviija nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui tingimustele vastav teenusekoht on loodud ning rajatud teenuseüksusele, kus reorganiseeritud teenusekohad asuvad, on Sotsiaalkindlustusamet väljastanud kasutusloa ja tegevusloa. Iga projekti elluviija raporteerib näitaja saavutamist oma projektist lähtuvalt. Meetmete nimekirja tulemusnäitaja on „Uue või ajakohastatud elu- ja teenusekohtade kasutajate arv“, mille sihttase on 2027. aastal 72 teenusekohta, 2028. aastal 180 teenusekohta ja 2029. aastal 324 teenusekohta. Meetmete nimekirja tulemusnäitajat raporteerib elluviija nii vahe-, lõpp- kui ka järelaruandes, kui tingimustele vastav teenusekoht on täidetud aasta jooksul pärast elu- ja teenusekoha valmimist. Iga projekti elluviija raporteerib näitaja saavutamist oma projektist lähtuvalt. Projektide spetsiifiline väljundnäitaja on „Loodud teenuseüksuste arv“ sihttasemega 2026. aastal kolm teenuseüksust, 2027. aastal seitse teenuseüksust, 2028. aastal 11 teenuseüksust ja 2029. aastal 12 teenuseüksust. Saavutustaset raporteerivad elluviijad nii vahe- kui ka lõpparuandes, kui rajatud teenuseüksusele on väljastatud kasutusluba. Iga projekti elluviija raporteerib näitaja saavutamist oma projektist lähtuvalt. Punkt 4 „Tegevuste eelarve“ TAT eelarve on 29 700 000,00 eurot, sealhulgas ERFi toetus 20 790 000,00 eurot (70%), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 4 752 000,00 eurot (16%) ja toetuse saajate (elluviijate) abikõlblik omafinantseering 4 158 000 eurot (14%). Projektide eelarve on kujunenud vastavalt reorganiseeritavate teenusekohtade arvule. Teenusekoha piirmaksumuseks on arvestatud olemasoleva hoone rekonstrueerimise korral 75 000 eurot ja uue hoone ehitamise korral 95 000 eurot. Piirhinnad on arvutatud, võttes arvesse elluviijate ja rakendusasutuse varasemaid kogemusi ning 2024. aastal ehitussektoris olevaid ehitushindasid. Lisaks on arvestatud, et aastate jooksul hinnad muutuvad nii maksude kui ka muude väliste tegurite tõttu. Näiteks on rakendusasutus oma arvutustes välja toonud, et aastal 2022 maksis kliendikoha loomine korterelamusse ca 63 000 eurot, aga aastal 2026 juba ca 76 000 eurot. 2022. aastal maksis kliendikoha loomine ridaelamusse ca 62 000 eurot, kuid aastal 2026 juba ca 75 000 eurot. Eespool nimetatu tõttu ei jagune toetuse summa projektide vahel võrdselt. Projektide ja tegevuste eelarve aastate kaupa on näidatud TAT lisas 2. Punkt 5 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sealhulgas abikõlbmatute kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

12

Abikõlblikud on projektide elluviimiseks vajalikud kulud. Abikõlblikud on projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite ja analüüside (v.a taotluse koostamine, arengukava), sealhulgas finantsanalüüsi ja selle seletuskirja ning maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise kulud (sh kliimakindluse analüüs), samuti detailplaneeringu koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kulud. Hoonestamata ja hoonestatud maa ostuga seotud kuludest on abikõlblik 10% projekti abikõlblikest kuludest. Vastavalt ühendmääruse §-le 17 on abikõlbmatu hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktis b lubatud määra, välja arvatud keskkonnakaitsega seotud tegevuste korral. Abikõlblikud on projektijuhtimise, omanikujärelevalve, projekteerimise, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi kulud ning ehitus- ja rekonstrueerimiskulud, sealhulgas väliskeskkonna rajamine nagu näiteks parklate, ligipääsuteede ja haljasalade loomine, piirdeaia ehitamine ja väliinventar, mis moodustab kuni 3% abikõlblikest kuludest (nt aiamööbel, kiiged, kasvuhooned, pingid). Rajama peaks kõrghaljastusega alasid, mis pakuksid varju kuumal ajal. Lisaks on abikõlblik valgustuse ja elektriautode laadimispunktide rajamine. Parkla rajamine peab olema seotud ligipääsetavuse tagamisega ning ühtlasi peab olema parkla ehitamisel arvestatud looduspõhiste lahendustega sadevee kogumiseks ning vältima soojussaare efekti teket. Parkla rajamise täpsemad tehnilised tingimused peavad arvestama kliimamuutustega kohanemise tingimustega, mis selguvad iga projekti kontekstis tehtava kliimakindluse analüüsi käigus. Kogu ehitustegevus peab vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele. Lammutusjäätmed tuleb sortida võimalikult suures mahus ja suunata korduskasutusse, välja arvatud ohtlikud jäätmed, mis tuleb kõrvaldada. Tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast ning vältida jäätmete ladestamist prügilasse, eelistades jäätmete taaskasutamist ja ringlussevõttu võimalikult suures ulatuses. Elluviijal on kohustus esitada lammutuskava ülevaade jäätmete liigiti kogumisest ja taaskasutuse või ohutustamise viisid. Jäätmete taaskasutus ja ohutu kõrvaldamine (nt ohtlike jäätmete käitlus) on abikõlblik kulu. Abikõlblik on ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete, mis on ehituse osaks (nt lift, lambid, kraanikauss), ning sisustuse (diivan, voodi, aknakatted jne) ja suure kodutehnika (nt pliit, külmik, nõudepesumasin, pesumasin) soetamine ja paigaldamine. Abikõlbmatu on kohvimasinate, nõude, veekeetjate jm väikese kodutehnika soetamine. Abikõlblikud on ka ligipääsetavuse tagamise, kaasa arvatud parkla rajamise kulud, et kogu ehitus ja ümbritsev taristu oleks nelja peamise puudeliigiga inimestele ligipääsetav, sealhulgas rekonstrueerimine, turundustegevused, analüüsid, auditid, ekspertiisid, ekspertide kaasamine jne. Kohustus tagada puudega inimestele ligipääsetavus kõikide taristuinvesteeringute puhul tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus), mille artikli 9 (horisontaalsed põhimõtted) kohaselt tuleb kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal võtta arvesse ja tagada puuetega inimeste ligipääsetavus. Määruse preambuli punktis 6 on sätestatud, et liikmesriigid peavad järgima ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustusi ning tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9. Eestis reguleerib puudega inimeste ligipääsetavust ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatavad ehitisele esitatavad nõuded. Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole TAT tegevuse elluviimise raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Erihoolekandeasutuste põhitegevus ei ole käibemaksuga maksustatav tegevus ja sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse käibemaksuseaduses (KMS) sätestatud sisendkäibemaksu korrigeerimise põhimõtetest (KMS § 32).

13

KMS § 29 lõike 1 kohaselt saab maksukohustuslane maksustamisperioodil tema maksustatavalt käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Seega ei saa sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha arvata ja see on abikõlblik ERFist finantseerimiseks, kui: 1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt KMS §-des 19 ja 20 sätestatule; 2) käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soetab kaupu ja teenuseid vaid KMS §-s 16

sätestatud maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt KMS §-s 29 sätestatule.

Lisaks lubab KMS § 32 sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks. KMS § 33 kohaselt võib sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Proportsionaalse mahaarvamise korral lähtutakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel maksukohustuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest ning sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksult. Sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades mõjutavad maksustatava ja maksuvaba käibe proportsiooni ka projektivälised arved. Kuna sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu käibelt ning seda ei ole võimalik seostada konkreetse arvega, on võimalus, et käibemaksu hüvitamisel ERFist makstakse käibemaks tagasi ka arvetelt, mis ei ole projektiga seotud. Kuna Maksu- ja Tolliamet maksab käibemaksu tagasi ka muudelt arvetelt, on tehniliselt keerukas kindlaks määrata, milline osa maksti tagasi projektiga seotud arvetelt ja milline projektiga mitteseotud arvetelt. Seega, kuigi proportsionaalse meetodi puhul saab toetuse saaja sisendkäibemaksu maha arvata ainult osaliselt, ei ole võimalik ülejäänud osa sisendkäibemaksust proportsionaalse meetodi korral abikõlblikuks lugeda. Käibemaks on ERFist finantseerimiseks abikõlblik üksnes juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. Käibemaksu otsearvestuse korral on käibemaksu kulu raamatupidamises seotud konkreetse arvega ning seega on võimalik tõendada, et see on seotud ERFist rahastatava projektiga, ning juhul, kui kaup või teenus soetatakse maksuvaba käibe tarbeks, on see toetuse saaja jaoks lõplik kulu. Punkt 6 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Taristuinvesteeringute puhul, mille kestus on vähemalt viis aastat, kohustub elluviija esitama kliimakindluse tagamise hinnangu, mis sisaldab kliimamuutustega kohanemise hinnangut ehk kliimamuutustele vastupanuvõime hindamist. Kliimakindluse tagamise hindamine esitatakse ühendmääruse lisa 3 B-osas sätestatud andmekoosseisus. B osas on ainult kliimariskide hinnang ja kirjeldus selle kohta, mis suurusjärgus konkreetse projekti CO2 jalajälg on. Põhjalikku CO2 jalajälje arvutust, nagu on ette nähtud A osa andmekoosseisus, tegema ei pea. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega arvestamine tähendab, et taristuprojektidel on oluline suurendada energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulult ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel avaldatavast juhendist,

14

mis sisaldab ja selgitab Eesti kontekstis vajalikku teavet ning on otseses puutumuses Euroopa Komisjoni teatisega nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“5 (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92). Taristuprojektid, mille puhul on vajalik kliimakindluse tagamine, hõlmavad uue taristu rajamist või olemasoleva taristu uuendamist või laiendamist. Elluviija peab hiljemalt koos esimese maksetaotlusega esitama RÜ-le kliimakindluse hinnangu. RÜ teavitab RA-d, kui vastav dokumentatsioon on e-toetuse keskkonda lisatud. RÜ kontrollib esitatava dokumentatsiooni vastavust määruse nõuetele ning kliimakindluse tagamise hindamise puhul vastavust metoodikale. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Makseid tuleb esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Viimase väljamakse teeb RÜ pärast lõpparuande kinnitamist. Projekti saab pidada lõpetatuks ja lõpparuande kinnitada, kui täidetud on järgmised kolm tingimust: 1) hoonele on antud kasutusluba; 2) teenuseosutajale on antud tegevusluba; 3) nõuetekohane lõpparuanne on esitatud. Punkt 7 „Elluviija kohustused“ Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. Rakendusasutuse (edaspidi RA) nõudmisel on elluviija kohustatud esitama projekti eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ja selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu võib olla vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb elluviijatel rakendusüksusele (edaspidi RÜ) esitada viimase nõudmisel väljamaksete prognoos. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatule. Enne TAT-st rahastatavate riigihangete korraldamist tuleb elluviijal RÜ-le edastada info riigihanke alusdokumentide kohta. Riigihanke piirmäärad on sätestatud riigihangete seaduse6 §-s 14. RÜ pakub eelnõustamist seoses riigihanke alusdokumentide ja hankelepingute muudatustega. Elluviija peab võimaldama RÜ-le vaatlejana juurdepääsuõigused riigihangete registris ning teavitama RÜ-d kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest ja nende muudatuste esitamisest riigihangete registrile. Lisaks peab elluviija edastama RÜ-le hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmist. RÜ ei kooskõlasta edastatud riigihanke alusdokumente ega -lepinguid, vaid juhib vajaduse korral elluviija tähelepanu sellele, kas riigihanke korraldamisel on järgitud riigihangete seaduses sätestatut. Kuigi alates 01.01.2022 muutus riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber, on elluviija kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma

5 EUR-Lex - 52021XC0916(03) - EN - EUR-Lex (europa.eu). 6 Riigihangete seadus–Riigi Teataja.

15

keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest (vt „Riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted“, https://kliimaministeerium.ee/keskkonnahoidlikud-riigihanked). Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada.7 Elluviija on kohustatud tagama taristu kliimakindluse ja kliimakindluse analüüsis välja toodud tegevuste elluviimise ning järgima tegevuste elluviimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Lisaks on elluviija kohustatud tagama taristu ja kõikide projektiga seonduvate tegevuste ligipääsetavuse, sealhulgas puuduste avastamise korral need likvideerima, sealhulgas peab ligipääsetav olema kogu projektiga seotud info ja kommunikatsioon ehk tagatud peab olema digiligipääsetavus, kui tegemist on digitaalse infoga. Oluline on, et elluviija arvestaks ligipääsetavuse juures nelja peamise puudeliigiga (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimeste vajadusi, võttes arvesse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele. Elluviija on kohustatud tagama vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest teenuseüksuse eesmärgipärase kasutamise käesolevas TAT-s sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on RA-ga kooskõlastatud. Punkt 8 „Aruandlus“ Punktis 8 sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida projekti tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha projektide elluviimises õigeaegseid muudatusi. Elluviijal on kohustus raporteerida kõiki valminud teenusekohti kas vahe- või lõpparuandes. Tulemusnäitaja raporteeritakse aasta pärast teenusekoha valmimist (kasutusloa saamist). Järelaruanne tuleb esitada aasta pärast projekti abikõlblikkuse lõppu. Järelaruandes tuleb välja tuua kõik täidetud teenusekohad, sealhulgas need, mis on vahearuannete raames raporteeritud, ja eristada teenusekohad, mis on valminud ja täidetud peale viimase vahearuande või lõpparuande esitamist ning mis raporteeritakse järelaruandes. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada kasutusluba ja teave tegevuste panusest TAT punktis 1.1.1 välja toodud „Eesti 2035“ mõõdikutesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. Lõpparuanne esitatakse 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse lõppkuupäevast. Kasutusluba tuleb saada enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Punkt 9 „Projektide muutmine“ Punktis 9 sätestatakse projektide muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa projekti edukale elluviimisele. Projektid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja

7 Keskkonnahoidlikud riigihanked | Kliimaministeerium.

16

planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus projekte muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või projekti elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT ja projektide finantsplaani, eelarvet või abikõlblikkuse perioodi. Kuna kõikide rajatavate teenuseüksuste asukohad ei ole selgunud ning lisaks võib ette tulla olukordi, kus erinevatest asjaoludest tingituna ei ole võimalik teenuseüksust siiski rajada asukohta, kuhu algselt planeeritud, ei loeta TAT muutmiseks olukorda, kus teenuseüksuse asukoht on muutunud sama KOV-i piirkonna piires või projektide puhul, mille täpne teenuseüksuse loomise asukoht ei ole TAT kinnitamise ajaks selgunud, eeldusel et nii RÜ-d kui ka RA-d on eespool nimetatud asjaoludest, sealhulgas muutunud või selgunud asukohtadest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitatud. Punkt 10 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord” Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11 „Vaiete lahendamine” Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja.

III Vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. IV TAT mõjud Elluviidavate tegevustega panustatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas nimetatud järgmistesse mõjuvaldkondadesse: Sotsiaalne mõju Erihoolekandeasutuste reorganiseerimisega alustati Eestis juba 2006. aastal. Eesmärk on olnud tagada psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning kvaliteetsed ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad erihoolekandeteenused. TAT raames jätkatakse selle protsessiga ja reorganiseeritakse praegusest ligikaudu 600 institutsionaalsest teenusekohast rohkem kui pooled. Uued reorganiseeritud teenuseüksused luuakse linnalisse keskkonda, kus on kättesaadavad nii avalikud teenused kui tagatud ligipääs õppimis- või töötamisvõimalustele. Rahastatavad projektid on kooskõlas ELi põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Eesmärk on pakkuda ööpäevaringset erihooldusteenust saavatele inimestele peresarnast elukeskkonda päritolukoha piirkonnas ja võimalust integreeruda ümbritsevasse kogukonda. Praegu saab hinnanguliselt üle poole ööpäevaringse erihooldusteenuse vajajatest teenust elukohast ja

17

perekonnast kaugel. Selle üheks põhjuseks on teenusekohtade nappus elukoha piirkonnas, samas kui psüühilise erivajaduse ja toetuse vajaduse tõttu on teenuse saamine vajalik. Reorganiseerimise käigus luuakse teenuseüksused piirkondadesse, kust on pärit praegu ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes on seni olnud sunnitud teenust saama kodukohast kaugetes piirkondades. Näiteks luuakse reorganiseerimise käigus teenuseüksused Tallinna. 2023. aastal sai erihoolekandeteenust 434 inimest, kelle rahvastikujärgne elukoht oli Tallinn, kuid näiteks 40 neist said teenust Valgamaal, 40 Ida-Virumaal, 37 Pärnumaal ja 32 Viljandimaal ja veel lisaks teistes maakondades.8 Reorganiseerimise tulemusel paranevad erihoolekandeteenuse saajate heaolu ja võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks. Inimestel on suurem võimalus tunda end kogukonna liikmena, ennast teostada, ühiskonna- ja kultuurielust osa võtta, mis on oluline nii heaolu ja tervise kui ka inimeste suurema iseseisvuse ja arenguvõimaluste aspektist. Reorganiseeritavad teenusekohad luuakse linnalisse piirkonda, kus teenusesaajatel on paremad võimalused olla ühiskondlikult aktiivne, osaleda vastavalt võimalusele tööturul või õppes ning tarbida avalikke teenuseid. Kokkuvõttes on tegevustel erihoolekandeteenuse saajatele oluline positiivne sotsiaalne mõju. Mõju majandusele Vanade hoonete rekonstrueerimisega ja uute hoonete ehitamisega tagatakse jätkusuutlikud ning madalamate püsikuludega ja ökonoomsemad teenuseüksused. See loob eelduse, et teenuseosutajad saavad teenuseosutamisega jätkata ning on oma piirkonnas ka tulevikus olulised tööandjad, omades mõju nii tööturule, -keskkonnale kui ka erihoolekandeasutustes töötavate inimeste ja/või nende leibkondade kuludele ja tuludele. Tegevused mõjutavad ka psüühilise erivajadusega inimeste õppimise ja tööturul osalemise võimalusi ning seeläbi on suurem tõenäosus, et erihoolekandeteenuse saajad saavad panustada ühiskonda ka töötamise tõttu laekuva maksutulu kaudu. Kokkuvõttes on tegevustel erihoolekande tööjõule ja erihoolekandeteenuse saajatele oluline positiivne majanduslik mõju. Mõju riigivalitsemisele, eeldatavad tulud ja kulud TAT toetab riigivalitsemise edendamise eesmärki. Riigil on eesmärk tagada psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning kvaliteetsed ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad erihoolekandeteenused, mida osutatakse peresarnastes, kaasaegsetes, kliimakindlates ja ökonoomsetes teenuseüksustes. Kaasaegsete ja peresarnaste elamistingimuste loomisel on oluline sotsiaalne mõju inimeste heaolule ja seeläbi ka tervisele, selle säilitamisele ja hoidmisele, mis omakorda võib tulevikuvaates hoida kokku tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandekulusid. Programmiperioodi lõppemisel välisvahenditest rahastamise lõppemisega seotud kulusid riigieelarvesse ei planeerita, sest TAT projektide tulemusena on projektide kokkulepitud eesmärk täidetud. Projektide elluviijate esitatavad lisataotlused edasisteks tegevusteks ei ole TAT-s sätestatud tegevuse osa. Vabariigi Valitsus võib, kuid ei pruugi esitatud ja tulevikus esitatavaid taotlusi kinnitada. Ehitatava ja rekonstrueeritava taristu ülalpidamise kulud kaetakse elluviijate omavahenditest. Kokkuvõttes on mõju riigivalitsemisele väheoluline, kuid positiivne.

8 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused.

18

Regionaalareng Reorganiseerimise eesmärk on luua inimestele teenusekohad võimaluse korral nende elukoha lähedale ja linnalisse keskkonda, kus on kättesaadavad avalikud teenused ja tagatud ligipääs õppimis- või töötamisvõimalustele. Regionaalpoliitika eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust ning vähendada piirkondlikke erinevusi. Luues teenuseüksused piirkondadesse, kus teenusevajadus on suur ja arvestades sealjuures ka inimeste elukoha lähedusega, vähendatakse piirkondlikke erinevusi selles, et teenusekohad on inimestele üle Eesti kättesaadavad elukohale lähemal. Väiksemate peresarnaste üksuste loomine võimaldab vähendada piirkondlikke eripärasid teenuse osutamise keskkonna mõttes. Praegu osutatakse endiselt teenust ka suurtes institutsionaalsetes üksustes, pärast reorganiseerimistegevusi on teenuse osutamine Eesti eri maakondades ühetaolisem. Kokkuvõttes on tegevustel regionaalarengule oluline positiivne mõju. Võrdne kohtlemine, sealhulgas ligipääsetavus Projektide elluviimisel on tagatud võrdõiguslikkus, sealhulgas ligipääsetavus. Tegevuste ettevalmistamisel ja rakendamisel arvestatakse, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla erivajadusega, ja tagatakse, et ühtegi sihtrühma liiget ei diskrimineerita tema erivajaduse tõttu. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve. Loodavad teenuseüksused on vähemalt nelja peamise puudeliigiga inimestele ligipääsetavad. Teenuse saamise aluseks ei ole inimese sugu, vanus, rahvus, usk ega seksuaalne sättumus, vaid teenuse sobivus tulenevalt tema erivajadusest. Kõik inimesed, kes erihoolekandeteenust juba saavad, saavad seda jätkuvalt edasi ning vajaduse ja soovi korral, kui selleks on olemas vastav võimalus, viiakse nad üle teise teenuseüksusesse, mis on kodule lähemal või muul moel sobivam. Kokkuvõttes on tegevustel erihoolekandeteenuse saajate võrdsele kohtlemisele ja ligipääsetavusele oluline positiivne mõju. Elu- ja looduskeskkond Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs leidis, et rakenduskavaga ette nähtud sekkumistel ei ole hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel. TAT projektide elluviimisel peavad elluviijad jälgima ja tagama, et tegevused ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid, sealhulgas viiakse läbi kliimakindluse hinnang. Projektide elluviimisel ja uuringute tegemisel pööratakse keskkonnamõjude minimeerimisel tähelepanu materjalide säästlikule kasutamisele ja taaskasutamisele ning ökoloogilisele jalajäljele. Projektide elluviimiseks vajalike teenuste ja toodete hankimisel järgitakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid. Ehitustegevuses kasutatakse tänapäevaseid ehitusmaterjale ning valitakse ökonoomsed, ligipääsetavad ja keskkonnasäästlikud lahendused. Kõik vajalikud sündmused korraldatakse läbimõeldult tagamaks, et nendel osalemine oleks minimaalse ökoloogilise jalajäljega ehk järgides Keskkonnaministeeriumi koostatud keskkonnahoidlike sündmuste juhendis esitatud minimaalseid nõudeid ja soovitusi. Kokkuvõttes on tegevuste mõju elu- ja looduskeskkonnale väheoluline. Andmekaitsealane mõjuhinnang

19

Projektid ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Reorganiseerimise järgne teenusesaajate ümberpaigutamine toimub teenuseosutaja, teenust saava isiku või tema eestkostja ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös vastavalt kehtivatele õigusaktidele. V Projektide kooskõla valikukriteeriumitega Projektid vastavad rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistele valikukriteeriumitele kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.1. Projektide kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele Projektide kooskõla valdkondlike arengukavadega ning panust rakenduskava erieesmärki ja meetme eesmärkidesse, sealhulgas projektide tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajaduse korral väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, on kirjeldatud TAT punktis 1 ja seletuskirja IV osas. Kõik projektid panustavad meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ eesmärkidesse, projektide edukas elluviimine panustab meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Loodud või kohandatud elu- ja teenusekohtade arv“ ja tulemusnäitajasse „Uue või ajakohastatud elu- ja teenusekohtade kasutajate arv“. Projektid järgivad soovituslikult algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ kriteeriumeid, luues sotsiaalselt sidusamad teenuseüksused ja elukeskkonnad. Loodavad elukeskkonnad toimivad hästi funktsionaalses, ökoloogilises ja majanduslikus plaanis ning vastavad inimeste sotsiaalsetele, kultuurilistele ja psühholoogilistele vajadustele. Ruumilahendused võiksid olla ühtaegu nii kaunid (esteetilised), kaasavad (ligipääsetavad, taskukohased) kui ka kestlikud (kliimaeesmärkidega kooskõlas). Ruumilahendused arvestavad erivajadusega inimestega ning on ehitatud mõistliku eelarvega, minimeerides ehitise elukaare kulusid, andmata järele ruumikvaliteedis, ja on nii keskkonnasõbralikud kui ka arvestavad kliimamuutustega. 2. Projektide põhjendatus Projektide valiku kriteeriumiks oli suurte institutsionaalsete, üle 30 teenusekohaga teenuseüksuste olemasolu ning teenuseosutajate huvi ja valmidus (sh finantsiline suutlikkus) teenusekohti reorganiseerida. See tähendab, et teenuseosutajatel on valmisolek sulgeda suured institutsionaalsed teenuseüksused ja elluviijatel reorganiseerida need väiksematesse kuni 30 kohalistesse teenuseüksustesse, kus omakorda on kuni kuuekohalised peresarnased rühmad, sest uute teenusekohtade rajamine ei ole käesoleva TAT raames abikõlblik. Valiku tegemisel arvestati piirkondlikku teenusekohtade vajadust TAT väljatöötamisel, samuti vajaduse kadumist tulevikuperspektiivist (elanikkonna kasv/vähenemine). Valitud projektide puhul võib kindel olla, et enne kohtade sulgemist ja kolimist on teenuseosutajad valmis tegema tööd nii teenusesaajatega kui ka uues asukohas teenust pakkuma asuva personaliga, et muudatustega sujuvalt kohaneda. Kolimine ja kohanemine on psüühikahäirega inimestele raske ja võib kaasa tuua tervise olulise halvenemise, mistõttu on väga oluline aegsasti alustada inimese oskusliku ettevalmistamisega. Valitud elluviijate valikul sai määravaks ka väljaõppe saanud töötajate valmisolek asuda tööle uues teenuseüksuse asukohas. Projekt nr 1: AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine

20

AS Hoolekandeteenused on varasematel struktuurifondide perioodidel reorganiseerinud enamiku erihoolekande teenusekohtadest ja käesolev projekt võimaldab selle protsessiga lõpule jõuda. Selle tulemusena jätkub Vääna-Jõesuus teenuse osutamine vaid peremajades ning mõisahoones olevad teenusesaajad, suures osas Tallinnast pärinevad inimesed saavad hakata teenust saama kodule lähemal. Lõpetatakse institutsionaalse teenuse osutamine. Sillamäel suletakse projekti elluviimise järel viimased vanades KOV-ile kuuluvates hoonetes asuvad teenusekohad ja edaspidi osutatakse teenust vaid hiljuti rajatud tänapäevases hoones. Projektis ette nähtud tegevuste elluviimine aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele, milleks on hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimine ehk suurte, üle 30 teenusekohaga teenuseüksuste reorganiseerimine väiksemateks teenuseüksusteks. Projektide ajakava on realistlik, projektis ette nähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused. Planeeritud on, et kaks teenuseüksust valmivad 2026. aastal, millest üks rajatakse Tallinna ja teine Kohtla-Järvele ning kolmas teenuseüksus rajatakse 2027. aastal Narva. Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenusekohtade reorganiseerimine SA Narva-Jõesuu Hooldekodu reorganiseerimisega täidetakse eesmärk hakata osutama ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja üldhooldusteenust teineteisest eraldi. Arvestades üldhooldusteenuse teenusekohtade arvu, on see olemasolevas suures hoones olnud teenusena domineeriv, mistõttu võimaldab erihoolekandeteenuse teenusekohtade eraldamine pöörata suuremat tähelepanu teenust saavatele klientidele. Peremajade rajamine linnalisse keskkonda suurendab oluliselt teenusesaajate heaolu ja aitab kaasa integreerumisele kogukonda. Projektis ette nähtud tegevuste elluviimine aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele, milleks on hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimine ehk suurte, üle 30 teenusekohaga teenuseüksuste reorganiseerimine väiksemateks teenuseüksusteks. Tegevuste ajakava on realistlik, projektis ette nähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused. Planeeritud on, et teenuseüksus valmib 2028. aastal. Projekt nr 3: AS-i Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine AS-i Koeru Hooldekeskus teenusekohtade reorganiseerimisel on kaks olulist tulemit. Esiteks võimaldab see teenuseosutajal asuda vabanevas hoones osutama teenust dementsetele, mis on olnud teenusepakkuja huvi, luues täiendava erihoolekande teenuseüksuse Paide linna, mis on mõeldud eelkõige sealt piirkonnast pärit elanikele. Teiseks reorganiseeritakse projekti nr 6 tulemusena AS-i Koeru Hooldekeskus teenusekohad Tallinna, kus teenusekohtade arv on ligikaudu viis korda väiksem Eesti keskmisest. Projektis ette nähtud tegevuste elluviimine aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele, milleks on hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimine ehk suurte, üle 30 teenusekohaga teenuseüksuste reorganiseerimine väiksemateks teenuseüksusteks. Tegevuste ajakava on realistlik, projektis ette nähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused. Planeeritud on, et teenuseüksus Paide linnas valmib 2028. aastal. Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine

21

MTÜ Valgamaa Tugikeskus olemasoleva hoone rekonstrueerimine ja uue teenuseüksuse rajamine Valga linna täidab mitut eesmärki. Esiteks saab selle abil korrastada olemasoleva hoone ja rajada sellesse tänapäevased peresarnased teenusekohad. Samas aitab olemasoleva hoone rekonstrueerimine kaasa ka kliimaeesmärkide saavutamisele, sest võrrelduna uusehitisega on kasvuhoonegaaside jalajälg seeläbi väiksem. Teiseks saab uusehitises pakkuda ülejäänud teenusesaajatele tänapäevaseid tingimusi, rajades optimaalse ruumijaotusega hoone. Teenusekohtade säilimine samal tasemel aitab kaasa teenuseosutaja jätkusuutlikkuse tagamisele. Projektis ette nähtud tegevuste elluviimine aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele, milleks on hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimine ehk suurte, üle 30 teenusekohaga teenuseüksuste reorganiseerimine väiksemateks teenuseüksusteks. Tegevuste ajakava on realistlik, projektis ette nähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused. Planeeritud on, et teenuseüksus Valga linnas valmib 2026. aastal ja olemasoleva hoone rekonstrueerimine aadressil Pargi 12 valmib 2027. aastal. Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus peamine osutatav teenus on ööpäevaringne erihoolekandeteenus ebastabiilse remissiooniga inimesele, kuid osutatakse ka ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust. Teenusekohtade reorganiseerimine võimaldab lisaks tänapäevaste ja peresarnaste kohtade loomisele täpsustada ka teenusekohtade omavahelist jaotust teenuseliigi alusel, et tagada nende optimaalne osakaal ja seeläbi jätkusuutlikkus. Ühtlasi jäävad ebastabiilse remissiooniga inimesele osutatava ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kohad teenuse osutamiseks vajalikul viisil haiglale piisavalt lähedale. Projektis ette nähtud tegevuste elluviimine aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele, milleks on hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimine ehk suurte, üle 30 teenusekohaga teenuseüksuste reorganiseerimine väiksemateks teenuseüksusteks. Tegevuste ajakava on realistlik, projektis ette nähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused. Planeeritud on, et teenuseüksus Võru linnas valmib 2027. aastal ja olemasolev hoone Meegomäel rekonstrueeritakse 2028. aastal. Projekt nr 6: Teenusekohtade reorganiseerimine Tallinna Linnavalitsuse poolt Selle projekti kaudu rajab Tallinna Linnavalitsus Tallinna teenusekohad, millel on mitu olulist positiivset tulemit:

 vähendatakse oluliselt teenusekohtade puudust Tallinnas;

 võimaldatakse minna Tallinna teenust saama inimestel, kes on Tallinnast pärit ja seda soovivad, kuid on seni olnud sunnitud saama teenust kodust ja lähedastest (või eestkostjast) kaugel;

 tagatakse ka edaspidi paljudele tallinlastele võimalus saada teenust kodu ja lähedaste lähedal;

 luuakse juurde ka teenusekohti äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega inimestele, millest Tallinnas on puudus olnud;

 antakse Tallinna linnale võimalus korraldada ise teenuse saamist oma elanikele. Projektis ette nähtud tegevuste elluviimine aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele, milleks on hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimine ehk suurte, üle 30 teenusekohaga teenuseüksuste reorganiseerimine väiksemateks teenuseüksusteks. Hoolimata sellest, et käesoleva projekti puhul on täpsem ajakava ja teenuseüksuste asukohad selgumisel, on tegevuste ajakava realistlik ja projektis ette nähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused. Hiljemalt 2024. aasta lõpuks kaardistatakse teenuseüksuste asukohad ja tehakse kokkulepped, sealhulgas sõlmivad

22

Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja Tallinna linn hea tahte kokkuleppe, mis määrab elluviija edasised tegevused ja ülesanded, mis projekti realiseerumiseks tuleb ellu viia. Kui reorganiseerimise käigus on võimalik reorganiseerimiseks ette nähtud rahaliste vahendite ökonoomse kasutamisega reorganiseerida täiendavalt ööpäevaringse erihooldusteenuse kohti, sõlmivad osapooled suletavate kohtade suhtes eraldiseisva kokkuleppe, mis on aluseks käesolevate tegevuste täiendamiseks. 3. Projektide kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud TAT lisas 2 ja seletuskirja punktis 4. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ning vajaduse korral korrigeeritakse eelarvet. Projektide kallinemist finantseerivad elluviijad omavahenditest. Ehitatava ja rekonstrueeritava taristu ülalpidamise kulud kaetakse elluviijate omatuludest. Planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik ning elluviijatel on suutlikkus projektid ellu viia. Projekt nr 1: AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine AS-i Hoolekandeteenused projekti eelarve on 6 840 000 eurot, millest ERFi toetus 4 788 000 eurot (70%), riiklik kaasfinantseering 1 094 400 eurot (16%) ja elluviija abikõlblik omafinantseering 957 600 eurot (14%). Projekti eelarve on kujunenud vastavalt reorganiseeritavate teenusekohtade arvule. Teenusekoha piirmaksumuseks on arvestatud olemasoleva hoone rekonstrueerimise korral 75 000 eurot ja uue hoone ehitamise korral 95 000 eurot. Käesoleva projekti raames reorganiseeritakse 72 teenusekohta. Kõik teenusekohad luuakse uutesse hoonetesse, millest tulenevalt on projekti maksumus 6 840 000 eurot. Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenusekohtade reorganiseerimine SA Narva-Jõesuu Hooldekodu projekti eelarve on 3 420 000 eurot, millest ERFi toetus 2 394 000 eurot (70%), riiklik kaasfinantseering 547 200 eurot (16%) ja elluviija abikõlblik omafinantseering 478 800 eurot (14%). Projekti eelarve on kujunenud vastavalt reorganiseeritavate teenusekohtade arvule. Teenusekoha piirmaksumuseks on arvestatud olemasoleva hoone rekonstrueerimise korral 75 000 eurot ja uue hoone ehitamise korral 95 000 eurot. Käesoleva projekti raames reorganiseeritakse 36 teenusekohta. Kõik teenusekohad luuakse uutesse hoonetesse, millest tulenevalt on projekti maksumus 3 420 000 eurot. Projekt nr 3: AS-i Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine AS-i Koeru Hooldekeskus projekti eelarve on 2 280 000 eurot, millest ERFi toetus 1 596 000 eurot (70%), riiklik kaasfinantseering 364 800 eurot (16%) ja elluviija abikõlblik omafinantseering 319 200 eurot (14%). Projekti eelarve on kujunenud vastavalt reorganiseeritavate teenusekohtade arvule. Teenusekoha piirmaksumuseks on arvestatud olemasoleva hoone rekonstrueerimise korral 75 000 eurot ja uue hoone ehitamise korral 95 000 eurot. Käesoleva projekti raames reorganiseeritakse 24 teenusekohta. Kõik teenusekohad luuakse uude hoonetesse, millest tulenevalt on projekti maksumus 2 280 000 eurot. Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine

23

MTÜ Valga Tugikeskus projekti eelarve on 4 080 000 eurot, millest ERFi toetus 2 856 000 eurot (70%), riiklik kaasfinantseering 652 800 eurot (16%) ja elluviija abikõlblik omafinantseering 571 200 eurot (14%). Projekti eelarve on kujunenud vastavalt reorganiseeritavate teenusekohtade arvule. Teenusekoha piirmaksumuseks on arvestatud olemasoleva hoone rekonstrueerimise korral 75 000 eurot ja uue hoone ehitamise korral 95 000 eurot. Käesoleva projekti raames reorganiseeritakse 24 teenusekohta. 24 teenusekohta luuakse uude hoonetesse ja 24 teenusekohta rekonstrueeritavasse Pargi tn 12 asuvasse hoonesse, millest tulenevalt on projekti maksumus 4 080 000 eurot. Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine MTÜ Lõuna-eesti Erihooldusteenuse Keskus projekti eelarve on 5 100 000 eurot, millest ERFi toetus 3 570 000 eurot (70%), riiklik kaasfinantseering 816 000 eurot (16%) ja elluviija abikõlblik omafinantseering 714 000 eurot (14%). Projekti eelarve on kujunenud vastavalt reorganiseeritavate teenusekohtade arvule. Teenusekoha piirmaksumuseks on arvestatud olemasoleva hoone rekonstrueerimise korral 75 000 eurot ja uue hoone ehitamise korral 95 000 eurot. Käesoleva projekti raames reorganiseeritakse 60 teenusekohta. 30 teenusekohta luuakse uude hoonetesse ja ülejäänud 30 teenusekoha loomiseks rekonstrueeritakse Võru maakonnas Meegomäel asuv hoone (või rajatakse uus hoone Võru linna), millest tulenevalt on projekti maksumus 5 100 000 eurot. Projekt nr 6: Teenusekohtade reorganiseerimine Tallinna Linnavalitsuse poolt Tallinna Linnavalitsuse projekti eelarve on 7 980 000 eurot, millest ERFi toetus 5 586 000 eurot (70%), riiklik kaasfinantseering 1 276 800 eurot (16%) ja elluviija abikõlblik omafinantseering 1 117 200 eurot (14%). Projekti eelarve on kujunenud vastavalt reorganiseeritavate teenusekohtade arvule. Teenusekoha piirmaksumuseks on arvestatud olemasoleva hoone rekonstrueerimise korral 75 000 eurot ja uue hoone ehitamise korral 95 000 eurot. Käesoleva projekti raames reorganiseeritakse 84 teenusekohta. Kõik teenusekohad luuakse uude hoonetesse, millest tulenevalt on projekti maksumus 7 980 000 eurot. 4. Elluviijate suutlikkus projekti ellu viia

Elluviijatel on kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekt kavandatud viisil ellu viia, tagades projekti tulemuste kestlikkuse (sh taristuinvesteeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud). Projektidele antav toetus ei ole riigiabi, sest ei vasta kõigile neljale riigiabi kriteeriumile (vt seletuskirja puntki 2.7). Projekt nr 1: AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine AS Hoolekandeteenused on varasematel perioodidel reorganiseerinud edukalt suure hulga teenusekohti ja on suuteline nõuetekohaselt ellu viima ka käesoleva projekti. Elluviijal on nii tehnilised oskused kui ka reaalsed kogemused suurte ELi projektide elluviimisel. Lisaks on tal suutlikkus tagada edasised hooldus- ja püsikulud. AS Hoolekandeteenused tegutseb Sotsiaalministeeriumi haldusalas ja põhineb 100% riigi kapitalil.

24

Elluviija omab kogemust riigihangete korraldamisel ning omab ka asutusesisest hankekorda. Elluviija tegevus on läbipaistev ja kontrollitav ning reguleeritud. Elluviijal on pikaajaline kogemus erihoolekandevaldkonnas tegutsemisel ja ta omab vastavaid tegevuslube ja personali. Näiteks on AS Hoolekandeteenused saanud perioodil 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondi toetust järgmiste projektide elluviimiseks:

 meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Võisiku Kodu reorganiseerimine (AS Hoolekandeteenused)“ toetus summas 1 912 900,00 eurot, sealhulgas riiklik kaasfinantseering 286 935,00 eurot;

 meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Erastvere Kodu reorganiseerimine (AS Hoolekandeteenused)“ toetus summas 2 520 549,57 eurot, sealhulgas riiklik kaasfinantseering 378 082,57 eurot;

 meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Tori Kodu reorganiseerimine“ toetus summas 2 098 200,00 eurot, sealhulgas riiklik kaasfinantseering RKF 314 730,00 eurot;

 meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Koluvere Kodu reorganiseerimine“ toetus summas 3 747 058,34 eurot, sealhulgas riiklik kaasfinantseering 562 058,75 eurot;

 meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Imastu Kool- kodu reorganiseerimine“ toetus summas 1 922 003,22 eurot, sealhulgas riiklik kaasfinantseering 288 300,48 eurot;

 meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Sõmera Kodu reorganiseerimine“ toetus summas 12 051 662,61 eurot, sealhulgas riiklik kaasfinantseering 1 807 749,40 eurot;

 meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Teenuseüksuse rajamine erivajadusega inimestele“ toetus summas 2 963 429,65 eurot, sealhulgas riiklik kaasfinantseering 444 514,46 eurot;

 meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Võisiku Kodu reorganiseerimine“ toetus summas 7 120 695,46 eurot, sealhulgas riiklik kaasfinantseering 1 068 104,33 eurot.

Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenusekohtade reorganiseerimine SA Narva-Jõesuu Hooldekodu asutajaks on Narva-Jõesuu linn. Kuna projekti elluviimine toimub SA ja linna ühistööna, on loodud kõik eeldused, et projekt sujuks. Projekti elluviijal on olemas oluline osa omafinantseeringust ja arvestades linna osalust, on suutlikkus projekt ellu viia olemas. Lisaks on elluviijal suutlikkus tagada edasised hooldus- ja püsikulud. Elluviijal on kogemus ELi projektide elluviimisel ja riigihangete korraldamisel ning ta omab asutusesisest hankekorda. Elluviija tegevus on läbipaistev ja kontrollitav ning reguleeritud. Elluviijal on pikaajaline kogemus erihoolekandevaldkonnas tegutsemisel ja ta omab vastavaid tegevuslube ja personali. Näiteks on SA Narva-Jõesuu Hooldekodu saanud perioodil 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondi toetust meetme tegevusest 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ projekti „Narva-Jõesuu Hooldekodu kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ elluviimiseks summas 65 000 eurot.

Projekt nr 3: AS-i Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine AS-i Koeru Hooldekeskus aktsionärideks on KOV-id, kes on huvitatud nii teenusekohtadest, nendega kaasnevast tööhõivest kui ka projekti elluviimisest. Arvestades, et rajada on vaja vaid üks

25

24-kohaline teenuseüksus, on suutlikkus projekt ellu viia olemas. Lisaks on olemas suutlikkus tagada edasised hooldus- ja püsikulud. Elluviijal on kogemus ELi projektide elluviimisel ja riigihangete korraldamisel ning ta omab asutusesisest hankekorda. Elluviija tegevus on läbipaistev ja kontrollitav ning reguleeritud. Elluviijal on pikaajaline kogemus erihoolekandevaldkonnas tegutsemisel ja ta omab vastavaid tegevuslube ja personali. Näiteks on SA Koeru Hooldekeskus (AS Koeru Hooldekeskus on õigusjärglane) saanud perioodil 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondi toetust meetme tegevusest 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ projekti „SA Koeru Hooldekeskus üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ elluviimiseks summas 65 000 eurot. Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine Elluviija on kinnitanud, et tal on suutlikkus omafinantseering tagada. Lisaks olemasolevatele vahenditele on elluviija konsulteerinud pankadega ning saanud positiivset tagasisidet täiendavate finantseerimisvõimaluste kohta tulevikus. Pargi 12 asuv hoone, kus praegu teenust osutatakse ja mida on projekti elluviimise raames kavas rekonstrueerima hakata, kuulub MTÜ-le Valgamaa Tugikeskus. MTÜ kasutab projekti kavandamisel konsultanti, kellel on kogemus suure hulga analoogsete projektide elluviimisel, vähendades sellega võimalikke riske. Lisaks on elluviijal suutlikkus tagada edasised hooldus- ja püsikulud. Elluviija omab asutusesisest hankekorda. Elluviija tegevus on läbipaistev ja kontrollitav ning reguleeritud. Elluviijal on pikaajaline kogemus erihoolekandevaldkonnas tegutsemisel ja ta omab vastavaid tegevuslube ja personali. Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine Elluviija on kinnitanud, et tal on suutlikkus omafinantseering tagada. Lisaks olemasolevatele vahenditele on ta ka konsulteerinud pankadega ning saanud positiivset tagasisidet täiendavate finantseerimisvõimaluste kohta tulevikus. Meegomäel asuv hoone, kus praegu teenust osutatakse ja mida on projekti elluviimise raames kavas rekonstrueerima hakata, kuulub MTÜ-le Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus. MTÜ kasutab projekti kavandamisel konsultanti, kellel on kogemus suure hulga analoogsete projektide elluviimisel, vähendades sellega võimalikke riske. Elluviijal on nii tehnilised oskused kui ka reaalsed kogemused ELi projekti elluviimisel. Lisaks on tal suutlikkus tagada edasised hooldus- ja püsikulud. Elluviijal on kogemus riigihangete korraldamisel ja ta omab asutusesisest hankekorda. Elluviija tegevus on läbipaistev ja kontrollitav ning reguleeritud. Elluviijal on pikaajaline kogemus erihoolekandevaldkonnas tegutsemisel ja ta omab vastavaid tegevuslube ja personali. Näiteks on MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus saanud perioodil 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondi toetust meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse erihoolekandeteenuse reorganiseerimine“ elluviimiseks summas 943 789,00 eurot. Projekt nr 6: Teenusekohtade reorganiseerimine Tallinna Linnavalitsuse poolt Elluviija puhul on tegemist suure ja võimeka KOV-iga, kes on huvitatud sellest, et saaks oma elanikele pakkuda neile vajalikku erihoolekandeteenust kodu lähedal. Kuna elluviijaks on KOV, on eeldus, et planeeringute, lubade jm menetlustega seotud asjaajamine toimub sujuvalt ja parimate teadmiste juures ning projekt viiakse ellu tähtajaks.

26

Elluviijal on nii tehnilised oskused kui ka reaalsed kogemused suurte ELi projektide elluviimisel. Näiteks on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (Tallinna Linnavalitsuse allasutus) saanud toetust meetme tegevuses 2.5.2 aastatel 2018–2021 puudega inimeste eluaseme füüsiliseks kohandamiseks. Tallinna Linnavaraamet (Tallinna Linnavalitsuse allasutus) on saanud meetme tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ projekti „Toetatud elamise teenusekohtade loomine esmasesse psühhoosi haigestunutele“ elluviimiseks toetust summas 1 020 000,00 eurot. Lisaks on elluviijal suutlikkus tagada edasised hooldus- ja püsikulud. Elluviijal on kogemus riigihangete korraldamisel ja ta omab asutusesisest hankekorda. Elluviija tegevus on läbipaistev ja kontrollitav ning reguleeritud. Elluviijal on pikaajaline kogemus erihoolekandevaldkonnas tegutsemisel ja ta omab vastavaid tegevuslube ja personali.

5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud TAT punktis 1.1 ja seletuskirja IV osas. VI TAT jõustumine TAT jõustub üldises korras. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Eesti Valdade ja Linnade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, AS-ile Hoolekandeteenused, SA-le Narva-Jõesuu Hooldekodu, AS-ile Koeru Hooldekeskus, MTÜ-le Valgamaa Tugikeskus, MTÜ-le Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus ja Tallinna Linnavalitsusele. Samuti edastati eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Kliimaministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus ja Eesti Valdade ja Linnade Liit kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega on arvestatud. Lisaks esitasid tähelepanekud ja ettepanekud Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja SA Narva-Jõesuu Hooldekodu. Märkustega arvestamine on kajastatud kooskõlastustabelis. Lisad: Lisa 1. Riskide hindamine Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 30.09.2024 käskkirjaga nr 62

Lisa

„Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused

Projektide abikõlblikkuse periood Projekt nr 1 – 01.01.2024–31.03.2028 Projekt nr 2 – 01.01.2024–31.03.2029 Projekt nr 3 – 01.10.2024–01.09.2028 Projekt nr 4 – 01.04.2024–31.03.2028 Projekt nr 5 – 01.04.2024–31.03.2029 Projekt nr 6 – 01.06.2024–31.08.2029 Elluviija Projekt nr 1 – AS Hoolekandeteenused Projekt nr 2 – SA Narva-Jõesuu Hooldekodu Projekt nr 3 – AS Koeru Hooldekeskus Projekt nr 4 – MTÜ Valgamaa Tugikeskus Projekt nr 5 – MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus Projekt nr 6 – Tallinna Linnavalitsus Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ................................................. 4 1.1. SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIA „EESTI 2035“ EESMÄRKIDEGA JA VALDKONDLIKE

ARENGUKAVADEGA ........................................................................................................................ 4 2. TOETATAVAD PROJEKTID JA PROJEKTIDE EESMÄRK ............................................................. 5

2.1. PROJEKT NR 1: AS-I HOOLEKANDETEENUSED VÄÄNA-VITI KODU JA SILLAMÄE KODU

REORGANISEERIMINE ..................................................................................................................... 6 2.1.1. Projekti eesmärk .................................................................................................................. 6 2.1.2. Projekti sisu .......................................................................................................................... 6 2.1.3. Projekti tulemus .................................................................................................................... 7 2.1.4. Projekti sihtrühm .................................................................................................................. 7 2.1.5. Projekti abikõlblikkuse periood ............................................................................................. 8 2.1.6. Projekti elluviija .................................................................................................................... 8

2.2. PROJEKT NR 2: SA NARVA-JÕESUU HOOLDEKODU ERIHOOLEKANDE TEENUSEKOHTADE

REORGANISEERIMINE ..................................................................................................................... 8 2.2.1. Projekti eesmärk .................................................................................................................. 8 2.2.2. Projekti sisu .......................................................................................................................... 8 2.2.3. Projekti tulemus .................................................................................................................... 9 2.2.4. Projekti sihtrühm .................................................................................................................. 9 2.2.5. Projekti abikõlblikkuse periood ............................................................................................. 9 2.2.6. Projekti elluviija .................................................................................................................... 9

2.3. PROJEKT NR 3: AS-I KOERU HOOLDEKESKUS REORGANISEERIMINE ............................................... 10 2.3.1. Projekti eesmärk ................................................................................................................ 10 2.3.2. Projekti sisu ........................................................................................................................ 10 2.3.3. Projekti tulemus .................................................................................................................. 11 2.3.4. Projekti sihtrühm ................................................................................................................ 11 2.3.5. Projekti abikõlblikkuse periood ........................................................................................... 11 2.3.6. Projekti elluviija .................................................................................................................. 11

2.4. PROJEKT NR 4: MTÜ VALGAMAA TUGIKESKUS REORGANISEERIMINE .............................................. 12 2.4.1. Projekti eesmärk ................................................................................................................ 12 2.4.2. Projekti sisu ........................................................................................................................ 12 2.4.3. Projekti tulemus .................................................................................................................. 13 2.4.4. Projekti sihtrühm ................................................................................................................ 13 2.4.5. Projekti abikõlblikkuse periood ........................................................................................... 13 2.4.6. Projekti elluviija .................................................................................................................. 14

2.5. PROJEKT NR 5: MTÜ LÕUNA-EESTI ERIHOOLDUSTEENUSTE KESKUS REORGANISEERIMINE ............. 14 2.5.1. Projekti eesmärk ................................................................................................................ 14 2.5.2. Projekti sisu ........................................................................................................................ 14 2.5.3. Projekti tulemus .................................................................................................................. 15 2.5.4. Projekti sihtrühm ................................................................................................................ 15 2.5.5. Projekti abikõlblikkuse periood ........................................................................................... 15 2.5.6. Projekti elluviija .................................................................................................................. 15

2.6. PROJEKT NR 6: TEENUSEKOHTADE REORGANISEERIMINE TALLINNA LINNAVALITSUSE POOLT ........... 15 2.6.1. Projekti eesmärk ................................................................................................................ 15 2.6.2. Projekti sisu ........................................................................................................................ 16 2.6.3. Projekti tulemus .................................................................................................................. 17 2.6.4. Projekti sihtrühm ................................................................................................................ 17 2.6.5. Projekti abikõlblikkuse periood ........................................................................................... 17 2.6.6. Projekti elluviija .................................................................................................................. 17

3

2.7. RIIGIABI ...................................................................................................................................... 17 3. NÄITAJAD ...................................................................................................................................... 18 4. EELARVE ........................................................................................................................................ 26 5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ........................................................................................................... 27 6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD ............................................................................ 28 7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED ............................................................................................................. 29 8. ARUANDLUS .................................................................................................................................. 29 9. PROJEKTIDE MUUTMINE .............................................................................................................. 30 10.FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ...................................................... 31 11. VAIETE LAHENDAMINE ............................................................................................................... 31

4

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste ta- gamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet 6 „Sotsiaal- sem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasood- sas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu“. TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.1.1 sekkumine 21.4.1.13 „Erihoolekande teenuskoh- tade reorganiseerimine“. 1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ja valdkondlike aren-

gukavadega 1.1.1. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“1 on prognoositud, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ning puudega inimeste arv kasvab. Vaja on parandada elukeskkonna ligipääseta- vust, leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastiku muutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. On oluline, et teenuseid paku- takse piirkondades, kus neid on enim vaja ning need oleksid kättesaadavad ja kvaliteetsed. Käesoleva TAT raames reorganiseeritakse ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohti nii, et inimesed saaksid teenust võimalikult peresarnases keskkonnas ehk moodustatakse väiksemad peresarnased rühmad. Projektide elluviimisega panustatakse „Eesti 2035” peasihtidesse „Ühiskond” ja „Inimene” ning alasihti „Hooliv ühiskond“, samuti toetakse ligipääsetavuse edendamist ja võrdsete võimaluste loomist. Aluspõ- himõtete hoidmist ja sihi saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi ja ligi- pääsetavust edendaval moel hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” tegevuskava näitajatega: püsiva suhte- lise vaesuse määr, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, ligipääsetavuse näitaja ning elamute ja mit- teelamute energiatarve. Tegevused, mis panustavad hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse ning püsiva suhtelise vaesuse määra piirkondlike erinevuste vähendamisse: reorganiseerimise käigus arves- tatakse ka piirkondlike vajadustega ehk teenuseüksused luuakse piirkondadesse, kus teenuse saamise järjekorrad on pikemad, millega omakorda parandatakse teenust vajavate isikute ja nende lähedaste ühiskonna- ja tööelus osalemise võimalusi. Tegevused, mis panustavad ligipääsetavuse näitajasse: uued rajatavad teenuseüksused on kaasaegsed ja keskkonda hoidvad, kliimakindlad ja säästvad ning arves- tavad klientide erivajadustega, sealhulgas on tagatud ligipääsetavus. Seeläbi panustab TAT tegevus ela- mute ja mitteelamute energiatarbe näitajasse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 9 kohaselt on keskkonnaeesmärgid järgmised: a) kliimamuutuste leevendamine; b) kliimamuutustega kohanemine; c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; d) üleminek ringmajandusele; e) saastuse vältimine ja tõrje; f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 1.1.2. Heaolu arengukava2 kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega ja erivajadusega inimeste osa- kaalu suurenemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus

1 Arenguvajadused | Eesti Vabariigi Valitsus. 2 Heaolu arengukava 2023-2030 | Sotsiaalministeerium (sm.ee).

5

toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk sot- siaalteenuste pakkumise ja korralduse arendamine, sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate hoolduskoormust ning suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetakse suund iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ning hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele. Eri ühiskonnagruppide ühis- konna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist. Sotsiaalministeeriumi tegevuste ees- märk on pakkuda inimestele laste saamist ja kasvatamist toetavat keskkonda, sotsiaalset turvatunnet, suunata kaasava ühiskonna ja ligipääsetava elukeskkonna loomist ning luua võrdsed võimalused hari- dus-, töö- ja ühiskonnaelus osalemiseks vastavalt iga inimese võimetele. 1.1.3. Toetuse andmisel on seos TERE-programmiga: käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi 2024.– 2027. aasta eelarvestrateegia „Sotsiaalhoolekande programm“ meetme „Iseseisvat toimetulekut toeta- vate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine" tegevust "Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine“. 2. Toetatavad projektid ja projektide eesmärk TAT eesmärk on jätkata institutsionaalsete, üle 30 ööpäevaringse teenusekohaga teenuseüksuste reor- ganiseerimist. Tegemist on erihoolekandeasustuste reorganiseerimise jätkuprotsessiga. Projektide ellu- viimisega reorganiseeritakse ligikaudu 600 olemasolevast institutsionaalsest teenusekohast enam kui pool. Reorganiseerimise tulemusena hakkavad teenusesaajad elama peresarnastes ja vajaduspõhistes kuni kuueliikmelistes rühmades. Uued teenuseüksused luuakse linnalisse keskkonda, kus avalikud tee- nused on kättesaadavad ja tagatud on ligipääs õppimis- või töötamisvõimalustele. Reorganiseerimine toimub alljärgnevate üleriigilise mõju ja ulatusega projektide elluviimise tulemusena. Toetatakse taristuinvesteeringuid, mille puhul on tagatud kliimakindlus. Tingimus kehtib taristutele, mille kestus (sihipärane kasutamine) on vähemalt viis aastat. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristute vastuvõtlikkust võimalikele pi- kaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõ- tet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavuta- tava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Toetatakse projekte, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu mää- ruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muude- takse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Toetatavad tegevused järgivad keskkonnaalastes õigusaktides sätestatut ega tekita olulist kahju ühelegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning on koos- kõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrusega nr 63 „Hoone energiatõhu- suse miinimumnõuded“3. TAT raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud te- gevusi. Lisaks hoone või rajatise ohutuse tagamisele on oluline silmas pidada, et ehitis jätaks keskkonnale või- malikult väikese jälje ning seda kogu ehitise elukaare jooksul. Ehitise elukaar hõlmab endas ehituses kasutatavate toormaterjalide hankimist, ehitustoodete tootmist, materjalide transporti, ehitust, kasutust,

3 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded–Riigi Teataja.

6

lammutust ja jäätmete taaskasutust. Ehitatud keskkonna kasutajate heaolu tuleb säilitada või parandada keskkonda säästes. Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu hoonete sisekliimale, asukohale, ligipääsetavu- sele ja ökoloogiale.4 Projektide valikul on lähtutud rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud tegevuste üldistest valikukriteeriu- midest ja -metoodikast.

Alltoodud projektide 1–6 elluviimise tulemusena reorganiseeritakse kokku 324 teenusekohta kuni kuue-

liikmelise peresarnase rühmana uutes või rekonstrueeritavates hoonetes. 2.1. Projekt nr 1: AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine 2.1.1. Projekti eesmärk Eesmärk on reorganiseerida AS-i Hoolekandeteenused institutsionaalsed (üle 30 koha) ööpäevaringsed erihoolekandeasustused järgmiselt:

 Vääna-Viti Kodus asuvad 24 teenusekohta;

 Sillamäe Kodus asuvad 48 teenusekohta. Reorganiseeritavad kohad luuakse järgmistesse asukohtadesse:

 üks neljakorteriline elamu (igas korteris 6 elukohta, kokku 24 kohta) Kaluri tn 11 asuvale kinnistule Tallinna;

 kaks neljakorterilist elamut (igas korteris 6 elukohta, kokku 48 kohta) Ida-Virumaale, planeerita- vate asukohtadega järgmistel riigile kuuluvatel kinnistutel:

o Vahtra 18, Kohtla-Järve; o Madise 20, Narva.

Kui teenuseüksuse rajamine planeeritud kinnistule ei osutu võimalikuks, on elluviija kohustatud leidma muu sobiva kinnistu. Teenuseüksuse asukoha muutus ei mõjuta projekti tähtaega. Teenusekohtade rajamine reorganiseeritavate teenuseüksustega samasse piirkonda tuleneb sellest, et teenusesaajad on valdavalt pärit samast piirkonnast ning ka tulevikus on piirkonnas oodata vajadust teenusekohtade järele. 2.1.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus:

 Vääna-Viti Kodus: o suletakse endises mõisahoones asuvad 24 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta; o AS Hoolekandeteenused rajab suletud kohtade asemele 24 peresarnast ööpäevaringse

erihooldusteenuse kohta Tallinnas.

 Sillamäe Kodus: o suletakse 48 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta; o rajatakse suletud kohtade asemele Narva ja Kohtla-Järvele kaks neljakorterilist elamut

ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatele (igas korteris kuus elukohta, kokku 48 kohta); o lõpetatakse ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamine.

Projekti raames tehtavad tegevused ja ajakava:

4 Keskkonnasäästlik ehitus | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee).

7

 ettevalmistustööd o ajakava: 01.01.2024–30.06.2026 o peamised tegevused:

 läbirääkimised KOV-ide ja riigiga;  projekteerimistingimuste taotlemine;  projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, analüüside ja

maakorraldustoimingute tegemine, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamine;

 detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tege- mine;

 muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  projekteerimine

o ajakava: 01.07.2024–30.06.2026 o peamised tegevused:

 projekteerimistööde hankemenetluste korraldamine ja lepingute sõlmimine;  projektide koostamine ja ekspertiis, ehituslubade taotlemine ja saamine;  autorijärelevalve (jätkub ehitustegevuse lõpuni);  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

 ehitamine o ajakava: 01.01.2026–31.12.2027, sealhulgas on ehitustööde tegemine ja hoonete valmi-

mine kavandatud järgmiselt: kaks teenuseüksust 2026. aastal (Tallinnas ja Kohtla-Jär- vel), üks teenuseüksus 2027. aastal (Narvas);

o peamised tegevused:  ehitustööde, omanikujärelevalve, sisustuse ja kodumasinate hangete

korraldamine, lepingute sõlmimine;  ehitustööde tegemine, sealhulgas lammutamine ja tehnovõrkudega liitumine;  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd, väliinventar jms);  omanikujärelevalve tegemine;  sisustamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

 projekti administreerimine o ajakava: 01.01.2024–31.03.2028 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine.

Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TAT lisas 1. 2.1.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on:

 suletud AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodus asuvad 24 ja Sillamäe Kodus asuvad 48 institutsionaalset teenusekohta;

 AS Hoolekandeteenused avanud erihoolekandeteenuse klientidele kolm neljakorterilist elamut (igas korteris kuus kohta), mis asuvad Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel;

 reorganiseeritud 72 teenusekohta. 2.1.4. Projekti sihtrühm

8

Projekti sihtrühmaks on AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodus ja Sillamäe Kodus ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ja teised erihoolekandeteenust vajavad isikud. 2.1.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.03.2028. 2.1.6. Projekti elluviija AS Hoolekandeteenused 2.2. Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenusekohtade reorganiseerimine 2.2.1. Projekti eesmärk Toetuse andmise eesmärk on reorganiseerida institutsionaalsete (üle 30 koha) ööpäevaringsete erihoo- lekandeasustuste reorganiseerimise käigus SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu asuvad 36 ööpäevaringset teenusekohta. Reorganiseeritavad teenusekohad luuakse samasse piirkonda. Teenusekohtade reorganiseerimise eesmärk on viia teenusesaajad institutsionaalsest üksusest, kus li- saks erihoolekande teenusekohtadele on üle 130 väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhoolduse teenusekoha, perepõhistesse, kuni 12 teenusekohaga hoonetesse, kus on kuni kuuekohalised peresar- nased rühmad. Ühtlasi täidetakse sellega eesmärk osutada ööpäevaringset erihooldusteenust ja üldhool- dusteenust teineteisest eraldi. 2.2.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus:

 lõpetatakse SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu teenuse osutamine Narva-Jõesuus Metsa tn 5 asuvas hoones

o 26-le ööpäevaringset erihooldusteenust saavale isikule; o kümnele äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule;

 rajatakse Narva-Jõesuusse suletud kohtade asemele 24-le ööpäevaringset erihooldusteenust saa- vale ja 12-le äärmusliku abi- ja toetusvajadusega ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavale ini- mesele peremajad, kus on kuni kuuekohalised peresarnased rühmad. Planeeritavaks asukohaks on riigi omandis olev Kadaka kinnistu, mis asub Metsa tänaval.

Kui teenuseüksuse rajamine planeeritud kinnistule ei osutu võimalikuks, peab elluviija leidma muu sobiva kinnistu. Teenuseüksuse asukoha muutus ei mõjuta projekti tähtaega. Projekti raames tehtavad tegevused ja ajakava:

 ettevalmistustööd o ajakava: 01.01.2024–30.11.2026 o peamised tegevused:

 riigile kuuluva Kadaka maaüksuse kasutustingimuste väljaselgitamine;  kinnistu omandamine;  projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, analüüside ja

maakorraldustoimingute tegemine, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamine;

9

 detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine;

 projekteerimistingimuste taotlemine peale detailplaneeringu kehtestamist;  projekti ettevalmistamine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

 projekteerimine o ajakava: 01.12.2026–31.07.2027 o peamised tegevused:

 projekteerimistööde hankemenetluste korraldamine ja lepingute sõlmimine;  projektide koostamine, sealhulgas ekspertiis, ehituslubade taotlemine ja saamine;  autorijärelevalve (jätkub ehitustegevuse lõpuni);  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

 ehitamine o ajakava: 01.08.2027–31.03.2029, sealhulgas on ehitustööde tegemine ja hoonete valmi-

mine kavandatud 2028. aastal ja teenuseüksuse avamine 2029. aasta I kvartalis. o peamised tegevused:

 ehitustööde, omanikujärelevalve, sisustuse ja kodumasinate hangete korraldamine, lepingute sõlmimine;

 ehitustööde tegemine, sealhulgas lammutamine ja tehnovõrkudega liitumine;  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd, väliinventar jms);  omanikujärelevalve;  ruumide sisustamine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  teenuse osutamiseks vajalike ettevalmistustööde tegemine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

 projekti administreerimine o ajakava: 01.01.2024–31.03.2029 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine

Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TAT lisas 1. 2.2.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on:

 suletud SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu asuvad 36 ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kohta;

 SA Narva-Jõesuu Hooldekodu avanud Narva-Jõesuus teenuseüksuse, mis koosneb kolmest 12- kohalisest peremajast, kus igas majas on kuni kuuekohalised peresarnased rühmad.

2.2.4. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ja teised erihoolekandeteenust vajavad isikud. 2.2.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.03.2029. 2.2.6. Projekti elluviija

10

SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 2.3. Projekt nr 3: AS-i Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine 2.3.1. Projekti eesmärk Toetuse andmise eesmärk on reorganiseerida institutsionaalsete (üle 30 koha) ööpäevaringsete erihoo- lekandeasustuste reorganiseerimise käigus Järvamaal asuva AS-i Koeru Hooldekeskus 24 teenusekohta ja rajada uus peresarnane, 24-kohaline teenuseüksus Paides. Reorganiseerimiskava lähtub sellest, et seisuga 31.12.2023 saab teenust 28 inimest, kelle elukohaks on Järva maakond ja teenuseosutajal on huvi pakkuda neile teenust ka edaspidi. 2.3.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus:

 suletakse AS-i Koeru Hooldekeskus 24 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta Koeru teenu- seüksuses;

 rajatakse suletavate kohtade asemele Paides 24-kohaline ööpäevaringse erihooldusteenuse ük- sus, kus on kuni kuuekohalised peresarnased rühmad. Üheks teenuseüksuse võimalikuks asu- kohaks on munitsipaalomandis olev kinnistu (Mündi haljasala H2), mis külgneb Mündi 47 kinnis- tuga.

Kui teenuseüksuse rajamine planeeritud kinnistule ei osutu võimalikuks, peab elluviija leidma muu sobiva kinnistu. Teenuseüksuse asukoha muutus ei mõjuta projekti tähtaega. Teenusekohtade rajamine linnalisse keskkonda võimaldab pakkuda erivajadusega inimestele kõiki vajalikke avalikke teenuseid ja suurt valikuvõimalust oma elukorralduses (sh töötamise kaudu). Uutes teenuseüksustes on võimalikult tavapärased elutingimused, mis tagavad privaatsuse ja piisava personaalse tähelepanu. Projekti raames tehtavad tegevused ja ajakava:

 ettevalmistustööd o ajakava: 01.10.2024–31.05.2026 o peamised tegevused:

 läbirääkimised KOV-iga;  projekteerimistingimuste taotlemine;  projekti ettevalmistamine;  projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, analüüside ja

maakorraldustoimingute tegemine, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamine;

 maa omandamine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

 projekteerimine o ajakava: 01.06.2026–28.02.2027 o peamised tegevused:

 projekteerimistööde hankemenetluste korraldamine ja lepingute sõlmimine;  sidumisprojektide koostamine, ehituslubade taotlemine ja saamine;  autorijärelevalve (jätkub ehitustegevuse lõpuni);  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

11

 ehitamine o ajakava: 01.03.2027–01.09.2028, mille lõpptähtajaks on kavandatud hoone valmimine ja

teenuseüksuse avamine o peamised tegevused:

 ehitustööde, omanikujärelevalve, sisustuse ja kodumasinate hangete korraldamine, lepingute sõlmimine;

 ehitustööde tegemine, sealhulgas tehnovõrkudega liitumine;  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd, väliinventar jms);  omanikujärelevalve tegemine;  sisustamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  kolimine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

 projekti administreerimine o ajakava: 01.10.2024–01.09.2028 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine.

Teenuseüksuste rajamisel võib lähtuda AS-i Hoolekandeteenused koostatud projektist, mille alusel on varasema, perioodi 2014–2020 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevuse 2.5.1 toetuse kaasabil elluviidud projekti raames ehitatud 15 hoonet. Projekti kasutamise litsentsitasu tuleb toetuse saajal kokku leppida AS-iga Hoolekandeteenused, kuid see ei ületa eeldatavasti 15 000 eurot hoone kohta (lisandub käibemaks). Samas võib elluviija koostada ise projekti(d) teenusekohtade rajamiseks.

Reorganiseerimise järel teenusesaajate ümberpaiknemisel toimub teenusekoha valik uue teenuseosutaja, teenusesaaja või tema eestkostja ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös, seejuures arvestatakse AS-i Koeru Hooldekeskus ettepanekuid isikute puhul, kes saavad nende juures reorganiseerimise ajal teenust. Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TAT lisas 1. 2.3.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on:

 suletud AS-is Koeru Hooldekeskus 24 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta Koeru teenuseüksuses;

 avatud Paides 24-kohaline erihoolekande teenuseüksus, mis koosneb kuni kuuekohalistest peresarnastest rühmadest.

2.3.4. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on AS-i Koeru Hooldekeskus Koeru teenuseüksuses ööpäevaringset erihoolekan- deteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ja teised erihoolekandeteenust vajavad isikud. 2.3.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.10.2024–01.09.2028. 2.3.6. Projekti elluviija

12

AS Koeru Hooldekeskus 2.4. Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine 2.4.1. Projekti eesmärk Toetuse andmise eesmärk on reorganiseerida institutsionaalsete (üle 30 koha) ööpäevaringsete erihoo- lekandeasustuste reorganiseerimise käigus MTÜ-s Valgamaa Tugikeskus asuvad 47 ööpäevaringse eri- hooldusteenuse kohta äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule. Selle käigus re- konstrueeritakse praegune teenuse osutamiseks kasutatav hoone, luues sinna perepõhised üksused, ning rajatakse uus teenuseüksus Valka. Seeläbi saab jätta kasutusse olemasoleva, teenuseosutajale kuuluva hoone, tagades ühtlasi teenuseosutaja jätkusuutlikkuse. 2.4.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus viiakse ellu järgmised tegevused:

 rekonstrueeritakse Valgas Pargi tn 12 asuv hoone, rajades sinna 24-kohalise teenuseüksuse äär- musliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule, mis koosneb kuni kuuekohalistest pe- resarnastest rühmadest;

 rajatakse 24-kohaline teenuseüksus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule Valgas, Petseri 7 ja Petseri 7a asuvatele kinnistutele.

Kui teenuseüksuse rajamine planeeritud kinnistule ei osutu võimalikuks, peab elluviija leidma muu sobiva kinnistu. Teenuseüksuse asukoha muutus ei mõjuta projekti tähtaega. Projekti raames tehtavad tegevused ja ajakava:

 ettevalmistustööd o ajakava: 01.04.2024–30.06.2026 o peamised tegevused:

 läbirääkimised KOV-i ja riigiga;  projekteerimistingimuste taotlemine;  projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite, analüüside ja

maakorraldustoimingute tegemine, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamine;

 detailplaneeringu koostamine;  projekti ettevalmistamine;  kinnisvara eksperthinnangu koostamine;  maa taotlemine KOV-ilt või riigilt või ostmine turult;  vajaduse korral muude maatoimingute tegemine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

 projekteerimine o ajakava: 01.10.2024–30.09.2026 o peamised tegevused:

 projekteerimistööde hankemenetluste korraldamine ja lepingute sõlmimine;  projekteerimistööde tegemine, ehitusloa taotlemine ja saamine, projekti ekspertiisi

tegemine;  autorijärelevalve tegemine (jätkub ehitustegevuse lõpuni);  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

 ehitamine

13

o ajakava: 01.04.2025–31.12.2027, sealhulgas on ehitustööde tegemine ja hoonete valmi- mine kavandatud järgmiselt: uue teenuseüksuse rajamine 2026. aastal, olemasoleva (Pargi tn 12) teenuseüksuse reorganiseerimine ja sinna teenusekohtade rajamine 2027. aastal.

o peamised tegevused:  ehitustööde, omanikujärelevalve, sisustuse ja kodumasinate hangete

korraldamine ja lepingute sõlmimine;  ehitustööde tegemine, sealhulgas tehnovõrkudega liitumine;  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd väliinventar jms);  omanikujärelevalve tegemine;  sisustamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  kolimine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

 projekti administreerimine o ajakava: 01.01.2024–31.03.2028 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine.

Teenuseüksuste rajamisel võib lähtuda AS-i Hoolekandeteenused koostatud projektist, mille alusel on varasema, perioodi 2014–2020 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevuse 2.5.1 toetuse kaasabil elluviidud projekti raames ehitatud 15 hoonet. Projekti kasutamise litsentsitasu tuleb toetuse saajal kokku leppida AS-iga Hoolekandeteenused, kuid see ei ületa eeldatavasti 15 000 eurot hoone kohta (lisandub käibemaks). Samas võib elluviija koostada ise projekti teenusekohtade rajamiseks. Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TAT lisas 1. 2.4.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on reorganiseeritud MTÜ-s Valgamaa Tugikeskus asuvad 47 teenusekohta äärmus- liku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule ja nende asemele on rajatud:

 24-kohaline teenuseüksus Pargi tn 12 hoonesse, mis hõlmab kuni kuuekohalisi peresarnaseid rühmasid;

 24 teenusekohta uude Valgas asuvasse teenuseüksusesse, mis hõlmab kuni kuuekohalisi peresarnaseid rühmasid.

Lisanduvat ühte teenusekohta arvestatakse reorganiseerimisprojekti kui terviku raames suletavate ja rajatavate kohtade arvestuses, tagamaks nende tasakaal. Seetõttu reorganiseeritakse Tallinna Linnavalitsuse projekti (projekt nr 6) raames 84 teenusekohta, aga suletakse erinevate teenuseosutajate juures 85 teenusekohta. 2.4.4. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on MTÜ Valgamaa Tugikeskuses Pargi tn 12 erihoolekandeteenust saavad psüühi- lise erivajadusega inimesed ja teised erihoolekandeteenust vajavad isikud. 2.4.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.04.2024–31.03.2028.

14

2.4.6. Projekti elluviija MTÜ Valgamaa Tugikeskus 2.5. Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine 2.5.1. Projekti eesmärk Toetuse andmise eesmärk on reorganiseerida institutsionaalsete (üle 30 koha) ööpäevaringsete erihoo- lekandeasustuste reorganiseerimise käigus MTÜ-s Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus asuvad 30 teenusekohta ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule, 17 ööpäevaringse erihooldustee- nuse kohta ja 13 kogukonnas elamise teenuse kohta. Selle käigus rekonstrueeritakse osaliselt praegune teenuse osutamiseks kasutatav hoone, luues sinna perepõhised üksused ja rajatakse uus teenuseüksus Võru linna või rajatakse mõlemad teenuseüksused Võru linna. 2.5.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus viiakse ellu kaks järgmist tegevust:

 MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus rekonstrueerib Võru maakonnas Meegomäe külas asuva hoone, rajades sinna ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühika- häirega isikule 30-kohalise teenuseüksuse, mis on jaotatud kuni kuuekohalisteks peresarnasteks rüh- madeks, või luuakse uus teenuseüksus Võru linna;

 MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus rajab Võru linna uue, 30-kohalise teenuseüksuse, kus on 20 ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kümme kogukonnas elamise teenuse kohta ja mis koos- neb kuni kuuekohalistest peresarnastest rühmadest. Teenuseüksuse asukoht on väljaselgitamisel.

Projekti raames tehtavad tegevused ja ajakava:

 ettevalmistustööd o ajakava: 01.04.2024–30.09.2026 o peamised tegevused:

 läbirääkimised KOV-i ja riigiga;  projekteerimistingimuste taotlemine;  projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite, analüüside ja

maakorraldustoimingute tegemine, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamine;

 projekti ettevalmistamine;  maa omandamine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

 projekteerimine o ajakava: 01.10.2024–30.09.2027 o peamised tegevused:

 projekteerimistööde hankemenetluste korraldamine ja lepingute sõlmimine;  sidumisprojektide koostamine, ehituslubade taotlemine ja saamine;  autorijärelevalve (jätkub kuni ehituse lõpuni);  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

 ehitamine o ajakava: 01.01.2026–31.12.2028, sealhulgas on ehitustööde tegemine ja hoonete

valmimine kavandatud järgmiselt: uue teenuseüksuse rajamine 2027. aastal, olemasoleva (Meegomäe) teenuseüksuse reorganiseerimine või teise teenuseüksuse rajamine Võru linna 2028. aastal;

15

o peamised tegevused:  ehitustööde, omanikujärelevalve, sisustuse ja kodumasinate hangete

korraldamine, lepingute sõlmimine;  ehitustööde tegemine, sealhulgas tehnovõrkudega liitumine;  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd, väliinventar jms);  omanikujärelevalve tegemine;  sisustamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  kolimine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

 projekti administreerimine o ajakava: 01.04.2024–31.03.2029 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine

Teenuseüksuste rajamisel võib lähtuda AS-i Hoolekandeteenused koostatud projektist, mille alusel on varasema, perioodi 2014–2020 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevuse 2.5.1 toetuse kaasabil elluviidud projekti raames ehitatud 15 hoonet. Projekti kasutamise litsentsitasu tuleb toetuse saajal kokku leppida AS-iga Hoolekandeteenused, kuid see ei ületa eeldatavasti 15 000 eurot hoone kohta (lisandub käibemaks). Samas võib elluviija koostada ise projekti teenusekohtade rajamiseks. Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TAT lisas 1. 2.5.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on reorganiseeritud MTÜ-s Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus Meegomäe teenuseüksuses asuvad 60 institutsionaalset teenusekohta ja nende asemel on rajatud:

 Meegomäel asuvasse hoonesse või Võru linna 30-kohaline teenuseüksus, mis koosneb kuni kuuekohalistest peresarnastest rühmadest;

 30 teenusekohta Võru linna rajatavasse teenuseüksusesse, mis on jaotatud kuni kuuekohalisteks peresarnasteks rühmadeks.

2.5.4. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus Meegomäe üksuses erihoolekan- deteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ja teised erihoolekandeteenust vajavad isikud. 2.5.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.04.2024–31.03.2029 2.5.6. Projekti elluviija MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus 2.6. Projekt nr 6: Teenusekohtade reorganiseerimine Tallinna Linnavalitsuse poolt 2.6.1. Projekti eesmärk

16

Toetuse andmise eesmärk on rajada institutsionaalsete (üle 30 koha) ööpäevaringsete erihoolekandea- sustuste reorganiseerimise käigus Tallinna 84 teenusekohta, sulgedes 85 teenusekohta reorganiseerita- vate teenuseosutajate juures. Reorganiseerimiskava lähtub sellest, et Tallinnas ja Harjumaal on suurim puudus ööpäevaringsetest eri- hoolekande teenusekohtadest ning Tallinna Linnavalitsusel on huvi ja valmidus teenusekohtade rajami- seks. Vastavate teenusekohtade arv 1000 elaniku kohta on: o Tallinnas – 0,37; o Eestis keskmiselt – 1,68. Teenusekohtade loomine inimeste elukoha lähedale võimaldab paremini korraldada teenusesaajate eestkostet ning teeb reeglina lihtsamaks ka inimeste külastamise nende lähedaste poolt. Samas jääb teenusesaajatel kehtivate õigusaktide kohaselt võimalus valida teenuse saamiseks mõni teine, elukohast eemal olev teenuseosutaja. 2.6.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus:

 suletakse reorganiseeritavate teenuseosutajate juures 85 institutsionaalset teenusekohta;

 rajatakse Tallinna 72 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta ja 12 teenusekohta äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule. Teenuseüksuste asukohad on väljaselgitamisel.

 Kui reorganiseerimise käigus on võimalik reorganiseerimiseks ette nähtud rahaliste vahendite öko- noomse kasutamisega reorganiseerida täiendavalt ööpäevaringse erihooldusteenuse kohti, sõlmivad osapooled suletavate kohtade suhtes eraldiseisva kokkuleppe, mis on aluseks käesolevate tegevuste täiendamiseks.

Projekti raames tehtavad tegevused ja ajakava:

 ettevalmistustööd o ajakava: 01.06.2024–30.06.2025 o peamised tegevused:

 teenuseüksuste lõplike asukohtade kaardistamine ja kokkuleppimine, sealhulgas Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Tallinna Linnavalitsuse poolt hea tahte kokkuleppe sõlmimine;

 projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, analüüside ja maakorraldustoimingute tegemine, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamine;

 muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

 projekteerimine o ajakava: 01.01.2025–31.12.2027 o peamised tegevused:

 projekteerimistegevuste ettevalmistused, projekteerimised, vajaduse korral de- tailplaneeringute muudatused/kehtestamine;

 autorijärelevalve;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

 ehitamine o ajakava: 01.01.2026–31.08.2029; teenusekohtade valmimise täpsem ajakava lepitakse

kokku projekti elluviimise käigus o peamised tegevused:

 ehitustööde, omanikujärelevalve, sisustuse ja kodumasinate hangete korraldamine, lepingute sõlmimine;

17

 ehitustööde tegemine, sealhulgas lammutamine ja tehnovõrkudega liitumine;  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd, väliinventar jms);  omanikujärelevalve tegemine;  sisustamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.

 projekti administreerimine o ajakava: 01.06.2024–31.08.2029 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine.

Teenuseüksuste rajamisel võib lähtuda AS-i Hoolekandeteenused koostatud projektist, mille alusel on varasema, perioodi 2014–2020 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevuse 2.5.1 toetuse kaasabil elluviidud projekti raames ehitatud 15 hoonet. Projekti kasutamise litsentsitasu tuleb toetuse saajal kokku leppida AS-iga Hoolekandeteenused, kuid see ei ületa eeldatavasti 15 000 eurot hoone kohta (lisandub käibemaks). Samas võib elluviija koostada ise projekti teenusekohtade rajamiseks. Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TAT lisas 1. 2.6.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on:

 reorganiseeritavates institutsionaalsetes teenuseüksustes suletud 85 ööpäevaringse eri- hoolekandeteenuse kohta järgmiste teenuseosutajate juures:

o kaks teenusekohta AS-i Hoolekandeteenused Sillamäe Kodus; o kuus teenusekohta AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodus; o neli teenusekohta SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu; o 65 teenusekohta AS-i Koeru Hooldekeskus Koeru teenuseüksuses; o viis teenusekohta MTÜ-s Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus; o kolm teenusekohta projekti käigus selguvate teenuseosutajate juures;

 avatud Tallinnas 72 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta ja 12 teenusekohta äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule, mis asuvad kuni 30-kohalistes teenuseüksustes ja koosnevad kuni kuuekohalistest peresarnastest rühmadest.

2.6.4. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on reorganiseeritavates teenuseüksuses ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed, samuti teised erihoolekandeteenust saavad Tallinna elanikud või Tallinna linna eestkostel olevad isikud, kes liiguvad Tallinna rajatavatesse teenuseüksustesse. 2.6.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.06.2024–31.08.2029 2.6.6. Projekti elluviija Tallinna Linnavalitsus 2.7. Riigiabi

18

Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Näitajad

Näitaja nime- tus ja mõõt-

ühik

Algtase Sihttase (2026)

Sihttase (2027)

Sihttase (2028)

Sihttase (2029)

Selgitav teave

Meetmete ni- mekirja väl- jundnäitaja

Loodud või ko- handatud elu- ja teenusekoh- tade arv

0 72 180 300 324 Loendatakse tingimustele vastavate elu- ja teenusekoh- tade arvu. Saavutustaset võib elluviija raporteerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui elu- ja teenu- sekohad on kasutamiseks valmis ning SKA on väljas- tanud rajatud teenuseüksuse (teenusekoh- tade) kasutus- loa ja tegevus- loa. Sihtta- seme saavuta- misse panus- tavad kõik pro- jektid.

Meetmete ni- mekirja tule- musnäitaja

Uute või ajako- hastatud elu- ja teenusekoh- tade kasuta- jate arv

0 0 72 180 324 Loendatakse täidetud teenu- sekohti aasta jooksul pärast elu- ja teenu- sekoha valmi- mist ning arvu- tatakse nende osakaal kõigist valminud elu- ja teenusekoh- tadest. Saavu- tustaset võib elluviija rapor- teerida vahe-, lõpp- ja järel- aruandes, kui

19

elu- ja teenu- sekoha valmi- misest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenu- sekoht olnud või on rapor- teerimise het- kel täidetud. Sihttaseme saavutamisse panustavad kõik projektid.

TAT- spetsiifiline väljundnäitaja

Loodud teenu- seüksuste arv

0 3 7 11 12 Loendatakse valminud tee- nuseüksusi. Saavutustaset võib elluviija raporteerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui rajatud teenu- seüksusele on väljastatud ka- sutusluba.

Projekt nr 1: AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine

Projekti meet- mete nime- kirja väljund- näitaja

Loodud või ko- handatud elu- ja teenusekoh- tade arv

0 48 72 N/A N/A Panustab otse- selt rakendus- kava väljund- näitajasse / meetme tege- vuse näita- jasse. Saavu- tustaset võib elluviija rapor- teerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui elu- ja teenu- sekohad on ka- sutamiseks valmis ja SKA on väljastanud rajatud teenu- seüksuse (tee- nusekohtade) kasutusloa ja tegevusloa.

20

Projekti meet- mete nime- kirja tulemus- näitaja

Uute või ajako- hastatud elu- ja teenusekoh- tade kasuta- jate arv

0 0 48 72 N/A Panustab otse- selt rakendus- kava tulemus- näitajasse / meetme tege- vuse näita- jasse. Saavutustaset võib elluviija raporteerida vahe-, lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja tee- nusekoha val- mimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenu- sekoht olnud või on rapor- teerimise het- kel täidetud.

Projektispet- siifiline väl- jundnäitaja

Loodud teenu- seüksuste arv

0 2 3 N/A N/A Loendatakse valminud tee- nuseüksusi. Saavutustaset võib elluviija raporteerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui rajatud teenu- seüksusele on väljastatud ka- sutusluba.

Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenusekohtade reorganiseerimine

Projekti meet- mete nime- kirja väljund- näitaja

Loodud või ko- handatud elu- ja teenusekoh- tade arv

0 0 0 36 36 Panustab otse- selt rakendus- kava väljund- näitajasse / meetme tege- vuse näita- jasse. Saavu- tustaset võib elluviija rapor- teerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui elu- ja teenu-

21

sekohad on ka- sutamiseks valmis ning SKA on väljas- tanud rajatud teenuseüksuse (teenusekoh- tade) kasutus- loa ja tegevus- loa.

Projekti meet- mete nime- kirja tulemus- näitaja

Uute või ajako- hastatud elu- ja teenusekoh- tade kasuta- jate arv

0 0 0 0 36 Panustab otse- selt rakendus- kava tulemus- näitajasse / meetme tege- vuse näita- jasse. Saavutustaset võib elluviija raporteerida vahe-, lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja tee- nusekoha val- mimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenu- sekoht olnud või on rapor- teerimise het- kel täidetud.

Projektispet- siifiline väl- jundnäitaja

Loodud teenu- seüksuste arv

0 0 0 1 N/A Loendatakse valminud tee- nuseüksusi. Saavutustaset võib elluviija raporteerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui rajatud teenu- seüksusele on väljastatud ka- sutusluba.

Projekt nr 3: AS-i Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine

Projekti meet- mete nime- kirja väljund- näitaja

Loodud või ko- handatud elu- ja teenusekoh- tade arv

0 0 0 24 N/A Panustab otse- selt rakendus- kava väljund- näitajasse /

22

meetme tege- vuse näita- jasse. Saavu- tustaset võib elluviija rapor- teerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui elu- ja teenu- sekohad on ka- sutamiseks valmis ning SKA on väljas- tanud rajatud teenuseüksuse (teenusekoh- tade) kasutus- los ja tegevus- loa.

Projekti meet- mete nime- kirja tulemus- näitaja

Uute või ajako- hastatud elu- ja teenusekoh- tade kasuta- jate arv

0 0 0 0 24 Panustab otse- selt rakendus- kava tulemus- näitajasse / meetme tege- vuse näita- jasse. Saavutustaset võib elluviija raporteerida vahe-, lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja tee- nusekoha val- mimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenu- sekoht olnud või on rapor- teerimise het- kel täidetud.

Projektispet- siifiline väl- jundnäitaja

Loodud teenu- seüksuste arv

0 0 0 1 N/A Loendatakse valminud tee- nuseüksusi. Saavutustaset võib elluviija raporteerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui

23

rajatud teenu- seüksusele on väljastatud ka- sutusluba.

Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine

Projekti meet- mete nime- kirja väljund- näitaja

Loodud või ko- handatud elu- ja teenusekoh- tade arv

0 24 48 N/A N/A Panustab otse- selt rakendus- kava väljund- näitajasse / meetme tege- vuse näita- jasse. Saavu- tustaset võib elluviija rapor- teerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui elu- ja teenu- sekohad on ka- sutamiseks valmis ning SKA on väljas- tanud rajatud teenuseüksuse (teenusekoh- tade) kasutus- loa ja tegevus- loa.

Projekti meet- mete nime- kirja tulemus- näitaja

Uute või ajako- hastatud elu- ja teenusekoh- tade kasuta- jate arv

0 0 24 48 N/A Panustab otse- selt rakendus- kava tulemus- näitajasse / meetme tege- vuse näita- jasse. Saavutustaset võib elluviija raporteerida vahe-, lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja tee- nusekoha val- mimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenu- sekoht olnud

24

või on rapor- teerimise het- kel täidetud.

Projektispet- siifiline väl- jundnäitaja

Loodud teenu- seüksuste arv

0 1 2 N/A N/A Loendatakse valminud tee- nuseüksusi. Saavutustaset võib elluviija raporteerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui rajatud teenu- seüksusele on väljastatud ka- sutusluba.

Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine

Projekti meet- mete nime- kirja väljund- näitaja

Loodud või ko- handatud elu- ja teenusekoh- tade arv

0 0 30 60 N/A Panustab otse- selt rakendus- kava väljund- näitajasse / meetme tege- vuse näita- jasse. Saavu- tustaset võib elluviija rapor- teerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui elu- ja teenu- sekohad on ka- sutamiseks valmis ning SKA on väljas- tanud rajatud teenuseüksuse (teenusekoh- tade) kasutus- loa ja tegevus- loa.

Projekti meet- mete nime- kirja tulemus- näitaja

Uute või ajako- hastatud elu- ja teenusekoh- tade kasuta- jate arv

0 0 0 30 60 Panustab otse- selt rakendus- kava tulemus- näitajasse / meetme tege- vuse näita- jasse. Saavutustaset võib elluviija

25

raporteerida vahe-, lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja tee- nusekoha val- mimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenu- sekoht olnud või on rapor- teerimise het- kel täidetud.

Projektispet- siifiline väl- jundnäitaja

Loodud teenu- seüksuste arv

0 0 1 2 N/A Loendatakse valminud tee- nuseüksusi. Saavutustaset võib elluviija raporteerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui rajatud teenu- seüksusele on väljastatud ka- sutusluba.

Projekti nr 6: Teenusekohtade rajamine Tallinna Linnavalitsuse poolt

Projekti meet- mete nime- kirja väljund- näitaja

Loodud või ko- handatud elu- ja teenusekoh- tade arv

0 0 30 60 84 Panustab otse- selt rakendus- kava väljund- näitajasse / meetme tege- vuse näita- jasse. Saavu- tustaset võib elluviija rapor- teerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui elu- ja teenu- sekohad on ka- sutamiseks valmis ning SKA on väljas- tanud rajatud teenuseüksuse (teenusekoh- tade) kasutus- loa ja tegevus- loa.

26

4. Eelarve

ELi toetuse summa (ERF) (€)

ELi toetuse osakaal meetme tege- vuse abikõlb- likust kogu- maksumusest, %

Riiklik kaas-fi- nantseering, 16% (€)

Elluviija oma- finantseering, 14% (€)

Kokku

Projekt nr 1: AS-i Hoolekandetee- nused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorgani- seerimine

4 788 000,00 70% 1 094 400,00 957 600,00 6 840 000,00

Projekti meet- mete nime- kirja tulemus- näitaja

Uute või ajako- hastatud elu- ja teenusekoh- tade kasuta- jate arv

0 0 0 30 84 Panustab otse- selt rakendus- kava tulemus- näitajasse / meetme tege- vuse näita- jasse. Saavutustaset võib elluviija raporteerida vahe-, lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja tee- nusekoha val- mimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenu- sekoht olnud või on rapor- teerimise het- kel täidetud.

Projektispet- siifiline väl- jundnäitaja

Loodud teenu- seüksuste arv

0 0 1 2 3 Loendatakse valminud tee- nuseüksusi. Saavutustaset võib elluviija raporteerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui rajatud teenu- seüksusele on väljastatud ka- sutusluba.

27

ELi toetuse summa (ERF) (€)

ELi toetuse osakaal meetme tege- vuse abikõlb- likust kogu- maksumusest, %

Riiklik kaas-fi- nantseering, 16% (€)

Elluviija oma- finantseering, 14% (€)

Kokku

Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu eri- hoolekande tee- nusekohtade reorganiseerimine

2 394 000,00 70% 547 200,00 478 800,00 3 420 000,00

Projekt nr 3: AS-i Koeru Hooldekes- kus reorganiseeri- mine

1 596 000,00 70% 364 800,00 319 200,00 2 280 000,00

Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugi- keskus reorgani- seerimine

2 856 000,00 70% 652 800,00 571 200,00 4 080 000,00

Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Eri- hooldusteenuste Keskus reorgani- seerimine

3 570 000,00 70% 816 000,00 714 000,00 5 100 000,00

Projekt nr 6: Tee- nusekohtade raja- mine Tallinna Lin- navalitsuse poolt

5 586 000,00 70% 1 276 800,00 1 117 200,00 7 980 000,00

20 790 000,00 70% 4 752 000,00 4 158 000,00 29 700 000,00

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduska- vade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17. 5.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse TAT-s nimetatud projektide elluviimiseks vajalikud kulud, mis vasta- vad ühendmääruses ja TAT-s sätestatud tingimustele. 5.3. Abikõlblikud on järgmised tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 5.3.1 kinnisasja omandamine, mis moodustab kuni 10% abikõlblikest kuludest; 5.3.2 projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite, analüüside ja maakorraldustoimingute tege- mine, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamine; 5.3.3 detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine; 5.3.4 katastrimõõdistamine ja muud maakorraldustoimingud; 5.3.5 ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis, sealhulgas litsentsitasud; 5.3.6 ehitustööde ettevalmistustööd, sealhulgas lammutamine; 5.3.7 jäätmete taaskasutus ja ohutu kõrvaldamine (nt ohtlike jäätmete käitlus);

28

5.3.8 ehitustööde tegemine; 5.3.9 ehitise ekspertiis; 5.3.10 autorijärelevalve; 5.3.11 ehitise omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine; 5.3.12 ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide rajamine ja liitumise kulud; 5.3.13 väliskeskkonna rajamisega seotud tööde tegemine, sealhulgas:

5.3.13.1 teede ja parklate rajamine, valgustuse paigaldamine, elektrisõidukite laadimispunkti ja piir- deaia rajamine; 5.3.13.2 haljastuse rajamine ja kohtkindla väliinventari paigaldamine, mis moodustab kuni 3% abikõlb- likest kuludest;

5.3.14 ehitisse paigaldatava sisustuse, kohtkindlate seadmete, tehnika vms hankimine ja paigaldamine; 5.3.15 projektijuhtimine; 5.3.16 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja sise- turvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud teavitustegevusega seotud kulud; 5.3.17 ligipääsetavuse tagamine, sealhulgas analüüs, audit, ekspertiis, eksperdi kaasamine, et kogu ehi- tus ja ümbritsev taristu oleks nelja peamise puudeliigiga inimestele ligipääsetav. 5.4. Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest elluviija kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Toetust makstakse te- gelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. 6.2. Hiljemalt koos esimese maksetaotlusega peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ): 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja ta- sumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti rakendaja kuludest; 6.2.2 kliimakindluse hinnangu, mis põhineb kliimamuutustele vastupanuvõime hindamisel. Kliimakindluse tagamise hindamine esitatakse ühendmääruse lisa 3 B-osas toodud andmekoosseisus; 6.2.3 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.4 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktides 6.2.1, 6.2.3 ja 6.2.4 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema projekti rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna kaudu. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlb- likkuse. 6.6. RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.

29

6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija kohustused Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1 esitama rakendusasutuse (edaspidi RA) nõudmisel projekti eelarve jagunemise aastate ja tegevuste kaupa; 7.2 rakendama projekti vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.3 esitama RÜ nõudmisel eelarveaasta väljamaksete prognoosi; 7.4 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.4.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.4.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigi- hangete registrile; 7.4.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.5 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest; 7.6 tagama taristu kliimakindluse ja kliimakindluse analüüsis nimetatud tegevuste elluviimise; 7.7 järgima tegevuste elluviimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet; 7.8 täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatule; 7.9 tagama taristu ja kõikide projektiga seonduvate tegevuste ligipääsetavuse ning puuduste avastamisel nende likvideerimise, sealhulgas peab ligipääsetav olema kogu projektiga seotud info ja kommunikat- sioon ehk tagatud peab olema digiligipääsetavus, kui tegemist on digitaalse infoga; 7.10 järgima TAT käskkirja lisas 1 sätestatud nõudeid erihoolekande teenuseüksustele; 7.11 tagama vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest teenuseüksuse eesmärgipärase kasutamise käesolevas TAT-s sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on RA-ga kooskõlastatud. Eesmärgipäraseks kasutamiseks loetakse TAT-s sätestatud teenuse osutamist erihoolekandeteenuste järjekorra alusel või kui erihoolekandeteenuste järjekorras puuduvad isikud, kes sooviksid vastavas asukohas teenust kasutada, muule teenust kasutada soovivale isikule.

8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le projekti tegevuste elluviimise ning tulemuste ja näitajate saavutamise edene- mise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vas- tavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise täht- päeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le projekti tegevuste elluviimise, tulemuste ja näitajate saavutamise kohta lõppa- ruande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse lõppkuupäevast. Lõp- paruande esitamisel peavad loodud teenuseüksustele olema väljastatud kasutusluba ja tegevusluba eri- hoolekandeteenuse osutamiseks. 8.3. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loe- takse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud.

30

8.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 8.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.7. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.8. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljadele. 8.9. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punk- tis 1.1.1 välja toodud „Eesti 2035“ mõõdikutesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edene- mist. 8.10. Elluviijal on kohustus esitada RÜ-le järelaruanne tulemusnäitajate saavutamise raporteerimiseks 12 kuud pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 9. Projektide muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi projekti muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab projekti muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu projekti muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.7 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Projekti muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab projekti muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid projektide eelarve muutmiseks, kui projekti aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. RA võib projekti muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 9.7. Projekti muutmise eelnõu (TAT käskkiri) kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.8. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.8.1 punktis 7.1 nimetatud järgmise eelarveaasta eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.8.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et projektide kogutoetuse summa ja määr ei muutu; 9.8.3 kui projektide tegevuste ajakava on mõjuvatel põhjustel muutunud vähem kui kuus kuud ning RÜ- d ja RA-d on sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitatud; 9.8.4 kui rajatavate teenuseüksuste asukoht on selgunud või muutunud ning RÜ-d ja RA-d on sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitatud.

31

10.Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37 ja ÜSS2021_2027 §-dele 28–30. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 nimetatud erisu- sed haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Lisad: Lisa 1 „Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele“ Lisa 2 „TAT finantsplaan ja eelarve projektide ja kulukohtade kaupa“

Sotsiaalkaitseministri 30.09.2024 käskkirjaga nr 62 kinnitatud toetuse andmise tingimused

„Erihoolekandeasutuse reorganiseerimine“ Lisa 1

Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele

1. Üldised nõuded

1.1. Teenuseüksus on iseseisev ja eraldi majapidamisega ühes või mitmes hoones tegutsev ööpäevaringse majutusega teenusekohtade kogum. Loodav teenuseüksus võib koosneda:

1.1.1 korter- ja ridaelamute puhul kuni 30 teenusekohast, mis on jaotatud kuni kuuekohalisteks peresarnasteks ja vajaduspõhisteks rühmadeks;

1.1.2 peremajade (hoonete kasutamise otstarbest lähtuvalt on tegu üksikelamuga) puhul kuni 36 teenusekohast, mis on jaotatud kuni kuuekohalisteks peresarnasteks ja vajaduspõhisteks rühmadeks, mis võivad asuda kahekaupa samas hoones.

1.2. Nõuded teenuse osutamisele ning selleks vajalikele ruumidele ja maa-alale on sätestatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ (edaspidi määrus nr 75).

1.3. Hoone peab olema kavandatud universaalse disaini põhimõtteid järgides, mis muu hulgas tähendab seda, et loodav keskkond peab olema ligipääsetav ja sobilik kõikidele ühiskonnagruppidele sõltumata nende east või erivajadusest ning teenuse või teenusesaajate asendumise korral puudub vajadus mahukate ümberehituste või kohandamiste järele.

1.4. Teenuseüksuse rajamisel tuleb arvestada, et erihoolekandeteenusel oleva isiku omaosalus ei ületaks mistahes ajal selle maksimaalset kehtivat suurust.

2. Nõuded asukohale 2.1. Teenuseüksus peab asuma linnalises või maapiirkonnas keskkonnas, kus on

kättesaadavad nii avalikud teenused kui ka tagatud ligipääs õppimis- või töötamisvõimalustele. Linnaliseks keskkonnaks loetakse asustusüksust, kus elab vähemalt 2500 püsielanikku. Maapiirkonnas on sobilik asustusüksus vaid alev või linn, kus elab vähemalt 2500 püsielanikku.

2.2. Rajatav uus teenuseüksus peab toimima iseseisva teenusüksusena, eraldatuna teistest erihoolekande või üldhoolduse teenuseüksustest. Rajatavate teenuseüksuste asukohad tuleb eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastada.

2.3. Teenuseüksuse rajamisel tuleb arvesse võtta, et erinevate vahenditega aidatakse kõrvaldada või vähendada takistusi, mida puudega inimesed endiselt oma igapäevaelus kohtavad. Teenuseüksus peab asuma hästi ligipääsetavas kohas ja elukeskkonnas, mis toetab maksimaalselt inimeste sotsiaalset taastumist. Oluline on, et esmased avalikud teenused on jalgsi või ühissõidukiga kättesaadavad. Hoonest mitte kaugemal kui 1 km peab paiknema ühissõidukipeatus. Põhjendatud juhtudel ja rakendusasutuse nõusolekul võib sellest reeglist teha erandeid. Kinnistu vajalik suurus sõltub ennekõike ümbritseva keskkonna võimalustest (pargid, kergliiklusteed, kogukondlikuks kasutamiseks mõeldud alad vms). Kinnistu suurus on:

2.3.1 korterelamu puhul vähemalt 1500 m2, optimaalne suurus 2500–3500 m2; 2.3.2 peremaja puhul vähemalt 1000 m2 iga hoone kohta; 2.3.3 ridaelamu puhul vähemalt 3000 m2 hoone kohta.

2.4 Teenuseüksuse rajamine punktis 2.3 sätestatust väiksemale kinnistule on lubatud üksnes rakendusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul. Kooskõlastuse saamiseks tuleb põhjendada vastavat vajadust ja teenuse osutamiseks vajalike nõuete täidetust.

3 Nõuded hoonele ja kinnistule

3.3 Territoorium tuleb kavandada ilma järskude tõusude või langusteta, õuealale näha ette võimalused puhkamiseks ja õuetegevusteks, arvestades kliimamõjusid (nt vari kuuma eest, lahendused liigse sademevee ärajuhtimiseks jms).

3.4 Hoone peab olema erihoolekandeteenuse osutamiseks sobiv, funktsionaalne, minimaalse ökoloogilise jalajäljega, madalate halduskuludega ning vastupidav ja pikaealine, liigitudes liginullenergiahooneks, mille energiatõhususarv ei ületa liginullenergiahoone piirväärtusi. Rekonstrueeritavate hoonete puhul peab hoone peale rekonstrueerimist vastama vähemalt energiatõhususklassile C.

3.5 Tuleb rakendada kliimakindluse analüüsi tulemusena tehtud ettepanekuid kliimakindlate lahenduste kasutuselevõtuks.

3.6 Eluruumide suletud netopind ei või ületada 28 m2 teenusekoha kohta. Põhjendatud juhtudel (nt vajadus täiendavate tegevusruumide järele) võib eelnimetatud pind olla rakendusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul ka suurem. Nõue ei kehti rekonstrueeritavate hoonete puhul.

3.7 Eluruumide kavandamisel tuleb arvestada perelaadse elukeskkonna kujundamisega, kus kesksel kohal on erivajadusega inimene ja tema vajadused. Eluruumid peavad olema hubased ja arvestama inimeste vajadustega.

3.8 Hoone projekteerimisel on soovitatav kasutada sellist planeeringut ja (ehitus)tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad vähendada tööjõukulu, säilitades teenuse nõutava kvaliteedi (eelkõige lähtuvalt personalile ja teenuseüksusele esitatavatest nõuetest).

3.9 Lisaks määruses nr 75 sätestatud nõuetele tuleb lähtuda alljärgnevast: 3.9.1 magamistoad on ühekohalised, rekonstrueeritavates hoonetes võivad

põhjendatud juhtudel ja rakendusasutuse eelneval nõusolekul olla osad toad kahekohalised;

3.9.2 kuni 12 teenusesaaja kohta rajatakse vähemalt üks ühiskasutuses majapidamisruum, mis on varustatud pesumasina ja -kuivatiga ning on pesu triikimise võimalus;

3.9.3 iga peresarnase, kuni kuuekohalise rühma kohta on köök ja elutuba (võivad olla koos);

3.9.4 igas korteris ja üksikelamus on teenusesaajate ja töötajate ühiskasutuses tualetid ja pesemisruumid, mis on privaatselt kasutatavad. Pesemisvõimaluseks on dušš. Iga hoone vähemalt ühes pesuruumis peab olema loodud pesemisvõimalus lamamisraamil. Rekonstrueeritavates hoonetes on lubatud säilitada ja renoveerida teenusesaajate kasutuses olev olemasolev saun;

3.9.5 töötajatele eraldi tööruumi või töö- ja puhkeruumi ei rajata; 3.9.6 iseseisva õendusabi osutamiseks õele eraldi tööruumi ei rajata, iga üksus

varustatakse lukustatud ravimikapiga. Õendusabi osutamise ruumi rajamine on lubatud teenuseüksustesse, milles osutatakse teenust ebastabiilse remissiooniga isikutele, kuid seda teraapiatoana, mis on ristkasutuses õendusteenuse osutamisega. Kui kogukonnas puuduvad ruumid aktiveerivateks tegevusteks või need on vajalikud teenuse osutamise kvaliteetseks tagamiseks, võib majutushoonesse või selle territooriumile rajada rakendusasutuse eelneval kooskõlastusel vastavad ruumid;

3.9.7 korterelamu puhul peab maa-ala olema vajaduse korral piiratud piirdeaiaga, kui see ei ole vastuolus piirkonna üldiste linnakujunduspõhimõtetega. Piirdeaed on kohustuslik äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise puhul;

3.9.8 ruumide sisutuse (sh pliidid, pesumasinad, valgustid ja mööbel) planeerimisel tuleb arvestada erivajadustest tuleneva ergonoomikaga, mis võimaldab erivajadusega inimestel igapäevatoimingutega paremini hakkama saada;

3.9.9 hoone puhul võib ette näha kõigi üksuste ülese ruumi ratastoolide ja rulaatorite hooldamiseks, hoiustamiseks ja laadimiseks;

3.9.10 tuleb tagada muud abi- ja laoruumid, mis on vajalikud teenuseüksuse toimimiseks;

3.9.11 kriisivalmiduse tagamiseks tuleb luua generaatorite ühendamise võimalus, et voolukatkestuste korral tagada hädavajalike süsteemide toimimine.

3.10 Ligipääsetavuse tagamine: koostatav projekt peab vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel sätestatud ehitisele esitatavatele nõuetele, kohaldades kõiki selles kehtestatud nõudeid ka rajatavale erihoolekande teenuseüksusele. Projekteerimisel tuleb juhinduda ligipääsetavuse standardist EVS-EN 17210:2021, projekteerimisjuhistest „Ligipääsetav hoone ja keskkond“, „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“ ja „Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele” või muudest samaväärsetest standarditest ja juhistest.

3.11 Elluviija esitab e-toetuse keskkonna kaudu esimesel võimalusel eskiisprojekti või võimaldab olemasoleva projekti kasutamisel sellele ligipääsu. Eskiisprojekt esitatakse digitaalselt ja tekstifailid peavad olema PDF-, ODF- või DOC- ja joonised PDF- vormingus, sisaldades alljärgnevat:

3.11.1 situatsiooniplaan koos ühissõidukipeatuse ja lähimate teenuste kauguste ja paiknemisega;

3.11.2 asendiplaan, mis peab võimaldama hinnata, et kinnistule on võimalik paigutada hoone, piisava suurusega parkimisala ja haljastatud puhkeala; joonis tuleb esitada mõõtkavas 1:500;

3.11.3 korruse plaan koos ruumide nimetuste, pindalade ja gabariitmõõtmetega, mõõtkavas M1:100;

3.11.4 ruumide eksplikatsioonitabel, kus on märgitud ruumide suletud netopinnad; 3.11.5 seletuskiri, mis sisaldab olemasoleva olukorra, asendiplaani, ligipääsetavuse,

ruumiplaneeringu ja selle kontseptsiooni, haljastuse, heakorra ja energiatõhususe kirjeldust.

3.12 Toetuse saaja on kohustatud kooskõlastama rakendusasutusega: 3.12.1 ehituskrundi muutumise võrreldes TAT-s sätestatuga; 3.12.2 ehituskrundi selgumisel selle asukoha; 3.12.3 plaanilahenduse olulise muutmise võrreldes esialgse eskiisiga; 3.12.4 ehitusloa taotlemiseks esitatava projekti arhitektuurse osa, millega kontrollitaks

eelkõige projekti vastavust eskiisprojektile. 3.13 Hoone ja kinnistu kavandamisel tuleb arvestada kliimamuutuste

kohanemismeetmetega, lähtudes kliimakindluse hindamisest. Hoone projekteerimisel tuleb arvestada jahutusmeetmete (nii passiivsete kui aktiivsete) lisamise vajadusega, arvestades esinevaid kuumalaineid.