Tegevusjuhend

Dokumendiregister	Sotsiaalministeerium
Viit	5.2-2/2457-1
Registreeritud	30.09.2024
Sünkroonitud	01.10.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari	5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik	5.2-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Eesti Õdede Liit
Saabumis/saatmisviis	Eesti Õdede Liit
Vastutaja	Anne Randväli (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Vaimse tervise osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (54925 tm).

Failid

E-kiri.eml

VTO_tegevusjuhend_30.09.24.pdf

E-kiri.eml

Tere!

Saadan Teile kooskõlastamiseks Vaimse tervise õenduse tegevusjuhendi, mille koostamist on eest vedanud Eesti Õdede Liidu Vaimse Tervise Õenduse Seltsing, Tervisekassa toetusel.
Tegevusjuhendi eesmärk on toetada vaimse tervise õe teenuse osutamist ühtsete põhimõtete ja kvaliteedikriteeriumite alusel ning olla abiks vaimse tervise õele vastuvõttude ja tervisedenduslike tegevuste planeerimisel, elluviimisel ja hindamisel. Oleme tegevusjuhendit koostades lähtunud rahvusvahelistest ja Eesti vaimse tervise õenduse parimatest praktikatest ning arvestanud tervishoiutöötajate ja patsientide vajadusi.
Palume Teil juhendiga tutvuda ja jagada oma kommentaare või ettepanekuid hiljemalt 14. oktoobriks e-posti aadressile [email protected]. Kui tagasisidet selleks tähtajaks ei ole tulnud, siis arvestame nõusolekuga. Juhend on lisatud manuses.

Täpsustuseks lisan, et kollasega on märgitud viitamised, mis ootavad Õendusmääruse jõustumist.

Lugupidamisega,

Laura Oisalu

Vaimse tervise õenduse tegevusjuhendi

töörühma juht

Tel: 55646619

Eesti Õdede Liidu

Vaimse tervise õenduse seltsingu juht

VTO_tegevusjuhend_30.09.24.pdf

Tervisekassa

VAIMSE TERVISE ÕENDUSE TEGEVUSJUHEND

Tallinn 2024

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 2

1. VAIMSE TERVISE ÕE BAASPÄDEVUSED .............................................................. 4

2. ERIALANE ARENG ....................................................................................................... 4

3. VAIMSE TERVISE ÕDE PATSIENDI RAVITEEKONNAL ........................................ 5

4. PATSIENDI SEISUNDI HINDAMINE ............................................................................. 6

4.1. Terviseedendus ................................................................................................................ 6

4.2. Toitumine ......................................................................................................................... 6

4.3. Eritamine ja ainevahetus .................................................................................................. 7

4.4. Aktiivsus ja puhkus ......................................................................................................... 7

4.5. Taju ja tunnetus ............................................................................................................... 7

4.6. Enesetaju .......................................................................................................................... 7

4.7. Rollisuhted ....................................................................................................................... 8

4.8. Seksuaalsus ...................................................................................................................... 8

4.9. Toimetulek ja pingetaluvus ............................................................................................. 8

4.10. Elupõhimõtted ............................................................................................................... 8

4.11. Turvalisus ja kaitse ........................................................................................................ 8

4.12. Mugavustunne ............................................................................................................... 8

4.13. Kasvamine ja areng ....................................................................................................... 9

4.14. Objektiivne leid ............................................................................................................. 9

5. SEKKUMISTE ÜLDPÕHIMÕTTED .............................................................................. 10

6. VALDKONNAPÕHISED SEKKUMISED ...................................................................... 10

6.2. Toitumine ....................................................................................................................... 11

6.3. Eritamine ja ainevahetus ................................................................................................ 11

6.4. Aktiivsus, puhkus ja uni ................................................................................................ 11

6.5. Taju ja tunnetus ............................................................................................................. 12

6.6. Enesetaju ........................................................................................................................ 13

6.7. Rollisuhted ..................................................................................................................... 13

6.8. Seksuaalsus .................................................................................................................... 13

6.9. Toimetulek ja pingetaluvus ........................................................................................... 14

6.10. Elupõhimõtted ............................................................................................................. 14

6.11. Turvalisus ja kaitse ...................................................................................................... 14

6.12. Mugavustunne ............................................................................................................. 15

6.13. Kasvamine ja areng ..................................................................................................... 15

7. Erakorralise patsiendi käsitlus ......................................................................................... 16

8. Kriisisekkumise üldpõhimõtted ........................................................................................ 19

9. Juriidilised aspektid ........................................................................................................... 20

9.1. Informeeritud nõusolek .................................................................................................. 21

9.2. Alaealise kaalutlusvõime hindamine ............................................................................. 21

9.3. Teavituskohustus ........................................................................................................... 21

9.4. Töökeskkond ................................................................................................................. 21

ALLIKALOEND .................................................................................................................... 22

SISSEJUHATUS

Vaimse tervise õdede roll tervishoius on järjest olulisem ning eriala areng pidevas muutumises.

Vaimse tervise õe töö eeldab pidevat enesetäiendamist ja elukestvat õppimist. Eestis on

erinevatel tervishoiuasutustel oma vaimse tervise õe tegevusjuhendid asutusesiseseks

kasutamiseks, kuid vajadus ühtse riikliku raamistiku loomiseks tingis käesoleva juhendi

koostamise.

Vaimse tervise õenduse tegevusjuhend on alusdokument, mis toetab teenuse osutamist ühtsete

põhimõtete ja kvaliteedikriteeriumite alusel ning on abiks vaimse tervise õele tegevuste

planeerimisel, elluviimisel ja hindamisel. Juhend annab suunised ja on toetav, seda on võimalik

vastuvõtul kasutada vastavalt vajadusele ja patsiendi kaebustele. Tegevusjuhendis on välja

toodud vaimse tervise õe baaspädevused ning teekond vaimse tervise õeks. Patsiendi seisundi

hindamine ja sekkumised on kirjeldatud nii häirete üleselt kui Gordoni mudeli (Gordon's

Functional Health Patterns) valdkondade põhiselt ning eraldi on kirjeldatud erakorralise

patsiendi käsitlus. Samuti on välja toodud vaimse tervise õe tööd puudutavad juriidilised

aspektid. Vaimse tervise õe roll on ajas muutuv ja täienev, muudatuste korral tegevusjuhendit

uuendatakse.

Tegevusjuhend on koostatud kirjanduse ülevaate metoodikal. Allikate valiku kriteeriumid

hõlmasid tõenduspõhisust ning avaldamist eesti või inglise keeles. Eelistati uusimaid allikaid,

ravi- ja käsitlusjuhendeid, sealhulgas American Psychiatric Association ja National Institute for

Health and Care Excellence juhendeid ning õendusalaseid käsiraamatuid, sealhulgas

Õendussekkumiste klassifikatsiooni (NIC).

Juhendi struktureerimise aluseks võeti North American Nursing Diagnosis Association

International (NANDA-I) õendusdiagnooside klassifikatsioon ja selle aluseks olev Gordon'i

mudel, mis hõlmab järgmisi valdkondi: tervisedendus (tervisejuhtimine), toitumine, eritamine

ja ainevahetus, aktiivsus ja puhkus, taju ja tunnetus, enesetaju, rollisuhted, seksuaalsus,

toimetulek ja pingetaluvus, elupõhimõtted, turvalisus ja kaitse, mugavustunne ning kasvamine

ja areng. Alateemad jaotati juhendi koostajate vahel vastavalt eelmainitud valdkondadele. Iga

koostaja oli vastutav konkreetsete teemade eest ning esitas tegevusjuhendi esialgseid versioone

korduvalt teistele koostajatele tagasiside saamiseks ja täiendamiseks. Lisaks toimusid

laiendatud töörühma kohtumised, kus osalesid partnerorganisatsioonide esindajad. Need

kohtumised võimaldasid saada juhendile välist tagasisidet ja sisendit.

Tegevusjuhendi koostajad:

Laura Oisalu (töörühma juht), Eesti Õdede Liidu Vaimse tervise õenduse seltsingu juht, SA

Pärnu Haigla

Liina Hürden, Confido Meditsiinikeskus, MTÜ Peaasjad

Margit Lenk-Adusoo, Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Ragne Läheb, SA Tallinna Koolitervishoid

Ilja Tretjakov, SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik

Liis Kristiin Vaher, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, Tallinna Tervishoiu

Kõrgkool

Tegevusjuhendi laiendatud töörühm:

Tervisekassa, Sotsiaalministeerium, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Õdede Liidu

Terviseõenduse seltsing, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Perearstide Selts, Eesti Kliiniliste

Psühholoogide Kutseliit

Kooskõlastus on saadud:

1. VAIMSE TERVISE ÕE BAASPÄDEVUSED

Vaimse tervise õde on eriõde. Eriõde on läbinud õe erialase koolituse õppekava või

terviseteaduse magistriõppekava ühel õendusabi erialal ning on omandanud õpitud erialal

laiapõhjalisema kliinilise pädevuse ja otsustusoskuse. See annab eriõele valmisoleku osutada

iseseisvat tervishoiuteenust, kasutades süvendatud kliinilisi teadmisi ja oskusi patsiendi

tervisliku seisundi hindamisel, jälgimisel ja sekkumisel ning oskuse koordineerida ja korraldada

patsiendi terviklikku raviteekonda. Samuti on eriõel pädevus oma valdkonnas hinnata

tervishoiuteenuse kvaliteeti ja arendada sekkumismeetodeid, koordineerida terviseedendust,

teha uurimis- ja arendustööd. Eriõe baaspädevused on kirjeldatud ja Eesti Õdede Liidu volikogu

poolt kinnitatud 2020 aastal. (1).

Vaimse tervise õel on eriõe baaspädevustele lisaks oskus töötada psüühikahäiretega inimeste ja

nende tugivõrgustikuga (2). Omandatud on põhjalikud teadmised psüühikahäiretest, nende

põhjustest ning medikamentoossetest ja mittemedikamentoossetest ravivõimalustest. Vaimse

tervise õe pädevuses on psüühilise seisundi hindamine ja jälgimine; psühhoharimine;

häirepõhine ja elustiilialane nõustamine patsiendi toimetulekuvõime edendamiseks. Vaimse

tervise õde töötab ravimeeskonnas koos psühhiaatrite, psühholoogide ja teiste spetsialistidega.

2. ERIALANE ARENG

Teekond vaimse tervise õeks algab õe põhiõppe õppekava läbimisest. Aastatel 2006 kuni 2019

oli pärast õe põhiõppe lõpetamist vajalik läbida õe erialakoolituse õppekava vaimse tervise

õenduse suunal (60 EAP, Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 6. tase). Käesoleval ajal on eriala

omandamiseks vajalik läbida terviseteaduse magistriõppe õppekava vaimse tervise õenduse

peaerialal (90 EAP, Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 7. tase) Tallinna või Tartu Tervishoiu

Kõrgkoolis.

Lisaks on nõutav, et õed ja eriõed läbiksid igal kalendriaastal vähemalt 60 koolitustundi.

Iseseisva õendusabi osutamise tingimused ja kord ning õendusabi erialad. Ministri määrus.

(2024). Nõude täitmiseks on võimalik osaleda täiendkoolitustel nii Eestis kui ka välismaal.

Vaimse tervise õel on võimalik omandada lisapädevusi erinevate psühhoteraapiate osaoskuste

praktiseerimiseks. 2024. aastal pakutakse Eestis psühhoteraapia koolitusi vaimse tervise

õdedele, mis aitavad saavutada pädevust psühhoteraapia valdkonnas:

• Kognitiiv-käitumisteraapia oskuste treening (1 aasta), Eesti Kognitiivse ja

Käitumisteraapia Assotsiatsioon (https://www.ekka.ee). Õpe annab pädevuse rakendada

kognitiiv-käitumuslikke meetodeid vaimse tervise õe töös.

• Sissejuhatus pereteraapiasse/Perekonna psühhoterapeutide I astme pädevuskoolitus (5

kuud), MTÜ Eesti Pereteraapia Kool (https://pereteraapiakool.ee) või

Perekonsultatsioonid OÜ (https://perekonsultatsioonid.ee). Õpe annab eeldused

Pereterapeut kutse (tase 7) omandamiseks.

• Vaimse tervise õde saab pakkuda dialektilist käitumisteraapiat (DKT), kui ta on läbinud

vastava väljaõppe ning töötab dialektilise käitumisteraapia meeskonnas.

Aastate jooksul on õe- ja eriõeõppe õppekavad muutunud. Täiendkoolituste kättesaadavus ning

vaimse tervise õe spetsiifiliste oskuste, näiteks psühhoteraapia, omandamise võimalus ja

järjepidevus on olnud katkendlik. Seetõttu on Eestis tegutsevate vaimse tervise õdede

ettevalmistus praegu varieeruv. Vaimse tervise õe baasteadmiste ja spetsiifiliste oskuste

rakendamine sõltub konkreetsest töökohast ja selle ressurssidest.

3. VAIMSE TERVISE ÕDE PATSIENDI RAVITEEKONNAL

Joonis 1. Vaimse tervise õde patsiendi raviteekonnal.

4. PATSIENDI SEISUNDI HINDAMINE

Vaimse tervise õde viib patsiendiga läbi seisundi hindamise, mille käigus kujuneb

õendusanamnees. Võimalusel kaasatakse anamneesi kogumisel patsiendi tugivõrgustik. Kõiki

anamneesi vastuseid tõlgendada kooskõlas objektiivse leiuga. Alati tuleb kirjeldada

sümptomite intensiivsust ja kestvust, soodustavaid ja leevendavad tegureid ning sümptomitega

kaasnevaid muid kaebusi. Oluline on välja tuua ka sümptomite muutumine ajas, hinnata

mustreid ja muutusi.

Hinnatakse patsiendi terviseseisundit, objektiivseid tervisenäitajaid ning ravisoostumust.

Vajadusel täidetakse koos patsiendiga hindamisinstrumente nagu Emotsionaalse enesetunde

küsimustik (EEK-2), The Alcohol, Smoking and Substance Involvement Screening Test

(ASSIST), The Alcohol Use Disorders Identification Test (AUDIT) jt. Oluline on, et

kasutatavad hindamisinstrumendid oleksid valideeritud eesti keelde ja kultuuriruumi. Hetkel ei

ole eelnimetatud hindamisinstrumendid Eestis veel valideeritud, kuid niipea kui need on

kättesaadavad, lisatakse need juhendisse. Meeleolu, une jm jälgimiseks on hea anda patsiendile

võimalus täita vabas vormis koostatud või internetist leitavat enesejälgimispäevikut. Vajadusel

hinnatakse 10-palli skaalal meeleolu, ärevust, valu jm ning sümptomite mõju

igapäevatoimetulekule.

Käesolev psühhiaatriline õendusanamnees on koostatud NANDA-I klassifikatsiooni alusel (3).

4.1. Terviseedendus

• Pöördumise põhjus. Objektiivne leid (välimus, käitumine) (4).

• Varasemad pöördumised, hospitaliseerimised ja alternatiivmeditsiini kasutamine (4).

• Kaasuvad haigused (4).

• Ravimite tarvitamine, nii retseptiravimid kui käsimüügiravimid, sh vitamiinid,

toidulisandid. Raviskeemi järgimine (4).

• Sotsiaalmajanduslik toimetulek, käesolevad elutingimused (5).

• Haigustunnetus ja -kriitika (5).

• Kahjulikud harjumused:

○ Psühhoaktiivsete ainete tarvitamine (Aine tüüp, segatarvitamine, tarvitamise kogus,

sagedus ja manustamise viis nii praegusel hetkel kui varasemalt. Kasutatud aine viimase

doosi suurus, aeg viimasest kasutamiskorras, vajadusel võõrutusseisundi hindamine.

Tagasilanguse risk) (6,7).

○ Käitumuslikud (Hasartmängurlus, nutiseadmete kasutamine, ostlemine jne) (8).

4.2. Toitumine

• Patsiendi pikkus ja kehakaal (hiljutised ja varasemad kaalu muutused) (9).

• Hoiakud ja suhtumine oma kehakaalu ja -kujusse (sh. ebaproportsionaalne mure oma

kehakaalu või -kuju pärast) (9).

• Mustrid ja muutused ning nende seos ravimite, psühhogeensete ja muude teguritega (9):

○ Toitumisharjumused (nt söögikordade arv päevas, valik, mitmekesisus, vedeliku

tarbimine, toidugruppide vältimine jms).

○ Toitumispiirangud (nt toidu või söömisega seotud ebamugavus, piirav söömine, toidu

vältimine, liigsöömine jms).

○ Söömisega seotud sotsiaalne käitumine, situatsioonide vältimine

• Söömishäire kahtlusel küsi (9):

○ Kompenseeriva ja muude kaalujälgimiskäitumiste esinemine, mustrid ja muutused, sh

toitumispiirangud, üleliigne või kompulsiivne treening, lahtistite kasutamine, enda

põhjustatud oksendamine ja ravimite kasutamine kehakaaluga manipuleerimiseks.

○ Protsent aja kohta päevas, mil on hõivatud toidu, kehakaalu ja/või kehakujuga seotud

mõtetega.

4.3. Eritamine ja ainevahetus

• Mustrid ja muutused ning nende seos ravimite, psühhogeensete ja muude teguritega (10):

○ Urineerimine: Uriinipidamatus, sundinkontinents, enurees.

○ Soolestik: Kõhukinnisus, kõhulahtisus, lahtistite kuritarvitamine, enkoprees.

○ Higistamine.

○ Suukuivus, liigne süljevool, suu limaskesta kahjustus.

○ Kuiv silm.

○ Küünte närimine, juuste katkumine.

4.4. Aktiivsus ja puhkus

• Mustrid ja muutused ning seos ravimite, psühhogeensete ja muude teguritega (10):

○ Üldine elukorraldus, sh töö- ja puhkeaeg ning igapäevaste kohustustega toimetulek.

○ Huvi, energia, algatusvõime ja sotsiaalne aktiivsus (negatiivse sümptomaatika aspektid).

○ Füüsiline aktiivsus.

• Une kestus ja kvaliteet, unehügieen. Unekaebuse korral kirjelda selle iseloom, kestus,

dünaamika, leevendavad ja vallandavad tegurid (sh ravimid).

4.5. Taju ja tunnetus

• Mustrid ja muutused ning nende seos ravimite, psühhogeensete ja muude teguritega (10):

○ Meeleolu: alanenud, kõrgenenud, kõikuv; intensiivsus, kestus ja dünaamika.

○ Ärevus: kohasus, sagedus, intensiivsus, kestvus ja dünaamika ning kaasnevad

psüühilised ja füüsilised sümptomid.

○ Afekt: vastavus olukorraga, kooskõla meeleolu ja mõtetega, ulatus (alanenud,

kõrgenenud) ja labiilsus.

○ Mõtlemine: sisu ja vorm, sihipärasus ja seoslikkus.

○ Tähelepanu, keskendumisvõime ja mälu.

○ Taju/kogemus (hallutsinatsioonid, illusioonid, sensoorne tundlikkus, isiksuse mitmesus).

○ Otsustusvõime.

4.6. Enesetaju

• Mustrid ja muutused ning nende seos ravimite, psühhogeensete ja muude teguritega (10,11):

○ Enesehinnang, ootused iseendale (hinnang enda isikuomaduste ja võimete kohta).

○ Tundlikkus välisele kriitikale (negatiivse tagasiside võimendamine).

○ Enesetaju ja isiklik identiteet, enesekohased uskumused (Igasugune kogemus või

olukord, mis paneb isiku seadma kahtluse alla või vähendama oma väärtust enese suhtes;

lootusetus; kaotuskogemused).

○ Kehataju (sh rahulolu/rahulolematus, hüpohondria).

4.7. Rollisuhted

• Mustrid ja muutused ning nende seos ravimite, psühhogeensete ja muude teguritega (10,11):

○ Inimestevahelised suhted ja nende kvaliteet (kodu, kool, töö, lähedased, sõbrad),

formaalne ja mitteformaalne toetusvõrgustik.

○ Perekonnaseis ning partnerlussuhte kvaliteet.

○ Peredünaamika (mustrid, rollid, emotsionaalne seisund, turvalisus, armastus, usaldus,

toetus jne)

○ Lapsed ning suhe lastega (sh. vanemlikud oskused)

○ Tööga/kooliga/huvitegevustega hõivatus, rahulolu (kooli-/töökoha vahetuse põhjused).

4.8. Seksuaalsus

• Sooline identiteet (kuidas patsient soovib, et teda kutsutakse; hospitaliseerimise korral

palati/tualeti kasutamise soov; toetuse tajumine lähedastelt, ühiskonnalt) (12).

• Seksuaalne orientatsioon (12).

• Mustrid ja muutused libiidos ning nende seos ravimite, psühhogeensete ja muude teguritega

(10,11).

• Riskikäitumine (10,11).

4.9. Toimetulek ja pingetaluvus

• Elumuutused (sh kriisid, traumad) viimase kahe aasta jooksul, reaktsioonid nendele (10).

• Tugevused, ressursid ja toimetulekumeetodid (Muutustega kohanemine, murede

lahendamine, pingega toimetulek) (10).

4.10. Elupõhimõtted

• Uskumused/väärtushinnangud (Väärtuste konflikt. Väärtustel põhinevad valikud ja

tagajärjed) (10).

• Religioossus/spirituaalsus (10).

4.11. Turvalisus ja kaitse

• Turvatunne sh võimekus/võimalus iseseisvalt otsustada (10)

• Füüsiline, vaimne, seksuaalne, majanduslik väärkohtlemine ja vägivald (varasemalt ja

käesolevalt, sh risk enesele, teistele ja risk teise poolt) (10).

• Enesevigastamine ja suitsiidirisk1 (10).

• Enesehooldusvõime (hügieen - isiklik, keskkondlik) (10).

4.12. Mugavustunne

• Valu jm häirivad kehalised aistingud (nt tinnitus, iiveldus, raskustunne jäsemetes, tükitunne

kurgus) (10).

• Üksildus ja sotsiaalne eraldatus (4).

1 Lisainfot vt jaotisest 7. Erakorralise patsiendi käsitlus

4.13. Kasvamine ja areng

• Lapsepõlves diagnoositud psüühika- ja käitumishäired ning nende ravi (4).

• Varajane lapseiga, kooli- ja noorukiiga (4): kasvutingimused, stressirohked elusündmused,

suhted vanemate ja õdede/vendadega, toimetulek lasteaias ja koolis (sh kutse- ja/või

kõrgkoolis), suhted koolikaaslaste ja õpetajatega, sõpruskond.

• Psüühikahäired perekonnas (4).

• Psühhomotoorse arengu eakohasus (11).

4.14. Objektiivne leid

• Elulised näitajad (vererõhk, südame löögisagedus, kehatemperatuur, hingamissagedus)

(10).

• Pikkuse ja kehakaalu mõõtmine ning kehamassiindeksi arvutamine

(https://tap.nutridata.ee/et/kalkulaatorid?tab=0). Laste puhul hinnata kehamassi- ja

kasvukõverat, sugulist arengut (10).

• Füüsiline läbivaatus, sealhulgas metaboolsele sündroomile, alatoitumisele või toidu

väljutamisele viitavate ohumärkide hindamine (10).

• Naha terviklikkuse hindamine (hematoomid, lõikumine, armid), muutused (10).

5. SEKKUMISTE ÜLDPÕHIMÕTTED

• Loo terapeutiline suhe2 ja paku psühhoemotsionaalset tuge (10,11).

• Hinda teadlikkust häirest ning paku vajadusel psühhoharimist häirest (10,11).

• Hinda motivatsiooni raviks ja motiveeri vajadusel ravis osalema (10,11).

• Sea koostöös individuaalsed lähi- ja kaudeesmärgid (10,11).

• Medikamentoosse ravi korral (10,11):

o selgita ravipõhimõtteid (ravi alustamine, katkestamine, lõpetamine);

o selgita ravitoimet, koos- ja kõrvaltoimed;

o hinda ravisoostumust;

o hinda ravitoimet, koos- ja kõrvaltoimeid;

• Õpeta enesejälgimist (nt toitumis-, alko-, unepäevik) (10,11).

• Nõusta elustiili osas (nt füüsiline aktiivsus, unehügieen) ja õpeta emotsionaalsest

enesetundest lähtuvalt eneseabivõtteid (nt lihaslõdvestustehnikad) (10,11).

• Toeta isiklike probleemide analüüsil ja õpeta probleemilahendusprotsessi (10,11).

• Vajadusel ja võimalusel tutvusta tugigruppe või – programme (10,11).

• Aita tuvastada isiklikke tugevusi ja jõuvarusid ning edasistes sekkumistes tugine

tugevustele ja varasematele saavutustele (10,11).

6. VALDKONNAPÕHISED SEKKUMISED

6.1. Terviseedendus

• Tee kindlaks tegurid, mis võivad takistada patsiendil ravimeid määratud viisil võtmast (10).

• Sõltuvushäirete korral (allpool esitatud keskendub alkoholisõltuvusele, kuid samad

sekkumised on rakendatavad ka teiste sõltuvushäirete puhu):

○ Paku teavet sõltuvushäire olemuse, täieliku kainuse kasude, sõltuvuse ühelt ainelt või

tegevuselt teisele ülemineku riski, tagasilanguse vallandajate, ravivõimaluste ning pere

ja sõprade rolli osas paranemise soodustamisel või takistamisel (8).

○ Kaksikdiagnoosi korral käsitle mõlemat häiret samaaegselt (13).

○ Hinda kaasuvaid vaimse tervise probleeme ning selgita, et alkoholi tarvitamise häire

raviga võivad mõned vaimse tervise probleemid taanduda (13).

○ Sõnasta ravieesmärk ja -sekkumised (täielik kainus või mõõdukas tarvitamine) jagatud

otsusena, vastavalt patsiendi valmisolekule ja sotsiaalsetele oludele. Patsiendi puhul,

kellel on näidustatud täielik kainus, kuid kes ei soovi tarvitamist täielikult lõpetada, sea

vaid ravi vahe-eesmärgiks mõõdukas tarvitamine ja jätka motiveerimist täieliku kainuse

suunas. Ära lõpeta ega katkesta temaga ravisuhet (8).

○ Koosta koos patsiendiga tagasilanguste ennetamise kava (10).

○ Tutvusta eneseabivõtteid aine tarvitamise vähendamiseks (6).

○ Soovita kasutada alkoholitarvitamise sageduse ja koguste hindamiseks Alkopäevikut (6).

2 Patsiendi nõusolekul kaasa raviprotsessi pereliikmed ja lähedased

6.2. Toitumine

• Paku teavet tervislikust toitumises ja/või söömishäirest ning nõusta toitumise ja füüsilise

aktiivsuse osas vastavalt seatud individuaalsele eesmäkidele ning tagamaks adekvaatne

toidu ja toitainete tarbimine (9).

• Õpeta enesejälgimist (toitumispäevik, kuhu märgitakse söödud toit, selle kogused ja

söömisaeg ning söömisega seotud tunded, mõtted ja käitumine) aitamaks märgata

düsfunktsionaalseid mõtteid, negatiivseid tundeid ja maladaptiivset käitumist seoses

toitumise ning kehakuju ja -kaaluga (14).

• Julgusta väljendama oma tundeid seoses toitumise ning kehakuju3ja -kaaluga. Aita võtta

vastutus oma vihaste tunnete eest ja mõista, et nende väljendamine on aktsepteeritav, kui

see tehakse sobival viisil (15).

• Julgusta patsienti ja tema lähedasi vältima probleemide arutamist toiduga ja söömisega

seotud olukordades (15).

• Aruta kehakaalu kaalutõusu seotud düsfunktsionaalsete mõtete ja negatiivsete tunnete (nt

ärevus) üle*,** (11).

• Aruta võimalust, et patsient ei püüdleks ideaalse kehakaalu poole või võimalust leppida

vähem kui „ideaalse“ kehakaaluga*,** (15).

• Aidake mõista, et täiuslikkus on ebareaalne, ja uurige koos patsiendiga täiuslikkuse

vajadust * (11).

• Julgustada lisama menüsse patsiendi hinnangul halbu või keelatud toite vastavalt sellele,

kuidas patsient neid talub*(15).

• Arutage tõenäosust, et kaalulanguse protsessis jõutakse platooni, kus kaal püsib pikema

perioodi jooksul stabiilsena. Patsient peaks teadma, et see on tõenäoline, kuna ainevahetus

muutub. Platood võivad põhjustada frustratsiooni ning sel ajal võib patsient vajada lisatuge,

et püsida kaalulangetusprogrammis** (11).

6.3. Eritamine ja ainevahetus

• Tuvasta pidamatuse sagedus, kestus ja asjaolud (toitumine, liikumine, vedeliku tarbimine,

ravimid, psühhosotsiaalsed jms tegurid) (10).

• Selgita toitumise, treeningu ja vedeliku tarbimise seoseid eritamisega (10).

• Selgita, kuidas ennetada kõhukinnisust, enureesi, enkopreesi (10).

• Õpeta lahtistite tarbimist (10).

• Tuvasta iiveldust / oksendamist soodustavad tegurid ja õpeta iiveldust / oksendamist

leevendavaid võtteid (10).

• Õpeta suuhügieeni *,** (peale oksendamist loputada suu veega, vältida hammaste pesemist

ning happelisi toite ja jooke) (14).

6.4. Aktiivsus, puhkus ja uni

• Vähene aktiivsus või passiivsus (10):

* Anoreksia Nervosa korral

**Bulima Nervosa või Liigsöömishäire korral

○ Selgita tegevusetuse seos meeleoluga, õpeta tegevuspäeviku täitmist ja meeldivate

tegevuste planeerimist.

○ Analüüsi patsiendi suhtlusvõrgustikku, selle plusse ja miinuseid.

○ Julgusta edendama olemasolevaid suhteid, aita panustada tulevastesse tegevustesse,

nende kavandamisse.

○ Julgusta katsetamist uute suhete loomisel, osavõtmist sotsiaalsetest ja

kogukonnategevustest.

• Ülemäärane füüsiline aktiivsus (10):

○ Aita mõista ülemäärase aktiivsuse tagajärgi.

○ Aita kujundada ootusi sobiva käitumise suhtes, lähtudes patsiendi kognitiivsetest ja

enesekontrolli võimekusest.

○ Õpeta stiimulite taseme hindamist ja vähendamist keskkonnas ning aidake kohandada

kodu- , töö/kooli keskkond.

○ Õpeta käitumise juhtimise võtteid.

○ Selgita struktureeritud ja regulaarse ajakava säilitamise olulisust.

○ Selgita vedelike ja toitainete tarbimise (kogus, regulaarsus; stimuleerivad joogid jne)

seost ülemäärase aktiivusega.

• Uni (10):

○ Tee kindlaks une- ärkveloleku rütm, unehügieen, magamiskeskkond ja unega seotud

harjumused.

○ Selgita välja füüsilised ja psühholoogilised und mõjutavad tegurid (nt öötöö, valu, hirm,

kehaline ebamugavus või haigus, ergutavad söögid, joogid, füüsiline aktiivsus).

○ Nõusta unehügieeni osas.

○ Vajadusel õpeta autogeenseid lihaslõdvestustehnikad.

6.5. Taju ja tunnetus

• Meeleolu:

○ Julgusta sõnastama ja kirjeldama oma tundeid (15).

○ Dokumenteeri meeleolu kõikumiste ajalugu ja episoodid, mis mõjutavad igapäevaelu.

Episoodide juurde võib kirja panna esilekutsuvad tegurid ning tagasilanguse mustrid

(16).

○ Õpeta mõtete, meeleolu ja käitumise jälgimist (16).

○ Aruta mõtete ja käitumise mõju meeleolule (16).

○ Aruta meeleolu muutustega seotud võimalikke tegureid - suhted, elustiili muutused ja

psühhosotsiaalsed tegurid (16).

• Ärevus:

○ Õpeta viise, kuidas ärevuse eskaleerumist katkestada (11).

○ Harjuta koos patsiendiga eneseabivõtteid (17).

• Mõtlemine ja keskendumine, tähelepanu, mälu:

○ Kasuta täiendavaid või alternatiivseid suhtlusviise (näiteks visuaalseid abivahendeid või

lihtsustatud tekst) (18).

○ Julgusta patsienti kirja panema olulisi asju näiteks kalendrisse, päevikusse (11).

• Taju ja otsustusvõime (15):

○ Taga patsiendile stiimulitevaesem, rahulik keskkond ning selgita selle mõju.

○ Mõista patsiendi tundmusi, kuid ära kinnista neid ning suhtle patsiendiga reaalsetel

teemadel.

○ Paku inimesele võimalust teha valikuid ja otsuseid vastavalt tema võimekusele.

6.6. Enesetaju

• Julgusta mõtteid ja tundeid märkama ja väljendama (positiivsed ja negatiivsed, s.h tunded

iseenda vastu, reaktsioone erinevates olukordades jne) (10).

• Aita arutleda olukordade üle (tähenduslikkus) ja sõnastada, mis neid tundeid/mõtteid

vallandab (10).

• Tee kindlaks pere või teiste oluliste inimeste reaktsioon patsiendi praegusele olukorrale

(10).

• Aita hinnata ebatäpsusi enesetajumisel (10).

• Aita välja selgitada enesekäsitlust toetavad väärtushinnangud (10).

• Julgusta patsienti looma arutelu varasemate saavutuste üle ja paku tuge uute ülesannete

täitmisel. Tunnusta edukate ettevõtmiste eest. (10).

• Aruta ja abista tuleviku planeerimisel. Anna lootust, kuid väldi valede kinnituste andmist.

• Rõhuta isiklikke tugevaid külgi, mida patsient ise esile toob. Innusta ja aita sõnastada

positiivseid kinnitusi. (10).

• Kehataju häire korral:

○ Selgita välja kehataju ootused lähtudes arenguetapist (puberteet, rasedus, vananemine)

aga ka kultuuritaustast, usust, rassist, soost ning milline on keha välimuse seos

eneseväärtusega (10).

○ Aruta muutuste üle kehas ja selle talitluses ja selle esinemine kehatajus (10).

○ Aita arendada realistlikku kehapildi tajumist. Võrdle patsiendi keha konkreetseid

mõõtmeid tema enda tajutud arvu või mõõtmetega. (11).

6.7. Rollisuhted

• Tuvasta patsiendi rollid käesolevalt ja elu jooksul (nt perekonnas, tööl, koolis) (10).

• Arutle rollide muutuste seoseid (nt laste kodust lahkumisega või vastsündinu saabumisega)

(10).

• Õpeta uusi käitumisviise (nt lapsevanema rolliks) (10).

• Tuvasta perekonna toimetuleku võimeid (10).

6.8. Seksuaalsus

• Sooline identiteet/seksuaalne orientatsioon/riskikäitumine (12):

○ Aita hinnanguvabalt ja aktsepteerivalt oma soolise identiteedi ja selle väljenduse

uurimisel.

○ Kui esineb rahulolematust sotsiaalse rolli või keha suhtes, nt kehalistest tunnustest

tingitud ärevust ja häirunud psühhosotsiaalset toimetulekut, õpeta eneseabitehnikaid

enese aktsepteerimise ja lootuse suurendamiseks ning vastupidavuse parandamiseks

mittetoetavas keskkonnas.

○ Toeta sotsiaalsete sidemete loomisel, mis aktsepteerivad patsiendi autentset identiteeti.

• Libiido:

○ Veendu, et puuduks seksuaalse või muu vägivalla anamnees (10).

○ Käsitle patsiendi hirme ja võimalikke vääruskumusi (10).

6.9. Toimetulek ja pingetaluvus

• Loo realistlikud toimetulekuga seotud eesmärgid ja nende saavutamise kava (10).

• Tegele riskiteguritega, mis mõjutavad eesmärkide saavutamist, vajadusel muuda ülesandeid

või keskkonda (10).

• Aruta koos patsiendiga läbi kogetu/emotsionaalse reaktsiooni põhjus (10).

• Aita patsiendil ära tunda ärevuse, viha, kurbuse, hirmu jm tundeid, innustage tundeid

väljendama (10).

• Aruta süü- ja häbitundega toimetulemise tagajärgi (10).

6.10. Elupõhimõtted

• Arutle väärtustel põhinevate valikute ja nende tagajärgede üle (10).

• Aita seada väärtused tähtsuse järjekorda ning hinnata, kuidas need on kooskõlas või

vastuolus pereliikmete/lähedaste omadega (10).

• Tuvasta mured seoses usulise eneseväljendamisega (nt küünalde süütamine, paastumine,

toiduga seotud tavad) (10).

• Tuvasta religioosne võrgustik, mis aitab rahuldada kuuluvuse, hoolitsuse või

transtsendentsuse vajadusi (10).

6.11. Turvalisus ja kaitse

• Tuvasta füüsilise või emotsionaalse väärkohtlemise, ärakasutamise või ususõltuvuse

tunnuseid (10) ning vajadusel teavita Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutavatest vägivalla

ohvri abi võimalustest: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/abivajav-laps-ja-

taiskasvanu/abi-vagivalla-ohvrile

• Teavita lastekaitset, kui esinevad viited väärkohtlemisele alaealise puhul (19).

• Vägivaldne käitumine:

○ Tunnusta patsiendi otsust abi osas (15).

○ Julgusta patsienti abi vastu võtma (15).

○ Hinda agressiooni ja vägivalla vallandumise risk. Võimalusel viia riskihindamine läbi

koostöös patsiendiga (ning patsiendi nõusolekul ka lähedasega) (20).

○ Suurenenud agressiooni või vägivalla vallandumise riski korral töötada koostöös

patsiendiga välja riski maandamise plaan, võttes arvesse järgmisi aspekte (11,20):

Patsiendist tulenevad agressiooni ja vägivalla vallandumise riskitegurid (sh.

diagnoositud psüühikahäire ja häire raskusaste, käesolevad sümptomid, varasem

agressiivne või vägivaldne käitumine jms).

Kontektist tulenevad agressiooni ja vägivalla vallandumise riskitegurid ehk

keskkonnast tulenevad tegurid ja situatsioonid, kus patsient on varasemalt

agressiivselt või vägivaldselt käitunud.

Tunnetest tulenevad agressiooni ja vägivalla vallandumise riskitegurid st.

teadvustage ja aidake juhtida negatiivseid emotsioone (nt. ärevus, pettumus, viha

jms), mis on varasemalt soodustanud agressiooni või vägivalla vallandumist.

Esimesed ohumärgid, mis viitavad olukorra eskaleerumisele ehk agressiooni või

vägivalla peatsele vallandumisele.

De-eskalatsioonitehnikad, mis on varasemalt osutunud tõhusaks.

○ Toeta patsienti ära tundma ärritajaid ja esmaseid ohumärke, mis viitavad agressiooni või

vägivalla peatsele vallandumisele (20).

○ Õpeta enesekontrolli (sh. probleemilahendusoskuste õpetamine) ja rahunemistehnikaid

(20).

• Enesevigastamine (21):

○ Õpeta enesevigastamise vältimiseks, edasi lükkamiseks või vähendamiseks tähelepanu

kõrvale juhtimise tehnikaid ja toimetulekumeetodeid.

○ Kaalu ohutusplaani loomist koos patsiendiga, võimalusel kaasa ka patsiendi lähedased.

○ Selgita alkoholi ja narkootikumide rolli enesevigastamisel.

○ Selgita haavahoolduse põhimõtteid ja too esile enesevigastamisega kaasnevad

võimalikud komplikatsioonid.

6.12. Mugavustunne

• Dokumenteeri kõik kehalised vaevused (11).

• Aktsepteeri, et kõik kehalised vaevused on patsiendi jaoks reaalsed (11).

• Hinda patsiendi kogemusi, ootusi, funktsioneerimist, uskumusi ja haiguskäitumist, eriti

seoses katastrofiseerimise, keha jälgimise, vältiva käitumise ja ebatõhusa tervishoiuteenuste

kasutamisega (11).

• Arutle patsiendi hirmude/ärevuse üle (11).

• Julgusta patsienti kaaluma erinevate psühhosotsiaalsete ja bioloogiliste tegurite mõju.

Päeviku pidamine, enesejälgimine oma vaevuste ja sellega seotud olukordade kohta võib

olla abistav, kuid see pole soovitatav patsientidele, kellel on väga kõrgel tasemel tervisega

seotud ärevus. (11).

• Õpeta, julgusta ja anna positiivset tagasisidet tõhusamatele hoiakutele ja käitumisviisidele,

nagu positiivne mõtlemine, lõõgastustehnikad, tähelepanu eemalejuhtimine, astmelised

harjutused, eneseabi (11).

6.13. Kasvamine ja areng

• Selgita vanematele või hooldajatele, millised on lapse peamised arenguetapid, sealhulga

füüsiline, kognitiivne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng eri vanuses (22).

• Selgita vanematele või hoodajatele suruktureeritud ja rutiinse päevakava olulisust lapse

emotsinaalse heaolu ja kohanemisvõime toetamisel (23).

• Õpeta vanematele või hooldajatele strateegiaid lapse aitamiseks emotsioonide tervislikul

juhtimisel (nt. tunnete äratundmine ja nimetamine, tunnete valideerimine ning

konstruktiivsete konfliktide lahendamise oskuste õpetamine) (22).

• Õpeta vanematele või hooldajatele positiivse vanemluse tehnikaid (15).

7. Erakorralise patsiendi käsitlus

Deliiriumi kahtlusega patsient

(11,24,25)

Psühhootiline patsient / psühhosile

omase sümptomaatikaga patsient

(20,26)

Kõrge suitsiidiriskiga

patsienti

(21,27)

Agressiivselt või

vägivaldselt käituv patsient

(20,28)

Riskifaktorid • Vanus 65+

• Kognitiivsete funktsioonide

häirumine

• Füüsiline trauma

• Postoperatiivne periood

• Olemasolev (puusa)luumurd

• Raske krooniline haigus

(südame-

veresoonkonnahaigused,

peaajuveresoonte haigused,

metaboolsed ja

endokrinoloogilised häired,

kasvajad)

• Halvenenud nägemine ja

kuulmine, unetus, võõras

keskkond, füüsilised

piirangud

• Nakkushaigused

• Stress

• Psühhootiline häire lähisugulasel

• Anamneesis alkoholi või uimastite

tarvitamine ja/või sõltuvus

• Vanus 20+

• Meessugu

• Madal sotsiaal-majanduslik

olukord

• Anamneesis

suitsiidikatse(d) ja/või

suitsiid lähisugulasel

• Anamneesis alkoholi või

uimastite tarvitamine

ja/või sõltuvus

• Anamneesis impulsiivne

või agressiivne

käitumine

• Psüühikahäire

• Sotsiaaline isolatsioon

• Lootusetuse tunne

• Suitsiidi sooritamise

vahendite kättesaadavus

• Hiljutine raviskeemi

muutus

Staatilised riskifaktorid:

• Anamneesis vägivaldne

käitumine

• Anamneesis alkoholi või

uimastite tarvitamine

ja/või sõltuvus

• Raske psüühikahäire4

(psühhootilised häired,

antisotsiaalne

isiksushäire)

• Meessugu

• Nooriga

Dünaamilised

riskifaktorid:

• Joove ja /või

segasusseisund

• Negatiivne afekt (nt.

ärevus, viha, ärrituvus,

alandustunne)

• Rahutus

• Agiteeritus

• Verbaalsed ähvardused

4 Üksnes raske psüühikahäire esinemine ei ennusta vägivalla riski

Deliiriumi kahtlusega patsient

(11,24,25)

Psühhootiline patsient / psühhosile

omase sümptomaatikaga patsient

(20,26)

Kõrge suitsiidiriskiga

patsienti

(21,27)

Agressiivselt või

vägivaldselt käituv patsient

(20,28)

Hindamine • Hiljutised (mõned tunnid -

mõne päevani) muutused või

kõikumised, mis võivad

viidata deliiriumile:

○ Kognitiivse funktsiooni

langus

○ Tajuhäired

○ Füüsilised funktsioonid

(vähenenud

liikuvus/liikumine,

rahutus, häiritud uni)

○ Sotsiaalsed funktsioonid

(suhtlemine, meeleolu)

○ NB! Hüpoaktiivne

deliirium (liigunisus,

pidurdatus, madal

keskendumisvõime)

• Hinda lisaks vaimseid

funktsioone (kellatest, Trail

Making Tes)

• Üldise toimimise halvenemine ja

sotsiaalse funktsiooni alanemine

• Mälu ja keskendumisraskused

• Ebatavaline käitumine ja/või ideed

• Muud tähelepanuväärsed

kogemused või käitumine, mis

kahjustavad inimese ja/või tema

ümbritseva toimimist

• Füüsiline terviseseisund +

põhivajaduste rahulda(ma)tus.

• Hallutsianatsioonid

• Luulumõtted

• Ebatavaline kõne

• Ebatavaline käitumine

• Negatiivne sümptomaatika

• Käesolevalt elutüdimus-

või suitsiidimõtete

esinemine

• Elutüdimus- või

suitsiidimõtete

intensiivsust viimase 48

tunni jooksul

• Suitsiidiplaan ja

-kavatsus ning

suitsiidiriskitegurid

• Suitsiidplaani olemasolu

korral selle realistlikkus

• Patsiendist tulenevad

agressiooni ja vägivalla

vallandumise

riskitegurid

• Kontektist tulenevad

agressiooni ja vägivalla

vallandumise

riskitegurid ehk

keskkonnast tulenevad

tegurid

Esimesed ohumärgid, mis

viitavad olukorra

eskaleerumisele ehk

agressiooni või vägivalla

peatsele vallandumisele

Deliiriumi kahtlusega patsient

(11,24,25)

Psühhootiline patsient / psühhosile

omase sümptomaatikaga patsient

(20,26)

Kõrge suitsiidiriskiga

patsienti

(21,27)

Agressiivselt või

vägivaldselt käituv patsient

(20,28)

Sekkumine • Taga tõhus suhtlemine ja

vajadusel re-orienteerumine

• Anna patsiendile praegust ja

tulevikus toimuva kohta

teavet

• Kasuta keskkonnas olevaid

vihjeid (sildid, pildid, kellad,

kalendrid jms)

• Hoia keskkond hästi

valgustatuna, võimalusel

vähenda ärritajaid/stiimuleid

(nt televiisor)

• Taga ohutu keskkond

• Väldi võimalusel ohjeldamist

ja piiramist

• Taga patsiendile piisav

jälgimine/järelvalve

• Taga patsiendi ja kõrvaliste isikute

ohutus

• Jälgi ja muuda aktiivsuse taset ja

keskkonnastiimuleid

• Hinda hallutsinatsioonide sisu ja

ohtlikkust

• Piirava/eraldava sekkumise

kasutamise puhul selgita

patsiendile tegevuse eesmärk ja

kestus.

• Kui seisund ei vaja kohest

erakorralist sekkumist paku

tihedamaid vastuvõtte

• Vestluse käigus uuri

patsiendilt väliste ja

sisemiste kaitsetegurite

kohta

• Uuri ohutusplaani

olemasolu kohta

kriisiolukordadeks, selle

puudumisel looge koos

patsiendiga ohutusplaan.

Vajadusel uuenda plaani

• Kui seisund ei vaja

kohest erakorralist

sekkumist paku

sagedasemaid vastuvõtte

• Julgusta patsienti

pöörduma abi poole, kui

terviseseisund peaks

halvenema

• Vajadusel aktiveeri

patsiendi tugivõrgustik.

Muuda keskkond ohutuks,

rakenda verbaalse de-

eskalatsiooni tehnikaid:

• Selgita välja ärrituvuse

või viha põhjused

• Pakkudes tuge ja

kaasatust püüda koostöös

patsiendiga leida

lahendus ärrituvust või

viha põhjustavale

probleemidele

Kui püsib oht endale ja/või teistele:

Kaasa eriarstiabi meeskond ja/või suuna patsient erakorralisse (psühhiaatrilisse) vastuvõttu või teavita häirekeskust.

8. Kriisisekkumise üldpõhimõtted (10):

• Taga ohutus ja turvaline keskkond.

• Looge toetav õhkkond, kuid ärge andke petlikku kindlustunnet.

• Aidake välja selgitada kriisi põhjustavad tegurid ja selle arenemiskäik.

• Aidake patsiendil keskenduda korraga ühele mõjurile.

• Aidake selgitada välja võimalused kriisi lahendamiseks, valida konkreetne tegutsemisviis

ja ajakava selle elluviimiseks.

• Aidake välja selgitada isiklikud tugevad küljed, võimed, praegused ja varem kasutatud

toimemehanismid, mida saab kasutada kriisi lahendamisel.

• Aidake välja selgitada kättesaadavad tugisüsteemid, vajaduse korral kaasake

perekond/kogukond/sama kogemuse edukalt läbinud isikud või rühmad.

• Aidake hinnata kriisi mõju, võimalikke tagajärgi ja teha kava, kuidas kohandada

toimetulekuoskusi tulevaste kriisidega toimetulemiseks.

9. Juriidilised aspektid

Eestis on õigus tervishoiuteenuseid osutada tervishoiutöötajatel, kes on kantud

tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse. Õendusabi eriala lisamärke saab registrisse eriõde,

kes on läbinud magistriõppe Tallinna või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ning lisaks on

magistriõppe läbinud eriõdedel alates 2023. aastast piiratud retseptiõigus. Kuna eriõdesid ei ole

kõikjal piisavalt, siis on üleminekuperioodil võimalik taotleda eriõde III pädevust Eesti Õdede

Liidult. See ei anna eriõe õiguslikku staatust, kuid lubab üleminekuperioodil viia läbi teatud

eriõe tegevusi. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu § 82 lg 2 sätestab, et kuni 31.

detsembrini 2031. a võib koodidega 3015, 3118, 3207, 3220, 3221, 3228, 7602, 7631, 7617,

7626, 7627, 3103, 3113 ja 3114 tähistatud tervishoiuteenuseid osutada ka psühhiaatria erialal

töötav õde tingimusel, et alates 2025. aastast on õde viimase kaheksa aasta jooksul töötanud

psühhiaatrilises ravimeeskonnas vähemalt viis aastat keskmise koormusega vähemalt 0,5 ja

omandanud eriõe III taseme pädevuse. (29).

Vaimse tervise õde lähtub oma töös patsiendi ravi teekonnal Eesti Vabariigis kehtivatest

õigusaktidest ja juhenditest. Eriarsti- ja üldarstiabis hõlmab vaimse tervise õe töö patsiendi

terviseteadlikkuse, enesehoolduse ja terviseseisundi jälgimisega seotud tegevusi, mis toetavad

tervise säilitamist, edendamist ja haiguste ennetamist. Samuti hõlmab see ägeda haiguse

paranemisperioodil arsti määratud ravi toetava õendustegevusega seotud juhendamist

pikaajalise ja kroonilise haigusega toimetulekul. Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete

õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste

osutamise tingimused. (2021). RT I, 28.08.2021,

https://www.riigiteataja.ee/akt/128082021007?leiaKehtiv.

Koolitervishoiuteenust osutavas tervishoiuasutuses võimaldab vaimse tervise õel läbi viia

esmast seisundi hindamist, abivajaduse väljaselgitamist, väheintensiivset psühholoogilist

sekkumist ning vajaduspõhist suunamist. (30).

Vaimse tervise õde on multidistsiplinaarse meeskonna liige, kes lähtub oma töös inimkesksuse

põhimõtetest. Kui õendusabi osutamisel nõuab patsiendi seisundi muutus õe või eriõe

pädevusest väljapoole jäävat tegevust, tuleb patsient suunata edasi eriõe, perearsti või eriarsti

juurde või kutsuda kiirabi ning lähtuvalt tekkinud olukorrast tegutseda iseseisvalt või koostöös

teiste tervishoiutöötajate või teiste valdkondade spetsialistidega. Iseseisvalt osutada lubatud

ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning

õendusabiteenuste osutamise tingimused. (2021). RT I, 28.08.2021,

https://www.riigiteataja.ee/akt/128082021007?leiaKehtiv.

Vaimse tervise õde dokumenteerib oma tegevused vastavalt Tervishoiuteenuste korraldamise

seadusele (31) koos rakendusaktidest tulenevate nõuetega, järgides andmekaitse põhimõtteid

ning eetilisi praktikaid.

9.1. Informeeritud nõusolek

Tervishoiuteenust saab osutada patsiendi nõusolekul. Patsient võib oma nõusoleku igal hetkel

tagasi võtta, st ravist keelduda. Patsiendi õigused on kirjeldatud Võlaõigusseaduses (32) ja ka

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses (33).

Patsiendi nõusolekuta on tervishoiuteenus lubatud, kui see on patsiendi huvides või kui

tervishoiuteenuse osutamata jätmine oleks ohtlik patsiendi elule või kahjustaks oluliselt tema

tervist:

• Kui patsient on teadvuseta või ei ole muul põhjusel võimeline tahet avaldama

(otsusevõimetu patsient) ning tal ei ole seaduslikku esindajat või seaduslikku esindajat ei

ole võimalik kätte saada.

• Isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise

abi korras ravile ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral (34):

1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või

seda juhtida;

2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või

julgeolekut;

3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

9.2. Alaealise kaalutlusvõime hindamine

Tervishoiuteenuse osutamisel alla 18-aastasele patsiendile vajadusel hinnata tema

kaalutlusvõimet, lähtudes lapspatsiendi kaalutlusvõime hindamise juhendist (35).

9.3. Teavituskohustus

Kohustus teavitada ja dokumenteerida teadaolevast abivajavast või hädaohus olevast

patsiendist ning teha koostööd teiste isikute ja asutustega, järgides Eesti Vabariigis kehtivaid

õigusakte (19,36).

9.4. Töökeskkond

Vaimse tervise õe töös on oluline mõelda turvalisuslahendustele. Tulenevalt Töötervishoiu- ja

tööohutuse seadusest on tööandjal kohustus kohandada töökorraldus ja töökoht töötajale

sobivaks, luues turvalised lahendused ning optimeerides tööaega (37). Vaimse tervise õe

vastuvõtu kestus on 60 minutit (kooskõlastusringil olev Õendusmäärus) Tööpäeva sisse peab

jääma aeg ravimeeskonna aruteludeks, administratiivseteks tegevusteks ja vastuvõttudega

seotud tegevusteks. Eriarstiabis on vaimse tervise õele tagatud üks supervisioon kolme

kalendrikuu kohta. See on oluline, et vaimse tervise õe ressurss oleks kestlik. Oma töös tuleb

tajuda ja järgida oma pädevuse piire.

ALLIKALOEND

1. Eriõe baaspädevused [Internet]. 2020. Available from:

file:///D:/Allalaetud_Failid/1388_lisaandmed_lisa1_2020.pdf

2. Vaimse tervise roheline raamat [Internet]. 2020. Available from:

https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-

05/vaimse_tervise_roheline_raamat_0.pdf

3. Herdman TH, Kamitsuru S, Lopes CT, Puusepp K. NANDA International, Inc.

Õendusdiagnoosid. Definitsioonid ja klassifikatsioon 2020–2023: kaheteistkümnes väljaanne.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool;

4. The American Psychiatric Association Practice Guidelines for the Psychiatric

Evaluation of Adults, Third Edition [Internet]. 2015. Available from:

https://psychiatryonline.org/doi/book/10.1176/appi.books.9780890426760

5. Gordon M. Manual of Nursing Diagnosis 13th Edition. Jones & Bartlett Learning;

6. Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus, RJ-F/7.2-2020. Ravijuhend. Eesti

Haigekassa. 2021.

7. The American Psychiatric Association Practice Guideline For The Pharmacological

Treatment Of Patients With Alcohol Use Disorder [Internet]. 2018. Available from:

https://psychiatryonline.org/doi/pdf/10.1176/appi.books.9781615371969

8. The American Psychiatric Association Practice Guideline for the Treatment of Patients

With Substance Use Disorders. Second Edition [Internet]. 2010. Available from:

https://psychiatryonline.org/pb/assets/raw/sitewide/practice_guidelines/guidelines/substanceus

e-1410197810077.pdf

9. The American Psychiatric Association Practice Guideline For The Treatment Of

Patients With Eating Disorders, Fourth Edition [Internet]. 2023. Available from:

https://doi.org/10.1176/appi.books.9780890424865

10. Wagner CM, Butcher HK, Dochterman JM, Bulechek GM. Õendussekkumiste

klassifikatsioon (NIC). Krisostomus OÜ; 2023.

11. Townsend M C. Essentials of Psychiatric Mental Health Nursing. Concepts of Care in

Evidence-Based Practice. 8th Edition. F. A. Davis Company; 2014.

12. Coleman E, Radix AE, Bouman WP, Brown GR, de Vries ALC, ... Standards of Care

for the Health of Transgender and Gender Diverse People, Version 8. Int J Transgender Health.

23:sup1:S1–259.

13. NICE Guideline: Medicines associated with dependence or withdrawal symptoms: safe

prescribing and withdrawal management for adults [Internet]. 2022. Available from:

https://www.nice.org.uk/guidance/ng215/resources/medicines-associated-with-dependence-

or-withdrawal-symptoms-safe-prescribing-and-withdrawal-management-for-adults-pdf-

66143776880581

14. NICE Guideline: Eating disorders: recognition and treatment [Internet]. 2020.

Available from: https://www.nice.org.uk/guidance/ng69/resources/eating-disorders-

recognition-and-treatment-pdf-1837582159813

15. Videbeck SL. Psychiatric-Mental Health Nursing. Lippincott Williams & Wilkins;

16. NICE Guideline: Bipolar disorder: assessment and management [Internet]. 2023.

Available from: chrome-

extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://www.nice.org.uk/guidance/cg185/reso

urces/bipolar-disorder-assessment-and-management-pdf-35109814379461

17. NICE Guidelin: Generalised anxiety disorder and panic disorder in adults: management

[Internet]. 2020. Available from: https://www.nice.org.uk/guidance/cg113

18. NICE Guideline: Dementia: assessment, management and support for people living with

dementia and their carers [Internet]. 2018. Available from: chrome-

extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://www.nice.org.uk/guidance/ng97/resour

ces/dementia-assessment-management-and-support-for-people-living-with-dementia-and-

their-carers-pdf-1837760199109

19. Lastekaitseseadus. RT I, 06.01.2023, 15 [Internet]. Available from:

https://www.riigiteataja.ee/akt/106012023015?leiaKehtiv

20. NICE Guideline: Violence and aggression: short-term management in mental health,

health and community settings [Internet]. 2015. Available from:

https://www.nice.org.uk/guidance/ng10/chapter/1-Recommendations#principles-for-

managing-violence-and-aggression

21. NICE Guideline: Self-harm: assessment, management and preventing recurrence

[Internet]. 2022. Available from: chrome-

extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://www.nice.org.uk/guidance/ng225/reso

urces/selfharm-assessment-management-and-preventing-recurrence-pdf-66143837346757

22. Branco MSS, Altafim ERP, Linhares MBM. Universal Intervention to Strengthen

Parenting and Prevent Child Maltreatment: Updated Systematic Review. Violence Abuse.

2022;23(5):1658–76.

23. Bridley A, Jordan SS. Child routines moderate daily hassles and children’s

psychological adjustmen. Child Health Care. 2012;41(2):129–44.

24. NICE Guideline: Delirium: prevention, diagnosis and management in hospital and long-

term care [Internet]. 2023. Available from: chrome-

extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://www.nice.org.uk/guidance/cg103/reso

urces/delirium-prevention-diagnosis-and-management-in-hospital-and-longterm-care-pdf-

35109327290821

25. Laurila L, Pitkälä K. Deliirium eakal patsiendil. EBM-ravijuhend. Synbase. Duodecim

Medical Publications Ltd. [Internet]. 2024. Available from:

https://app.synbase.eu/app/et/ravijuhendid/ebm/ebm00473/deliirium-eakal-patsiendil

26. American Psychiatric Association. Diagnostic and statistical manual of mental

disorders: DSM-5. American Psychiatric Publishing; 2013.

27. Tallinna Ülikool ja Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut. Suitsiidse

patsiendi käsitlus esmatasandi tervishoius (sh kooli- ja töötervishoid), kiirabis ja erakorralise

meditsiini osakondades (SUIPA): Lõppraport [Internet]. 2023. Available from: chrome-

extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://www.tlu.ee/sites/default/files/SUIPA_l

%C3%B5ppraport_t%C3%A4iendatud%20ja%20korrigeeritud%2031.03.2023.pdf

28. Bowers L. A model of de-escalation. Ment Health Pract. 2014;17(9).

29. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu. RT I, 21.06.2023, 6. [Internet]. Available

from: https://www.riigiteataja.ee/akt/104042023010?leiaKehtiv

30. Vaimse tervise astmelise abi tegevuskava 2024-2027. Sotsiaalministeerium. [Internet].

Available from: https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-

12/Vaimse%20tervise%20astmelise%20abi%20tegevuskava.pdf

31. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. RT I, 21.06.2024, 28 [Internet]. Available

from: https://www.riigiteataja.ee/akt/121062024028?leiaKehtiv

32. Võlaõigusseadus. RT I, 04.07.2024, 17 [Internet]. Available from:

https://www.riigiteataja.ee/akt/961235?leiaKehtiv

33. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus. RT I, 29.04.2022,

1 [Internet]. Available from: https://www.riigiteataja.ee/akt/129042022001

34. Psühhiaatrilise abi seadus. RT I, 11.03.2023, 73 [Internet]. Available from:

https://www.riigiteataja.ee/akt/992425?leiaKehtiv

35. Lapspatsiendi kaalutlusvõime hindamine tervishoiuteenuse osutamisel Juhend

tervishoiutöötajale. Õiguskantsler. [Internet]. 2024. Available from:

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/Juhend_L%C3%95PLIK.pdf

36. Sotsiaalhoolekande seadus. RT I, 30.12.2015, 5 [Internet]. Available from:

https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv

37. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. RT I, 02.05.2024, 29 [Internet]. Available from:

https://www.riigiteataja.ee/akt/102052024029?leiaKehtiv