Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.1.-5/24/176-2 |
Registreeritud | 20.02.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2.1 Menetluse korraldamine |
Sari | 2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse) |
Toimik | 2.1.-5/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Viru McDonalds |
Saabumis/saatmisviis | Viru McDonalds |
Vastutaja | Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee
Lp Grigorjeva Jevgenia
Viru McDonalds
Teie 18.01.2024 nr Meie 20.02.2024 nr 2.1.-5/24/176-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Oleme Viru McDonald’s restorani turvalisuse küsimusega viimastel aastatel tegelenud pidevalt. Samas
küsimuses oleme palunud kaasabi nii politseiametilt kui ka linnaosavalitsuselt. Käesoleva kirjaga
pöördume uuesti, et teavitada, et probleemne olukord, hoolimata meiepoolsetest jõupingutustest, ei ole
eriliselt muutunud. Meie restoranis on mehitatud valve ning turvahäireteenus. Kuid sellest hoolimata
jõuab meieni külastajatelt palju negatiivset tagasisidet. Kui restoranis sees saame me seda olukorda
kuigivõrd omalt poolt siiski mõjutada, siis kahjuks restoranist väljaspool mitte. Külastajad pöörduvad
meie poole ning on teada andnud, et meie restorani ümbruses tänaval ei ole turvaline. Samasugust
tagasisidet saame ka oma töötajatelt. On reaalne hirm nii külastajate, töötajate ja turvameeskonna
turvalisuse pärast. Eriti raskendatud on olukord tänava koristamisel. Prügikastide hooldamisel, mis
asuvad sissepääsu juures. Nende täitumisel tuleks prügikotte vahetada pidevalt. Taotleme selle
pöördumisega läbi vaadata võimalus lubada turvalisuse eesmärgil paigaldada kaasaegsed ja
silmatorkamatud kaamerad (2 tükki) ukseala kohale, mis oleksid vaatega mitte tänava poole vaid
sissepääsu poole. Need aitaks muuta meie töötajate jaoks väljas koristamist veel turvalisemaks.
Selgitame, et Eesti institutsioonid, sh Andmekaitse Inspektsioon, ei väljasta selliseid lubasid.
Küll aga saame selgitada kaamerate kasutamise reegleid.
Esmalt, et igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine
ja pildi salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet
tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM)
artikkel 4 punkt 1). Andmetöötlejal on seejuures kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud
põhimõtteid, sh lõiget 1 punkti a, mille kohaselt peab andmetöötlus olema seaduslik, õiglane ja
isikule läbipaistev.
Toome välja, et reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest
tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb
eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f).
Õigustatud huvi alus võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada kaameraid nii
turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti peavad
olema täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine
õigusvastane). Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui
andmetöötleja on teostanud viidatud isikute (töötajad ning teised vaatevälja jäävad isikud)
kaalumise ning jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
2 (3)
isikute huvisid. Ehk huvide kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik
jälgimist. Inspektsiooni õigustatud huvi juhend on olemas võrgulehel.
Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestatakse andmesubjektide (töötajate ning
muude isikute) andmete töötlemisel viimaste õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas.
Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja
jäävate isikute õigustatud huve.
Veel selgitame, et isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja
õiguspärastel eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud
konkreetne põhjus (kas turvakaalutlused, sisekorraeeskirjade jälgimine/kontrollimine või
muuks). Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud
konkreetselt määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult
selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil,
mis on püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis
ei saa kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks töötajate töö jälgimiseks.
Toome lisaks välja, et kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge
teavitamine nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine
tutvuda kõigi asjakohaste dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema
andmekaitsetingimused. Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis
eeldab seda, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad
(näiteks asutuse veebilehel), arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus
inimesi jälgimisest teavitada. Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 142. Rõhutame, et
isikud peavad saama aru eelnimetatud punktide sisust.
Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk, õiguslik
alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda
andmekaitsetingimustega3. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest
teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad
sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele
tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema
nähtaval kohal.
Sealjuures peab andmetöötleja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid,
vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid
vaatamisi. Kui kasutatakse turvafirmat, siis peab olema välja toodud täpselt, kes on volitatud
töötleja ning muud asjaolud.
Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6.
peatükis4. Veel saab lugeda videovalve kohta https://www.aki.ee/et/teavitus-juhised/videovalve-
korraldajale.
Kokkuvõtteks: peab ettevõttel olema dokumenteeritud a) õigustatud huvi hindamine, b)
kaamerate kasutamise tingimusi ja kindlaid eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused, ning
c) paigaldatud korrektsed teavitussildid.
Lähtuvalt eelpool kirjeldatust, kui on kahtlus kaamera kasutamise õiguspärasuses, on isikul
(töötajal või kliendil) võimalik kõigepealt võtta ühendust andmetöötlejaga. Tema saab ja peab
selgitama, kas ja millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil on kaamera paigaldatud. Vastama peab
kaameraomanik kuu aja jooksul.
2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 3 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32 4 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf
3 (3)
Kui andmetöötleja pöördujale ühe kuu jooksul ei vasta või ei olda vastusega rahul, on isikul
võimalik uuesti inspektsiooni pöörduda, lisades allkirjastatud sekkumistaotlusele senise
kirjavahetuse andmetöötlejaga ning muud asjassepuutuvad tõendid (pildid kaameratest vms).
Igal juhul on Teil võimalik pöörduda ettevõtte andmekaitse eest vastutava isiku poole, kelle
kontaktid on vastavalt kodulehele: [email protected].
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Pöördumine | 18.01.2024 | 69 | 2.1.-5/24/176-1 🔒 | Sissetulev kiri | aki | Viru McDonalds |