Vastus nõudekirjale

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Antero Männik

nõunik

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 25.09.2024 Meie 30.09.2024 nr 2.3-8/24/2443-2

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute inspektsioonil hinnata, kas

Keskkonnaamet (KeA) peaks tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (AK-

teave) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele (SMIT) saadetava taotluse koos

lisadega.

Selgitan, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lõike 1 kohaselt on avalik teave selline teave, mis

on saadud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega

teave, mille KeA kui valitsusasutus1 avalike ülesannete täitjana loob ja edastab, on avalik teave.

AvTS § 3 lõike 2 kohaselt võib piirata avalikule teabele juurdepääsu, kuid seda ainult seaduses

sätestatud korras. Juurdepääsupiirangud tulenevad kas AvTS-ist või mõnest eriseadusest. Märgin, et avalikke ülesandeid täitev asutus kui teabevaldaja2 otsustab ise, kas tal on seadusest

tulenev alus teabele juurdepääsupiirangut seada. Juhul, kui selleks on alus, siis määrab asutus ise

ka selle, milline piirang konkreetsele teabele millise seaduse alusel kehtib. See tähendab, et kui

KeA hinnangul ei ole SMIT-ile edastatav teave juurdepääsupiiranguga, siis asutus ka ei pane

vastavatele dokumentidele AK-teabe märget.

Olukorras, mil dokumentide adressaat leiab, et neile edastatud dokumendid sisaldavad

juurdepääsupiiranguga teavet, tuleb dokumendi saanud asutusel endal määrata piirangu alus ning

teavitada sellest ka teabe saatnud asutust. Sellisel juhul peab teabe loonud ja edastanud asutus

märkima teabe saanud asutuse seatud piirangualuse(d) kõnealusele teabele ka enda

dokumendiregistris. Seega juhul, kui SMIT leiab, et KeA edastatud dokumendid sisaldavad piiraga

teavet, määrab SMIT ise piirangu aluse ning teavitab sellest KeA-d, kes märgib dokumentidele

AK-piirangu aluse ka oma dokumendiregistris.

Samas on oluline, et dokumendid saanud asutus, kes teabele juurdepääsupiirangu määrab, peab

seda dokumendi saatnud asutusele erimeelsuste korral ka põhjendama. Teie nõudekirjas on välja

toodud juurepääsupiirangute võimalike alustena AvTS § 35 lõige 1 punkt 1 ja AvTS § 35 lõige 1

punkt 12. AvTS § 35 lg 1 punkti 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama AK-teabeks

kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt väärteomenetluse

seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe. Nõudekirja

kohaselt taotleb KeA oma teenistujale E-toimiku süsteemi väärteomenetluse liidese halduri õiguste

andmist. Seega inspektsiooni hinnangul ei ole AvTS § 35 lg 1 p 1 asjakohane piirangu alus, sest

tegemist ei ole menetlusliku teabega, mis on kogutud kriminaal-või väärteomenetluses.

1 Keskkonnaameti põhimäärus § 1 lg 1 2 AvTS § 5 lg 1 p 1

2 (2)

AvTS § 35 lg 1 punkti 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama AK-teabeks teabe, mis

sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt

andmesubjekti eraelu puutumatust. Nõudekirjale lisatud taotlusest ja selle lisadest nähtub, et

dokumendid sisaldavad ametniku isikuandmeid. Märgin, et kõnealuse sätte kohase piirangu

seadmisel peab piirangut seadev asutus hindama, kas ja kuidas kahjustab isikuandmete valdamine

isiku eraelu puutumatust olulisel määral. Selgitan siinkohal, et teatud juhtudel võibki piirata

juurdepääsu ametnike isikuandmetele, kuid kõik oleneb konkreetset olukorrast ja piirangu seadnud

asutuse põhjendustest, milles oluline eraelu riive seisneb. Kuna praegusel juhul ei ole teada SMIT-

i põhjendused kõnealuse piirangu aluse seadmiseks, siis ei saa inspektsioon ka hinnata nimetatud

piirangu määramise õiguspärasust.

Eelnevast tutlenevalt, kui SMIT määrab KeA edastatud dokumendile juurdepääsupiirangu(d) ja

KeA ei nõustu piirangu(te) seadmise põhjendustega, saab KeA pöörduda Andmekaitse

Inspektsiooni poole. Sel juhul saab inspektsioon hinnata teabele juurdepääsupiirangute määramise

õiguspärasust lähtuvalt SMIT-i selgitustest.

Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla.

Lugupidamisega

Karin Uuselu

jurist

peadirektori volitusel