Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamine ja Lüganuse Riigikooli moodustamine

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja

Lüganuse Kooli ümberkorraldamine ja

Lüganuse Riigikooli moodustamine

Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra

kinnitamine“ punkti 29 alapunkti 1 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 80 lõike 2 punkti 1 alusel:

1. Korraldan 1. septembrist 2024. a ümber Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused - Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli. Ümberkorralduse

tulemusel koolid ühendatakse, ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustan uue kooli, Lüganuse Riigikooli. Ümberkorraldamise vajadus ja täpsem põhjendus on esitatud käesoleva otsuse lisas 1 Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava

riigiasutuse Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamise ettepanekus.

2. Lõpetan Lüganuse Riigikooli gümnaasiumiastmes koolitustegevuse järkjärguliselt. Alates

01.09.2025 gümnaasiumiastmesse vastuvõttu ei toimu.

3. Moodustan punktis 1 nimetatud kooli ümberkorraldamiseks komisjoni järgmises

koosseisus: Hille Ilves – komisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonna projektijuht (Ida-Virumaa);

Indrek Riisaar – Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht; Tiit Salvan – Kiviõli I Keskkooli direktor;

Ülle Roots – Kiviõli I Keskkooli juhiabi; Jelena Ragni – Kiviõli Vene Kooli direktor; Vladimir Kruzman – Kiviõli Vene Kooli majandusjuhataja;

Vallo Reimaa – Lüganuse Kooli direktor; Viive Olt – Lüganuse Kooli majandusjuhataja.

4. Määran komisjoni ülesanneteks korraldada Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli,

Lüganuse Kooli ümberkorraldamine kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a

määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“.

5. Ümberkorraldatava Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli, Lüganuse Kooli 2024. a

eelarve on planeeritud arvestusega, et eraldi tegutsevate koolidena lõpetavad need tegevuse

31. augustil 2024. a.

6. Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonnal teavitada ümberkorraldamisotsusest ümberkorraldatavaid koole ja nende direktoreid, vanemaid,

õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Lüganuse Vallavalitsus Kiviõli I Keskkooli hoolekogu ja õpilasesindus

Kiviõli Vene Kooli hoolekogu ja õpilasesindus Lüganuse Kooli hoolekogu ja õpilasesindus

11.03.2024 nr 8-2/24/1281

Haridus- ja teadusministri määruse esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamine ja Lüganuse

Riigikooli moodustamine“ eelnõu. Eelnõu ja ümberkorraldusettepanekuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude

infosüsteemis 18. märtsiks 2024. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad:

1. Ministri käskkirja eelnõu. 2. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate riigiasutuste Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene

Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamine.

3. Haridus- ja teadusministri 21.08.2023. a määruste nr 28, 29 ja 30 kehtetuks tunnistamine. 4. Lüganuse Riigikooli põhimääruse eelnõu.

5. Lüganuse Riigikooli põhimääruse seletuskiri.

Hille Ilves 735 4004

[email protected]

1

Lisa 1

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamine ja

Lüganuse Riigikooli moodustamine“

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate riigiasutuste Kiviõli I Keskkooli,

Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamine ja Lüganuse Riigikooli

moodustamine

Austatud haridus- ja teadusminister

Käesolevaga esitan Teile ettepaneku korraldada ümber Lüganuse vallas paiknevad Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused nimetustega Kiviõli I Keskkool, Kiviõli Vene

Kool ja Lüganuse Kool uueks kooliks, mille õpe toimub statsionaarses õppevormis edaspidi algselt kolmes, pikema aja jooksul kahes tegutsemiskohas.

Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamise põhjendus

Haridusvaldkonna arengukavas 2021‒2035 on üheks olulisemaks strateegiliseks eesmärgiks seatud kvaliteetset haridust pakkuva, kaasava ja kestliku õppeasutuste võrgu ja taristu

kujundamine selleks, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Samuti nüüdisaegsest õpikäsitusest lähtuvad õppekavad, nutikas õppevara ja -metoodika. Lisaks ühine kultuuri- ja väärtusruum, kvaliteetne eestikeelne ja eesti

keele õpe.1

Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepe aastateks 2023−2027 haridus- ja teadusarengu eesmärkide

hulgas on: „Jätkame eestikeelsele haridusele üleminekuga ja koolivõrgu korrastamisega, laiendades võimalusi kodulähedaste algkoolide säilitamiseks.2“.

01.09.2024. a toimub üleminek eestikeelsele haridusele 1. ja 4. klassis, et pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus, mis

edaspidi annab kõigile lastele ja noortele paremad võimalused edasi õppimiseks ning meelepärase töö ja tegevuse leidmisel tulevikus, samuti toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist. Siinkohal on väga suur võtmeroll motiveeritud õpetajatel ja tugispetsialistidel ning nende

järelkasvul. Kolmes riigikoolis töötab täna kokku 74,4 ametikohal (ametikohtade arv = koormuste summa) 90 õpetajat, kellest 50 vastavad kvalifikatsiooni- ja keelenõuetele.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kohustub riik pidama igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi, nüüdseks tegutseb 27 riigigümnaasiumi. Ida-Virumaale on rajatud viis uut

riigigümnaasiumi: 2015. aastast tegutseb Jõhvi Gümnaasium, 2019. aastast Kohtla-Järve Gümnaasium ning Narvas alustasid õppetööd 01.09.2023. Narva Gümnaasium ja Narva Eesti

1 Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-

09/1._haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_11.11.21.pdf 2 Koalitsioonilepe 2023-2027. https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-

alused/koalitsioonilepe#haridus

2

Gümnaasium. Riigigümnaasiumites on loodud võimalused, et õpilastele pakkuda rohkem

valikuid erinevate õppesuundade näol, kindlustada tugev ainealane õpe. Lisaks võttis riik kohaliku omavalitsuse üksustelt 2022. aastal üle Kohtla-Järve Järve Kooli,

2023. aastal üle Sillamäe Gümnaasiumi, Sillamäe Eesti Põhikooli, Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli pidamise.

Lüganuse valla riigikoolide ümberkorralduse vajadus on eesmärgistatud Lüganuse valla ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel 07.03.2023. a sõlmitud halduslepingus, so kvaliteetse

eesti keelse hariduse kättesaadavuse ja nüüdisaegse õpikäsituse ellurakendamiseks vajalikke õppe- ja töötingimuste tagamine.

2021. aastal on Lüganuse vald tellinud haridusvõrgu analüüsi3, mille järeldustes on ära toodud muu hulgas: senist koolivõrku on vaja otsustavalt reformida, arvestades õpilaste arvu on

haridusasutusi liiga palju, millega kaasneb suur ressursikulu. Üha kahaneva elanike, sh õpilaste arvu tõttu on osa koolihooneid ruumikasutuselt muutunud ebaefektiivseks, nii vajavad pooltühjad hooned kaasaegse õpikeskkonna säilitamiseks,

ülalpidamiseks ja remontimiseks suuri investeeringud. Lisaks toob õpilaste arvu vähenemine kaasa sotsiaalse suhtluse piiratuse ning vähenevad ka huvitegevuse võimalused, sest laste arv

ei võimalda huviringe avada. Eelnimetatu on tinginud vajaduse koolivõrgu korrastamiseks. Laste ja õpilaste arv Lüganuse vallas

- Rahvastiku vähenemine Ida-Virumaal on olnud eriti järsk ning ka järgnevateks

kümnendikeks näeb Statistikaameti rahvastikuprognoos rahvastiku languse jätkumist.

Rahvastikuregistri andmetel on Lüganuse vallas sündinud laste arv viimase seitsme

aasta jooksul olnud kõikuv. 2017. aastal sündinud lapsed on kooliealised järgmiseks,

2024/25 õppeaastaks. Alates 2021. aastast on laste sündimus kahanemistendentsis (tabel

1).

Tabel 1. Rahvastikuregistri andmetel on Lüganuse vallas sündinud laste arv

Aasta Sündinud laste arv Kooliealised õppeaastal

2017 57 2024/25

2018 63 2025/26

2019 53 2026/27

2020 71 2027/28

2021 46 2028/29

2022 44 2029/30

2023 32 2030/31

EHISe andmetel on Lüganuse valla koolides toimunud õpilaste arvu vähenemine viimase

üheksa õppeaasta jooksul 112 õpilase võrra (tabel 2).

Tabel 2. Statsionaarse õppe õpilaste jaotus ja arv Lüganuse valla üldhariduskoolides 2015- 2023 õa.

Õppeaast

a

2015/

16

2016/

17

2017/

18

2018/

19

2019/

20

2020/

21

2021/

22

2022/

23

2023/

24

3 Lüganuse valla haridusvaldkonna analüüs 2021, OÜ Cumulus Consulting

3

Õppeasut

us

Kokku 776 746 737 706 694 683 658 673 664

Kiviõli I Keskkool

336 340 340 352 376 363 347 360 347

Kiviõli

Vene Kool

268 252 253 231 211 213 201 209 196

Lüganuse Kool

97 90 79 68 60 66 58 58 68

Maidla

Kool (KOV)

51 44 46 38 39 36 46 46 53

Sonda

Kool (KOV)

24 20 19 17 8 5 6

Allikas: EHIS

Kolmes riigikoolis õpib (EHIS 10.11.2023 andmetel) kokku 611 õpilast, neist põhikooliosas 569 ja gümnaasiumiosas 42.

Ümberkorraldamisega kaasnevad muudatused

Koolivõrgu ümberkorraldamisega Lüganuse vallas panustatakse riigile strateegiliselt olulise regiooni arengusse, sidustades hariduse kaudu suure osa eesti keelest erineva emakeelega inimesi (eeskätt muukeelne kogukond) muu Eesti ühiskonnaeluga. Riigikoolide tegevusega aidatakse

kaasa eesti keele positsiooni parendamisele regioonis. Moodustatava kooli kõik tegutsemiskohad täidavad riiklikult olulist ülesannet eestikeelsele haridusele üleminekul olles partneriks Lüganuse

valla ja teistele maakonna haridusasutustele, eesti keeles õppimis- ja õpetamiskompetentsi jagamisel ning keelekeskkonna loomisel. Tegemist on pika aja- ja kultuurilooga Lüganuse kihelkonna piirides asuvate koolidega, kus väga

oluliseks on kohaliku ajaloo ja pärimuskultuuri edasi kandmine. Näiteks Lüganuse Kooli ajalugu ulatub 1694. aastasse, mil koolitegevusest Lüganusel on esimesed andmed Lüganuse kiriku

kroonikas. 2017. aastal toimunud haldusreformi järgselt moodustati Lüganuse vald senise Lüganuse valla, Kiviõli linna ja Sonda valla liitmisel. Iseloomustamaks seda, et moodustatav kool oma erinevate tegutsemiskohtadega on eeskätt mõeldud kogu Lüganuse valla lastele, sel põhjusel

saab ühendkooli nimeks Lüganuse Riigikool.

Piirkonna tööstusharusid arvestades on võimalik panustada keskkonnahariduse ja rohepöörde

eesmärkide edendamisele. Oluline on koostöö tõhustamine Virumaa riigi- ja munitsipaalkoolide, Kiviõli Kunstide Kooli, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse, Rakvere Ametikooli ja maakonnas tegutsevate kõrgkoolide filiaalide, Kood/Jõhviga ning piirkonna ettevõtetega.

Kaasnevad muudatused:

- Moodustatava kooli nimi on Lüganuse Riigikool. - 2024/25 õppeaastal jätkatakse õppetööd tänastes tegutsemiskohtades.

- Lüganuse Riigikooli gümnaasiumiastmesse õpilaste vastuvõtt lõpetatakse alates

2025/26 õppeaastast ning uut 10. klassi ei avata. 2024. aasta kevadel saavad 9. klassi

õpilased osaleda Virumaa riigigümnaasiumide sisseastumiskatsetel ja kandideerida

riigigümnaasiumitesse konkursi korras (nt 2022/23 õppeaastal 84-st vallas elavast

põhikooli lõpetajast valis õpingute jätkamiseks väljaspool kohaliku omavalitsust teise

4

haridusasutuse 37 õpilast (44%)). Kõik gümnaasiumiastmesse õppima asunud õpilased

saavad oma gümnaasiumiõpinguid jätkata samas koolis kuni 2026/27 õppeaasta lõpuni

(tänaste põhikooli lõpetajate hulgas läbiviidud küsitluse põhjal vastanutest (80%)

eelistab jätkata õpinguid Kiviõli I Keskkooli gümnaasiumiastmes 10%). Vabade

kohtade olemasolul on võimalik 11. ja 12. klassi sisse astuda ja jätkata õpinguid

gümnaasiumiastmes kuni 2026/27 õppeaasta lõpuni.

Väljaspool Lüganuse valda õppima asuvatel õpilastel pikeneb mõnevõrra koolitee.

Näiteks Kiviõlile lähemal on Kohtla-Järve Gümnaasium (ca 23 km) ja Jõhvi

Gümnaasium (33 km), samuti Rakvere Riigigümnaasium (ca 40 km), kutseharidust

pakub Ida−Virumaa Kutsehariduskeskus, mille lähim õppekoht on Jõhvis. Õpilastel on

võimalik kasutada majutuse ja ühistranspordi sõidukulude hüvitamist. Õpilaste

transpordi paremaks korraldamiseks toimuvad konsultatsioonid MTÜ Ida-Viru

Ühistranspordikeskusega. Arvestades muudatusele eelnevat ajavaru on aega

ühistranspordi korralduse parandamist ette valmistada.

- Seoses üleminekuga eestikeelsele haridusele toimub õpilaste vastuvõtt 1. klassi

vastavalt kooli vastuvõtu tingimustele ja korrale Kiviõli ning Lüganuse

tegutsemiskohas.

- Senise Kiviõli Vene Kooli õpilased jätkavad õpinguid tänases koolihoones eeldatavalt

kuni 2026/27 õppeaasta lõpuni. Seejärel hoone kasutamine koolihoonena lõpetatakse,

sest füüsiline õpikeskkond ei vasta tänapäevastele tingimustele ning hoone on

amortiseerunud. - 2027/28 õppeaastast jätkavad (2023/24 õa õpilaste arvu järgi) 4.-9. klasside 107 õpilast

põhihariduse õpinguid tänases Kiviõli I Keskkooli tegutsemiskohas (tabel 3). Muudatuste rakendamisel tagatakse kõikidele õpilastele turvaline ja nüüdisaegne

õpikeskkond, seda Kiviõli I Keskkooli hoone ruumiprogrammi võimaluste parendamisel.

Tabel 3. Kiviõli Vene Kooli õpilaste arv klassis 2023/24 kuni 2027/28 õppeaastani.

Õppeaasta 2023/24 2024/25 2025/26 2026/27 2027/28

1. klass 14

2. klass 26 14

3. klass 16 26 14

4. klass 24 16 26 14

5. klass 27 24 16 26 14

6. klass 21 27 24 16 26

7. klass 23 21 27 24 16

8. klass 18 23 21 27 24

9. klass 27 18 23 21 27

Kokku 196 169 151 128 107

Allikas: EHIS 10.11.2023

Ümberkorralduste eesmärk on tagada kvaliteetse ja tugeva hariduse jätkusuutlikkus kõikides

valla riigikoolides, tugevdades haridusasutuste strateegilist juhtimist, kasutades olemasolevaid

ressursse optimaalsemalt, sh makstes konkurentsivõimelist töötasu ning keskendudes senisest

enam õppearendustegevusele.

- Uus kool loob võimaluse kolme tegutsemiskoha vaheliseks õppekorralduslikuks koostööks:

5

o õpilaste, kooliperede ja kogukonna sidustamisel;

o erineva suunitlusega tegutsemiskohad laiendavad õpetamise ja õppimise võimalusi, samuti koolihoonete ja taristute ristkasutamist;

o õpilaste jagunemist kooli õppekohtade vahel paremini korraldada;

o luua tingimused õpilastele nüüdisaegseks õpikäsituseks, mis toetab sujuvat

liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.

o ühisürituste siduvamat korraldamist ning sotsiaalset suhtlemist, mis toetab

vallas elavate õpilaste omavahelist lõimumist;

o kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tõhustatud ja eritoe vajadusega

õpilaste toetamist; ligipääsetavuse tagamist ning üldise toe asjakohasemat ja

tulemuslikumat pakkumist.

- Uue kooli juhtimises kaasnevad struktuursed muudatused juhtimistasandil:

o koolidirektori ametikohale avaliku konkursi korraldamine;

o eelnevalt Kiviõli I Keskkooli ja Kiviõli Vene Kooli direktori ametikoha

koondamine;

o Lüganuse Kooli direktori kohusetäitja tööleping on tähtajaline, mis lõpeb uue

kooli direktori tööle asumisel.

- Õpetajad ja tugispetsialistid võetakse ühendkooli üle kehtivate töölepingutega, mis

edaspidi annab võimaluse õpetajate, tugispetsialistide jm personali ametikohtade ja

töökoormuse võrdsema jaotamise.

- Mittepedagoogiline personal võetakse samuti ühendkooli üle kehtivate töölepingutega,

mis võimaldab personali ametikohtade ja töökoormuse võrdsema jaotamise:

o kooliraamatukogude koostöö, sh ühine õppekirjanduse soetamine;

o ühine projektijuhtimine;

o ühine IT-halduse korraldamine;

o ühine halduspersonal.

- Õpilaste toitlustamine Kiviõli I Keskkooli kooliköögi baasil ja toitlustusteenuse osutamine Kiviõli Vene Koolis, mis võimaldab korraldada toiduainete ühishankeid ning vähendada tooraine ja toidu raiskamist.

Koolide rahastamine ja tehniline seisukord

Ümberkorraldused ei too kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvele. Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli tegutsemiskohad asuvad oma

endistel pindadel Lüganuse vallas. Kinnisvara korrashoiu tagamise teenuseid osutab osaliselt Riigi Kinnisvara AS (RKAS).

Ühendkooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest (tabel 4). Õpilaste arvu täpsustumine ning täiendavate halduskulude

prognoos arvestatakse iga-aastaselt majandusprognoosis.

6

Tabel 4. Koolide eelarved kokku (eurodes, ilma käibemaksuta):

Kooli

nimi

2023 eelarve 2024 eelarve* 2025 eelarve**

Õpetaj

ate ja

juhtide

tööjõu

kulu

Tege

vus-

kulud

RKAS

***

KOK

KU

Õpetaj

ate ja

juhtide

tööjõuk

ulu

Tege

vus-

kulud

RKAS

***

KOK

KU

Õpetaj

ate ja

juhtide

tööjõu

kulu

Tege

vus-

kulud

RKAS

***

KOK

KU

Kiviõli

I

Keskk

ool

648

441

459

076 11 649

1 119

166

1 514

744

956

496

340

880

2 812

120

1 514

744

956

496

340

880

2 812

120

Kiviõli

Vene

Kool

257

443

303

192 10 073

570

708

823

095

650

441

282

594

1 756

130

823

095

650

441

282

594

1 756

130

Lügan

use

Kool

145

688

154

096 6 970

306

754

369

786

279

559

206

854

856

199

369

786

279

559

206

854

856

199

* täpsustub peale seda, kui Vabariigi Valitsus kinnitab 2024. a õpetaja palga alammäära

määruse; ** täpsustub peale riigieelarvestrateegia 2025-2028 kinnitamist ja 2025 riigieelarve

koostamist ning Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmete põhjal seisuga 10.11.2024; ***Kinnisvara haldamine, tehnohooldus ja tugiteenused (valve) läbi RKAS-i. Heakorra korraldab kool ise ja tarbimisteenused tulevad läbi kohaliku omavalitsuse (KOV-i).

Koolihoonete tehniline seisukord:

- Kiviõli I Keskkooli (aadressil Viru tn 14, Kiviõli) hoone on renoveeritud aastatel 2010-2012 (koolihoone on valminud 1969. aastal, toona õppis koolis ca 900 õpilast), mille käigus muudeti osaliselt seniseid ruumiplaane, sest õpilaste arv oli langenud. 2023/24 õppeaastal

õpib koolis 347 õpilast (EHIS). Kaasaegse õpikeskkonna ja võimaliku õpilaste arvu suurenemisega on vaja kaasajastada spordikompleksi riietus- ja pesemisruume, garderoobi

ning muuta ruumiprogrammi.

- Kiviõli Vene Kooli (aadressil Pargi tn 9, Kiviõli) hoone on oluliselt amortiseerunud. Õppekorpuste suuruse ja tehnilise seisukorra tõttu ei ole optimaalne jätkata kogu hoone

kasutust väheneva õpilaste arvu juures (valminud 1985. aastal; ehitatud ca 800-900 õpilasele), 2023/24 õppeaastal õpib 347 õpilast (EHIS). Varasemalt on valla

munitsipaalkoolis panustatud siseviimistlusse, kuid tehnoseadmed ja -süsteemid (küte, vesi/kanal, nõrkvool, valgustus) on vananenud, sh sööklatehnika, hoonel on soojuskaod, puudub ventilatsioon. Hoone suletud netopind (edaspidi SNP) on 7014,3 m2.

- Lüganuse Kooli (aadressil Kiviõli tee 25, Lüganuse) hoone on renoveeritud 1997. aastal (valminud 1926. aastal, ehitatud ca 350 õpilasele). 2023/24 õppeaastal õpib 68 õpilast

(EHIS). Kooli territooriumil paiknevate hoonetekompleksi kuulub: koolimaja SNP 2041,7 m2, söökla, õppetöökodade ja Lüganuse raamatukogu kõrvalhoone SNP 816,1 m2, võimla SNP 552 m2 ja katlamaja SNP 250,7 m2. Kaasaegse, turvalise õpikeskkonna tagamiseks on

7

vaja kavandada investeeringuid. Hoonetes puudub ventilatsioon, tehnosüsteemid (küte,

vesi/kanal, tugev- ja nõrkvool) on amortiseerunud; ehituslike vigade tõttu vajavad hoonete katusekatted vahetust ja katusekonstruktsioonide ning vundamendihüdroisolatsiooni

seisukord täiendavaid uuringuid. Kompleksi soojusenergia tagamiseks on kinnistul katlamaja, mis teenindab ainult kooli hooneid. Soojusenergia tootmiseks kasutatakse põlevkiviõli. Hoonete rekonstrueerimisel tuleks kaaluda ka alternatiivseid küttelahendusi,

projekteerimiseks ja ehituseks on vajalik teha investeeringuid. Piiranguid kõigile ehitustöödele seab kinnistu asumine miljöökaitsega alal.

Kaasamisprotsessist

Ümberkorralduste peamine eesmärk on tagada kvaliteetse eesti keelse hariduse kättesaadavus

ja nüüdisaegse õpikäsituse ellurakendamiseks vajalikud õppe- ja töötingimused.

Muudatuste kavandamiseks oli oluline kohtuda Lüganuse valla riigikoolide õpilaste, õpetajate ja koolide hoolekogudega ning kogukonna ja Lüganuse valla juhtide ja volikogu liikmetega, et vahetada informatsiooni ning saada erinevatelt osapooltelt neid puudutavates küsimustes

tagasisidet. Laekunud ettepanekuid on võetud arvesse antud ümberkorralduste kavandamisel, näiteks kõik

kolm riigikooli ühendada ja viia ühise juhtimise alla juba 2024/2025 õppeaastast ja samal õppeaastal 1. klassis õpinguid alustavate laste erineva kodukeelega arvestamine õpperühmade moodustamisel. Lähtuvalt esitatud ettepanekust on pikendatud gümnaasiumiastmesse õpilaste

vastuvõttu ühe aasta võrra, mis võimaldab õpilastel muudatustega paremini kohaneda ja edasist õpinguteed kujundada.

Toimunud on kohtumised erinevate osapooltega: - Koolide hoolekogu koosolekud: Kiviõli Vene Koolis (edaspidi KVK) 22.11.2023;

Kiviõli I Keskkoolis (edaspidi KIK) 23.11.2023 ja Lüganuse Koolis (edaspidi LK) 04.12.2023, kus kavandatavaid muudatusi on tutvustatud, samuti toimus kohtumine

KIK gümnaasiumiastme õpilastega 15.11.2023 ja õpetajatega 22.11.2023. - 28.11.2023 toimus I. kohtumine kogukonnaga KIKs, osalejaid ca 30. - 11.12.2023 toimus kohtumine Lüganuse vallavalitsuses volikogu ja vallavalitsuse

liikmetega ning volikogu hariduskomisjoni liikmetega. - 11.12.2023 toimus II. kogukonnaga kohtumine KIKs, kutsustud hoolekogu ja

kogukonna liikmed ning vallavalitsuse esindajad, osalejaid 55. - 16.01.2024 toimus III. kogukonnaga kohtumine KIKs, kutsustud olid kolme kooli

direktorid ja hoolekogude ja kogukonna liikmed ning vallavalitsuse esindajad.

- 24.01.2024 toimus LK HK koosolek. - 29.01.2024 toimus KVK ja KIK HK koosolek.

- 30.01.2024 toimus KVK lastevanemate koosolek. - 14.02.2024 toimus kohtumine KIK 9. klassi õpilastega. - 14.02.2024 toimus LK lastevanemate koosolek.

Ümberkorraldamise tingitud muudatused õigusaktides

Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamine uueks kooliks ei too kaasa muudatusi seadustes.

Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli kehtivad põhimäärused tunnistatakse kehtetuks. Põhimääruste kehtetuks tunnistamise eelnõu on lisatud käesolevale

ettepanekule Lisa 2. Ümberkorraldusotsuse jõustumisel kehtestatakse uuekooli põhimäärus.

8

Ümberkorraldamise kuupäev

Koolid korraldatakse ümber ajavahemikul 1. juuli kuni 31. august 2024. a. Lüganuse Riigikool alustab tegevust 1. septembril 2024. a.

Ümberkorraldamise ettepaneku kooskõlastamine

Ümberkorraldamisettepanek esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Lüganuse Vallavalitsusele, Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.

Kristi Vinter-Nemvalts

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler

EELNÕU

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 21. augusti

2023. aasta määruste nr 28, 29 ja 30

kehtetuks tunnistamine

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel.

§ 1. Haridus- ja teadusministri 21. augusti 2023. a määrus nr 28 „Kiviõli I Keskkooli

põhimäärus“, haridus- ja teadusministri 21. augusti 2023. a määrus nr 29 „Kiviõli Vene Kooli

põhimäärus“ ja haridus- ja teadusministri 21. augusti 2023. a määrus nr 30 „Lüganuse Kooli

põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 31. augustil 2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts

kantsler

EELNÕU

Lüganuse Riigikooli põhimäärus

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel.

1. Peatükk

Üldsätted

§ 1. Kooli nimetus

Kooli nimetus on Lüganuse Riigikool (edaspidi kool).

§ 2. Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm

(1) Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

(2) Kooli tegutsemise vorm on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.

§ 3. Kooli asukoht ja tegutsemiskohad

Kooli asukoht on Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, tegutsemiskohad on Kiviõli linn ja

Lüganuse alevik.

§ 4. Pitsat ja sümbolid

Koolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning sümbolid.

§ 5. Asjaajamise keel ja õppekeel

(1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

(2) Kooli õppekeel on eesti keel.

(3) Hoolekogu ettepanekul ning haridus- ja teadusministri otsuse alusel võib muu keel olla

õppekeeleks eesti keele asemel:

1) 2024/2025. õppeaastal põhikooli 2., 3. ja 5.–9. klassis;

2) 2025/2026. õppeaastal põhikooli 3. ja 6.–9. klassis;

3) 2026/2027. õppeaastal põhikooli 7.–9. klassis;

4) 2027/2028. õppeaastal põhikooli 8.–9. klassis;

5) 2028/2029. õppeaastal põhikooli 9. klassis.

§ 6. Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded

(1) Kooli tegevuse eesmärk on pakkuda võimalust omandada heatasemeline eestikeelne haridus

õppija individuaalset arengut ning identiteeti toetavas koolikeskkonnas.

(2) Kool pakub õpilastele võimalust omandada tänapäevane ühiskonna vajadustele vastav

haridus, mille kaudu kujuneb õppijates valmisolek elukestvaks õppeks ja teadlikuks

karjäärivalikuks, suutlikkus rakendada kriitilist analüüsioskust mitmekesises teabekeskkonnas,

valmidus kodanikualgatuseks ja ettevõtlikkuseks ning soov hoolida endast, kaasinimestest ja

ümbritsevast keskkonnast.

(3) Lõikes 2 kirjeldatud ülesande täitmisel teeb kool koostööd teiste haridusasutuste, ettevõtjate,

omavalitsuste ja kohaliku kogukonnaga.

2. peatükk.

Kooli õppe ja kasvatuse korraldus

§ 7. Õppe ja kasvatuse korralduse alused

(1) Koolis omandatakse põhiharidust ja üldkeskharidust statsionaarses õppes.

(2) Õpingute alusdokumendiks on „Põhikooli riikliku õppekava” ja „Põhikooli lihtsustatud

riikliku õppekava” ning „Gümnaasiumi riikliku õppekava” alusel koostatud kooli õppekava.

(3) Õpilastele pakutakse kooli võimalusi arvestades valikkursuseid, mis lähtuvad õpilaste ja

kogukonna huvidest ning riiklikest prioriteetidest.

§ 8. Kooli raamatukogu

Koolil on raamatukogu, mille põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude

teabekandjate hoidmise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet,

arendada õpilaste iseseisva töö ja teabe hankimise oskusi ning lugemishuvi.

3. peatükk

Kooli õppekavaväline tegevus

§ 9. Kooli õppekavaväline tegevus

(1) Lisaks õppetööle tegeleb kool ka õppekavavälise tegevusega. Tegevused jagunevad:

1) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud

ja suunatud kooli õpilastele;

2) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis pakutavad

teenused kolmandatele isikutele.

(2) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevuse ja õigusaktides sätestatud nõuetega,

võib kooli õppekavaväliseks tegevuseks lugeda käesoleva põhimääruse tähenduses:

1) kooli korraldatud aineõppevälist või kursustevälist huvitegevust;

2) õppematerjalide koostamist ja levitamist;

3) kooli kasutuses oleva vara üürimist ja rentimist;

4) õppe ja kasvatusega seotud ürituste ja koolituste korraldamist.

(3) Õppekavavälist tegevust, mis on kooli poolt või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud

ja õpilastele suunatud, kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli

kodukorrast.

(4) Õppekavavälised tegevused võivad kooli poolt sätestatud korras olla tasulised või tasuta.

(5) Juhul kui kooli poolt osutatav õppekavaväline tegevus on tasuline, võtab kool selle eest tasu

teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja

kehtestab direktor, esitades eelnevalt eelnõu koos kalkulatsioonidega arvamuse avaldamiseks

kooli hoolekogule ning seejärel kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile.

4. peatükk

Kooli juhtimine

§ 10. Direktor

(1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu ja

õpilasesindusega kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja

kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust.

(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on

seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega.

(3) Direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid ja on

kooli töötajate jaoks tööandja esindaja. Direktori äraolekuajaks määrab talle direktori

ettepanekul asendaja kooli pidaja.

(4) Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste

lahendamiseks nõuandvaid komisjone ja töörühmasid.

(5) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe-, kasvatus- ja muu tegevuse, kooli üldseisundi

ja arengu eest, samuti kooli vara, sealhulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka

kasutamise eest.

(6) Direktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid

andmeid ja dokumente.

§ 11. Kooli õppenõukogu

Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on korraldada, analüüsida ja hinnata oma pädevuse

piires õpet ja kasvatust ning teha kooli juhtimiseks vajalikke õppe- ja kasvatusalaseid otsuseid.

§ 12. Kooli hoolekogu

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on tagada kooli õpilaste, õpetajate,

Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate

organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning

luua õppeks ja kasvatuseks paremad tingimused.

(2) Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja teistes

õigusaktides sätestatu alusel.

5. peatükk

Õpilaste, vanemate ja töötajate õigused ning kohustused

§ 13. Õpilase õigused ja kohustused

(1) Õpilasel on õigus:

1) õppida oma huvidele ja võimetele vastavalt koolis pakutaval õppesuunal;

2) võtta osa õppetööst;

3) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete

rakendamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja

korras;

4) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas;

5) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades

õigusaktides sätestatut;

6) kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid

õppekavaväliseks tegevuseks direktori kehtestatud korras tasuta;

7) moodustada koolis õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes

teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, ning osaleda selle töös;

8) osaleda õpilasesindajate kaudu koolielu korraldamises;

9) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta;

10) teha direktorile, õpetajatele ja teistele töötajatele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse

ning õppekavavälise tegevuse kohta;

11) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli

juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole;

12) kasutada muid õigusi, mis on ette nähtud kooli tegevust reguleerivates õigusaktides.

(2) Õpilane on kohustatud:

1) osalema õppetöös vastavalt kooli tunniplaanile ja õppekorraldusele;

2) täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt;

3) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama kokkulepitud tugimeetmeid;

4) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme;

5) täitma kooli kodukorda;

6) hoidma kooli head mainet;

7) järgima tervislikke eluviise;

8) hoidma kooli kasutuses olevat vara;

9) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

§ 14. Vanemate õigused ja kohustused

(1) Vanemal on õigus:

1) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal;

2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid;

3) taotleda haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras oma lapsele koduõppe

rakendamist;

4) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete

rakendamise üle;

5) osaleda vanemate koosolekul;

6) kandideerida kooli hoolekogusse;

7) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli

juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole.

(2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama õpilase osalemist õppes, sealhulgas:

1) looma oma lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest;

3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;

4) tegema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd;

5) kasutama meetmeid, mida kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus talle pakub;

6) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole.

§ 15. Töötajate õigused ja kohustused

(1) Töötajal on õigus:

1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta;

2) saada täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt

täienduskoolitust;

3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes;

4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume,

raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid direktori kehtestatud tingimustel ja

korras tasuta;

5) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid;

6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.

(2) Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate töötajate ülesanne on tagada õpilaste areng

õppe- ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud

hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik

teenindamine.

(3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel, omavahelises suhtluses ning

suhtluses õpilaste ning nende vanematega kooli arengukavas ning „Põhikooli riiklikus

õppekavas”, „Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas” ja „Gümnaasiumi riiklikus

õppekavas” sätestatud alusväärtustest ning sihiseadest.

(4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja

kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

6. peatükk

Kooli majandamise ja asjaajamise alused

§ 16. Kooli vara ja eelarve

(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar, muu

vara ja eelarvevahendid, mille Haridus- ja Teadusministeerium on andnud koolile

sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks.

(2) Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ning valduses olevat vara riigieelarve seaduse,

riigivaraseaduse ja teiste õigusaktide kohaselt.

(3) Koolil on oma eelarve, mille kinnitab haridus- ja teadusminister.

(4) Kooli tegevust rahastatakse kooli eelarvest, mis moodustub riigieelarvest, laekumistest

sihttoetusteks, annetustest ja käesoleva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud kooli õppekavavälise

tegevuse tulemusena saadud tuludest.

§ 17. Asjaajamine ja aruandlus

(1) Asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusele nr 88 „Teenuste

korraldamise ja teabehalduse alused”.

(2) Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja hoidmisel lähtub

kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatusalastes

kohustuslikes dokumentides esitatavate andmete ning dokumentide täitmise ja pidamise

korrast.

(3) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega sätestatud korras ja tähtajal.

7. peatükk

Rakendussätted

§ 18. Esimese õpilasesinduse valimise ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse

heakskiitmise kord

(1) Direktor korraldab õpilaste teavitamise põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevast

õigusest valida õpilasesindus. Direktor korraldab esimese õpilasesinduse valimise juhul, kui

selleks on soovi avaldanud 1/10 kooli õpilaskonnast.

(2) Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul. Koosolek on

otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpilaskonnast. Kui õpilaskonna

üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub direktor hiljemalt järgmisel poolaastal kokku uue

üldkoosoleku.

(3) Õpilasesinduse liikmete arvu otsustab õpilaskonna üldkoosolek lihthäälteenamusega.

Õpilasesinduse liikmete valimiseks on igal üldkoosolekul osalejal õpilasesinduse liikmete

arvule vastav häälte arv. Õpilasesinduse liikmeteks valitakse koosolekul enam hääli saanud

õpilased.

(4) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond direktori määratud koolitöötaja

abil õpilasesinduse põhimääruse. Õpilasesinduse põhimäärus ja selle muudatused kiidetakse

heaks õpilaskonna üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3

õpilaskonnast. Õpilasesinduse põhimäärus kiidetakse heaks lihthäälteenamusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud õpilaskonna üldkoosoleku kutsub kokku

direktor, kes teavitab õpilasi koosoleku toimumise ajast ja kohast kooli infotahvlil või muul

neile kõige enam kättesaadaval viisil vähemalt kaks nädalat ette.

§ 20. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2024.

Kristina Kallas

minister

Kristi Vinter-Nemvalts

kantsler

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse

„Lüganuse Riigikooli põhimäärus“

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Käesolev määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel.

Käesoleva eelnõu on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna

riigikoolide pidamise valdkonna riigikoolide projektijuht Ida-Virumaal Hille Ilves (tel 735 2533, [email protected]), riigikoolide pidamise valdkonna juht Raivo Trummal (tel 735 0282, [email protected]), riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar (tel 735 0185,

[email protected]) ja õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kristi Aule Parmas (tel 735 4098, [email protected]).

Lüganuse Vallavalitsuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel 2023. aastal sõlmitud halduslepingu eesmärgiks oli tagada Lüganuse vallas kvaliteetse eesti keelse hariduse

kättesaadavus ja nüüdisaegse õpikäsituse ellurakendamiseks vajalikud õppe- ja töötingimused. Selle täitmiseks oli vajalik anda lepingus nimetatud koolide pidamine riigile korrastamaks

koolivõrku, arvestades demograafilisi muutusi ning haridusvaldkonna strateegias toodud eesmärke ning võimaldada seeläbi kohaliku omavalitsuse üksusel suunata oma tulubaasist üle antavate koolide pidamisest vabanevaid eelarvevahendeid haridusele ligipääsetavuse, eesti

keelse alushariduse, huvihariduse ja noorsootöö tugevdamiseks. Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler tegi haridus- ja teadusministrile ettepaneku

korraldada ümber Kiviõli I Keskkool, Kiviõli Vene Kool ja Lüganuse Kool, mis alates 01.09.2023. aastast on riigikoolid. Ümberkorralduse tulemusel koolid ühendatakse,

ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus kool, Lüganuse Riigikool. Lüganuse Riigikooli gümnaasiumiastmes õpilaste vastuvõtt 10. klassi jätkub 2024/2025

õppeaastal ning õpilased saavad oma gümnaasiumiõpingud lõpetada samas koolis. Alates 2025/26 õppeaastast 10. klassi ei avata ja õpilaste vastuvõttu gümnaasiumiastmesse ei toimu.

Seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga avatakse 1. klassid tänastes Kiviõli I Keskkooli ja Lüganuse Kooli õppehoonetes. Ümberkorraldatava tänase Kiviõli Vene Kooli õpilased jätkavad õppetööd olemasolevas õppehoones, kuni on võimalik õpilased ümber paigutada

parematesse tingimustesse. Ümberkorraldatava Kiviõli Vene Kooli õppekeeled on 2023/2024 õppeaastal kehtiva kooli põhimääruse kohaselt eesti keel ja vene keel. Üleminek eestikeelsele

õppele toimub 2024/2025 õppeaastal 1. ja 4. klassis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10015 kohaselt võib üleminek eestikeelsele õppele toimuda järk-järgult. See saab toimuda hoolekogu ettepanekul ja haridus- ja teadusministri otsusel ning võib hõlmata üksnes

ümberkorraldatava tänase Kiviõli Vene Kooli õpilasi, kelle õpe toimus 2023/2024 õppeaastal vene keeles. 2024/2025 õppeaasta osas hoolekogu ettepanekut teha ei saa, sest uue kooli

hoolekogu on võimalik moodustada alles peale uue kooli tegutsema hakkamist. Kolme kooli ümberkorraldamise otsusega hakkab kool kandma nime Lüganuse Riigikool.

Koolide põhimääruste kehtetuks tunnistamisega peale uue kooli moodustamist lõpetatakse

kolme kooli tegutsemine. Uus kool tegutseb algselt kolmes (Lüganusel ja kahes asukohas Kiviõlis), hiljem kahes tegutsemiskohas (Lüganusel ja ühes asukohas Kiviõlis), kus õpe toimub

põhi- ja kuni 31.augustini 2027. aastal üldkeskhariduse tasemel statsionaarses õppevormis.

Kool alustab tegutsemist 1. septembril 2024. aastal.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga tunnistatakse seni kehtinud Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli põhimäärus kehtetuks, et viia ühendkooli põhimäärus haridus- ja teadusministri

käskkirjaga „Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli ümberkorraldamine ja Lüganuse Riigikooli moodustamine“, kooskõlla.

Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse, reguleeritava valdkonna seaduste ja teiste õigusaktidega. Eelnõu koostamisel ei ole seda teiste riikide õigusaktidega võrreldud.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga seotud valdkonda Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri. 4. Määruse mõjud

Eelnõu sätestab raamid õppeasutuse töö korraldamiseks ja arenguks ning loob õpilastele eeldused põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks statsionaarses õppes Lüganuse vallas.

Kool pakub kõigile õpilastele, olenemata emakeelest, võimaluse omandada kvaliteetne eestikeelne haridus, mis edaspidi annab kõigile noortele paremad võimalused edasi õppimiseks ning kujundab sotsiaalse valmiduse töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks

õppeks, samuti toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist. Moodustatava kooli kõik tegutsemiskohad täidavad riiklikult olulist ülesannet eestikeelsele haridusele üleminekul olles

partneriks Lüganuse valla ja teistele maakonna haridusasutustele, eesti keeles õppimis- ja õpetamiskompetentsi jagamisel ning keelekeskkonna loomisel. Haridusasutuste võrgu ümberkorraldamisel lähtutakse eelkõige laste huvidest ja õpikeskkonna kvaliteedi

paranemisest. Majanduslikult mõistlikud lahendused võimaldavad hariduse andmise kvaliteeti hoida ja tõsta.

Ümberkorraldusega kaasnevad võimalikud riskid ja nende maandamine:

- Identiteet: tulenevalt koolide ajaloost võivad koolipered tunnetada senise identiteedi

võimalikku kadumist. Näiteks Lüganuse Kooli ajalugu ulatub 1694. aastasse, mis on tegutsenud varasemalt kihelkonnakeskuse koolina, asudes endise Püssi mõisa

territooriumil. Kiviõli I Keskkooli ja Kiviõli Vene Kooli ajalugu ulatub vastavalt 1932. ja 1927. aastasse ning on edendanud varasemalt kasvavas tööstuspiirkonnas hariduse andmist nii eesti kui vene keeles.

Tegemist on pika aja- ja kultuurilooga Lüganuse kihelkonna piirides asuvate koolidega, kus väga oluliseks on kohaliku ajaloo ja pärimuskultuuri edasi kandmine kõikides

riigikoolides. Ümberkorralduste järgselt on uue kooli identiteedi loomisel võimalik arvestada kõikide seniste koolide traditsioone ning luua uusi.

- Eestikeelse koolikeskkonna kadumine: muukeelsete õpilaste õppima asumine võib

vähendada eesti keele kasutajate osakaalu koolikeskkonnas.

Õppetöö koolides toimub jätkuvalt eesti keeles, osaliselt vene keeles praeguses Kiviõli

Vene Koolis, kus üleminek eestikeelsele haridusele algab 4. klassis. Kiviõli I Keskkoolis

alustavad muukeelsed lapsed õpinguid järk-järgult 1. klassis, st õpperühmad

moodustatakse eesti keele oskuse põhiselt. Kooliperel on ühine väljakutse edendada

eestikeelset keelekeskkonda ka õppetöövälistes tegevustes, sotsiaalset suhtlemist, mis

toetab vallas elavate õpilaste omavahelist lõimumist ning koostöö teiste koolidega üle

Eesti ning kogukonnaga. 2027/28 õppeaastal toimuva muudatuse rakendumisel, kui

suletakse tänane Kiviõli Vene Kooli tegutsemiskoht, tagatakse kõikidele õpilastele

eestikeelne, turvaline ja nüüdisaegne õpikeskkond.

- Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine: õpilastele tugiteenuste tagamine väheneb.

Moodustatakse ühine tugispetsialistide võrgustik, sh tagades kõikide tugispetsialistide

olemasolu (logopeed, psühholoog, eripedagoog ja sotsiaalpedagoog), arvestades

seejuures ka kvalifikatsioonile- ja keelenõuetele vastavust, mis võimaldab kaasava

hariduse põhimõtete ühtlasemat rakendamist tegutsemiskohtade vahel.

- Õppekorralduslik tegevus: uue koolikorralduse eripäradest sõltuvalt võib õpilaste

koolipäev pikeneda ja liikumine erinevate tegutsemiskohtade vahel on raskendatud.

Arvestades tegutsemiskohtade erinevaid võimalusi õppetöö rikastamiseks ja

läbiviimiseks korraldatakse projektiõpet, koostööpäevi jt õppekavapõhiseid tegevusi,

mille toimimiseks arvestatakse transporditeenusega.

- Õpilaste kaasatus õpilasesindusse: hetkel tegutseb igas koolis õpilasesindus, uues koolis

võib erinevate tegutsemiskohtade esindatavate liikmete arv ühtses õpilasesinduses

väheneda.

Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel, lähtudes demokraatlikest

põhimõtetest, eelnevalt kokku leppides liikmete arvu esinduses. Ühtsel õpilasesindusel

on suurem roll ja võimalused õpilaste kaasamisel koolielu puudutavates küsimustes

kõikides tegutsemiskohtades, ühisürituste korraldamisel ja koostöö edendamisel teiste

koolide ning kogukonnaga.

- Koolitee pikeneb gümnaasiumiastme sulgemisega 31.08.2027. aastal, võimalus

kohapeal huvihariduses ja -tegevuses osalemiseks väheneb:

Väljaspool Lüganuse valda õppima asuvatel õpilastel pikeneb mõnevõrra koolitee.

Näiteks Kiviõlile lähemal on Kohtla-Järve (ca 23 km) ja Jõhvi (33 km), samuti Rakvere

riigigümnaasium (ca 40 km), kutseharidust pakub Ida−Virumaa Kutsehariduskeskus,

mille lähim õppekoht on Jõhvis. Õpilastel on võimalik kasutada majutuse ja

ühistranspordi sõidukulude hüvitamist. Õpilaste transpordi paremaks korraldamiseks

toimuvad konsultatsioonid MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskusega. Arvestades

muudatusele eelnevat ajavaru on aega ühistranspordi korralduse parandamist ette

valmistada.

Koostöös huvihariduse ja -tegevuse pakkujatega Lüganuse vallas on võimalik leida lahendusi õpingute või tegevuste jätkamiseks, kasutades selleks erinevaid vorme. Lisaks

pakkuvad riigigümnaasiumid Ida-Virumaal ja Rakveres väga mitmekesiseid võimalusi huvitegevuseks.

- Organisatsioonikultuuride erinevus: kolmes koolis on kujunenud aastatega oma harjumuspärane koolikultuur, mille muutmisel peale ümberkorraldamist on kooliperedel raskem harjuda. Infoliikumine koolide vahel võib väheneda.

Uue kooli juhtkonna roll on koostöövõimaluste loomine õpetajate ja tugispetsialistide vahel, näiteks aineühendused, tugispetsialistide võrgustik. Lisaks mittepedagoogilise

personali tõhusama tööjaotuse rakendamine: kooliraamatukogude koostöö, ühine projektijuhtimine, IT-halduse korraldamine, ühine halduspersonal. Koolis luuakse ühised infokanalid, nt uus veebileht, siseveeb.

- Töökorralduslik tegevus: õpetajate töökoormus võib muutuda ja töö erinevates

tegutsemiskohtades võib tuua kaasa transporditeenuse küsimused.

Erineva suunitlusega tegutsemiskohad laiendavad õpetamise ja õppimise võimalusi,

samuti koolihoonete ja taristute ristkasutamist. Uus juhtkond tagab õpetajate,

tugispetsialistide jm personali ametikohtade ja töökoormuse võrdsema jaotamise ,

arvestades kvalifikatsiooni- ja keelenõuetele vastavust ning vajadusel

transpordiühendust.

- Lapsevanemate kaasamine: ühise hoolekogu moodustamisel võib lapsevanemate roll

väheneda.

Koolis õpivad enamuses Lüganuse vallas elavad õpilased, mis võimaldab ühisürituste sidusamat korraldamist, hoolekogu kaasamist ning laiemat sotsiaalset suhtlemist, sh

kooliperede ja kogukonna ühendamist. Uue hoolekogu moodustamisel kaasatakse iga tegutsemiskoha lastevanemate ettepanekul üks esindaja hoolekogusse.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Kulud kaetakse riigieelarve seaduses Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud vahenditest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2024. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Põhimääruse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Kiviõli I Keskkooli, Kiviõli Vene Kooli ja Lüganuse Kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Eelnõu kooskõlastatakse

Haridus- ja Teadusministeeriumi siseselt, kuna muudatused puudutavad riigikoole, mille pidaja ülesandeid täidab Haridus- ja Teadusministeerium ning väljatöötatud muudatused täiendavad juba kehtivat riigikooli põhimäärust.

Ülle Matsin üldhariduspoliitika osakonna juhataja